Kas euribori langus on majanduse paranemise valeillusioon?

Veiko Huuse

0 Shares
0
0

Mind paneb hämmastama Eesti “kinnisvara ekspertide” arvamuslood teises meedias, kus nad rõõmustavad euribori languse pärast, propageerivad inimesi rohkem laenu võtma ja kinnisvara ostma. Mina aga hoiatan inimesi, mitte langema “fiat-maailma” lõksudesse.

Kas euribori langus on majanduse paranemise valeillusioon?

Viimastel kuudel on paljudes maailma riikides, sealhulgas Eestis, täheldatud euribori ja laenuintresside langust. Kuigi see võib tunduda positiivse signaalina, mis peaks aitama nii uusi koduostjaid kui ka olemasolevaid laenuvõtjaid, tekitab see küsimuse: kas intressilanguse taga ei peitu hoopis vale ettekujutus majanduse paranemisest?

Madalamad intressid, kuid kõrgemad kulud

Euribori langus tähendab madalamaid igakuiseid laenumakseid, mis peaksid andma majapidamistele rahalist leevendust. Kuid kas see kokkuhoid suudab tasakaalustada ülejäänud kasvavaid kulusid? Maksutõusud, kinnisvaratehingute käibemaksustamine, notaritasude kallinemine ning eluasemelaenu intresside maksusoodustuse kadumine võivad kiiresti neelata potentsiaalse kasu, mida intressilangus võimaldab.

Samuti on kinnisvara hinnad ja ehituskulud jätkanud tõusutrendi. Ehitusturul valitsev tööjõu ja materjalide hinnatõus tõstab uusarenduste hindu, mis tähendab, et isegi odavam laen ei muuda kodu ostmist kättesaadavamaks.

Kõrgenenud elukallidus

Peale kinnisvarasektori mõjutavad kodumajapidamiste eelarvet ka muude teenuste ja toodete hinnatõus. Toiduained, energia, transport – kõik need valdkonnad on viimaste aastate jooksul kallinenud, mistõttu võib madalam laenuintress olla vaid tilk meres võrreldes ülejäänud elukalliduse tõusuga.

Kas odavam laen on piisav majanduslik argument?

Eksperdid hoiatavad, et odavad laenud võivad luua illusiooni majanduse stabiliseerumisest ja paranevast ostujõust. Tegelikkuses jääb üldine majanduslik olukord keeruliseks. Kui inimestel jääb mulje, et madalam intress on automaatselt seotud paraneva elukvaliteediga, võivad nad sattuda hoopis suurematesse finantsraskustesse, võttes laene, mida pikemas perspektiivis on raske teenindada.

Samuti tõstatub küsimus, kas pangad ja riigid kasutavad odava laenu poliitikat kui viisi tarbijate kulutuste stimuleerimiseks ajal, mil majandus laiemalt seisab keerulises seisus.

Lahendus: teadlik planeerimine

Inimestele on oluline mõista, et euribori langus ei tähenda automaatselt elukvaliteedi paranemist. Kinnisvara ostmine või laenu võtmine peaks alati olema hoolikalt läbimõeldud otsus, võttes arvesse nii praeguseid kui ka tulevasi finantskohustusi.

Kuigi odavam laen võib olla ahvatlev, tuleks arvestada kõiki muid tõusvaid kulusid ja analüüsida oma majanduslikku olukorda tervikuna. Ainult nii saab vältida olukorda, kus lühiajaline kokkuhoid viib pikemaajalise finantskoormuseni.

Kas euribori langus on siis tõeline majanduse abikäsi või lihtsalt optiline illusioon? Aeg annab arutust, kuid kriitiline mõtlemine ja ettevaatlik planeerimine on tänases olukorras hädavajalikud.

Artikli autor Veiko Huuse

Loe lisaks:

Autoriõiguse teavitus ja tingimused:
Selle artikli sisu on kaitstud autoriõigusega. Kui kasutate seda artiklit viitena või tsiteerite seda, kohustute alati lisama aktiivse ja klikitava lingi sellele algsele allikale (selle artikli veebilehele). Aktiivne link peab viima otse allikale, kus artiklit saab lugeda täismahus.
Kui aktiivset linki ei ole lisatud, on tegemist autoriõiguse rikkumisega, mis võib kaasa tuua õiguslikke tagajärgi ja lisaks oled sa andnud nõusoleku tasuda autorile tasu autori poolt saadetud arve alusel.

Please follow and like us:
Tweet 39
0 Shares
You May Also Like

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.
Must Propaganda

Meedia – Kas tõesti inimelude hävitamise relv? Kes koolitab Meediasõdureid? Kuidas muuta meediaruum inimsõbralikuks?

See artikkel ilmus esmakordselt 01.10.2022. Avaldan selle uuesti ja oluliselt täiendatud, sest maailmas on käimas ülemaailmne ajakirjanduse usaldusväärsust rõhutav kampaania. See kannab motot „Vali tõde“. 

Nagu käod munesid sotsialistlikud massoonid oma valed meie teadvusse

Iga kuu teeme vestlussaate, kuhu kutsume rääkima inimesi erinevatest eluvaldkondadest. Meie järjekordne vestluspartner on Jüri Lina. Planeeritud videointervjuu jäi tegemata, sest Jüri Lina ei saanud Rootsist Eestisse sõita covidi piirangute tõttu. Kuid ta oli lahkelt nõus andma kirjaliku intervjuu. Intervjuu küsimused koostas Veiko Huuse, kes on Fonte.Newsi vastutav väljaandja.