Foto: Markus Spiske

Organisatsiooni struktuur ei ole kõige olulisem?

Erki Veiko

Elu jooksul kogetakse mitmeid, kui mitte kümneid organisatsioonivorme. Ühed elu etapid pakuvad rohkem, teised vähem valikuid. Kui me aga saame valida, siis mille põhjal seda üldse teha? Kui oluline on organisatsiooni struktuur?
0 Jagamist
0
0

Inimene on loomu poolest sotsiaalne ja sellega kaasneb organiseerumine. Alus-organisatsioonide kõrval nagu riigiasutused ja ettevõtted, sisustavad inimeste elu huviühingud, klubid, koolid jne, mis ka toimivad teatud struktuuri alusel. Elu jooksul kogetakse mitmeid, kui mitte kümneid organisatsioonivorme. Ühed eluetapid pakuvad rohkem, teised vähem valikuid. Kui me aga saame valida, siis mille põhjal seda üldse teha? Kui oluline on organisatsiooni struktuur?

0 Jagamist
Seotud artiklid

Nagu käod munesid sotsialistlikud massoonid oma valed meie teadvusse

Iga kuu teeme vestlussaate, kuhu kutsume rääkima inimesi erinevatest eluvaldkondadest. Meie järjekordne vestluspartner on Jüri Lina. Planeeritud videointervjuu jäi tegemata, sest Jüri Lina ei saanud Rootsist Eestisse sõita covidi piirangute tõttu. Kuid ta oli lahkelt nõus andma kirjaliku intervjuu. Intervjuu küsimused koostas Veiko Huuse, kes on Fonte.Newsi vastutav väljaandja.

Covidism: kas uus religioon?

Kunagi ammustel aegadel valgus mööda ilma laiali üks ja sama religioonimuster. Igale maale sisenedes riietus see veidi teisiti ja ka käitus teistmoodi – vastavalt kultuurile ja inimeste arenguastmele. Leidus inimesi, kes võtsid selle mustri õpetusi arenguprotsessi astmekividena, mida saab kasutada elus edasiliikumisel ja oli ka neid, kes võtsid kõike sõnasõnalt ning nõudsid teistelt inimestelt samuti nende sõnade järgimist. Esimesed olid religioossed inimesed, kes oma käitumisega teisi ei kahjustanud. Viimased aga olid religioonifanaatikud, kes tegid elu põrguks nii iseendal kui ka teistel...
Must Propaganda

Meedia – Kas tõesti inimelude hävitamise relv? Kes koolitab Meediasõdureid? Kuidas muuta meediaruum inimsõbralikuks?

Ausus ja lojaalsus on muutunud defitsiidiks. Samuti on muutunud defitsiidiks aus ja harmoonilise ühiskonna jaoks lojaalne ajakirjanik. Kui vaadata neid, kes koolitavad ajakirjanikke ja millises keskkonnas ajakirjanikud töötavad, siis kas koolitajad ja tööandjad ise on intelligentsed ja harmoonilise ühiskonna loojad?
Veiko Huuse Intervjuu Einar Eilandiga

Kaasaegse infoühiskonna julgeoleku sotsiokultuurilised alused. Videointervjuud Einar Eilandiga. Oluliselt Täiendatud 29.06.2023

Veiko Huuse intervjuud Einar Eilandiga. Einar on mitmekordne magister, insener, teadlane, valitsuste nõuandja, teadustööde autor. Einar tunneb "süsteeme" läbi ja lõhki - nii enam jätkata ei tohi.