Rahvusvaheline ajakirjanik Annika Urm ja Harju Maakohtu esimees, kohtunik Liina Naaber-Kivisoo: mis neid seob?

Eestis on viimase kümnendi jooksul kujunenud lugu, mis ei mahu lihtsatesse raamidesse. See ei ole pelgalt vaidlus kahe inimese vahel. See on vastasseis arusaamade vahel: mis on tõde, mis on õiglus ja kelle hääl üldse loeb. Harju Maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo algatas koos kolme kolleegiga (Vallo Kariler, Tarmo Tina ja Olev Mihkelson) Annika Urm suhtes kriminaalasja § 305 – kohtuniku solvamine.

Ühel pool on rahvusvaheline ajakirjanik Annika Urm — kes on meedia kriminaalsete pealkirjade ohver ja inimene, kes on püüdnud juhtida tähelepanu meedia mõjule, selle eksimustele ja võimele kujundada avalikku reaalsust.
Teisel pool seisab kohtusüsteemi esindaja Liina Naaber-Kivisoo (koos kolleegidega: Vallo Kariler, Tarmo Tina ja Olev Mihkelson) — tänane kohtunik ja Harju Maakohtu esimees, kelle roll selles loos on muutunud aja jooksul üha kesksemaks.

Aga see ei alanud konfliktina.

Meelis Niinepuu kirjutisest ERR i kanalis on pööratud tõsist tähelepanu, et advokaadid ja kohtunikud tegutsevad seadustest väljas “kokkulepete” alusel (SLAPP):

https://www.err.ee/1609844430/meelis-niinepuu-kavaluse-ajastu-advokaadid-ja-kohtureform

Algus: eksperiment, mis läks liiga kaugele?

Aastaid tagasi alustas Urm ajakirjandusliku eksperimendiga. Väidetavalt oli selle eesmärk näidata, kuidas uudiste pealkirjad — isegi satiirilises vormis — võivad mõjutada inimese elu.

See oli idee, mis kõlas esmapilgul süütult.
Testida, kas sõnad võivad kujundada reaalsust.

Aga kui eksperiment lõpeb, siis kes otsustab, mis jääb alles?
Kas lugeja mäletab konteksti — või ainult pealkirja?

Annika Urm selgitab olukorda nii:

„Viimased kümme aastat on mind Eesti meedias kujutatud ebausaldusväärse, petturliku ja skandaalse raamatupidajana. Ausalt öeldes on keeruline seda enam meediaks nimetada — pigem on see muutunud narratiivimasinaks, mille eesmärk on teenida raha inimeste eraelu, skandaalsete pealkirjade ja klikkide pealt, sageli ka inimeste maine ja elu arvelt. Sellise kuvandi loomisega on minult võetud hea nimi ja võimalus teha ausat tööd erialal, milleks ma olen haritud — mul on EBS magistrikraad finantsjuhtimises. Aga kes palkaks tööle inimese, keda avalikkuses nimetatakse ebausaldusväärseks raamatupidajaks?

Kohtusse pöördumine ei ole mind aidanud, sest protsessid on minu hinnangul süsteemselt takistatud erinevate tagatisnõuetega. Tekib küsimus, miks peab inimene üldse kohtusse minema, kui eraelu ja isikuandmete kaitseks on olemas Andmekaitse Inspektsioon (AKI), kelle ülesanne peakski olema inimeste eraelu kaitsmine. Ka elukutse on osa eraelust. Samas ei ole mind kunagi sellistes süüdistustes süüdi mõistetud ega isegi kohtu all olnud.

Miks lubatakse avaldada ilmselgeid valeväiteid minu kohta, massiliselt ja järjepidevalt? Ja miks peab süütu inimene kulutama kümneid tuhandeid eurosid — näiteks 100 000 eurot — selleks, et kaitsta oma eraelu? Ka avaliku elu tegelasel on eraelu, mida on korduvalt kinnitanud ka Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK). Siit tekib paratamatult küsimus: milleks meile Euroopa Liit ja direktiivid, kui neid praktikas ei järgita?

Ma ei ole kümne aasta jooksul saanud sisulist abi ühestki riigiasutusest. Seetõttu ei jäänud mul muud üle kui kirjutada oma lugu ja paluda erinevatel veebilehtedel see avaldada. Pealkirjad kujunesid iga väljaande enda otsustada. Selle eksperimendi mõte oligi näidata, mida teevad inimestega pealkirjad — eriti need, mida võib pidada liialdatuks või isegi „kuritegelikuks”.

Mis puudutab kohtunikke — Liina Naaber-Kivisoo, Vallo Kariler, Tarmo Tina ja Olev Mihkelson —, siis neile ei olnud see ajakirjanduslik eksperiment ja satiir vastuvõetav. Minu hinnangul tajuti seda kui rasket ja talumatut kriitikat. Selle tulemusel algatati kriminaalasi, millel minu arvates puudub sisuline kriminaalkoosseis: puudub tahtlus, tegemist on satiiriga, puuduvad kannatanud ja puuduvad kasusaajad.

Minu hinnangul ei saa selliseid kriminaalasju algatada ilma teatud suhete ja mõjuta. On teada, et Liina Naaber-Kivisoo ja prokurör Paul Pikma on olnud pikaajalised kolleegid ning töötanud samas majas. Samuti on räägitud headest suhetest Liina Naaber-Kivisoo ja endise peaprokuröri Andres Parmase ja tänase peaprokuröri Astrid Asi vahel. Minu hinnangul ei saa välistada, et sellised seosed on mõjutanud selle kriminaalasja kujunemist.”

Kuritegu ei teki pelgalt sellest, et kellelegi midagi ei meeldi või keegi tunneb end solvatuna. Kuriteokoosseisu olemasoluks peavad olema täidetud kolm põhielementi korraga. Kui üks neist puudub, siis puudub ka kuriteokoosseis:

1. Puudub koosseisupärane tegu.
Põhiseaduse § 45 kaitseb sõnavabadust. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt on kaitstud ka terav kriitika, liialdus, provokatsioon ja satiir. Avaliku võimu kandjad, sealhulgas kohtunikud ja muud ametikandjad, peavad taluma kõrgemat kriitikat kui tavakodanikud. Kui vaidlusalused tekstid on satiirilised, kriitilised või eksperimendi vormis avaldused avaliku võimu tegevuse kohta, siis ei ole tegemist kuriteona käsitletava teoga.

2. Puudub kuritegelik tahtlus.
Kuriteo eelduseks on tahtlus panna toime keelatud tegu. Kui materjalide eesmärk oli juhtida tähelepanu võimalikele probleemidele, kritiseerida avaliku võimu tegevust, kasutada satiiri või kajastada isiklikku lugu, siis puudub kuritegelik eesmärk. Ilma tahtluseta ei saa kuritegu tekkida.

3. Puudub õigusvastasus ja karistatavus.
Kui väljendus on kaitstud sõnavabadusega ning jääb lubatud kriitika piiridesse, siis ei ole see õigusvastane. Satiir võib olla terav, ebamugav ja šokeeriv, kuid see ei muuda seda automaatselt kuriteoks. Seetõttu puudub ka karistatav tegu.

Järeldus:
Kui tegemist on PS § 45 kaitsealasse kuuluva kriitika ja satiiriga, puudub kuritegelik tahtlus ning puudub õigusvastane tegu. Seega puudub käesolevas asjas kuriteokoosseis.

Just siin hakkab lugu hargnema.

Kui narratiiv muutub reaalsuseks

Aastate jooksul on Annika Urm väitnud, et tema kohta on avaldatud mitmes Eesti suurmeedia kanalis lugusid, mis sisaldavad ebatäpsusi, faktivigu või tõendamata väiteid. Tema sõnul on ta püüdnud neid kohtute kaudu vaidlustada ja eemaldada.

Kuid kohtusaalid ei ole alati toonud lahendust, mida ta ootas.

See paneb küsima:
kui inimene tunneb, et tema kohta levitatakse valeväiteid, siis kui kättesaadav on tegelikult õiguskaitse?

Ja veel:
kas kõikidel on selles süsteemis võrdsed võimalused?

Peegel pöördub: mis juhtub, kui kriitika suundub ülespoole?

Loo üks vastuolulisemaid tahke ilmneb siis, kui kriitika ei ole enam suunatud meedia, vaid kohtusüsteemi enda poole.

Kas reeglid jäävad samaks?

Ühelt poolt on kohtunikel — nagu kõigil inimestel — õigus oma mainet kaitsta.
Teisalt tekib küsimus:
kas võimupositsioonil olevate isikute suhtes peaks kriitika taluvus olema suurem?

Kriitika piirid: kohtuniku roll ja taluvuslävi

Õigusriigi üks vähem räägitud, kuid oluline põhimõte on see, et võimu kandjad peavad taluma rohkem kriitikat kui tavakodanikud. See ei tulene pelgalt ühiskondlikust ootusest, vaid on kinnistunud ka rahvusvahelises õiguses ja kohtupraktikas, sealhulgas Euroopa Inimõiguste Kohtu käsitlustes.

Kohtunik ei ole lihtsalt eraisik — ta on avaliku võimu kandja. See tähendab, et tema tegevus, otsused ja ka hoiakud on õiguspäraselt suurema tähelepanu all. Avalik kontroll ei piirdu vaid neutraalse analüüsiga; sageli on see terav, emotsionaalne ja kohati ka ebamugav.

Sarnane muster on nähtav poliitikas, kus sõnaline vastasseis, kriitika ja isegi solvavad karikatuursed kujutised kuuluvad igapäevase debati juurde. Kuigi piirid ei tohi kaduda — laim ja teadlik valeinfo ei ole kaitstud —, on demokraatlikus ühiskonnas aktsepteeritud, et kriitika võib olla ka valus ja provokatiivne.

Siit kerkib tasakaaluküsimus:
kui palju kriitikat peab kohtunik taluma, ilma et see kahjustaks õigusemõistmise autoriteeti, ja millal muutub kriitika rünnakuks, mis vajab sekkumist?

Ühest küljest peab kohtusüsteem säilitama usaldusväärsuse ja väärikuse.
Teisest küljest ei saa see toimuda kriitika summutamise hinnaga.

Just selles pingeväljas — austuse ja vastutuse, sõnavabaduse ja mainekaitse vahel — kujunebki arusaam sellest, kui tugev on tegelikult demokraatia.

Mõned vaatlejad on tõstatanud küsimuse, kas sellised vaidlused võivad sarnaneda SLAPP-protsessidele — kohtuasjadele, mille eesmärk on kriitikat piirata.
Teised peavad seda lihtsalt õiguspäraseks enesekaitseks.

Miks käesolevas asjas on SLAPP mõõde eriti oluline ka seetõttu, et Annika Urm on rahvsuvaheline ajakirjanik

Käesolevas asjas tuleb arvestada täiendava olulise asjaoluga: Annika Urm on olnud ligikaudu 15 aastat rahvusvaheline ajakirjanik, sh loonud ja käivitanud Buduaar.ee naiste meediumi, mis on tänaseks TV3 omandis. Tal on olnud oma meediakanalid ja veebiplatvormid, sealhulgas näiteks www.i-marbella.com Hispaanias ning news.annikaurm.com. Tema tegevus on olnud seotud rahvsuvaheliste kuulsustega intervjuud, uudised ja meediasisu loomisega.

See muudab vaigistamise SLAPP menetluse mõõtme veelgi tõsisemaks. Euroopa õigusruumis käsitletakse ajakirjanike, avalike kriitikute ja ühiskondlikes küsimustes sõna võtvate inimeste vaigistamist eriti tundliku probleemina. Just selliste isikute vastu kasutatakse SLAPP menetlusi kõige sagedamini, sest eesmärk ei ole üksnes ühe inimese mõjutamine, vaid laiem hirmuefekt kõigile teistele.

Kui ajakirjaniku või avaliku kriitiku vastu kasutatakse kriminaalmenetlust seoses kriitika, satiiri, arvamuse või avaliku võimu tegevuse käsitlemisega, tekib küsimus, kas menetluse tegelik eesmärk on õigusemõistmine või ebamugava hääle vaigistamine.

Süüdistajate (Liina Naaber-Kivisoo, Vallo Kariler, Tarmo Tina ja Olev Mihkelson) seatud eesmärgi saavutamine selle kriminaalasja kaudu tekitab küsimusi, kuna vaidlusaluseid artikleid leidub jätkuvalt mitmetel veebilehtedel ning teadaolevalt ei ole nende lehtede omanike ega võimalike autorite suhtes algatatud ei kriminaal- ega tsiviilmenetlusi. Väidetavalt esineb kohtunike suhtes kriitilist või solvavaks peetavat sisu enam kui viiel erineval veebiplatvormil. See tõstatab õigustatud küsimuse: mis on selle konkreetse kriminaalasja tegelik eesmärk ja millist tulemust soovitakse saavutada?

Need asjaolud loovad mustri, mida Euroopas kirjeldatakse criminal SLAPP nähtusena – kriminaalmenetluse kasutamine kriitika vaigistamiseks või inimese kurnamiseks.

Käesolevas asjas on esile toodud järgmised võimalikud SLAPP menetluse tunnused:

• väidetavad kannatanud on avaliku võimu kandjad või kohtusüsteemiga seotud isikud;
• vaidlusalused materjalid käsitlevad Annika Urmiga tõestisündinud lugu, mis on probleem meie kogu ühiskonnas, meie kohtusüsteemis, õigusüsteemis andmekaitsega ja lugu ning kujutavad endast satiirilist ja ajakirjandusliku eksperimendi vormis sisu; autorlus või avaldamise tehniline vorm ei muuda asjaolu, et tegemist on kriitika, satiiri ja avaliku arutelu valdkonda kuuluva materjaliga; pealkirjad valisid veebilehed ise;
• puudub varaline kahju ja puudub varaline kasu;
• kasutatakse kriminaalmenetlust tsiviilvaidluse asemel;
• isikut ähvardab tagaotsimine, sundtoomine, vahistamine või vangistus;
• kasutatakse lühikesi tähtaegu ja tugevat menetlussurvet;
• menetlus tekitab psühholoogilist, tervislikku ja majanduslikku survet.

Oluline on ka kuriteokoosseisu küsimus. Kui vaidlusalune tegevus on sõnavabaduse kaitsealas olev kriitika või satiir, puudub tahtlus toime panna kuritegu ning puudub õigusvastane tagajärg, siis tekib küsimus, kas kuriteokoosseis on üldse olemas. Põhiseaduse § 45 kaitseb sõnavabadust ning Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt peavad avaliku võimu kandjad taluma kõrgemat kriitikataset kui tavakodanikud.

Kui sellises olukorras kasutatakse kõige karmimaid riiklikke meetmeid – tagaotsimist, vahistamise ohtu või vangistuse ähvardust –, võib see omada heidutavat mõju mitte ainult ühele inimesele, vaid ka teistele ajakirjanikele, kriitikutele ja avalikus debatis osalejatele. Seda nimetatakse chilling effect’iks ehk vaigistavaks mõjuks sõnavabadusele.

Annika Urm asjas on vahistamismäärus väljastatud vale kohtuekspertiiside ja vale faktiväidete alusel. Kusjuures Annika Urmi kaitsja, riigi poolt määratud advokaat Marika Suurpere (Sirje Must advokaadibüroost) väidab, et vale ekspertiise ei saa vaidlustada ja eksperte ei saa kohtusse ütlusi andma kutsuda. Kas riiklik kaitsja kaitseb Annika Urm õigusi või vastupidi? (Sellest tuleb eraldi põhjalik lugu Fonte.News kanalis)

Seetõttu ei puuduta käesolev asi ainult Annika Urmi. See puudutab laiemat küsimust: kas Eestis saab ajakirjanik, kriitik või avaliku elu kommenteerija sõna võtta ilma hirmuta, et vastuseks kasutatakse riiklikku survemehhanismi olukorras, kus kuriteokoosseis on vaieldav.

Satiir ja eksperiment asub paljudes erinevates meediaakanlites, lihtsalt googeldage. Mõned lingid google ostingust:

https://newschannel.news/korrumpeerunud-avalik-teenistuja-liina-naaber-kivisoo-eirab-suutuse-presumptsiooni-ja-tegutseb-pohiseaduse-vastaselt

https://lexjustus.com/kohtunik-liina-naaber-kivisoo-eirab-suutuse-presumptsiooni-ja-tegutseb-pohiseaduse-vastaselt

Näide satiirist Eestis Delfi moodi (Pilt sotsiaalmeediakanalist, mida kommenteerib Varro Vooglaid), ja mis peaks Liina Naaber-Kivisoo suhtumise järgi panema Trumpi ja Putinit kohtu uksi paugutama, aga nad ei tee seda, sest nad ei vii ennast sellele tasemele, kes neid levitavad. Suured riigijuhid on kõrgemal positsioonil kui kohtunikud ja miks neid ei häiri satiir ja karikatuur?

Tõde?
See sõltub vaatenurgast.

Kes vastutab sõnade eest?

Üks keerulisemaid kihte selles loos on küsimus autorlusest.

Kui avalikus ruumis levivad tekstid, mis on teravad, kriitilised või isegi solvavad, siis:

• kas vastutab see, kelle nimega neid seostatakse?
• või see, kes need tegelikult kirjutas?

Kui tõendid ei ole ühesed, muutub õigusemõistmine väga hapraks tasakaalumänguks.

Annika Urmi nimega on seostatud mitmete portaalide artikleid, kuid seni ei ole suudetud esitada veenvaid tõendeid, et nende lugude autoriks on just tema. Ka Urmi enda kinnitus, et tal puudub nende väljaannetega seos, ei ole toonud üheselt selget lahendust.

See tõstatab olulise põhimõttelise küsimuse: vastutus peaks põhinema tõenditel, mitte oletustel. Avalikus ruumis võib ette tulla olukordi, kus kolmandad isikud — olgu heatahtlikud toetajad või pahatahtlikud osapooled — loovad sisu, mis jätab mulje seotusest kellegagi, kes tegelikult selle taga ei ole. Sellistes juhtumites muutub eriti oluliseks eristada näivust ja tõendatud fakti.

Õigusriigis peaks süü põhinema tõenditel ja ainult tõestatud tõenditel.
Aga avalikkuse hinnang kujuneb sageli enne otsust.

Võim, valik ja nähtavus

Lugu ei piirdu üksnes isiklike vaidlustega. See puudutab ka seda, kuidas süsteem ise toimib.

Avalikkuses on arutletud kohtunike ametisse nimetamise ja edutamise protsesside üle. Kui otsused ei ole kõigile arusaadavad, tekib paratamatult küsimus:

kes tegelikult otsustab — ja kelle hääl loeb?

See ei ole ainult ühe riigi küsimus.
See on demokraatia keskne paradoks:
rahvas peaks valitsema, aga süsteem peab toimima.

Võib väita, et kohtunik Liina Naaber-Kivisoo karjäär ei ole nimetatud satiiriliste või kriitiliste artiklite tõttu kannatanud, kuivõrd ta on hiljuti edutatud Harju Maakohtu esimeheks.

Inimene süsteemi vastu

Selle loo emotsionaalne kese ei peitu dokumentides ega kohtulahendites.
See peitub tundes.

Tundes, et sind ei kuulata.
Tundes, et sinu sõnad loetakse valeks enne, kui neid päriselt kaalutakse.
Tundes, et süsteem, mis peaks kaitsma, seisab teisel pool.

Aga ka teisel poolel on inimesed.
Kohtunikud, kelle otsuseid jälgitakse, analüüsitakse ja kritiseeritakse.
Inimesed, kes peavad hoidma tasakaalu seaduse ja surve vahel.

Kus lõpeb õiglus?

Lõpuks ei ole see lugu ainult Annika Urm-ist ega Liina Naaber-Kivisoo -st.

See on lugu küsimustest, millele ei ole lihtsaid vastuseid:

• Kas sõnavabadus kehtib ka siis, kui see on ebamugav?
• Kas kriitika võib olla terav — ilma et see muutuks karistatavaks?
• Kas seadused rakenduvad võrdselt kõigile?
• Ja kas õiglus ei peaks mitte ainult olema, vaid ka näima õiglane?

Võib-olla ei seisne vastus selles, kellel on õigus.
Võib-olla seisneb see selles, kas me oleme valmis neid küsimusi üldse küsima.

Sest ühiskonna tugevus ei avaldu selles, kui vähe konflikte on.
See avaldub selles, kuidas me nendega toime tuleme.

Jälgin seda kohtuprotsessi ja sisimas usun, et vaatamata Liina Naaber-Kivisoo uhkele tiitlile – Harju Maakohtu esimees, ei mängi see Tartu Ringkonnakohtu otsuses mingit rolli, vaid Annika Urmile, kohtunik Marju Persidskaja ebaõiglane ja valekohtuekspertiiside alusel tehtud vahistamismäärus tühistatakse ja kohtuprotsess saab jätkuda inimlikul ja õiglasel teel – lõpetatakse see kohtuprotsess, kuna puudub kuriteo koosseis.

Minu avalik postitus sotsiaalmeedias:

“Veiko Huuse isiklik arvamus, mis on Põhiseaduse järgi lubatud ja ei kuulu karistamisele, lisaks on sõnavabadus ja vaba tahe, mida ükski seadus või inimolend ära võtta ei saa: “See, mis Annika Urm ümber hetkel toimub on üks jõhkramaid inimese vaigistamisi. Annika Urm julges ainsa eestlasena viia ellu avaliku eksperimendi 2 aastat tagasi ja tuua välja suurte meediakanailte tühistamise ehk SLAPP skeemid, kuhu on segatud kohtunikud, prokuratuur, advokaadid ja paljud nähtamatud “otsustajad”. Annika Urmi mingisugused tegevused solvasid väidetavalt kohtunikke nii palju (Tõde on ikka valus kuulata), et nüüd korraldatakse viie kohtuniku, prokuratuuri ja meediakanlitega koostöös Annika Urmi jõuline vaigistamine. Vahendeid valimata kuni valekohtuekspertiisideni välja, mis on antud kohtuniku poolt vahistamise aluseks. Annikat süüdistatakse kohtuniku solvamises paragrahv 305 alusel, mis Euroopa Komisjoni vastuvõetud seaduste järgi liigitub SLAPP alla, mis on kuritegu, kui kohtunikud seda kasutavad ja Eesti valitsus peab selle ratifitseerima hiljemalt 07.05.2026. Kuid tormijooks käib nii suur, et saaks Annika Urmi enne 07.05.2026 vangi panna määramata ajaks. Meedia ja inimesed naudivad, kui kedagi elusalt nülitakse aga vahistamine on minu arvates täielikult seadusevastane ja määruse välja andnud kohtunik, kes minevikus on olnud ise juba korruptsiooni süüdistuste all, on rikkunud seaduseid. Vot selline värdjalik Eesti õigusruum ongi. Sellest loost on valmimas 20 ja enam osaline järjelugu, kus toon välja kõik nimed, kes selle inimjahi taga on.” Ootan ära Ringkonnakohtu otsuse. Seni jälgin mängu.”

Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses, valguse teejuht

Loe lisaks:

On vähe selliseid ajakirjanikke, keda saab nimetada Sõltumatuks Ajakirjanikuks või üldse ajakirjanikuks. Suur osa ajakirjanikest ma nimetaks sõduriteks – meediasõduriteks. Miks? Sest ta pole sõltumatu; ta ei tegutse südametunnistuse järgi; ta ei järgi ajakirjanduse head tava; ta ei tee piisavalt hästi oma tööd faktide ja tõendite otsimisel; ta on orienteeritud pealkirjale mitte sisule; ta on orienteeritud kasumile ja klikkide arvule; ta on tööandja mängukann; ta ei järgi süütuse presumptsiooni; ta osaleb infosõjas; ta pole erapooletu; ta ei järgi elu alusreeglit “tee teistele ainult seda, mida sa tahad et sulle tehakse.” Või ajakirjanduses töötavadki kurjategijad ja nad teevadki kurja inimestele ning nõustuvad vastu saama samasugust kurja?

“Ajakirjanik on oma loomult lits, kes teeb juba oma uuele kundele silma, kui parasjagu reite vahel rapsiv eelmine klient veel lõpetanudki pole. Neil pole iialgi aega isegi elementaarseks viisakuseks tänada, peale loo ilmumist oma kaasautoreid, sest hetkel kui lugu on alles trükikojas, intervjueerib ta juba järgmise loo peategelast.”- Hannes Võrno

Meedia – Kas tõesti inimelude hävitamise relv?

Täna on selline olukord, kus suur osa meediakanalitest müüvad “pealkirju”, mitte sisu. Meediakanalid on poliitilised ja täidavad Eliidi korraldusi. Fookus on pealkirjal ja see peab täitma eesmärgi. Pealkirja ülesanne on Eliidi eesmärkide toetamine, tekitada huvi, uudishimu, sensatsiooni ja skandaali “lõhn”, et meelitada lugejat ja koguda klikke, et klikkide statistika põhjal müüa reklaami ettevõtetele ja programmeerida lugejat juba pealkirjaga. Reklaami ja sponsorraha hoiab meediakanalit elus. Sisu on tavaliselt üks ümmargune jutt, kordab sissejuhatavat lõiku, puuduvad konkreetsed tõendid ja faktid, venitatakse artikkel pikaks sisutühja nämmutamisega ning vahest puudub artiklil ja algallika autori nimi.

Meediakriitik Marju Himma võttis sõna: https://epl.delfi.ee/artikkel/120371966/meediakriitika-just-see-ajakirjandusvaljaanne-paneb-enim-pealkirjadeks-klopsumagneteid

Millised on aga sellise meediakäitumise tagajärjed?

Tänapäeva meedia on suures osas internetis. Iga sinu tegevus internetis jätab maha jälje, mida hiljem kustutada pole eriti võimalik. Interneti looja jälgib, kontrollib ja salvestab iga inimese tegevust. On loodud palju programme, mis aitavad toodetud sisu esile tõusta kõigis interneti otsingumootorites. Seda nimetatakse SEO ks. Koolitatud SEO spetsialistid on ühed hinnatumad, sest SEO alginfo kvaliteedist sõltub ettevõtte info, toodete ja teenuste nähtavus. Mida nähtavam sa oled, seda kasumlikum on ettevõtte tegevus.

Meediaettevõtted võistlevad reitingute ja lugejate arvu pärast. Tänane maailma ühiskond on kurjuse ühiskond ja 90-95% maa elanikkonnast elab kurja ühiskonna meediaruumis. Vaadake viimase kahe aasta uudiseid. Need olid peamiselt Covid “surmahaigusest” või iga teine uudis ja pilt on sõjast ja relvadest. Ainult kurjus, hirm ja vägivald domineerivad. Tegin kunagi statistika 2021 a alguses Delfi uudistekanalist ja sain ühel päeval Delfi esilehel olevatest uudistest kokku lugedes üle saja uudise Covid kohta ja alla saja olid muud ebaolulised uudised. Sõna “Covid” oli/on “müügihitt/klikimagnet” meediaettevõtetele ja see sõna tõi sisse nii reklaamiraha kui ka “muul” viisil “Lojaalsuse” rahad.

“Ettevõtete omanikud ja töötajad, kes reklaamivad oma tooteid ja teenuseid hirmu külvavates ja ühiskonda lõhkuvates peavoolumeediakanalites, on osalised ja aitavad kaasa maailma hävingule!”

Teadmainimesed ütlevad, et inimene on täpselt selline, millised on tema mõtted, toit, sõnad, sõbrad, elukeskkond ja meediaruum. Kui maa elanikkond on ümbritsetud kurjast, siis “müüb” paremini kurjus, sest inimesed on ära unustanud headuse ja harmoonia. Peavoolumeedia kontrollib enam kui 90% maa elanikkonnast! Kujutate ette seda info liikuma panevat jõudu ja seda teab Eliit, et meedia on võimsaim relv maailmas. Meediat kasutatakse psühholoogilise relvana ja manipuleeritakse inimkonnaga. Meedia on muutunud karistajaks kohtute asemel ehk meedia on võtnud üle kohtu rolli. Meedia karistab ja hävitab inimeste elusid, isegi kui kohtus on see inimene saavutanud võidu. Nagu ennem kirjutasin, et 90% inimkonnast loeb peavoolumeediat, klikib pealkirjal ja see paneb selle info liikuma suurel kiirusel ja see ei kao enam kuhugile. Ükski meediafirma hilisem vabandus ei jõua samale auditooriumile samas ulatuses ja see ei muuda algselt tehtud halba heaks. Leidub ikka ja jälle inimesi, kes loevad pealkirju, mis on otsingumootorites esilehel aga nad ei süüvi enam edasi otsima, kas võib ka leida vastupidist infot. Kuna aga negatiivne on eesotsas, siis seda usutakse rohkem. Sellega ongi hea inimene tehtud alusetult halvaks ja ühiskonnast tühistatud.

“Tõega on selline asi, et kui valet räägitakse piisavalt palju tõe pähe, muutub see tõeks.”

Miks on vaja järgida ka meediaettevõtete omanikel ja ajakirjanikel süütuse presumptsiooni?

Inimestele lihtsamalt öeldes tähendab süütuse presumptsioon – inimene on süütu seni kuni kohus pole tõendanud vastupidist.

Ajakirjanikud ja nende tööandjad aga eiravad seda süütuse presumptsiooni ja on võtnud endale kohtu rolli. Ajakirjanikud kasutavad lugude pealkirjades inimese mainet kahjustavaid sõnu ilma tõendeid või kohtuotsust omamata. Üsna tihti on tõendid kallutatud või puudulikud. Pole vahet, et pealkiri on “kellegi” arvamus, eeldus, satiir või küsimus. Halvustav ja negatiivne sõna on mainet kahjustav ja elu hävitav. Nagu varem kirjutasin, et inimesed ei süüvi sisusse või see sisu ajab kahepidist juttu, sogab “vett” ja tihti ei saada aru, kas ja kus siis see mõte on ja miks seda lugu vaja oli? Aga pange tähele, et müüb pealkiri ja see pealkiri koos SEO jaoks paika pandud otsingusõnadega(Keywords) jätavad jälje internetti igavesti ja inimesed näevad pealkirju, mitte sisu esmapilgul.

Ajakirjanik on muutunud sõduriks infosõjas – meediasõduriks

Ajakirjanikel tuleb teha ümberõpe ja nad peavad lõpetama pealkirjades sõnade kasutamise, mis kahjustavad alustetult inimese mainet ja elu, jääma sõltumatuks ja neutraalseks, tegutsema südametunnistuse järgi, olema harmoonias. Meediaagentuuridelt tuleb ära võtta kohtu roll ja peavad vastutama iga alusetult rikutud inimese maine ja elu eest. Kui ikka inimene enam tööle ei saa meedia vale artikli pärast, siis meediaettevõte peab sellele inimesele maksma riigi keskmist palka elu lõpuni ja korvama kõik tekkinud kahjud seoses vale artikliga. Sellised otsused peaksid kohtu kohtunikud menetlema kiirkorras 30 päeva jooksul ja eriprotseduuri alusel. Võimalus on luua üldse täiesti uus meediamaastik – Meedia elanikkonna poolt.

Euroopa Liidu Komisjon andis samuti märku Eestile, Soomele ja Poolale, et nad pole kinni pidanud süütuse presumptsioonist oma kohtumenetlustes ja info avalikustamisel.

Kes koolitab Meediasõdureid?

Marju Lauristini on peetud taasiseseisvunud Eesti ajakirjanduse loojaks(ema) ja kujundajaks. Ta on ise olnud õppejõud ja suunakujundaja. Täna näeme tema töövilju. Isegi kui ta on oma suhtumist ja suunda kardinaalselt muutnud viimase 4 aasta jooksul, ei muuda see tema varasemat tööd olematuks ja tagajärjed on näha nüüd.

Vaadake tänaseid ülikoolide õppejõude, kes ajakirjanikke koolitavad ja tehke kodutööd nende tausta uurimisel ise. Nii mõnigi on seotud poliitikaga, ärihuvid,…. Kui õppejõud pole ise sõltumatud, siis kuidas ta koolitab välja sõltumatut ja ausat ajakirjanikku?

Ajakirjanikuks saab õppida: https://www.tlu.ee/bfm/ajakirjandus ; https://ut.ee/et/oppekavad/ajakirjandus-ja-kommunikatsioon

Uusi ajakirjanikke on koolitama hakanud suure meediaettevõtete ajakirjanikud, mitte õppejõud….

Vaadake kriitiliselt meediaettevõtteid ja nende omanikke. Töötaja ja uus koolitatu on tööandja peegeldus. Üsna tihti on suure meedia ettevõtete tegelikult omanikud peidus ja täidavad mingit muud rolli. Selle kohta on tõestus, kui Fonte.News toimetus otsustas osaleda eksperimendis ja selle käigus pöördusid suure meediaettevõtete omanikud eksperimendi algatajate vastu kohtusse, siis tuli välja fakt, et see mida suur meedia oma artiklite pealkirjadega teeb teistele, see neile ei sobinud kohe mitte. Selle asemel, et teha kokkulepe, et suur meedia võtaks maha inimesi alusetult tühistavad, mainet rikkuvad ja faktivigdega artiklid, nad palkasid kallid advokaadid kohtus käimiseks et valede põhjal õiglust nõuda.

Kas me näeme meediamaastikul viimase 10 aasta jooksul muutusi paremuse ja ühiskonna tugevdamise suunas või meedia on ühiskonda jõuliselt lõhkunud?

Näited elust enesest?

Näiteks uudislugude pealkirjad, kus uudises endas üsna tihti puuduvad tõendid ja faktid ehk kohtuotsus, mis annaksid õiguse kasutada selliseid sõnu või sõnaühendeid: “tüssama”, “petma”, “kahtlane tegevus”, “kahtlane firma”, “skeemitaja”, “pettuse meister”, “läbikukkunud….”, “pankrotimeister”, “ahistamiskahtlusega….”, “kantima..”, “Kas joobes olek?”, “Kas kasutas vägivalda?”, “Kas pettis maksuametit?”, “Kas pettis äripartnerit?”, “Kas oli narkouimas?”, “Kas pettis kliente?”, “Altkäemaksukahtlusega”, “…….. kahtlusega”, jne, jne. Kui vaatate neid sõnu või sõnade kombinatsioone, kas te suhtute sellesse isikusse positiivselt ja tahate temaga ilma igasugust halba kartmata koostööd teha? Olen kindel, et te hakkate kõhklema ja suur osa inimestest loobuvad. Mõni, eriti avalikku tähelepanu otsiv inimene, hakkab seda infot jagama edasi sotsiaalmeediakanlites, mis hakkab elama oma elu internetis.

Vastutus

See vastutus on üldse ühiskonnast ära kadunud. Inimestel on tekkinud karistamatuse tunne. Kui Eesti Riigi valitsusjuhid ja ametnikud ei vastuta mitte millegi ees, see vastutus on salaja välja võetud Karistusseadustikust ja Põhiseadusest, siis riigijuhtide eeskujul tehakse nende järgi. Kõik inimesed, kes töötavad riigi ametkondades, peavad täitma Avaliku teenistuse seadust. Iga inimene peab vastutama ja ta peab aru saama, et igal sõnal ja tegevusel on tagajärjed. Päeva lõpuks saavad halvad teod selle autori ikka kätte ja tagajärjed ei jää tulemata.

Fonte.News on võtnud ülesandeks avaldada artiklid koos faktide ja tõenditega, kus ametnikud, advokaadid, kohtunikud, avalikud teenistujad, ettevõtjad ja ka tavainimesed on ülekohtuselt ja seadusevastaselt kohelnud teisi inimesi, nad on kuritarvitanud oma positsiooni ja võimu, nad on rikkunud süütuse presumptsiooni. Kannatajad lähtuvad elu moraalist: “Tee teistele ainult seda, mida sa tahad et sulle tehakse.”

Eelpool nimetatud artiklite sisu on otse kannatajatelt koos selgituste ja tõenditega. On käimas mitmed kohtuprotsessid ja osad on jõudnud juba Riigikohtuni, samuti Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Riigikohus on seni näidanud ülesse ebaõiglust ja selle riigikohtu olemasolu vajadus on küsitav. Seega, on paljud eksperimendi artiklid hetkel peidetud, kuid kohtuprotsesside käigus on selle viimase kolme aasta jooksul kogunenud väga palju materjali. Isegi kui Suur Meedia oma kallite advokaatidega võidavad, ei jää Fonte.News vait ja toob jätkuvalt päevavalgele kõik protsessid koos kõigi nimede ja tõenditega.

Ka see artikkel ilmus sellepärast, et Eesti kohtusüsteemis on asjad väga korrast ära:

https://fonte.news/arvamus/eesti-kohtususteem-vajab-kohest-reformi

Fonte.News meeskonna eesmärk on luua Meedia elanikkonna poolt.

Loe lisaks:

https://fonte.news/uuriv-ajakirjandus/riigikohtu-kolme-kohtuniku-saale-laos-velmar-brett-hannes-kiris-topeltstandard-samadel-asjaoludel-jaab-vang-vangi-aga-vandeadvokaat-mari-manniko-ei-lahe-isegi-kohtu-alla

https://fonte.news/uuriv-ajakirjandus/aripaeva-ajakirjanik-mari-mets-on-jarjepidev-valetaja-ja-kelm

https://fonte.news/uuriv-ajakirjandus/avalikud-teenistujad-neve-uudelt-ahti-kuusevali-ei-kaitse-eesti-kodanikke-pohiseaduse-jargi-otsused-on-vastuolus-euroopa-inimoiguste-kohtu-praktikaga

https://fonte.news/oigus/avalik-teenistuja-reena-nielander-eksis-otsust-tehes-ev-pohiseaduse-45-vastu

https://fonte.news/vaba-eesti-uudised/miks-eestis-ei-raagita-avalikult-ja-valjult-pohiseaduse-muutmise-vajadusest

https://fonte.news/arvamus/eesti-kohtususteem-vajab-kohest-reformi

VÄGA OLULINE TÄIENDUS 09.12.2024: Millal aga lahkub kohtunik Ahti Kuuseväli?

Margrit Pitkve tegevuse kohta algatati ametkondlik uurimine ja nii sotsiaalkindustusamet kui ka Õiguskantsler tuvastasid Margrit Pitke tegevuses palju raskeid rikkumisi. Kuid Margrit ei jäänud ootama enda vallandamist koos karistusega vaid ta tegi kiirelt ise lahkumisavalduse. Siin on väljavõte fotona Pirita LOV juhi kirjast Kristiina Heinmetsale:

Mind hämmastab kogu selle loo juures see, et kui Doris Raudsepp oli teadlik sellest loost varem ja talle oli tehtud korduvalt meeldetuletusi Margrit Pitkve tegevuse suhtes uurimist alustada, sest Margrit Pitkvega oli probleeme juba varem teiste laste juhtumites, miks ta ei alustanud uurimist? Miks Doris Raudsepp suhtus nii tõsisesse probleemi ükskõikselt? Kas see mitte ei näita LOV vanema tegelikku suhtumist lastesse ja tema maailmavaadet? Oluline on ka fakt, et Margrit Pitkve raportite ja ütluste järgi tegutses kohtunik Ahti Kuuseväli. Nad on seotud ja kohtuotsus on seega õigustühine ja tuleb teha uus otsus uute asjaolude alustel ning taastada algne olukord, kus laps oli emaga. Samuti tuleb väga tõsiselt tegeleda Ahti Kuuseväli vabastamisega kohtuniku ametikohalt, sest ta ei sobi sinna mitte ühegi valemiga!

Siin on kogu kirja ülevaade fotodena:

Lisainfo Evelin Sepp ja Doris Raudsepp vahelisest suhtlemisest:

Siin vestluses Doris Raudsepp eksib, sest Margrit Pitkve roll oli oluline kogu protsessis ja Ahti Kuuseväli suhtles Margrit Pitkvega kogu sündmuse ajal, mis on ka lindistustes kuulda kui Pitkve ütleb, et pean kohtunikule helistama, jne. Siin on oluline märk, et kas Doris Raudsepp ikka sobib KOV juhi kohale? Kõiksus otsustab. Millal lahkub ametikohalt Doris Raudsepp?

Algne lugu sai alguse 03.10.2024 :

Kes on Lastekaitse ametnik või laste heaolu spetsialist?

Lastekaitse ametnike ja laste heaolu spetsialistide ülesanne on tagada laste heaolu ja kaitsta nende õigusi igasugustes keerulistes olukordades. Eriti tundlikuks muutub see teema siis, kui vanemad on omavahel tülis või ei suuda lapse eest hoolitseda. Sellistel juhtudel on lastekaitsetöötajatel oluline roll hinnata, milline on lapse parim huvi, ning vajadusel otsustada, kas laps tuleb ajutiselt viia turvakodusse või anda vanematest eraldi hooldajale. Käesolevas artiklis uurime lastekaitse ametnike ja spetsialistide kohustusi Eesti ja rahvusvaheliste seaduste alusel, keskendudes sellele, kuidas hinnatakse lapse sõnaõigust, millised on levinumad vead nende töös ja millised on olnud kohtuasjad, kus lastekaitse töötajate tegevus on seadusi rikkunud.

Lastekaitse ametniku ja laste heaolu spetsialisti ülesanded

Eestis juhinduvad lastekaitse töötajad ja laste heaolu spetsialistid oma tegevuses lastekaitseseadusest (Lastekaitseseadus, RT I 2014, 75, 509), mis sätestab nende põhiülesanded laste kaitsel. Rahvusvahelisel tasandil on juhised antud ÜRO lapse õiguste konventsiooniga, mis rõhutab, et kõikides toimingutes peab esikohal olema lapse parim huvi. Peamised ülesanded, mille täitmisel lastekaitse spetsialistid peavad tegutsema, on:

1. Lapse huvide hindamine ja kaitsmine – Lastekaitsetöötajad peavad alati arvestama, millised on lapse parimad huvid, sõltumata vanemate omavahelistest vaidlustest või tülidest.
2. Perekonna toetamine – Lastekaitseametnikud peaksid esmalt püüdma toetada perekonda ja aitama vanematel luua sobivad tingimused, et laps saaks kodus turvaliselt elada.
3. Koostöö spetsialistidega – Lastekaitse töötajad teevad koostööd psühholoogide, sotsiaaltöötajate ja arstidega, et saada parim hinnang lapse olukorrale.
4. Lapse eraldamine perekonnast – Turvakodusse viimine on viimane samm, kui selgub, et lapse viibimine kodus on tema füüsilise või emotsionaalse heaolu jaoks ohtlik. Lastekaitseseadus näeb ette, et lapse eraldamine perest on erakorraline ja ajutine lahendus, mida kasutatakse ainult äärmuslikel juhtudel.

Lapse sõnaõigus ja vanus otsustusprotsessis

ÜRO lapse õiguste konventsiooni kohaselt on lastel õigus väljendada oma arvamust küsimustes, mis neid puudutavad, ning see arvamus tuleb võtta arvesse vastavalt lapse vanusele ja küpsusele. Eestis on seaduses sätestatud, et kümneaastast last tuleb alati ära kuulata, kuid ka nooremad lapsed võivad anda oma arvamuse, kui nad on piisavalt küpsed. Kohtunikul või lastekaitsetöötajal on oluline roll hinnata, kui suur kaal anda lapse arvamusele. Oluline on, et laps tunneb end turvaliselt ja mitte manipuleerituna ühegi vanema poolt.

Millal on mõistlik laps turvakodusse viia?

Turvakodusse viimine on alati viimane lahendus, mida lastekaitsetöötajad peaksid kaaluma ainult siis, kui lapse elu või tervis on otseselt ohus. Näiteks olukordades, kus vanemad ei ole suutelised last kaitsma, kas seoses vägivaldse kodukeskkonna, tõsise hooletussejätmise või lapse heaolu otsese ohu tõttu. Eesti lastekaitseseaduse järgi peab turvakodusse viimine olema ajutine meede ja lapse parim huvi tuleb tagada igas sammus. Samuti on oluline, et lastega seotud otsused tehakse koostöös teiste spetsialistidega ja et need on hästi põhjendatud.

Peamised eksimused lastekaitse töös

Kahjuks on mitmeid juhtumeid, kus lastekaitse on eksinud oma ülesannete täitmisel. Levinumad probleemid lastekaitse tegevuses on järgmised:

1. Subjektiivsed otsused – Laspekaitsetöötajad võivad lähtuda isiklikest arvamustest ja eelarvamustest, mitte lapse reaalsest olukorrast.
2. Valeinfo põhjal tegutsemine – Lastekaitsetöötajad võivad toetuda ühe vanema või kõrvalise isiku esitatud valeinformatsioonile, tehes põhjendamatuid otsuseid lapse lahutamisel vanemast.
3. Suhtlemisõiguse eiramine – On esinenud juhtumeid, kus vanemale on takistatud suhtlus oma lapsega ilma piisava põhjuseta, rikkudes sellega perekonnaelu puutumatust.
4. Aeglus ja tegevusetus – Mõningatel juhtudel on lastekaitse reageerinud liiga hilja või jätnud vajalikud meetmed võtmata, mistõttu on lapsed jäänud pikemaks ajaks ohtlikesse oludesse.
5. Lastega tegeleval spetsialistil pole omal lapsi ja puudub lastega koos kasvamise kogemus – Koolis raamatutest õpitud teooriad on küll rikkalikud aga raamatute ja teooriate õppimine ei pruugi alati pakkuda praktilist intuitsiooni või empaatiat, mis tekib lapsevanemaks olemisel ja igapäevase kasvatuse kaudu. See kahandab lapse olukorra hindamise võimekust. Lapsevanemaks olemine ja lapse kasvatamine igapäevaelus annab väärtuslikke kogemusi ja arusaamist sellest, millised on lapse igapäevased vajadused, kuidas lahendada koduseid probleeme, ja milline on lapse psühholoogia reaalses kooselus. Vanemad õpivad läbi vahetu kogemuse ja emotsionaalse sideme oma lapsega, kuidas tulla toime erinevate arengufaaside ja lapse isikliku käitumisega. Praktika ja intuitiivne arusaam lapse psühholoogiast, tugev emotsionaalne side lapsega, vahetu elukogemus, mis annab realistliku pildi lapse kasvamise väljakutsetest ja rõõmudest – on väga vajalikud kogemused lastekaitse spetsialisti töös.

Kohtuasjad ja seaduserikkumised Eestis

Eestis on olnud mitmeid kohtuasju, kus lastekaitsetöötajate tegevus on tunnistatud ekslikuks. Üks märkimisväärne juhtum puudutas 2020. aastal aset leidnud olukorda, kus laps paigutati turvakodusse hoolimata sellest, et vanemad olid võimelised pakkuma lapsele ohutut elukeskkonda. Kohus leidis, et lastekaitseametnikud ei järginud lapse parimaid huve ning lapse õigused said selgelt riivatud. Vanematele mõisteti välja kahjuhüvitis riigi poolt, kuna lastekaitse tegutses kiirustades ja faktidele toetumata.

Rahvusvaheline praktika: ÜRO lapse õiguste komitee on korduvalt toonitanud, et lapse ja vanema eraldamine on äärmuslik meede ning see peab olema ajutine ja hästi põhjendatud. Komitee on rõhutanud, et lapse arvamusel peab olema otsustamisprotsessis kaalukas roll, eriti kui tegemist on suuremate lastega, kes on piisavalt küpsed oma soove väljendama.

Seaduserikkumised ja lastekaitseametnike vastutus

Lastekaitseametnike seadusevastase tegevuse puhul on võimalik ametnikke vastutusele võtta, eriti kui nende tegevus on viinud tõsiste tagajärgedeni lapse või vanema jaoks. Lastekaitseseadus ja rahvusvahelised konventsioonid näevad ette, et ametnikud peavad tegutsema erapooletult ja lapse huvidest lähtuvalt. Eestis on olnud juhtumeid, kus ametnikke on vastutusele võetud valeinfo põhjal tehtud otsuste eest, ja neilt on nõutud nii moraalset kui ka materiaalset vastutust.

Kokkuvõte ja soovitused

Lastekaitse ametnike ja laste heaolu spetsialistide töö on ülimalt vastutusrikas, eriti olukordades, kus vanemad on omavahel konfliktis või ei suuda lapse eest hoolitseda. Turvakodusse paigutamine peab olema viimane lahendus, ja lapse arvamusele tuleb otsustamises pöörata piisavalt suurt tähelepanu. Eesti ja rahvusvahelised seadused näevad selgelt ette, et lapse õigused ja heaolu peavad olema kaitstud igal sammul. Tulevikus tuleks senisest veelgi rohkem tähelepanu pöörata lastekaitseametnike koolitamisele, et vältida seaduserikkumisi ning tagada, et kõik otsused lähtuvad lapse parimatest huvidest ja põhinevad tõendatud faktidel.

Näide, kus ametnikud tekitavad kannatusi lastele ja vanematele:

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120320454/arhiivist-oleme-tuutud-kuid-tahame-vaid-oma-last-naha-ametnikud-on-jouetud-aitama-vanemaid-kes-ei-nae-aastaid-oma-lapsi

Millega Margrit Pitkve ja Ahti Kuuseväli radarisse sattusid?

Margrit Pitkve ja Ahti Kuuseväli sattusid avalikkuse tähelepanu alla pärast seda, kui nad osalesid Kristiina Heinmetsa ja Aivar Aigro ühise tütre emast eraldamises. Hoolimata ema ja lapse vastuseisust paigutati laps turvakodusse.

Lapse ema, Kristiina Heinmets, pöördus 5. oktoobril 2024 avalikult meedia ja avalikkuse poole, jagades oma muret ja paludes abi, sest tundis end sügavalt haavatuna. Kristiina oli pöördunud Eesti Vabariigi valitsuse, presidendi ja erinevate ametkondade poole, väites, et temale ja tema lapsele on tehtud tõsist ülekohut ning mitmeid seadusi ja menetlusprotsesse on rikutud. Ometi vastasid Eesti riigi ametnikud, president ja ministeeriumid tema abipalvetele vaid ükskõikse õlakehitusega, varjates samal ajal teavet ja pakkumata mingit reaalset lahendust.

Fonte.News astus esimesena appi, olles valmis Kristiina loal teemat avalikustama ja tooma valgust kõikidele asjaoludele, mis on mõistlikud ja seadustega kooskõlas. Fonte.News on viimased kaks aastat osalenud eksperimendis, mille eesmärk on tuua Eesti avalikkuse ette kõik seaduste rikkujad, korrumpeerunud ja moraalitud ametnikud ning kohtunikud. Kristiina Heinmetsa juhtum toob taaskord päevavalgele ametnikud ja kohtunikud, kes ei austa seadusi.

Fonte.News teeb tihedat koostööd FairTrial AI-ga, et luua õiglast ja läbipaistvat süsteemi, paljastades Eestis ja mujal maailmas kallutatud ja seadusi eiravad ametnikud. FairTrial AI analüüsib kohtunike ja ametnike otsuseid, pakkudes välja strateegiaid õiguse taastamiseks.

FairTrial AI on võimeline sekundi murdosaga läbi vaatama kõik internetis kättesaadavad seadused, kohtuprotsessid, otsused ja osalejate taustainfo ning pakkuma põhjalikke analüüse. Selline võimekus tagab, et ükski seaduserikkumine ei jää tähelepanuta. Ükski advokaat ega kohtunik ei suuda manuaalselt läbi töötada tuhandeid seadusi ja kohtulahendeid, et pakkuda sama õiglast ja seaduslikku lahendust, mida FairTrial AI suudab pakkuda.

Kristiina Heinmetsa lugu analüüsides, rikkusid Margrit Pitkve ja Ahti Kuuseväli järgmisi seadusi:

See juhtum puudutab lapse hooldusõigust pärast abielulahutust Eestis, kus ema Kristiina Heinmets ja isa Aivar Aigro leppisid notariaalselt kokku, et nende ühine tütar jääb ema kasvatada. Hiljem aga hakkas isa nõudma hooldusõiguse täielikku üleandmist endale. Kohtunik Ahti Kuuseväli tegi ootamatu otsuse viia laps turvakodusse ja kehtestada ema suhtlusele täielik keeld. Lapse ema on edukas rahvusvaheline ettevõtja ja avaliku elu tegelane, kelle suhtes lastekaitse spetsialist Margrit Pitkve esitas väidetavalt valeraportid, mis mõjutasid otsuse tegemist.

TÄIENDUS 10.10. see lõik ja video: “Margrit Pitkve ja Ahti Kuuseväli arvavad et Aivar Aigro pole vägivaldne, vaid on hooliv, last armastav, jõudu ja vägivalda mitte kasutav, et oskab kriisiolukorras rahu säilitada ja rahu hoida. Kas see on ikka nii, kui vaadata seda videot? Videos lapse isa Aivar Aigro kisub jõuga last ema, Kristiina Heinmets käest. Ma olen elus näinud narkosõltlasi ja mulle jääb mulje, et kui vaadata Aivar Aigro näkku ja silmi, siis seal ei tundu kõik korras olevat….”

Video (sotsiaalmeedia kanalist):

Rikkumised:

• Eesti seaduste rikkumised: Perekonnaseadus (§ 116–122) sätestab, et lapse huvid peavad olema esikohal ja vanemate kontakt lapsega peab säilima, välja arvatud juhtudel, kui on selged tõendid ohu kohta lapse heaolule. Kristiina Heinmetsa täielik isoleerimine oma lapsega suhtlemisest ei tundu olevat piisavalt põhjendatud, mistõttu võib kohtuniku otsus olla ebaproportsionaalne ja seadusevastane.
• Rahvusvahelised õiguste rikkumised:
  1. ÜRO lapse õiguste konventsioon (artikkel 9) – lapsel on õigus jääda mõlema vanema hoole alla, kui ei ole tõendatud, et see ei ole tema huvides.
  2. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (artikkel 8) – perekonnaelu puutumatus. Kristiina Heinmetsa täielik suhtlemiskeeld oma lapsega võib olla rikkumine perekonnaelu puutumatuse õiguse vastu.

Kohtuniku ja lastekaitse spetsialisti vastutusele võtmine:

• Kohtuniku vastutusele võtmine: Kui ilmneb, et kohtunik on tegutsenud valesti või ebaprofessionaalselt, võib algatada protsessi tema ametikohalt vabastamiseks. Kui otsuse aluseks on olnud eksitav või ebaõiglane kohtumenetlus, on ema õigustatud kaebama otsuse edasi kõrgemale kohtule.
• Lastekaitse spetsialisti vastutusele võtmine: Margrit Pitkve valeraportite esitamise süüdistuste korral võib ema algatada menetluse lastekaitse spetsialisti vastu. Kui suudetakse tõestada, et Pitkve on käitunud ebaprofessionaalselt või valetanud, võib tal olla võimalik kaotada õigus töötada lastega seotud valdkonnas.

Ema järgmised sammud:

1. Esitada apellatsioon kõrgemale kohtule, vaidlustades kohtuniku otsuse ja paludes kiiret ülevaatust.
2. Kaasata sõltumatud eksperdid, sealhulgas psühholoogid, et tõestada ema ja lapse vahelise kontakti tähtsust.
3. Kaevata lastekaitse spetsialisti tegevuse peale ja esitada tõendid valeandmete esitamise kohta.

Eesti seadusandlus lapse hooldusõiguse kohta:

Eesti perekonnaseaduse (§ 116–122) alusel peab lapse hooldusõigus lähtuma eeskätt lapse huvidest. Kohtunik võib otsustada lapse ajutise paigutamise turvakeskusesse või piirata vanema hooldusõigust, kui on põhjendatud oht lapse heaolule või turvalisusele. Sellise otsuse tegemisel peavad kohtud järgima järgmisi põhimõtteid:

1. Lapse huvid – otsus peab olema kooskõlas lapse parimate huvidega.
2. Kontakti hoidmine vanematega – lapsele tuleb võimaldada suhtlemine mõlema vanemaga, välja arvatud juhul, kui suhtlemine ei ole lapse huvides.
3. Proportsionaalsus – piirangud peavad olema proportsionaalsed ja ajutised, kui need on vajalikud lapse kaitseks.

Kui kohtu otsus viib täieliku suhtlemise keelamiseni emaga, kes on vastutustundlik vanem ja kellel ei ole mingeid ohte lapse heaolule, võib see olla kohtuliku omavoli juhtum ja emal on õigus vaidlustada selline otsus. Kohtu ülesanne on ka tagada, et kehtivaid hooldusõiguse kokkuleppeid järgitakse.

Võimalikud siseriiklikud õiguste rikkumised:

Kui kohtunik otsustab lapse võtta emalt ära ja keelab täieliku suhtlemise ilma piisava põhjenduseta, võivad järgmised õigused olla rikutud:

1. Perekonnaelu puutumatus – Eesti põhiseaduse § 26 sätestab perekonnaelu kaitse. Kui kohtunik ei suuda piisavalt põhjendada ema ja lapse eraldamist, võib see rikkuda põhiseaduslikku õigust perekonnaelule.
2. Lapse ja vanema suhe – Eesti perekonnaseaduse kohaselt on mõlemal vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma lapse eest. Kui ema-lapse suhe katkestatakse ilma mõjuva põhjuseta, võib see olla seaduserikkumine.

Rahvusvahelised õigused

Kui kohtunik piirab ema õigust lapsega suhelda ja paigutab lapse isoleeritult turvakeskusesse, võivad järgnevad rahvusvahelised õigusnormid olla rikutud:

1. ÜRO lapse õiguste konventsioon:
   • Artikkel 9 – lapsel on õigus jääda mõlema vanema hoole alla, välja arvatud juhul, kui see ei ole lapse huvides. Kohtud peavad vältima vanemate ja laste asjatut eraldamist.
   • Artikkel 12 – lapsel on õigus oma arvamuse avaldamisele kohtus, kui tegemist on teda puudutava küsimusega.
2. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EIÕK):
   • Artikkel 8 – õigus perekonna- ja eraelu kaitsele. Vanema ja lapse eraldamine peab olema põhjendatud ja proportsionaalne ning see otsus peab olema kooskõlas lapse huvidega.
   • Artikkel 6 – õigus õiglasele kohtupidamisele. Kui ema õigusi on kohtumenetluses riivatud, võib ta pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse.
3. Lapse õiguste Euroopa konventsioon:
   • Artikkel 3 – lapsel on õigus pidevale hoolitsusele ja kontaktile oma vanematega, kui ei ole tõendeid selle kohta, et selline kontakt ei ole lapse huvides.

Kokkuvõte

Kohtunikul on teatud olukordades õigus piirata vanema suhtlust lapsega, kuid selleks peab olema piisav põhjendus, mis on lapse huvides. Kui ema on korralik ja vastutustundlik lapsevanem ning lapsele ei ole ohtu, võib selline äärmuslik meede rikkuda nii Eesti seadusi kui ka rahvusvahelisi õigusi, sealhulgas perekonnaelu ja lapse õiguste kaitset.

Sellises olukorras on emal õigus vaidlustada kohtu otsus kõrgemas kohtuastmes ja vajadusel pöörduda ka rahvusvaheliste institutsioonide poole, kui tema õigusi on rikutud.

“Minule on jäänud mulje, et Margrit Pitkve ja Ahti Kuuseväli on kasutanud seda äärmist meedet – lapse äravõtmist – esimese ja ainumeetmena ning jätnud läbikaalumata absoluutselt kõik teised võimalused. Nagu selgitustes ja seadustes öeldud, on äärmine meede põhimõtteliselt siis, kui mõlemad lapsevanemad on kas vangis, on padujoodikud, mõlemad peksavad last. Antud juhtumis pole ühtegi sellist tingimust, mis nõuaks kasutada äärmist meedet. Kas lapse isale on tehtud narkotest?”

Margrit Pitkve tegevuse kohta on Fonte.News toimetusse laekunud kümneid kirju, kus Margrit on kuritarvitnud lapse ja lastevanemate usaldust, rikkunud seadusi, valetanud raportites. Mõned kirjad on avaldatud artiklis. Inimesed palusid anonüümsust, sest mõnel on protsessid samuti käimas. Ahti Kuuseväli on oma tegevusega sattunud Fonte.News radarisse juba kaks aastat tagasi. Loe mõlema tegelase kohta artiklitest.

Omast kogemusest tean, et õiglust kohtutest saada on haruldus. Sellepärast peavad inimesed olema julgemad ja avaldama kõigi ametnike ja kohtunike nimed, kes on õigusevastaselt tegutsenud. Ainult nimede avalikustamisega koos seaduste rikkumiste faktidega saame puhastada õigusruumi parasiitidest ja õiglus võidutseb.

TÄIENDATUD 11.10.2024 – Õiguskantsler algatas menetluse:

https://www.delfi.ee/artikkel/120328415/kaadrid-voivad-last-saata-kogu-elu-oiguskantslerini-joudnud-video-ajendas-teda-lapse-huvide-kaitseks-menetlust-algatama

Loe selle teemaga tihedalt seotud artiklit – Kristiina ja tema lapse lugu:

Täiendus 11.10.2024. Lugeja kiri toimetusele(autor on toimetajale teada):

„Täiesti juhuslikult sattusin ka mina kuulma ja nägema riigi seadustatud tegevust ühe alaealise lapse kallal. Selle vähese põhjal, mida olen näinud, kuulnud ja lugenud, ütlen: LÕPETAGE SILMAKIRJATSEMINE. Advokaadid, kohtunikud, lastekaitsjad, politsei – kogu see kamp on ju kirjeldamatult silmakirjalik, südametu, ebainimlik, autu. Eneseimetleja, kes mängib laste huvide eest seivat lastekaitsjat, äraostetud ja zombistunud advokaadid, selge mõtlemisvõimeta politseinikud, hullustunud isa, ülbe ja kallutatud kohtunik….Mis teil kõigil viga on? Tundub, nagu oleks see kamp inimeste sekka sihilikult puistatud zombid, et süsteemselt hävitada ja kahjustada tulevasi põlvkondi ja normaalset kasvatust ning suhteid lapse ja normaalsete vanemate vahel. 

On ennekuulmatu, et keegi peale ema julgeb otsustada tema lapse käekäigu üle. Mis alusel? Me laseme lapsepilastajatel ja vägivalla kasutajatel õitseda, tehes nendele laste hävitamise igatpidi lihtsamaks ja soodsamaks. Kuid normaalsele vanemale tungib peale kogu riigi sõjamasin eesotsas ebakompetentsete lastetute eneseimetlejatega, keda meie silmakirjalikkus nimetab  “spetsialistideks”.

Ma tean, millest ma räägin, kuna süsteemne perede hävitamine on kestnud juba vähemalt mitukümmend aastat. Elasin peaaegu taolise situatsiooni üle ühe omaenda lapsega, keda samamoodi terroriseeris vaimselt haige isa. Koos “lastekaitsjate”, kohtuniku, “psühholoogide” ja muude muidusööjatega. Just sel ajal veendusin lõplikult selles, et riik vaid irvitab korralikkude vanemate üle. 

Toon välja järgmised punktid A.A. esindaja avalikust kirjast, mis näitavad selgelt mõtlemisvõime ja häbitunde täielikku puudumist:

7.f  “    Kristiina Heinmets kukub koos lapsega ja samuti kukub Aivar Aigro;”

Videosalvestisest on näha, et A.A ei kukkunud ega kuku. Ema lapsega lamab tõepoolest kaitseasendis põrandal. Kuid A.A seisab jõupositsioonil nende kohal ning kisub last ema sülest jõuga ära. 

7.g ” Aivar Aigro proovib last enda sülle tagasi võtta, aga loobub sellest, sest laps on paanikas;”

A.A. ei proovi last “sülle võtta”. Ta proovib lapse jäsemeid küljest rebida, peamine, et saada lapse enda haardesse. Ja ei loobu ta mitte sellepärast, et laps on paanikas. Ta loobub tõmmeldes ja kaheldes, kuna kõrvu jõuab hoiatus: “Füüsilist sundi ei tohi kasutada!”

“Psühholoogi ja laste heaoluspetsialistide soovitusel viibib laps hetkel laste turvakodus, et spetsialistid saaksid hinnata tema vaimset seisundit pärast lapseröövi ja pikka aega Eestist eemalolekut ning saaksid teda vajadusel aidata.”

“Spetsialistid” hindavad lapse vaimset seisundit? Sellised nagu eneseimetlejast “lastekaitsja”?Needsamad “spetsialistid” on lapse algul viinud sellisesse seisundisse ja nüüd hakkavad tema seisundit hindama? Et saaks öelda: jah, näe, lapse vaimne seisund on häiritud. Aga seda ei teinud meie. Seda tegi ema…?

Mida tähendab “lapserööv”? Kes selle organiseeris? Kuidas? Kas avaliku kirja väljamõtlejal on ka aimu, mida ta kirjutab??

Mida tähendab vihje” pärast pikka eestist eemalolekut”? Kas eestist eemalolek mõjub lapse vaimsele seisundile nii halvasti, et pärast seda peab lapse turvakodusse paigutama ning ta vaimselt häirituks tunnistama? Eestist eemalolek mõjus nii? Aga see, et isa last seaduse toetusel kiskus jäsemeid küljest rebides ema käest ära, see pole muidugi mingi põhjus? 

“Vajadusel aidata”? Kas lapse aitamise vajadus ei olnud juba siis selge, kui laps paanikas karjus ja emast lahti ei lasknud? Oli  selgelt näha, et laps kardab isa ja ei taha temaga minna, sealjuures väljendas laps oma soovi väga selgelt ja häälekalt. 

Videolõik kinnitab ka, et mingit ema poolt lapse sülle võtmist või “ära rebimist” ei toimunud. Vastupidi, on näha, et ema kaitseb ainukesena lapse huve, sest hoopiski laps on see, kes hoiab emast kramplikult kinni ja karjub paaniliselt isale: “Mine ära!!”

Nii vana laps peab otsustama ise, kellega vanematest ta soovib olla. See on lapse õigus ja see on püha. Seda otsust ei tohi kahtluse alla panna ükski kohtunik, lastekaitsja, advokaat ega ka lapse vanem ega ükski seadus. See on lapse elementaarsete õiguste kõige jämedam rikkumine. See on silmakirjalik mäng, et teeselda tööd ja mängida palga väljateenimist, et hävitada süstemaatiliselt moraali ja peresüsteemi. 

Viimastel aastatel olen päris mitmel korral olnud samasuguste situatsioonide tunnistajaks ning ma lihtsalt ei suutnud uskuda, et jälle! jälle! midagi taolist toimub. Selliste sündmuste esinemissagedus näitabki, et tegemist on süsteemse sihiliku hävitamisega, kusjuures lastega töötavad “spetsialistid” valitakse sihilikult selliste parameetritega, et nad ei suudakski õigeid otsuseid vastu võrra.“ 

TÄIENDUS 12.10.2024. Näide lastekaitse ametnike tegevusest, mille sarnaseid on Eestis palju. Loo autor jagas seda infot ja on luba avaldada. Märk julgusest ja kui kõik kannatanud räägivad julgelt oma lugu, siis saame muutusi paremuse poole luua.

VÄGA OLULINE TÄIENDUS 11.12.2024

Magnetväljadega manipuleeritud nanoosakesed võivad muuta ajutegevust ja psühholoogiat – uuring

Kuigi rakutornidest kiirgub elektromagnetilisi sagedusi, lisatakse toidule ja vaktsiinidele ka teisi nanoosakesi, ei ole siiski kinnitust leidnud, et neid kasutatakse meelekontrolli eesmärgil.

Uuring näitas , et magnetväljade (magnetilise neuromodulatsiooni) kaudu moduleeritud nanoosakesed (nanomaterjalid) võivad mõjutada hiirte aju, muutes nende käitumist ja isusid.

“Siin tutvustame nanomaterjalidel põhinevat magnetogeneetilist tööriistakasti koos Cre-loxP tehnoloogiaga, et selektiivselt aktiveerida geneetiliselt kodeeritud Piezo1 ioonikanaleid sihitud neuronipopulatsioonides nanomagnetiliste täiturmehhanismide in vitro ja in vivo tekitatud pöördemomendi abil,” öeldakse uuringus – “Abstraktne” jaotis. “Me demonstreerime seda rakutüübile suunatud magnetilist lähenemisviisi sügava aju neuraalse aktiivsuse kaugjuhtimiseks ja ajaruumiliseks täpseks juhtimiseks mitmes käitumismudelis, nagu kahesuunaline söötmise kontroll, pikaajaline neuromodulatsioon rasvunud hiirte kehakaalu kontrollimiseks ja sotsiaalse käitumise juhtmevaba moduleerimine mitme hiirega samas füüsilises ruumis.

Nanomaterjalid, mida nimetatakse ka nanoosakesteks, on vaid umbes 1–100 nanomeetri suurused, samas kui paberilehe paksus on umbes 100 000 nanomeetrit.

Nähtavad valguslained jäävad vahemikku umbes 400–700 nanomeetrit nähtava spektri (vikerkaare) alumise ja ülemise osa vahel suuremas elektromagnetilises spektris .

Seetõttu saab nanoosakesi näha ainult valguse asemel elektrone tulistades, mida kasutavad protsessi elektronmikroskoobid.

Ehkki mRNA Covid’i vaktsineerimised erinevad kasutuselevõtu ja olemuse poolest, kasutavad nad lipiidide (rasva) nanoosakesi, et viia modifitseeritud messenger-RNA rakkude ribosoomidesse. Sellel tehnoloogial on teadaolevalt tervisele kahjulik mõju .

Mõned nanoosakesed on samuti teadaolevalt seotud löökidega, samas kui nanoosakesi kasutatakse ka toiduainete varustamisel .

See ei kinnitanud, et neid nanoosakesi kasutatakse mõistuse juhtimiseks elektromagnetiliste sagedustega modulatsiooni kaudu, nagu näiteks rakutornid, kuid arenevat tehnoloogiat arutati 2015. aastal saates The Alex Jones Show.

“Nad katsetasid “uuendust”, kutsudes esile “emalikud” instinktid oma naissoost katsealustel. Teises katses puutusid teadlased katserühma laborihiirtega kokku söögiisu vähendamiseks loodud magnetväljad, mille tulemuseks oli kehakaalu langus 10 protsenti ehk umbes 4,3 grammi,“ ütles Belle Carter ajakirjas Natural News. “Teadlased manipuleerisid üle 100 miljardi neuroniga keerulist võrgustikku, keerates magnetiliselt pisikest täiturmehhanismi, et tõmmata või lükata hiirte ajju siirdatud nanoosakesi. Uuringute kohaselt on see võrgustik tunnetuse, emotsioonide ja sotsiaalse käitumise mõistmiseks ülioluline.

Eeldatakse, et seda tehnoloogiat kasutatakse edasisteks uuringuteks aju toimimise mõistmiseks ja kahesuunaliste ajuliidesesüsteemide – teisisõnu mõtete lugemise ja mõtete siirdamise süsteemide – väljatöötamiseks.

“See on maailmas esimene tehnoloogia, mis võimaldab magnetväljade abil vabalt juhtida konkreetseid ajupiirkondi,” ütles IBS-i nanomeditsiini keskuse direktor Jinwoo Cheon avalduses. Cheon, hiljuti ajakirjas Nature Nanotechnology avaldatud uuringu vanemautor, lisas: “Me eeldame, et seda kasutatakse laialdaselt teadusuuringutes, et mõista ajufunktsioone, keerulisi tehisnärvivõrke, kahesuunalisi [aju-arvuti liidese] tehnoloogiaid. , ja uusi ravimeetodeid neuroloogiliste häirete jaoks.”, ütles Millie Turner The Sunis.

DARPA(interneti looja ja kontrollija) tippspetsialist tahab kontrollida inimeste meeli – Videolugu.

Artikli toimetas Veiko Huuse. Artikli allikas: Infowars, autor Sean Miller

Loe lisaks:

Fonte.News uudiste lugemise kuupakett

10€

Sulle on kõik uudised avatud ja toetad samas ka selle maailma inimeste kollektiivteadvuse avardamist ja Uue Maa loomist.
See rahaline panus on väiksem kui kohvikus tass kohvi ja pirukas, kuid tulemus on hindamatu väärtusega. Tule ja toeta kollektiivteadvuse parandamist ja Uue Maa loomist!

• Kõik artiklid avatud
• Väärt info otse allikast
• Toetad Uue Maa loomist
• Aitad lahustada hirme ja kurjust

Vaktsiinide tehnoloogia on seotud paljude teiste tehnoloogiatega nagu 5G, 6G, jälgimiskaamerad, nutiseadmetes olev jälgimistehnoloogi, piiriületused reisimistel, meditsiini jälgimistehnoloogia, Maailmavalitsusele lojaalsus, meelte mõjutamise tehnoloogia ja paljud teised. Pole üllatus enam, et suurem osa tehnoloogiatest on Made in Israel.

Covidi ja mRNA vaktsiinides on Nanorobotid, mis vabastavad toksiine ja koguvad kehast energiat

Allikas: https://gregreese.substack.com

Video: https://madmaxworld.tv/watch?id=6620d5b309f8f0b2917f7398

248-leheküljeline patent Moderna tehnoloogiale, mida manustati inimestele COVID-kaadrites, esitati 2020. aastal. Patendis on loetletud selle tehnoloogia mitmeid teostusi või variatsioone. Ja kuigi me ei tea, kes millise teostuse sai, teame, et kasutusele võeti mitu erinevat partiinumbrit. Ja mõned olid palju surmavamad kui teised. Moderna patendi kohaselt sisaldab see tehnoloogia isekoostatud nanoosakesi. Ja teatud variatsioonides saab neid nanoosakesi kasutada ühendite kontrollitud vabastamiseks, kui need on inimkehas. Need lipiidide nanoosakesed on kapseldatud polümeeri hüdrogeeli, mis on kontrollitud vabanemisega kate, mis sisaldab polüvinüüle. Seda on kinnitanud Ana Mihalcea ja Clifford Carnicomi uuringud.

2013. aasta TEDMEDi kõnes ütleb dr Ido Bachelet, et neid nanoroboteid on Iisraelis juba edukalt välja töötatud. Ja et neid saab põhisüstlaga kehasse süstida. Ta näitab pilti sellest, kuidas nad välja näevad, ja need näivad olevat samad struktuurid, mille Viies veerg nende uurimistöö käigus leidis ja väitis, et toiteallikaks on 5G, mida kinnitas dr Bachelet.

“Minu meeskond töötas välja nano-robotid, mis kannavad antenni. Need antennid on valmistatud metallist nanoosakestest. Nüüd võimaldab antenn nanobotidel reageerida väliselt rakendatud elektromagnetväljadele. Nii et neid nanorobotite versioone saab tegelikult aktiveerida juhtkangi nupuvajutusega. ~ Dr Ido Bachelet

Ühes avalikus videos arutavad arendajad seda 2015. aastal.

“Meie kavandatud ja valmistatud nano-robot on masin, mida saab programmeerida sihtrakke iseseisvalt ära tundma ja nendele rakkudele kasulikku koormust tarnima.” ~ Dr Ido Bachelet

“Nii et põhiidee on teha puur või korv, mis kaitseb habrast või mürgist või väärtuslikku koormat ja vabastab selle alles siis, kui see on õige hetk.” ~ George’i kirik

“Meie kavandatud nano-robot näeb tegelikult välja nagu lahtise otsaga tünn või kahepoolne klapp. Seega on selle lahtise otsaga tünni või karbi kaks poolt omavahel ühendatud painduvate DNA ingedega ja kogu struktuur Seda hoiavad kinni sulgurid või lukud, mis on tegelikult DNA kaksikheeliksid. See toimib nii, et võtme, milleks on molekul või valk, puudumisel hoitakse duplekse piisavalt tugevana, et hoida kogu struktuur suletuna võti on olemas, see DNA tükk, mille me selle võtme tuvastamiseks kavandasime, lülitub selle võtmega sidumiseks ja duplekstõmblukud avanevad.” ~ Dr Ido Bachelet

Todd Callenderi meeskonna töö saidil vaxxchoice.com on jõudnud järeldusele, et need kaadrid sisaldavad mitmesuguseid sünteetilisi patogeene, mida saab vabastada väliste 5G sagedustega. Moderna patent kirjeldab neid nanoosakeste jäljendajaid, mis jäljendavad mitmesuguste patogeenide kohaletoimetamist, ja loetleb neist patendis üle saja. Ja vastavalt vaxxchoice’is tehtud tööle on neil sünteetilistel patogeenidel igaühel IP-aadress ja nad on katalooginud Energeetikaministeerium ja nad kasutavad tseesium-137, millega oleme keskkonnast saastunud, ehitusplokina nende ehitamiseks meie kehas, kasutades välist sagedust. Ja nende uuringud näitavad, et 2020. aastal esitatud Microsofti patent 060606 krüptovaluutasüsteem, mis kasutab keha aktiivsuse andmeid, on nüüd jõus ja see tehnoloogia muudab inimkeha antenniks, mis suudab energiat väljastada. See tähendab, et inimesed muudetakse akudeks, et toita meie ümber ehitatavat digitaalset tehisintellekti vanglat. Ja kui otsustate mitte järgida, sisaldab tehnoloogia tapmislülitit.

“See tähendab, et inimesed muudetakse akudeks, et toita meie ümber ehitatavat digitaalset tehisintellekti vanglat. Ja kui otsustate mitte järgida, sisaldab tehnoloogia tapmislülitit.“

Tänu paljudele sõltumatutele uurijatele ja teadlastele mõtleme välja nende tegevuskava. Kuid nad kõnnivad meie seas vabalt edasi, ilma igasuguse õigluseta.

Loe sellest, kuidas Zionismi illumnaadid maailmahävitamise plaani koostasid:

Lisaks loe Covid vaktsiinide paljastusi:

Millised on lahendused enda kaitsmiseks?

Nanoosakestege vaktsineeritud on liikuvad energiaakud, majakad info vahendamiseks, spioonid valitsuste jaoks ja vaktsineerimata inmeste mõjutmiseks ja reetmiseks…..

Tuleb lõpetada igasugused vaktsineerimised ja toit osta kohalikelt talupidajatelt ja usaldusväärsetelt toidutootjatelt.

Tuleb lõpetada poliitikas osalemine ja poliitikute toetamine.

Tuleb lõpetada maksude maksmine riigile, sest riik kasutab sinu teenitud raha sinu enda hävitamiseks. Miks sa maksad enda surma eest?

Liitu Elujõuliste inimeste kogukondadega ja looge koos turvaline elukeskkond.

Löö jõuga uks kinni selles hävinevas maailmas ja ära mine ega vaata tagasi.

Artikli toimetanud Veiko Huuse

Loe enda inspireeerimiseks lisaks: