Miks sa klikid sellele, mis sind ärritab – ja ignoreerid seda, mis võiks su elu päriselt muuta?

Sa avad uudisteportaalid.
Või scrollid Facebookis, TikTokis, Instagramis, Youtubes, Twitter X-is, Delfis.

Ja enne kui sa arugi saad, oled juba:

• vihane
• ärritunud
• kommenteerimas

Aga mitte kunagi rahul.

Küsimus ei ole: miks maailm on selline?
Küsimus on: miks sina sellele nii järjekindlalt reageerid?

… klikid, scrollid; avad järgmise kanali ja klikid, scrollid; ja nii kordub tunde, päevi, kuid, aastaid, kuniks märkad, et enda elu on elamata jäänud, sest sind huvitas rohkem väline ja “teiste elud”.

Tähelepanu ei ole enam neutraalne – see on majandus (Äri inimelude hinnaga)

Platvormid nagu Delfi, TikTok, Facebook, YouTube ja X (Twitter) ei konkureeri enam info kvaliteediga.

Nad konkureerivad:
sinu tähelepanu pärast

Ja kõige tugevam “valuuta” on:

• viha
• hirm
• konflikt
• sõltuvus

mitte rahu
mitte tasakaal
mitte teadlikkus

Sõltuvus välisest on üks suurimaid stressiallikaid, mis omakorda lõhub tervist ja elukvaliteeti.

Eesti vs maailm – kas me oleme erinevad?

Võrdleme.

Eesti meedia loogika

Platvormid nagu Delfi ja Postimees toimivad samal mustril:

Mis töötab:

• “ŠOKEERIV otsus”
• “Rahvas maksab kinni”
• “Eksperdid hoiatavad”
• “Skandaal Riigikogus”
• Sõda
• Kuulsus on ootamatult rase
• Kuulsus on raskelt haige
• Skandaalne abielu
• Skandaalne lahutus
• Korruptsioon kohtusüsteemis
• Altkäemaksu skandaal

Tulemus: klikid + kommentaarid + viha

Ingliskeelne meedia (globaalne pilt)

Täpselt sama loogika:

• outrage headlines
• culture wars
• fear-driven narratives

erinevus?
Ainult skaala.

Mis tegelikult toimub sinu ajus?

See ei ole juhus.

See on bioloogia.

1. Negativity bias (negatiivne eelarvamus)

Sinu aju:

• märkab ohtu kiiremini
• reageerib tugevamalt

sest evolutsiooniliselt:
oht = ellujäämine

2. Dopamiini tsükkel

Iga kord, kui sa:

• loed midagi ärritavat
• kommenteerid
• vaidled

sa saad väikese “tasutunde” ja aju tahab seda uuesti ja uuesti.

3. Identiteedi kinnitamine

Sa ei loe ainult infot.

Sa kinnitad:

• “mul on õigus”
• “nemad eksivad”

ja see hoiab sind sees samas tsüklis.

Miks “valguslik sisu” ei levi?

Vaata neid sõnu:

• harmoonia
• teadlikkus
• tasakaal
• sisemine rahu
• mina olen kõige tähtsam
• minu maailm on minu sees, mitte väljas

need ei tekita:

• hirmu
• viha
• kiiret reaktsiooni

ja seetõttu:

• neid sõnu ei jagata
• neid sõnu ei klikita
• neid sõnu ei võimendata

Tõeline probleem ei ole meedia

See on ebamugav osa.

• probleem ei ole ainult meedia
• probleem on see, mida inimesed valivad vaadata

Sest iga klikiga sa ütled süsteemile: “anna mulle seda veel”

Kas see on “programmeerimine”?

On kaks vaadet.

Teaduslik vaade

• algoritmid võimendavad emotsiooni
• inimesed reageerivad instinktiivselt
• süsteem optimeerib kaasatust

ei ole vaja “vandenõu”, piisab selle maailma majandusloogikast (loe: meedia, tarkvara, AI ja interneti programmide loogika)

Filosoofiline / spirituaalne vaade

• tähelepanu = energia
• kuhu see läheb, see kasvab (näiteks: loed sõja või skandaalseid uudiseid, toidad sõdu ja skandaale)

kui toidad hirmu → saad rohkem hirmu
kui toidad rahu → saad rohkem rahu

Miks see sind tegelikult puudutab?

Sest see ei ole enam “ühiskonna probleem”.

See on igapäevane valik tänu AI tehnoloogiale ja geopoliitilistele (tehnokraatlik ja autoritaarne uus maailmakord) arengutele:

• kas sa scrollid või peatad
• kas sa reageerid või märkad
• kas sa valid müra või selguse

10 “vastumürki”, mida enamik ignoreerib

(ja mis ei tee kunagi klikitavaid pealkirju)

1. 10 minutit vaikust
2. teadlik hingamine
3. liikumine ilma telefonita
4. digipaus
5. mõtete märkamine
6. keha kuulamine
7. päris puhkus
8. vähem reageerimist
9. teadlikud suhted
10. paus keset päeva

lihtne,
igav,
aga toimib!

Kas inimesed on “programmeeritud”?

Lihtne vastus:
Suures enamuses jah
aga mitte lõplikult,

sest:

teadlikkus katkestab programmide mustrid.

Lõpumõte (ja võib-olla ebamugav küsimus)

Järgmine kord, kui sa klikid artiklil, mis sind vihastab…

küsi endalt:

kas see teeb mu elu paremaks?
või ma lihtsalt toidan midagi, mis hoiab mind samas seisus?

Ja kõige peamine: Mis on sinu jaoks püha?

Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses, valguse teejuht

Loe lisaks sarnasel teemal:

Malluka sõnul on projekti eesmärk tõsta inimeste teadlikkust ja aidata kaitsta lapsi. Ta kinnitab, et avaldatav info põhineb kohtulahenditel ning vigade ilmnemisel ollakse valmis need parandama.

„Me tahame, et see oleks aus ja konkreetne koht,“ on ta selgitanud.

Samas ei hoia blogija oma sõnumites tagasi: tema hinnangul ei ole pedofiilial mingit õigustust ning selliste tegude toimepanijad ei peaks saama ühiskonnas tavapärast elu jätkata.

Projekt on tekitanud Eestis tugeva vastukaja – suur osa toetajaid näevad selles vajalikku hoiatust, kriitikud aga kardavad võimalikke eksimusi, laimu ja privaatsusõiguste rikkumist.

Jälgime mängu ja toetame Malluka tegevust pedofiililide ja vägivaldsete inimolendite avalikustamisel.

Malluka ja ta abikaasa veebilehe kaudu on teatatud ligi 1300 väidetavast kurjategijast ja neid laekub juurde. Internetileht on ka sattunud “rünnakute” all.

“Selles tahnokraatlikus, autoritaarses ja väärastunud maailmajuhtidega maailmas on just kõrgetel ametikohtadel ja kohtusüsteemis pedofiilsete kalduvustega inimolendid. See, mis Malluka loodud lehel nähtav on, see on alles jäämäe tipp.” – Veiko Huuse

…… Maailma Võim = degenerandid (üldjuhul juut ja vabamüürlane või mõne sekti liige), ja mille Grigori Petrovitš Klimov võtab kokku järgmiselt:

“Jälkidele ebarditele pakub tõeliselt sadistlikku rahuldust jälgida, kuidas üks poolhull liider-väärastunu, viiduna nende poolt võimule ühes riigis, läheb sõjaga kallale teisele poolhullule sadist-väärastunule, kes samuti on nende poolt sinna teise riiki võimule sokutatud, ning miljonid ja miljonid normaalsed inimesed hukkuvad seejuures nende degenerantide sekti liidrite sadistliku meelelahutuse ja naudingu huvides. Ainult ebanormaalselt arenenud võimujanuga inimene (allasurutud sadistlik homo-maniakk) võib võita “kakluses” võimu pärast.” (Lõik raamatust “Tunnetuse Võtmed”).

Loe sellest väärastunud maailmavõimust alljärgnevast artiklist. Kus ei puudu ka pedofiilia ja muud väärastunud tegevused. Kui Maailmavõim ise poleks väärastunud, siis poleks ka pedofiile meil ühiskonnas?

Loe lisaks:

Fonte.News uudiste lugemise kuupakett

10€

Sulle on kõik uudised avatud ja toetad samas ka selle maailma inimeste kollektiivteadvuse avardamist ja Uue Maa loomist.
See rahaline panus on väiksem kui kohvikus tass kohvi ja pirukas, kuid tulemus on hindamatu väärtusega. Tule ja toeta kollektiivteadvuse parandamist ja Uue Maa loomist!

• Kõik artiklid avatud
• Väärt info otse allikast
• Toetad Uue Maa loomist
• Aitad lahustada hirme ja kurjust

Me elame ajastul, kus toitu on rohkem kui kunagi varem — aga paradoksaalselt on ka rohkem inimestel väsimust, ülekaalu, stressi, diabeeti, inimesed on hambutud ja palju kroonilisi terviseprobleeme.

Kuidas see on võimalik?

Vastus peitub kahes täiesti erinevas kogemuses:

Toidu elamus – on see, mis kõnetab su maitsemeeli kohe: krõbe, magus, pehme, soolane, kiire.
Raku elamus – on see, mis kõnetab keha hiljem: selgem pea, rahulikum kontrollitud isu, parem taastumine, stabiilsem energia, terve keha, pole kroonilisi terviseprobleeme, pole probleeme ülekaaluga, targad mõtted, kauakestev noorus.

“Kas toit juhib sind või sina juhid toitu?”

Paljud ultratöödeldud toidud on loodud andma suurt elamust väikese vaevaga. Need võivad olla väga maitsvad ja mugavad, kuid sageli on need samal ajal energiarikkad ning täis lisatud suhkrut, keemilisi aineid (värv, säilitus, pleegitus, nano, plastikpakend, “tundmatud” E ained, “kogemata” pakendile märkimata jäänud ained, jpt.) või rasva (rapsi ja seemneõlid), samal ajal kui kiudaineid ja mikrotoitaineid on vähe või sootuks puuduvad. Just selline toidumuster, mitte üksik “paha” koostisosa, on paljude inimeste jaoks probleem.

Toidu elamus – kiire nauding

Toidu elamus on see hetk, kui:

• midagi on magus, keemiliste maitseessentsidega rikastatud maitsed-lõhnad, krõbe, rasvane
• aju saab dopamiini
• “isuäratavad” tootepildid, pakendid ja “sõnumid”
• sa tunned rahulolu… korraks

Näited:

• valge suhkur
• saiakesed ja nisutoidud
• alkohol
• ultratöödeldud snäkid
• “maitsele optimeeritud” valmistoidud
• rapsiõli ja teised seemneõlid

Need on loodud maksimaalseks naudinguks, mitte maksimaalseks raku toitmiseks.

Need on halvad sellepärast, et nad eksisteerivad ravimitööstuse kasumi teenimiseks, mitte inimese tervena hoidmiseks.

“Kas sa sööd maitset või toidad oma rakke?”

Raku elamus – päris toit

Raku elamus ei ole nii vali.
See ei “plahvata” suus ega maos.

Aga see teeb midagi muud:

• annab kehale õige ja vajaliku ehitusmaterjali
• stabiliseerib energiat
• vähendab kontrollimatut isu
• ei tekita insuliiniresistentsust
• hormoonid on tasakaalus
• terved rakud – terve keha

Näited:

• munad
• liha ja kala
• köögiviljad
• marjad
• pähklid kvaliteetsed rasvad (nt kookos, oliiviõli, või, veiserasv, searasv, hülgerasv, lambarasv)
• puhas, töötlemata, loodusest meresool
• naturaalsed tervislikud magusained Stevia ja Monk Fruit

See on toit, millest keha on tehtud ja millest rakud toituvad.

“Kas see, mida sa sööd, ehitab sind või kulutab sind?”

Miks inimene sööb üle?

Siin tuleb üks oluline idee, mida ka biohäkkerid rõhutavad:

“Keha ei otsi kaloreid. Keha otsib toitaineid.”

Kui sa sööd toitu, milles:

• puuduvad mineraalid
• puuduvad vitamiinid
• puudub piisav valk
• puudub elus värske toit

siis keha ei saa signaali, et ta on “toidetud”

Ja tulemus:

• sa sööd uuesti
• ja uuesti
• ja uuesti …. (raku) nälg süveneb – tulemuseks stressis ja põletikus keha

“Iga amps on kas ehitus või lagundamine.”

KETO ja karnivoor – miks inimesed neid valivad

Paljud inimesed jõuavad keto või karnivoorini mitte ideoloogia, vaid kogemuse kaudu.

KETO puhul:

• süsivesikud vähenevad
• veresuhkur kõigub vähem
• näljatunne väheneb

Karnivoor:

• eemaldab peaaegu kõik “segajad”
• keskendub loomsele toidule

Mõne jaoks annab see:

• lihtsuse
• selguse
• vähem otsuseid

“Kas su toit on informatsioon või illusioon?”

Magus – kas inimene “vajab” seda?

Inimese hormoonid tahavad-vajavad magusa “signaali”. Inimene ei vaja bioloogiliselt valget suhkrut.

Aga:

inimene ihkab magusa maitset ja elamust

Ja siin tulevad mängu otse loodusest magusad “sõbrad”:

• monk fruit
• stevia

Need annavad:

• rakule parima tervisliku magusa maitse
• ilma glükoosikoormuseta

Mõne jaoks on see sild:
nauding → ilma liigsuhkruta

“Keha ei vaja rohkem toitu — keha vajab paremat toitu.”

Päikesevalgus – unustatud, kriitilise tähtsusega “toit”

Me räägime toidust, aga unustame midagi väga lihtsat ja väga olulist: inimene ei “toitu” ainult toidust.

Päike pakub täiuslikku ja vajalikku raku elamust.

Päikesevalgus:

• annab kehale universumiga harmoonias rütmi
• mõjutab parimal viisil hormoone (melatoniin, kortisool)
• mõjutab positiivselt keha energiat ja raku tervist

Biohäkker Gary Brecka on öelnud:

“Kui sa ei saa hommikul loomulikku valgust, on su bioloogia juba sammu võrra maas.”

Punase valguse kohta hommikuse päikesetõusu ajal räägitakse palju:

• see on hommikul loomulikult olemas
• see suhtleb rakkudega teistmoodi kui sinine või mõni teine valgus

Punase valguse, päikese kui ka lambi, kasulikkuse kohta on teadus teinud suuri avastusi ja uuringud jätkuvad.

Päikese kasu on mitmes olulises punktis:

• Päike annab energia kogu ökosüsteemile
• Valgus sisaldab erinevaid lainepikkusi (punane, sinine jne), millel on erinevad füüsikalised omadused
• Ilma päikeseta ei oleks elu sellisel kujul olemas

Näiteks:

• Taimed kasutavad punast ja sinist valgust photosynthesis jaoks
• Inimese nahk toodab päikese UV-kiirguse abil D-vitamiini
• Silmade kaudu jõudev valgus juhib circadian rhythm-i

Seega: päike ei ole lihtsalt „kasulik“ – see on fundamentaalne elu jaoks.

Igal valgusel on oma lainepikkus ja energia

Need mõjutavad kudesid erinevalt (nt punane tungib sügavamale kui sinine).

Punase valguse kohta on kõige rohkem uurimistöid.

Seda valdkonda nimetatakse:
photobiomodulation

Mõjud, mille kohta on päris teaduslikke viiteid:

• Mõjutab mitokondreid (raku „energiajaamu“)
• Võib suurendada ATP tootmist (energia rakkudes)
• Võib aidata:
  • haavade paranemisel
  • põletiku vähendamisel
  • lihaste taastumisel
  • suhkru taseme vähendamisel

“Kas sa valid mugavuse või elujõu?”

Vesi, sool ja keha

Sageli öeldakse: “joo rohkem vett”

Aga tegelikult:

keha töötab elektrolüütide tasakaalul

See tähendab:

• naatrium
• kaalium
• magneesium….. lisaks veel 60+ mineraali ja teisi kasulikke aineid

Mõnes olukorras (nt higistamine, aktiivsus):

• väike kogus soola vees on kasulikum ja mõjutab positiivselt raku elamust

Mõjuisikud ja ideed

Lisaks Veiko Huusele, Annika Urmile, Dr. Sergey Saadile ja biohäkker Gary Breckale räägib sarnastest teemadest ka Dr. Eric Berg

Kõigi koolitused ja nõuanded keskenduvad paljude teemade hulgas ka:

• insuliinile
• süsivesikute mõjule
• paastumisele
• hingamisele

Kõik nad rõhutavad üht ideed:

“Probleem ei ole ainult see, mida sa sööd —
vaid see, mida su keha suudab kasutada.”

Lõppmõte

Inimene ei ole loodud:

• ainult maitse järgi sööma
• ainult kaloreid lugema
• sööma reklaamide ja “meditsiini narratiivi” järgi

Inimene on loodud:

• tajuma
• kuulama oma keha
• ja sööma tasakaalustatud raku toitu

Küsimus ei ole:
“kas see toit maitseb hästi?”

vaid:

“kas see toit toidab mind ka pärast seda, kui ma selle ära söön?”

“Rakk ei küsi maitset, ta küsib toitaineid.”

“Kui sa ei vali toitu teadlikult, valib meditsiinitööstus sinu eest.”

Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses, valguse teejuht

Loe lisaks:

“Saavuta esimesena raku elamus, siis boonusena on olemas ka toidu elamus, mitte vastupidi. See annab sulle teise boonuse – Elu elamuse.”

Konverentsikeskuse ees seisis pikk järjekord. Inimesed olid tulnud kuulama järjekordset edu ja finantsvabaduse õpetajat. Mõni maksis sadu, mõni tuhandeid eurosid, et kuulda, kuidas saada rikkaks, kuulsaks ja mõjukaks.

Nad tegid pilte kuulsate esinejatega, postitasid neid sotsiaalmeediasse ja kirjutasid juurde:
“Unistused täituvad.”
“Kohtusin oma mentoriga.”
“Edu on teel.”

See kõik ei olnud halb. Edu poole püüdlemine on inimlik. Kuid kusagil selle kõige keskel oli midagi märkamatult kaduma läinud.

Edu elamus

Paljud inimesed otsivad seda tunnet, mida võiks nimetada edu elamuseks.

See on hetk, kui sa ostad uue auto.
Kui sa saad suurema palga.
Kui inimesed plaksutavad ja ütlevad: “Sa oled jõudnud eliidi hulka.”

Materiaalne rikkus – autod, majad, raha, karjäär, tuntus, teiste kiitus ja suur tähelepanu – muutub eesmärgiks.

Filosoof Arthur Schopenhauer kirjutas kunagi:

“Inimene võib saada kõike, mida ta tahab, kuid ta ei saa tahta seda, mida ta tahab.”

Paljud saavutavad edu, kuid avastavad hiljem, et nad ei tea enam, miks nad seda üldse tahtsid.

Välise maailma lava

Inimesed hakkavad elama väljapoole.

Nad pingutavad meeletult, et olla “keegi”.
Et saada väljastpoolt tunnustus.

“Sa oled edukas.”
“Sa oled võitja.”
“Sa oled eriline.”

Ja kui see kiitus tuleb, tekib korraks joovastav tunne.

Seda võibki nimetada edu elamuseks.

Aga see tunne on nagu ilutulestik – ere, vali ja lühiajaline.

Elu elamus

On aga olemas teine kogemus.

Sügavam.
Vaiksem.
Püsivam.

Seda võiks nimetada elu elamuseks.

See on tunne, kus sa oled täiesti rahul iseendaga – ilma väliste kinnitusteta, hinnanguteta, arvamusteta või tiitliteta.

Sa ei pea kellelegi midagi tõestama.

Sa lihtsalt oled.

Filosoof Alan Watts ütles:

“Elu ei ole probleem, mida lahendada. Elu on kogemus, mida elada.”

Elu elamus on hetk, kus sa naudid oma hinge, vaimu ja keha olemasolu.
Sa teed tegevusi, mis panevad sind rõõmust tänama.

Sa ei ela enam teiste jaoks.

Sa elad enda jaoks.

Hetkes olemise tarkus

Budistlik õpetus ütleb:

“Kui sa oled täielikult kohal ühes hetkes, on kogu universum selles hetkes.”

Elu elamus sünnib just sellest kohalolust.

See võib olla väga lihtne hetk:

• jalutuskäik metsas
• naer koos sõpradega
• loominguline töö
• vaikus hommikuse kohvi juures
• tunne, et sa oled iseendaga rahus

Sellistel hetkedel ei ole vaja publikut.

Lugu mehest ja inglist

Vanas vaimses loos räägitakse mehest, kes lamab surnuna kirstus.

Tema lähedased seisavad ümber ja saadavad teda viimsele teekonnale.

Siis ilmub Ingel ja küsib surnult:

“Kas sul on soove?
Ma võin täita kõik su soovid.
Miljard dollarit, luksusvillad mere ääres, eralennukid, luksusautod, kõigi maailma inimeste kiitus ja tähelepanu.
Ütle ainult, mida sa tahad.”

Aga kirstus lamav inimene ei vasta.

Ta ei vaja enam midagi.

Ta ei saa neid asju kaasa võtta.

Lapsed, keda armastatakse kinni

Elu elamusest rääkides on veel üks koht, kus inimesed tihti märkamatult oma elu unustavad – laste kasvatamises.

Paljud vanemad ütlevad:
“Ma teen seda kõik oma laste nimel.”
“Ma elan ainult selleks, et neil oleks parem elu.”

Nad töötavad rohkem, muretsevad rohkem ja ohverdavad oma unistused. Nad tahavad, et lastel oleks kõik olemas – hea haridus, turvaline kodu, edu ja võimalused.

See on armastus.

Kuid vahel muutub see armastus kinnihoidmiseks.

Edu unistus laste kaudu

Mõnikord hakkavad vanemad elama oma täitumata unistusi läbi laste.

• laps peab saama edukaks
• laps peab saavutama midagi suurt
• laps peab olema parem kui teised

Vanemad tahavad, et laps kogeks seda sama edu elamust, mida nemad ise otsivad.

Aga selle kõige keskel võib kaduda üks oluline küsimus:

Kas laps saab elada oma elu?

Hirm lahti lasta

Paljud vanemad ei taha või ei julge lapsi lahti lasta.

Nad hoiavad neid võimalikult kaua enda juures.

• nad otsustavad lapse eest
• nad kardavad lapse eksimusi
• nad tahavad last kaitsta elu raskuste eest

Aga elu kogemus ei sünni kaitsekilbi sees.

Vaimne õpetaja Khalil Gibran kirjutas oma kuulsas tekstis laste kohta:

“Teie lapsed ei ole teie lapsed.
Nad on elu igatsuse pojad ja tütred.
Nad tulevad läbi teie, kuid mitte teist.
Ja kuigi nad on teiega, ei kuulu nad teile.”

See mõte võib olla vanemale raske.

Aga selles on sügav tarkus.

Iga hing peab kogema ise

Iga hing, kes siia maailma sünnib, tuleb oma teekonnaga.

Ta tuleb õppima.

Ta tuleb kogema.

Ta tuleb avastama.

Ja neid kogemusi ei saa keegi teine tema eest läbi elada – isegi mitte vanemad.

Vaimne õpetaja Ram Dass ütles:

“Me oleme siin selleks, et üksteist äratada, mitte üksteise elu elada.”

Vanemate roll ei ole elada lapse elu.

Vanemate roll on olla tugi ja armastus, mitte vangla.

Kui armastus muutub ahelaks

Vahel juhtub aga nii, et armastus muutub märkamatult ahelaks.

Vanem kardab, et laps läheb kaugele.
Vanem kardab, et laps teeb valesid otsuseid.
Vanem kardab, et laps ei vaja teda enam.

Ja nii hoitakse last kinni.

Mõnikord füüsiliselt.
Mõnikord emotsionaalselt.

Aga iga hing peab ühel hetkel minema oma teele.

Looduse lihtne õpetus

Vaadake loodust.

Linnud ehitavad pesa.
Nad toidavad oma poegi.
Nad kaitsevad neid.

Aga ühel päeval tuleb hetk, kus pojad peavad lendama.

“Kui lind hoiaks oma poega igavesti pesas, ei õpiks ta kunagi lendama.“

Vanemate elu, mis jääb elamata

On veel üks vaikne tõde.

Kui vanem elab ainult laste nimel, võib ta märkamatult jätta oma elu elamata.

Ta lükkab edasi:

• oma unistused
• oma rõõmud
• oma elu elamuse

Aga lapsed ei vaja vanemat, kes on ennast kaotanud.

Nad vajavad vanemat, kes elab päriselt.

Filosoof Carl Jung ütles:

“Suurim koorem, mida laps peab kandma, on vanema elamata elu.”

See tähendab midagi väga olulist.

Lapsed õpivad mitte sellest, mida vanemad ütlevad.

Nad õpivad sellest, kuidas vanemad elavad.

Parim kingitus lapsele

Parim kingitus, mida vanem saab lapsele anda, ei ole rikkus.

See ei ole täiuslik turvalisus.

See on vabadus.

Vabadus otsida oma teed.
Vabadus eksida.
Vabadus õppida.
Vabadus kogeda oma elu elamust.

Ja samal ajal on vanemal võimalus teha midagi sama olulist.

Elada oma elu.

Kui mõlemad elavad

Kui vanem elab oma elu elamuses ja laps saab kasvada oma teel, tekib midagi ilusat.

Siis ei ole enam kinnihoidmist.

On ainult armastus.

Armastus, mis ütleb:

“Mine ja ela oma elu.”

Ja samal ajal sosistab vaikselt:

“Mina elan ka.”

Mida inimesed sageli liiga hilja mõistavad

Paljud inimesed avastavad elu lõpus midagi väga lihtsat.

Edu ei olnud kunagi probleem.

Probleem oli selles, et elu jäi elamata.

Nad olid nii hõivatud saavutamisega, et nad ei märganud:

• päikesetõuse
• sõprade naeru
• omaenda hinge häält

Filosoof Laozi ütles:

“Kui sa oled rahul sellega, kes sa oled ja mis sul on, on kogu maailm sinu oma.”

Elu elamuse paradoks

Siin on üks huvitav paradoks.

Kui inimene elab pidevas elu elamuses, siis edu tuleb sageli ise.

Ta loob, tegutseb ja inspireerib teisi loomulikult.

Ta ei aja edu taga – kuid edu leiab tema.

Kuid vastupidi see ei toimi.

Ainult edu elamuse tagaajamisel ei pruugi elu elamust kunagi tekkida.

Enda maailma loomine

Elu elamuses olles tekib arusaamine:

Sa oled loonud oma maailma.

Oma mängu selles 3D duaalses maailma mängus.

Sa tead:

• kes sa oled
• mida sa armastad
• mida sa tahad kogeda

Ja sellest täiesti piisab.

Vaikne tõde

Vaimne õpetaja Eckhart Tolle kirjutas:

“Elu, mis sa oled, on alati siin ja praegu.”

Kui inimene selle mõistab, juhtub midagi imelist.

Ta lõpetab tõestamise.
Ta lõpetab võrdlemise.
Ta lõpetab rolli mängimise.

Ja ta hakkab elama.

Lõpetuseks

Edu elamus võib olla ilus.

Kuid elu elamus on sügavam.

Kui inimene elab oma elu nii, et ta on pidevas elu elamuses – kohal, tänulik ja iseendaga kooskõlas – siis on elus harmoonia.

Ja selles harmoonias juhtub sageli midagi üllatavat.

Edu ilmub samuti.

Aga seekord ei ole see enam eesmärk.

See on lihtsalt elu kõrvalmõju.

Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses, valguse teejuht

Loe lisaks:

Kui elutud asjad hakkavad meid omama

Üks vana laud. Antiikne, ajahambast puretud, kriimude ja plekkidega, mis jutustavad oma lugu. Sellel laual mähkis ema kunagi oma beebit. Sellel laual algas kellegi elu esimeses hoolitsuses, soojuses ja puudutuses. Aastakümneid hiljem seisab sama laud nurgas – väsinud, kõver, oma ülesande täitnud. Täiskasvanud laps, kellele see laud kunagi kingiti, otsustab ühel päeval: aeg on lahti lasta. Prügimägi ei tundu talle julm, vaid loomulik – ruumi tegemine uutele mälestustele, uutele esemetele, uuele elule.

Aga ema jaoks ei olnud see lihtsalt laud.

See oli mälestus, see oli tema noorus, tema emaduse algus, tema identiteedi kinnitus. See oli vaikne tunnistaja ajale, mil ta tundis end vajalikuna ja asendamatuna. Kui laud tema teadmata ära visati, ei kadunud ainult ese – kadus midagi palju sügavamat. Ja selles valus sündis otsus katkestada suhted. Sugulased, pereliikmed, laps ise – kõik muutusid korraga süüdlasteks. Süüdistus kõlas nagu suur kuritegu: kuidas sa said?

Kuid siin peitub paradoks. Laud oli kingitus. Ema andis selle lapsele. Ent kink, millest ei lasta sisimas lahti, ei ole päriselt kink. See on nähtamatu niit, mis seob ja kontrollib. See on justkui vaikiv leping: ma annan sulle selle, aga ainult tingimusel, et sa väärtustad seda täpselt nii nagu mina. Kui see tingimus puruneb, puruneb ka näiline hoolivus.

Nii paljastub vahel, et hoolivus ei olnudki vaba, vaid seotud esemega. Armastus ei olnud suunatud elavale inimesele, vaid mälestusele, mis oli kinnitatud puutükki.

See ei ole üksik lugu. Kui vaadata sügavamale, näeme sarnaseid mustreid paljudes peredes.

On isa, kes pärandab pojale vana auto. Auto, mille ta oma kätega üles ehitas, mille roolis ta tundis end noore ja vägevana. Poeg aga ei jaga seda kirge. Tema jaoks on see roostes metall, mis nõuab raha ja aega. Kui poeg otsustab auto müüa, ei näe isa mitte praktilist otsust, vaid reetmist. Ta ei näe enam poega, vaid meest, kes hülgas tema mineviku.

On õde, kes hoiab alles vana maja, mis laguneb iga aastaga. See maja oli nende lapsepõlv. Teised pereliikmed näevad ohtu ja kulusid, tema näeb seinu, mis kuulsid kunagi ema naeru. Kui keegi julgeb rääkida müügist, muutub vestlus lahinguks. Mitte telliste pärast, vaid selle pärast, kes tohib otsustada, millal mälestused peavad vormi vahetama.

On vanaema, kes jagab lapselastele ehteid, kuid solvub sügavalt, kui neid ei kanta iga perekondliku kogunemise ajal. Ehe ei ole enam ehe – see on lojaalsuse mõõdik. Kui see jääb karpi, tundub vanaemale, et ka tema ise on sinna karpi unustatud.

Ja on ka teistsuguseid lugusid – vaiksemaid, kuid sama kõnekaid. Inimene, kes ei suuda lahkuda suhtest, sest kodu on täis ühiselt ostetud mööblit. Naine, kes hoiab alles pulmakleiti aastakümneid pärast lahutust, sest see kleit sümboliseerib unistust, mida ta ei suuda matta. Mees, kes ei luba lastel ümber kujundada lapsepõlvekodu tuba, sest seal seisab endiselt tema enda nooruse kirjutuslaud – justkui oleks minevik püha ja puutumatu.

Nendes lugudes ei ole asi tegelikult asjas.

Ese muutub ankruks. Ja ankur võib hoida paati turvaliselt sadamas – või takistada sellel merre minemast. Kui me ei märka hetke, mil ese hakkab juhtima meie suhteid, võib ta märkamatult võtta üle koha, mis kuulub inimesele.

Kõige tumedam on see siis, kui elutu asi hakkab määrama elusate inimeste väärtust. Kui laud on tähtsam kui laps. Kui auto on tähtsam kui poja otsus. Kui maja on tähtsam kui õdede-vendade rahu. Siis oleme jõudnud punkti, kus elutu maailm juhib elusat.

See on nagu nähtamatu võrk – mitte tehnoloogiline, vaid emotsionaalne. Tume võrk, kus kiindumus ei ole enam soe side, vaid külm haare. Seal muutuvad inimesed jäigaks, kaitsvaks, kiviseks. Nad hakkavad kaitsma eset nii, nagu kaitseksid oma hinge. Ja tasapisi muutubki hing kiviks.

Miks see nii on?

Sest asjad ei vaidle vastu. Nad ei kasva, ei muutu, ei hülga meid. Nad püsivad – vähemalt näiliselt. Kui elu meie ümber muutub, kui lapsed kasvavad suureks ja lahkuvad, kui suhted muutuvad keeruliseks, pakuvad esemed illusiooni püsivusest. Nende kaudu saame hoida kinni ajast, mil tundsime end kindlalt.

Aga elu ise ei ole loodud seisma. Laps, kellele laud kingiti, on nüüd täiskasvanu. Tal on õigus otsustada, millised mälestused elavad südames ja millised vormid võivad lahustuda. Kui me tõesti armastame, peame lubama ka teisel inimesel valida.

Ehk seisneb küps armastus selles, et me julgeme lasta esemel minna – ja jääda inimese kõrvale. Et me ei samasta oma väärtust puutüki, maja või ehtega. Et me ei nõua, et meie mälestusi austataks samal viisil nagu meie neid kanname.

Hoiatav mõtisklus

Kui märkame hetke, mil elutu ese hakkab määrama meie suhete väärtust, peaks meis süttima punane tuli. Kui laud on tähtsam kui laps ja mälestus tähtsam kui elav süda, siis on tasakaal juba nihkunud. See tähendab, et inimene ei oma enam asja – asi omab inimest.

Ja kui me juba anname oma hinge vaikivale puutükile, kui laseme külmal esemel otsustada, keda armastada ja keda hüljata, siis kui palju raskem on sama loovutada millelegi, mis näib targem, kiirem ja kõiketeadjam? Hingetu tehisintellekt ei vaja emotsioone, et juhtida. Ta vajab vaid meie valmisolekut alluda.

Kui inimene harjub otsima juhatust elutust maailmast, võib ta ühel päeval avastada, et ta ei tee enam ise otsuseid. Ta ei küsi enam oma südamelt, vaid süsteemilt. Ja see on suur ohumärk – mitte tehnoloogia enda pärast, vaid seetõttu, et oleme juba õppinud armastama seda, mis ei armasta vastu.

Vabadus ei kao üleöö. See kaob sammhaaval, iga kord, kui eelistame elutut elavale.

“Mälestus ei ela elutus lauas. See elab inimeses.”

Ja kui valida tuleb laua ja lapse vahel, siis peaks valik olema selge.

Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses, valguse teejuht

Loe lisaks: