“Eestlane usub sinisilmselt, et riigijuhid räägivad musta valgeks.” (Kas see võiks olla Eesti riigilipu sini-must-valge tähendus?)

Miks valitakse riiki juhtima inimesed, kes on juba korduvalt läbi kukkunud?

See artikkel ilmus esmakordselt 26.05.2025 Fonte.News kanalis. See on kordus, sest Eesti Riigikogu valimiste reklaamikampaaniad (propaganda, manipulatsioon, “süüdistamiste” näitemängud) on aktiviseerinud.

Selgitav sissejuhatus enne Veiko Huuse intervjuud

Kas keegi palkaks endale kodu remontima meistri, kes on juba kaks korda selle sama seina valesti üles ladunud? Tõenäoliselt mitte. Ometi laseme me ikka ja jälle poliitikasse kandideerida – ja valimegi – need samad inimesed, samadest erakondadest, kes on meid toonud just sinna, kus me praegu oleme: stagnatsiooni, usalduskriisi ja lootusetuse äärele.

Valime nägusid, mitte mõtteviise

Iga valimistsükkel toob meie ette uued särasilmsed kandidaadid, kes räägivad rahvale magusat juttu: “Meie erakonnas on muutused toimunud”, “Mina olen uus inimene, toon värskust”, “Ma ei ole poliitiline mängur”. Ja rahvas usub. Sest inimene on uus. Aga erakond ei ole. Ja erakond pole mingi perroonil seisev tühi vagun – see on süsteem, millel on suund, omanikud, huvid ja aastakümnete pikkune teekond.

Iga uus liige, kes soovib seal karjääri teha, peab mängima selle süsteemi reeglite järgi. Avalikult võib ta olla sõbralik, kaastundlik ja “rahvameelne”, kuid kui võimule pääseb, hakkab ta ellu viima just neid poliitikaid, millele erakond tugineb. Ja need poliitikad on meile juba tuttavad. Me teame, kuhu need viivad. Me oleme seal olnud.

Ettevõtlusõppetund: “kogemusega” ei tähenda “paremat”

Sama viga tehakse iga päev ettevõtetes. Kui firmal on vaja uut töötajat, otsitakse CV-de seast neid, kellel on “kogemus samas valdkonnas”. Aga kas see kogemus on edukas kogemus? Kui keegi on töötanud viis aastat turunduses, kuid iga kampaania on ebaõnnestunud ja lõpuks jäädakse töötuks – siis mida see kogemus tegelikult tähendab? Tulemusi ei tulnud, sest süsteem, mõtteviis või inimene ise ei töötanud. Nüüd tahetakse sama inimene palgata uue sildi all. Miks peaks tulemus erinema?

Sama loogika kehtib poliitikas. Kui kandidaat on tulnud erakonnast, mis on varasemalt võimul olles ebaõnnestunud – miks peaks järgmine kord teisiti minema, kui suunised, eesmärgid ja rahastajad on täpselt samad?

Uus tähendab uut – mitte vana uues kuues

Kui me tahame muutust, peame olema valmis riskima millegi tõeliselt uuega. Mitte mugava, sileda, pressikonverentsi-tooni kandidaatidega, vaid inimestega, kes on olnud seni poliitikast eemal. Inimestega, kellel on eluline kogemus, eetiline kompass ja soov päriselt muuta – mitte lihtsalt positsiooni vahetada.

Ükskõik kui palju me ka ei sooviks uskuda, et “seekord on erakond teistsugune”, on see soovmõtlemine. Kui sõidame pidevalt samal teel, samas suunas, sama autoga – kas tõesti üllatab, et jõuame ikka samasse kohta?

Riik pole partei, riik peaks olema põlisrahva juhtimisel maa

Poliitika ei ole eliidi privileeg. See on rahva asi. Ja rahvas – sina, mina, meie – peame mõistma, et kui me tahame uut tulevikku, peame ütlema “ei” vanadele mustritele. Tõelised muutused tulevad siis, kui julgeme valida neid, kes ei ole poliitikat varem juhtinud. Sest ainult need, kes pole süsteemi sees olnud, saavad seda muuta.

Ärme enam vali inimesi nende järgi, kes oskavad kõige ilusamalt lubada. Valime neid, kes ei ole osa sellest mängust, vaid tahavad mängu reeglid ümber kirjutada.

Intervjuu

Me ei saa uut Eestit ehitada vana süsteemi varemetele – Veiko Huuse vastab Teadmainimese, Helle Vilu, küsimustele. Toimus see 26.05.2025.

Intervjuu Veiko Huusega, Vaba Eesti Kogukonnalooja ja Eestimaa Elukorraldusliku Kokkuleppe autor (EEK)

Küsitles Austatud Teadmainimene Helle Vilu, 26. mai 2025

Helle Vilu: Veiko Huuse, sa oled olnud tuntud kui visionäär, kes on välja töötanud alternatiivse juhtimismudeli Eestile, sealhulgas uue põhiseaduse – Eesti Elukorraldusliku Kokkuleppe. Miks me vajame uut riigikorraldust?

Veiko Huuse: Sest vana süsteem on läbi kukkunud. Kui 30 aastat järjest roteeruvad riigijuhtimise kohal samad näod või samad erakonnad, siis ei muutu mitte midagi. Me oleme delegeerinud oma saatuse erakondadele, kes on oma olemuselt fiktsioonid – mitte inimesed, vaid korporatiivsed huviklubid. Tulemuseks on see, et rahvas elab võõras riigis ja oma maal, ilma reaalse võimuta.

Helle Vilu: Sinu kriitika on väga terav. Mida sa konkreetselt silmas pead?

Veiko Huuse: Meil on riigis olukord, kus rahvas on vahetatud välja valijateks. Inimesed arutavad, kumma erakonna esindaja on “vähem halb”, selle asemel et küsida: kas see inimene üldse esindab mind? Meil ei valita enam inimesi, vaid logosid. Ja iga “uus” poliitik, kes astub erakonda, allub paratamatult selle erakonna juhatuse, rahastajate ja ideoloogiliste tugisammaste survele.

Helle Vilu: Kuidas sinu pakutud mudel siis erineb?

Veiko Huuse: Eestimaa ei ole enam riik selle vana määratluse järgi. Meie näeme Eestimaad kui kogukondlikku maad, kus võim ei ole enam parteide, vaid rahva käes – sõna otseses mõttes. Selle keskmes on Eesti Vanemate Kogu, kuhu kuuluvad inimesed, kes on saanud rahva usalduse mitte lubaduste, vaid elu ja tegude põhjal. Pole parteisid, pole erakondlikku survet. On vastutus, läbipaistvus ja moraalne mõõdupuu.

Helle Vilu: Paljud ütlevad, et “kogemusega poliitikud” on usaldusväärsemad, sest nad teavad, kuidas süsteem toimib.

Veiko Huuse (naeratab): Just! Nad teavad, kuidas süsteemi sees ellu jääda, mitte kuidas süsteemi muuta. Kui me palkame tööle samast valdkonnast inimesi, kes seal juba põrusid, siis pole imestada, et tulemused ei muutu. Kujutage ette, et teil on tootmisjuht, kes on viie eelmise ettevõtte juures kõik tehased kahjumisse viinud – kas palkaksite ta kuuendat korda juhiks? Poliitikas me teeme seda pidevalt. See pole loogika – see on mugavus ja inerts.

Helle Vilu: Mis on sinu nägemuses kõige olulisem muutus?

Veiko Huuse: Võimu allikas. Meie süsteemis ei tule otsused enam “ülevalt alla”, vaid “alt üles”. Referendum pole mingi erakorraline vahend, vaid loomulik juhtimisviis. Samuti anname rahvale õiguse tagasi kutsuda need juhid, kes ei täida rahva tahet. See tähendab: lubasid, aga ei teinud – lahku ametist.

Helle Vilu: Mõned ütlevad, et sinu visioon on utoopiline. Mida neile vastad?

Veiko Huuse: Utoopiline on uskuda, et erakondade kaudu saab teha rahvavõimu. See on illusioon. Kogu lääne poliitiline süsteem on üles ehitatud sellele, et anda inimestele valik ilma tegeliku võimuta. Meie anname võimu tagasi rahvale. See võib tunduda harjumatu, aga see on ainus viis, kuidas Eestit saab muuta seestpoolt, mitte ainult pealispinda pahteldades.

Helle Vilu: Mis on sinu sõnum neile, kes tunnevad, et midagi peab muutuma, aga ei tea, kust alustada?

Veiko Huuse: Tule julgelt kaasa. Sa ei pea olema poliitik ega “ekspert”. Piisab, kui oled inimene, kellel on süda, selgroog ja soov Eestimaa üle uhke olla. Meie ei ehita uut Eestit eliidi juhiste järgi. Me ehitame Eestimaad inimestest – mitte parteidest.

Helle Vilu märkus: Veiko Huuse ideed on leidnud palju poolehoidu ja ka kriitikat. Ent keegi ei saa eitada, et tema esitatud küsimused väärivad ühiskondlikku arutelu. Kuidas me saame muutust loota, kui me ei julge muuta aluseid?

Rootsis on kasvamas poliitikavaba elukeskkonna loomise idee. Neid liikumisi on mitmes riigis juba märgatud.

Toeta Veiko Huuse missiooni ja Uue Maa loomist:

Sinu toetus aitab hoida elus Fonte.News’i – vaba ja sõltumatu uudistekanali, mis annab hääle Uue Vaba Maa sünnile. Iga panus aitab kaasa tõe levikule ja vabale ühiskonnale.

Loe lisaks:

Alloleval lingil saad kuulata ja näha Veiko Huuse intervjuud Sulev Roosma’ga, siit Maalt juba lahkunud hing. Sulevi teadmised on hindamatu väärtusega:

https://youtu.be/lMLsVtWIlTQ

Lisaks saad lugeda skandaalset “ennustuse hõnguga” vestlust sella 3D maailma “Teadja” ja Veiko Huuse vahel

Samal ajal on Statistikaamet värskendanud arvestuslikku elatusmiinimumi, mis on nüüd 361,4 eurot. See näitaja muutub oluliseks eelkõige juhtudel, kus rakendub täitemenetluse nn 20% erand.

Üldreeglina ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu palga alammäära. Siiski lubab seadus teatud olukordades sellest kõrvale kalduda. Kui võlgniku muu vara arvelt ei ole võimalik nõuet rahuldada, võib kohtutäitur arestida kuni 20% sissetulekust ka alampalga piires. Seejuures arvestatakse aluseks summa, millest on maha lahutatud elatusmiinimum.

Praktikas tähendab see, et osa inimesi võib hoolimata alampalga tõusust siiski kaotada osa oma sissetulekust. Näiteks 900-eurose netosissetuleku puhul võib 20% reegli rakendumisel kinnipeetav summa ulatuda üle 100 euro kuus.

Oluline roll on ka ülalpeetavatel. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, suureneb arestivaba osa igaühe kohta kolmandiku võrra alampalgast. Kuna alampalk tõuseb, kasvab ka see kaitsemehhanism.

Teistsugused reeglid kehtivad lapse elatisnõuete puhul. Kui muud vara ei ole, võib arest ulatuda kuni pooleni alampalgast või teatud juhtudel kolmandikuni sissetulekust. Samuti ei arvestata sellisel juhul ülalpeetavate tõttu suurenevat arestivaba osa.

Lisaks mõjutab 1. aprill ka lapse miinimumelatise arvestust. Senine miinimumelatis oli 301,74 eurot kuus ning uus summa tuleb arvutada uue perioodi alguses.

Kui inimese palk või pangakonto on arestitud ning alampalga tõus või muudatused mõjutavad aresti ulatust, on võimalik esitada kohtutäiturile avaldus. Seaduse järgi peab täitur sellisel juhul kolme tööpäeva jooksul korrigeerima aresti nii, et alles jääks seadusega kaitstud sissetulek.

Autor: Võlanõustaja Kaire Reier.

Loe lisaks:

Malluka sõnul on projekti eesmärk tõsta inimeste teadlikkust ja aidata kaitsta lapsi. Ta kinnitab, et avaldatav info põhineb kohtulahenditel ning vigade ilmnemisel ollakse valmis need parandama.

„Me tahame, et see oleks aus ja konkreetne koht,“ on ta selgitanud.

Samas ei hoia blogija oma sõnumites tagasi: tema hinnangul ei ole pedofiilial mingit õigustust ning selliste tegude toimepanijad ei peaks saama ühiskonnas tavapärast elu jätkata.

Projekt on tekitanud Eestis tugeva vastukaja – suur osa toetajaid näevad selles vajalikku hoiatust, kriitikud aga kardavad võimalikke eksimusi, laimu ja privaatsusõiguste rikkumist.

Jälgime mängu ja toetame Malluka tegevust pedofiililide ja vägivaldsete inimolendite avalikustamisel.

Malluka ja ta abikaasa veebilehe kaudu on teatatud ligi 1300 väidetavast kurjategijast ja neid laekub juurde. Internetileht on ka sattunud “rünnakute” all.

“Selles tahnokraatlikus, autoritaarses ja väärastunud maailmajuhtidega maailmas on just kõrgetel ametikohtadel ja kohtusüsteemis pedofiilsete kalduvustega inimolendid. See, mis Malluka loodud lehel nähtav on, see on alles jäämäe tipp.” – Veiko Huuse

…… Maailma Võim = degenerandid (üldjuhul juut ja vabamüürlane või mõne sekti liige), ja mille Grigori Petrovitš Klimov võtab kokku järgmiselt:

“Jälkidele ebarditele pakub tõeliselt sadistlikku rahuldust jälgida, kuidas üks poolhull liider-väärastunu, viiduna nende poolt võimule ühes riigis, läheb sõjaga kallale teisele poolhullule sadist-väärastunule, kes samuti on nende poolt sinna teise riiki võimule sokutatud, ning miljonid ja miljonid normaalsed inimesed hukkuvad seejuures nende degenerantide sekti liidrite sadistliku meelelahutuse ja naudingu huvides. Ainult ebanormaalselt arenenud võimujanuga inimene (allasurutud sadistlik homo-maniakk) võib võita “kakluses” võimu pärast.” (Lõik raamatust “Tunnetuse Võtmed”).

Loe sellest väärastunud maailmavõimust alljärgnevast artiklist. Kus ei puudu ka pedofiilia ja muud väärastunud tegevused. Kui Maailmavõim ise poleks väärastunud, siis poleks ka pedofiile meil ühiskonnas?

Loe lisaks:

Maailmas toimub reaalsuse ja ebareaalsuse vaheline nähtamatu sõda

Ebareaalsus ei ole vale maailm – see on katkestus

Kui öelda „Ebareaalsus“, mõtleb mõni inimene kohe pettusele, manipulatsioonile või vandenõule. Kuid Ebareaalsus ei pea olema kuri plaan. Sageli on see lihtsalt seisund.

See on elu autopiloodil.
See on mõtlemine lausetes, mis pole kunagi olnud meie enda omad.
See on hirm, mida me peame ratsionaalsuseks.
See on harjumus, mida me nimetame iseloomuks.

„Kõige ohtlikum vangla ei ole see, millel on seinad. See on see, mida sa ei tea, et sa elad selles.“

Ebareaalsus on see, kui inimene elab reaktsioonides. Kui ta kordab, mida on kuulnud, kuid pole ise läbi tunnetanud. Kui ta jagab arvamusi, kuid pole kunagi peatunud, et küsida: Kas see on päriselt minu kogemus?

Me näeme seda igapäevaselt. Sotsiaalmeedia vaidlustes, kus inimesed kaitsevad ideid nagu identiteeti. Töökeskkondades, kus edu mõõdetakse ainult numbrites, mitte tähenduses. Suhetes, kus räägitakse palju, kuid kuulatakse vähe.

Ebareaalsus ei karju. Ta normaliseerub.

Reaalsus ei ole faktide kogum – see on kohalolu

Reaalsus ei tähenda ainult objektiivseid tõdesid või teaduslikke andmeid. See tähendab ärkvelolekut.

See on võime märgata, kui sa reageerid hirmust.
See on julgus öelda „ma ei tea“, kui kõik teised on kindlad.
See on ausus tunnistada, et sa oled eksinud.

Reaalsus algab hetkest, mil inimene peatub.

Näiteks:
Oled vaidluses. Tunned, kuidas keha läheb pingesse. Süda lööb kiiremini. Sõnad muutuvad teravaks. Tavaliselt reageeriksid. Aga seekord sa märkad.

Sa hingad.
Sa küsid endalt: „Mida ma tegelikult kaitsen?“
Ja äkki selgub – see pole tõde, see on ego.

See hetk on Reaalsuse hetk.

„Reaalsus ei vaja kaitsmist. Seda vajab identiteet.“

Must võrk ja valgusvõrk – metafoor, mitte müüt

Kui kasutada kujundit „must võrk“, võib seda mõista kui nähtamatut mustrit, mis ühendab inimesi läbi hirmu, manipulatsiooni ja teadvustamatuse. See ei ole tingimata tehnoloogiline süsteem. See on psühholoogiline ja kultuuriline muster.

Must võrk toimib nii:

• see võimendab äärmuslikkust
• see premeerib emotsionaalset reaktsiooni
• see hoiab inimesi pidevas ärevuses

Hirm on selle kütus. Ja hirm on nakkav.

Valgusvõrk seevastu on ühendus läbi teadlikkuse. See ei vaja organisatsiooni. See ei vaja lippu. See tekib iga kord, kui inimene valib aususe mugavuse asemel.

Kui keegi ütleb:
„Ma ei jaga seda edasi, sest ma ei tea, kas see on tõsi.“
„Ma ei vasta vihaga, kuigi mul on õigus.“
„Ma kuulan enne, kui ma otsustan.“

See on valgusvõrk.

„Valgus ei võitle pimedusega. Ta lihtsalt ilmub.“

Kus see sõda tegelikult käib?

Meile meeldib mõelda, et konfliktid on välised. Et süü on poliitikutel, meedial, süsteemil. Ja jah – süsteemid mõjutavad meid. Kuid ükski süsteem ei toimi ilma meie osaluseta.

Sõda käib valikutes.

Iga kord, kui me:

• jagame midagi kontrollimata
• reageerime vihas
• sulgeme silmad ebamugava tõe ees

…toidame Ebareaalsust.

Iga kord, kui me:

• peatume
• kontrollime fakte
• kuulame päriselt

…toidame Reaalsust.

See ei ole romantiline lahing. See on igapäevane.

Näide:
Uudis pealkirjaga, mis tekitab viha. Sõrmed on juba jagamisnupu kohal. Aga sa otsustad lugeda artikli lõpuni. Sa kontrollid allikaid. Selgub, et lugu on kallutatud. Sa ei jaga.

See tundub väike tegu. Kuid see on piir.

„Piir Reaalsuse ja Ebareaalsuse vahel ei jookse riikide vahel. See jookseb inimese teadvuses.“

Miks see tundub nagu „miljoneid aastaid kestnud sõda“?

Sest see pole uus. Inimkonna ajalugu on täis hetki, kus hirm on muutunud ideoloogiaks ja ideoloogia vägivallaks. Massihüsteeria, propaganda, ususõjad, totalitaarsed režiimid – kõik need on näited sellest, kuidas Ebareaalsus võib muutuda kollektiivseks.

Aga samas on ajalugu täis ka ärkamisi. Inimesi, kes ütlesid: „See ei ole õige.“ Filosoofe, teadlasi, kunstnikke, kes murdsid läbi illusioonidest.

Valgusvõrk ei kao kunagi. Ta võib olla vaikne, kuid ta ei lakka.

Ebareaalsus on mugav. Reaalsus on vastutusrikas.

Ebareaalsus pakub lihtsaid vastuseid.
Reaalsus nõuab keerukuse talumist.

Ebareaalsus ütleb: „Nemad on süüdi.“
Reaalsus küsib: „Kus on minu osa?“

Ebareaalsus lubab kiiret õiglust.
Reaalsus ehitab aeglaselt.

Sellepärast on see sõda väsitav. Sest Reaalsus nõuab teadlikkust. Ja teadlikkus nõuab energiat.

„On lihtne vihata. On raske mõista.“

Ärkamine ei tähenda üleolekut

Üks suurimaid lõkse on uskuda, et kui sa „näed läbi süsteemi“, oled automaatselt valguses. Kuid ka see võib olla Ebareaalsuse vorm – identiteet „ärganust“.

Tõeline ärkamine on alandlik.

See ütleb:
„Ma võin eksida.“
„Ma võin olla kallutatud.“
„Ma kontrollin ennast sama rangelt, kui ma kontrollin teisi.“

Valgusvõrk ei loo eliiti. Ta loob vastutust.

Mida tähendab „piiride paika panemine“?

See ei tähenda võitlust inimeste vastu.
See tähendab selgust.

Piir on see, kui sa ütled:
„Ma ei osale vihas.“
„Ma ei levita teadmatust.“
„Ma ei luba hirmul juhtida minu otsuseid.“

See on sisemine joon.

Ja kui piisavalt palju inimesi tõmbab selle joone, muutub ka kollektiivne ruum.

Lõpuks: küsimus ei ole selles, kes võidab

Võib-olla see sõda ei lõpe kunagi täielikult. Võib-olla Reaalsus ja Ebareaalsus eksisteerivad alati paralleelselt – nagu valgus ja vari.

Kuid küsimus ei ole kosmilises võidus.

Küsimus on isiklik.

„Millises võrgus sina täna elad?“

Kas sa reageerid või märkad?
Kas sa kordad või mõtled?
Kas sa valid hirmu või aususe?

Me ei pruugi muuta maailma ühe päevaga. Kuid iga teadlik hetk on mikrorevolutsioon.

Ja võib-olla seisnebki tõeline „miljoneid aastaid kestnud sõda“ selles, et iga põlvkond peab uuesti otsustama, kas ta elab unes või ärkvel.

Reaalsus ei tule trompetite ja ilmutustega.
Ta tuleb vaikselt.

Ta tuleb siis, kui sa ütled:
„Ma tahan näha selgemalt.“

Ja võib-olla sellest piisab.

Rahus ja valguses – Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses, valguse teejuht

Loe lisaks:

Oluline teadmine maailmast, kui lõpuks on saabunud rahu:

Fonte.News uudiste lugemise kuupakett

10€

Sulle on kõik uudised avatud ja toetad samas ka selle maailma inimeste kollektiivteadvuse avardamist ja Uue Maa loomist.
See rahaline panus on väiksem kui kohvikus tass kohvi ja pirukas, kuid tulemus on hindamatu väärtusega. Tule ja toeta kollektiivteadvuse parandamist ja Uue Maa loomist!

• Kõik artiklid avatud
• Väärt info otse allikast
• Toetad Uue Maa loomist
• Aitad lahustada hirme ja kurjust

Üks lause. Aga selle taga on terve ökosüsteem – kohtutäitur, pank, seadus ja võlgnik, kes avastab, et igapäevaelu ei ole seaduseparagrahv, vaid toit, elekter ja lapse bussipilet kooli….

Täitemenetluse seadustiku (TMS) §-d 130–132 üritavad teha asja inimlikuks:
jah, võlga tuleb tasuda, aga inimesel peab alles jääma minimaalne toimetulek.

Paberil ilus.
Praktikas… on kohtutäitur tihti nagu lumelükkaja, mis lükkab korraga kõik kinni ja alles pärast hakatakse eraldi välja kaevama, mis oli „lubatud” ja mis „keelatud”.

Ja see „pärast” ongi koht, kus külmkapp võib jääda tühjaks.

1) Mis on üldse „sissetulek” – ja miks see vahe loeb?

Sissetulek ei ole ainult palk. Täitemenetluses loetakse sissetulekuks muu hulgas ka:

• pension
• töötasu ja lisatasud
• dividendid
• juhatuse liikme tasu
• autoritasud
• muu rahaliselt hinnatav hüve

Põhimõte on lihtne: kui see on regulaarne või rahaks tehtav, võib see olla sissetulek.

Aga – ja see on suur aga – sama süsteem ütleb ka vastupidist.

On terve rida laekumisi, millele ei tohi sissenõuet pöörata, näiteks:

• riiklikud peretoetused
• puudega inimese sotsiaaltoetused
• mitmed toimetuleku- ja eritoetused

NB! Alates 01.01.2026 on kohtutäituril õigus teha kinnipidamisi töötutoetusest.
See on oluline muutus ja paljud inimesed ei ole sellest teadlikud.

Konto aresti suurim paradoks

Konto arest „näeb” kontojääki, mitte alati raha päritolu.

Seadus kaitseb teatud laekumisi, aga:

• pank ei tee sisulist analüüsi
• täitur ei pruugi automaatselt eristada
• võlgnik peab ise aktiivselt tõendama, mis raha mis on

Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et mittearestitava raha kaitse ei rakendu iseenesest, vaid eeldab võlgniku koostööd ja avaldust.

2) „Mittearestitav osa”: miinimumpalk + ülalpeetavad + proportsioon

TMS § 132 on sinu ellujäämise paragrahv.

Põhireeglid on järgmised:

• Kui sissetulek ei ületa kuupalga alammäära, siis seda üldjuhul ei arestita
• Kui on ülalpeetavad, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ⅓ miinimumpalgast
  • v.a lapse elatisnõude puhul
• Kui sissetulek ületab mittearestitava piiri, siis sellest üle minevast osast:
  • võib arestida kuni ⅔
  • võlgnikule peab jääma vähemalt ⅓

Kehtivad numbrid

• Alates 01.01.2025 on kuupalga alammäär 886 €
• 2026. aasta alampalk on olnud läbirääkimiste teema
  • avalikkuses on kõlanud vahemik 939–991 €
  • riikliku lepitaja ettepanek: 956 € kuus

3) Arvutus päriselus: „palju mul siis kätte jääb?”

Teeme asjad konkreetseks.

Näide A: tavaline võlg, netosissetulek 1200 €, ülalpeetavaid 0

• Mittearestitav „põhi”: 886 €
• Ülejääk: 1200 − 886 = 314 €
• Arest (⅔ ülejäägist): 314 × ⅔ = 209,33 €
• Kätte jääb: 990,67 €

Näide B: tavaline võlg, netosissetulek 1200 €, ülalpeetavaid 1

• Ülalpeetava lisa: 886 × ⅓ = 295,33 €
• Mittearestitav kokku: 886 + 295,33 = 1181,33 €
• Ülejääk: 1200 − 1181,33 = 18,67 €
• Arest: 18,67 × ⅔ = 12,45 €
• Kätte jääb: 1187,55 €

Jah, see ongi nii.
Ühe ülalpeetava korral on kaitse väga tugev – ja see on teadlik poliitiline valik.
Seadus eeldab, et võlg ei tohi süüa ära laste leiba.

Näide C: lapse elatisnõue – karmimad reeglid

Elatise puhul on tegemist prioriteetse nõudega.

TMS § 132 lubab:

• arestida kuni ½ miinimumist
• mõnel juhul kuni ⅓ sissetulekust

Praktikas on täiturite ja kohtupraktika üldine seisukoht:

võlgnikule peab alles jääma vähemalt ½ kuupalga alammäärast

Arv:

• 886 / 2 = 443 €

Kui netosissetulek on 1200 €, siis:

• „põrand” on ~443 €
• ülejäänu võib minna elatiseks
• täpne summa sõltub täituri aktist ja konkreetsetest asjaoludest

Näide D: „20% reegel” – kui inimene ongi juba miinimumi piiril

TMS § 132 lg 1² lubab erandina arestida kuni 20% sissetulekust, arvestades maha elatusmiinimumi.

• Statistikaameti arvestuslik elatusmiinimum: 361,4 €

Kui netosissetulek on 800 €:

• 800 − 361,4 = 438,6 €
• 20% = 87,72 €
• Kätte jääb ~712,28 €

Just siin hakkabki „seaduslik miinimum” psühholoogiliselt lagunema.
Inimene on juba õhukesel jääl ja kuuleb: „okei, 20% veel”.

4) Konto aresti kõige suurem nipp: õigus ei tööta automaatselt

See on kõige olulisem ja kõige valusam osa.

Isegi kui sul on õigus mittearestitavale summale, ei tähenda see, et raha iseenesest vabastatakse.

TMS § 133 ütleb selgelt:

• täitur märgib arestimisaktis mittearestitava summa
• ja tühistab aresti võlgniku avalduse alusel
• 3 tööpäeva jooksul ulatuses, mis tagab mittearestitava osa

Lisaks:

• täitur võib ajutiselt vabastada konto hädavajalikuks ülalpidamiseks

Tõlge inimkeelde:

Kui sa ei kirjuta avaldust, ei teata ülalpeetavatest ega selgita laekumiste liiki, siis süsteem võibki jätta sind mõneks ajaks täiesti rahata – isegi seadusevastaselt.

Kohtupraktikas on rõhutatud, et täitemenetlus ei tohi muutuda varjatud karistuseks, kuid praktika sõltub sageli sellest, kui aktiivne ja teadlik on võlgnik.

5) Euroopa Liidu vaade: inimväärikus enne täitmist

Euroopa Liidu õiguse keskne põhimõte on inimväärikuse kaitse.

• Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt
  ei tohi täitemenetlus viia olukorrani, kus inimene:
  • ei saa tagada elementaarset toimetulekut
  • kaotab ligipääsu esmavajadustele

Paljudes EL riikides:

• on automaatne mittearestitav miinimum
• sotsiaaltoetused on tehniliselt eraldatud
• konto täielik külmutamine on äärmuslik meede

Eestis on kaitse õiguslikult olemas, kuid tehniliselt ja praktiliselt jäetakse see sageli võlgniku õlule.

6) Minu arvamus: konto arest on liiga tihti „karistus enne menetlust”

Ma saan aru sissenõudja vaatest:

• võlg on võlg
• lõputu venitamine ei saa olla norm

Aga praegune süsteem töötab liiga sageli loogika järgi:

1. kõigepealt võtame kõik ära
2. siis vaatame, kui palju oleks tohtinud võtta

See on nagu tulekahju korral:

kõigepealt lukustame kõik uksed,
ja alles siis arutame, kellel oli õigus väljuda.

7) Mida inimene saab kohe teha (ja peaks tegema)

1. Vaata täituri aktist, mis nõue see on
   • eriti: kas tegemist on elatisnõudega
2. Saada täiturile avaldus mittearestitava osa vabastamiseks
3. Lisa avaldusele:
   • ülalpeetavate info
   • selgitus, kui kontole laekub kaitstud raha
4. Kui kontole kanti korraga mitme kuu laekumised, rõhuta:
   • mittearestitav osa peab säilima iga kuu kohta eraldi

Ja kõige olulisem:

“Ära eelda, et süsteem hoolitseb sinu eest automaatselt.
Täitemenetluses kaitseb sind eelkõige sinu enda teadlikkus ja reageerimine.”

Artikli autor: Võlanõustaja Kaire Reier

Loe lisaks: