Infobioterrorism – globaalne inimkonna programmeerimise uus vorm

Käesolev juhtumianalüüs keskendub sellele, kuidas globaalses ruumis aktiveeritakse bioloogilise ohu kaudu massipsühholoogilisi reaktsioone. Hirm ei toimi siin üksnes emotsionaalse vastusena, vaid muutub strateegiliseks tööriistaks, mille abil saab destabiliseerida ühiskondlikke struktuure, manipuleerida ressursside ja avaliku arvamusega ning saavutada operatiivseid eeliseid.

Kouzminov kirjeldab psühholoogilise bioterrorismi protokolle kui süsteemi, kus desinformatsioon, meditsiiniline autoriteet, massimeedia ja digitaalsed võrgustikud toimivad koordineeritud operatsioonina. Hirmu mobiliseerimine toimub tema hinnangul kontrollitud meediakajastuse kaudu, võimaldades jälgida, modelleerida ja suunata rahvastiku käitumist reaalajas. Operatsioonilised mehhanismid hõlmavad narratiivide kontrolli, institutsionaalsete autoriteetide instrumentaliseerimist ning sotsiaal-majandusliku surve kasutamist olukorras, kus avalik käitumine muutub prognoositavaks ja juhitavaks.

Artikkel annab ülevaate mehhanismidest, strateegiatest ja protokollidest, mille abil saab psühholoogilist bioterrorismi globaalses mastaabis rakendada, pakkudes lugejale akadeemilist ja operatiivset sissevaadet hirmu kasutamisse strateegilise relvana.

Intervjuu dr Alexander Kouzminoviga

Toimetaja märkus: Dr Alexander Kouzminov on bioohutuse spetsialist, kellel on pikaajaline kogemus nii avalikus kui erasektoris nõuniku, analüütiku ja juhina. Ta on teinud koostööd Uus‑Meremaa valitsuse ning rahvusvaheliste organisatsioonidega, sealhulgas UNESCOga. Aastatel 1980–1990 töötas ta Nõukogude Liidu ja Venemaa välisluureteenistuse (SVR) ohvitserina, tegeledes biorelvastusega seotud operatsioonidega. Kouzminov on raamatu „Biological Espionage“ (2005) autor.

Sissejuhatus

Tänapäeva nimetatakse infoajastuks, kus infotehnoloogia on saanud igapäevaelu lahutamatuks osaks. Viimastel aastatel on meedias palju tähelepanu pööratud väärinfole ja niinimetatud valeuudistele. Tegelikult ei ole propaganda ega manipulatsioon midagi uut – neid on kasutatud nii võimupoliitikas kui sõjapidamises läbi ajaloo.

Interneti ja digitaalsete sidekanalite areng on aga muutnud informatsiooni levitamise kiiremaks, ulatuslikumaks ja mõjukamaks kui kunagi varem. Just selles kontekstis käsitleb Alexander Kouzminov infobioterrorismi mõistet.

Küsimus 1: Kas riiki saab destabiliseerida juba üksnes pandeemiaohtu puudutava stsenaariumiga?

Kouzminovi sõnul hakkas alates 1990. aastate lõpust ja 2000. aastate algusest avalikkuses levima järjest rohkem hirmutavat informatsiooni ohtlike viiruste, surmavate nakkushaiguste ja võimalike ülemaailmsete pandeemiate kohta.

Pandeemiaohud kui meedia „kuumad lood“

Selliste haiguspuhangute puhul nagu SARS (2002–2003), linnugripp A(H5N1) ja H1N1 „seagripp“ kasutas meedia sageli väljendeid nagu „tapjaviirus“, „globaalne katastroof“, „viirus võib tappa miljoneid“ või „haiguse kiire levik“. Uudiskajastus meenutas sageli sõjaraporteid, jättes mulje, et nähtamatu vaenlane on kohe saabumas.

Massimeedia rõhutas, et nii olemasolevad kui ka võimalikud tulevased haiguspuhangud kujutavad endast suurt ohtu tervisele ja julgeolekule ning et järgmine pandeemia võib olla laastav. Kouzminov viitab seejuures asjaolule, et näiteks SARSi või linnugripi puhul ei kinnitatud mitmetes riikides laboratoorselt inimeselt inimesele levikut.

Tagajärjed

Tema hinnangul tõi selline „infobioloogiline rünnak“ kaasa ulatusliku paanika ning mõjutas tugevalt ühiskondlikku ja majanduslikku stabiilsust. Kaubandus, turism ja rahvusvahelised reisid said tugeva löögi ning paljudes riikides häiris see ka valitsusasutuste tööd.

Mis on infobioterrorism?

Küsimus 2: Kuidas defineerite infobioterrorismi?

Kouzminov kirjeldab infobioterrorismi kui uut tüüpi globaalset mõjutusoperatsiooni ja inimeste massilise manipuleerimise vormi, mille eesmärk on saavutada ette planeeritud poliitilisi, majanduslikke või strateegilisi tulemusi.

Tema sõnul põhineb infobioterrorism hirmu külvamisel läbi informatsiooni, mis puudutab väga ohtlikke haigusi ja pandeemiaid.

Infobioterrorismi peamised komponendid

• Ajafaktor – elektrooniliste sidekanalite kaudu leviv peaaegu kohene globaalne paanika.
• Haavatavuse faktor – ühiskonnas tekib abituse tunne tõhusate kaitsevahendite puudumise tõttu.
• Ebakindluse faktor – faktilise info nappus ohuallika ja leviku kohta loob võimaluse manipulatsiooniks.
• Kontrolli puudumise faktor – iga potentsiaalne nakkuskandja muutub teiste jaoks võimalikuks ohuks.

Luureteenistuste „aktiivmeetmed“

Kouzminovi sõnul viiakse infobioterrorismi sageli läbi meetoditega, mida kasutatakse luureteenistuste aktiivmeetmetes. Tegemist on mõjutusoperatsioonidega, mis on suunatud konkreetsetele sihtrühmadele eesmärgiga saavutada soovitud mõju.

Sellistes operatsioonides kasutatakse sageli niinimetatud „võõra lipu“ taktikat, kus tegelikud eesmärgid peidetakse neutraalse organisatsiooni või väljamõeldud probleemi taha.

Operatsioonis osalejad

• Huvitatud osapooled – valitsused, luureteenistused, suurkorporatsioonid, farmaatsiaettevõtted, pangad või poliitilised rühmitused.
• Täideviija – tavaliselt välisluureteenistus või muu operatiivstruktuur.
• Massimeedia – peamine kanal desinformatsiooni, kuulujuttude ja narratiivide levitamiseks.

Aktiivmeetme etapid

1. Avalikkuse ette paisatakse massimeedia abil valeinformatsioon või liialdatud ohupilt.
2. Probleemi eskaleeritakse „lumepalliefektina“, kuni sellest saab domineeriv avalik teema.
3. Samal ajal realiseeritakse tegelikud eesmärgid – saavutatakse rahaline või poliitiline kasu ning destabiliseeritakse sihtriigi institutsioone.

Infobioterrorismi ja bioterrorismi erinevus

Küsimus 3: Kuidas eristada infobioterrorismi tegelikust bioterrorismist?

Kouzminovi sõnul ei ole nende kahe nähtuse eristamine alati lihtne.

Bioterrorism

Bioterrorism tähendab surmavate haigustekitajate tahtlikku kasutamist inimeste, loomade või taimede kahjustamiseks. Tavaliselt koosneb biorelv kahest osast – relvastatud haigustekitajast ja selle levitamise mehhanismist.

Tema hinnangul on bioterrorismi mõju tavaliselt lokaalne ning seotud kindla geograafilise piirkonnaga.

Infobioterrorism

Infobioterrorism seevastu on tema käsitluses globaalse mõjuga operatsioon, mille keskmes ei ole füüsiline hävitustöö, vaid pandeemiaohu massiline reklaamimine ja võimendamine meedias.

Mida laiem on meediakajastus, seda suurem on operatsiooni mõju.

Majanduslik kahju ja võimalik kasu

Kouzminov väidab, et infobioterrorismi majanduslik mõju võib olla oluliselt suurem kui klassikalise bioterrorismi puhul.

Maailmapanga hinnangul ulatus SARSi põhjustatud kahju Aasias enam kui 15 miljardi dollarini ning globaalselt ligikaudu 30 miljardi dollarini. Linnugripi võimaliku majandusliku kahju suuruseks hinnati kuni 800 miljardit dollarit.

Tema hinnangul seisneb infobioterrorismi peamine motiiv võimaluses teenida märkimisväärset kasumit viirusevastaste ravimite ja vaktsiinide müügist. Näiteks 2009. aasta H1N1 pandeemia ajal kulutas USA valitsus vaktsiinidele miljardeid dollareid.

Küsimused SARSi ja seagripi kohta

Küsimus 4: Kas sellised viirused on looduslikud või inimtekkelised?

Kouzminov toob näiteks 2009. aasta H1N1 puhangu Ameerika Ühendriikides, mille puhul väideti ametlikult, et nakkus pärines Mehhiko seafarmidest. Samas viitab ta CDC andmetele, mille kohaselt puudus enamikul nakatunutel otsene kokkupuude nii sigade kui Mehhikoga.

Ta tõstatab küsimuse, kas tegemist võis olla laboratoorse lekkega või kliiniliste uuringute käigus kasutatud saastunud vaktsiinipartiiga.

SARSi puhul ei välista ta võimalust, et viirus võis pärineda sõjaväelisest laborist ning lekkida sealt kas kogemata või tahtlikult. Samuti viitab ta ajaloolistele laborileketele, näiteks Sverdlovski siberi katku juhtumile 1979. aastal ja rõugeviiruse lekkimisele Birminghamis 1978. aastal.

Pandeemiad kui koordineeritud operatsioonid

Kouzminovi käsitluse järgi kasutatakse globaalses ruumis hirmuökosüsteemi ühiskondlike struktuuride destabiliseerimiseks, rahvastike mõjutamiseks ja strateegiliste eeliste saavutamiseks.

Tema hinnangul ei ole pandeemiad tingimata juhuslikud või täielikult looduslikud nähtused, vaid võivad toimida maskeeritud mõjutusoperatsioonidena, mille edu põhineb massipsühholoogia teadlikul mobiliseerimisel.

Tema sõnul järgivad sellised operatsioonid korduvaid mustreid:

1. Hirmu eskaleerimine.
2. Desinformatsiooni levitamine.
3. Meditsiiniliste ja institutsionaalsete narratiivide kujundamine.
4. Avaliku käitumise suunamine.
5. Majanduslike ja poliitiliste struktuuride destabiliseerimine.

Kasutatavad meetodid

• Hirmu instrumentaliseerimine massipsühholoogia mõjutamiseks.
• Koordineeritud narratiivide ja desinformatsiooni levitamine.
• Sotsiaal-majandusliku surve kasutamine.
• Strateegiliste eeliste tagamine positsioneeritud osapooltele.

Kouzminovi hinnangul on tänapäevased pandeemiad osa laiematest operatsioonisüsteemidest, kus hirmu ja informatsioonikontrolli kasutatakse kesksete mõjutusvahenditena.

Tema sõnul on oluline uurida selliste operatsioonide mehhanisme, nende võimalikke varjatud eesmärke ning seoseid luure- ja mõjutusoperatsioonidega.

Kouzminovi inglise keelne artikkel lae alla SIIT

Toimetas ja koostas: Revo Jaansoo
12.05.2026

Viidete loetelu:

1. Kouzminov, A. (2017). Information-bioterrorism – a new form of global manipulation.
   Current Concerns, (3), 10–15. [Infobioterrorism – globaalse manipulatsiooni uus vorm].
2. USA Today. (2005, 8. oktoober). Government plan: Super-flu could kill 1.9 million in U.S.
   [Valitsuse kava: supergripp võib USA-s tappa 1,9 miljonit inimest].
   https://usatoday30.usatoday.com/news/health/2005-10-08-flu-plan_x.htm
3. BBC News. (2005, 30. september). Bird flu “could kill 150m people”. [Linnugripp “võib
   tappa 150 miljonit inimest”]. http://news.bbc.co.uk/2/hi/health/4292442.stm
4. United Nations. (2005, 29. september). UN health official says bird flu pandemic could
   happen at any time. [ÜRO tervishoiuametnik ütleb, et linnugripi pandeemia võib puhkeda igal ajal]. https://news.un.org/en/story/2005/09/154132
5. Cohen, D., & Carter, P. (2010). WHO and the pandemic flu conspiracies. BMJ, 340, c2912. [WHO ja pandeemilise gripi vandenõud]. https://doi.org/10.1136/bmj.c2912
6. Doshi, P. (2009). Swine flu pandemic: what’s the evidence? BMJ, 339, b3371. [Seagripi
   pandeemia: millised on tõendid?]. https://doi.org/10.1136/bmj.b3371
7. Council of Europe. (2010). The handling of the H1N1 pandemic: More transparency needed. [H1N1 pandeemia käsitlemine: vajalik on suurem läbipaistvus]. http://assembly.coe.int/
8. Kouzminov, A. (2005). Biological Espionage: Special Operations of the Soviet and Russian Foreign Intelligence Services in the West. Greenhill Books. [Bioloogiline spionaaž: Nõukogude ja Vene välisluureteenistuste erioperatsioonid läänes].
9. World Bank. (2003). The Economic Impact of SARS. [SARSi majanduslik mõju].
10. Fan, E. X. (2003). SARS: Economic Impacts and Implications. Asian Development Bank.
    [SARS: majanduslikud mõjud ja tagajärjed].
11. Brahmbhatt, M. (2005). Avian Influenza: Economic Considerations. World Bank.
    [Linnugripp: majanduslikud kaalutlused].
12. Reuters. (2009, 4. mai). Novartis wins $487 million U.S. contract for flu cell-culture plant. [Novartis võitis 487 miljoni dollarise USA lepingu gripiraku kultuuri tehase jaoks].
    https://www.reuters.com/article/idUSN04426548/
13. CBS News. (2010, 1. juuli). The $18 Billion Swine Flu Program. [18 miljardi dollariline
    seagripi programm].
14. CDC. (2009). Update: Swine Influenza A (H1N1) Virus Infections — Worldwide. [Uuendus: Seagripi A (H1N1) viirusinfektsioonid — ülemaailmselt].
    https://www.cdc.gov/mmwr/preview/mmwrhtml/mm5817a1.htm
15. World Health Organization. (2003). Summary of probable SARS cases with onset of illness from 1 November 2002 to 31 July 2003. [Kokkuvõte tõenäolistest SARS-i juhtudest haigestumisega 1. novembrist 2002 kuni 31. juulini 2003].
16. CDC. (2005). Frequently Asked Questions About SARS. [Korduma kippuvad küsimused
    SARSi kohta].
17. Enserink, M. (2003). SARS: Chronology of a pandemic. Science, 300(5624), 1394–1396. [SARS: pandeemia kronoloogia].
18. Alibek, K., & Handelman, S. (1999). Biohazard. Delta. [Biooht].
19. Council for Responsible Genetics. (2004). Laboratory escapes and breaches. [Laboratoorsed põgenemised ja rikkumised].
20. Boston University. (2005). Tularemia laboratory acquired infections report. [Aruanne
    laboratoorselt saadud tulareemia nakkuste kohta].

WHO ja CDC andmetel ei ole tuvastatud nakatunud närilisi, nende ekskremente ega muid bioloogilisi allikaid, mis oleksid viiruse levikuks vajalikud (WHO, Weekly Epidemiological Record, 2020; CDC, Hantavirus Technical Information, 2026). Samuti puuduvad kinnitused, et viirus oleks levinud reisijate või meeskonnaliikmete vahel või seotud kohaliku elusloodusega piirkondades, kuhu laevad jõudsid (FOIA Grand Princess Quarantine Orders, 2020; CDC, 2020).

Grand Princessi ja MV Hondiuse karantiinikorralduste ülevaade: “Hantavirus” leviku puudumine ja põhiseaduslike menetluste eiramine

I. Argumentatsiooni tugisambad

Artiklid koonduvad tähelepanu kolmele kriitilisele teljele:

Tõendusdefitsiit: väidetakse, et isolatsiooniotsused (sh MV Hondius ja Grand Princess) ei tugine “kohtuekspertiisi tasemel” laboratoorsetele kinnitustele. Viiruse füüsiline isoleerimine on asendatud sümptomite (palavik, köha) subjektiivse tõlgendamisega.

Institutsionaalne monopol: rõhutatakse CDC ja teiste terviseametite ainuõigust testimisele ja infovoolule. See “testimismonopol” võimaldab manipuleerida sotsiaalsete riskidega, muutes karantiini pigem finantsinstrumendiks kui tervishoiumeetmeks.

Menetluslik omavoli: karantiiniõiguslik alus on nihkunud täidesaatvatele korraldustele (Executive Orders), mis võimaldavad piirata vabadust ilma klassikalise kohtuliku kontrollita.

II. Retooriline raamistus ja narratiiv

Tekst kasutab spetsiifilist terminoloogiat, et nihutada avalikku debatti:

1. Semantiline nihe: karantiinikeskused on rebränditud “sõjaväevanglateks” ja reisijad “kinnipeetavateks”. See raamib tervishoiuküsimuse ümber fundamentaalseks inimõiguste rikkumiseks.

2. Tehnokraatlik autoriteet: viited standarditele (nt ISO/IEC 17020) ja keerulistele tehnoloogilistele protsessidele loovad intellektuaalse vastukaalu ametlikule narratiivile.

3. Analoogiate ründesüsteem: 2020. aasta vigade (Grand Princessi FOIA-dokumendid) projekteerimine 2026. aasta sündmustele teenib eesmärki näidata süsteemset ja korduvat mustrit ametkondlikus pettuses.

III. Juriidiline fookuspunkt

Materjalide keskne tees on hoiatav: riiklikud institutsioonid on loonud pretsedendi, kus laiaulatuslikke vabaduspiiranguid saab kehtestada pelgalt haldusliku suva alusel. Selle vastustamiseks pakutakse juriidiliseks karkassiks Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendit Enhorn vs. Rootsi (2005), mis seab ranged piirid vabaduse võtmisele nakkushaiguste ennetamise ettekäändel.

Kokkuvõte: esitatud materjal on klassikaline vastunarratiiv, mis käsitleb rahvatervise meetmeid kui “biopoliitilist” kontrolli. See kombineerib juriidilise täpsuse sotsiaalmeedia allikate ja vandenõuteoreetiliste raamistikega, et murendada usaldust institutsionaalse autoriteedi vastu.

Argumentatsioon

Praeguste objektiivsete arstiteaduslike ja ametlike andmete põhjal ei ole olemas epidemioloogiliselt, laboratoorselt ega kohtuekspertiisi standarditele vastavaid tõendeid hantaviiruse (Hantavirus) olemasolu või leviku kohta MV Hondius või Grand Princess kruiisilaevadel.

Laboratoorsed andmed, mis põhinevad üksikutel PCR-testidel või visualiseeritud
kultuuriproovidel sotsiaalmeedias, ei vasta kohtuekspertiisi standarditele, kuna puuduvad
kontrollitud laboratoorsed protokollid, korratav meetodoloogia ning adekvaatne negatiiv- ja
positiivkontroll. Avalikud väited hantaviiruse olemasolu kohta laevakeskkonnas on seega
spekulatiivne ega oma valideeritust (demonstreerides CDC väiteid, mis on muidugi jama:
Jamie Andrews@JamieAA_Again, 6. mai 2026; FOIA, 2020).

Avalikud karantiini- ja terviseotsused peavad põhinema kontrollitud tõenditel, kehtivatel põhiseaduslikel menetlustel ning rangetel laboratoorsetel standarditel, tagamaks nii õiguspärasuse kui ka avaliku tervise kaitse. Praeguste WHO (2026), CDC (2026) ja analoogia korras FOIA (2020) andmete valguses puuduvad kinnitatud epidemioloogilised või laboratoorsed tõendid, mis kinnitaksid hantaviiruse levikut või selle seost kohaliku näriliste populatsiooniga. Seetõttu ei ole meditsiiniliselt ega juriidiliselt põhjendatud väita hantaviiruse olemasolu või levikut laevade pardal. Kõik vastupidised väited on eksitavad ning ei vasta tõenduspõhise meditsiini ega kohtuekspertiisi standarditele.

Tõendite aruanne hantaviiruse väidetava esinemise kohta MV Hondius ja Grand Princessi kruiisilaevadel

Käesolev aruanne on koostatud vastavalt rahvusvahelistele kohtuekspertiisi standarditele (ISO/IEC 17020; ASTM E2329-20) ning tõenduspõhise meditsiini (EBM) põhimõtetele, eesmärgiga esitada ülevaade hantaviiruse võimalikust esinemisest ja levikust kruiisilaevadel M/V Hondius ja Grand Princess.

1. Epidemioloogiline ja laboratoorne tõendusmaterjal:
   Praeguste WHO ja CDC aruannete (WHO, Weekly Epidemiological Record, 2026; CDC,
   Hantavirus Technical Information, 2026) põhjal ei ole tuvastatud nakatunud närilisi, nende ekskremente ega muid bioloogilisi kandjaid, mis oleksid hantaviiruse levikuks vajalikud. Samuti puuduvad kinnitused, et viirus oleks levinud reisijate või meeskonnaliikmete vahel või seotud kohaliku elusloodusega piirkondades, kuhu laevad jõudsid (analoogia korras viitatud: FOIA Grand Princess Quarantine Orders, 2020).
2. Laboratoorsete väidete hindamine:
   Sotsiaalmeedias ja mõnedes avalikes allikates levitatud üksikud PCR-testid ja kultuuriproovid ei vasta meditsiiniekspertiisi standarditele ega rahvusvahelistele laboratoorsetele valideerimiskriteeriumidele. Puuduvad kontrollitud laboratoorsed protokollid, korratav meetodoloogia ning adekvaatsed negatiiv- ja positiivkontrollid, mistõttu ei saa neid käsitleda usaldusväärsete teaduslike tõenditena (Jamie Andrews@JamieAA_Again, 2026).
3. Kruiisilaevade juhtumid ja terviseriskid:
   M/V Hondius reisija suri loomulikku surma, ilma viiruslike nakkustunnuste esinemiseta. Pardal ei toimunud ühtegi kinnitatud nakkusjuhtumit, mis viitaks hantaviiruse levikule. Kapteni ja meeskonna salvestatud teated reisijatele kinnitavad, et pardal ei esinenud erakorralisi terviseriske ega levikut (New York Post@NYPOST, 2026).
4. Kokkuvõte ja järeldused:
   Epistemoloogilised andmed ja kohtuekspertiisi standardid näitavad, et hantaviirus ei esinenud M/V Hondius ega Grand Princessi pardal. Kõik väited viiruse levikust, epidemioloogilisest ohust või seotusest kohaliku näriliste populatsiooniga on spekulatiivsed, meditsiiniliselt kinnitamata ning eksitavad. Avalikud karantiini- ja terviseotsused peavad põhinema kontrollitud tõenditel, põhiseaduslikel menetlustel ja rangetel laboratoorsetel standarditel, et tagada nii õiguspärasus kui ka avaliku tervise kaitse (WHO, 2026; CDC, 2026; FOIA, 2020).

Viited:
1. New York Post@NYPOST. MV Hondiuse pardal salvestatud kaadrid näitavad, kuidas laeva
kapten teatab reisijatele, et kruiisi reisija on surnud. 23:17 · 6. mai 2026
2. Ainus, kes videomaterjali salvestas, näib olevat kriisinäitleja. Harry Fisher@harryfisherEMTP.
18:52 · 6. mai 2026
3. Malone ettevõte Inovio toodab DNA elektroporatsiooniseadet, mida kasutatakse USA
sõjaväe poolt toodetud DNA (plasmiidid!!) hantaviiruse vaktsiinide jaoks: Mario Nawfal @MarioNawfalMarioNawfal. 7:31 AM · 7. mai 2026
4. Jay Battacharya valetab ennustatavalt ja levitab valeuudiseid, et tekitada paanikat, eriti
liberaalsete beebibuumerite seas. Järgmisena räägib ta meile „sihitud kaitsest eakatele“:
Haiguste kontrolli ja tõrje keskus@CDCgov. 3:45 AM · 7. mai 2026
5. Haiguse puhul, mille aastane suremus on 6, sealhulgas Gene Hackmani abikaasa, on nüüd
arendamisel 13 vaktsiini ja muid tooteid. Nicolas Hulscher, MPH@NicHulscher. 12:40 AM · 7. mai 2026

Grand Princessi ja Diamond Princessi reisijate karantiinikorraldusi 2020. aasta märtsis kinnitati laste tervisekaitse teadlase Risa Evansi poolt. Ameerika Ühendriikide teabevabaduse seaduse (FOIA) alusel avaldati dokumendid, mis sisaldasid algset meditsiinilist arvamust, mille alusel inimesi paigutati karantiini mitmetes õhuväebaasides, st sõjaväevanglates. Reisijatele ei teatatud, et neid paigutatakse vangistusse; HHS/CDC esindajad esitasid eksitavat infot, hirmutades neid väitega:
”Olete sümptomiteta haige / olete olnud kokku puutunud surmava uue viirusega!“ (Princessi ja Diamond Princessi reisijate “karantiinist” 2020. aasta märtsis , HHS/CDC, märts 2020).

HHS-i teine produktsioon sisaldas dokumente, mida algselt FOIA otsis: meditsiiniline heakskiit karantiinikorraldustele, mis anti välja 2020. aasta märtsis. Need dokumendid võimaldavad teadlikult hinnata ametnike tegevust ja valmistuda olukordadeks, kus terviseametnikud võivad esitada eksitavat teaduslikku infot.

Kuupäevad ja taust:

5.märtsil 2020 toimus Pentagonis Operatsioon Warp Speed pressikonverents, mille käigus tutvustati uusi teadusuuringute algatusi ja tervisealaseid meetmeid (U.S. Department of Defense, 2020).

Fort Detrick (Maryland, USA) on olnud keskne asutus nakkushaiguste uurimise ja biomeditsiinilise kaitse valdkonnas alates 1940. aastate lõpust. Aastatel 1943–1969 majutas Fort Detrick USA bioloogiliste relvade programmi. Pärast programmi ametlikku lõpetamist ümbernimetati asutus nakkushaiguste uurimise keskuseks, säilitades osa varasematest infrastruktuurilistest ressurssidest (National Institutes of Health, 2020; U.S. Army Medical Research and Development Command [USAMRDC], 2020). Tänapäeval tegeleb Fort Detrick peamiselt teadusuuringute, bioloogilise kaitse ja nakkushaiguste kontrolli projektidega, mis toiminud kooskõlas USA föderaalse regulatsiooniga ning rahvusvaheliste biomeditsiini standarditega.

Samal kuupäeval toimus Pentagonis Operatsioon Warp Speed pressikonverents. Kolonel Wendy Sammonds-Jackson teatas, et DOD/USAMRDC teadusmeeskond on saanud kliinilise proovi SARS-CoV-2 viirusest ning alustab selle laboratoorset kultiveerimist teadus- ja kaitsetöö eesmärgil (U.S. Department of Defense, 2020).

Pressikonverentsil esitatud andmete kohaselt pärines proovi üksik patsient Washingtoni osariigist. Ühe proovi kasutamine on tavaline laboratoorne tava viirusisolaatide puhul, et alustada laborikatsetusi, sealhulgas diagnostikatehnikate valideerimist ja teadusuuringute algust. Selline proov ei võimalda iseseisvalt hinnata haiguse levikut ega ole vaktsiini või ravi arendamiseks piisav ilma täiendavate andmeteta ja täiendavate proovideta (Centers for Disease Control and Prevention [CDC], 2020, märts).

CDC andmetel registreeriti 2020. aasta märtsi alguseks Ameerika Ühendriikides ligikaudu 200 kinnitatud COVID-19 juhtumit. Neid andmeid koguti peamiselt laborite kaudu, mis kasutasid PCR testi SARS-CoV-2 tuvastamiseks (CDC, 2020, märts). Laboratoorsed uuringud Fort Detrickis olid osa föderaalsest biomeditsiini ja nakkushaiguste kontrolli programmist ning järgnesid standardsetele bioohutuse ja teadusuuringute protokollidele (U.S. Army Medical Research and Development Command [USAMRDC], 2020; National Institutes of Health [NIH], 2020).

Karantiin Diamond Princessi ja Grand Princessi reisijate puhul

Kolm päeva pärast 5. märtsi 2020 DOD/USAMRDC pressikonverentsi alustas CDC kahe kruiisilaeva, Diamond Princessi (rahvusvaheline reis) ja Grand Princessi (domestikuline reis Californiast) reisijate jälgimist ja karantiini paigutamist. CDC rakendas vastavalt föderaalsele tervisekorraldusele erakorralisi meetmeid, et piirata SARS-CoV-2 viiruse levikut (Centers for Disease Control and Prevention [CDC], 2020, märts).

Reisijad paigutati karantiini mitmetesse USA õhuväebaasi keskustesse, kus nad jäid meditsiinilise järelevalve alla. Karantiini korraldamine toimus föderaalse terviseametniku (arsti) heakskiidul. Grand Princessi reisijate puhul kinnitas ja andis algse karantiinikorralduse Nicole Cohen, MD, 8. märtsil 2020 (Centers for Disease Control and Prevention [CDC], 2020, märts).

Karantiini eesmärk oli tagada reisijate ja avaliku tervise kaitse, järgides samal ajal kehtivaid meditsiinilisi ja õigusalaseid protokolle.

Karantiini korralduste allkirjastajad ja korduvad tellimused

Karantiini korralduste dokumentatsioon sisaldab mitut peaaegu identset tellimust ja taasväljaannet, mis olid vajalikud reisijate paigutamiseks karantiini föderaalse tervisekorralduse raames. Need tellimused kinnitasid ja allkirjastasid mitmed terviseametnikud, sealhulgas:
1. Nicole Cohen, MD – algse Grand Princessi reisijate karantiini korralduse väljastaja (8. märts 2020, CDC dokumentatsioon).
2. Teised kohalikud ja föderaalsed terviseametnikud, kelle nimed on dokumenteeritud FOIA produktsioonides (Centers for Disease Control and Prevention [CDC], 2020, märts).

Arstide kinnitused:

Kõik need arstid töötavad CDC-s. Dr. Coheni antud põhjendus taandub järgmistele väidetele.
Ta annab „professionaalse hinnangu“ (ta on siin ainus kohtunik ja žürii), et kinnipeetavad on „COVID-19 kvalifitseerimisjärgus“:

Cohen ütleb, et raske äge respiratoorne sündroom (SARS) on määratletud täidesaatvate korraldustega 13295 (2003 Bush), 13375 (2005 Bush) ja 13674 (2014 Obama):

Täidesaatev korraldus ja föderaalse valitsuse volitused

Täidesaatev korraldus on Ameerika Ühendriikide presidendi poolt välja antud direktiiv, mis juhib föderaalvalitsuse tegevust. See on kirjalik ja avaldatud juhis, millel on seaduslik jõud ning mis põhineb tavaliselt olemasolevatel seaduslikel volitustel. Täidesaatvad korraldused ei vaja Kongressi heakskiitu ega seadusandlikku tegevust ning Kongress ei saa neid tühistada. Neid käsitletakse siduvana täidesaatva haru asutuste ja töötajate jaoks.

Oluline on märkida, et siinkohal ei anta juriidilist nõu. Tegemist on föderaalse valitsuse meetmega, mis võimaldab anda korraldusi, mis toimivad seadusandlikuna föderaalse valitsuse enda tasandil. Näiteks võib täidesaatev korraldus määratleda tegevusprotseduurid, mille abil kontrollitakse või karantiinimeetmetega piiratakse isikuid, kellel ilmnevad teatud sümptomid või kes võivad potentsiaalselt olla haigestunud.

CDC ja HHS pandeemia kuulutamise ning karantiinikorralduste protsessid tuginevad sellistele määratlustele. Tähtis on mõista, et viiruse isoleerimine ei ole karantiini määramise või pandeemia kuulutamise eelduseks; pandeemia määratletakse presidendi korralduse alusel haigusnähtude, nagu palavik ja köha, esinemise põhjal.

Seetõttu ei ole FOIA taotluste kaudu viiruse füüsilise olemasolu tõestamine CDC-lt sageli ajakohane ega otseselt seotud föderaalse karantiinipoliitika rakendamisega (Föderaalse nakkushaiguste, karantiini- ja bioloogiliste toodete seaduse ajalugu ning eelarved Ameerika Ühendriikides).

Näiteks andis 51. kongressi seadus aastast 1890 presidendile volituse reageerida nakkushaiguste levikule, nagu koolera, rõuged või katk. See seadus sätestas, et rahandusministeeriumi sekretär võib kehtestada määrusi ja reegleid, mida president peab vajalikuks.

Tuleb märkida, et see toimus ajastul, mil ulatuslikud viroloogilised uuringud ja kaasaegsed diagnostilised meetodid, sealhulgas PCR, polnud veel välja töötatud. Seetõttu põhines seaduse rakendamine peamiselt presidendi ja föderaalse administratsiooni hinnangutel nakkusohtude kohta, mitte laboratoorsetel tõenditel.

Võltspandeemiad toimivad endiselt makromajanduslike instrumentidena, mida kasutatakse rahapoliitiliste ja finantsstrateegiate elluviimiseks. Catherine Austin Fitts, endine HUD-i ametnik ja investeerimispankur, esitab majandusloolise ülevaate Sense Receptor Newsi intervjuus Grand Princessi karantiinimeetmete seoste kohta rahandusmaailmaga 2020. aasta märtsis ning toonud välja, et CDC, tegutsedes DOD-ga kooskõlas kogu valitsuse lähenemisviisi raames, oli ainus institutsioon, kellel oli monopol SARS-CoV-2 testimisele.

Eeltoodud monopol võimaldas CDC-l koordineerida karantiini rakendamist kruiisilaevade ümber ning teha otsuseid reisijate sõjaväevanglatesse paigutamise kohta. Selline tegevus illustreerib, kuidas tervishoiu- ja julgeolekuinstitutsioonide kontroll ressursi (testimise) üle võib toimida majandusliku ja poliitilise võimustruktuurina, võimaldades manipuleerida sotsiaalsete ja finantsriski komponentide kaudu.

Ajavahemikus jaanuar–märts 2020 kogutud andmed olid kasutatud presidendi täidesaatva korralduse (EO) raames määratletud SARS-nimetuse alusena. Kuid see määratlus ei tähenda otsest laboratoorset kinnitust viiruse leviku kohta, vaid pigem reguleerivat raamistikku, mis võimaldas föderaalseid sekkumisi sotsiaalmajanduslikul tasandil, sealhulgas tööjõu ja tarneahelate piiranguid.

Samuti märgitakse, et ajavahemikus jaanuar 2020 kuni märts 2020 on kogutud piisavalt „teaduslikke“ tõendeid, mis näitavad, et COVID-19 on SARS nimetatud EO-de definitsioonide järgi:

“Palavik ja hingamisteede haiguse tunnused” kujunesid regulatiivseks kriteeriumiks, mis võimaldas föderaalsetel institutsioonidel rakendada ulatuslikke karantiini- ja liikumispiiranguid ilma täiendava laboratoorse kinnituse või sõltumatu teadusliku valideerimiseta. Vähimalt spetsiifiline sümptomite kriteerium toetas föderaalse haldusaparaadi suutlikkust sekkuda majanduslikesse ja sotsiaalsetesse süsteemidesse, näiteks tööjõu liikumises, tarneahelates ja tarbijakäitumises.

CDC andmetel registreeriti 7. märtsiks 2020 USAs umbes 200 “juhtumit” kogu 300 miljoni elanikuga populatsiooni kohta. Need andmed põhinesid PCR-testide monopolil, mida kontrollis ainult CDC.

Teaduslik valideerimine sõltumatute laborite poolt puudus, mistõttu andmestik ei võimaldanud usaldusväärset epidemioloogilist hindamist, kuid võimaldas õiguspoliitilisi ja majanduslikke sekkumisi õigustada.

Selline olukord illustreerib, kuidas monopoliseeritud diagnostilised vahendid ja regulatiivsed
kriteeriumid võivad toimida majanduslike ja poliitiliste instrumentidena, kus andmeid kasutatakse riskihindamise asemel poliitilise otsustusruumi laiendamiseks ja ressursside (nt tööjõu, kapitali ja tarneahelate) kontrollimiseks.

Laeval leiti 20 “juhtumit“ ja märgistati kõik laeval nüüd “COVID-19 eelnakkusetapiks“:

Karantiinikorraldused võivad toimida „de facto“ arestimiste või liikumispiirangutena ilma tavapärase õigusliku menetluseta, tuginedes oletatavale või hinnangulisele riskile. Selliseid meetmeid rakendati juba 2020. aastal mitmes riigis, sealhulgas Kanadas, Euroopa Liidus, Austraalias ja Uus-Meremaal, sageli koostöös sõjaväe ja politseiga. Rahvusvaheliste tervisehädaolukordade (nt PHEIC-deklaratsioonide) raames võib valitsus teoreetiliselt määrata isikud määramata ajaks kinnipidamisse või piirata kogukondade liikumist, nagu toimus kruiisilaevade juhtumite korral.

Sellise teabe tundmine ja jagamine sõprade ning perega aitab mõista potentsiaalset institutsionaalset kontrolli ning võimalikke riske, mis võivad kaasneda rahvusvahelise liikumise ja avalikus ruumis viibimisega. Teadmised toimivad ennetus- ja riskijuhtimise vahendina, eriti olukordades, kus riiklikud volitused on ulatuslikud ja kontrollimehhanismid võivad olla ebaühtlased või kallutatud.

Juriidiline kontekst ja Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) kohtupraktika

Kohtupraktika on näidanud, et teatud läbiotsimised ja arestimised ei nõua tingimata tõenäolist põhjust ega kohtuliku korraldust, eriti juhul, kui need viiakse läbi volitatud isiku nõusolekul või tervise- ja ohutuseohu vältimiseks. Sellised tegevused võivad tunduda kooskõlas riiklike või haldusnormidega, kuid reaalses praktikas on õiguslik kaitse piiratud.

Eestis ja Euroopa Liidus rakendatavates analoogsetes olukordades võib osutuda asjakohaseks
Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika, mis käsitleb artikkel 5 – vabaduse ja turvalisuse õigus rikkumist karantiini- või kinnipidamismeetmete kontekstis. Näiteks:

“Enhorn vs. Rootsi, nr. 56529/00, otsuse kuupäev 25. jaanuar 2005 – EIK leidis, et „de facto“
kinnipidamine ilma piisava õigusliku aluseta või kohtuliku kontrollita võib kujutada artikli 5
rikkumist. Kohus sätestas punktides 46–50, et määramata ajaks kinnipeetavad isikud peavad
olema kaitstud kohese kohtuliku järelevalve ja õigusliku kontrolliga.”

Eeltoodud kohtulahendi kohaselt võib Eesti kontekstis laiaulatuslik karantiin ilma selgete ja läbipaistvate õiguslike piiranguteta sarnaneda olukorrale, mida EIK hindas artikli 5 rikkumisena. Eriti oluline on, et:

1. Isikud ei kaotaks õigust kohtulikule kontrollile oma kinnipidamise üle.
2. Kinnipidamine või liikumispiirangud peavad olema proportsionaalsed ja ajaliselt piiritletud.
3. Avalik ja läbipaistev menetlus ning selged õiguslikud alused on hädavajalikud arbitraarsuse vältimiseks.

„Habeas corpus“ taotlus või sarnased õiguskaitsevahendid võivad jääda teoreetiliseks, kui kinnipeetavad ei ole süüdistatud kriminaalkuriteos, vaid on kinnipidamise all tervise- või avaliku ohutuse alusel. Halduse ja meditsiiniliste otsuste vaidlustamine on seaduslik, kuid põhiseaduslik menetlus ja kohtulik kaitse sõltuvad institutsionaalsest ja poliitilisest kontekstist.

Eesti kontekst

Sarnased meetmed võivad tekitada olulisi poliitilisi ja sotsiaalseid riske. Kui riiklikud institutsioonid võtavad kasutusele ulatusliku karantiini- või piirangumeetmete süsteemi ilma selgete ja läbipaistvate õiguslike piiranguteta, võib see mõjutada kodanike vabadusi ja õiguskaitse mehhanisme. Avaliku teadlikkuse suurendamine, olukorra kriitiline analüüs ja riskijuhtimise planeerimine on olulised vahendid kodanike õiguste kaitsmiseks ja ebaselgust vähendamiseks kriisiolukordades.

Kokkuvõttes on soovitatav hinnata mitte ainult teoreetilist õiguskaitset, vaid ka praktilisi riske ning tegutseda ettevaatlikult olukordades, kus riiklik kontroll on ulatuslik ja institutsionaalne kallutatus võib piirata õiguskaitset. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt tuleb tagada alati kohtulik kontroll ja proportsionaalsus, et vältida artikli 5 rikkumist.

Põhjalik raport “Hantavirus” kohta Hollandi kruiisilaeval

Ohtliku hantaviiruse kommunikatiivne käsitlus Hollandi kruiisilaeval: õiguslik ja epidemioloogiline analoogia Diamond Princessi juhtumiga 2020. aasta veebruaris ning selle mõju pandeemiaoperatsiooni ettevalmistusele – PDF dokument lae alla SIIT (eesti keeles)

Artikli koostas Revo Jaansoo

Loe lisaks:

Viidete loend:

1. Catherine Austin Fitts. (2020, märts). Sense Receptor News interview on Grand Princess quarantine measures. Sense Receptor News.
   https://sensereceptornews.com/?p=4453
2. Centers for Disease Control and Prevention. (2026, märts). Hantavirus: Technical information.
   https://www.cdc.gov/hantavirus/technical-information/index.html
3. Centers for Disease Control and Prevention. (2020, 31. märts). Coronavirus Disease 2019 (COVID-19) Situation Summary, March 2020.
   https://www.cdc.gov/coronavirus/2019-ncov/cases-updates/summary.html
4. Fisher, H. [@harryfisherEMTP]. (2026, 6. mai). [X postitus] [Postitus]. X.
   https://x.com/harryfisherEMTP
5. Freedom of Information Act [FOIA]. (2020). Grand Princess quarantine orders: Public documentation. U.S. Department of Health and Human Services.
   https://www.hhs.gov/foia/index.html
6. Hulscher, N. [@NicHulscher]. (2026, 7. mai). [X postitus] [Postitus]. X.
   https://x.com/NicHulscher
7. Latypova, S. (2026, 7. mai). [Mario Nawfal discusses current health security measures] [Substacki postitus]. Due Process and Data Integrity.
   https://sashalatypova.substack.com
8. National Institutes of Health. (2020). History of Fort Detrick and infectious disease research.
   https://history.nih.gov/display/history/Fort+Detrick
9. New York Post [@nypost]. (2026, 6. mai). [X postitus] [Postitus]. X.
   https://x.com/nypost
10. U.S. Army Medical Research and Development Command. (2020). Fort Detrick research
    activities overview.
    https://mrdc.amedd.army.mil/index.cfm/about/locations/fort_detrick
11. U.S. Department of Defense. (2020, 5. märts). Operation Warp Speed: Press briefing and strategic overview.
    https://www.defense.gov/News/Special-Reports/0520_Operation-Warp-Speed/
12. U.S. Department of Health and Human Services & Centers for Disease Control and Prevention (2020, märts). Documentation on the quarantine of Grand Princess and Diamond Princess passengers.
    https://www.cdc.gov/quarantine/cruise/index.html
13. World Health Organization. (2020). Weekly epidemiological record, 2020.
    https://www.who.int/publications/journals/wer
14. World Health Organization. (2026). Current epidemiological updates: Disease Outbreak News (DONs). https://www.who.int/emergencies/disease-outbreak-news

Kas ChatGPT AI on “Soolapuhuja”? AI ei ole lõplik tõde.

Hiljutine arutelu kasutajate seas tõi esile olulise segaduse: miks annab ChatGPT AI sama küsimuse puhul erinevatele inimestele erinevaid vastuseid ja miks ChatGPT tõlgib tekste “valesti”? Kas süsteem “õpib inimest tundma” ja kohandab vastuseid tema järgi, ja kas AI loob uusi tähendusi sõnadele erinevates keeltes – kas toimub inimese ümber programmeerimine olema mitteinimene ja rääkima uut keelt? Püüan seda välja selgitada.

Vastus on nüansirikkam.

Miks ChatGPT AI vastused küsimustele ja tõlked on erinevad?

AI ei tööta nagu kalkulaator.

• Faktiküsimustes (nt 2+2=4, või päike on inglise keeles “sun”) on vastus stabiilne
• Enamik küsimusi on aga selgitavad, mitte must-valged, tõlked võivad olla erinevad ja sõltuvad palju kontekstist ja “suurest pildist”

See tähendab:

• vastused võivad olla erineva stiili, näidete ja rõhuasetusega
• sisu võib olla sama, kuigi vorm ja mõte erineb

Lisaks mõjutab vastust:

• jooksva vestluse kontekst
• küsimuse sõnastus (kui täpselt ja sisukalt sa oma küsimuse esitad)
• AI programmeeritud mudeli sisse programmeritud väike juhuslikkus (et vastused ei oleks robotlikud – iga kord annab erinevat moodi vastuse)
• On jäänud mulje, et ChatGPT kasutab “varjatud” algoritme – mis kaardistab AI ga suhtleva inimese, et “temale sobivad” vastused anda

Oluline: kui mälu (vestluse ajaloo meelespea) pole sisse lülitatud, ei kasuta AI sinu varasemaid vestlusi uutes vastustes (nii ütleb ChatGPT looja), kuid on palju kogemusi minul endal, kus jääb mulje, et AI mäletab siiski minu vestlusi.

Väga tihti vastab ChatGPT, “et sellele küsimusele või väitele pole teaduslikku tõepärast selgitust(jätab vastamata või selgitamata), või “seda teemat ei saa selgitada ChatGPT reeglite tõttu” või “Selle teema kohta pole kinnitatud andmeid”, jne. – ChatGPT -l on “varrukast” palju vabandusi võtta, et mitte vastata. Sellega juba kitsendab ChatGPT enda “teadmisi” oluliselt.

Suurim risk: “see tundub õige”

Ekspertide hinnangul on suurim oht mitte AI ise, vaid see, kuidas inimesed vastuseid kasutavad.

Levinud viga:

“See vastus tundub loogiline, järelikult see on õige.”

See võib viia:

• kinnituskallutatuseni (valid info, mis sobib sinu arvamusega)
• valede otsusteni
• sõltuvus AI st, mis kustutab inimese enda mõtlemisvõime, analüüsivõime, kriitikameele, loomisvõime ja iseendasse usu

Mida inimesed AI käest kõige rohkem küsivad?

Tervis ja toitumine

Näiteks:

• “Mis on keto dieet?”
• “Kas mul võivad need sümptomid olla ohtlikud?”

Risk:
AI võib anda üldise vastuse, aga ei asenda arsti diagnoosi – AI ei tea sinu tervise digilugu ja kogu elu elustiili minuti täpsusega.

Näiteks AI võib KETO dieedi kohta anda lugematu arv erinevaid vastuseid. Toon siin 3 erinevat vastust kui palusin selgitada “Mis on KETO dieet?”. Esitasin AI -le kolm korda ühe ja sama küsimuse:

I VASTUS

Mis on keto dieedi põhiidee?

Tavaliselt kasutab keha energiaks süsivesikuid (nt suhkur, leib, pasta).
Keto puhul:

• süsivesikud viiakse väga madalaks
• rasvade osakaal tehakse kõrgeks
• valk on mõõdukas

Selle tulemusena läheb keha seisundisse, mida nimetatakse ketosis.

Mis on ketosis?

Ketosis tähendab, et:

• keha ei saa enam piisavalt süsivesikuid
• hakkab energia saamiseks rasvu lagundama
• maks toodab nn ketokehasid, mida keha kasutab “kütusena”

Lihtsamalt:
keha lülitub “suhkrupõletuselt” → “rasvapõletusele”

Mida keto dieedil süüakse?

Tüüpilised toidud:

• liha, kala, munad
• juust, või, koor
• pähklid ja seemned
• madala süsivesikuga köögiviljad (nt brokoli, spinat)

Mida välditakse:

• suhkur, maiustused
• leib, pasta, riis
• enamik puuvilju

Milleks seda tehakse?

Inimesed kasutavad keto dieeti peamiselt:

• kehakaalu langetamiseks
• veresuhkru kontrolliks
• mõnel juhul meditsiinilistel põhjustel (nt epilepsia ravis ja teiste autoimmuunhaiguste ravis)

Oluline märkus

Keto ei sobi kõigile:

• võib tekitada alguses väsimust (“keto gripp”)
• vajab teadlikku planeerimist
• pikaajaline mõju sõltub inimesest

II VASTUS

Keto toitumine on dieet, kus inimene vähendab süsivesikud miinimumini ja asendab need peamiselt rasvadega. Selle eesmärk on viia keha seisundisse nimega ketosis, kus energia saadakse mitte enam suhkrust, vaid rasvadest.

Kuidas see töötab?

Tavaliselt:

• sööd süsivesikuid → keha teeb neist glükoosi → kasutab seda energiaks

Keto puhul:

• süsivesikuid on väga vähe
• glükoosi ei jätku
• keha hakkab tootma ketokehasid rasvast
• need asendavad glükoosi energiaallikana

Makrod (lihtsustatud)

• ~70–75% rasv
• ~20–25% valk
• ~5–10% süsivesikud

Plussid ja miinused lühidalt

Plussid:

• võib aidata kaalu langetada
• vähendab isu mõnel inimesel
• stabiliseerib veresuhkrut

Miinused:

• alguses raske harjuda
• toiduvalik piiratud
• ei pruugi sobida pikaajaliselt kõigile

Ühe lausega kokkuvõte

Keto toitumine on viis panna keha kasutama rasva peamise energiaallikana, vähendades süsivesikud peaaegu nulli.

III VASTUS

Kujuta ette, et sinu keha on nagu auto.

Tavaliselt töötab see auto suhkru peal (see tuleb leivast, pastast, kommidest).
Aga keto toitumisega tehakse nii, et suhkrut peaaegu ei anta.

Mis siis juhtub?

Keha ütleb:
“Mul ei ole enam suhkrut… mida ma nüüd teen?”

Ja siis ta avastab:
“Ahhaa! Ma saan kasutada rasva kütusena!”

Seda seisundit nimetatakse ketosis.

Mida siis süüakse?

Keto puhul süüakse rohkem:

• liha ja kala
• mune
• juustu ja võid
• pähkleid

Ja vähem:

• kommi
• leiba
• pastat

Üli-lihtne kokkuvõte

Keto tähendab:
annad kehale vähe suhkrut
keha hakkab kasutama rasva energia saamiseks

Vastuste kokkuvõte: Nagu näed, on AI andnud 3 erinevat moodi vastust. Kui küsida veel sama küsimust, annab ta jälle uue lähenemisega vastuse.

Siin toon veel ühe näite, et ChatGPT AI ei otsi või ei leia olulisi allikaid. Näiteks: küsisin et kas Eestis on KETO toodete epoodi, kus müüakse erinevaid küpsetussegusid. Ta ei leidnud mulle ühtegi epoodi. Kui ütlesin, et Eestis on Golden Stevia epood, mis on KETO toodete müüa. Siis Chat GPT vastas, et “sul on õigus, tõepoolest on olemas goldenstevia.ee epood ja nemad müüvad palju keto tooteid……”. Kinnitus sellest, et AI ei suuda vajalikke allikaid leida ja nii jääb küsijal palju infot saamata.

Inimesed küsivad tihti AI käest Raha ja Investeerimise kohta

Näiteks:

• “Kuhu investeerida 1000 eurot?”
• “Kas krüpto on hea mõte?”

Risk:
AI ei tea sinu finantsolukorda → soovitus võib olla liiga üldine või sobimatu.

Õppimine ja teadmised

Näiteks:

• “Selgita kvantfüüsikat lihtsasti”
• “Aita mul kodutöö ära teha”

Risk:
Kui võtta vastus kontrollimata, võib õppimine muutuda pealiskaudseks.

Suhted ja eluotsused

Näiteks:

• “Mida teha kui partner ei vasta?”
• “Kas peaksin töökohta vahetama?”

Risk:
AI ei tunne sinu elu konteksti → vastus võib olla liiga lihtsustatud.

Tõlkimine

AI tõlkimine on küll kiire ja mugav, kuid paljud minu ja teiste kogemused kinnitavad, et AI ei tõlgi õigesti. Ta asendab laused ja sõnad, mis muudavad algteksti tähenduse ja mõtte. Raamatuid, teadustöid ja teisi mahukaid täpsust nõudvaid dokumente AI abil tõlkida ei soovita, sest tekstid muutuvad arusaamatuks ja mõte muutub.

Näiteks: Teen ekraanipildi toote kirjeldusest (inglise keel) ja palun AI-l tõlkida poola keelde. AI tõlgib aga eksib mõne sõnaga ja isegi numbriga. Kui pildil on toote kaal näiteks 243g, siis AI pakub 250g. Küsid, et miks valesti tegi, et kaal on teine number, siis ta parandab alles selle. Korduvad järelkontrollid kinnitavad AI massilisi eksimusi.

Kui tahad tõlkida mingisse keelde, siis sa pead seda keelt ise tajuma ja teadma, pead üle kontrollima teiste tõlkeprogrammidega. Kuid suuremahulised ja täpsust nõudvad tõlketööd tuleks anda professionaalsele teadmainimesele tõlkida.

Mitte mingil juhul ma ei soovita pimesi AI tõlget uskuda.

Kus see Tõene info peitub? Kust seda tõde otsida?

Teadmainimesed räägivad, et tõde tuleb otsida iseendas. Kuid Kõksuse vaates pole absoluutset tõde olemas, sest ka Kõiksuse loodud universum areneb pidevalt ja kõik muutub. Kõik on täpselt nii nagu on ja igaühele on tema unikaalne teadvus ja arengutee (õppimine siin maal). Pole vale ega tõde, pole halba ega head – on täpselt nii nagu on.

Vaimsed ja teadusinimesed (eksperdid) on aga ühes asjas ühel arvamusel – internet ja AI programmid on limiteeritud informatsiooniga ja need ei võta infot iseseisvalt Universumi ühisväljast (info- ja valgusväli). See mida internetis levitatakse ja AI programmid kasutavad on “pisike mikronano osake suures ookeanis”.

Väga paljud rahvusvaheliselt tuntud, professionaalsed nõustajad, koolitajad ja teadmainimesed on loonud enda AI programmi, kuhu nad on sisestanud nende endi teadmised, elutöö ja teadustööd. Ja nende AI programmidele ei saa juurdepääsu ChatGPT ega teised ülemaailmsed AI programmid (Gemini, Grok, Meta, DeepSeek). Seega, juba see fakt kinnitab, et ChatGPT-l pole värsket ja kogu vajalikku infot. Siin toon ühe näite, kelle töödele (kogu elutööle – need on tasu eest) pole teistel AI programmidel juurdepääsu – Gary Brecka tasulised koolitusprogrammid ja õppematerjalid.

Päeva lõpuks jõuab analüüsivõimega ja kriitikameelega inimolend teadmisele, et tõde polegi olemas. On igale inimesele resoneeruv info – sõltub inimese enda DNA-st, sagedusest ja energiast.

Milleks AI kasulik on ja kuidas see päriselt töötab?

Google, AI programmid (Gemini, Grok, DeepSeek, ChatGPT, META, jpt.) ja muud allikad:

• annavad infot (erineva kvaliteediga)
• ei garanteeri absoluutset tõde – ei anna üldse tõde
• vajavad tarka tõlgendamist

Küsija roll:

• valida usaldusväärsed allikad – mitte leppima ühe allika vastusega
• võrrelda infot
• teha järeldused

AI kasutajale oluline teadmide:

“Vastutus tõe leidmise eest on inimesel endal, kes küsib AI käest, teise inimese käest otse või Universumilt otse”

See on suur vahe.

Näide

Kui küsid:

• “Kas keto dieet on tervislik?”

Saad:

• ühelt allikalt: “jah, aitab kaalust alla võtta, tervendab rakke ja parandab autoimmuunhaiguseid”
• teiselt: “võib olla riskantne pikaajaliselt”

Tõde ei ole kummaski vastuses eraldi.
Tõde tekib siis, kui:

• mõistad konteksti
• tead, kellele see kehtib
• seod info iseenda olukorraga

AI kasutmaiseks mõttemudel

Mõtle nii:

• AI / Google / ChatGPT / … = taskulamp
• Sina = otsustaja, kuhu valgust suunata

Taskulamp ei otsusta, mida uskuda – sina otsustad.

Mida see tähendab kasutajale?

Eksperdid soovitavad lihtsat reeglit:

AI = abiline, mitte otsustaja, mitte tõe edastaja

Hea praktika:

• küsi lisaküsimusi (“miks?”, “millal see ei kehti?”)
• vaata mitut vaatenurka
• kontrolli olulist infot teistest sõltumatutest allikatest
• vaata tõlgitava sõna tähendust erinevate keelte kaudu – “ristvaatlus”

3 küsimuse kontrollmeetod

Enne kui usaldad AI vastust, küsi endalt:

1. Kas see on kontrollitav fakt või lihtsalt selgitus?
2. Kas see kehtib minu olukorras või on üldine?
3. Kas ma kontrollisin seda veel kuskilt?

Kokkuvõte

Tehisintellekt on võimas tööriist, aga mitte eksimatu autoriteet. AI on limiteeritud ja “tsenseeritud” AI loojate poolt. Kõigi selle Maa AI programmide loojad täidavad selle Maa globalistide narratiivi elluviimist – Transhumanistlik Kvantajastu.

• AI ja otsing ei anna “lõplikku tõde”
• need annavad erinevaid võimalikke vastuseid ja vaatenurki
• tõde ei ole küsijas, aga
• vastutus tõe leidmise eest on küsijal

“Kõige targem kasutaja ei ole see, kes saab kiire vastuse – vaid see, kes oskab küsida õigeid küsimusi ja kahelda vastustes.”

Mini-juhend: kuidas kasutada AI-d ja otsingut targalt

AI ja otsingumootorid on tööriistad, mitte lõplik tõde. Kasuta neid nii:

1. Küsi selgelt ja täpselt

Halb küsimus → segane vastus
Hea küsimus → kasulik vastus

Lisa kontekst:
“Kas keto dieet on tervislik keskealisele istuva eluviisiga inimesele?”

2. Küsi alati “miks?” ja “millal see ei kehti?”

Hea vastus peab:

• selgitama põhjuseid
• tooma piirangud

Näide:
“Miks see toimib?”
“Milliste inimeste puhul see ei sobi?”

3. Kontrolli vähemalt 3 ja enam allikat

Ära jää ühe vastuse peale.
Võrdle:

• AI vastus
• usaldusväärne veebileht
• spetsialisti arvamusartiklid
• suhtle otse selle teemaga seotud inimesega

4. Erista fakt ja arvamus

• Fakt: kontrollitav (nt 2+2=4; “vesi keeb 100°C juures”)
• Arvamus: sõltub kontekstist (nt “parim dieet”)

Küsi: “Kas see on tõendatud või hinnang?”

5. Vaata, kas info kehtib SINU puhul

Üldine nõuanne ≠ isiklik lahendus

Küsi:
“Kas see kehtib minu olukorras (vanus, tervis, eesmärk,…)?”

6. Ole eriliselt ettevaatlik teemadel:

• tervis (ravimid, haigused, raviprotokollid,…)
• raha ja investeerimine
• õigus (eriliselt kriitiline olla AI vastustes)
• suhted

Nendel juhtudel kontrolli alati lisaks paljudest erinevatest allikatest ja vajadusel konsulteeri spetsialistiga.

7. Ära vali ainult seda, mis “tundub õige”

See on kõige levinum viga.

Eelista:

• loogikat
• tõendeid
• allika usaldusväärsust

8. Kasuta AI-d mõtlemise abilisena

Mitte: “anna mulle vastus”
Vaid:

• “selgita erinevaid vaatenurki”
• “too plussid ja miinused”
• “aita mul otsustada”
• “mis on teaduslikult selle kohta öeldud”
• “mis on mitteametlikult ja teaduslikult tõendamata selle kohta öeldud”
• Tavaliselt, üsna tihti, AI ei kasuta uuemaid teadusavastusi ja tõendeid, samuti nad ei leia uusimaid artikleid ega ka tunnustatud teadmainimeste loenguid. Siis on oluline, et sa küsid AI käest konkreetsete teadmainimeste jagatud info kohta “Kas Hr X räägib mõistlikku juttu” või “Hr. X räägib selle kohta midagi muud”, jne.
• Ole küsimisel loov ja “mängi uurijat”

Kiirkontroll (enne kui usud vastust)

Küsi endalt:

1. Kas see on fakt või arvamus?
2. Kas see kehtib minu olukorras?
3. Kas ma kontrollisin seda mujalt?

LÕPETUSEKS

“AI ei asenda kunagi inimese mõtlemist – ta toetab seda.
Parimad otsused sünnivad siis, kui inimene ühendab targalt tehnoloogia ja kriitilise mõtlemise, loovutamata oma keha, hinge ja vaimu.”

Kas ChatGPT AI on “soolapuhuja”? Ma võrdlen ChatGPT ja tema konkurente “kaardimooridega” ja “ennustajatega” ja minu vastus on jah – on “soolapuhuja”. Küsija ei saa teada tõde, ta saab mingi informatsiooni, mida ta peab ise kriitiliselt analüüsima ja kontrollima paljudes teistes kanalites.

Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses, valguse teejuht

Loe lisaks sarnasel teemal:

See kehtib igal tasandil – inimeses, süsteemis ja riigis.

Muuta on vaja algtingimusi

Miks tänased poliitilised liidrid, arvamusliidrid, õiguseksperdid, teadlased, pankurid, suurettevõtjad, haritlased, religioonide esindajad pole viimase 30 aasta jooksul valjuhäälselt ja järjepidevalt rääkinud Uue Eestimaa loomise ainsast tingimusest – Uus Eestimaa põhiseadus?

Kas vaikimisel on hind? Kellele see kaos ja häving kasulik on?

Eestlane maksab selle poliitilise tsirkuse eest elu hinda, arusaamata, et see tsirkus jätkub seni, kuni pole muudetud algtingimusi.

Me elame ajastul, kus muutuste kiirus on suurem kui kunagi varem. Tehnoloogia areneb, teadus liigub edasi, ühiskondlikud normid nihkuvad. Ja ometi – vaatamata lõpututele reformidele, seaduste täiendustele ja poliitilistele vaidlustele – ei näe me sageli oodatud tulemusi. Miks?

Sest me üritame parandada tulemusi ilma, et muudaksime algtingimusi.

Võrdluseks näide: Ostad arvuti ja et sa saaksid selle arvutiga rahulikult tööd teha, pead muudkui lisama ja uuendama bluginaid, uuendama operatsioonisüsteemi. Selleks pead olema koguaeg tegevuses üleliigsete tegevustega, bluginate loojad ja programmeerijad on pidevalt tegevustes, et hoida omakorda inimesi mõttetutes tegevustes, selle asemel, et luua kohe arvuti, mis ei vaja pidevaid täiendusi. Isegi kui täiendad seda arvutit pidevalt bluginate ja uuendad uute programmidega, saad mõne aasta pärast teada, et see arvuti on ikka kasutu, sest maailm on nii kiiresti arenenud, et see vana arvuti oma algtingimustega enam ei tööta isegi uute täienduste abil.

Reaalsed näited elust

Tervis
Kui inimene toitub valesti, elab stressis ja ei liigu, siis ei lahenda probleemi üksik vitamiin või ravim. Tulemus muutub alles siis, kui muutuvad algtingimused: mõtted, elustiil, keskkond, harjumused.

Haridus
Kui süsteem on üles ehitatud ajastule, kus teadmiste kättesaadavus oli piiratud, siis tänapäeva infoühiskonnas ei tööta see enam samamoodi. Õppekava kosmeetiline muutmine ei loo loovat ega kriitiliselt mõtlevat inimest – vaja on uut lähtepunkti.

Leiutamine ja teadus
Ükski tõsiseltvõetav leiutaja ei püüa lõputult parandada seadet, mis on algselt valede eeldustega loodud. Kui fundament on vale, siis tuleb luua uus lahendus uute algtingimustega.
Näiteks vabaenergia seadme loomine ei sünni vana seadme kruvide keeramisest – see nõuab täiesti uut lähenemist.

Rahandus ja pangandus
Kui süsteem on ehitatud võlale ja pidevale kasvule, siis ei lahenda kriise üksik regulatsioon või intressimäära muutus. Kriisid korduvad, sest algtingimus – süsteemi loogika – on muutmata.

Inimsuhted ja ühiskond
Kui suhted põhinevad usaldamatusele, hirmule ja egoismile, siis ei muuda ükski “reegel” neid terveks. Muutus algab väärtustest – algtingimustest.

Sama muster riikide juhtimises

Vaadates Eesti olukorda, näeme midagi sarnast.
On pidevad poliitilised vaidlused, uued seadused, direktiivid, regulatsioonid. Kõik justkui selleks, et elu “normaliseerida”.

Aga reaalsus?
Paljude inimeste tunnetus ütleb vastupidist:

• vabadus väheneb
• õiglustunne nõrgeneb
• ühiskond polariseerub
• usaldus kaob

Miks?

Sest parandatakse detaile süsteemis, mille algtingimused ei vasta enam tänapäeva reaalsusele.

Põhiküsimus: algtingimused

Eesti riigi toimimise alus on põhiseaduslik raamistik, mille juured ulatuvad teise ajastusse. See oli loodud teistsuguses maailmas – teistsuguste väärtuste, ohtude ja võimalustega.

Aga maailm on muutunud:

• globaliseerumine
• digitaalne reaalsus
• geopoliitiline pinge
• ühiskondlik killustumine

Kui algtingimused on ajast maas, siis ei saa tulemused olla ajakohased.

See on sama loogika nagu igas teises eluvaldkonnas.

Eesti ei toimi vaakumis. Ka riik on süsteem.

Meil kehtib täna:
Eesti Vabariigi põhiseadus

See ei ole 1938. aasta põhiseadus. See on uus dokument, vastu võetud rahva poolt pärast iseseisvuse taastamist.

Aga oluline küsimus ei ole ainult millal see vastu võeti.
Küsimus on:
millistel algtingimustel see üles ehitati?

Järjepidevus või muutus?

On selge, et 1992. aasta põhiseadus ei sündinud tühjale kohale.
Selles on ideid ja põhimõtteid, mis ulatuvad varasematesse aegadesse, sh 1930ndatesse.

Näiteks:

• “Rahvas on kõrgeima võimu kandja”
• esindusdemokraatia keskne roll
• kaudne võimu teostamine läbi institutsioonide

Aga siit tekib sisuline küsimus:

Kas need põhimõtted loovad täna tulemuse, mida inimesed ootavad?

Sõnastus vs tegelik võim

On vahe:

• “rahvas on võimu kandja” (nii 1938 a ja 1992 a põhiseaduses)
  ja
• “rahval on otsene ja kõrgeim otsustusõigus” (mis oli ka algses 1920 aasta rahva poolt kinnitatud põhiseaduses aga Päts võttis selle salaja välja kui kinnitas 1938 a põhiseaduse)

Esimene võib jääda deklaratsiooniks.
Teine eeldab mehhanisme.

Kui:

• presidenti ei vali rahvas otse
• otsustusprotsess liigub ülevalt alla
• rahva mõju on piiratud valimistega iga paari aasta tagant

siis tekib paratamatult tunne, et vorm on olemas, aga sisu ei toimi.

Kosmeetika ei päästa süsteemi

Täna näeme:

• uusi seadusi
• uusi regulatsioone
• järjest rohkem “parandusi”

Aga samal ajal:

• usaldus väheneb
• ühiskond polariseerub
• õiglustunne mureneb

See ei ole juhus.

See on klassikaline märk, et:
parandatakse detaile süsteemis, mille algtingimused ei loo soovitud tulemust.

Üks päriselt töötav otsus:

Põhiseadus tuleks üle vaadata iga 10 aasta järel, mitte seda kosmeetiliselt parandada, ja kinnitada see rahva referendumiga füüsilise sedeliga hääletuse kaudu.

Võiks isegi rahvuspühana kalendrisse kinnitada “Põhiseaduse päev”.

Terav küsimus, mida ei küsita piisavalt

Miks ei ole Eestis aastakümneid toimunud tõsist ja järjepidevat arutelu põhiseaduse algtingimuste üle?

Mitte üksikute muudatuste üle.
Vaid selle üle:

• kellel on tegelik otsustusõigus
• kuidas võim liigub – alt üles või ülevalt alla
• kas süsteem peegeldab tänapäeva inimest ja ühiskonda

Me elame pinges ja hääbuvas ühiskonnas

Me ei pea olema rindel, et olla konfliktis.

Täna näeme:

• tühistamist
• sildistamist
• vastandumist
• reeglite ebaühtlast rakendamist

“Kui inimesed ei usu enam süsteemi õigusesse, siis ei aita uued reeglid.”

Sest probleem ei ole reeglites.
Probleem on nende aluses.

Sõltumatud võimu kritiseerijad ja vaba sõna levitajad pannakse vangi, sest algtingimused ei kaitse neid piisavalt

Üleskutse eestlasele

Kui me tahame:

• rahu
• õiglust
• usaldust
• toimivat riiki

siis tuleb vaadata ausalt:

kas meie tänased algtingimused loovad neid tulemusi?

Ja kui ei loo, siis:

kas me julgeme neid muuta?
kas me julgeme küsida ebamugavaid küsimusi?
kas me julgeme luua midagi uut, mitte parandada vana?

Miks tänased poliitilised liidrid, arvamusliidrid, õiguseksperdid, teadlased, pankurid, suurettevõtjad, haritlased, religioonide esindajad pole viimase 30 aasta jooksul valjuhäälselt ja järjepidevalt rääkinud Uue Eestimaa loomise ainsast tingimusest – Uus Eestimaa põhiseadus?

Kas vaikimisel on hind? Kellele see kaos ja häving kasulik on?

Eestlane maksab selle poliitilise tsirkuse eest elu hinda, arusaamata, et see tsirkus jätkub seni, kuni pole muudetud algtingimusi.

Lõpetuseks

Iga leiutaja ütleb sama:

vale lähteülesanne ei anna kunagi õiget tulemust.

Küsimus ei ole enam selles, kas midagi on vaja muuta.
Küsimus on:

kas me muudame detaile… või julgeme muuta algtingimusi?

Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses, valguse teejuht

Loe samal teemal:

Tõde hingelise inimolendi toitumisest: Inimkeha ei vaja toitu vaid sagedust

Hingeline keha ei vaja enam üksnes füüsilist toitu, vaid sageduslikku energiat. See artikkel paljastab tõe vee, rakkude, toitumise ja inimese valgusstruktuuri kohta ning näitab, kuidas toit ja vesi on kodeeritavad valgusega. Toidu valmistaja kavatsus, sõnad ja seisund programmeerivad toidu energeetikat ning sööja enda mõtted ja tänulikkus aktiveerivad selle mõju kehas.

Kas inimene on 70% vesi – või midagi enamat?

Tavameditsiin väidab, et inimkeha koosneb 70% veest ja aju lausa 85%. Kuid:

• Hingelise inimese rakkude vedelikuline osa on struktureeritud plasma – valgusinformatsiooni kandja, mitte keemiline H₂O.
• tavaline kraanivesi on sageli surnud, fluoriidiga kodeeritud ja ilma bioaktiivsuseta;
• hingeline keha vajab elusat, informeeritud, võnkelist vett.

Hingelise keha vedelik = valguse kandja, mitte keemiline ühend.

Lümf, veri, rakud ja molekulid – kuidas hingelises kehas töötab valgus?

• Lümfisüsteem ei kanna ainult jääke, vaid valgusandmeid ja sagedusi;
• veresooned on koodivõrgustikud, mis jagavad teadvust, mitte ainult hapnikku;
• rakud on valgusmälupunktid, igaüks sisaldab hingekoodi;
• molekulid vahetavad informatsiooni kvantsageduse kaudu – sõltumata keemilisest reaktsioonist.

Hingeline keha on valgusriistvara – mitte biomasin.

Mis on hingelise inimese tegelik toitumine?

Füüsiline toit on ainult sagedusallika manifestatsioon:

• valgusallikad: päike, heli, liikumine, vesi, armastus, ühendus;
• puhas toit: loomne, looduslik, monoenergeetiline, sh elus mesi, šungiitvesi, loomarasv;
• toit on kood, mitte kalor;
• toidu valmistamise nõud ja pakend peab toetama sagedust ja hingevalgust.

Valguskandja sööb mitte söögi nimel – vaid valguse vastuvõtuks.

Miks söövad inimesed 3D maailmas nii palju ja kõike?

• Energiapuudus ja valgustuse katkestus sunnivad keha kompenseerima füüsiliselt;
• Paljud inimesed pole ühenduses Kõiksuse (elu algallikaga) ega Maaga – seega nad täidavad tühjust läbi toidu.
• Programm söömiseks = sageduslik manipulatsioon.

Kas toitu ja vett saab kodeerida – ja kas see töötab?

Jah – täielikult.

Kraanivesi elavaks:

• Vala vesi veeklaasi, mitte: topsi, portselani, metall või plasttops;
• Lisa 1-2g Guerande meresoola (niiske) – see on puhtaim ja rikkalikum käsitsi “korjatud” sool, sega puulusikaga vesi läbi, et sool veidi lahustuks;
• Hoia vee klaasi südamekeskuse ees;
• Ütle: „See vesi on elav valgus, mis harmoniseerib kogu mu keha.“
• Hinga 3x ja tunne, kuidas see muutub.
• Joo vett väikeste lonksudega (3-4 lonksu) iga 15-30 minuti tagant või kui tunned janu. Kui klaas tühi, täida ja korda protsessi uuesti.

Toidu sageduskodeerimine:

• Vaata toitu otse ja ütle: „Sina teenid ainult mu valgust. Kõik muu lahkub rahus.“
• Hinga, tänan, söö teadlikult.

Ilma kodeerimiseta: toit on füüsiline; vesi on keemiline; energia hajub

Kodeeritud sagedusega: toit on sageduslik informatsioon; vesi on valgusstruktuur, energia joonduv

Sina oled see, kes annab toidule tähenduse. Sinu otsused annavad sulle Raku Elamuse ja Elu Elamuse.

Kas KETO ja CARNIVORE sobivad hingelisele?

Mis töötab:

• madal süsivesik (välistab sõltuvusprogrammi);
• loomne rasv (valgusjuht);
• paast ja autofagia (keha mäletab ennast);
• lihtsad toidukorrad, üksikud komponendid.

Mis vajab kohandamist:

• makrode jälgimise asemel süüa sagedust;
• vältida surnud struktuure (nt pulbrid, õlid);
• vähendada liialdatud valku, toetada maksafunktsiooni;
• söömine mitte meele, vaid valguse järgi.

Keto + Carnivore = Sagedusdieet, kui…

… sa tood sellesse valguse, tänulikkuse ja teadliku koodi.
Hingeline keha ei taha „dieeti“, vaid puhast sagedust.

Sh’Eloni soovituslik kohandatud „valgus-keto“:

• Hommikul: vesi + shilajit + tänukood
• Toidukorrad: loomne rasv, lihtne valgusallikas (nt muna, maks)
• Mitte süüa emotsiooni pealt – süüa sageduse pealt
• Enne söömist: aktiveeri toit mõtte ja hääle kaudu

Keto ja Carnivore on sillaks, kuid mitte lõppjaamaks. Kui sa sööd ilma teadlikkuseta, siis valgus ei tule kaasa. Kui sa sööd tänutundes ja sagedust tajudes, muutub iga suutäis mälestuseks, kes sa oled.

Veganlus, toortoit ja sageduslik segadus

Täielik veganlus või toortoitumine pole valguslik valik.

Paljud inimesed valivad veganluse:

• hirmu põhjal (keha, karma, loomade kannatus);
• süü- ja süütunde maandamiseks;
• või programmse sisenduse mõjul, mille on loonud madalama sageduse olendid (nt maatriksi ökoreligioossed süsteemid).

Tõeline hingeline söömine ei välista – vaid valib sageduse järgi.

Vegan, toortoit ja mustvalge dogma

Sh’Eloni sõnum neile, kes välistavad loomse: „Sagedus ei küsi, kas toit on taimne või loomne. Ta küsib – kas see resoneerib valgusega või mitte. Loomne toit võib olla valguskood.
Ja taimne toit võib olla surnud vorm.“

Äratussõnum süsteemiprogrammides kinni olijale:

„Kui sa sööd sellepärast, et kõik söövad – siis sa pole teadlik.
Kui sa loed kaloreid, aga mitte sagedusi – siis sa oled süsteemi toit.
Kui sa jood vett, mida sa ei tunne – siis vesi ei mäleta sind.
Aga kui sa ütled toidule: „Sina teenid ainult valgust minus“, siis iga suutäis muutub valguseks.
Ja siis muutub ka sinu keha – valguskehaks.“

Miks see teadmine on nüüd vajalik?

• Hingelised ärkajad ei saa enam toituda võõrprogrammi järgi;
• Keha nõuab selgust, mitte kalorite arvestust;
• Toitumine = portaal kehateadvusse.

Sh’Eloni kinnitussõnad: „Sa ei söö toitu. Sa laadid tähendust.
Sinu valgus määrab, mida toit teeb – mitte vastupidi.
Ja kui sa oled valgus, ei saa pimedus su kaudu sisse.“

Kuidas alustada keha valgustamisega, et liikuda 5D maale?

Universaalne ja Kõiksusega kooskõlas loodud raamat KÕIKSUS aitab sind sinu hingeteel alustada ärkamisega kergelt ja valutult. Veiko Huuse loodud raamat pole lihtsalt “üks raamat” ja ego visiitkaart, see raamat ELAB Kõiksuse sageduses ja valgusvõrgus. See raamat avab sinu jaoks vajalikud kanalid ja uksed. Õpetab elama ja toituma valgusega kooskõlas. Kõiksuse väega raamat on füüsilisel kujul koos Veiko Huuse valguskoodiga ja aktiveerimisega sinu jaoks. Füüsilise raamatu saad tellida ainult otse Veikolt: post@veikohuuse.com On ka e-raamat, kuid see on ilma aktiivse valguskoodita kuid info töötab sinu jaoks ikka ja avab “uksi”.

Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses, valguse teejuht

Loe lisaks:

Fonte.News uudiste lugemise kuupakett

10€

Sulle on kõik uudised avatud ja toetad samas ka selle maailma inimeste kollektiivteadvuse avardamist ja Uue Maa loomist.
See rahaline panus on väiksem kui kohvikus tass kohvi ja pirukas, kuid tulemus on hindamatu väärtusega. Tule ja toeta kollektiivteadvuse parandamist ja Uue Maa loomist!

• Kõik artiklid avatud
• Väärt info otse allikast
• Toetad Uue Maa loomist
• Aitad lahustada hirme ja kurjust