Ärgake, Eesti inimesed! Šveits näitab täna teed, kas me tahame olla peremehed või lihtsalt hääletusmasinad

Meie, eestlased, elame ekslikus usus, et elame vabas demokraatlikus riigis. Kuid vaadakem tõega silma: Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb selgelt, et rahvas on vaid võimu kandja, mitte otsustaja. Me saame iga paari aasta tagant valida endale uued peremehed, kes teevad uksed kinni suletud tagatubades otsuseid, mida me enam muuta ei saa. Meil pole õigust nõuda siduvat rahvahääletust, meil pole õigust panna vetot riiki lammutavatele seadustele. Me oleme rahuliku südamega loovutanud oma suveräänsuse Brüsselile, globaalsetele trendidele ja anonüümsele masinavärgile.

Maailm on muutumas kiiremini kui kunagi varem. Ukse taga koputab tehisintellekti ajastu ja globaalne korporatiivne diktatuur, kus otsuseid ei langeta enam isegi poliitikud, vaid nähtamatud algoritmid ja rahvusvahelised monopolistid. Kui me ei ärka praegu, kui me ei erista mõisteid “võimu kandja” ja “otsustaja”, pole meil varsti enam oma riiki, mida kaitsta.

Šveits näitab täna, et oma maa peremeheks olemine nõuab julgust seista vastu survele ja öelda ei välistele dikaatidele. Eesti vajab samuti ärkamist. Meil on vaja enamat kui loosungeid – me vajame tõelist, põhiseaduslikku rahvaalgatuse õigust. Sest kui rahvas ei juhii oma riiki, juhib seda keegi teine. Kas me valime vabaduse või jäämegi pealtvaatajateks?

Kellele kuulub riik? Šveitsi sajanditevanune ime, tänane neutraalsuskriis ja otsedemokraatia kadunud kuldne võti

Tänane Šveitsi rahvahääletus – risttee geopoliitika ja suveräänsuse vahel

Täna, 27. septembril 2026, on Šveitsi kodanikud taas kord ajaloolise valiku ees. Rahvahääletusele on toodud föderaalne rahvaalgatus „Šveitsi neutraalsuse kaitsmiseks“ (tuntud kui Neutrality Initiative). Küsimus, millele rahvas otsest vastust annab, puudutab riigi põlisväärtust: kas kirjutada põhiseadusse senisest palju rangem ja jäigem “igavene ja kaitstud” neutraalsus, mis keelaks igasuguse rahuaja koostöö sõjaliste liitudega (nagu NATO) ning välistaks majandussanktsioonide kehtestamise sõdivate riikide suhtes?

See hääletus pole lihtsalt kohalik bürokraatlik küsimus. See on maailma viimase toimiva tõelise otsedemokraatia lakmuspaber ajastul, kus globaalsed struktuurid suruvad peale tsentraliseeritud ühtlustamist, tehisintellekti kontrolli ja geopoliitilist blokkidesse surumist.

Kuidas Šveitsist sai maailma vabaduse ja stabiilsuse kindlus?

Šveitsi edu ei ole sündinud juhuslikult. See on sajanditepikkuse verega lunastatud ja nutikalt üles ehitatud institutsionaalse arhitektuuri tulemus.

• Ajalooline juur: Šveitsi konföderatsiooni alusepanek sai alguse 1291. aastal metskantonite liidust, mis kasvas välja vajadusest kaitsta end feodaalsete valitsejate vastu. 1648. aasta Vestfaali rahuga tunnustati Šveitsi de jure sõltumatust ja 1815. aasta Viini kongressiga kinnitasid Euroopa suurriigid Šveitsi igavese neutraalsuse, mõistes, et stabiilne puhvertsoon Alpide vahel on kogu Euroopa rahule kasulikum kui pidev sõdimine.
• Miks see on püsinud? Kogu mujal maailmas on ajaloo jooksul võim koondunud monarhidesse, diktaatoritesse või esindusdemokraatiate parteiladvikutesse. Šveitsis tehti aga vastupidi: võimu hoiti teadlikult alt üles. Föderaaltasandi valitsus (liidunõukogu) on pigem halduskogu, mitte valitseja.
• Otsedemokraatia tööriistad: Šveitslastel on kaks võimsat relva, mida ühelgi teisel suurel riigil pole sellises mahus:
  1. Rahvaalgatus (Volksinitiative): 100 000 kodanikuallkirjaga saab nõuda põhiseaduse muudatust, sundides valitsust viima teema rahvahääletusele.
  2. Fakultatiivne referendum (Referendum): 50 000 allkirjaga saab peatada parlamendi vastuvõetud seaduse ja tuua selle rahvahääletusele.

Mujal maailmas on kardetud anda rahvale liiga palju otsustusõigust põhjendusega “rahvas on liiga loll või emotsionaalne”. Šveits on tõestanud vastupidist: kui rahvas teab, et tema sõna on viimane, kasvab ka kodanike vastutustunne ja ühiskondlik sidusus.

Ühiskonnareeglite võrdlus: Eesti vs. Šveits ja teised riigid

Täiesti õige on tõdemus: Eestis ei ole rahval kõrgeimat otsustusõigust. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 1 kohaselt on Eesti sõltumatu ja suveräänne demokratiline vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas, kuid võimu teostavad rahvas ja valitud esindajad (riigikogu). Sõnad “kandja” ja “otsustaja” on juriidiliselt ja sisuliselt kaks eri maailma. Eestis on rahvas hääletusmasin, kes valib iga paari aasta tagant poliitikud, kes teevad rahva nimel otsuseid, mida kodanikud enam tagasi pöörata ei saa (puudub siduv rahvaalgatuse õigus).

Kas teistel riikidel on veel poliitiliselt võimalik valida Šveitsi teed?

Poliitiliselt on see üha raskem, kuid teoreetiliselt ja põhimõtteliselt alati võimalik, kui rahvas ise seda nõuab. Praegune poliitiline eliit – olgu Tallinnas, Berliinis, Brüsselis või Washingtonis – ei loobu vabatahtlikult oma võimust. Esindusdemokraatlik süsteem on mugav erakondadele ja bürokraatiale, sest see võimaldab lobistidel, korporatsioonidel ja rahvusvahelistel struktuuridel mõjutada otsustajaid tagatubades, ilma et lihtkodanikul oleks otsest vetoõigust.

Selleks, et Eesti või teised riigid saaksid liikuda Šveitsi mudeli poole, on vaja murda müüt, et “rahvas on liiga rumal, et ise otsustada”. On vaja luua:

1. Tõeline siduv rahvaalgatus: kus teatud arvu allkirjade kogumisel on rahval õigus panna seadus või põhiseaduse muudatus otse rahvahääletusele, mööda minnes parlamendi vetoõigusest. Rahvaalgatus peaks toimuma füüsiliselt paberkandjal, mitte elektrooniliselt.
2. Vetoõigus riigikogu otsuste üle: võimalus peatada riigile ohtlikud või ülereguleerivad rahvusvahelised lepped ja seadused.

Tänane AI ja monopolide maailmavalitsus: Kuidas jääda suveräänseks?

Seisame ajaloolisel murrangul. Traditsiooniline riigipiiride ja rahvusriikide kontseptsioon on kahe suure surve all:

1. Globaalsed korporatsioonid ja tehnoloogiahiiglased (monopoolne maailmavalitsus): AI-algoritmid, suurandmed ja globaalsed finantssüsteemid juhivad inimeste käitumist, mõtteid ja majandust ilma ühegi demokraatliku mandaadita.
2. Tehisintellekti ajastu oht: Kui ühiskonna juhtimine ja otsuste tegemine delegeeritakse algoritmidele ja pilvepõhistele bürokraatidele, lakkab inimene olemast oma saatuse peremees.

Mida on rahval teha?

• Nõuda digitaalset ja füüsilist suveräänsust: Rahvas peab haarama tagasi kontrolli oma andmete, seaduste ja raha (sh sularaha säilitamise õiguse, mille eest šveitslased on samuti võidelnud) üle.
• Taastada kohalik autonoomia: Globaalse tsentraliseerimise vastu aitab ainult kohalik detsentraliseerimine. Mida rohkem otsuseid tehakse kogukonna ja omavalitsuse tasandil, seda raskem on globaalsetel manipulaatoritel ühiskonda kontrollida.
• Tõusta võimu kandjast otsustajaks: Kui rahvas ei ärka ja ei nõua endale päriselt otsustusõigust, kirjutatakse meie tulevik ette tehisintellekti ja rahvusvaheliste kantslerite poolt.

Mõtlemisainet tänaseks päevaks: Kas oled valmis olema oma riigi peremees või lepid igavese valija rolliga?

TÄIENDATUD 27.09.2026 kell 18.00 Eesti aja järgi. Hääletuse tulemused ja peamised asjaolud:

• Tulemus: Algatus kukkus läbi ligikaudu 70% suuruse vastuhäälega (erinevatel andmetel ca 70,15%) ning ei saanud toetust ühegi kantoni enamuselt.
• Mida see tähendab: Šveitsi põhiseadusesse ei kirjutatud rangemat ja jäigemat “igavest ja kaitstud” neutraalsust, mis oleks keelanud igasuguse rahuaja koostöö sõjaliste liitudega (nagu NATO) või välistanud majanduskanktsioonide kehtestamise.
• Valitsuse ja poliitiline joon: Šveitsi valitsus (Föderaalnõukogu) ja parlament olid algatuse vastu, hoiatades, et liiga jäigad piirangud kahjustaksid riigi rahvusvahelist julgeolekualast koostööd ning paindlikkust välis- ja majanduspoliitikas.
• Valijate sõnum: Kuigi enamik šveitslasi peab traditsioonilist neutraalsust riigi identiteedi oluliseks osaks, näitas hääletus toetust senisele paindlikumale lähenemisele – sealhulgas võimalusele ühineda rahvusvaheliste sanktsioonidega (näiteks Venemaa vastaste sanktsioonidega Ukraina sõja kontekstis).

Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses, valguse teejuht

Kui Fonte.News artiklid sulle meeldivad ja pead oluliseks selle kanali tööd, siis palun toeta:

Loe lisaks:

Kuula Veiko Huuse intervjuud Sulev Roosmaga, kus teemaks Eesti olukord ja väljapääs korruptiivsest poliitilisest juhtimisest:

https://youtu.be/lMLsVtWIlTQ

Õiglus nõuab avalikkust: portaal ettevaatust.ee on taas avatud

Portaali ettevaatust.ee eesmärk on tuua see oluline informatsioon avalikkuse ette, sest teadlikkus on parim kaitse kurjuse eest.

• Turvalisus ennekõike: Igal kodanikul on õigus teada, millised isikud tema kogukonnas või tutvusringkonnas liiguvad ja millist ohtu nad võivad kujutada.
• Ametnike vaikus: Sageli põhjendatakse info kinnihoidmist andmekaitsega, kuid kriitikute hinnangul kaitseb see süsteem kurjategijat ohvri arvelt.
• Kurjuse paljastamine: Õiglus ja ennetustöö nõuavad avatust – vaikimine ei too rahu, vaid loob soodsa pinnase uute kuritegude toimepanemiseks.

Ühiskond ei saa seista jõude, kui ohvrid jäävad üksi ja kurjategijad saavad tegutseda varjus.

Kas riik peaks muutma oma suhtumist ohtlike isikute avalikustamisse, et kaitsta potentsiaalseid uusi ohvreid?

Loe lisaks:

Vaen ametliku meditsiini ja looduse väe vahel: tsensuur, pime vihkamine ja tee tõelise tervenemiseni

See ei ole enam eriarvamuste rahulik debatt. See on halastamatu võitlus, kus teisitimõtlejaid tembeldatakse „libameditsiinikuteks“, ohtlikeks sektantideks või „desinformatsiooni levitajateks“. Kuid ajalugu ja inimkonna sügavamad teadmised näitavad midagi muud: tõeline areng sünnib vabadusest, mitmekesisusest ja valikuõigusest, mitte aga teisitimõtlejate vangistamisest ja mahatampimisest.

Globaalne ja kohalik vaigistamislaine: ajakirjanikud, tootjad ja ravitsejad tules

Kontrolli mehhanismid ei piirdu vaid üksikute arstidega – see on võrgustik, mis ulatub üle kogu maailma ja puudutab kõiki, kes julgevad pakkuda alternatiivi korporatiivsele mudelile.

• Maailmakuulsate õpetajate tagakiusamine: Maailmakuulus loodusravi propageerija Barbara O’Neill langes võimude ja meditsiinimonopolide rünnaku alla – tema litsents võeti Austraalias ära ning tema liikumisvabadust ja loengute pidamist on rahvusvaheliselt piiratud. Hiljutine tagakiusamine ja arreteerimine Qataris raputas maailma, sest tema õpetused keha isepuhastumisest ohustavad farmaatsiatööstuse kasumimudeleid.
• Pettuspandeemia Covid-19 tõi välja väga tugevalt laboratoorse meditsiini ja looduse toetajate eriarvamused. Ka mind (toimetaja Veiko Huuse) peeti Eesti teise meedia poolt “Vaktsiinivastaste sekti juhiks” ja üritati mind tühistada kõigi vahenditega, seal hulgas Fonte.News kanali leht eemaldati Facebookist ja Google lisas musta nimekirja, lisaks Eesti ametnikud üritasid kodulehte sulgeda. Maailmas on tuhandeid näiteid, kus kuulsad professorid ja arstid on julgelt avaldanud arvamust vaktsiinide (covid ja teised vaktsiinid) ohtlikusest ja inimestel turbovähi, DNA rikkumiste ja teiste krooniliste haiguste tekkimise kohta. Näiteks: Dr. Robert W. Malone, Dr. Peter A. McCullough, Dr. Martin Kulldorff, viroloog Luc Montagnier, Prof. Sucharit Bhakdi, Prof. Retsef Levi, jpt. Neid samu julgeid arvamusliidreid on tühistatud, nende pangakontod suletud ja takistatud nende tegevusi.
• Vabad ja sõltumatud ajakirjanikud ning alternatiivmeedia: Sarnaselt alternatiivmeditsiiniga on vaba ajakirjandus – portaalid ja ajakirjanikud, kes toovad avalikkuse ette peavoolu poolt maha vaikitud teemasid ja riigijuhtide ning ametnike kuriteod – pideva surve, rahastuse piiramise ja tsensuuri all. Sõltumatute kanalite ja kriitikute vaikima sundimine läbi kohtuhagide ja sotsiaalse tühistamise loob ühiskonna, kus sallitakse vaid ühte „ainusõiget“ riiklikku narratiivi.
• Puhta toidu ja kogukondlike liikumiste ründamine: Väikesed kohalikud talunikud, mahetoidu tootjad ja toidukogukonnad, kes pakuvad inimestele keemiavaba ja puhast toitu otse loodusest, seisavad silmitsi üha rangemate bürokraatlike nõuete ja trahvidega. Süsteem soosib masstootmist ja sünteetilisi lisaaineid, surudes samal ajal põranda alla need, kes taastavad sidet puhta looduse ja traditsioonilise toidutootmisega.

Eesti oma näited: Janika Veski, MMS ja õigeksmõistmine

Eesti meditsiiniloo üheks dramaatilisemaks näiteks on aastaid tagasi lahvatanud skandaal, mille keskmesse sattus Janika Veski. Kloordioksiidi lahusest (MMS) ja orgaanilisest väävlist (DMSO) rääkinud naine tembeldati meedias (näiteks TV3 „Kuuuurija“ saates ja ajakirjanduses) avalikult ohtlikuks kurjategijaks, tema töösuhted lõpetati ning teda püüti ühiskondlikult isoleerida.

Kuid milline on reaalsus? Prokuratuur lõpetas Janika Veski ja teiste suhtes alustatud kriminaalmenetluse kuriteo koosseisu puudumisel – ühtegi kohtulahendit, mis tõestaks, et tegemist oleks kuriteo või keelatud ainega, ei ole olemas.

Tuleb mõista, et kloordioksiid (mida MMS-i puhul kasutatakse) ja hapnik on ained, mida inimorganism ise teatud tasemetel ja protsessides kasutab ning mida kasutatakse laialdaselt kogu maailmas (sh paljudes riikides) veepuhastuses ja toiduainetetööstuses patogeenide ohjeldamiseks.

Ajakirjanduslik laviin ja poliitikute (nagu Sotsiaalminister Karmen Jolleri jt) rünnakud põhinesid sageli eelarvamusel ja “Maailma poliitilise eliidi” narratiividel, mitte objektiivsetel faktidel, ega inimõigustel (inimesel on sünniga kaasa antud vaba tahe ja vaba õigus elule ja kehale) ja mitte põhiseaduse järgi. Tihti kasutati sundi, hirmutamist ja piiranguid riigsüsteemides. Karmen Joller on olnud seotud retsepti pettusega (on väheusutav et Karmen Joller ei omanud kontrolli oma kliiniku üle) ja tema tervise teemalised seisukohad ja rünnakud (ründab pidevalt Dr. Sergey Saadit ja teisi tervise eksperte) on pälvinud suurt tähelepanu ja rahval on pidevalt küsimus, miks selline vaenulik inimene saab tegutseda tervise ja meditsiini valdkonnas.

Sama mustriga jätkatakse ka teiste alternatiivsete suundade puhul – näiteks kui endine poliitik Priit Toobal kutsus eakatele esinema endise perearsti Riina Raudsiku, kes on pühendunud aluselise toitumise ja soodavee propageerimisele, vallandus meedias tohutu vihalaine. Karmen Joller võttis sellele teemal sotsiaalmeedias sõna ja rõhutades Priit Toobali nimetamisel sõna “ekskriminaal”, mis viitab konkreetselt halvustamisele ja inimesest halva maine kuvamisele. Samas kui tänane valitsus, kuhu ka Karmen Joller kuulub, koosneb suures osas – minule on jäänud mulje – “kriminaalidest” ja varastest.

Tõde soodast, päikesest, soolast ja aluselisest teraapiast: teaduslikud faktid ja looduse tasakaal

Peavoolus naeruvääristatud ja „libameditsiiniks“ tituleeritud meetodid omavad tegelikult tugevat teaduslikku ja keemilist aluspõhja:

• Soodavesi ja aluseline eluviis: Söögisooda (naatriumvesinikkarbonaat) on kehas ohutu ja looduslik puhver, mis aitab taastada organismi happe-aluselist tasakaalu. Maailmas ei ole ühtegi kehtivat kohtulahendit, mis keelustaks või väidaks, et sooda tarvitamine on iseenesest ohtlik või ebaseaduslik.
• Aluseline teraapia ja vähk: Viimase kümnendi teadusuuringud on üha enam kinnitanud, et vähirakud ja kasvajad arenevad ja levivad kiiremini happelises keskkonnas (kus hapnikutase on madal). Aluselise keskkonna loomine ja keha pH tasakaalustamine – mida toetavad õige toitumine, puhta vee joomine ja mineraalid – on teaduslikult tõestatud tegurid, mis pärsivad vähirakkude hapnikupuudust ja elujõudu, aidates kehal taastuda.
• Väga tõhus ravim on nikotiiniplaaster, mida ametlik meditsiin püüab jõuliselt varjata ja selle raviomadusi maha vaikida. Kuulus Dr. Bryan Ardis on pälvinud laialdast tähelepanu väidetega, et nikotiinil (mitte suitsetamine) on organismis kaitsvad ja tervendavad omadused – näiteks võime blokeerida teatud retseptoreid ja aidata võidelda neuroloogiliste häirete ning pikaajaliste põletikega. Tema toetajate sõnul on nikotiiniplaastrid odav ja tõhus vahend, mida ametlik meditsiin ja ravimitööstus tõrjuvad ning mille kättesaadavust püütakse piirata, kuna see seab ohtu kallite ravimite kasumimudelid. Peavoolu meditsiinikogukond ja terviseametid lükkavad need väited aga ümber, rõhutades nikotiini tugevat sõltuvust tekitavat olemust ja riske tervisele.
• Samuti vaikib ametlik meditsiin päikese tegelikust väest ja paljajalu looduses käimisest, soolaga vee joomisest, keto ja low carb toitumisest ja paljudest teistest looduse raviomadustest – need kõik on tasuta ja väga tõhusad.

Jäiga ametliku meditsiini peale surumise tagajärg

Mitmed rahvusvaheliselt tuntud tervisenõustajad on väitnud, et maailmas on suurema osa surmajutude põhjustajateks ametliku meditsiini tagajärjel südamehaigused, vähk ja ametliku meditsiini valeravi.

Valguse ja tarkuse tee: Universumi (Kõiksuse) seadused vs. inimeste vihkamine

Vihkamine – olgu see suunatud ministri, peavooluarsti või alternatiivravi pakkuja poolt – ei peegelda kunagi tõde, vaid räägib ründaja enda sisemistest dogmadest, piirangutest ja hirmudest. Inimene, kes on täis viha ja sallimatust, ei saa olla vaimseks ega füüsiliseks teejuhiks.

Universumi (Kõiksusega) kooskõlas olevad tervendamispõhimõtted õpetavad:

1. Vaba tahe on püha: Igal inimesel on õigus otsustada oma keha, toidu ja ravi üle. Kedagi ei tohi sundida ega rünnata tema valikute pärast.
2. Meditsiinide sünergia: Akadeemiline meditsiin on asendamatu erakorralises kirurgias ja kriisides, kuid loodus-, aluseline ja holistiline meditsiin on võtmetähtsusega ennetuses ja krooniliste haiguste juurpõhjuste kõrvaldamises. Need kaks maailma peavad käima käsikäes, mitte sõdima.
3. Armastus ja sallivus: Vihkamise asemel tuleb valida teadmistejanu ja mõistmine. Loodus on andnud inimkonnale lõputult võimalusi, mida me inimkond alles hakkab avastama. Kuid aina rohkem “Eliit” (Nemad) teevad kõik selleks, et vaigistada looduse väe, vaba sõna ja vaba tahte propageerijad.

Kuidas saaksime ühiskonnana luua ruumi, kus erinevad terviseteadmised ja vaba mõte (tahe) saaksid eksisteerida ilma hirmu ja teineteise hävitamiseta?

Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses, valguse teejuht

Kui Fonte.News artiklid sulle meeldivad ja pead oluliseks selle kanali tööd, siis palun toeta:

Kuula, vaata ja loe lisaks:

Raivo Aleksander Paala nõuab õiguskantslerilt aru: kas COVID-19 kriisiaegne vaktsineerimissurve ja hirmuvalitsemine rikkusid põhiseadust?

Avaldame taotluse täismahus.

TAOTLUS

COVID-19 kriisi ajal kasutatud hirmu kaudu valitsemise, vaktsineerimissurve, avaldaja subjektiivsete põhiõiguste võimaliku riive ning õiguskantsleri tegevuse tõhususe hindamiseks

Lugupeetud õiguskantsler

Palun hinnata COVID-19 kriisi ajal Eestis kasutatud vaktsineerimissurvet, hirmu kaudu inimeste mõjutamist ning nende meetmete võimalikku mõju inimeste põhiõigustele.

Samuti palun hinnata õiguskantsleri institutsiooni enda tegevust kõnealusel perioodil ja selgitada, kas õiguskantsleri kasutatud õiguskaitsevahendid olid selle probleemi olemust ja ulatust arvestades piisavalt tõhusad.

Käesoleva taotluse eesmärk ei ole esitada isiklikke etteheiteid Ülle Madisele.

Küsimus on õiguskantsleri kui põhiseadusliku institutsiooni tegevuses ning selles, kas õiguskantsleri avalikult väljendatud põhimõtted ja tema ametikohustuste tegelik täitmine COVID-19 kriisi ajal olid omavahel kooskõlas.

Ametiisiku tegevust tuleb hinnata tema pädevuse, seadusest tulenevate kohustuste ning tegelikult kasutatud õiguskaitsevahendite põhjal. Kui õiguskantsler tunnistab tagantjärele ise probleemi olemasolu, tekib põhjendatud küsimus, kas seda probleemi märgati ja käsitleti piisavalt tõhusalt ajal, mil selle mõju inimestele oli vahetu.

1. Õiguskantsleri 18.09.2026 avalikult väljendatud seisukoht

Õiguskantsler käsitles 18. septembril 2026 Kuku raadio saates „Kahe vahel“ muu hulgas hirmu kaudu valitsemist ja manipuleerimist ning tõi COVID-19 kriisi ühe näitena olukorrast, kus selliseid mõjutamisviise kasutati.

Tema seisukoha mõte oli, et hirmu kaudu inimeste käitumise suunamine on problemaatiline ning kahjustab nii inimese otsustusvabadust kui ka ühiskonna normaalset toimimist.

See seisukoht on käesoleva taotluse seisukohalt väga oluline.

Küsimus ei ole enam üksnes selles, kas osa inimesi tundis COVID-19 kriisi ajal, et nendega manipuleeriti hirmu kaudu.

Õiguskantsler ise on 2026. aastal avalikult käsitlenud hirmu kaudu valitsemist ja manipuleerimist COVID-19 kriisi kontekstis problemaatilise nähtusena.

Sellest tekib vältimatult järgmine küsimus: kui hirmu kaudu valitsemine ja manipuleerimine COVID-19 kriisi ajal tegelikult eksisteeris, siis kuidas kontrollis õiguskantsler selle vastavust põhiseadusele ajal, mil see toimus?

2. Õiguskantsleri enda kirjeldatud põhimõtted

Samas intervjuus rääkis Ülle Madise ühiskonna liigsest kontrollimisest ning sellest, et riik ei peaks inimesele ette ütlema, kuidas ta peab elama.

Ta käsitles ühiskonna tervisliku toimimise alustena mõistlikku ettevaatlikkust, vabadust ja vastutust ning hoiatas olukorra eest, kus inimese elu järjest enam kontrollitakse ja juhitakse.

Need põhimõtted on otseselt asjakohased ka COVID-19 kriisi hindamisel.

Vaktsineerimine kujutab endast meditsiinilist sekkumist inimese kehalisse puutumatusse. Sellise otsuse juures on inimese kehaline enesemääramine ja otsustusvabadus erilise kaaluga.

Seetõttu ei saa küsimust taandada üksnes sellele, kas Eestis eksisteeris õigusnorm, mille kohaselt inimene tuli füüsilise jõuga vaktsineerida.

Kaudne sund võib seisneda ka olukorras, kus inimesele jäetakse formaalselt valikuvabadus, kuid ühe valiku tegemisega seotakse väga rasked tööalased, majanduslikud või ühiskondlikud tagajärjed.

3. Vaktsineerimise vabatahtlikkus ja tegelik tahtevabadus

Oluline on eristada formaalset ja tegelikku vabatahtlikkust.

Kui inimesele öeldakse, et vaktsineerimine on vabatahtlik, kuid vaktsineerimisest keeldumisega võivad kaasneda töö kaotamine, töölt kõrvaldamine, sissetuleku kaotus, ühiskondlikust elust kõrvalejäämine või muud olulised piirangud, tekib õiguspärane küsimus, kuivõrd vabaks jäi inimese tegelik otsustusvõime.

Ühtegi nimetatud tagajärge ei tule hinnata üksnes eraldiseisvalt.

Hinnata tuleb nende kumulatiivset mõju.

Üksik piirang võib eraldi vaadates olla mõõdukas, kuid mitme samaaegselt toimiva survemeetme kogumõju võib inimese otsustusvabadusele olla oluliselt suurem.

Just siin muutub oluliseks õiguskantsleri enda 2026. aastal väljendatud seisukoht hirmu kaudu valitsemise ja manipuleerimise problemaatilisusest.

Kui hirmu kasutati teadlikult inimeste käitumise muutmiseks, tuleb põhiseaduslikult hinnata mitte üksnes meetme eesmärki, vaid ka kasutatud mõjutamisviisi, selle intensiivsust, vajalikkust ja proportsionaalsust.

4. Minu subjektiivsete õiguste konkreetne riive

Käesolev küsimus ei ole minu jaoks abstraktne arutelu COVID-19 kriisi ajal kasutatud meetmete üle. Nendel meetmetel oli otsene ja konkreetne mõju minu enda põhiõiguste kasutamisele.

Ma ei lasknud ennast COVID-19 vastu vaktsineerida. See oli minu teadlik otsus oma keha ja tervise suhtes. Vaktsiinide kasutuselevõtu ajal oli tegemist uute ravimitega ning minu hinnangul ei olnud nende pikaajaliste mõjude ja võimalike kõrvaltoimete kohta olemas sellist teadmist, mille alusel oleksin pidanud enda jaoks põhjendatuks nõustuda meditsiinilise sekkumisega, mida ma tajusin sisuliselt tundmatu vedeliku manustamisena.

Toonane ettevaatlikkus ei tähendanud minu jaoks vastutundetust ega teiste inimeste tervise teadlikku ohustamist. See tähendas oma keha puudutava otsuse tegemist olukorras, kus teaduslik teadmine oli veel kujunemas ning kus vaktsiinide ohutusalast teavet täiendati hiljem ka selliste kõrvaltoimete osas, mida vaktsineerimiskampaaniate alguses sellisel kujul ei käsitletud.

Formaalselt jäi mulle õigus vaktsineerimisest keelduda. Selle õiguse kasutamisega seoti aga praktilised, majanduslikud, sotsiaalsed ja kehalised tagajärjed.

Selleks, et jätkata tavapärast ühiskondlikku elu ning kasutada teenuseid, mida vaktsineeritud inimesel oli võimalik kasutada vaktsineerimistõendi alusel, pidin mina korduvalt tõendama oma nakkusohutust testimise kaudu. Teatud perioodil pidin tegema tasulise COVID-19 testi selleks, et saaksin tavapäraselt ühiskondlikus elus osaleda, näiteks käia toitlustusasutustes.

Seetõttu kaasnes minu kehalise enesemääramisõiguse kasutamisega otsene rahaline hind. Ma ei pidanud maksma ravi eest ega teenuse eest, mida iseseisvalt soovisin kasutada, vaid selle eest, et tõendada eelnevalt oma nakkusohutust põhjusel, et olin kasutanud õigust keelduda vaktsineerimisest.

Lisaks rahalisele kulule tähendas testimine minu jaoks ka korduvat kehalise puutumatuse riivet. Nina kaudu proovi võtmine ei olnud lihtsalt mingi formaalsus, vaid täiesti reaalne protseduur, mille käigus viidi proovivõtuvahend sügavale ninaõõnde. Minu jaoks oli see ebameeldiv, valulik ja piisavalt invasiivne, et tajuda seda oma kehalise puutumatuse riivena.

Seetõttu ei saa minu olukorda hinnates käsitada iga üksikut testi eraldi. Hinnata tuleb korduva testimise kumulatiivset mõju ning asjaolu, et selline kehaline sekkumine muutus teatud perioodil praktiliseks eeltingimuseks tavapärases ühiskondlikus elus osalemisele.

Minu valik ei olnud seega lihtsalt „vaktsineerida või mitte vaktsineerida“. Tegelik valik oli palju keerulisem: kas nõustuda meditsiinilise sekkumisega, mida ma enda jaoks piisavalt põhjendatuks ei pidanud, või jääda kindlaks oma otsusele ning taluda selle tõttu korduvat testimist, rahalisi kulusid, piiranguid ja sotsiaalset survet. Minu hinnangul tähendas see oma veendumustele kindlaks jäämise eest sellise täiendava koormuse kandmist, mis ei olnud enam kooskõlas inimväärikuse elementaarsete põhimõtetega.

Just selles kontekstis tuleb hinnata vaktsineerimise tegelikku vabatahtlikkust.

Kui ühe meditsiinilise sekkumisega nõustumisel kaovad inimese jaoks mitmed täiendavad kohustused ja piirangud, kuid sellest keeldumisel tuleb oma igapäevase elu jätkamiseks korduvalt läbida teine kehaline protseduur, tasuda selle eest ning tõendada oma nakkusohutust, ei saa minu hinnangul piirduda üksnes väitega, et vaktsineerimine oli formaalselt vabatahtlik.

Analüüsida tuleb ka seda, millise tegeliku surve selline regulatsioon inimese tahte kujunemisele tekitas.

5. Avalik sildistamine ja sotsiaalne surve

Sellele lisandus avaliku kommunikatsiooni kaudu kujundatud sotsiaalne ja psühholoogiline surve.

COVID-19 kriisi ajal kujunes avalikus ruumis tugev vastandumine vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimeste vahel.

Vaktsineerimata inimest ei käsitatud alati inimesena, kes oli teinud oma tervise ja keha suhtes teistsuguse riskihinnangu. Teda kujutati avalikus diskussioonis sageli vastutustundetu inimese, võimaliku nakkusallika ja teiste, sealhulgas eakate inimeste ohustajana.

Ka mina tundsin ennast sellise käsitluse otsese adressaadina.

Minu jaoks tähendas see, et oma kehalise enesemääramisõiguse kasutamisega kaasnes mitte üksnes administratiivne või rahaline tagajärg, vaid ka moraalne hinnang.

Minu otsust seostati avalikus ruumis vastutustundetuse, teiste inimeste ohustamise ja ühiskondliku solidaarsuse puudumisega.

Sama nähtus avaldus ka ivermektiini käsitlemises.

Ivermektiini üle toimunud avalikus arutelus kasutati selle ravimi kohta halvustavat väljendit „hobuseravim“, kuigi ivermektiin on ka inimestel kasutatav parasiidivastane ravim.

Veterinaarias kasutatavaid preparaate ja inimestele mõeldud ravimvorme ei saa automaatselt samastada ning need võivad erineda muu hulgas annuse, toimeaine kontsentratsiooni ja abiainete poolest.

Seetõttu tajusin väljendi „hobuseravim“ kasutamist mitte neutraalse meditsiinilise informatsioonina, vaid retoorilise võttena, millega naeruvääristati inimesi, kes otsisid vaktsineerimise kõrval alternatiivseid võimalusi oma tervise kaitsmiseks või tundsid nende võimaluste vastu huvi.

Küsimus ei ole selles, kas ivermektiini efektiivsus COVID-19 ravis oli või on lõplikult tõendatud.

Küsimus on selles, kas riigivõimu esindajate, meditsiiniekspertide ja avalik-õigusliku meedia kujundatud kommunikatsioonis oli põhjendatud käsitleda inimesi naeruvääristavalt või alavääristavalt üksnes seetõttu, et nad kahtlesid ametlikus ravisuunas või tundsid huvi alternatiivse ravimi kasutamise vastu.

Minu jaoks ei olnud sellise retoorika toime abstraktne.

See kandus avalikust ruumist isiklikesse suhetesse ning põhjustas pingeid perekonnas, lähedaste inimeste ja hõimlaste vahel. Mind käsitleti inimesena, kelle tervisealane valik võis kujutada endast ohtu teistele või kelle seisukoht ei väärinud tõsiseltvõetavat arutelu.

Sellises olukorras omandavad erilise tähenduse avaliku võimu kommunikatsiooni alatoon, sõnavalik ja kasutatud mõjutamisviisid.

Riigil on õigus tervisekriisi ajal inimesi informeerida, kirjeldada olemasolevaid riske ning soovitada meetmeid, mida ta peab teaduslikult põhjendatuks.

Sellest ei tulene aga õigust kujundada avalikku kommunikatsiooni viisil, mis muudab teistsuguse meditsiinilise valiku teinud inimese naeruvääristamise, moraalse hukkamõistu või sotsiaalse tõrjumise aktsepteeritavaks.

Samuti ei saa sellist kommunikatsiooni hinnata eraldi samaaegselt kehtinud piirangutest ja muudest survemeetmetest.

Kui ühelt poolt piiratakse inimese tavapärases ühiskondlikus elus osalemist, seotakse tema meditsiinilise valikuga täiendavad rahalised ja kehalised kohustused ning teiselt poolt kujundatakse avalikus ruumis temast pilt kui vastutustundetust või teistele ohtlikust inimesest, tekib nende meetmete kumulatiivne mõju.

Selline mõju võib sundida inimest oma põhiõiguste ja vabaduste kasutamist ise piirama mitte seetõttu, et seadus seda otseselt keelaks, vaid seetõttu, et tema valiku sotsiaalne, majanduslik ja psühholoogiline hind muudetakse sedavõrd kõrgeks, et formaalselt vaba valik kaotab osa oma tegelikust sisust.

Minu hinnangul on just selle nähtuse põhiseaduslik hindamine oluline ka tuleviku seisukohalt.

Küsimus ei ole selles, kas kriisi ajal oli avalikul võimul õigus inimesi informeerida või soovitada vaktsineerimist.

Küsimus on selles, kus kulgeb piir legitiimse tervisealase teavitamise ning sellise avaliku mõjutamise vahel, mille eesmärk või tegelik toime on muuta teatud põhiõiguse kasutamine inimese jaoks sotsiaalselt, majanduslikult või psühholoogiliselt karistatavaks.

Kui selliseid võtteid ei hinnata tagantjärele sisuliselt ja kriitiliselt, jääb avatuks võimalus kasutada tulevastes kriisides samu meetodeid uuesti.

6. Informeeritud nõusolek ja allkirja tegelik tähendus

Eraldi küsimus tekib vaktsineerimise eel antud nõusoleku ja selle kohta antud allkirja tähendusest.

Formaalselt võib inimese allkiri tõendada, et talle esitati teave ning ta väljendas nõusolekut vaktsineerimiseks.

Sellest ei tulene aga automaatselt, et nõusolek oli sisuliselt informeeritud ja vabalt kujunenud.

Informeeritud nõusoleku mõte ei saa seisneda üksnes selles, et inimesele esitatakse dokument ning ta kirjutab sellele alla.

Oluline on ka see, millist teavet talle tegelikult anti, millist teavet oli vaktsineerimise hetkel üldse võimalik anda, kas talle selgitati olemasolevat teaduslikku ebakindlust ning kas tal oli tegelik võimalus esitada küsimusi ja saada neile sisulisi vastuseid.

Siin tekib oluline probleem.

Kui osa võimalikest kõrvaltoimetest või riskidest avastati või täpsustus alles vaktsiinide laialdasema kasutamise käigus, siis ei saanud inimene vaktsineerimise hetkel anda teadlikku nõusolekut riskidele, mida meditsiin ja ravimijärelevalve ise sel hetkel veel ei teadnud.

Sellisel juhul ei saa inimese varasemale allkirjale omistada tähendust, nagu oleks ta olnud teadlik ka sellest, mida ei olnud tol hetkel objektiivselt võimalik talle selgitada.

See ei tähenda iseenesest, et varasem nõusolek muutus automaatselt kehtetuks.

Küll aga tekib küsimus, mida inimesele tegelikult selgitati ning kas talle anti ausalt teada ka sellest, mida veel ei teatud.

Inimene võib teadlikult nõustuda ka ebakindlusega, kuid selle eelduseks on, et ka ebakindlus ise on talle arusaadavalt teatavaks tehtud.

Samuti tekib küsimus sellest, kelle ülesanne oli seda teavet inimesele sisuliselt selgitada ning kas nõusoleku võtnud isikul oli tegelikult piisav pädevus ja teadmine vastata küsimustele vaktsiini võimalike kõrvaltoimete, pikaajaliste mõjude, nakkuse edasiandmise, individuaalsete riskide ning alternatiivide kohta.

Kui praktikas taandus nõusolek standardiseeritud dokumendi allkirjastamisele, kuid sisulist individuaalset riskiarutelu ei toimunud või ei olnud seda olemasoleva teadmise piires võimalik läbi viia, tekib põhjendatud küsimus, kas tegemist oli tegeliku informeeritud nõusoleku või üksnes informeeritud nõusoleku administratiivse vormistamisega.

Sellele lisandub veel vabatahtlikkuse küsimus.

Ka kõige korrektsemalt vormistatud teavitus ei lahenda küsimust nõusoleku tegelikust vabatahtlikkusest juhul, kui inimene pidi samal ajal arvestama tööalaste tagajärgede, sissetuleku kaotuse, ühiskondlike piirangute, korduva testimise kulude või tugeva sotsiaalse survega.

Seetõttu palun hinnata ka seda, kas COVID-19 vaktsineerimise ajal kasutatud nõusolekumenetlus tagas tegeliku informeeritud ja vabatahtliku nõusoleku või võis teatud juhtudel piirduda selle formaalse dokumenteerimisega.

7. Põhiseaduse §-d 18, 19, 26 ja 28

Põhiseaduse § 18 keelab piinamise ning julma või väärikust alandava kohtlemise.

Põhiseaduse § 19 kaitseb inimese õigust vabale eneseteostusele.

Põhiseaduse § 26 kaitseb perekonna- ja eraelu puutumatust ning lubab sellesse sekkuda üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja eesmärkidel.

Põhiseaduse § 28 sätestab õiguse tervise kaitsele.

COVID-19 meetmete puhul puudutab küsimus seetõttu korraga mitut põhiõigust: inimese tervist, kehalist autonoomiat, eraelu, enesemääramist ning raskemate juhtumite korral ka inimväärikust ja vaimset puutumatust.

Ma ei väida, et iga vaktsineerimisele suunatud üleskutse, piirang või tööalane meede kujutas endast PS § 18 rikkumist.

Selline üldistus ei oleks põhjendatud.

Küll aga tuleb küsida, kas esines juhtumeid, kus inimese suhtes rakendatud psühholoogilise, majandusliku ja tööalase surve kogumõju saavutas sellise intensiivsuse, et PS § 18 võimalikku kohaldatavust oleks tulnud vähemalt sisuliselt kontrollida.

8. Õiguskantsleri kohustus tegutseda tõhusalt

Õiguskantsleri seaduse kohaselt võib õiguskantsler kontrollida õigustloovate aktide põhiseaduspärasust nii avalduse alusel kui ka omal algatusel.

Samuti võib õiguskantsler põhiõiguste ja vabaduste järgimise menetluses olulised asjaolud ise välja selgitada ning vajaduse korral koguda tõendeid omal algatusel.

Eriti oluline on õiguskantsleri seaduses sätestatud põhimõte, mille kohaselt tuleb menetluses lähtuda muu hulgas tõhususest.

Seetõttu ei ole käesoleva taotluse seisukohalt piisav küsimus, kas õiguskantsler koroonakriisi ajal inimeste pöördumistele vastas.

Küsida tuleb, mida nende menetlustega reaalselt saavutati.

Menetlemine menetlemise pärast ei ole tõhus õiguskaitsevahend.

Kui põhiseaduslik institutsioon saab teada võimalikust süstemaatilisest põhiõiguste probleemist, ei saa tema tegevuse tõhusust mõõta üksnes menetletud kirjade, vastuste või selgituste arvuga.

Hinnata tuleb seda, kas probleem tuvastati, kas selle põhjused ja tagajärjed selgitati välja ning kas õiguskantsler kasutas oma pädevuses olevaid võimalusi rikkumiste ärahoidmiseks, lõpetamiseks või kordumise vältimiseks.

9. Õiguskantsleri enda 2026. aasta seisukoht tõhusa reageerimise kohta

Sama intervjuu teises osas käsitleti olukorda, kus ametiasutus teab seaduse nõuet, kuid piirdub sisuliselt sellest teavitamisega, ilma et tegelik probleem laheneks.

Õiguskantsleri väljendatud seisukoha mõte oli, et üksnes teadmine probleemist ja sellest teatamine ei pruugi olla piisav, kui seaduse tegelik täitmine või inimese õiguste tegelik kaitse jääb saavutamata.

Sama põhimõte peab kehtima ka õiguskantsleri enda institutsionaalse tegevuse hindamisel.

Kui üksnes teadmine võimalikust rikkumisest ja sellest teatamine ei ole teiste riigiasutuste puhul piisav, siis ei saa see olla piisav ka õiguskantsleri enda tegevuse mõõdupuuna.

Põhiseadusliku institutsiooni suhtes ei saa kehtida madalam standard kui nende asutuste suhtes, kelle tegevust ta ise kontrollib.

10. Isikupõhise hindamise vajadus

Õiguskantsler on samas intervjuus teistes põhiõigusi puudutavates küsimustes rõhutanud tegeliku isikupõhise riski ja inimesele tekkivate tagajärgede hindamise tähtsust.

Palun selgitada, kas sama põhimõtet rakendati COVID-19 meetmete ja vaktsineerimissurve puhul.

Kas hinnati konkreetse inimese olukorda?

Kas hinnati tema tervislikku olukorda?

Kas hinnati läbipõdemist?

Kas hinnati tema töö iseloomu ja tegelikku nakkusohtu?

Kas hinnati alternatiivsete meetmete võimalikkust?

Kas hinnati töölt kõrvaldamise või sissetuleku kaotuse mõju inimesele ja tema perekonnale?

Kas hinnati inimesele samaaegselt rakendatud piirangute kogumõju?

Või lähtuti eeskätt inimese vaktsineerimisstaatusest ja üldisest rahvatervise eesmärgist?

11. EIÕK artikkel 8 ja Pasquinelli jt vs. San Marino

Euroopa Inimõiguste Kohus on käsitlenud COVID-19 vaktsineerimisest keeldunud tervishoiutöötajatele rakendatud tööalaseid meetmeid asjas Pasquinelli jt vs. San Marino, nr 24622/22, 29.08.2024.

EIK käsitas vaktsineerimisotsust inimese isikliku autonoomiaga piisavalt tihedalt seotud küsimusena, et EIÕK artikkel 8 oli kohaldatav.

Samas leidis kohus selle konkreetse San Marino süsteemi puhul, et artiklit 8 ei rikutud.

Seda lahendit ei saa ignoreerida.

Kuid sellest ei tulene ka seda, et kõikides riikides kõik COVID-19 ajal kasutatud vaktsineerimissurve vormid oleksid automaatselt olnud proportsionaalsed.

Pasquinelli kohtuasjas pidas EIK oluliseks konkreetset regulatsiooni, individuaalseid olukordi, kasutatud meetmeid ja nende proportsionaalsust.

Seetõttu tuleb ka Eesti olukorda hinnata Eesti tegelike meetmete ja nende tegelike tagajärgede alusel.

12. EIÕK artiklid 2 ja 3, tõhusa uurimise kohustus ning meditsiinilise sekkumise tagajärjed

13. juulil 2026 tegi Euroopa Inimõiguste Kohus otsuse asjas S.T. vs. Tšehhi Vabariik, nr 28273/23, milles tuvastati muu hulgas EIÕK artiklite 2 ja 3 rikkumine nii materiaalses kui ka menetluslikus aspektis ning artikli 14 rikkumine.

Selle kohtuasja faktilised asjaolud erinevad COVID-19 vaktsineerimise küsimusest selgelt. Tegemist oli politsei sekkumise järel surnud inimesega ning küsimusega võimaliku ebaproportsionaalse jõu kasutamise ja diskrimineeriva motiivi piisava uurimise kohta.

Seetõttu ei väida ma, et S.T. lahend muudaks vaktsineerimise, vaktsineerimissurve või vaktsineerimise järel tekkinud tervisekahju automaatselt EIÕK artiklite 2 või 3 rikkumiseks.

Selle lahendi tähendus käesoleva taotluse jaoks on eelkõige menetluslik.

Kui esitatakse piisavalt tõsine ja usutav väide selle kohta, et inimese elu või tervist on raskelt kahjustatud ning võimalik seos avaliku võimu tegevuse, tema korraldatud süsteemi või tema aktiivselt soositud meditsiinilise sekkumisega ei ole ilmselgelt põhjendamatu, peab olemas olema tegelik ja tõhus uurimismehhanism, mis võimaldab olulised asjaolud välja selgitada.

Sellisel juhul ei saa kogu keerulise meditsiinilise põhjuslikkuse tõendamise koormust praktiliselt tervikuna panna inimese või tema lähedaste kanda.

Vaktsineerimise järel tekkinud haigus või surm ei tõenda automaatselt, et põhjuseks oli vaktsiin. Sama põhjendamatu oleks aga vastupidine lähtekoht, mille kohaselt võimalik seos tuleb lugeda välistatuks seni, kuni inimene suudab selle ise täielikult tõendada.

Ravimiohutuse koondandmed, kõrvaltoimete andmebaasid, haiguslood, statistilised võrdlusandmed, ekspertiisivõime ning võimalus erinevaid terviseandmeid süsteemselt võrrelda asuvad valdavalt tervishoiusüsteemi, ravimijärelevalve ja teiste pädevate institutsioonide käsutuses.

Tavalisel inimesel sellist uurimisvõimekust ei ole.

Kui pärast meditsiinilist sekkumist tekib raske tervisekahju või inimene sureb ning ajaline, kliiniline või muu faktiline seos muudab võimaliku põhjusliku seose väite vähemalt usutavaks, peab olema olemas sõltumatu ja sisuline menetlus, mille ülesanne ei ole nõuda inimeselt valmis tõendit, vaid vajaduse korral see seos ise välja selgitada.

Just selles seisneb S.T. lahendist käesoleva taotluse jaoks tuleneva põhimõtte tähtsus.

Ma ei võrdsusta politseivägivalda vaktsineerimisega. Analoogia seisneb riigi menetluslikus kohustuses: raske elu- või tervisekahju korral ei saa tegeliku põhjuse väljaselgitamise kohustust sisuliselt üle kanda inimesele olukorras, kus selleks vajalik institutsionaalne võimekus ja oluline osa andmetest asuvad eeskätt riigi või tema kontrollitava süsteemi käes.

See küsimus omandab täiendava kaalu juhul, kui avalik võim ise on konkreetse meditsiinilise sekkumise kasutamist aktiivselt edendanud ning inimeste otsuseid ulatusliku informatsioonilise, regulatiivse, majandusliku ja sotsiaalse mõjutamise kaudu suunanud.

Sellises olukorras ei ole õiguslikult veenev, kui võimaliku raske tagajärje tekkimisel taandutakse üksnes seisukohale, et inimene „ise ju nõustus“.

Pelgalt inimese nõusolek ei saa hiljem olla üldine põhjendus võimaliku raske tervisekahju põhjuste sisulise uurimise kõrvale jätmiseks.

Kui raske tervisekahjuga inimene või tema lähedane peab kõigepealt ise leidma eksperdid, koguma vajalikud andmed, finantseerima uuringud, tuvastama võimaliku põhjusliku mehhanismi ning alles seejärel püüdma saavutada riigi sisulist reageerimist, võib õiguskaitsevahend jääda üksnes formaalseks.

Tädi Maalil ei ole ravimiohutuse andmebaase, eksperdirühma ega lõputut raha.

Sellisel juhul võib raske tervisekahju jääda sisuliselt uurimata mitte sellepärast, et võimalikku seost ei olnud, vaid sellepärast, et inimene ei suutnud seda omal jõul piisavalt tõendada.

Seetõttu tekib käesolevas asjas küsimus, kas Eestis oli ja on olemas piisavalt tõhus, sõltumatu ning inimese jaoks reaalselt kasutatav mehhanism selliste raskete tervisekahjude uurimiseks, mille puhul võimalik seos COVID-19 vaktsineerimisega on vähemalt usutavalt tõstatatud.

Samuti palun hinnata, kas õiguskantsler kontrollis COVID-19 kriisi ajal või pärast seda, kas selliste juhtumite uurimise süsteem vastas tegeliku ja tõhusa õiguskaitse nõuetele ning võimaldas välja selgitada raske tervisekahju tegelikud põhjused ilma, et ebaproportsionaalne tõendamiskoormus oleks jäetud üksnes inimese või tema lähedaste kanda.

13. Üksikisiku, rahva ja põhiseadusliku korra seos

Käesolevas asjas tekib lisaks minu konkreetsete õiguste võimalikule riivele ka üldisem põhiseaduslik küsimus sellest, kui kitsalt võib käsitada üksikisiku õigustatud huvi juhtida tähelepanu süsteemsele põhiõiguste probleemile.

Põhiseaduse kohaselt kuulub kõrgeim riigivõim rahvale.

Rahvas ei ole seejuures inimesest eraldiseisev abstraktsioon, vaid koosneb konkreetsetest inimestest. Seetõttu ei saa süsteemset põhiõiguste probleemi täielikult lahutada nende üksikisikute õiguslikust positsioonist, kelle kaudu rahvas põhiseadusliku korra kandjana tegelikult eksisteerib.

Kui riiklik mõjutamisviis puudutab tervet ühiskonda või olulist osa sellest, ei ole loogiline käsitada sellest mõjutatud inimest õiguslikult täielikult isoleerituna rahva kui põhiseadusliku subjekti positsioonist.

Vastasel juhul tekib paradoksaalne olukord.

Ühelt poolt tunnustab põhiseadus rahvast kõrgeima riigivõimu kandjana ning käsitab üksikisikut selle rahva osana. Teiselt poolt võib üksikisiku võimalus juhtida tähelepanu kogu ühiskonda puudutavale põhiõiguste probleemile muutuda sõltuvaks sellest, kas ta suudab näidata piisavalt kitsalt individualiseeritud ja mõõdetavat isiklikku kahju.

Selline käsitlus võib muuta süsteemsete põhiõiguste probleemide kontrollimise põhjendamatult keeruliseks.

Põhiseaduse § 54 paneb Eesti kodanikule kohustuse olla ustav põhiseaduslikule korrale.

Seda kohustust ei saa mõista üksnes passiivse lojaalsuskohustusena riigivõimu suhtes.

Põhiseaduslik kord ja riigivõimu üksikud otsused ei ole samastatavad.

Kodanik võib olla ustav põhiseaduslikule korrale just siis, kui ta kritiseerib riigivõimu tegevust, mis tema hinnangul kaldub kõrvale põhiseadusest, inimväärikusest või põhiõiguste kaitse eesmärgist.

Seetõttu võib põhiseaduslikule korrale ustavuse üheks väljenduseks olla ka kodaniku aktiivne valmisolek juhtida tähelepanu võimalikele süsteemsetele rikkumistele ning kasutada selleks seaduses ette nähtud õiguskaitsevahendeid.

Sellest tekib küsimus, kas subjektiivsete õiguste kaitset on põhjendatud käsitada sedavõrd kitsalt, et üksikisik peab alati tõendama üksnes temale isiklikult ja teistest eraldatavalt tekkinud kahju isegi juhul, kui vaidlustatud riiklik mõjutamisviis oli suunatud suurele inimeste ringile ning puudutas ühiskonda tervikuna.

Põhiseaduslik õiguskaitse ei tohi asetada üksikisikut olukorda, kus teda käsitatakse ühelt poolt põhiseadusliku korra kandja ja selle suhtes lojaalsuskohustusega kodanikuna, kuid teiselt poolt ei tunnustata tema õigustatud huvi tõstatada süsteemset põhiseaduslikku küsimust enne, kui ta suudab tõendada piisavalt kitsalt individualiseeritud konkreetse õigushüve kahjustamist.

Selline lähenemine muudaks põhiseadusliku korra kaitse paradoksaalselt riigivõimu enda monopoliks.

Kuid põhiseadusliku korra mõte ei saa seisneda selles, et riik kontrollib iseenda tegevust üksnes riigi enda määratud ulatuses, samal ajal kui kodanikul puudub sisuline võimalus tõstatada süsteemset küsimust enne, kui rikkumine on tema suhtes juba piisavalt intensiivselt või ka pöördumatult realiseerunud.

Käesolevas asjas ei ole see küsimus siiski ainult abstraktne.

Olen eelnevalt kirjeldanud ka konkreetseid tagajärgi, mida COVID-19 ajal rakendatud meetmed ja avalik mõjutamine mulle kaasa tõid.

Seega ei palu ma õiguskantsleril hinnata üksnes üldist ühiskondlikku küsimust, vaid nii minu enda subjektiivsete õiguste võimalikku riivet kui ka sellest avanevat laiemat põhiseaduslikku probleemi.

Nende kahe tasandi täielik lahutamine on kunstlik.

Kui sama riiklik mõjutamisviis puudutab korraga suurt hulka konkreetseid inimesi, siis moodustubki üldine põhiseaduslik probleem üksikute inimeste õiguste riivete kaudu.

Rahva kui terviku põhiseaduslikku seisundit ei saa käsitada lahus nende inimeste õigustest, kellest see rahvas koosneb.

Seetõttu palun hinnata ka üldisemat küsimust sellest, kas ja millises ulatuses peab üksikisikul kui rahva liikmel ja põhiseadusliku korra kandjal olema võimalik pöörduda põhiseadusliku institutsiooni poole süsteemse põhiõiguste probleemi kontrollimiseks ning kas subjektiivse õiguse liiga kitsas käsitlus võib ise vähendada põhiseadusliku järelevalve tegelikku tõhusust.

14. Tegemist ei ole Ülle Madise isiku, vaid ametikohustuse küsimusega

Soovin eraldi rõhutada, et käesolev taotlus ei käsitle Ülle Madise isikut ega tema poliitilisi või isiklikke seisukohti.

Küsimus on põhiseadusliku ametikohustuse täitmises.

Õiguskantsleril on õigus oma seisukohti uue informatsiooni põhjal muuta ja varasemaid hinnanguid täpsustada.

Kuid kui õiguskantsler käsitleb pärast kriisi hirmu kaudu valitsemist ja manipuleerimist COVID-19 kriisi kontekstis probleemina, tekib põhjendatud vajadus selgitada, kuidas see hinnang suhestub õiguskantsleri tegevusega ajal, mil kirjeldatud nähtus aset leidis.

Ametiisiku hilisem seisukoht ja tema varasem tegevus võivad olla erinevad, kuid sellisel juhul peab olema võimalik seda erinevust sisuliselt ja kontrollitavalt selgitada.

Vastasel juhul tekib küsimus, kas põhiseaduslik järelevalve täitis oma eesmärki ajal, mil inimesed seda kõige rohkem vajasid.

15. Palun õiguskantsleril vastata järgmistele küsimustele

Palun:

1. selgitada, milliste konkreetsete asjaolude ja analüüside põhjal käsitleb õiguskantsler 2026. aastal COVID-19 kriisi hirmu kaudu valitsemise ja manipuleerimise kontekstis;

2. selgitada, kas õiguskantsler tuvastas sama probleemi juba COVID-19 kriisi ajal;

3. kui jah, siis milliseid konkreetseid menetlusi, ettepanekuid, märgukirju või muid õiguskaitsevahendeid selle nähtuse suhtes kasutati;

4. kui probleemi kriisi ajal sellisel kujul ei tuvastatud, selgitada, millise uue teabe või analüüsi põhjal on õiguskantsler nüüd jõudnud teistsuguse hinnanguni;

5. hinnata, kas inimeste vaktsineerimisotsuste mõjutamine hirmu, tööalaste tagajärgede, sissetuleku kaotuse, tasulise testimise või ühiskondlike piirangute kaudu võis kujutada endast PS §-de 19, 26 ja 28 kaitsealasse sekkumist;

6. hinnata, kas üksikutes eriti rasketes juhtumites võis surve intensiivsus ja selle kumulatiivne mõju tõstatada ka PS § 18 ning EIÕK artikli 3 kohaldatavuse küsimuse;

7. hinnata, kas vaktsineerimise vabatahtlikkuse puhul kontrolliti lisaks formaalsele vabatahtlikkusele ka inimese tegelikku tahtevabadust;

8. selgitada, kas hinnati samaaegselt rakendatud erinevate piirangute, testimise, rahalise koormuse ja avaliku sotsiaalse surve kumulatiivset mõju inimese otsustusvabadusele;

9. hinnata, kas COVID-19 meetmete puhul rakendati piisavalt individuaalset ja isikupõhist proportsionaalsuse kontrolli;

10. selgitada, kas vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimeste erineva kohtlemise põhjendatust kontrolliti piirangute kestel regulaarselt vastavalt muutuvale teaduslikule teadmisele;

11. hinnata, kas COVID-19 vaktsineerimise ajal kasutatud nõusolekumenetlus tagas sisuliselt informeeritud ja vabatahtliku nõusoleku või võis teatud juhtudel piirduda üksnes nõusoleku formaalse dokumenteerimisega;

12. selgitada, kuidas hinnati olukorda, kus osa vaktsiinide võimalikest kõrvaltoimetest ja riskidest selgus või täpsustus alles pärast vaktsineerimiskampaania algust, ning kuidas sai inimene sellises olukorras anda teadliku nõusoleku teadmisele, mida tol hetkel veel ei olnud;

13. selgitada, milline oli vaktsineerimist teostanud või nõusolekut vastu võtnud isikute tegelik kohustus ja võime anda inimesele individuaalset teavet tema riskide, võimalike kõrvaltoimete, teadusliku ebakindluse ja alternatiivide kohta;

14. hinnata, kas avaliku võimu, terviseekspertide ja avalik-õigusliku meedia kommunikatsioonis vaktsineerimata inimeste või alternatiivseid ravivõimalusi kaalunud inimeste sildistamine ja naeruvääristamine võis koos muude piirangutega mõjutada inimese tegelikku tahtevabadust ja põhiõiguste kasutamist;

15. selgitada, kas õiguskantsleri institutsioon peab oma COVID-19 kriisi aegset tegevust tänaste teadmiste ja õiguskantsleri enda 18.09.2026 avalikult väljendatud seisukohtade valguses piisavalt tõhusaks;

16. hinnata, kas pärast EIK 16.07.2026 lahendit S.T. vs. Tšehhi Vabariik on põhjust täiendavalt analüüsida Eestis selliste usutavate raskete väärkohtlemise väidete uurimise tõhusust, mis on seotud COVID-19 kriisi ajal kasutatud riiklike survemehhanismidega;

17. hinnata, kas subjektiivse õiguse liiga kitsas käsitlus võib ise vähendada põhiseadusliku järelevalve tõhusust olukorras, kus sama riiklik mõjutamisviis puudutab korraga suurt hulka inimesi;

18. juhul kui õiguskantsler leiab, et tema varasem tegevus ei olnud mõnes nimetatud küsimuses piisav, selgitada, milliseid abinõusid on praegu võimalik kasutada olukorra sisuliseks hindamiseks ning sarnaste probleemide vältimiseks tulevikus.

Käesoleva taotluse keskne küsimus on lihtne.

Kui õiguskantsler käsitleb 2026. aastal COVID-19 kriisi ajal kasutatud hirmu kaudu valitsemist ja manipuleerimist probleemina, tuleb põhiseaduslikul tasandil selgitada, mida see täpselt tähendas ning kuidas õiguskantsleri institutsioon sellele reageeris.

Ühest küljest ei ole põhjendatud väita, et kõik COVID-19 piirangud või vaktsineerimisele suunatud meetmed olid seetõttu automaatselt põhiseadusvastased.

Teisest küljest ei ole samuti piisav öelda, et kuna meetmete eesmärk oli rahvatervise kaitse, ei ole enam vaja uurida nende rakendamise viisi ega tagajärgi.

Põhiõiguste järelevalve mõte seisnebki selles, et ka õiguspärase eesmärgi saavutamisel tuleb kontrollida kasutatud vahendite vajalikkust, sobivust ja proportsionaalsust ning nende tegelikku mõju inimestele.

Minu puhul ei ole tegemist üksnes abstraktse küsimusega.

Vaktsineerimisest keeldumisega kaasnesid mulle korduv tasuline ja füüsiliselt ebameeldiv testimine, rahaline koormus, ühiskondlikud piirangud ning sotsiaalne surve ja soovimatu sildistamine.

Seetõttu palun hinnata mitte üksnes iga meedet eraldi, vaid ka nende kogumõju.

Üks test, üks piirang või üks avalik sõnum võib eraldi võetuna tunduda vähese mõjuga.

Kui aga erinevad meetmed toimivad koos nii, et vaktsineerimisega nõustumine vähendab piiranguid, kuid sellest keeldumine toob kaasa korduva testimise, rahalised kulud, piiratud võimalused osaleda tavapärases ühiskondlikus elus ja sotsiaalse surve, tuleb hinnata nende meetmete ühist mõju inimese tegelikule otsustusvabadusele.

Samuti ei saa informeeritud nõusolekut taandada üksnes inimese allkirjale.

Allkiri võib tõendada nõusoleku vormistamist, kuid ei tõenda iseenesest, et inimesele anti kogu sel hetkel olemasolev oluline teave, talle selgitati teadmise piire ja ebakindlust ning tema otsus kujunes ilma lubamatu välise surveta.

Kui hirmu kaudu valitsemist käsitatakse täna probleemina, tuleb hinnata, kas see oli probleem ka siis, kui seda rakendati, ning kas põhiseaduslik järelevalve reageeris sellele piisavalt tõhusalt.

Menetlus ei ole eesmärk omaette. Õiguskaitse peab olema tõhus.

Lugupidamisega,

Raivo Aleksander Paala

Kui Fonte.News artiklid sulle meeldivad ja pead oluliseks selle kanali tööd, siis palun toeta:

Loe lisaks:

Tervise ja heaolu revolutsioon: Lihtsad harjutused, maksimaalne tulemus ilma ülepingutuseta

Kuid tõeline tervis ja pikaealisus ei peitu rasketes rauahunnikutes ega kurnavates treeningutes, vaid lihtsuses, regulaarsuses ja keha kuulamises. Tervislik liikumine peaks olema jõukohane igale vanusele, pakkuma rõõmu ja andma maksimaalse tulemuse ilma keha vigastamata. Järgnevalt soovitan kolme lihtsat, kuid võimsat harjutust, mis tõestavad, et suuri raskusi pole vaja.

1. Istumine vastu seina (sirge seljaga kükk ehk wall sit)

Üks maailma lihtsamaid, kuid samas alahinnatumaid harjutusi on staatiline kükk ehk seljatoetus vastu seina.

Teadus ütleb selle kohta järgmist:

Kuidas alustada?

Ära alusta kohe suurtest minutitest. Kui jõuad kohe 2 minutit olla kükk asendis, on hästi, siis jätka. Alusta rahulikult, tehes harjutust 20–30 sekundit päevas. Suurenda aega iga päev vaid mõne sekundi võrra, kuni suudad lõpuks saavutada eesmärgi: 2 korda 2 minutit päevas (seeriate vahel 1–2 minutit pausi). 2 x 2 minutit kord päevas on täiesti piisav.

Miks on see harjutus nii eriline ja eluliselt vajalik? Teaduspõhised faktid ja kasutegurid:

• Vererõhu langetamine: Värsked meditsiiniuuringud (sh British Journal of Sports Medicine avaldatud tööd) näitavad, et staatilised isomeetrilised harjutused, eriti seinakükk, on ühed kõige tõhusamad vahendid vererõhu loomulikuks langetamiseks.
• Tugevad reie- ja jalalihased ilma liigeste koormuseta: Harjutus paneb tööle reie nelipealihased (quads), tuharad ja sääred. Erinevalt tavalistest dünaamilistest kükkidest või hüpetest ei põruta see põlvi, vaid tugevdab liigeseid ümbritsevat lihaskilpi, aidates leevendada ja ennetada põlvevalusid.
• Kehahoia ja süvalihaste tugi: Selg on sirgelt vastu seina, mis sunnib automaatselt tööle lülisammast toetavad süvalihased ja kõhu – see on parim “restarter” istuva eluviisiga inimesele.

2. Plank ehk toenglamang küünarvartel

Teine suurepärane ja universaalne harjutus on planking. See ei nõua ühtegi abivahendit ega ruumi – piisab vaid põrandast. Piisab täiesti 1-2 minutit päevas.

Miks on plank niivõrd vajalik?

• Kogu keha raudne keskkond (core): Planki tehes ei tööta ainult kõhulihased. See lülitab korraga sisse õlad, rinnalihased, selja alaosa, tuharad ja jalad. See on terviklik “soomusrüü”, mis kaitseb sind seljavigastuste eest.
• Parandab rühti ja tasakaalu: Kuna plank nõuab keha sirgjoonelist hoidmist, treenib see aju ja lihaste koostööd, tagades sirgema rühi ja parema stabiilsuse igapäevases elus.
• Ainevahetuse kiirendamine: Sarnaselt seinakükile ehitab plank lihasvastupidavust isomeetriliselt, hoides keha kaloripõletusrežiimil ka pärast harjutuse lõpetamist.

3. Kolmas lihtne kuldharjutus: “Selili Putukas”

Paljud nimetavad seda harjutust “Surnud putukas (dead bug)” harjutuseks. Mina aga nimetan seda “Selili putukas”, sest miks peaks harjutuse nimi olema surmaga seotud. Kuna selle harjutuse näol on tegemist ühe kõige tõhusama vöö rasva ja kogu keha rasva põletusega, siis ei saa siin surmast rääkida, pigem ikka “igavesest kaunist ja tervest kehast”. Teadlased ja füsioterapeudid nimetavad seda ülilihtsat harjutust kehale maksimaalset toimet andvaks harjutuseks. Piisab 15-20 kordust mõlemale poolele ja korra päevas.

Harjutuse peamised kasutegurid

• Süvalihaste (core) maksimaalne kaitse ja tugevdamine: Harjutus aktiveerib kõhu ristlihase (transversus abdominis), mis toimib nagu keha loomulik korsett. See tõmbab vöökohta kokku ja hoiab siseelundeid paigal.
• Tagab lülisamba ohutuse: Erinevalt istessetõusudest (sit-ups), mis koormavad liigselt kaela- ja nimmelülisammast, hoiab see harjutus selja maapinnaga kontaktis, vähendades alasjavalusid.
• Parandab keha koordineeritust ja ristisidemete/neuroloogilisi seoseid: Vastaspoole käe ja jala liigutamine (nn cross-crawl muster) paneb keha vasaku ja parema poolkera ning lihaste ketid omavahel sünkroonselt tööle, mis parandab rühti ja igapäevast liikumiskvaliteeti.
• Fascia (sidekirme) elastsuse toetamine: Harjutus paneb tööle keha peamised lihasfasciate ketid (eriti ristuvad lihasahelad ehk spiral line), aidates leevendada kudedes tekkinud pingeid ja parandades kudede ainevahetust.

Miks on see harjutus parem vöö kohal asuva piirkonna vormimiseks kui plank ja klassikalised kõhulihaste harjutused?

1. Dünamiline vs. staatiline koormus (suurem energia- ja kalorikulu): Plank on staatiline harjutus, kus lihased on küll pinges, kuid liikumist ei toimu, mistõttu on ka energiakulu suhteliselt madal. See vastaspoole sirutuse harjutus on aga dünaamiline. Pidev jäsemete sirutamine ja tagasitoomine sunnib südame-veresoonkonda rohkem tööd tegema ja kulutab treeningu ajal rohkem kaloreid.
2. Keskendumine süvalihastele, mis vähendavad “kõhukühmu”: Klassikalised kõhulihaste harjutused (näiteks krõpsud ehk crunches) treenivad peamiselt kõhu sirglihast (suurt pinnapealset lihast). Kui aga süvalihased on nõrgad, vajuvad siseelundid ettepoole ja kõht paistab punnis ka siis, kui kehal rasvaprotsent on madal. See harjutus treenib just sügavaid kihte, mis “tõmbavad kõhu sisse” ja loovad visuaalselt lamedama ja kitsama vöökoha.
3. Ohutus alaseljale võimaldab teha suurema mahu: Plangus väsivad paljudel inimestel esimesena õlad või alaselg (kui tehnika laguneb ja puus vajub alla), mistõttu katkestatakse harjutus enne, kui kõht õige koormuse saab. Klassikalised kõhulihased võivad aga tekitada alaseljavalu. Selles selili asendis harjutuses on selg ohutult toestatud, mis võimaldab hoida korrektset tehnikat kauem ja saavutada parema lihastunnetuse ilma vigastuste riskita.

Õige tehnika ja nipid maksimaalseks tulemuseks

• Alaselja kontakt maapinnaga (kõige olulisem reegel): Enne kui liigutama hakkad, suru oma alaselg teadlikult tihedalt vastu matti (vastu põrandat kui oled põrandal). Kujuta ette, et keegi üritab su alaselja alt paberlehte ära tõmmata, aga see ei tule sealt ära tõmmates. Kui alaselg kaotab kontakti maaga ja kaardub, langeb koormus kõhult ära ja läheb alaseljale.
• Hingamine on jõud: Hinga sisse algasendis (põlved 90 kraadi, käed üleval). Väljahingamise ajal hakka aeglaselt sirutama vastas kätt ja jalga. Püüa hoida liigutus kontrollitud ja aeglane – ära tee kiirustades, sest mida aeglasemalt teed, seda suuremat tööd süvalihased teevad. Korda vaheldumisi vastas käsi ja vastas jalg ning tee mõlema poolega 15-20 kordust, korra päevas.
• Jala ja käe ulatus: Sa ei pea jalga sirutama täielikult vastu maad, kui tunned, et alaselg tahab kohe kaarduda. Lase jalg alla vaid nii madalale, kui suudad hoida alaselja tugevalt vastu matti surutuna. Aja jooksul, kui süvalihased tugevnevad, saad jalga madalamale lasta. Ära lase kätt ega jalga vastu maad minna, jäta 5-10cm vahe sisse.
• Kaela ja õlgade lõdvestus: Hoia pea mugavalt matil (või kergelt õhus, kui soovid lisakoormust, aga algajale on turvalisem pead maas hoida) ning keskendu ainult keskosa ja jäsemete tööle.

Kokkuvõtteks

Mina oma kogemusest ja teadmiste põhjal soovitan neid harjutusi või võimlemist teha hommikul kohe, kui oled voodist välja tulnud. Seda sellepärast, et sinu päev saab täpselt selle energa ja impulsid, millised on sinu esimesed mõtted, tegevused ja toit – päev alaku alati vajalike “käskudega” sinu kehale, hingele ja vaimule. Oled kuulnud ütlust: “Sinu keha ja elu on sinu mõtete ja tegevuste vili.” Inimese lihased on kogu keha eluliste süsteemide käivitajad ja “toitjad”, seega, piisab nendest kolmest harjutusest ja sinu keha juba tänab sind. Kui aga lisad kehasse hommikujoogina kollageeni ja meresoola kokteili, sinu keha austab sind igavesti.

Terve ja tugev olemine ei pea tähendama kannatusi ega tunde higistamist umbses jõusaalis. Kui võtad igapäevasesse rutiini vastu seina kükitamise (alustades sekunditest ja jõudes 2×2 minutini), plankingu ning “selili putukas”, kingid oma kehale ilu, tugevuse, vastupidavuse ja paindlikkuse.

Hülga mõtteviis „kõik või mitte midagi“ ning asenda see lihtsa, teadliku ja kehasõbraliku järjepidevusega. Sinu keha tänab sind!

Kui tahad rohkem võimelda, siis siit videost saad ehk omale harjutusi juurde võtta:

Lihas on terve ja töötab imeliselt, kui sa annad talle õiget toitu ja hoiad oma keha terves elukeskkonnas

Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses, valguse teejuht

Kui Fonte.News artiklid sulle meeldivad ja pead oluliseks selle kanali tööd, siis palun toeta:

Loe lisaks:

Traditsioonilises meditsiinis on nelki hinnatud sajandeid, kuid tänapäevane teadus on hoidmas üha enam fookust selle võimsatele raviomadustele.

Eugenool – nelgi tervisejõu tuum

Eugenool on tugev looduslik antioksüdant ja eeterlik õli, mis annab nelgile selle iseloomuliku tugeva aroomi. Inimese kehale mõjub see mitmel erineval tasandil:

• Põletikuvastane toime: Aitab leevendada kroonilisi põletikke, mis on paljude tänapäeva haiguste algpõhjuseks.
• Valuvaigistav toime: Eugenool blokeerib teatud valuretseptorid, mistõttu on nelk traditsiooniliselt tuntud ka hambavalu leevendajana.
• Mikroobivastane kaitse: Hävitab efektiivselt kahjulikke baktereid, viirusi ja seeni (näiteks Candida-seent).

Kuidas integreerida nelk oma igapäevasesse rutiini?

Lihtne igapäevane rutiin – üks nelgi tera hommikul kohvi või tee sees ja neli tervet nelgi tera õhtul veega alla neelata – on suurepärane viis keha toetamiseks ja tervendamise jõu kasvatamiseks.

1. Hommikune kohv nelgiteraga

Hommikune kohv on paljude jaoks päeva rituaal. Lisades tassi sisse ühe terve nelgi tera, juhtub mitu kasulikku asja:

• Seedimise toetamine: Kohv võib mõnikord ärritada tundlikumat magu. Nelk stimuleerib seedetrakti ensüümide eritumist, aidates kohvil sujuvamalt seeduda.
• Hingamise värskus: Eugenool toimib suus antiseptikuna, neutraliseerides baktereid, mis põhjustavad halba hingeõhku.
• Immuunsuse turgutamine: Antioksüdantide rikas nelk annab kehale päeva alguses tugeva kaitsekilbi vabade radikaalide vastu.

2. Õhtune nelgikuur (neli tervet tera veega)

Õhtul enne magamaminekut nelja terve nelgi tera veega alla neelamine toimib sügavama puhastus- ja taastuskuurina:

• Parasiitide ja seente tõrje: Terved nelgi terad läbivad seedekulgla ning eugenool toimib võimsa vahendina soolestiku mikrofloora tasakaalustamisel, pärssides halbu baktereid ja soolestiku parasiite.
• Unerežiimi ja närvisüsteemi rahustamine: Tänu põletikuvastasele toimele aitab keha lõõgastuda, mis võib kaasa aidata sügavamale ja kvaliteetsemale unele.
• Veresuhkru tasakaalustamine: Uuringud näitavad, et nelgis leiduvad ühendid aitavad hoida veresuhkru taset stabiilsena, vältides öiseid kõikumisi.

Veiko Huuse õhtune tervisejook nelgiteradega:

Mina olen viimased 10 aastat hommikuti kohvi või teega ja õhtuti nelgiteri spetsiaalse joogiga söönud. Kasutan nelgiteri ka toidu valmistamisel, marinaadides, kastmetes ja jahvatatult hambapasta ja pesupuhastuse aine tegemisel. Siin on minu õhtune tervisejook:

Retsept:

250ml toasooja vett; 1spl neitsioliivõli; 1spl õunasiidriäädikat (emaga); näpuotsaga Guerande meresoola Gros Sel; 4 nelgitera – segan läbi ja joon korraga ära. Teen seda 1 tund enne magamaminekut.

Siit saad minu teise väga tugeva tervisejoogi retsepti ja teadmised:

Mida silmas pidada?

Kuigi nelk on looduslik ja imeline vahend, on tegemist tugevatoimelise vürtsiga. Alustades uute terviseharjumustega, on hea jälgida oma keha reageeringuid, eriti kui pole varem tervislikult toitunud, kui esineb kroonilisi haigusi või tarbid ravimeid.

Kas oled valmis seda hommiku- ja õhturituaali oma tervise toetamiseks katsetama?

Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses, valguse teejuht

Kui Fonte.News artiklid sulle meeldivad ja pead oluliseks selle kanali tööd, siis palun toeta:

Kuula lisaks Dr. Eric Berg DC selgitust:

Loe lisaks:

Vaikne Teater Maa Maatriksi Serval: Alandlikkus kui Kuldne Värav Vanglast välja

Selles pimeduse teatris on ainult üks tõeline pääsetee. See ei peitu relvades, võitluses ega protestis, vaid omaduses, mida tänapäeva maailm peab ekslikult nõrkuseks: täielikus, valgustunud alandlikkuses ja andestuses.

Tarkade ja Joogide Igavene Õpetus

Maa vanad tarkused, gurude ja valgustatud joogide sügavad teadmised on läbi aegade kinnitanud ühte ja sama tõde:

“Kes võitleb maatriksiga selle reeglite järgi, on juba kaotanud.“

“See, kes alistub tõele ja loobub oma väiksemastki minale suunatud egost, saab kogu universumi valitsejaks. Alandlikkus ei ole enese mahasalgamine, vaid vabanemine illusioonist.”

• Idamaade joogide filosoofias (Ahimsa ja Aparigraha): Tõeline vägi seisneb vägivallatuses ja mitteklammerdumises. Joogid teavad, et maailma illusioon (Maya) hoiab inimesi kinni läbi reaktsioonide. Kui sa reageerid vihale vihaga, tõmbad endale sama ahela.
• Sisemine kuningriik: Suurepärane müstik ja õpetaja Rumi on öelnud: “Maailma müra ei saa vaigistada teise müraga. Vaikus on ainus vastus.” Kui inimene teab, kes ta on ja kes on tema Looja, ei ole tal vaja enam midagi tõestada.

Läbi Nähtamatu Kardina: Vaatleja Pilk

Kui inimene mõistab oma tõelist olemust – seda, et tema hing on igavene ja puutumatu, loodud ja kaitstud Kõrgema Vaimu poolt –, muutub kogu tema olemine.

Sa ei ole enam vang, kes mässab oma kongi seinte vastu. Sa oled rändur, kes istub paralleelmaailmas, omaenda sisemises valguse pühamus, ja vaatleb maatriksi draamasid läbi nähtamatu kardina. Maailma sündmused – poliitilised intriigid, hirmutamine, viha ja meedia-tormid – muutuvad sinu jaoks lihtsaks tsirkuseks või teatritükiks.

Alandlik inimene ei sekku sinna, mis ei kuulu tema tõelisse olemusse. Ta teab, et madala sagedusega madalasse mängu sekkumine tõmbab ta ise sinna mutta. Seepärast:

• Ta vaikib ja lahkub, selle asemel et rusikad vööle lüüa, relvi haarata või karjuda teravaid sõimusõnu.
• Ta laseb end ennem sõimata ja solvata, sest ta teab, et need sõnad ei puuduta tema tõelist Mina. Need puudutavad vaid seda maski, mida maatriks talle kleebib.
• Ta võib näiliselt peegeldada alistumist, öeldes solvajale: “Sul on õigus.” Kuid tema sisemuses valitseb sügav rahu, kaasasündinud naer ja õnnetunne teadmisest, et ta seisab sageduselt ja intelligentsilt lõpmatult kõrgemal kohal.

Andestuse ja Vaikuse Ülim Jõud

Tavapärases maailmas peetakse andestamist ja vaikimist nõrkuseks. Kuid vaimses valguses on see kõrgeim intelligents ja vaimne küpsus.

Vaikusel on kordades suurem jõud kui ühelgi tormil või mürarohkel protestil. Tormid rebivad puid ja purustavad maju, kuid vaikne ja sügav ookean jääb alati puutumatuks, ükskõik mis pinnal toimub. Alandlikkus on ookean – see võtab vastu kõik määrdunud jõed, mis sinna sisse voolavad, kuid muudab need lõpuks puhtaks.

Kui sa andestad neile, kes sind ründavad, lõikad sa läbi karmalise ahela. Sa ei anna enam kütust sellele põlevale vanglale. Sa astud välja sellest viimaste sajandite nõiaringist.

Teekond Välja

Maa vanglast pääsemiseks ei pea sa põgenema teistele planeetidele. Sa pead põgenema oma vanast, hirmust kantud reageerivast minast.

Olles alandlik, andestav ja vaikne, näitad sa universumile, et oled eksamist läbi saanud. Sa oled mõistnud, et sõjad ja kaos on vaid vari seinal. Sa oled valinud valguse, teades täpselt, kes hoiab sinu kätt.

Kas tunned, kuidas see vaikuse ja alandlikkuse sagedus muudab juba praegu sinu enda sisemist maailma?

Mis tunne sulle esimeste sekunditega tekib kui ütled endale käsi südamel: “Ma usaldan enda hinge loojat, enda keha, enda hinge, enda vaimu; ma ei sekku enam selle maailma sündmustesse ja võitlusesse; ma jään ainult vaatlejaks ja jälgin seda mängu rõõmsalt, tasuta ja naudinguga, kuidas hirmudes ja võitluses inimolendid lõpuks teineteist ise hävitavad. Ma olen tänulik selle minu otsuse eest. Ma jään rahusse ja valgusesse.”

Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses, valguse teejuht

Kui Fonte.News artiklid sulle meeldivad ja pead oluliseks selle kanali tööd, siis palun toeta:

Loe lisaks:

That somewhere deep within you lie questions — and perhaps even answers — that schools, society, and conventional ways of thinking have never fully addressed?

Who am I? Why am I here? What is the purpose of my life? What is the soul? What happens beyond physical existence? Is there a greater intelligence or Source behind life itself?

Start Your Journey with “The All” Book!

The All by Veiko Huuse invites you to explore these questions and embark on a journey beyond the boundaries of ordinary perception — toward a deeper understanding of consciousness, the soul, the universe, and your own true essence.

A Dialogue About Life’s Greatest Questions

At the heart of The All is a dialogue between Linda, a student searching for knowledge about the meaning of life and the Creator of life, and Veiko, her teacher.

Their conversations are simple and accessible, yet the questions they explore reach into some of the deepest mysteries of human existence.

What is the soul, and how does it differ from the spirit?

What is the true purpose of human life?

Does the soul continue beyond physical death?

Does reincarnation exist, and how could previous experiences influence our present life?

What is karma, and how can we free ourselves from patterns that no longer serve us?

Can our thoughts, emotions, and choices influence the reality we experience?

How can we strengthen our intuition and learn to hear the voice of our soul?

And perhaps the most important question of all:

Who are we beyond the identity and reality we have been taught to accept?

Body, Soul, Spirit, and the Universe

The All explores human existence as something far greater than the physical body alone.

The book examines the relationship between body, soul, and spirit and asks how these different dimensions of our being can exist in greater harmony.

It explores life energy, universal laws, karma, reincarnation, intuition, inner wisdom, spiritual development, the influence of thoughts and emotions, and the relationship between human consciousness and the greater Source of Life.

What is our place in the universe?

Are the events of our lives merely random, or could they be connected to a greater pattern?

How can we create a life that resonates more deeply with universal energy?

Rather than simply asking readers to accept a new set of beliefs, The All invites them to look inward, question established assumptions, and explore these ideas through the lens of their own experience.

Beyond the Matrix of Everyday Reality

From an early age, we learn how the world is supposed to work.

We inherit beliefs, expectations, fears, social rules, and patterns of behavior. Over time, these structures can become so familiar that we stop questioning whether they truly reflect who we are.

The All explores the idea of the “matrix” as part of a broader examination of consciousness and perceived reality.

What if some of the boundaries we experience are not absolute?

What if stepping beyond them begins not by changing the outside world, but by changing the way we understand ourselves?

The book invites readers to observe their thoughts, recognize their fears, listen more carefully to intuition, and become increasingly conscious of the choices that shape their lives.

Breaking free therefore becomes an inner journey.

The journey toward understanding the universe begins with understanding yourself.

Rediscover the Wisdom Within You

One of the central themes of The All is the possibility that human beings possess a deeper inner wisdom than they usually recognize.

The book explores intuition and the voice of the soul, encouraging readers to develop a stronger relationship with their inner world.

How can you distinguish intuition from fear?

How can you become more aware of the messages coming from within?

What prevents you from living in harmony with yourself?

How can forgiveness, awareness, love, and living in the present moment change the way you experience life?

These questions turn The All into more than a book to be read from beginning to end.

It becomes an invitation to self-discovery.

From Spiritual Awakening to Inner Harmony

Spiritual awakening is not presented simply as gaining new knowledge. It is a process of becoming increasingly aware of yourself, your choices, your relationship with others, and your connection with something greater than yourself.

The All explores different stages of soul and spirit development and raises questions about spiritual enlightenment, higher consciousness, inner peace, and harmony between body, soul, spirit, and the universe.

For some readers, the journey may begin with curiosity about karma or reincarnation.

For others, it may begin with a feeling that something is missing from their lives.

Others may simply want to understand themselves more deeply.

Whatever brings you to these questions, The All invites you to explore rather than merely believe.

A Book for Those Who Sense There Is More

The All is for seekers.

For people interested in spiritual awakening, higher consciousness, personal transformation, the meaning of life, the nature of the soul, karma, reincarnation, intuition, universal wisdom, and the deeper nature of reality.

It is for those who have begun asking questions that conventional explanations no longer fully answer.

And it is for those who feel that personal growth is not only about becoming more successful in the external world, but also about discovering greater clarity, balance, purpose, and connection within themselves.

Whether you are taking your first steps on a spiritual journey or have explored these subjects for many years, The All offers another perspective from which to examine yourself and existence.

One Journey, Two Ways to Experience The All

Readers can begin their journey with The All as an eBook, available in both English and Estonian. The Estonian edition is titled Kõiksus.

For those who want to go deeper, there is also a special physical edition of The All.

The 528-page hardcover book brings the English and Estonian versions together in one volume, allowing both languages to exist side by side within the same work.

But the physical edition offers more than a different reading format.

It contains four additional chapters that are not included in the eBook, making the hardcover edition the more extensive version of The All.

Each physical book purchased directly from the author also becomes more personal: the buyer receives a dedication and the author’s autograph inside the book.

For readers who see The All not simply as something to read once, but as a work to return to, reflect upon, underline, discuss, and keep as part of their personal journey, the hardcover edition offers the complete experience.

The Journey Begins Within

Transformation does not always begin with a dramatic event.

Sometimes it begins with a question.

Who am I, really?

That question can lead to another.

What is consciousness?

Why am I here?

What is the purpose of the soul?

What is the relationship between my thoughts and the reality I experience?

What connects me with other people, with the universe, and with the Source of Life?

And what might change if I begin to see myself — and reality itself — differently?

The All invites you to enter this exploration with an open mind.

Not simply to believe.

Not simply to follow.

But to question, experience, observe, and discover.

Because perhaps the answers you have been searching for are not somewhere outside you.

Perhaps the most important journey is the one that leads you back to your own true essence.

Open the book. Question what you know. Listen within. Discover who you are.

Your journey into The All begins here.

Click HERE to buy the book.

Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses, valguse teejuht

If you think the articles on the Fonte.News channel are worthwhile, please support us:

About Veiko Huuse:

Maatriksi mässajad ja tõelise vabaduse saladus

Sajandeid on selle Maa pinnal tallatud ühte ja sama rada. Inimesed on marssinud tõrvikud käes, vere ja higiga kirjutanud oma ajalugu ning võidelnud elu hinnaga millegi eest, mida nad kutsuvad vabaduseks. Nad on murdnud maha kuningaid, kukutanud režiime, võidelnud nälja, vägivalla ja hirmuga. Sõjad on vahetanud vorme – mõõkadest on saanud ideoloogiad, füüsilistest ahelatest nähtamatud digitaalsed ja mentaalsed võrgud.

Aga kui küsida mässajalt tema põleva südame pealt: “Mis on vabadus?”, vastab ta sageli läbi oma puuduste: “See on vabadus mitte kannatada, vabadus valida oma juht, vabadus süüa, elada ja hingata ilma hirmu ja sunduseta.”

Kuid see kõik – see igavene mäss – toimub endiselt Maatriksi sees. Maatriks on nagu tohutu koolimaja, harjutuste väli, kus hinged treenivad läbi vastandite: pimeduse ja valguse, rikkus ja vaesus, kurbus ja õnn, armastus ja vihkamine, sõda ja rahu, jne.. Inimesed arvavad, et vabadus on parem puur, pehmem mööbel vangikongis või õigus valida, millise reegli järgi nad elavad. Nad ei tea veel, et võitlus maatriksi sees on ikka veel maatriksi mäng. Kuni sa võitled millegi vastu, oled sa sellega seotud. Kuni sa vajad vaenlast, oled sa tema vang.

Mis on vabadus tegelikult?

Tõeline vabadus algab seal, kus Maa kooli tunnid on lõppenud. See on see püha moment, kus sinu hingel pole siin enam ühtegi pooleli jäänud arvet, ühtegi õppetundi omandada ega ühtegi karmalisi võlga lunastada.

Vaba olemine ei tähenda seda, et sa saad valida, millises poes sisseoste teha või millises riigis elada. Vabadus on see, kui sa oled puhas voolav energia. Hing on teadlik, piiritu valgusenergia, mis ei vaja keha, ei vaja maapealseid staatuseid, ei vaja heakskiitu ega turvatunnet. Kõrgemates dimensioonides ei ole piire, aega ega ruumi. Seal otsustab hing ise, kus ja kellena ta on, ja mitte keegi ega miski ei takista teda. Ta on korraga kõik ja eikeegi – looja, vaatleja ja kogemus ise.

II. Õpetus: Kuidas teadvustada vabadust ja olla vaba

Enne kui astud sammu edasi, pead sa mõistma, mida tähendab vabaneda siin ja praegu, elades veel kehas. See tee ei ole kerge, sest see nõuab illusioonide täielikku kokkuvarisemist.

Esimene samm: “Piinarikas” vaikus ja tegevusetus

Sellel maal algab esimene vaba olemise tunne kohast, mis enamikule tundub hirmutav – sa oled üksi ja sul pole enam midagi teha.

Kui sa lülitad välja sotsiaalsed rollid, äraolemise müra, kohustused, suhtedraamad ja pideva vajaduse midagi saavutada ja teistele tõestada, saabub tegevusetus. Maatriks on üles ehitatud nii, et inimene tunneb paanikat, kui ta on vaikuses ja üksi. Seda vaikust nimetatakse alguses “piinarikaks”, sest selles vaikuses hakkavad karjuma kõik su allasurutud hirmud, igatsused, programmid ja ego hääled.

Kuid just see tühjus ongi uks. Vabadus ei sünni tegevusest, vaid oskusest seista silmitsi tühjusega ja mitte põgeneda. Kui sa suudad istuda üksi, vaikuses, ilma ühegi välise segajata, ja sa ei tunne enam vajadust midagi tõestada ega kuhugi joosta – oled sa teinud esimese sammu vabaduse poole. Sa pole enam maatriksi tarbija ega sõltlane.

Praktilised harjutused vabaduse teadvustamiseks:

1. Digitaalne ja mentaalne paast (Tühjuse praktika):
   • Eralda endalt vähemalt üheks päevaks (või kasvõi paariks tunniks päevas) kõik nutiseadmed, muusika, raamatud ja inimkontakt.
   • Istu või lama mugavalt, hoia selg sirge ja suuna tähelepanu sissepoole.
   • Kui aju nõuab tegevust (“ma pean midagi tegema, ma raiskan aega”), vaatle seda mõtet nagu pilve taevas. Sa ei ole see mõte. Sa oled ruum, kus mõtted liiguvad.
2. Identiteedi koorimine (Kes ma olen ilma rollideta?):
   • Küsi endalt: “Kes ma olen, kui ma pole enam [Sinu nimi], [Sinu elukutse], [Sinu roll perekonnas]?”
   • Eemalda vaimselt kõik oma tiitlid ja saavutused. Mis järele jääb? See vaikne, elus teadlikkus ongi sinu tõeline hing.
3. Vabastav hingamine (Voolava energia tunnetamine):
   • Kujuta ette, et sisse hingates sa ei tõmba õhku kopsudesse, vaid universaalset valgusenergiat otse oma olemuse tuuma. Välja hingates lase lahti kõigist ootustest, hirmudest ja sotsiaalsetest sidemetest. Tunneta, kuidas energia sinus voolab vabalt, takistusteta.

III. Otsuse risttee: Kas sa tahad päriselt vaba olla?

Nüüd, kus sa tead, mis on tõeline vabadus – et see ei ole põnev mäss või võitlus uue süsteemi nimel, vaid täielik eraldumine illusioonidest, ego surmast ja vajadusest ellujäämismängude järele –, peatu ja vaata peeglisse.

Enne kui teed oma järgmised sammud ja langetad otsused, küsi endalt ausalt:

• Kas sa tegelikult oled valmis loobuma turvatundest, mida pakuvad vangla programmid (stabiilsus, ettearvatavus, ohvriroll, süsteemi reeglid)?
• Või valid sa mugavuse jätkata Maatriksi ellujäämismängudega – võidelda, tõestada, mässata ja loota, et järgmine valitsus, järgmine suhe või järgmine raha hulk toob sulle vabaduse?

Päris vabadus on paljudele liiga hirmutav, sest see nõuab vastutuse võtmist oma jumaliku olemuse eest. Selles pole enam kedagi süüdistada. Seal oled sa lihtsalt looja.

Mida sa valid? Kas astud välja vanglast ja lähed vastu vaikusele, mis viib sind piiritusse energiavoogu, või jääd sa veel mängima ellujäämismänge?

Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses, valguse teejuht

Kui Fonte.News artiklid sulle meeldivad ja pead oluliseks selle kanali tööd, siis palun toeta:

Loe lisaks:

Uus ajastu toitumises: Keto, low carb, looduslikud magusained Monk Fruit ja Stevia – on täna ja tulevikus toitumise võtmesõnad

Sama murrang toimub magusainete püramiidis. Sajandeid magusa maailma tipus trooninud suhkur ehk sahharoos seisab silmitsi täiesti uue ajastuga. Stevia, monk fruit, alluloos ja erütritool ning teised alternatiivid võimaldavad saavutada magusa maitse oluliselt väiksema maitseaine kogusega või üldse ilma lisatud magusaineta. Küsimus ei ole enam üksnes selles, kui magus toit on, vaid selles, millega see magusaks tehakse ja milline on selle mõju organismile – sinu keha miljarditele rakkudele.

Tänane Teadus on eelmiste teadlaste poolt väljta töötatud, sada aastad kehtinud, toidupüramiidi põhimõtteliselt ümber pööranud. On toimunud oluline nihe: järjest suuremat tähelepanu pööratakse toidu kvaliteedile, ainevahetusele ja liigse lisatud suhkru vähendamisele. Püramiid pöördub suure hooga – ning koos sellega võib muutuda ka meie ettekujutus sellest, mis kuulub igapäevase toidulaua tippu ja mis tuleb toidulaualt nüüd välja jätta.

Tervisliku elustiili omaksvõtmine: süsivesikutevaese, gluteenivaba, GMO-vaba, suhkruvaba, KETO-dieedi jõud

Madal süsivesikute sisaldus, kõrge energiasisaldus

KETO dieedi alus seisneb süsivesikute tarbimise vähendamises, suurendades samal ajal tervislike rasvade sisaldust. See mitte ainult ei aita saavutada ja säilitada tervislikku kehakaalu, vaid pakub ka kehale säästvat energiaallikat. Tervete toitude, nagu köögiviljad, pähklid ja seemned, omaksvõtmine tagab toitaineterikka ja madala süsivesikusisaldusega lähenemise, mis hoiab energiataseme stabiilsena kogu päeva jooksul.

Gluteenivaba headus

Gluteen, nisus ja muudes terades leiduv valk, võib mõne inimese jaoks olla problemaatiline, põhjustades seedeprobleeme ja põletikku. Gluteenivaba dieedi järgides saavad inimesed nautida mitmesuguseid toitainerikkaid alternatiive, nagu kinoa, mandlijahu ja kookosjahu. See mitte ainult ei toeta paremat seedimist, vaid avab ka kulinaarsete võimaluste maailma.

GMO-vaba optimaalse tervise tagamiseks

Geneetiliselt muundatud organismid (GMOd) on tekitanud muret nende võimaliku mõju pärast tervisele ja keskkonnale. GMO-vaba dieedi valimine hõlmab orgaaniliste, mitte-GMO toodete ja toodete valimist. See pühendumus täisväärtuslikule, muutmata toidule aitab kaasa tervislikumale kehale ja edendab säästvaid põllumajandustavasid.

KETO dieet ennetab kõiki vähi vorme

Keto dieeti iseloomustab madala süsivesikute ja kõrge rasvasisaldusega tarbimine, mis viib keha ketoosi seisundisse. Ketoosi korral toodab keha alternatiivse energiaallikana ketoone. Mõned kavandatud mehhanismid, mille kaudu keto-dieet võib vähki mõjutada, on järgmised:

Metaboolsed muutused: Vähirakud toetuvad energia saamiseks sageli glükoosile(suhkur, süsivesikud). Keto dieedi eesmärk on süsivesikute tarbimise ja glükoosi kättesaadavuse vähendamise kaudu luua vähirakkude kasvuks ebasoodsam keskkond.

Põletik ja oksüdatiivne stress: Keto dieet võib potentsiaalselt vähendada põletikku ja oksüdatiivset stressi, mis on vähi arengu ja progresseerumisega seotud tegurid.

Insuliinitundlikkus: Dieet võib parandada insuliinitundlikkust, mis võib potentsiaalselt mõjutada vähi arenguga seotud tegureid, kuna vähivormid on seotud insuliiniresistentsusega.

Vana Maailma “terviseekspertide” kiidetud suhkur ja tööstuslikud magusained on mürk inimese rakule

Seda kinnitab ka fakt, et maailma elanikkond on haige, rasvunud ja haiglatest ning arstidest on pidev puudus.

1. Suhkru (sahharoos) – veel absoluutne turuliider

• Tervisekahjud / Negatiivne mõju:
  • Ainevahetushäired ja rasvumine: Liigne tarbimine (eriti magusate jookide näol) soodustab rasvumist, II tüüpi diabeeti ja metaboolset sündroomi.
  • Hambakaaries: Suhkur on peamine hammaste lagunemist ja kaariest põhjustav tegur suuõõne bakterite elutegevuse kaudu.
  • Südame-veresoonkonna haigused: Suurendab põletikke organismis ja halvendab kolesteroolitaset.
  • Turuosa ja maht: Moodustab lõviosa (hinnanguliselt ligi 75–80%) kogu globaalsest magusainete turust.
  • Märkus: Kuna see on standard, mille järgi kõiki teisi magusaineid mõõdetakse, ületab selle kasutusmahud kõiki teisi siin tooduid mitmekümnekordselt.
• Peamised kasutusvaldkonnad. Kasutatakse peaaegu kõikjal: Karastusjoogid, kondiitritooted, küpsetised, kastmed, hommikusöögihelbed ja peidetud kujul peaaegu kõigis valmistoitudes.

2. Aspartaam (E951)

• Tervisekahjud / Negatiivne mõju:
  • PKU-haiged: Vastunäidustatud fenüülketonuuriat põdevatele inimestele, kuna organism ei suuda fenüülalaniini metaboliseerida.
  • Vähikahtlused, kasvajad, DNA mutatsioonid ja seedimine: Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kantserogeensuse agentuur (IARC) on klassifitseerinud aspartaami “inimesele tõenäoliselt kantserogeenseks” (2B-rühm). Mõnedel inimestel tekitab peavalu või seedevaevusi.
  • Turuosa ja maht: Ajalooliselt üks maailma populaarsemaid tehislikke magusaineid, kuigi viimastel aastatel on paljud suured joogitootjad hakanud seda teiste vastu (nt sukraloos või atsesulfaam K – on samuti tervisele kahjulikud) välja vahetama.
• Peamised kasutusvaldkonnad: “Null-kalori” või “suhkruvabad” karastusjoogid (Coca-Cola Zero, Pepsi Max jne), dieettooted, närimiskummid ja lauamagusained.

3. Erütritool (E968)

• Tervisekahjud / Negatiivne mõju:
  • Südame-veresoonkonna riskid: Viimased uuringud on seostanud kõrget erütritooli taset veres suurenenud tromboosi, südameinfarkti ja insuldi riskiga.
  • Seedetrakt: Suurtes kogustes tarbides võib tekitada puhitust ja kõhulahtisust.
• Peamised kasutusvaldkonnad: Suhkruvabad šokolaadid, madala kalorsusega küpsetised, keto-tooted ja funktsionaalsed magusained.

4. Ksülitool (E967)

• Tervisekahjud / Negatiivne mõju:
  • Infarkti teke ja seedeprobleemid: Suuremates kogustes tarbides suur infarkti oht ja ärritab põletikuliselt seedesüsteemi, toimib tugeva lahtistina ja tekitab gaase.
  • Tugev toksilisus loomadele: Äärmiselt mürgine koertele ja teistele koduloomadele (põhjustab eluohtlikku veresuhkru langust ja maksakahjustust).
• Peamised kasutusvaldkonnad: Suhkruvabad nätsud, hambapastad, suuveed ja diabeetikutele mõeldud küpsetised.

5. Sahhariin (E954)

• Tervisekahjud / Negatiivne mõju:
  • Vähikahtlused
  • Maitse: Võib jätta suhu ebameeldiva metallilise või mõrkja järelamaitse.
• Peamised kasutusvaldkonnad: Dieettooted, madala kalorsusega joogid ja ravimisiirupid.

6. Atsesulfaam K (E950)

• Tervisekahjud / Negatiivne mõju:
  • Raku kahjustused, DNA mutatsioonid, kasvajad.
• Peamised kasutusvaldkonnad: Sageli kombineeritakse teiste magusainetega (nt aspartaamiga) karastusjookides, valgupulbrites ja piimatoodetes.

7. Sukraloos (E955)

• Tervisekahjud / Negatiivne mõju:
  • DNA kahjustused ja soolestik: Uuemad uuringud näitavad, et sukraloos võib laguneda organismis ja kahjustada DNA-d (genotoksilisus) ning häirida soolestiku mikrobioomi tasakaalu.
  • Kuumutamisel tekkivad mürgised ühendid: Küpsetamisel kõrgetel temperatuuridel võib sukraloos laguneda ja moodustada kahjulikke ühendeid (kloropropanoole).
• Peamised kasutusvaldkonnad: Küpsetatud tooted, madala kalorsusega kastmed, jogurtid ja valgupulbrid.

8. Isomalt ($E953$)

• Tervisekahjud / Negatiivne mõju:
  • Seedetrakti häired: Kuna organism ei suuda seda täielikult seedida, põhjustab see suurtes kogustes kõhupuhitust, krampe ja kõhulahtisust.
• Peamised kasutusvaldkonnad: Suhkruvabad kommid, kõvad karamellid, küpsised ja jäätised.

Eraldi tasub märkida toidus sisaldava fruktoosi kahjulikkust. Nimelt, fruktoos on maksale kahjulikum kui alkohol ja ultratöödeldud toit.

Magusainete uus püramiid on teadlaste poolt tunnustatud – tervislikud Monk Fruit ja Stevia magusained on tõrjumas suhkru troonilt

1. Stevia ehk stevioolglükosiidid (E960)

Looduslik päritolu intensiivne magusaine, mida saadakse Stevia rebaudiana taime lehtedest.

• Tervisekahjud / Tervisekasud:
  • Seedehäired ja maitse: Stevia liike on üle 200 ja mõnede taimede puhul jääb magusainele veidi mõrkjas kõrvalmaitse. Kuid paljud magusained on ilma kõrvalmaitseta nagu on see Golden Stevia magusaine.
  • Peamised võimalikud tervisekasud on:
  • Praktiliselt kalorivaba magusus. Stevioolglükosiide kasutatakse väga väikestes kogustes, sest need on umbes 200–400 korda sahharoosist magusamad.
  • Ei tõsta veresuhkrut samamoodi nagu suhkur. Stevioolglükosiidid ise ei anna märkimisväärset glükoosikoormust, mistõttu võivad need olla kasulikud suhkru vähendamisel, sh diabeediga inimestel.
  • Võib aidata vähendada toidu energiatihedust. Kui suhkur asendatakse steviaga ilma kaloreid mujalt kompenseerimata, väheneb toote suhkru- ja sageli ka kalorisisaldus.
  • Hammastele soodsam kui suhkur. Stevioolglükosiidid ei ole suuõõne bakteritele samasuguseks fermenteeritavaks süsivesikuallikaks nagu sahharoos, mistõttu suhkru asendamine nendega aitab vähendada kaarieseriski.
  • Alandab veresuhkrut, vererõhku, vähendab põletikku, ravib ainevahetushaigusi.
  • Väga väike kogus annab tugeva magususe. See võimaldab vähendada toitudes ja jookides märkimisväärselt lisatud suhkru hulka.
  • Heakskiidetud kogustes peetakse ohutuks. Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) on kehtestanud stevioolglükosiididele aktsepteeritava päevase tarbimise (ADI) 4 mg steviooliekvivalenti kehakaalu kilogrammi kohta päevas.
• Peamised kasutusvaldkonnad: “Looduslikud” suhkruvabad joogid, taimsed piimad, valgupulbrid, teed, lauamagusained ja jogurtid.
• Osta seda Golden Stevia e-poest.

2. Mungapuuvilja ekstrakt (Monk Fruit)

Traditsiooniline Aasia puuviljast (Siraitia grosvenorii) saadud intensiivne magusaine, mis on suhkrust kuni 150–300 korda magusam.

• Tervisekahjud / Tervisekasu:
  • Väga ohutu profiil: Kuna seda ekstraheeritakse puuviljast, on sellel organismile väga vähe negatiivseid kõrvalmõjusid. See ei tõsta veresuhkrut ega põhjusta insuliinieritust (glükeemiline indeks on 0).
  • Tooraine puhtus: Kuna puuvilja kasvatamine ja töötlemine on kallis, müüakse seda poes harva puhtal kujul — tavaliselt on see segatud erütritooli, alluloosi või inuliiniga.
  • Võimaldab vähendada lisatud suhkru tarbimist. Väga suure magususe tõttu piisab väikesest kogusest ning sellega saab asendada märkimisväärse koguse suhkrut.
  • Väga väikese energiasisaldusega magustamine. Puhas monk fruit’i magusaine annab kasutatavas koguses väga vähe energiat, mistõttu võib suhkru asendamine sellega aidata vähendada toidu või joogi kalorisisaldust.
  • Ei põhjusta suhkrujoogiga võrreldavat veresuhkru tõusu. 2026. aasta randomiseeritud uuringus tõstis 25 g sahharoosi sisaldanud jook glükoosi ja insuliini, samas kui monk fruit’i ekstraktiga magustatud jook seda ei teinud.
  • Võib sobida veresuhkru koormuse vähendamiseks.
  • Võib aidata kehakaalu kontrollimisel eelkõige suhkru asendamise kaudu.
  • Omab antioksüdantset, põletikuvastast, vähivastast ja muid ravitoimeid.
• Peamised kasutusvaldkonnad: Keto-küpsetised, spetsiaalsed lauamagusainete segud, tervisliku toitumise tooted ja teatud naturaalsed joogid.
• Osta seda Golden Stevia e-poest.

3. Alluloos (Allulose ehk D-psikoos)

Haruldane “suhkur” (rare sugar), mida leidub looduslikult väikestes kogustes viigimarjades ja rosinates. Keemiliselt on see suhkru (fruktoosi) isomeer, kuid keha ei suuda seda energiaks muuta.

• Tervisekahjud / Tervisekasud:
  • Keha omastab kiirelt: Alluloos imendub juba peensooles, võrreldes tavalise suhkur ja tavaliste suhkrualkoholidega (nagu erütritool või ksülitool).
  • Väga vähe kaloreid. USA FDA kasutab alluloosi energiasisalduse arvestamisel väärtust 0,4 kcal/g, võrreldes tavalise suhkru umbes 4 kcal/g-ga. Seega annab see ligikaudu 90% vähem energiat.
  • Väike mõju veresuhkrule. Alluloos ei käitu organismis nagu tavaline sahharoos ning selle kasutamine suhkru asemel võimaldab magustada toitu ilma samasuguse glükoosikoormuseta.
  • Vähendab söögijärgset veresuhkrut. Värske süstemaatiline ülevaade ja metaanalüüs leidis, et kontrollitud inimkatsetes vähendas alluloos söögijärgset glükoosivastust.
  • Vähendada söögijärgset insuliinivastust. Sama metaanalüüs leidis ka väiksema söögijärgse insuliinivastuse.
  • On kasulik suhkru vähendamisel ja asendamisel dieedis ja toidutööstuses. Kuna alluloosil on suhkrule (räägime tavalisest valgest lauasuhkrust) sarnased tehnoloogilised omadused, saab seda kasutada toodetes, kus intensiivmagusainetega on suhkru tekstuuri ja mahtu keerulisem jäljendada.
  • Kaalukontrolli võimalik kasu tuleb eelkõige suhkru asendamisest. Kui suurema kalorsusega suhkur asendatakse alluloosiga, väheneb toidu energiaväärtus.
  • Regulatiivsed piirangud: Euroopa Liidus ei ole alluloos seni (seisuga 2026) heaks kiidetud uudse toidu (novel food) staatuse tõttu, mistõttu seda EL-i poodidest tavaolukorras ei leia (küll aga on see väga levinud USA-s ja teistes EU välistes riikides). Eestis saab alluloosi osta Golden Stevia e-poest.

Alluloos on “suhkur”, mida organism kasutab väga vähe energia tootmiseks. Suur osa imendub peensoolest, liigub vereringesse ja väljutatakse seejärel valdavalt muutumatul kujul. Seetõttu annab alluloos väga vähe energiat ning mõjutab veresuhkrut palju vähem kui tavaline suhkur. Mõõdukates kogustes on see organismil väga hästi talutav.

• Peamised kasutusvaldkonnad (eriti USA turul): Jäätised (kuna see ei lase jäätisel kivistuda), madala kalorsusega siirupised kastmed, karamellid ja küpsetised (käitub ja karamellistub täpselt nagu tavaline suhkur).

Kõik Keto, low carb ja tervislikud magusained saad osta Golden Stevia e-poest:

https://goldenstevia.ee/pood

Artikli autor: Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses, valguse teejuht

Kui Fonte.News artiklid sulle meeldivad ja pead oluliseks selle kanali tööd, siis palun toeta:

Loe lisaks: