Ilmusid välja erinevad „valgust“ promovad gurud ja kanaldajad, heaolu lubavad poliitilised tegelased, kelles hiljem pettuti. Seejärel tegid ärganud inimesed valiku mõne teise väljapaistva tegelase kasuks, kelles hiljem taas pettuti. Sama mustrit üha korrati ja korrati...
Miks? – tekkis ränduril küsimus.
Inimestena vajame kõige enam tunnet, et me oleme vastu võetud sellisena, nagu me juba praegu oleme. Tahame olla märgatud ja kuuldud nii, nagu me just siis oleme. Oskus kuulata on parim praktika „valgustumiseks“. Sa kuulad nii suures avaruses, kus teise inimese valu on lubatud, sinus kerkiv valu on lubatud, ning selle kõige üle laiub kaastunne, mõistmine.
Olen unikaalne. Me kõik oleme. Looduses ei ole kahte ühesugust loodut ja kõik loodu on vajalik täpselt sellisena nagu ta on. Soovin luua just nii palju, kui palju minul on antud luua. Soovin anda just nii palju, kui minul on antud anda. Usaldan, et mul on käia just need teed, mida olen valinud ja valin käia. Usaldan, et elu näitab mulle selgelt läbi tunde, mida on õige teha ja kui palju on õige teha – usaldan seda tunnet. Õpin usaldama iseennast.
HINGE ASPEKTIDE ÜHINEMINE, FRAKTAALIDE ÜLETAMINE.
HINGELE on praegu kõige olulisem ühendada kõik aspektid/lõhestatud teadvuseosad iseendas. Hinge eesmärk on Tähe sünd. See algab nii, et kõigepealt hakkavad toimuma sisemised tuumaprotsessid ja luuakse Hinge KESE, kus polaarsused saavad ühendatud. See on ka Kõrgem Süda, mille ümber energia/maailm hakkab keerlema.
Ja nüüd lähed Sa pakutud lahingusse. Sul on kaasas Su tugevaimad relvad, mida elu Sulle on andnud - Sinu üha valjenev südame kutse ja elu usaldus. Nüüd lööd Sa selja sirgu ja tead, et Sinu laul on piisavalt vali ning tuleb nii sügavalt hingest, et mittemiski ei suuda seda lõhkuda. Sa hingad. Jah, ikka veel voolavad pisarad. Jah, ikka veel lööb vahel hinge kinni. Aga Sa lähed. Sa ei karda ka hirmu ennast. Sa tunned seda. Sa astud veretusse võitlusesse võitlusest loobudes.
Ajapikku aga tüdinesid isegi tõsimeelsed uskujad numbritest ära, uudiste reitingud langesid... Hirm kui toit pidulaual jäi üha vähemaks. Uudiste sisu tormas ruttu tagasi vanasse rööpasse, kus räägiti taaskord liiklusõnnetustest, erinevatest surmadest jne, et taastada mingilgi kujul „toit“ pidulauale. Numbrid muutusid liiga maitsetuks vahetuskaubaks hirmule. Nood vana mustri uudised ei kasvatanud ikkagi piisavalt vaatajaskonna hirmu... Massoonidel nälg näpistas ja vaja oli välja mõelda midagi muud...
Nii me hoiame näiliselt end kellegina, kes me ehk sügaval sisimas üldse pole ja siis on meil raske. Kuni me enam ei jaksa, kuni enam ei suuda fassaadi hoida. Siis arvame, et meil on midagi viga. Kallis, sul pole midagi viga. Su keha on imeliselt tark. Su keha ei peagi loomuvastases vastu pidama, ta soovib sind juhatada vabadusse. Tal on valud, tal on raske ainult siis, kui sa ei kehasta oma olemust.