Mida oleks selleks vaja teha ja kust üldse leida julgus muutuda laste koolitamisel iseseisvaks, nagu koduõpe seda eeldab. Miks võiks seda nimetada taasiseseisvumiseks, kui lapsed on kogu aeg koolis käinud? Põhjus on väga lihtne. Inimkond on suurema osa ajast oma lapsi ise kodus õpetanud ja eluks ette valmistanud. Ning ilmselt valmistanud päris hästi, sest me kestame inimkonnana. Paljud 20. sajandi esimese poole suurkujud ei käinud päevagi koolis, nad said suureks ja maailmamuutjaks koduse ettevalmistuse toel. Laste kodus õpetamine on väga loomulik tegevus ning karta ei ole seda tarvis. Last tunnevad kõige paremini tema vanemad, mitte koolisüsteem. Ja laps vajab palju soojust, armastust ja lähedust, et kasvada väekaks ja iseseisvaks. Mitte tuima pingis istumist ja õpetaja kuulamist. Selline õppeviis on leitud olevat kõige ebatõhusam, ent seda kultiveeritakse endiselt.
Kust leida julgus võtta laps koduõppele?
Koduõppest saab alguse stressivabam elu, kui leiad endas selle julguse ja toetava kogukonna. Koduõppele jäämine saab olla tõeline äratus iseseisvumiseks laiemas plaanis. Äratus vaadata oma elus põhimõtted ümber ja leida võimalus loomulikumaks, enesejuhitud eluks.
