Võlanõustaja Kaire Reier aitab

0 Shares
0
0

Kuidas kaitsta ennast inkassofirmade, kohtutäiturite, võlgade sissenõudjate eest nii, et sa saaksid jätkata normaalset elu ja saad öösel rahulikult magada? Võlanõustaja Kaire Reier selgitab:

Maksekäsu kiirmenetlus: kuidas inkassofirmad ja kiirlaenufirmad seda ära kasutavad

Maksekäsu kiirmenetlus on Eestis loodud selleks, et võimaldada võlausaldajatel nõuda väiksemaid võlgnevusi kiiremini ja väiksemate kuludega, vältides täiemahulist kohtuprotsessi. Praktikas on see lihtsustatud menetlus osutunud aga tõhusaks tööriistaks mitte ainult võlausaldajatele, vaid ka inkassofirmadele ja kiirlaenufirmadele, kes soovivad oma nõuded kiirelt ja vähese vaevaga kohtutäituri abiga sissenõutavaks muuta. Paraku tähendab see, et paljud võlgnikud, kelle vastu esitatakse maksekäsu kiirmenetluses nõue, võivad jääda süsteemi hammasrataste vahele ka siis, kui nõue on aegunud või lausa alusetu. Võlanõustaja aitab sind.

Mis on maksekäsu kiirmenetlus ja kuidas see töötab?

Maksekäsu kiirmenetlus on elektrooniline kohtumenetlus, mille käigus saab võlausaldaja esitada võlanõude kohtule ja saada kohtult maksekäsk (kohtuotsus) võlgniku vastu ilma tavalise kohtuvaidluseta. Menetlus on kiirem ja odavam kui täiemahuline kohtumenetlus, sest kohtunik ei uuri nõude põhjendatust ega tõendeid – maksekäsu väljastamise eelduseks on vaid formaalsete nõuete täitmine. Kui kohtult tuleb makseettepanek, peab võlgnik sellele reageerima 15 päeva jooksul.

Inkassofirmade ja kiirlaenufirmade kuritarvitused

Paraku on maksekäsu kiirmenetlusest saanud tööriist, mida inkasso- ja kiirlaenufirmad tihti ära kasutavad, esitades kiirmenetluse kaudu nõudeid, mis ei pruugi olla seaduslikud või võivad olla aegunud. Sellise nõude esitamine on siiski madala riskiga ja soodsam kui tavapärane kohtumenetlus, mistõttu inkassod ja kiirlaenufirmad saavad seda enda huvides ära kasutada.

Kui võlgnik ei reageeri kohtult saadud makseettepanekule, muutub maksekäsk automaatselt täitedokumendiks, mille alusel saab nõude täitmiseks kohtutäituri poole pöörduda. Kui võlgnik hiljem avastab, et nõue oli aegunud või alusetu, on seda protsessi pea võimatu tagasi pöörata.

Mida peaks võlgnik tegema, kui saab makseettepaneku?

Makseettepaneku tähelepanuta jätmine on suur viga. Kui te saate kohtult makseettepaneku, on teil vastamiseks aega vaid 15 päeva. Selle aja jooksul saate nõudele vastuväite esitada, mis katkestab menetluse ja sunnib nõude esitajat oma nõuet kohtus tõendama. Kui olete kahtluses, kas nõue on põhjendatud või mitte, pöörduge kindlasti võlanõustaja poole enne vastamise tähtaja möödumist. Võlanõustaja saab aidata teil hinnata nõude põhjendatust ja kehtivust ning anda nõu, kuidas edasi tegutseda.

Võtmesõnum: ära jäta makseettepanekut tähelepanuta

Maksekäsu kiirmenetlus on küll loodud võlausaldajate õiguste kaitsmiseks, kuid nõuab ka võlgnikelt teadlikkust ja kiirust, et kaitsta oma õigusi võimalike alusetute nõuete eest. Inkasso- ja kiirlaenufirmad kasutavad tihtipeale seda süsteemi ära, kuid teadlik tegutsemine ja kiire reageerimine aitab teil oma õigusi kaitsta.

Dokumentide näidised, millega võlgnikul võib tegemist tulla:

Pöördu võlanõustaja Kaire Reieri poole ennem, kui hakkad võlanõudjaga suhtlema.


https://aadria.eu . email: kaire@aadria.eu

Loe lisaks:

Please follow and like us:
Tweet 39
0 Shares
You May Also Like

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.
Must Propaganda

Meedia – Kas tõesti inimelude hävitamise relv? Kes koolitab Meediasõdureid? Kuidas muuta meediaruum inimsõbralikuks?

See artikkel ilmus esmakordselt 01.10.2022. Avaldan selle uuesti ja oluliselt täiendatud, sest maailmas on käimas ülemaailmne ajakirjanduse usaldusväärsust rõhutav kampaania. See kannab motot „Vali tõde“. 

Vabaduse kaitseks

Kui üks inimene esitab maskikandmise nõude teisele inimesele, on nõude esitaja automaatselt kaasosaline võimalikus inimsusevastases kuriteos. Loomulikult ei saa lükata vastutust maskikandmise nõudmise eest mingisuguse korralduse kaela, sest korralduse kehtestajad pole süüdi selles, et inimene ei mõista korralduse tähendust. Vastutab alati see, kes otsustab seda täita ja teistelt sama nõuda.
Avalik Teenistuja Ahti Kuuseväli. Pilt võetud facebookist!

EV Õiglus Ahti Kuuseväli moodi: annab 800 eur riigilõivu vabastust ja 6 kuud hiljem nõuab 5000 eur tagatist

See artikkel on järjekordne Annika Urmi uuriv lugu Eestis avalike teenistujate põhiseadusevastasest tegevusest ja seaduste "omamoodi" tõlgendamisest. Mida päev edasi, seda rohkem näeme, et Eesti, ja mitte ainult, kogu maailma, kohtusüsteem vajab täielikku ja kohest muutmist. Eesti puhul on veel see probleem, et Eestimaa on väike ja õigussüsteemis töötavad advokaadid ja avalikud teenistujad(kohtunikud, politseiametnikud, ministrid, jne) tunnevad teineteist ja üsna tihti on huvide konflikt ja otsused on selle tõttu kallutatud. Alljärgnev uurimislugu on juba aastaid kestnud protsessi konkreetsest juhtumist, kus avalik teenistuja loob omamoodi õiglust.