USA praegune president Joe Biden ütles 19.09.2022 saates "60 Minutit" intervjuu ajal: "Pandeemia on möödas." Kuigi klassikalise määratluse järgi on see ilmselgelt tõsi, tundus Bideni kommentaar peaaegu juhuslik, see oli vastuseks otsesele küsimusele.
Inimene on üks vähestest imetajatest siin universumis, kes ise C vitamiini ei sünteesi aga inimese jaoks on C vitamiin ainus abivahend kõigi inimeste haiguste raviks ja mürkide tõrjeks. C vitamiini kohta on arstid meile valetanud.
Ühel hetkel aga tekkis 13-aastasel perepojal Arturil küsimus selle kohta, et kas nad ikka on õnnelikud, nagu vanaisa pidevalt väitnud oli. „Kui soovid teada, mine linna,“ oli vanaisa talle kerge muigega vastanud. Seepeale Artur asuski rännakule suure linna poole, süda täis avastamisindu.
Õpin päevast päeva ja ööst öösse, kuidas kõige vägevam sõdalane on see, kes langetab mõõga iseendas. Et kõige suurem julgus terves ilmas on julgus armastada. Armastada algul kasvõi kõigele vaatamata, lõpuks aga armastada kõigele vaadates. See ongi minu tee, ja seda ma käin, õppides järk-järgult vabanema kaasas veetavast koormast, milleks on see kogetud elutõde, mida ma pole veel olnud valmis vastu võtma. Käin vahel komistades, vahel kukkudes, ent alati tõustes ja teekonda jätkates.
Paratamatult kerkib küsimus, kas leidub valitsuses otsustajate hulgas mõni arukas olend või ongi kõik vaid nöörist tõmmatavad hampelmannid. Või istutakse kusagil pantvangis või ollakse loovutanud kellelegi kolm tilka verd? Seda teadmata jääb vastuseta ka küsimus, kas ausa näoga kampaaniakorras hoolimisest rääkimine on lühinägelik sinisilmsus, hirmunud pimedus või salakaval näitemäng? Tulemuse suhtes pole siin just erilist vahet, küll aga aitaks see rääkijaid paremini mõista. Üksteist mõista me ju ometi tahame? Loodetavasti ma ei eksi.
Ma küsin endalt ja sinult, kuidas saab maailm hullusest välja tulla, kui meist keegi ei võta ühiskondlikku vastutust? Kui me kõik otsustame end ebameeldivatest probleemidest lahti ühendada ja kõrvale vaadata, siis kes on need maagilised olendid, kes meie eest meie elu uuesti elamisväärseks muudavad? Kas need peaksid olema mõned maavälised olendid? Kelle peale me loodame, kui end kodanikujulgusest ja kollektiivsest vastutusest taandame?
Iga kord, kui valin vaadata mööda ebaõiglusest, ebaeetilisusest, demagoogiast ja manipulatsioonidest, aitan kaasa selle süvenemisele.
Senine majandusmudel ning poliitilised võimumängud on juba läbi kukkunud, ent nende mängude kaptenid seda loomulikult ei tunnista. Nemad lahkuvad uppuvalt laevalt viimasena. Täiskäik ja orkester mängigu sõjakat propagandamarssi, rahvas aga püsigu kajutites. Oma vastutusest kõrvale hiilimiseks aga tuleb ajaloos läbiproovitud võttena luua vaenlase kuju. Suurem ja kurjakuulutavam kui kunagi varem.
Allikas: koroonateave.ee/peatselt avatav platvorm, mis koondab paljusid arste, teadlasi, advokaate, ametnikke jt spetsialiste, kellele on oluline kajastada Covid-19…