5G on minevik. Tere tulemast 6G – erinevused, võimalused ja ohud inimkonnale.

Yasser Alswailem räägib 6G mõjust inimkonna arengule GCF2024 konverentsil.

Küberturbe valdkonna tipptegija, Yasser Alswailem, kes töötab Saudi Araabia telekommunikatsiooniettevõtte STC asepresidendina, esines hiljutisel GCF2024 (Global Cybersecurity Forum) konverentsil teemal, kuidas 6G tehnoloogia mõjutab inimkonna tulevikku ja arengut. Tema sõnul ei ole 6G lihtsalt järgmine samm sidevõrkude arengus, vaid tehnoloogia, millel võib olla kaugeleulatuv mõju nii ühiskonnale kui ka inimese evolutsioonile.

6G tehnoloogia ja selle mõju

Alswailem selgitas oma ettekandes, et 6G, mis on alles arendusfaasis ja eeldatavasti muutub laialdaselt kättesaadavaks järgmise kümnendi keskel, toob endaga kaasa täiesti uued võimalused, millest praegu vaid unistatakse. 6G pakub kiirusi, mis on 100 korda suuremad kui 5G-l, ning veelgi madalamat latentsust, mis võimaldab näiteks reaalajas toimuvat interaktsiooni virtuaalreaalsuse ja tehisintellekti vahel.

Tehnoloogia ja bioloogia ühendamine

Alswailem viitas oma ettekandes ka sellele, et 6G tehnoloogia võib viia revolutsioonini mitte ainult digitaalses maailmas, vaid ka inimese bioloogilises evolutsioonis. “6G ja biomeetriliste andmete ühendamine võib avada tee inimese ja tehnoloogia ühinemiseks sellisel viisil, mida pole varem nähtud,” ütles Alswailem. Ta rõhutas, et see võib muuta mitte ainult seda, kuidas inimesed suhtlevad tehnoloogiaga, vaid ka seda, kuidas nad füüsiliselt ja vaimselt arenevad. Sellised tehnoloogiad nagu neuroühendused, kehaandurid ja kehasisesed võrgud võivad tulevikus mõjutada inimese tervist ja elukvaliteeti.

Küberturbe väljakutsed

Lisaks potentsiaalsetele positiivsetele mõjudele tõi Alswailem esile ka mitmeid küberturbeprobleeme, mis tekivad koos uue tehnoloogia arenguga. “Kui ühendame oma kehad ja meeled tehnoloogiaga, suureneb ka oht meie turvalisusele ja privaatsusele,” hoiatas ta. 6G ajastul tuleb küberturbe valdkonnas pöörata erilist tähelepanu andmete kaitsmisele, et vältida isikliku ja bioloogilise informatsiooni sattumist valedesse kätesse.

Tulevikku vaatav perspektiiv

Alswailemi sõnul on kriitilise tähtsusega, et 6G arendamine ei toimuks ainult tehnoloogilise võimekuse suurendamise nimel, vaid ka inimkeskse lähenemise kaudu. Ta rõhutas, et valitsused, ettevõtted ja ühiskond peavad ühiselt arutama, kuidas tehnoloogia arengut suunata nii, et see teeniks inimkonna heaolu ja arengut, mitte ei looks uusi riske või lõhesid ühiskonnas.

Järeldus

Yasser Alswailemi ettekandest GCF2024 konverentsil jäi kõlama, et 6G ei ole lihtsalt uus tehnoloogiline saavutus, vaid sellel on potentsiaal mõjutada sügavalt inimkonna tulevikku ja arengut. Samas toob see kaasa ka uusi küberturbe väljakutseid, millega tuleb aegsasti tegeleda.

5G vs 6G: Erinevused, Võimalused ja Ohud Inimkonna Tulevikule

Pilt illustreerib 5G ja 6G tehnoloogia üleminekut ning selle võimalikku mõju inimkonnale. See toob esile nii 6G võimalused kui ka ohud, nagu tehnoloogia ja inimolemuse sümbioos ning potentsiaalsed riskid privaatsusele ja bioloogilisele inimesele tulevikus.

5G tehnoloogia on juba muutnud meie igapäevaseid suhtlusviise ja andmeedastust, pakkudes kiiremat ühenduvust, madalat latentsust ja paremat mobiilset internetikogemust. Kuid tehnoloogilised arengud ei peatu siin. 6G tehnoloogia on järgmine samm, mis lubab veelgi kiiremaid ühendusi, suuremat andmeedastuskiirust ja arenenud tehisintellekti (AI) integratsiooni. Samas tekitab see ka küsimusi, mis puudutavad inimese füüsilist ja vaimset tervist, samuti sügavaid mõjusid meie bioloogilisele olemusele ja inimkonna jätkusuutlikkusele.

Peamised Erinevused 5G ja 6G Tehnoloogia Vahel

1. Kiirus ja Latentsus

• 5G: Kiirused ulatuvad 10 Gbps-ni, latentsus on 1 millisekund või madalam, mis on märkimisväärne täiustus 4G võrgu aegadest.
• 6G: Eeldatakse, et 6G kiirused ulatuvad 1000 Gbps-ni (või 1 Tbps) ja latentsus on tühine, peaaegu null. See tähendab, et andmeedastus toimub reaalselt reaalajas.

2. Sagedusalad ja Andmeedastus

• 5G: Toimib spektri millimeeterlainete vahemikus (24–100 GHz), võimaldades kiiremat andmeedastust, kuid piiratud leviala.
• 6G: Kasutab tõenäoliselt terahertslaineid (THz, vahemik 100 GHz–10 THz), mis võimaldab tohutult suuremat andmemahtu, pakkudes uusi võimalusi täiustatud rakenduste jaoks, nagu liitreaalsus, autonoomsed sõidukid ja holograafiline kommunikatsioon.

3. Nutikas ühenduvus ja AI integratsioon

• 5G: Keskendub seadmete omavahelise ühendamisele ja IoT (Internet of Things) toetamisele, muutes autod, kodumasinad ja seadmed “nutikaks”.
• 6G: Toob täieliku integreerituse AI ja kognitiivsete võrkude kaudu, kus võrgud kohanduvad iseseisvalt kasutajate vajaduste ja keskkonna muutustega. See tähendab, et andmesüsteemid suudavad õppida, ennustada ja kohaneda reaalajas.

Ohud Inimkonnale ja Bioloogilisele Inimesele

Kuigi 6G pakub tohutuid tehnoloogilisi edusamme, tekitavad need ka sügavaid küsimusi ja potentsiaalseid riske, mis mõjutavad mitte ainult meie eluviisi, vaid ka inimkonna ellujäämist sellisel kujul, nagu me seda tänapäeval tunneme.

1. Elektromagnetkiirguse Mõju

Kuigi 5G kasutab kõrgemaid sagedusi kui eelnevad tehnoloogiad, tõstatab 6G terahertslaineid kasutades uusi küsimusi elektromagnetkiirguse mõjude kohta inimeste tervisele. Kuigi teaduslik konsensus näitab, et senised võrgud ei ohusta inimese tervist otseselt, on terahertslaineid ja nende pikaajalist mõju vähem uuritud. Kõrgem kiirguse tase võib mõjutada rakustruktuure ja bioloogilisi protsesse, mis on eriti oluline inimestele, kes on pidevalt ühendatud selliste võrkudega.

2. AI ja Küberneetika

6G toob kaasa tugeva AI integreerimise, mis võib viia inimeste ja tehnoloogia vahelise sügava sümbioosini. Kuigi see võib suurendada produktiivsust ja parandada elukvaliteeti, tekivad ka ohud inimese autonoomiale. AI võime ise õppida ja ennustada võib tekitada küsimusi privaatsuse ja turvalisuse kohta. Lisaks võib AI domineerimine mõjutada inimeste sõltumatust ja lõpuks isegi bioloogilist arengut, kui inimkond muutub aina enam tehnoloogiaga seotud või sellest sõltuvaks.

3. Bioloogilise Inimese Järjepidevus ja Tehisintellekti Roll

Tehnoloogilise arengu ja AI integreerimise kasv võib viia ideedeni, nagu transhumanism, kus inimesi täiustatakse biotehnoloogia ja AI kaudu. See tekitab küsimuse: kas tulevikus jääb inimene samasuguseks bioloogiliseks olendiks nagu me täna oleme? Või võib 6G ajastu kaasa tuua uue inimkonna vormi, mis on biotehnoloogiliselt ja digitaalselt muudetud, et ellu jääda ja olla produktiivne kõrge tehnoloogia keskkonnas? See võib ohustada traditsioonilist inimkonna kontseptsiooni.

4. Psühholoogiline ja Sotsiaalne Mõju

Võrgu pidev kättesaadavus ja AI juhitud tehnoloogiad võivad tugevdada ka sotsiaalset ja psühholoogilist isolatsiooni. Kui inimesed muutuvad aina enam sõltuvaks tehnoloogiast ja digitaalsetest suhtlusvormidest, võib see vähendada inimeste vahelist otsest suhtlemist ja süvendada vaimse tervise probleeme, nagu ärevus ja depressioon.

Eesti ja 6G Potentsiaal

Eestis on olnud tugev fookus tehnoloogia arendamisel ja digiriigi loomisel. 5G on Eestis järk-järgult laienenud, kuid 6G võimalused avavad uued perspektiivid nutiriigi arenguks. Samas toob see kaasa küsimusi, kuidas sellist võimsat tehnoloogiat rakendatakse ja millised võivad olla selle ühiskondlikud ja bioloogilised mõjud Eesti elanikele.

Eesti põhiseadus on loodud tagama rahva õigused ja vabadused, kuid küsimus tekib, kuidas tagada need õigused tulevikus, kus AI ja 6G tehnoloogia võib potentsiaalselt asendada või muuta rahva otsustusvõime. Kui tehnoloogia arengut ei tasakaalustata demokraatlike mehhanismidega, võib see viia olukorrani, kus tehnoloogia hakkab otsuseid tegema inimeste eest.

Kokkuvõte: Kas 6G Tehnoloogia On Oht Inimkonnale?

Kuigi 6G tehnoloogia pakub uskumatuid võimalusi andmeedastuses ja ühenduvuses, on sellega seotud ka olulised riskid, mis puudutavad inimese füüsilist ja vaimset tervist, samuti sügavamat mõju bioloogilisele inimolemusele ja ühiskonna toimimisele. Kui tehnoloogiat kasutatakse ilma piisava järelevalveta, võib see tuua kaasa totalitaarseid mehhanisme ja sügavaid muutusi inimkonna põhiolemuses. Kuidas me sellega toime tuleme, jääb meie ühise otsustuse ja demokraatlike mehhanismide kanda.

Artikli autor Veiko Huuse

Loe lisaks:

Kuna Apple annab sel nädalal välja oma uusima põlvkonna iPhone’id, on oluline meeles pidada, et mobiiltelefonide, tahvelarvutite ja muude seadmete juhtmevaba tehnoloogia pole kaugeltki nii ohutu, kui me arvata tahaksime. Lõputute teabe- ja suhtlusvahenditega ühendamise mugavusele ei suuda vähesed meist vastu seista, ometi võib meie makstav hind olla laastav.

Endine Microsoft Kanada president Frank Clegg, kes praegu töötab Environmental Health Trusti ärinõustamisgrupis ja Kanada ohutu tehnoloogia tegevjuhina, on  juba aastaid hoiatanud  5G traadita tehnoloogia ohtude eest ning avaldanud telekommunikatsiooniettevõtetele survet tõestada, et see on ohutu.

Clegg jagas õppevideos uuringuid ja andmeid, mis näitavad traadita tehnoloogiate võimalikku mõju inimeste tervisele. „Ma olen näinud tohutut kasu, mida tehnoloogia võib pakkuda; Olen näinud ka võimalikku kahju, kui tehnoloogiat ei rakendata õigesti… Olen eriti mures meie praeguse 5G traadita tehnoloogia rakendamise pärast ning mida rohkem ma uurin ja mida rohkemate ekspertidega räägin, seda murelikumaks muutun. ütles.

Clegg, kellel on tehnoloogiasektoris enam kui nelja aastakümne pikkune kogemus, tõi esile ühe fakti, mis ütleb teile kõike, mida 5G kohta teadma peate: “Ma ei ole teadlik ühestki uuringust, mis näitaks, et 5G tehnoloogia on ohutu,” hoiatas ta.

Ta märkis ka, et enam kui 230 teadlast kümnetest riikidest saatsid ÜRO-le ja Maailma Terviseorganisatsioonile ametliku kirja, milles kirjeldasid oma kahtlusi 5G traadita tehnoloogia kasutuselevõtu suhtes.

Peamine murekoht on asjaolu, et see eraldab RF-kiirgust, mida inimkeha neelab ja akumuleerib. Seda on juba seostatud paljude probleemidega sadade uuringute kaudu, mis näitavad bioloogilist kahju. Riikliku Terviseinstituudi riikliku toksikoloogiaprogrammi 2018. aasta uuring avastas traadita seadmete kasutamisest tingitud vähi ja DNA kahjustuste tõendeid.

Seda tehnoloogiat on seostatud diabeedi, viljatuse, peavalude, unetuse, südame rütmihäirete ja südamepekslemise ning väsimusega. Seda on seostatud ka mitmete vaimse tervise probleemidega, alates autismist ja tähelepanupuudulikkusega hüperaktiivsusest kuni meeleolu kõikumiste, depressiooni ja ärevuseni.

Reguleerivad asutused ei tee piisavalt, et kaitsta avalikkust 5G ohtude eest

Võib arvata, et kui selle vastu on kogutud nii palju tõendeid, kaitsevad reguleerivad asutused avalikkust selle  ohtliku tehnoloogiaga kokkupuute eest . Clegg märkis siiski, et Föderaalne Kommunikatsioonikomisjon (FCC), mis selle olulise ülesande eest vastutab, koosneb tegelikult endistest telekommunikatsioonijuhtidest ja inseneridest, kes esindavad huvide konflikti, samas kui seal pole arste ega teadlasi.

Teiseks probleemiks on 1996. aasta föderaalne telekommunikatsiooniseadus, mis keelab telekommunikatsioonifirmadel oma toodete tervise või ohutuse pärast kohtusse kaevata. Ta usub, et need ettevõtted on ohtudest juba ammu teadlikud ja seetõttu töötavad nende nimel tööstuse kaitsmise nimel sadu lobiste.

Veelgi enam, FCC juhised on nüüdseks enam kui 25 aastat vanad ja neid ei ole uuendatud, et võtta arvesse tehnoloogias hiljuti tehtud märkimisväärseid edusamme.

“Ja tegelikult on telekommunikatsioonitööstus isepolitseinik, nii et see, mis meile jääb, on peaaegu metsiku lääne stsenaarium,” lisas ta.

Kuna inimesed üle maailma ostavad üha enam  selle tehnoloogiaga varustatud seadmeid videokonverentsidest kuni kodumasinate jälgimiseni, võib olukord lähiaastatel plahvatuslikult kasvada. Clegg hoiatas, et avalikkuse teadlikkust nendest ohtudest on hädasti vaja ja inimesed peavad võtma initsiatiivi, et nende kokkupuute osas midagi ette võtta.

Artikli allikas: Natural News

Loe lisaks:

EMF hävitab spermatosoidide arvu

Oluline keskkonnategur, mis mängib suuremat rolli, kui inimesed ette kujutaksid, on traadita tehnoloogiatest tulenev kokkupuude elektromagnetväljaga (EMF), mida nimetatakse ka elektromagnetkiirguseks (EMR) või raadiosageduslikuks EMF-iks (RF-EMF).

Elektromagnetväljad on nii alahinnatud terviseoht , et kulutasin mitu aastat uurides ja kirjutades raamatut ” EMF*D “, mis võib olla siiani üks põhjalikumaid ülevaateid selle kahjuliku keskkonnamõju kohta.

Mobiiltelefoni kasutamine mõjutab spermat

Mitmed uuringud on leidnud, et elektromagnetväljadel on kahjulik mõju nii meeste kui ka naiste reproduktiivsüsteemile. Viimasel ajal, 1. novembril 2023 veebis avaldatud uuringus ² leiti, et meestel, kes kasutasid oma mobiiltelefone rohkem kui 20 korda päevas, oli spermatosoidide arv oluliselt madalam kui neil, kes kasutasid neid ainult kord nädalas või harvem.

“Meestel, kes kasutasid oma mobiiltelefone rohkem kui 20 korda päevas, oli 30% suurem risk, et sperma kontsentratsioon on alla kontrollväärtuse fertiilsete meeste puhul ja 21% suurem risk, et TSC on alla viljakuse vahemikku võrreldes meestega, kes kasutasid oma telefone. kord nädalas või harvem.”

Nagu autorid teatasid: ³

“Mobiiltelefoni kasutamist puudutavale küsimusele vastas kokku 2759 meest ja 2764 meest andis oma mobiiltelefoni asukoha kohta, kui seda ei kasutata. Kohandatud lineaarses mudelis suurem mobiiltelefoni kasutamise sagedus (>20 korda päevas) ) seostati madalama spermatosoidide kontsentratsiooniga ja madalama TSC-ga [spermatosoidide koguarv].

Kohandatud logistilise regressiooni mudelis tähendab see 30% ja 21% suuremat riski, et sperma kontsentratsioon ja TSC jäävad alla Maailma Terviseorganisatsiooni kontrollväärtused viljakate meeste puhul.“

Varasemad uuringud kinnitavad EMF-i ohtusid meestele

Varasemad uuringud on seostanud mobiiltelefonide madala elektromagnetilise kiirgusega kokkupuudet spermatosoidide liikuvuse vähenemisega 8,1% ja spermatosoidide elujõulisuse vähenemisega 9,1%, ⁴ samuti oluliselt suurema DNA killustumise määraga. ⁵ WiFi-ga varustatud sülearvutit on seostatud ka spermatosoidide liikuvuse vähenemise ja sperma DNA fragmenteerumise suurenemisega juba pärast neljatunnist kasutamist. ⁶ 2020. aastal avaldatud miniarvustuses märgiti: ⁷

“Praegu on mobiiltelefonide, sülearvutite ja traadita Interneti-tehnoloogiate (nt Wi-Fi ja 5G ruuterid/modemid) kasutamine kogu maailmas suurenenud; need seadmed eraldavad märkimisväärsel hulgal elektromagnetilist kiirgust (EMR), mis võib meeste reproduktiivsüsteem kas termiliste või mittetermiliste mehhanismide kaudu.

Selle ülevaate eesmärk oli uurida mobiiltelefonide kasutamise mõju meeste viljakusele. Hinnati seotud uuringuid, mis teatasid mobiiltelefonide EMR-i mõjust meeste viljakusele aastatel 2003–2020 …

Selles ülevaates analüüsitud nii inim- kui ka loomkatsete tulemuste põhjal oli mobiiltelefonide kiiratava EMR-iga kokku puutunud loomade ja inimeste spermatosoidide liikuvus, struktuurianomaaliad ja suurenenud oksüdatiivne stress reaktiivsete hapnikuliikide ületootmise tõttu vähenenud.

Scrotal hüpertermia ja suurenenud oksüdatiivne stress võivad olla peamised mehhanismid, mille kaudu EMR mõjutab meeste viljakust. Kuid need negatiivsed mõjud näivad olevat seotud mobiiltelefoni kasutamise kestusega.”

See miniülevaade viitab ka uuringutele, mis näitavad: ⁸

• Märkimisväärne seos EMR-iga kokkupuute ja Norra Kuninglikus mereväes töötavate sõjaväelaste suurema lastetuse määra vahel.
• Mobiiltelefoni EMR suurendab reaktiivsete hapnikuliikide (ROS) tootmist inimese spermatosoidide mitokondrites ja põhjustab DNA kahjustusi.
• Pikaajaline kokkupuude EMR-iga, nii kõrge kui ka madala sagedusega, võib mõjutada inimese mehe sugurakke
• Pikaajaline kokkupuude mobiiltelefoni EMR-iga võib vähendada seerumi testosterooni taset.
• EMR muudab isaste rottide normaalseid paljunemisprotsesse; sama võib juhtuda meestel, kes on pika aja jooksul RF-EMF-iga kokku puutunud.

EMF-i kokkupuude raseduse ajal suurendab raseduse katkemise riski

Naised peavad olema tähelepanelik ka oma EMF-i/EMR-kiirguse suhtes, eriti raseduse ajal, kuna uuringud on näidanud, et sünnieelne kokkupuude võimsus-sagedusväljadega võib peaaegu kolmekordistada raseda raseduse katkemise riski. ⁹ Nagu märkis Kaiser Permanente uurimisosakonna vanemteadur dr De-Kun Li: ¹⁰

“See uuring annab värskeid tõendeid otse inimpopulatsioonist selle kohta, et igapäevaelus võib magnetväljaga kokkupuude avaldada kahjulikku mõju tervisele.”

Li sõnul on lisaks kahele tema enda tehtud uuringule veel vähemalt kuus seda seost näidanud. ^{11 , 12 , 13 , 14 , 15}

Elektromagnetväljad tekitavad tugevaid oksüdeerivaid stressoreid

Martin Pall, Ph.D., Washingtoni osariigi ülikooli biokeemia emeriitprofessor ja kroonilise väsimussündroomi, mitmekordse keemilise tundlikkuse ja madala intensiivsusega mikrolainesageduslike elektromagnetväljade inimkehale avalduva mõju spetsialist, on tuvastanud ja avaldanud mitmeid kirjutisi ^{16 , 17 , 18 , 19} , mis kirjeldavad tõenäolisi molekulaarseid mehhanisme, kuidas mobiiltelefonidest ja juhtmeta tehnoloogiatest tulenevad elektromagnetväljad kahjustavad taimi, loomi ja inimesi.

Protsess algab siis, kui madala sagedusega mikrolainekiirgus aktiveerib pingepõhised kaltsiumikanalid (VGCC) ²⁰ – kanalid teie rakkude välismembraanis. Pärast aktiveerimist avanevad VGCC-d, võimaldades kaltsiumiioonide ebanormaalset sissevoolu rakku.

See suurenenud intratsellulaarne kaltsium ja sellega kaasnev kaltsiumi signaaliülekande suurenemine näib olevat vastutavad enamiku tekkivate kahjustuste eest.

Liigne kaltsium aktiveerib lämmastikoksiidi, mis seejärel reageerib superoksiidiga, tekitades peroksünitrite – äärmiselt tugevaid oksüdeerivaid stressoreid, mis arvatakse olevat paljude tänapäevaste krooniliste haiguste algpõhjus. ²¹ Lämmastikoksiid on ainus molekul teie kehas, mida toodetakse piisavalt kõrgel kontsentratsioonil, et konkureerida teiste molekulidega superoksiidi pärast, ja on peroksünitriti eelkäija. ²²

Teie kehas muudavad peroksünitritid valkude türosiini molekule, et luua uus aine, nitrotürosiini ja struktuurvalgu nitreerimine. ²³ Nitreerimisest tulenevad muutused on nähtavad ateroskleroosi, müokardi isheemia, põletikulise soolehaiguse, amüotroofse lateraalskleroosi ja septilise kopsuhaiguse biopsias. ²⁴

Peroksünitrititest tulenev märkimisväärne oksüdatiivne stress võib samuti põhjustada DNA üheahelalisi katkestusi. ²⁵ See oksüdatiivse hävitamise tee, mille käivitab mobiilseadmetest eralduv madala sagedusega kiirgus, võib vähemalt osaliselt seletada krooniliste haiguste enneolematut kasvutempot alates 1990. aastast. ²⁶

Koostöös Rahvusvahelise Elektromagnetilise Ohutuskomisjoni (ICEMS) ja Ramazzini Instituudiga on järgitud ka teisi toimemehhanisme, mis on avaldatud ajakirjas European Journal of Oncology. ²⁷ Tuhanded uuringud, mis näitavad madala intensiivsusega elektromagnetväljade bioloogilisi mõjusid, võeti kokku ka 2012. aasta BioInitiative Reportis, mis demonstreerisid immuunsüsteemi mõjusid, neuroloogilisi mõjusid, kognitiivseid mõjusid ja palju muud. ²⁸

Kuidas elektromagnetväljad kahjustavad spermat

Nagu viitavad ülaltoodud uuringud, võib EMR-indutseeritud oksüdatiivne stress olla ka osa meeste viljatuse järsu suurenemise seletusest. Varem tsiteeritud miniülevaate ²⁹ joonis 2 illustreerib, kuidas traadita seadmete EMR suurendab Leydigi rakkudes ROS-i, pärssides seeläbi testosterooni tootmist.

Samuti suurendab see ROS-i Sertoli rakkudes ja seemnetuubulites, millel mõlemal on oluline roll terve sperma loomisel. ³⁰ Seemnetorukesed on meeste munandite seemnerakkude idanemise ja küpsemise koht.

Tubulid koosnevad Sertoli rakkudest, mis aitavad muuta sugurakke spermatosoidideks, osaliselt otsese kontakti kaudu ja osaliselt seemnetorukestes keskkonda kontrollides.

Spermatogeneesi – sperma arengut sugurakkudest – reguleerib testosterooni toime Sertoli rakkudele. Seetõttu võib ainuüksi madal testosteroon kahjustada mehe viljakust. Kokkuvõttes võib EMR kahjustada meeste viljakust kolme peamise mehhanismi kaudu: inhibeerides testosterooni tootmist ning kahjustades oksüdatiivse stressi kaudu Sertoli rakke ja seemnetorukesi. Lõpptulemus on vähenenud spermatosoidide arv, liikuvus ja elujõulisus.

Elektromagnetväljad on seotud ka aju ja südame talitlushäiretega

Palli teooria ennustab ka seda, et EMF-id ohustavad meeste viljakust. Ta tegi ettepaneku, et füüsilised asukohad, kus VGCC-d on kõige tihedamad, viitaksid haigustele, mida võite oodata kroonilise ülemäärase kokkupuute korral elektromagnetväljadega.

Nagu selgub, on VGCC-de suurim tihedus teie närvisüsteemis, südamestimulaatoris ja meeste munandites. Selle tulemusena aitavad elektromagnetväljad tõenäoliselt kaasa neuroloogilistele ja neuropsühhiaatrilistele probleemidele, südameprobleemidele ja meeste reproduktiivprobleemidele.

Tõepoolest, 1950. ja 60. aastatest pärinevad uuringud näitavad, et närvisüsteem on elektromagnetväljade suhtes kõige tundlikum organ. Mõned neist uuringutest näitavad suuri muutusi neuronite struktuuris, sealhulgas rakusurma ja sünaptilist düsfunktsiooni.

Kui VGCC-d ajus aktiveeritakse, vabastavad nad neurotransmittereid ja neuroendokriinseid hormoone. Loomadel, kes puutuvad kokku elektromagnetväljadega, on ajus tohutud kumulatiivsed mõjud. Geneetilise polümorfismi uuringud näitavad ka, et suurenenud VGCC aktiivsus teatud ajuosades põhjustab mitmesuguseid neuropsühhiaatrilisi toimeid. Seetõttu ennustas Pall, et krooniline kokkupuude elektromagnetväljadega võib põhjustada ärevust, depressiooni, autismi ja Alzheimeri tõbe. ³¹

Meeste viljakus ohus

Pall hoiatas ka, et traadita tehnoloogiate kontrollimatu levik ohustab oluliselt viljakust. 2017. aasta kommentaaris WiFi tervise ja ohutuse kohta kirjutas Pall: ³²

“FCC juhised, nagu ka paljud teised sellised juhised, põhinevad eeldusel, et ainult mikrolaineahjude/madalama sagedusega elektromagnetväljade kuumutamisel võivad olla bioloogilised mõjud. Seda eeldust on aga võltsinud tuhanded 1950. aastatest kuni tänapäevani avaldatud uuringud. igaüks neist näitab, et mittetermilised kokkupuutetasemed põhjustavad sageli bioloogilisi mõjusid.

Näiteks 1971. aastal koostas USA mereväe meditsiiniuuringute amet dokumendi, milles kirjeldati üle 100 erineva mittetermilise mõju … Viljakust mõjutavad muutused, sealhulgas munanditorustiku degeneratsioon, spermatogeneesi vähenemine, sugude vahekord, menstruaaltsükli muutus, loote muutused. areng, programmeeritud rakusurm (mida praegu nimetatakse apoptoosiks) ja laktatsiooni vähenemine …

Wi-Fi kokkupuude avaldab mõju munanditele, mis põhjustab meeste viljakuse langust… Muidugi näeme paljudes maailma riikides spermatosoidide arvu ja kvaliteedi olulist langust; Arvestades elektromagnetväljadega kokkupuute suurt mõju spermatosoidide arvule ja kvaliteedile inim- ja loomkatsetes, on tõendite muster väga murettekitav.“

Parandusstrateegiad elektromagnetväljadega kokkupuute vähendamiseks

Kui plaanite last saada või teil on probleeme viljatusega, vaadake kindlasti ringi ja hinnake oma kokkupuudet elektromagnetväljadega. Tõenäoliselt suplete traadita kiirguse käes ööpäevaringselt ja kui see nii on, peate selle vastu midagi ette võtma, kui soovite optimeerida oma tõenäosust saada laps, rääkimata tervest. Allpool on mõned soovitused, mis aitavad vähendada kokkupuudet elektromagnetväljadega.

Juhiseid ja lahendusi elektri- ja magnetväljade leevendamiseks leiate ka ehitusbioloogi Oram Milleri loodud dokumendi “Tervislikud juhtmestikutavad” ³³ lõpust . Selles dokumendis kirjeldab ta ka konkreetseid lahendusi erinevatele seadmetele, sealhulgas mobiiltelefonidele, MacBookidele, Rokule ja Apple TV-le.

Öine strateegia:

• Kasutage filtreid, et eemaldada oma elektrist pingesiirded; kasutage mõõtjaid, et kinnitada, et need on ohutus vahemikus.
• Kasutage akutoitel äratuskella.
• Traadita beebimonitori kasutamise asemel kaaluge oma beebivoodi oma tuppa viimist. Teise võimalusena kasutage juhtmega monitori.
• Kui peate kasutama WiFi-ühendust, lülitage see välja, kui te seda ei kasuta, eriti öösel, kui magate. Ideaalis töötage oma maja juhtmestiku ühendamise nimel, et saaksite Wi-Fi täielikult kaotada. Oluline on mõista, et kui teil on WiFi-ruuter, on teie kodus mobiiltelefonitorn.
• Kui teil on kindlasti ruuter, võite selle asetada varjestatud kotti, kui seda ei kasutata. Varjestatud esemeid leiate veebist või saate ise valmistada Swiss Shieldi kangast. Kui teil on sülearvuti ilma Etherneti pordita, võimaldab USB Etherneti adapter teil Interneti-ühenduse luua traadiga ühendusega.
• Ulatuslikumaks varjestamiseks võite kaaluda magamistoa seinte ja lagede värvimist spetsiaalse varjestusvärviga, mis blokeerib raadiosageduse välistest allikatest, nagu mobiilsidetornid, nutiarvestid ja raadio-/teletornid. Aknaid saab katta metallist aknaekraani või kilega. Kaaluge oma voodi jaoks varjestatavat varikatust.

Päevane strateegia:

• Elektromagnetväljadega kokkupuute vähendamiseks päevasel ajal kaaluge Stetzeri filtrite kasutamist, et vähendada määrdunud elektri või elektromagnetiliste häirete taset. Võite need ka tööle või reisile kaasa võtta. See võib olla parim strateegia elektromagnetväljadega kokkupuutest tuleneva kahju vähendamiseks, kuna näib, et suurema osa sellest tekitavad sagedused, mille filtrid eemaldavad.
• Ühendage oma lauaarvuti juhtmega Etherneti ühenduse kaudu Internetti ja lülitage töölaud kindlasti lennukirežiimi. Vältige ka juhtmeta klaviatuure, juhtkuule, hiiri, mängusüsteeme, printereid ja kaasaskantavaid kodutelefone. Valige juhtmega versioonid.
• Vältige mobiiltelefoni kehal kandmist ja ärge kunagi magage sellega oma magamistoas, välja arvatud juhul, kui see on lennukirežiimis. Isegi lennukirežiimis võib see signaale väljastada, mistõttu panin telefoni Faraday kotti. (34)
• Mobiiltelefoni kasutades kasutage valjuhääldit ja hoidke telefoni endast vähemalt 3 jala kaugusel. Püüdke oma mobiiltelefonis veedetud aega radikaalselt vähendada. Selle asemel kasutage VoIP-tarkvara telefone, mida saate kasutada juhtmega Interneti-ühenduse ajal või veel parem – lauatelefoni.

Üldine strateegia:

• Kui kasutate endiselt mikrolaineahju, kaaluge selle asendamist aurukonvektsioonahjuga, mis soojendab teie toitu võimalikult kiiresti ja palju ohutumalt.
• Vältige “nutikate” seadmete ja termostaatide kasutamist, mis sõltuvad juhtmevabast signaalimisest. See hõlmaks kõiki uusi “nutikaid” telereid. Neid nimetatakse nutikaks, kuna need kiirgavad Wi-Fi signaali ja erinevalt arvutist ei saa te Wi-Fi signaali välja lülitada. Kaaluge selle asemel suure arvutimonitori kasutamist telerina, kuna need ei edasta WiFi-ühendust.
• Vahetage kompaktluminofoorlambid hõõglampide vastu. Ideaalis eemaldage oma majast kõik luminofoorlambid. Nad mitte ainult ei kiirga ebatervislikku valgust, vaid, mis veelgi olulisem, kannavad voolu teie kehasse juba lihtsalt pirnide läheduses.
• Hämarduslülitid on määrdunud elektriallikad, seega kaaluge tavaliste sisse-/väljalülitite paigaldamist dimmeri lülitite asemel.
• Keelduge nutikatest arvestitest nii kaua kui saate või lisage olemasolevale nutikale arvestile kilp, millest mõned vähendavad kiirgust 98–99%. (35)

Artikli allikas: Dr. Joseph Mercola

Loe lisaks:

Fonte.News uudiste lugemise kuupakett

10€

Sulle on kõik uudised avatud ja toetad samas ka selle maailma inimeste kollektiivteadvuse avardamist ja Uue Maa loomist.
See rahaline panus on väiksem kui kohvikus tass kohvi ja pirukas, kuid tulemus on hindamatu väärtusega. Tule ja toeta kollektiivteadvuse parandamist ja Uue Maa loomist!

• Kõik artiklid avatud
• Väärt info otse allikast
• Toetad Uue Maa loomist
• Aitad lahustada hirme ja kurjust

Seisame kaljunuki ääres. Ühel pool on “reaalsus”: originaalne, autentne, läbielatud inimkogemus. Ja teisel pool on metaversum: pidevalt vahendatud kogemuste maailm. Keskel on hüperreaalsus, see udune ruum pärismaailma ja vahendatud maailma vahel. Ja elades nii, nagu me elame elektroonilise meedia revolutsiooni sellel poolel, on see ainus koht, mida oleme kunagi tundnud.

Meedia Matrix

Meedia Matrix – inforuum. See ümbritseb meid. Me elame oma elu selles ja läbi selle. Me struktureerime oma elu selle ümber. Kuid see ei olnud alati nii. Kuidas me siis siia sattusime? Ja kuhu viib meid üha enam meie elu juhtiv meediatehnoloogia? See on Media Matrixi lugu.

Teekond Metaversumisse

Kahekümne esimese sajandi koidikul, kui te midagi nägite, lugesite, kuulasite midagi, siis tõenäolisem kui mitte, asetas selle teie ette üks käputäiest korporatsioonist, mis kontrollis suuri televisiooni- ja raadiovõrke. , ajalehtede sündikaadid, filmistuudiod ja muusikafirmad. Need ettevõtted ei kontrollinud, mida inimesed arvavad; see oli peenem kui see. Need ettevõtted kontrollisid, mida inimesed mõtlevad.

Me kõik teadsime ajalehtedest päevauudiseid. Me kõik kuulsime viimast Billboardi edetabeli tippu. Me kõik nägime TV “Must See” viimast osa ja teadsime kõik Hollywoodi uusimast kassahitist. Isegi kui meil õnnestus neid meediume ise vältida, teadsime neid nagunii kultuuriosmoosist.

Jah, aastaks 2000 olime jõudnud vahendatud reaalsuse tippu. Meedia monopoli kontroll ühiskonna üle oli täielik ja miski ei saanud seda muuta.

Ja siis midagi juhtus.

Laulusõnad aastast 1995: “Sa sõidad Internetis! Küberruum, vabasta meid! Tere, virtuaalreaalsus! Interaktiivne isu, veebisaidi otsimine, aken maailma, et pääseda veebi. Tehke nüüd tehnokomplekti ja hakkate Internetis surfama!…”

Arvestades, et ainuke asi, millega enamik inimesi tänapäeval nõustub, on see, et internet rikub ühiskonda, on raske meenutada, et laiema avalikkuse tutvustusega World Wide Webi kaasnes tohutu hüperbool ja üle võlli entusiasm, mis paneks vistrikulise näoga teismelise punastama.

Internet lahendas kõik meie probleemid! See kavatses teabe demokratiseerida. See pidi hääletutele hääle andma. See pidi maailma kokku viima. Ja mis kõige tähtsam, see aitas meil pitsat tellida, ilma et peaksime telefoni kätte võtma!

Sandra Bullock tellib pitsat internetis filmis The Net, 1995 aastal

Kuid ärge eksige: veebi tulek oli revolutsioon. See lükkas ümber majandusmudeli, mis oli tekitanud meedia ainumonopoli. Ja see andis hääle lugematutele miljonitele üle maailma, keda poleks kunagi kuuldud ja poleks uute meediaplatvormide tekkimist toimunud.

Kui avalikkus hakkas 1990. aastatel võrku sattuma, ei osanud isegi küberutoopilise fantaasia kõige pöörasemad lennud ette kujutada, kuidas uudised ja teave avalikkusest üle hakkasid pühkima. Kuna trükipress oli sünnitanud meie kontseptsiooni “uudistest” ning kui raadio ja seejärel televisioon muutsid taas meie arusaama sellest, mida tähendab uudiste kuulmine või nägemine, muutis see uus meedium ka meie arusaamu maailma sündmustest ja meie suhet nendega.

Järsku polnud “uudis” midagi sellist, mida kuulsite, kuidas heas kosjas eakas mees kolmeosalises ülikonnas miljonidollarilises stuudios teleprompterist teile ette luges. Internetiajastul olid uudised sama suure tõenäosusega pidžaamas tüübi kodust kirjutatud lugu või kellegi nutitelefonist üles laaditud protestivideo või anonüümse konto säuts. Blogid ja veebisaidid ning hiljem Facebooki kanalid ja Redditi postitused muutusid kohtadeks, kus inimesed otsisid uudiseid ja analüüsisid murranguliste sündmuste kohta. Teave tihendati meemideks ja meemide kirjaoskus muutus vajalikuks isegi võrgus toimuva mõistmiseks.

Ja kogu selle aja oli meedia, mille haare avalikkuse meelsuse üle veel aastakümneid tagasi nii võitmatuna tundus, nüüd vana müts, mis on taandatud lihtsalt järjekordseks teabevooks, mis on alati sisse lülitatud, lõputult kerivate veebisisu voogude kaudu kättesaadav.

Aga kui me oleme sellest massimeedia ajaloo uuringust praeguseks midagi õppinud, siis selles, et mängus on etteaimatav muster: uus tehnoloogia muudab inimeste suhtlemisviisi ning tõotab teadmiste ja mõistmise õitsengut. Olemasolev võimustruktuur kulutab seejärel kõik oma märkimisväärsed ressursid selle tehnoloogia tsenseerimiseks või koopteerimiseks ja lõpuks uue meedia kasutamisele propaganda levitamise veelgi tõhusama vahendina.

Gutenbergi ajakirjandus tõstis esile tõelise revolutsiooni, muutes sotsiaalse, poliitilise ja majandusliku korra ning andes inimestele võimaluse jagada ideid seninägematus ulatuses. Kuid nägime ka tsensoreid, kes tungisid nende ideede mahasurumiseks, enne kui ajakirjanduse korporatiivsus lõpuks taltsutas Gutenbergi vallandanud vägeva jõmpsika.

Kommertsraadiorevolutsioon ajendas Rockefellereid ja teisi juurdunud finantshuve uurima, kuidas kõige paremini kasutada elektroonilist meediat avalikkuse teadvuse kujundamiseks. Ja televisioon oma võimega panna oma vaatajad alfa-ajulainete vastuvõtlikkuse seisundisse osutus veelgi tõhusamaks vahendiks korporatiivsete huvide jaoks, mis peagi avaliku eetri monopoliseerisid.

World Wide Webi lugu järgib masendavalt sarnast trajektoori. Ükskõik, millise lubaduse internet andis uue Gutenbergi revolutsiooni käivitamiseks – anda ajakirjanduse võim tagasi tavainimeste kätte –, on seda lubadust pidevalt petnud online-avastamise ja identiteedi tsentraliseerimine ettevõtetesse, nagu isegi Twitteri asutaja Jack Dorsey on tunnistanud nüüd.

Võib-olla pole üllatav asjaolu, et veeb on nii kiiresti juhtimismeediumiks valitud. Internet pole ju teisaldatavat tüüpi trükipress. Ükskõik kui palju tööd trükipressi projekteerimisel ka ei kulunud, oli 15. sajandi vilunud käsitöölisel siiski võimalik seda luua ja kasutada, kasutades uusimate tehnoloogiate tundmist ja mõne äripartneri kapitali. Kuid internet ei tekkinud mitte keskaegsest nokitseja töökojast, vaid Pentagoni sisikonnast.

Big Techi, Pentagoni ja USA luurekogukonna vahelise kokkumängu pikk ajalugu on praeguseks hästi dokumenteeritud. Lugu viib Silicon Valleyst – Big Techi kodu ja suure osa uurimistööst, mis aitasid sündida personaalarvutite revolutsioonile ja Internetile – läbi Pentagoni uurimistoetuste ja In-Q-Tel investeeringute ARPANeti väljatöötamiseni. Internetist ning lõpuks ka Google’i ja Facebooki ning veebi, nagu me seda täna tunneme, tõus.

Selle ajaloo tulemus on nüüdseks kõigile nähtav. Meediumist, mis peaks olema eales leiutatud kõige osalusmeedia, on saanud veeb, mis püüab oma vaatajaskonda lõksu sotsiaalmeedias, mis on loodud spetsiaalselt selleks, et hoida selle kasutajaid otsimas oma järgmise dopamiinitasu teaduslikult kavandatud tabamust.

“Kui mõtteprotsess, mis nende rakenduste loomisel läks – Facebook oli neist esimene, kes sellest päriselt aru sai –, puudutas see mõttekäik „Kuidas kulutada võimalikult palju teie aega ja teadlikku tähelepanu? Ja see tähendab, et me peame teile aeg-ajalt andma väikese dopamiinilöögi, sest kellelegi meeldis või kommenteeris fotot või postitust või mis iganes, ja see paneb teid panustama rohkem sisule ja see annab teile rohkem meeldimised ja kommentaarid. Nii et see on sotsiaalse valideerimise tagasiside ahel. See on täpselt selline asi, mille peale minusugune häkker välja mõtleks, sest sa kasutad ära inimpsühholoogia haavatavust. Ja ma arvan, et meie – leiutajad/loojad, tead, see olen mina, see on Mark, see on Kevin Systrom Instagramis, kõik need inimesed – mõistsime seda teadlikult ja tegime seda ikkagi.” – Sean Parker

Big Techi eksperimendi tulemused on nüüd käes: tulevased sotsiaalinsenerid olid edukad üle nende metsikumate ootuste. Zombide apokalüpsis on juba toimunud; selle kiiluvees olid sotsiaalmeedia revolutsiooni üha mehhaanilisemad automaadid, vältides inimestevahelise suhtluse nüri maailma, et saada meeldimiste, jagamiste ja dopamiinipreemiate kübermaailma. Nutitelefonist on saanud zombihordide digijumal, kes nõuab, et me igal vabal hetkel kummardaksime palves.

Võib-olla kõige hirmutavam on selle revolutsiooni toimumise hämmastav kiirus. Nii muutlik kui ka Gutenbergi ajakirjandus oli, kulus aastakümneid, enne kui tehnoloogia levis kogu Euroopas, ja kulus sajandeid, enne kui selle tehnoloogilise murrangu tagajärjed hakkasid poliitikas avalduma. Elektroonilise meedia revolutsioon võttis suurema osa sajandipikkusest arengust alates selle varaseimast iteratsioonist, telegraafist, kuni selle tutvustamiseni tavainimese elutuppa raadioaparaatide ja hiljem televiisorite kujul.

Kuid veebimeedia revolutsioon on toimunud hämmastava kiirusega. Kümne aasta jooksul muutusid nutitelefonid uudishimulikest uudsustest üldlevinud esemeteks ja nüüd on need muutumas igapäevaelus osalemiseks kohustuslikuks. See uskumatu muutus avaldub juba maailmas, kus on sügavad ja kiired nihked meie elu kõigis tahkudes: poliitilises, majanduslikus ja sotsiaalses.

Kuhu see revolutsioon meid siis viib? Kas me saame õppida selles peaaegu pideva vahendatud kogemusega uues maailmas navigeerima? Kas peaksime?

Sellele vastamiseks peame vaatama meedia enda olemust.

Meedia, alates varaseimatest suitsusignaalidest ja kriimustustest savitahvlitel kuni trükitud leheküljeni kuni moodsa ajastu salvestatud piltide ja helideni, on alati eksisteerinud vahendina meie keha ruumis ja ajas laiendamiseks. Kirjasõna on meie meele laiendus maailmale, võimaldades inimestel kaugetes kohtades ja kaugetel aegadel lugeda meie sisimaid mõtteid. Fonograaf oli meie hääle pikendus, filmitud pilt meie kehade endi laiendus, võimaldades neil teatud tüüpi 2D-surematust.

Kuid kuskil teel hakkas tasakaal meedia ja tegeliku maailma vahel nihkuma, mida see esindab. Me läksime sellest maailmast sellesse maailma, kus suurem osa sellest, mida me näeme, mida kuuleme, suurem osa sellest, mida me arvame maailma kohta teadvat, ei pärine inimestelt ja kohtadest, mis asustavad meie otsest, läbielatud kogemust, vaid lihtsalt esindused.

Meil on muidugi omad sõbrad, aga meil on ka päris Sõpru. Meil on naabrid, aga meil on ka oma Naabrid. Meil on midagi paremat kui päriselu. Meil on tõsielutelevisioon!

Oleme sisenenud simulaakrumi maailma.

“Kuid definitsioonis, mis mul reaalsuse kohta mõttes on, ma ütleksin seda nii: see tähendab, et reaalse maailma tekitamine tähendab juba selle loomist, see on juba midagi simulaakrumi sarnast. Minu jaoks pole reaalsus kunagi olnud midagi muud kui simulatsiooni vorm. Reaalsuse põhimõte on simulatsiooni põhimõtte esimene faas, kui soovite. . . Minu postulaat oleks: tõelist pole olemas. Me saame selle objektiivselt raamida, panna selle eksisteerima reaalsuse mõjuna, tõe mõjuna, objektiivsuse mõjuna jne. . . aga ma ei usu tegelikkusse.”- JEAN BAUDRILLARD(1999)

Teatud hetkel hakkavad piirid pärismaailma ja meediamaailma vahel hägustuma.

Kas televisioon peegeldab meie tüüpi inimesi või jäljendame tegelasi, keda teles näeme? Kas kurvad laulud, mida kuulame, on murtud südamega inimeste toode või põhjus?

Aga kui miski pole vähem reaalne kui reality TV, siis mis on reaalsus, mida see teler kujutada püüab? Kas see on üldse enam olemas?

See ei ole tühine küsimus. Niisama läbivaks kui veebimeedia on muutunud, sama oluliseks kui meie igapäevaelus on muutunud meie osalemine selles vahendatud maailmas, on juba ilmunud uus meedium. Metaversum. Mark Zuckerbergi sarnaste inimeste poolt avalikku teadvusesse tutvustatud metaversum esindab meediarevolutsiooni apoteoosi. Varsti ei eksisteeri Internetti küperruumina, millele pääseme ligi oma kohmaka nutitelefoni vidina kaudu. Selle asemel on see täielikult realiseeritud, kaasahaarav 3D-virtuaalne maailm, kuhu saame sõna otseses mõttes astuda.

Hoolimata meie vastumeelsusest sellesse virtuaalmaailma siseneda, on meil kõigil peagi võimalus siseneda metaversumi enda jaoks, kas siis prillid ette pannes ja meie teadaolevale maailmale liitreaalsuse kihi lisades või prillide kinnitamine ja täielikult küberdomeeni sisenemine. Ja pärast seda võib juhtuda, et idee elada oma elu paljas, vahendamata reaalsuses on sama imelik ja mõeldamatu kui elamine suitsusignaalide ja savitahvlite maailmas.

Seisame kaljunuki ääres. Ühel pool on “reaalsus”: originaalne, autentne, läbielatud inimkogemus.

Ja teisel pool on metaversum: pidevalt vahendatud kogemuste maailm.

Keskel on hüperreaalsus, see udune ruum pärismaailma ja vahendatud maailma vahel. Ja elades nii nagu me elame elektroonilise meedia revolutsiooni sellel poolel, on see ainus koht, mida me kunagi tundnud oleme.

On väidetud, et metaversum ei ole ruum – mitte virtuaalne maailm, kuhu saame end sisse seada ja virtuaalset elu elada, nagu Maatriksis –, vaid aeg. Täpsemalt, metaversum on aeg, mil meie digitaalne elu muutub meie jaoks tähendusrikkamaks kui meie “päris” elu. Kui see on nii, siis kes saab eitada, et üha suurema hulga inimeste jaoks üle maailma on see aeg juba kätte jõudnud?

Kes vähegi tahab ja saab aru suurest pildist ning mõistab massimeedia ajalugu Gutenbergi revolutsioonist tänapäevani, saab aru Metaversumist. Aga kui me sellest ajaloost aru ei saa, siis oleme nagu George Santayana tuvastatud võhiklikud massid, kes on mõistetud kordama minevikku, mida me ei mäleta.

Ühest vaatenurgast on meedia ajalugu pelgalt suhtlusmasina arengu lugu. Liikumine trükimasinast telegraafini, raadioni, televisiooni, interneti ja metaversumini on lugu tehnoloogilisest progressist ja iga uus tehnoloogia viib meid lähemale totaalse suhtluse ideaalile.

Kuid on ka fundamentaalsem perspektiiv, mis ei näe meediat kui tehnoloogiat, vaid kui meie kui inimeste vajaduse väljendust luua side teistega, võidelda oma algse oleku kui olenditena, kes on üksi ja alasti maailma heidetud teiste sündmuste kaudu. Kuid kui meie kommunikatsioonitehnoloogia hakkab looma oma maailma ja asetame end üha enam sellesse meediamaailma, oleks hea, kui küsiksime endalt: “Mis hetkel kaotame oma olemuse inimestena metaversumisse, kas me oleme ikka veel homo sapiens või on meist saanud homo media? Kas oleme mõelnud, mida see tähendab? Kas me hoolime?”

Võib-olla on paratamatu, et Gutenbergi vandenõu kõverpeegel tõi meid lõpuks siia, metaversumi ukseava musta peegli juurde. Võib-olla oli meile määratud siia sattuda. Võib-olla väljendab see põhitung, mis on osa inimloomusest.

Võib-olla. Kuid on ka hea teada, et sellel on “väljas” nupp. Et pärismaailm on ikka olemas. Et sa vaatad pilti ekraanil. Ja jõud selle kõige väljalülitamiseks on endiselt meie endi kätes.

Artikli algallikas: https://www.corbettreport.com/media/