“Niisuguse kontseptuaalse teema nagu “juudiküsimus” uurimise käigus puutun pidevalt kokku asjatundjate arvamustega, kes üritavad esitada oma ideoloogilisi mõtteid, arvestamata “juudi” faktori mõju sellele. Juudi faktor, mis on viimastel aastakümnetel inimtsivilisatsiooni elu radikaalselt muutnud, eriti pärast sotsialismi poliitilise süsteemi hävitamist. Professor Kuno Janson on üks neist.

Maatriksstereotüüpide vaatenurgast on tema mõtted demokraatiast ja ühiskonnast üsna arusaadavad, eriti tema ande austajate poolt oma mõtteid sel viisil väljendada. Kuid kordan, et oma poliitiliste vaadete avalik jagamine, ainult ranges kooskõlas Matrixi malliga, tähendab reaalse maailma jõu veskile haudumist. Rahameistrite maailmavõim, kes on monopoliseerinud kõigi maaelanike elukorralduse ainult enda huvides.

Sellest lähtepunktist tulebki tunnistada juhtunut Eesti riigi ja kogu ühiskonna elus. Tegelikult pole see “nafta, mis järsku kallimaks läks”! Selliste kontseptuaalsete küsimuste nagu New World Order – Caste World Order väljajätmine põhjuse ja tagajärje seosest võrdub kümnenda klassi õpilase hindamisega, kes on esimese klassi eksamil läbi kukkunud. Tuginedes väärtushinnangule võimulolijate petliku poliitika kohta, ei ärata professori retoorika usaldust ka uuriva meelega inimestes, eriti nendes, kes juba pakuvad kurikuulsale demokraatiale – demokraatiasüsteemile – tõelist alternatiivi. See alternatiiv on riigi ehk Eesti Kogukonna elu korraldamine inimeste endi poolt, otse, ilma vahendajateta – pole mingeid parteisid, sest tegelikult on parteid ainult ühiskonna parasiidid. See tähendab, et oma mõtete – Ideede aluseks võtan juba tekkiva ja laialt levinud tehnoloogilise võimekuse, et kõik Eesti ühiskonna elanikud saaksid omavahel suhelda. Tehke koos Interneti-suhtluse abil tõeliselt riiklikke otsuseid oma elu kõigis aspektides. Teises tõlgenduses kõlab see nagu küberdemokraatia, mis vastab tähenduselt esimesele määratlusele.

Professori materjalis on eriline koht tema maatrikspettekujutelm religiooni positiivsest rollist tõelise rahvariigi loomisel.

Religioossed dogmad on alati olnud ainult ilmaliku võimu toetamiseks, aidates sellega säilitada tema jaoks kogu hierarhilise kontrolli vertikaali struktuuri. Käsud on vaid tühine osa inimlikust tõest, mida ümbritseb ideoloogia täielik domineerimine – kurjusele vägivallaga mitte vastu seista. Sajanditevanune õpitud abituse sündroom kasvas välja just keskaegse obskurantismi ja teadmatuse juurutamisest alluvate masside teadvusesse ja seda eelkõige religiooni abil.

Olukord inimeste masside teadmatuses hoidmisega pole tänapäeval sugugi muutunud ja mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas. Hea oleks, kui professor teaks sellest ja nimetaks toimuvat õige nimega. Oma olemuselt kuulub tema artikli sisu žanri – “mõtetega mööda puud” – kõigest ja mitte millestki. Näiteks eestlaste vallutamise ajast sakslaste poolt. 700 aastat nende valitsemist eestlaste üle lõppes teadlase sõnul nende väljasaatmisega 1919. aastal. Olles korduvalt maininud kavalust Reformierakonna poliitikas, oleks paslik enda puhul sama mitte kasutada.

Mõned “ääremärkused” väärivad austust ja tänu autori edastatud tõe eest, kuid üldiselt, üldistades kogu narratiivi stiili, ootab lõpptulemus parimat. Seal on palju alahinnatud, pikki vihjeid millegi muu põhjuste kohta, mis jäävad tema maatriksmõtlemisest kaugemale. Poliitkorrektsus tegi antud juhul rohkem kurja ega lasknud tal täielikult paljastada kõige öeldu sügavat mõtet.”

Sergei Tõdõjakov

Loe Sergei Tõdõjakov blogi.

Loe lisaks:

Raamatu hoiatus!