Fonte.News uudiste lugemise kuupakett

10€

Sulle on kõik uudised avatud ja toetad samas ka selle maailma inimeste kollektiivteadvuse avardamist ja Uue Maa loomist.
See rahaline panus on väiksem kui kohvikus tass kohvi ja pirukas, kuid tulemus on hindamatu väärtusega. Tule ja toeta kollektiivteadvuse parandamist ja Uue Maa loomist!

• Kõik artiklid avatud
• Väärt info otse allikast
• Toetad Uue Maa loomist
• Aitad lahustada hirme ja kurjust

Järgmise diktaatori valimine: koledad tõed, mida te Trumpilt, Bidenilt ega Putinilt ei kuule

“Kui vabadus üldse midagi tähendab, tähendab see õigust öelda inimestele seda, mida nad kuulda ei taha.” – George Orwell

Olenemata sellest, milliseid hoolikalt läbimõeldud sõnu, helisid ja poliitilist keerutamist Joe Biden, Donald Trump ja Putin 2024. aasta presidendivalimistel välja löövad või hõiskasid, võite olla kindlad, et ühtegi probleemi, mis jätkuvalt kahjustab Inimeste vabadusi, ei lahendata usaldusväärsete ja toimivate meetodiga, hoolimata inimkonna raskest olukorrast.

Kindlasti mitte, kui see võib seada ohtu nende positsiooni ametiühingute, korporatsioonide või rahalise eliidi ees, kes oma kampaaniaid rahastab.

Tõepoolest, 2024. aasta mitmete riikide presidentide valimised ei muuda maailma poliitika praegust kurssi politseiriigi suunas.

Neid elumuutvaid otsuseid teevad mujal, nimetud, valimata riigiametnikud, kes on muutnud bürokraatia täiskohaga ja kasumlikuks äriks.

Vabaduse ja tõe huvides toon näitena siin mõned ebamugavad tõed elust Ameerika politseiriigis, mida me ei kuule kummaltki kahest juhtivast presidendikandidaadist – Trumpilt ega Bidenilt. Venemaa koos Putinig on “teine” maailm ja seni kuni Eesti Vabariik on veel USA juristiktsiooni all, siis kõik mis juhtub USA-s, see hakkab olema ka Eestis, juhul kui …..(loe artikli lõpus, mis on alternatiiv).

1. Valitsus ei ole meie sõber. Samuti ei tööta see “meie, inimeste” jaoks. Meie niinimetatud valitsuse esindajad ei esinda tegelikult meid, kodanikke. Nüüd valitseb meid valitsus- ja korporatiivhuvidega oligarhiline eliit, kelle peamine huvi on võimu ja kontrolli säilitamine.

2. Vähendades järk-järgult meie vabadusi – sõnavabadust, kogunemisvabadust, nõuetekohast menetlust, eraelu puutumatust jne – on valitsus tegelikult vabanenud oma lepingulisest kokkuleppest austada meie põhiseaduslikke õigusi, viies samal ajal kalendri tagasi aega, mil meil polnud õigusi, mis kaitseks meid valitsuse pika käe eest.

3. Vabariiklastele ja demokraatidele meeldib käituda nii, nagu oleks nende ja nende poliitika vahel tohutu erinevus. Kuid nad pole niivõrd vannutatud vaenlased, kuivõrd kuritegevuse partnerid, keda ühendab ühine eesmärk, milleks on status quo säilitamine.

4. Presidendivalimiste eesmärk on vaid status quo säilitamine. Kui see isik on presidendiks valitud, saab temast osa diktaatorlikust kontiinumist, mis on täna Ameerika keiserlik eesistujariik.

5. USA valitsus kulutab raha, mida tal pole, välisabiprogrammidele, mida ta ei saa endale lubada, samal ajal kui riigivõlg kasvab, meie siseinfrastruktuur halveneb ja meie piire rikutakse jätkuvalt. Mis toimub? On ilmne, et riiki juhib korporatiivne, militariseeritud ja juurdunud globaalne bürokraatia.

6. Nelikümmend aastat hiljem, kui George Orwell nägi ette Suure Venna trampimist, hakkab politseiriik andma teatepulga üle järelevalveriigile. Aastast 1984 on saanud kõikjaloleva tänapäevase jälgimisriigi kasutusjuhend. Kõigil eesmärkidel on meil nüüd neljas valitsusharu. See neljas haru tekkis ilma ühegi valimismandaadi või põhiseadusliku referendumita, kuid ometi on sellel supervõimud, mis on suuremad kui mis tahes muul valitsusasutusel, välja arvatud sõjavägi. See on kõiketeadev, kõikenägev ja kõikvõimas. See toimib väljaspool presidendi, kongressi ja kohtute käeulatust ning marsib sammus korporatiivse eliidiga, kes tõesti kutsuvad Washingtoni võtteid. Valitsuse “tehnotürannia” jälitusaparaat on oma politseiriigiaparaadiga niivõrd juurdunud ja takerdunud, et enam on raske aru saada, kus lõpeb õiguskaitse ja algab jälitustegevus. Neist on saanud üks ja sama üksus.

7. Kui kuriteo paljastamist käsitletakse kuriteo toimepanemisena, juhivad teid kurjategijad. Praeguses valitsuskliimas võib oma südametunnistusele kuuletumine ja politseiriigi võimule tõe rääkimine kergesti muuta teid “riigi vaenlaseks”. Valitsuse nn “riigivaenlaste” nimekiri täieneb iga päevaga. See, millega me tegeleme, on valitsus, mis on nii võimujanune, paranoiline ja kardab kaotada oma haaret võimul, et kavatseb hakata sõdima kõigi vastu, kes julgevad vaidlustada tema võimu.

8. Kui hääletamine midagi muudaks, ei laseks nad meil seda teha. Ameeriklased ainult arvavad, et valivad järgmist presidenti. Tegelikult on nad aga osaluse illusioonis, mis kulmineerub hääletamise kindlusrituaaliga. See on lihtsalt järjekordne väljamõeldud illusioon, mis on loodud selleks, et hoida elanikkonda nõus ja veendunud, et nende hääl loeb ja et neil on siiski mingi mõju poliitilisele protsessile.

9. Rohkem kui terrorism, koduäärmuslus, relvavägivald ja organiseeritud kuritegevus, on USA valitsus muutunud oma kodanike elule, vabadusele ja varale suuremaks ohuks kui ükski nn oht, mille eest valitsus väidab, et meid kaitsta.

10. Valitsus teab täpselt, milliseid nuppe vajutada, et rahvaga manipuleerida ning avalikkuse koostöö ja järgimine saavutada. See karm harjutus, kuidas rahvast jagada, vallutada ja alistada, õnnestub. Nii kasutate hirmupoliitikat, et veenda vabadusega annetatud rahvast end diktatuuri aheldama.

11. Valitsus müüs meid ammu välja kõrgeima pakkumise tegijale. Kõrgeima pakkumise tegija, muide, on alati olnud Deep State. Ameerika varivalitsus – mis koosneb valimata valitsuse bürokraatidest, korporatsioonidest, töövõtjatest, paberi- ja nupuvajutajatest, kes praegu kulisside taga löövad ja tegutseb väljaspool põhiseaduse haardeulatust, ilma kodanike ees tegeliku vastutuseta. — see on tõeline põhjus, miks “meil, inimestel” pole kontrolli oma valitsuse üle.

12. Iga USA kodanik on nüüd süüdi, kuni tema süütus on tõestatud.

13. “Meie, inimesed” ei ole enam kaitstud õigusriigi põhimõttega. Samal ajal kui esimest muudatust – mis annab meile hääle – surutakse maha, siis neljandat muudatust, mis kaitseb meid valitsusagentide kiusamise, mägra, peksmise, purustamise ja nuhkimise eest, jäetakse välja.

14. Privaatsus, nagu me seda teame, on surnud. Iga sekund luurab ameeriklasi iga päev USA valitsuse tohutu digitaalsete Peeping Tomide, elektrooniliste pealtkuulajate ja robotite nuhkijate võrgustik. Valitsuse silmad jälgivad teid. Nad näevad iga teie liigutust: mida loed, kui palju kulutad, kuhu lähed, kellega suhtled, millal hommikul ärkad, mida vaatad televiisorist ja loed internetist. Iga teie liigutust jälgitakse, kaevandatakse andmeid, krigistatakse ja koostatakse tabelid, et moodustada pilt sellest, kes te olete, mis paneb teid märkima ja kuidas teid kõige paremini juhtida, millal ja kui on vaja teid järjekorda tuua. Hoiduge sellest, mida ütlete, mida loete, mida kirjutate, kuhu lähete ja kellega suhtlete, sest see kõik salvestatakse, salvestatakse ja kasutatakse teie vastu lõpuks valitsuse valitud ajal ja kohas.

15. Eraomand ei tähenda midagi, kui valitsus võib võtta teie kodu, auto või raha kõige nõrgematel ettekäänetel, olgu selleks siis varade konfiskeerimise skeemid, väljapaistvad domeenid või tasumata kinnisvaramaksud. Samuti on eraomand vähetähtis ajal, mil SWAT-i meeskonnad ja muud valitsusagendid võivad tungida teie koju, lõhkuda teie uksi, tappa teie koera, haavata või tappa teid, kahjustada teie sisustust ja terroriseerida teie perekonda.

16. Kui on olemas absoluutne maksiim, mille järgi föderaalvalitsus näib tegutsevat, on see see, et Ameerika maksumaksja saab alati petta. Valitsuse skeemid petta, petta, petta ja üldiselt maksumaksjatelt nende raskelt teenitud dollareid välja petta, on ulatunud raiskavast sealihatünni seadusandlusest, konfiskeerimisest ja varade konfiskeerimisest, kulukatest stiimulipakettidest ja riigi julgeolekukompleksist, mis jätkuvalt õõnestab. meie vabadused, kuid ei muuda meid kuidagi turvalisemaks. Ameeriklasi on pandud maksma ka läbi nina valitsuse lõputute sõdade, võõrriikide subsideerimise, sõjalise impeeriumi, heaoluühiskonna, eikusagile viivate teede, ülespuhutud tööjõu, salaasutuste, fusioonikeskuste, eravanglate, biomeetriliste andmebaaside, invasiivsete tehnoloogiate, relvaarsenali eest ja kõik muud eelarveread, mis panustavad korporatiivse eliidi kiiresti kasvavasse rikkusesse nende arvelt, kes vaevu toime tulevad – see tähendab meie, maksumaksjad.

17. Alates sünnihetkest kuni seaduslikult täisealiseks saamiseni on noored nüüd riigi hoolealused. Vanematel ei ole enam viimast sõna selle üle, mida nende lastele õpetatakse, kuidas neid distsiplineeritakse või millist arstiabi nad vajavad või veel hullem – lapsevanemal pole õigus sekkuda kui laps oma sugu vahetab.

18. Selleks, et sind märgitaks kahtlaseks tegelaseks, tembeldataks riigivaenlaseks ja suletaks nagu ohtlik kurjategija, pole vaja muud teha, kui kasutada teatud päästikusõnu, surfata internetis, suhelda mobiiltelefoniga, juhtida autot, ööbida hotellis, osta ehituspoest materjale, võtta lennu- või paadisõidutunde, näida kahtlane, seada kahtluse alla valitsusasutused või elada üldiselt Ameerika Ühendriikides.

19. Valitsus surub meid põhiseaduslikule kriisile üha lähemale.

20. Meie vabadusi – eriti neljandat muudatust – lämmatab jätkuvalt valitsusbürokraatide seas valitsev arvamus, et neil on õigus läbi otsida, konfiskeerida, riisuda, skaneerida, luurata, uurida, patsutada, taser ja arreteerida. igal ajal ja vähimagi provokatsiooni eest. Sunnitud õõnsuste otsingud, sunnitud kolonoskoopiad, sunnitud verevõtud, sunnitud hingeõhu alkoholitestid, sunnitud DNA ekstraheerimine, sunnitud silmade skaneerimine ja sunnitud lisamine biomeetrilistesse andmebaasidesse on vaid mõned viisid, kuidas ameeriklastele jätkuvalt meelde tuletada, et meil pole kontrolli selle üle, mis juhtub meie kehaga kohtumisel valitsusametnikega.

Need ei ole probleemid, mida saab mõne hästi valitud sõnaga kergekäeliselt kõrvale heita, nagu enamik poliitikuid kipub tegema.

Olenemata sellest, milline USA kandidaat need 2024 aasta valimised võidab, peavad kodanikud ja need, kes meid esindavad, tunnistama tõsiasja, et ei saa olla politseiriiki – ei türanniat – ei saa olla meie õiguste rutiinset rikkumist ilma meie kaasosaluse ja kokkumänguta – ei saa meid pimestada – ei saa vaikima sundida, kehitades õlgu, lastes end segada ja meie kodanikuteadvust lahjendada.

Ilma meieta – Inimesteta, põlisrahvata – pole valitsust. Meie arvukus, meie lihased, meie loomine, meie füüsiline kohalolek sellel maal on ja jääb elu jätkumise ja inimrassi eksisteerimise aluseks

Meie, rahvas, oleme valitsus.

Ainus lahendus riikidel jääda suveräänseteks ja rahvused rahvusteks on Rahva Võim.

Artikli toimetas Veiko Huuse. Kasutatud alikas: Autorid John & Nisha Whitehead Rutherfordi instituudi kaudu,

Loe lisaks:

Loe Veiko Huuse blogipostitust: https://fonte.news/blog-post/kas-sa-oled-nous-et-turklane-suudab-eestimaad-juhtida/

Astudes ühe sammu tagasi, tundub, et “Ärgake, midagi on katki” juhtum, kuna midagi sellist pidi kindlasti juhtuma, et diskrediteerida soo tunnustamise reformi eelnõud, mille nimel Sturgeon oli teinud kõik endast oleneva. Šoti inimesed lihtsalt ei ole valmis omaks võtma soolise enesetunnustamise poliitikat ja kõiki selle tagajärgi ega pruugi kunagi olla. Isegi kui Isla Bryson poleks täpselt valel hetkel avanenud, oli vaid aja küsimus, millal tuleb teine ​​sarnane skandaal.

Astudes veel ühe sammu tagasi, meeldib mulle mõelda, et Sturgeon lahkub samal põhjusel, miks Jacinda Ardern läks – kuna ta mõistis, et ükski juht ei saa loota pärast katastroofilise null-Covidi poliitika omaksvõtmist tagasivalimisele. Nüüd on selge, et Šotimaa karmid mittefarmatseutilised sekkumised COVID-19 leviku peatamiseks olid katastroofiline läbikukkumine, põhjustades tohutuid kulusid, ilma et oleks mingit kasu. Ja need kulud kuhjuvad jätkuvalt, uimasti- ja alkoholisõltuvus kasvab hüppeliselt, haridustase langeb, haiglad lõhkevad ja majandus on madalseisus.

1989. aastal, kui töötasin Punchis  , külastasin Bukaresti paar päeva pärast Nicolae Ceaușescu langemist 1989. aasta detsembris ja see oli suurepärane hetk. Inimesed tähistasid tänavatel, peaaegu nagu oleks Vabariigi aastapäeva pidustused. Nende õlgadelt oli langenud suur raskus – vihatud marksistlik kontrollisüsteem oli lõpuks võidetud – ja inimestel oli vabadus mõelda ja öelda, mis neile meeldis. Ma kujutan ette, et atmosfäär Šotimaal on lähipäevil märkimisväärselt sarnane.

SNP juhitud Šotimaal oli see kunagi nii, kuid Sturgeoni lootusetu pandeemia halb juhtimine, püüdes alati Ceaușescu Borisist üle saada, on teinud kõik hullemaks. Ta jätab seljataha kriisis oleva riigi, mis on pärast üheksat aastat esimese ministri ametis olnud peaaegu igas mõttes hullem. Tema vaatenurgast veelgi katastroofilisem on see, et avalikkuse toetus iseseisvusele on praegu väiksem kui siis, kui ta ametisse astus – ja ma kujutan ette, et see oli  tema jaoks rohkem kui miski muu. 

Huvitav, kas tema järeltulija loobub soo tunnustamise reformi seadusest? Või vähemalt vajutatakse pausi nuppu, et saaks selle üle laiemalt konsulteerida? Sturgeoni ajal sai SNP ideoloogiast etnonatsionalismi ja kõva vasakpoolse identiteedipoliitika kokteil – kohutavalt mürgine pruul. Muu hulgas saduldas see teda juhitamatu koalitsiooniga.

Valged töölisklassi valijad, kes moodustavad suure osa SNP toetusest, ei kavatsenud kunagi entusiastlikult enesetuvastust omaks võtta. SNP takistas ülemaailmset suundumust – millest ma  siin kirjutasin  –, et vasakpoolsed erakonnad kaotavad valimistoetust, kui nad on sotsiaalse õigluse sõdalaste kätte jäänud. Põhjus? Kui proovite oma keskklassi liberaalsetele aktivistidele meeldida oma traditsioonilise töölisklassi baasi arvelt, ei võida te valimisi. Loodan, et see reegel, mille suhtes SNP on seni osutunud erandiks, rakendub SNP-le ka järgmistel üldvalimistel.

Sturgeoni saatus peaks olema hoiatuseks Keir Starmerile, kes on samuti ärkamiskava omaks võtnud. Kui ta ikka ei oska vastata küsimusele “Kas naisel võib olla peenis?” kui järgmised valimised tulevad, siis ma kahtlen, kas ta võidab üldise enamuse. 

Nicola Sturgeon oli üks lääne autoritaarsemaid liidreid, sõnavabaduse vaenlane ja keegi, kes ei kahtlustanud oma riiki pandeemia ajal ajutiseks diktatuuriks muuta. Jumal tänatud, et ta läheb. Loodame, et kõik teised lääne juhid, kes on viimase kolme aasta jooksul samu vigu teinud, järgivad tema eeskuju ja astuvad tagasi enne, kui valijad nad tagasi lükatakse, alustades Justin Trudeau’st.

Artikli autor: Toby Young, on olnud ajakirjanik rohkem kui 35 aastat. Ta on mitme raamatu autor, sealhulgas How to Lose Friends & Alienate People, ning on teadmuskoolide usaldusfondi kaasasutaja. Lisaks Päeva Skeptiku toimetamisele on ta Sõnavabaduse Liidu peasekretär.

Loe lisaks:

Loo kokkuvõte

• Robert Epstein on Harvardi koolitatud psühholoog, kes on paljastanud, kuidas Google oma otsingumootori kaudu avaliku arvamusega manipuleerib, et nad saaksid muuta valimiste tulemusi ja paljusid muid olulisi valdkondi.
• Tema uurimus näitab, kuidas Google kasutab uusi manipuleerimistehnikaid, mida pole inimkonna ajaloos kunagi varem eksisteerinud. Kui see poleks piisavalt halb, on need tööriistad lühiajalised ega jäta nende vildakast käitumisest paberile jälge
• Epsteini 2020. aasta arvutuste kohaselt suutis Google anda 15 miljonit häält enne USA 2020. aasta presidendivalimisi.
• Kuna Google’ist on saanud igapäevane tööriist, mida kasutatakse enam kui 90% otsingute tegemiseks üle maailma, oli ettevõte 2020. aasta seisuga määranud tõenäoliselt 25% maailma riiklike valimiste tulemused.
• Otsingusoovitused – kuvatakse rippmenüüs, kui hakkate otsingusõna sisestama – on veel üks võimas manipuleerimistööriist, mis suudab muuta 50/50 jaotuse otsustamata valijate vahel 90/10 jaotuseks, ilma et kellelgi oleks vähimatki aimu, et nendega on manipuleeritud

Robert Epstein, kes sai doktorikraadi Harvardist 1981. aastal psühholoogia erialal ja töötas ajakirja Psychology Today endise peatoimetajana. Nüüd on ta Ameerika Käitumisuuringute ja Tehnoloogiainstituudi vanemuurija psühholoog, kus ta on viimase kümnendi jooksul aidanud paljastada Google’i manipuleerivaid ja petlikke tavasid. Selles intervjuus selgitab ta, mis tekitas temas huvi Interneti-otsingu monopoli uurimise vastu ja millised ohud on elanikkonna jaoks:

“2012. aastal, 1. jaanuaril, sain Google’ilt mõned e-kirjad, milles öeldi, et mu veebisait sisaldab pahavara ja see blokeerib juurdepääsu. See tähendab, et olin sattunud ühte Google’i musta nimekirja.

Minu veebisait sisaldas pahavara. Sellest oli üsna lihtne vabaneda, kuid selgub, et Google’i mustast nimekirjast on raske välja pääseda. See on suur probleem. Hakkasin Google’i veidi teistmoodi vaatama. Ma mõtlesin esiteks, miks nad teavitavad mind sellest, mitte mõnda valitsusasutust või mõnda mittetulundusühingut? Miks eraettevõte mind teavitas?

Teisisõnu, kes tegi Google’ist Interneti šerifi? Teiseks sain teada, et neil puudub klienditeenindusosakond, mis tundus väga kummaline, nii et kui teil on Google’iga probleeme, siis on teil probleem, sest nad ei aita teil probleemi lahendada.

Sain ka teada, et kuigi võite sattuda musta nimekirja sekundi murdosaga, võib mustast nimekirjast väljumiseks kuluda nädalaid. On olnud ettevõtteid, mis on sattunud oma mustadesse nimekirjadesse ja on probleemi lahendamisel tegevuse lõpetanud.

Asi, mis mulle tõeliselt silma jäi – kuna olen terve elu olnud programmeerija – oli see, et ma ei saanud aru, kuidas nad blokeerivad juurdepääsu mu veebisaidile, mitte ainult oma toodete kaudu… Google.com, otsingumootor, või Chrome’i kaudu, mis on nende brauser, aga Safari kaudu, mis on Apple’i toode, Firefoxi kaudu, mida haldab mittetulundusühing Mozilla.

Kuidas blokeeris Google juurdepääsu nii paljude erinevate vahenditega? Asi on selles, et hakkasin just ettevõtte vastu rohkem uudishimulikuks muutuma ja hiljem, 2012. aastal, sattusin vaatama kasvavat kirjandust, mis käsitles otsingu paremusjärjestuse mõju müüki.

See oli turundusvaldkonnas ja see oli lihtsalt hämmastav. Teisisõnu, kui suudaksite end nende otsingutulemustes veel ühe astme võrra üles tõsta, võib see teie ettevõtte jaoks edu või ebaõnnestumise vahet teha. see võib tähendada palju suuremat sissetulekut.

Selgus, et see esialgne uuring väitis, et inimesed tõesti usaldavad neid kõrgema asetusega otsingutulemusi. Esitasin lihtsalt küsimuse. Mõtlesin, kas kui inimesed usaldavad neid kõrgema asetusega otsingutulemusi, saaksin otsingutulemusi kasutada inimeste arvamuste, võib-olla isegi häälte mõjutamiseks.”

See, mida Epstein avastas oma 2013. aastal alanud hilisemate uuringute kaudu, on see, et jah, kallutatud otsingutulemusi saab tõepoolest kasutada avaliku arvamuse mõjutamiseks ja otsustamatute valijate mõjutamiseks. Veelgi enam, selle mõju tugevus oli šokeeriv. Lõpuks avastas ta ka, kuidas Google suudab blokeerida juurdepääsu veebisaidile muudes brauserites peale nende brauserite. Tema leiud avaldati 2016. aastal ajakirjas U.S. News & World Report(1).

Google’i jõud kujutavad ühiskonnale tõsist ohtu

Google’i volitused kujutavad ühiskonnale kolme konkreetset ohtu:

1. Nad on jälgimisagentuur, millel on märkimisväärsed, kuid varjatud järelevalvevolitused. Nagu märkis Epstein:

“Otsingumootor … Google Wallet, Google Docs, Google Drive, YouTube, need on jälgimisplatvormid. Teisisõnu, nende vaatenurgast on nende tööriistade väärtus selles, et nad annavad neile teie kohta rohkem teavet. Järelevalve on see, mida nad teevad.”

2. Nad on tsenseeriv agentuur, mis suudab piirata või blokeerida juurdepääsu veebisaitidele kogu Internetis, otsustades seega, mida inimesed näevad ja mida mitte. Neil on isegi võimalus blokeerida juurdepääs tervetele riikidele ja Internetile tervikuna.

Sellise Interneti-tsensuuri kõige purustavam probleem on see, et te ei tea, mida te ei tea. Kui teatud tüüpi teave on otsingust eemaldatud ja te ei tea, et see peaks kuskil olemas olema, ei hakka te seda kunagi otsima. Ja kuidas teate veebist teavet otsides, et teatud veebisaidid või lehed on otsingutulemustest üldse eemaldatud? Vastus on, et sa ei tee seda.

Näiteks Google on DNA-hoidlatesse investeerinud üsna pikka aega ja lisab meie profiilidele DNA-teavet. Epsteini sõnul on Google üle võtnud riikliku DNA hoidla, kuid artiklid selle kohta, millele ta on oma kirjutistes viidanud, olid 2020. aastal kadunud.

Mõned artiklid on nüüd uuesti esile kerkinud, kuid parema ülevaate saamiseks sellest, mida Google on vähemalt 2011. aastast alates teinud, on uus otsingumootor Freespoke.com nende otsingute jaoks suurepärane allikas.

3. Neil on õigus manipuleerida avalikku arvamust otsingu paremusjärjestuse ja muude vahenditega.

“Minu jaoks on see kõige hirmutavam valdkond,” ütleb Epstein, “sest Google kujundab miljardite inimeste arvamusi, mõtlemist, uskumusi, hoiakuid, oste ja hääli kogu maailmas, ilma et keegi teaks, et nad seda teevad… ja võib-olla isegi šokeerivam, jätmata võimudele paberijälge.

Nad kasutavad uusi manipuleerimistehnikaid, mida pole kunagi varem inimkonna ajaloos eksisteerinud, ja nad on enamasti alateadlikud, kuid need ei tekita väikseid nihkeid.

Need põhjustavad inimeste mõtlemises tohutuid nihkeid ja väga kiiresti. Mõned tehnikad, mida ma avastasin, on ühed suurimatest käitumuslikud mõjud, mis kunagi käitumisteadustes avastatud.”

Kuigi järelevalve on Google’i põhitegevus, pärineb nende tulu – mis 2022. aastal ületab 256 miljardit dollarit aastas(2) – peaaegu eranditult reklaamist. Kogu see isiklik teave, mille olete neile erinevate toodete kaudu esitanud, müüakse reklaamijatele, kes otsivad kindlat sihtrühma.

Kuidas Google saab teie arusaama teie teadmisteta muuta

Epsteini kontrollitud, randomiseeritud, topeltpimedad ja tasakaalustatud katsed on paljastanud mitmeid erinevaid viise, kuidas Google saab avalikkuse ettekujutust muuta. Esimene efekt, mille ta avastas, kannab nime SEME, mis tähistab otsingumootori manipuleerimise efekti. Selle efekti tuvastamiseks kasutatud põhikatse täieliku kirjelduse saamiseks kuulake intervjuud.

Kokkuvõttes oli tema katse eesmärk näha, kas konkreetse poliitilise kandidaadi poole kaldu otsingutulemused suudavad muuta kasutajate poliitilisi arvamusi ja kalduvusi.

“Ma ennustasin, kui me seda esimest korda tegime, et saame nihke,” ütleb Epstein, “sest inimesed usaldavad kõrgema asetusega otsingutulemusi ja loomulikult olime otsingutulemusi kallutanud nii, et kui selles esimeses rühmas , klõpsas keegi kõrge asetusega otsingutulemusel, mis ühendaks ta veebilehega, mis pani ühe kandidaadi teisest palju parem välja…

Ma ennustasin, et võime hääletuseelistustes nihkuda 2% võrra 3% peale. Ma olin kaugel. Meil on … 48% nihe, mis minu arvates pidi olema viga, sest see on hull…

Pean märkima, et peaaegu kõigis oma katsetes, eriti esimestes katsetes, kasutasime teadlikult otsustamatuid valijaid. See on võti. Erakondlike, ühele või teisele erakonnale tugevalt pühendunud inimeste arvamusi või hääleeelistusi ei saa lihtsalt peale suruda, aga otsustamatud inimesed, need on väga haavatavad inimesed. Oma katsetes leiame alati võimaluse kasutada otsustamatuid valijaid.

Nendes varajastes katsetes tagasime, et meie valijad ei otsustanud, kasutasime osalejatena USA-st pärit inimesi, kuid meie valisime 2010. aasta Austraalia peaministri valimised.

Nad on tõelised kandidaadid, tõelised valimised, tõelised otsingutulemused, tõelised veebilehed ja loomulikult, kuna meie osalejad olid USA-st, ei olnud nad kandidaatidega tuttavad. Tegelikult on see põhjus, miks me saame enne otsingu sooritamist peaaegu täiusliku 50/50 jaotuse selle kohta, kelle poolt nad hääletavad, sest nad ei tunne neid kandidaate. Teave, mida nad otsingust saavad, on arvatavasti põhjus, miks me saame nihke.”

Lihtne trikk varjab tõhusalt otsingu eelarvamusi

Teine asi, mida Epstein märkas, oli see, et väga vähesed näisid mõistvat, et näevad kallutatud otsingutulemusi. Teisisõnu, manipuleerimine jäi praktiliselt avastamata.

Teises katses suutsid nad saavutada valijate eelistuse 63% nihke ja varjates erapoolikust – lihtsalt sisestades siia-sinna oponenti pooldava tulemuse – suutsid nad varjata erapoolikust peaaegu kõigi eest.

“Teisisõnu, me võime arvamustes ja hääletuseelistustes tohutult muutuda, kui keegi ei suuda tuvastada meie esitatud otsingutulemuste eelarvamusi,” ütleb Epstein. “See on koht, kus see hakkab jällegi hirmutavaks muutuma. Hirmutavam on ikka veel siis, kui asusime tegema riiklikku uuringut enam kui 2000 inimesega kõigis 50 osariigis.”

See laiaulatuslik uurimine näitas, et vähesed, kes kallutatust tegelikult märkavad, ei ole selle mõjude eest kaitstud. Kummalisel kombel nihkuvad nad tegelikult veelgi rohkem kallutatuse poole, mitte sellest eemale.

Nagu näitavad ka teised uuringud, on klikkide muster võtmetegur, mis muudab otsingu kallutatuse nii võimsaks: 50% kõigist otsinguvalikutest lähevad kahele parimale üksusele ja 95% kõigist klõpsudest otsingutulemuste esimesele lehele.

“Teisisõnu veedavad inimesed suurema osa ajast kõrge asetusega otsingutulemuste sisul klõpsamisel ja lugemisel. Kui need kõrge asetusega otsingutulemused eelistavad ühte kandidaati, on see peaaegu kõik, mida nad näevad ja see mõjutab nende arvamusi ja hääletamist. eelistused,” ütleb Epstein.

Hilisemad katsed näitasid, et see klikimuster on konditsioneerimise tulemus. Enamik asju, mida inimesed otsivad, on lihtsad asjad, nagu kohalik ilm või riigi pealinn. Kõige sobivam ja õigem vastus on alati kõige üleval. See paneb nad eeldama, et parim ja tõeseim vastus on alati kõrgeima reitinguga kirje.

Google võis 2016. aasta USA presidendi valimistel mõjutada miljoneid hääli

Otsingumootori manipuleerimise tagajärjed võivad olla tohutud. Muidugi on üks asi avalikku arvamust muuta ja teine on tegelikult selle jõu kasutamine. Niisiis, Epsteini järgmine eesmärk oli kindlaks teha, kas Google kasutab oma mõjujõudu või mitte.

“2016. aasta alguses seadsin sisse esmakordselt seiresüsteemi, mis võimaldas mul vaadata üle inimeste õlgade, kui nad 2016. aasta presidendivalimistele eelnenud kuudel tegid Google’is, Bingis ja Yahoos valimistega seotud otsinguid ja mul oli 95 väliagenti (nagu me neid kutsume) 24 osariigis.

Hoidsime nende isikuid saladuses, mis nõudis palju tööd. Muide, see on täpselt see, mida Nielseni ettevõte teeb telesaadete reitingute loomiseks. Neil on mitu tuhat perekonda. Nende isikud on salajased. Nad varustavad pered spetsiaalsete kastidega, mis võimaldavad Nielsenil analüüsida, milliseid saateid nad vaatavad …

Nielseni mudelist inspireerituna värbasime oma väliagendid, varustasime nad kohandatud passiivse tarkvaraga. Teisisõnu, keegi ei suutnud tuvastada, et nende arvutis on tarkvara. Kuid see tarkvara võimaldas meil vaadata üle nende õla, kui nad valimistega seotud otsinguid korraldasid …

Säilitasime lõpuks 13 207 valimistega seotud otsingut ja ligi 100 000 veebilehte, millele otsingutulemused viitasid… Pärast valimisi hindasime veebilehti erapoolikuse, kas Clintoni või Trumpi pooldajate suhtes… ja seejärel analüüsisime, kas inimeste nähtavates otsingutulemustes esines eelarvamusi.

Saadud tulemused olid kristallselged, statistiliselt väga olulised … tasemel 0,001. See ütleb, et võime olla kindlad, et eelarvamus, mida nägime, oli tõeline ja seda ei juhtunud mõne juhusliku teguri tõttu. Leidsime Clintonit toetava eelarvamuse kõigis 10 otsingupositsioonis Google’i otsingutulemuste esimesel lehel, kuid mitte Bingis ega Yahoos.

See on väga oluline. Seega oli Google’is märkimisväärne Clintoni-meelne eelarvamus. Alates 2013. aastast tehtud katsete tõttu suutsin ma ka välja arvutada, kui palju hääli oleks võinud sellise kallutatuse tasemega muuta… Vähemalt 2,6 miljonit [otsustamata] häält oleks läinud Hillary Clintonile.

Tipptasemel võisid Google’i kallutatud otsingutulemused muuta kuni 10,4 miljonit otsustamatut valijat Clintoni poole, mis pole sugugi väike saavutus – seda kõike ilma, et keegi oleks aru saanud, et neid on mõjutatud, ja jätmata võimudele jälge.

Epsteini arvutuste kohaselt õnnestus tehnoloogiaettevõtetel, mille peamiseks on Google, 2020. aasta valimistel mõjutada 15 miljonit häält, mis tähendab, et neil oli potentsiaali valida USA järgmine president.

Google’il on võim, et määrata 25% ülemaailmsetest valimistest

Paljud, kes vaatavad Epsteini tööd, keskenduvad lõpuks Google’i võimele mõjutada USA poliitikat, kuid probleem on sellest palju suurem.

“Nagu ma kongressi ees tunnistades selgitasin, on põhjus, miks ma nendel teemadel avalikult sõna võtan, see, et esiteks arvan, et on oluline säilitada demokraatia ning säilitada vabad ja ausad valimised. Minu jaoks on see iseenesest mõistetav.

Kuid probleem on palju suurem kui valimised või demokraatia või USA. Kuna ma arvutasin 2015. aastal, et … Google’i otsingumootor – kuna enam kui 90% otsingutest maailmas tehakse Google’i kaudu – määras üle 25% maailma riiklike valimiste tulemused.

Kuidas see saab olla? Noh, see on sellepärast, et paljud valimised on väga lähedal. Ja see on selle mõistmise võti. Teisisõnu, me vaatasime tegelikult üle maailma riiklike valimiste võidumarginaale, mis kipuvad olema väga lähedal. Näiteks 2010. aasta Austraalia valimistel oli võidumarginaal umbes 0,2% …

Kui tulemused, mida nad Google’is saavad, on ühe kandidaadi poole kaldu, muudab see otsustamata inimeste seas palju hääli. Ja neil on väga lihtne valimisi ümber pöörata või … valimisi kokku ajada… Google’il on seda väga lihtne teha.

Nad võivad seda teha tahtlikult, mis on omamoodi hirmutav. Teisisõnu võivad mõned Google’i tippjuhid otsustada, kes võidavad valimised Lõuna-Aafrikas, Ühendkuningriigis, Saksamaal, Prantsusmaal, Eestis või mujal. See võib olla lihtsalt petturitest Google’i töötaja, kes seda teeb. Võite arvata, et see on võimatu … [aga] see on uskumatult lihtne …

(Pange tähele, et Google on maailma Eliidi – WEF grupeeringu kontrolli all ja nad kasutavad vajalike inimeste vajalikele kohtadele panemiseks Google, Meta ja teisi mõjutusvahendeid.)

[A] Google’i vanemtarkvarainsener Shumeet Baluja, kes on olnud Google’is peaaegu algusest peale, avaldas romaani, millest keegi pole kunagi kuulnud, nimega “Ränidžungel” … See on väljamõeldud, kuid see räägib Google’ist ja selle jõust, kuidas Google’i üksikud töötajad peavad purustama ettevõtte või üksikisiku.

See on fantastiline romaan. Küsisin Baluja käest, kuidas Google lasi tal seda raamatut avaldada, ja ta vastas: “Noh, ma lubasin, et ma seda kunagi ei reklaami.” Sellepärast pole keegi sellest raamatust kuulnudki.”

Diktaator erinevalt kõigest, mida maailm on kunagi tundnud

Teine ja veelgi hirmutavam võimalus on see, et Google võib lubada oma kallutatud algoritmil eelistada üht kandidaati teisele, hoolimata sellest, kumba kandidaati eelistatakse.

“See on kõige hirmutavam võimalus,” ütleb Epstein, “sest nüüd on teil algoritm, arvutiprogramm, mis on idioot… otsustab, kes meid valitseb. See on hullumeelsus.”

Kuigi see kõlab nii, nagu see peaks olema ebaseaduslik, ei ole see nii, sest puuduvad seadused või määrused, mis piiraksid või määraksid, kuidas Google peab oma otsingutulemusi järjestama. Kohtud on tegelikult jõudnud järeldusele, et Google lihtsalt kasutab oma õigust sõnavabadusele, isegi kui see tähendab nende ettevõtete hävitamist, mida nad oma otsingu- või mustades nimekirjades alandavad.

Ainus viis end sellise varjatud mõju eest kaitsta on selliste seireprogrammide loomine nagu Epsteini oma üle kogu maailma. “Liigina on see ainus viis kaitsta end uut tüüpi võrgutehnoloogiate eest, mida saab kasutada meie mõjutamiseks,” ütleb ta. “Ühelgi diktaatoril pole kunagi olnud isegi murdosa selle ettevõtte võimust.”

Epstein nõuab ka, et valitsus muudaks Google’i otsinguindeksi avalikuks ühisvaraks, mis võimaldaks teistel ettevõtetel luua Google’i andmebaasi kasutades konkureerivaid otsinguplatvorme. Kuigi Google’i otsingumootorit ei saa purustada, saaks selle monopoli nurjata, sundides seda oma indeksi teistele otsinguplatvormide arendajatele üle andma.

Otsingusoovituste mõju

2016 aastal avastas Epstein ka otsingusoovituste märkimisväärse mõju – soovitatud otsingud kuvatakse rippmenüüs, kui hakkate otsinguterminit sisestama. Seda efekti tuntakse nüüd otsingusoovituse efektina või SSE-na. Epstein selgitab:

“Alguses oli idee, et nad säästavad teie aega. Nii nad seda uut funktsiooni esitlesid. Nad kavatsesid teie ajaloo või teiste inimeste otsimise põhjal ette näha, mida te otsite, et te ei peaks kogu asja tippima. Klõpsake lihtsalt ühel soovitusel. Aga siis muutus see millekski muuks. See muutus manipuleerimisvahendiks.

2016 aasta juunis avastas väike uudisteorganisatsioon …, et Hillary Clintoniga seotud negatiivseid otsingusoovitusi on peaaegu võimatu saada, kuid teistele inimestele, sealhulgas Donald Trumpile, on neid lihtne hankida. Nad olid selle pärast väga mures, sest võib-olla võib see inimesi kuidagi mõjutada.

Niisiis, ma proovisin seda ise ja mul on suurepärane pilt, mille ma seda näidates säilitasin. Sisestasin Bingis ja Yahoos teksti “Hillary Clinton on” ja sain need pikad nimekirjad, kaheksa ja kümme üksust, öeldes: “Hillary Clinton on kurat. Hillary Clinton on haige… kõik negatiivsed asjad, mida inimesed tegelikult otsisid.

Kust ma seda tean? Sest me kontrollisime Google’i suundumusi. Google’i trendid näitavad teile, mida inimesed tegelikult otsivad. Muidugi, inimesed otsisid tegelikult kõiki neid negatiivseid asju, mis olid seotud Hillary Clintoniga. Need [olid] kõige populaarsemad otsinguterminid.

Niisiis, proovisime seda Google’is ja saime: “Hillary Clinton võidab, Hillary Clinton on suurepärane.” Nüüd kontrollite neid fraase Google’i trendidest ja leiate, et keegi ei otsi “Hillary Clinton on fantastiline”. Mitte keegi. Mitte ükski. Kuid just seda nad teile oma otsingusoovitustes näitavad.

See pani mu uurimiskäigud jälle käima. Hakkasin katseid tegema, sest ütlesin: “Oota, miks nad peaksid seda tegema?” Mis mõte sellel on?’ Katsete seerias leidsin järgmist: lihtsalt otsingusoovitustega manipuleerides saaksin otsustamata valijate 50/50 jaotuse muuta 90/10 jaotuseks – kellelgi pole vähimatki aimu, et nendega on manipuleeritud.“

YouTube’i uus algoritm

Google’ile kuuluval YouTube’il on samuti tohutu mõju avalikule arvamusele. Epsteini sõnul soovitab 70% inimeste YouTube’is vaadatavatest videotest Google’i ülisalajase Up Next algoritmi järgi, mis soovitab teil videoid vaadata alati, kui te videot vaatate.

Nii nagu otsingusoovitused, on ka see fenomenaalselt tõhus lühiajaline manipuleerimistööriist. Algoritmi soovitatud videoid ei salvestata, kuid hakkab söötma teile ette ühe video teise järel.

“Praegu on dokumenteeritud juhtumeid, kus inimesed on pöördunud äärmusliku islami või valgete ülemvõimu poole, sõna otseses mõttes seetõttu, et YouTube’i videote jada tõmbas nad lõksu,” ütleb Epstein.

“Mõelge sellele võimule. Jällegi, see ei ole võimas inimestele, kellel on juba tugev arvamus. See on võimas inimestele, kellel seda ei ole, inimestele, kes on haavatavad, inimestele, kes on otsustamatud või pühendumatud. Ja selliseid inimesi on väga palju.”

Jubeduse piir

Enamikul inimestel on nüüd Amazon Prime. Kui olete üks neist, kes seda kasutab, võite vaadata Prime’is järgmist dokumentaalfilmi. See on väärt oma aega, et seda teha. Epstein ja paljud teised eksperdid annavad väga mõjuva ülevaate ohtudest, mida oma intervjuus käsitleme. Minu arvates tuleb seda vaadata ja soovitada oma sõpradele ja perele.

Epsteini tõstatab küsimuse: “Kes andis sellele eraettevõttele, mis ei vastuta kellegi ees, võimaluse määrata, mida miljardid inimesed üle maailma näevad või ei näe?”

See on võib-olla üks suuremaid probleeme. Epstein ja teised üritavad sellele küsimusele vastata selles dokumentaalfilmis “The Creepy Line”, mis on otsene tsitaat Google’i tegevjuhilt Eric Schmidtilt.

“Traditsioonilisel meedial on väga tõsised piirangud, kuid Google’il, mis on palju läbitungivam ja inimeste mõjutamisel palju tõhusam, pole ühtegi neist piirangutest,” ütleb Epstein.

“[The Creepy Line’is] on palju häid inimesi, palju häid andmeid ja see selgitab minu uurimistööd väga selgelt, mis on suurepärane. See selgitab minu uurimistööd paremini kui ma ise. “The Creepy Line” on saadaval iTunesis ja Amazonis. Arvan, et selle vaatamine maksab 3 või 4 dollarit… Kui olete Amazon Prime liige, on see [aeg-ajalt] tasuta. See on suurepärane film.”

Google juhib täielikku järelevalvet

Oma artiklis(3) “Seitse lihtsat sammu võrguprivaatsuse poole” kirjeldab Epstein soovitusi teie privaatsuse kaitsmiseks veebis surfates, millest enamik ei maksa midagi.

“Minu esimene lause on “Ma pole alates 2014. aastast saanud oma arvutisse ega mobiiltelefoni sihitud reklaami.” Enamik inimesi on sellest šokeeritud, sest neid pommitatakse pidevalt sihitud reklaamidega.

Üha rohkem inimesi ütleb mulle, et nad lihtsalt vestlevad kellegagi, nii et nad isegi ei tee Internetis iseenesest midagi, kuid nende telefon on läheduses – või vestlevad nad oma kodus ja neil on Amazon. Alexa või Google Home, need isiklikud assistendid – ja järgmise asjana hakkavad nad saama sihitud reklaame, mis on seotud sellega, millest nad rääkisid.

See on valveprobleem… Asi on selles, et on olemas viise, kuidas kasutada internetti, tahvelarvuteid ja mobiiltelefone, et oma privaatsust säilitada või kaitsta, kuid peaaegu keegi ei tee seda. Fakt on see, et meid jälgitakse nüüd 24/7, üldiselt, teadmata, et meid isegi jälgitakse.

Võib-olla on mõned inimesed teadlikud, et Google’is otsinguid tehes säilitatakse otsinguajalugu igavesti… Kuid see läheb sellest palju kaugemale, sest nüüd jälgitakse meid isiklike abistajate kaudu, nii et kui me räägime, siis meid [jälgitakse] .

See läheb isegi kaugemale, sest mõni aasta tagasi ostis Google Nesti ettevõtte, mis toodab nutikat termostaati. Pärast ettevõtte ostmist panid nad nutikatesse termostaatidesse mikrofonid ning nutikate termostaatide uusimatel versioonidel on mikrofonid ja kaamerad.

Viimastel aastatel on Google’ile välja antud patente, mis annavad neile põhimõtteliselt omandiõiguse inimeste kodudes mikrofonide poolt vastuvõetavate helide analüüsimise viisidele.

Nad saavad teid ühendada hambaarstidega, nad saavad teid ühendada seksiterapeutidega, vaimse tervise teenustega, suhtetreeneritega jne. Niisiis, see on olemas. Asukoha jälgimine on samuti täiesti käest ära läinud. Oleme viimastel kuudel õppinud, et isegi kui keelate asukoha jälgimise oma mobiiltelefonis, jälgitakse teid endiselt.”

See on üks põhjusi, miks soovitan tungivalt kasutada oma mobiiltelefonis ja arvutis VPN-i, kuna see takistab praktiliselt kellelgi teid jälgimast ja sihtimast. Neid on palju, kuid ma kasutan seda, mida Epstein soovitab, Nord VPN-i, mis on ainult umbes 3 dollarit kuus ja saate seda kasutada kuni kuues seadmes. Minu arvates on see kohustuslik, kui soovite oma privaatsust säilitada.

Kuidas Google teid jälgib isegi siis, kui olete võrguühenduseta

Inimese kohta saate palju teada, kui jälgite tema liikumist ja asukohta. Enamik meist on nende asjade suhtes väga naiivsed. Nagu Epstein selgitas, on asukoha jälgimise tehnoloogia muutunud uskumatult keerukaks ja agressiivseks.

Näiteks Android-mobiiltelefonid, mis on Google’i omanduses olev operatsioonisüsteem, saavad teid jälgida isegi siis, kui te pole Internetiga ühendatud, olenemata sellest, kas teil on geojälgimine lubatud või mitte.

“See läheb lihtsalt jubedamaks ja jõhkramaks,” ütleb Epstein. “Oletame, et tõmbate SIM-kaardi välja. Oletame, et katkestate ühenduse mobiilsideteenuse pakkujaga, nii et olete täiesti isoleeritud. Teil pole Interneti-ühendust. Arvake ära, mis? Teie telefon jälgib endiselt kõike, mida te selles telefonis teete ja see jälgib endiselt teie asukohta.”

Niipea kui loote uuesti Interneti-ühenduse, saadetakse kogu teie telefoni salvestatud teave Google’ile. Seega, kuigi võite arvata, et veetsite päeva inkognito režiimis, jagatakse uuesti ühenduse loomise hetkel iga teie tehtud sammud (eeldusel, et telefon oli kaasas).

Seoses veebijälgimisega on samuti oluline mõista, et Google jälgib teie liikumist võrgus isegi siis, kui te nende tooteid ei kasuta, sest enamik veebisaite kasutab Google Analyticsit, mis jälgib kõike, mida te sellel veebisaidil teete. Ja te ei saa kuidagi teada, kas veebisait kasutab Google Analyticsit või mitte.

Interneti-privaatsuse kaitsmise sammud

Teie privaatsuse kaitsmiseks soovitab Epstein astuda järgmisi samme, millest seitse on välja toodud jaotises “Seitse lihtsat sammu võrguprivaatsuse poole”. Viimane, Fitbit, on uuem mure.

1. Kasutage virtuaalset privaatvõrku (VPN), nagu Nord, mis maksab vaid umbes 3 dollarit kuus ja mida saab kasutada kuni kuues seadmes. Minu arvates on see kohustuslik, kui soovite oma privaatsust säilitada. Epstein selgitab:

“Kui kasutate oma mobiiltelefoni, sülearvutit või lauaarvutit tavapärasel viisil, on teie identiteet Google’ile ja teistele ettevõtetele väga lihtne näha. Nad näevad seda teie IP-aadressi kaudu, kuid üha enam on nüüd palju keerukamaid viise. et nad teavad, et see oled sina. Üks on brauseri sõrmejälgede võtmine.

See on midagi, mis on nii häiriv. Põhimõtteliselt on teie brauser ja brauseri kasutusviis nagu sõrmejälg. Kasutate oma brauserit ainulaadsel viisil ja just selle järgi, kuidas sisestate, saavad need ettevõtted teid kohe tuvastada.

Brave’il on teatud kaitse brauseri sõrmejälgede võtmise eest, kuid peate tõesti kasutama VPN-i. VPN teeb kõik, mida teete, mõne teise arvuti kaudu mujale. See võib olla kõikjal maailmas ja VPN-teenuseid pakkuvaid ettevõtteid on sadu. See, mis mulle praegu kõige rohkem meeldib, kannab nime Nord VPN.

Laadite tarkvara alla, installite selle, nagu installite mis tahes tarkvara. Seda on uskumatult lihtne kasutada. Nordi kasutamiseks ei pea te olema tehnik ja see näitab teile maailmakaarti ja klõpsate lihtsalt riigil.

Põhimõtteliselt jätab VPN mulje, nagu teie arvuti poleks teie arvuti. Põhimõtteliselt loob see teile mingi võltsidentiteedi ja see on hea. Nüüd käin väga sageli Ameerika Ühendriikides Nordi arvutitest läbi. Mõnikord peate seda tegema või te ei saa teatud asju teha. PayPalile ei meeldi näiteks võõras riigis viibimine.”

Nord, kui seda kasutatakse teie mobiiltelefonis, varjab teie identiteeti ka selliste rakenduste kasutamisel nagu Google Maps.

2. Ärge kasutage Gmaili, sest kõik teie kirjutatud meilid salvestatakse jäädavalt. Sellest saab osa teie profiilist ja seda kasutatakse teie digitaalsete mudelite koostamiseks, mis võimaldab neil ennustada teie mõtteviisi ning iga soovi ja eesmärki.

Samamoodi nagu Gmaili, kasutatakse jälgimisplatvormidena ka paljusid teisi vanemaid meilisüsteeme, nagu AOL ja Yahoo. ProtonMail.com, mis kasutab täielikku krüptimist, on suurepärane alternatiiv ja põhikonto on tasuta.

3. Ärge kasutage Google’i Chrome’i brauserit, sest kõike, mida te seal teete, jälgitakse, sealhulgas klahvivajutused ja kõik veebilehed, mida olete kunagi külastanud. Brave on suurepärane alternatiiv, mis võtab privaatsust tõsiselt.

Brave on ka kiirem kui Chrome ja pärsib reklaame. See põhineb Chromiumil, samal tarkvarataristul, millel Chrome, nii et saate oma laiendusi, lemmikuid ja järjehoidjaid hõlpsalt teisaldada.

4. Ärge kasutage Google’i otsingumootorina ega Google’i laiendusi, nagu Bing või Yahoo, mis mõlemad toovad Google’ilt otsingutulemusi. Sama kehtib ka iPhone’i isikliku assistendi Siri kohta, mis ammutab kõik vastused Google’ilt.

Epsteini soovitatud alternatiivsete otsingumootorite hulka kuuluvad SwissCows ja Qwant. Ta soovitab vältida StartPage’i, kuna selle ostis hiljuti agressiivne veebiturunduse ettevõte, mis sarnaselt Google’iga sõltub jälgimisest.

5. Ärge kasutage Android-mobiiltelefoni kõigil varem käsitletud põhjustel.

6. Ärge kasutage Google Home’i seadmeid oma majas või korteris – need seadmed salvestavad kõike, mis teie kodus toimub, nii kõnet kui ka helisid, näiteks hammaste pesemist ja vee keetmist, isegi kui need näivad olevat passiivsed, ja saadavad selle teabe tagasi Google’le. Android-telefonid kuulavad ja salvestavad alati, nagu ka Google’i kodutermostaat Nest ja Amazoni Alexa.

7. Tühjendage vahemälu ja küpsised – nagu Epstein oma artiklis selgitab(4):

“Igasugused ettevõtted ja häkkerid installivad teie arvutitesse ja mobiilseadmetesse pidevalt invasiivset arvutikoodi, peamiselt selleks, et teil silma peal hoida, kuid mõnikord ka õelamatel eesmärkidel.

Mobiilseadmes saate suurema osa sellest prügist kustutada, minnes brauseri seadete menüüsse, valides suvandi „Privaatsus ja turvalisus” ning klõpsates seejärel vahemälu ja küpsised tühjendaval ikoonil.

Enamiku sülearvutite ja lauaarvutite brauserite puhul viib kolme klahvi samaaegne all hoidmine – CTRL, SHIFT ja DEL – otse vastavasse menüüsse; Ma kasutan seda tehnikat mitu korda päevas, isegi sellele mõtlemata. Samuti saate konfigureerida brauserid Brave ja Firefox nii, et need kustutaksid vahemälu ja küpsised automaatselt iga kord, kui brauseri sulgete.“

8. Ärge kasutage Fitbitit, kuna Google ostis selle 2021. aastal. See samm annab neile kogu teie füsioloogilise teabe ja aktiivsustasemed, lisaks kõigele muule, mis Google’il juba on.

Veiko Huuse kommentaar: “Vaatamata sellele, et Google kontrollib 90% internetis toimuvast ja salvastab kõike, siis ta on alles jääme tipp, mitte terve mägi. Internet on loodud inimkonna jälgimiseks, kontrollimiseks, suunamiseks, otsuste mõjutamiseks ja iga inimolendi tegevuse salvestamiseks. Seda tehakse selleks, et inimene muuta biorobotiks ja hävitada Looja algne looming täielikult. Sinu privaatsus pole ka kaitsitud ei protonmail ega teise Epstein soovitusega, kuid saad teha Google jaoks ennast rohkem kaitstuks. Lisaks internetile on aktiivses kasutuses tehnoloogiad, mis mõjutavad sind soovitud suunas ka ilma, et sa kannaksid kaasas nutiseadmeid või oled suvalises kohas suvalises seadmes netis online või offline. Vaktsiinid kiirendavad ühenduste loomist ja inimese muutmist tema tahte vastaselt. Vaktsineeritud inimesed moodustavad infrastruktuuri ja omamoodi info liikumise võrgustiku, nad on majakad. Vaktsineeritud inimesi kasutatakse info liikumise jaamadena. Vaktsineerimata inimeste muutmine biorobotiks sõltub selle inimese elukeskkonnast, inforuumist kus ta viibib, ümbritsevatest inimestest ja tema mõtetest. Iga inimene saab kaitsta ennast ise ja ainult iseennast, mitte kedagi teist. Kaitsta saab ennast ainult muutes suhtumist, mõtlemist, luues usu ja usalduse iseenda ja oma hingega, jälgides ainult oma hingeprogrammi, muutes elukeskkonda, muutes inforuumi ja muutes inimesi enda ümber. Kas sa tahad ja teed seda, see on ainult ja ainult sinu otsus.”

“Miks Vene-Ukraina sõja kohta näeme einult Ukraina “edulugusid”(suur osa neist on väiksest loost suureks edulooks ülesse puhutud) lahingutes, mitte aga Ukraina lüüasaamisi, hukkunuid, Venemaa edulugusid ja Vene armee võidukaid sõnumeid? Sest Google on filtrid niimoodi seadistanud.”

“Fonte.News veebileht lisati 2021 aasta märtsis Google “musta nimekirja” ja Fonte.News polnud leitav otsingumootorites. See musta nimekirja lisamine oli ajal, kui Veiko Huuse käis Toompeal meelt avaldamas inimeste vabaduse eest. Tänaseks on ta jälle leitav aga eks näis, kui kauaks.”

Viited:

• ¹ US News & World Report June 22, 2016
• ² Statista. Annual Revenue of Google from 2002 to 2021
• ^3, 4 Medium March 17, 2017

Artikli allikas: https://articles.mercola.com/sites/articles/archive/2022/09/11/google-and-your-privacy.aspx