<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><rss version="2.0"
	xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
	xmlns:wfw="http://wellformedweb.org/CommentAPI/"
	xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
	xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
	xmlns:sy="http://purl.org/rss/1.0/modules/syndication/"
	xmlns:slash="http://purl.org/rss/1.0/modules/slash/"
	>

<channel>
	<title>DNA &#8211; Fonte.News</title>
	<atom:link href="https://fonte.news/tag/dna/feed/" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<link>https://fonte.news</link>
	<description>The Voice of New Society</description>
	<lastBuildDate>Fri, 24 Jan 2025 08:41:19 +0000</lastBuildDate>
	<language>et</language>
	<sy:updatePeriod>
	hourly	</sy:updatePeriod>
	<sy:updateFrequency>
	1	</sy:updateFrequency>
	

<image>
	<url>https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/05/cropped-favicon-32x32.png</url>
	<title>DNA &#8211; Fonte.News</title>
	<link>https://fonte.news</link>
	<width>32</width>
	<height>32</height>
</image> 
	<item>
		<title>Helen Lasn vastus Terviseameti ja Delfi Meedia rünnakule</title>
		<link>https://fonte.news/erakorraline/helen-lasn-vastus-terviseameti-ja-delfi-meedia-runnakule</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Mon, 20 Jan 2025 09:05:31 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[ERAKORRALINE]]></category>
		<category><![CDATA[Eesti]]></category>
		<category><![CDATA[Eneseareng]]></category>
		<category><![CDATA[Hoiatus]]></category>
		<category><![CDATA[Koosloomine]]></category>
		<category><![CDATA[KUUM LUGU]]></category>
		<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[ÕIGLUS]]></category>
		<category><![CDATA[Õigus]]></category>
		<category><![CDATA[Riik]]></category>
		<category><![CDATA[Teadus]]></category>
		<category><![CDATA[Tehnoloogia]]></category>
		<category><![CDATA[Tervis]]></category>
		<category><![CDATA[Ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[Uuriv ajakirjandus]]></category>
		<category><![CDATA[Vaimsus]]></category>
		<category><![CDATA[ajupestud ajakirjanikud]]></category>
		<category><![CDATA[Covid]]></category>
		<category><![CDATA[Delfi Meedia]]></category>
		<category><![CDATA[DNA]]></category>
		<category><![CDATA[faktid]]></category>
		<category><![CDATA[Helen Lasn]]></category>
		<category><![CDATA[Helen Lasn avalik vastus]]></category>
		<category><![CDATA[Kanal 2]]></category>
		<category><![CDATA[korrumpeerunud meedia]]></category>
		<category><![CDATA[mRNA]]></category>
		<category><![CDATA[Õhtuleht]]></category>
		<category><![CDATA[Postimees]]></category>
		<category><![CDATA[Terviseamet]]></category>
		<category><![CDATA[tõendid]]></category>
		<category><![CDATA[Tuuli Jõesaar]]></category>
		<category><![CDATA[Vaktsiin]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=32816</guid>

					<description><![CDATA[Helen Lasn avalik vastus Terviseametile ja Delfi Meedia ajakirjanikule Tuuli Jõesaarele.]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p>Helen Lasn tegutseb hingega inimolendite kõrgemaks hüvanguks ja sellepärast ründasid teda hingetud Terviseametist ja Delfi Meediast, ajakirjanik Tuuli Jõesaar isiklikult. Käesolevas artiklis avaldan Helen Lasn avaliku vastuse tema enda loal. </p>



<h2 id="helen-lasn-vastuseks-17-01-2025-terviseameti-ja-meedia-runnakule" class="wp-block-heading">Helen Lasn: “Vastuseks 17.01.2025 Terviseameti ja meedia rünnakule.</h2>



<figure class="wp-block-image size-full is-resized"><img  fetchpriority="high"  decoding="async"  width="940"  height="788"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2025/01/Helen-Lasn-avalik-vastus-terviseametile-Delfi-meediale-tuuli-joesaar-Fonte.News-.jpg"  alt="Helen Lasn vastus Terviseameti ja Delfi Meedia rünnakule"  class="wp-image-32821"  style="width:477px;height:auto"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2025/01/Helen-Lasn-avalik-vastus-terviseametile-Delfi-meediale-tuuli-joesaar-Fonte.News-.jpg 940w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2025/01/Helen-Lasn-avalik-vastus-terviseametile-Delfi-meediale-tuuli-joesaar-Fonte.News--600x503.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2025/01/Helen-Lasn-avalik-vastus-terviseametile-Delfi-meediale-tuuli-joesaar-Fonte.News--300x251.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2025/01/Helen-Lasn-avalik-vastus-terviseametile-Delfi-meediale-tuuli-joesaar-Fonte.News--768x644.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2025/01/Helen-Lasn-avalik-vastus-terviseametile-Delfi-meediale-tuuli-joesaar-Fonte.News--110x92.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2025/01/Helen-Lasn-avalik-vastus-terviseametile-Delfi-meediale-tuuli-joesaar-Fonte.News--200x168.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2025/01/Helen-Lasn-avalik-vastus-terviseametile-Delfi-meediale-tuuli-joesaar-Fonte.News--380x319.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2025/01/Helen-Lasn-avalik-vastus-terviseametile-Delfi-meediale-tuuli-joesaar-Fonte.News--255x214.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2025/01/Helen-Lasn-avalik-vastus-terviseametile-Delfi-meediale-tuuli-joesaar-Fonte.News--550x461.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2025/01/Helen-Lasn-avalik-vastus-terviseametile-Delfi-meediale-tuuli-joesaar-Fonte.News--800x671.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2025/01/Helen-Lasn-avalik-vastus-terviseametile-Delfi-meediale-tuuli-joesaar-Fonte.News--220x184.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2025/01/Helen-Lasn-avalik-vastus-terviseametile-Delfi-meediale-tuuli-joesaar-Fonte.News--400x335.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2025/01/Helen-Lasn-avalik-vastus-terviseametile-Delfi-meediale-tuuli-joesaar-Fonte.News--760x637.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2025/01/Helen-Lasn-avalik-vastus-terviseametile-Delfi-meediale-tuuli-joesaar-Fonte.News--510x428.jpg 510w"  sizes="(max-width: 940px) 100vw, 940px" ><figcaption class="wp-element-caption">Helen Lasn vastus Terviseameti ja Delfi Meedia rünnakule</figcaption></figure>



<p>Kõigepealt suur tänu väga paljudele inimestele toetuse eest.</p>



<p>Minu arvates on Facebook info jagamise ja suhtlemise koht, kus saab jagada just sellist infot, mis tundub hetkel vajalik ja aktuaalne. Oleme kogenud meedia ja Facebooki tsensuuri ning teame, et elame täna tõejärgses ühiskonnas, kus lubatud on ainult ühte tüüpi maailmavaade ning küsimustele ja kahtlustele pole kohta. Ometi teame, et teadus ise on alati kahtlev ja küsimusi esitav. Sellel ma praegu siiski ei peatu.</p>



<p>Tänu kuulumisele rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, mis koondavad eksperte paljudest eri valdkondadest, on minu teabeväli ulatuslik ja globaalne. Selle kaudu näen, kui palju uut infot ja tõenduspõhiseid uuringuid maailmas pidevalt lisandub. Kahjuks tundub aga, et Terviseamet (TA) toetub siiani infobaasile, mis pärineb koroonapandeemia algusaegadest. Täna, olles juba aastas 2025, vajame aga hoopis ajakohasemat ja mitmekülgsemat lähenemist.</p>



<p>Meie organisatsioonide pöördumised ja artiklid, mis puudutavad olulisi punkte, pole nendeni jõudnud. Tõenäoliselt pole nad isegi lugenud pöördumisi, mida oleme korduvalt saatnud viimaste aastate jooksul. Viimane väga oluline rahvusvaheline pöördumine saadeti 26.nov.2024, mis on leitav siin: <a href="https://northgroup.info/estonia.html" rel="noreferrer noopener" target="_blank">https://northgroup.info/estonia.html</a><br>Kõigil huvilistel on võimalus tutvuda meie materjalidega siin:<br><a href="https://meedikud-teadlased.ee/" rel="noreferrer noopener" target="_blank">https://meedikud-teadlased.ee</a><br><a href="https://wchestonia.ee/" rel="noreferrer noopener" target="_blank">https://wchestonia.ee/</a><br><a href="https://northgroup.info/" rel="noreferrer noopener" target="_blank">https://northgroup.info/</a><br>Facebook: <a href="https://www.facebook.com/share/1QshhLYm3E/?mibextid=wwXIfr" rel="noreferrer noopener" target="_blank">https://www.facebook.com/share/1QshhLYm3E/?mibextid=wwXIfr</a></p>



<p>Mis puudutab teisi punkte, siis alates 20.01.2025 algab uus infoajastu, ja nende kohta saab tõenäoliselt rohkem infot lähiajal ka peavoolumeediast.</p>



<p>Eriti üllatav on, et TA lausa eitab geoinseneeringut, selle aastakümneid kestnud laialdast kasutamist ning selle mastaapi. Tegelikult peaks TA ise olema selle sisu ja riskidega kursis ning neid ühiskonnas tõstatama. Minu töö on olla arst, kes hindab terviseriske, kuid ma ei saa ega pea tegema TA tegemata tööd. Soovitan TA-l enne avalikku ründamist end teemaga põhjalikult kurssi viia.<br>Rohkem infot geoinseneeringu kohta:<br><a href="https://www.geoengineeringwatch.org/the-dimming-full-length-climate-engineering-documentary/" rel="noreferrer noopener" target="_blank">https://www.geoengineeringwatch.org/the-dimming-full-length-climate-engineering-documentary/</a><br><a href="https://teadus.postimees.ee/7976479/uus-oht-geoinseneeria-abil-paiksevalguse-vahetu-tokestamise-tulemus-voib-olla-kohutav" rel="noreferrer noopener" target="_blank">https://teadus.postimees.ee/7976479/uus-oht-geoinseneeria-abil-paiksevalguse-vahetu-tokestamise-tulemus-voib-olla-kohutav</a><br><a href="https://www.lifesitenews.com/analysis/weather-manipulation-globalist-effort-to-help-push-their-dangerous-climate-agenda/" rel="noreferrer noopener" target="_blank">https://www.lifesitenews.com/analysis/weather-manipulation-globalist-effort-to-help-push-their-dangerous-climate-agenda/</a></p>



<p>Punkt nr 3 etteheitest ei saa täpselt aru – kes või mis peaks TA arvates seda kontrollima või organiseerima? Minul tekkis lihtsalt küsimus: kas tõesti on Biden valmis selliseks viimaseks käiguks? Samas pole midagi imestada, kuna linnugripi õhutamine on USAs olnud väga teadlik tegevus terve sügise 2024, ja kiire vaktsiinitootmine toimub, nagu kinnitab ka Big Pharma meediakanal:<br><a href="https://www.reuters.com/business/healthcare-pharmaceuticals/us-awards-moderna-590-million-bird-flu-vaccine-development-2025-01-17/" rel="noreferrer noopener" target="_blank">https://www.reuters.com/business/healthcare-pharmaceuticals/us-awards-moderna-590-million-bird-flu-vaccine-development-2025-01-17/</a></p>



<p>Pean oluliseks rõhutada, et 17. jaanuaril 2025 astusid Terviseamet ja meedia üle hea tava piiri. Minuga ühendust võtmise asemel levitati avalikult ja minu selja taga infot, mida pean otseseks kahjustamiseks ja maine rikkumiseks. Näen selles teadlikku laimamise katset, mille eesmärk pole avatud dialoog, vaid kahju tekitamine.</p>



<p>Olles ise üles kasvanud meditsiini ja teaduse keskel, tunnen sügavuti bioeetika põhimõtteid, mis lähtuvad olulistest alustaladest:<br>1. “Ära kahjusta!”<br>2. Seada inimese heaolu ja õigused kõrgemale mis tahes institutsionaalsetest või erihuvidest.</p>



<p>Ma usun, et diskussioon ja erinevad vaatepunktid viivad meid edasi. Selle asemel, et teineteist vaigistada, peame leidma viisi, kuidas toetada ühiskonda, kus hinnatakse terviklikku pilti ja avatust.”</p>



<h2 id="toimetajana-lisan-juurde" class="wp-block-heading">Toimetajana lisan juurde:</h2>



<p>Küsimused <a href="https://www.delfi.ee/artikkel/120350505/terviseamet-hoiatab-ebateadust-levitava-tallinna-perearsti-eest" target="_blank" rel="noopener">Delfi Meediale ja ajakirjanikule Tuuli Jõesaar</a>: </p>



<ul class="wp-block-list">
<li>Miks olete kehtestanud Ameerika Ühendriikide Kongressi aruande avaldamise ja avalikkuses arutamisele sisuliselt tsensuuri? Saate aruande alla laadida <a href="https://fonte.news/wp-content/uploads/2025/01/SEE-ON-AMETLIK-COVID-OLI-PETTUS.docx">SIIT</a></li>



<li>Tuuli Jõesaare artiklist ei loe välja tema meditsiini ja arsti haridust, et kas ja milline haridus tal on, et ta oleks pädev sellistel teemadel artikleid kirjutama?</li>
</ul>



<p>Fonte.News toimetusel on, tänu kaastoimetajale Revo Jaansoole, sadu avaldusi, tõendeid, kirju, päringuid, mis saadetud Eesti Terviseametile, Ravimiametile, Eesti Ministeeriumitele, ministritele, Õiguskantslerile ja neilt saadud vastused pole andnud ühtegi selget vastust ega tõendeid, mis kinnitaks vaktsiinide ohutust. Nende kirjadega saab Tuuli Jõesaar tutvuda kui tal on pärsielt huvi selgust asjasse tuua või ta on ajupestud ja teeb “tankistina” oma tööd.</p>



<p><strong>DNA SAASTUS</strong></p>



<p>Selle <a href="https://phillipaltman.substack.com/p/dna-contamination-continued-record" target="_blank" rel="noreferrer noopener">alamkogu</a> lugejad teavad hästi föderaalsaadiku Russell Broadbenti jõupingutusi teavitada ametlikult Austraalia peaministrit Anthony Albanese’i tõenditest, mis kinnitavad tõsiasja, et Austraalias levitatud mRNA COVID-19 vaktsiinides on DNA väga ohtlik tase. Sellest saastumisest tulenevat vähiriski ei saa üle hinnata, kuid peaminister pole midagi ette võtnud.<br><br>Nüüd on endine vandeadvokaat Julian Gillespie kasutanud oma 4-aastast Covidi vaktsiinikogemust ja -teadmisi, et koostada hr Broadbentile kiri (PJ O’Brian & Associates’i juristi Katie Ashby-Koppensi sulest), veelgi üksikasjalikum ülevaade tõenditest. Sellele kirjale oli allakirjutanuid (kaasa arvatud mina, Revo Jaansoo) üle 60. Soovitan tungivalt kiri (allpool) avada ja tõendeid ise vaadata.<br><br>23. detsembri 2024 „Kiri Broadbentile“ <a href="https://phillipaltman.substack.com/api/v1/file/7241ed18-b896-47b1-9388-8a64bdb32e7c.pdf" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><strong>saab alla laadida siit</strong></a>.</p>



<p><strong>KÕRVALSÜNDMUSTE ENNENÄGEMATU ARV</strong></p>



<p>Nüüd on üle 10 000 dokumendi, mis dokumenteerivad COVID-19 “vaktsiinide“ kõrvaltoimeid, ja 3600 eelretsenseeritud uuringut, mis dokumenteerivad tõsiseid kõrvalmõjusid, sealhulgas surma. Ükski teine ravim ajaloos ei saa selle näruse rekordi lähedale jõuda, kuid meie valitsus soovitab ja isegi nõuab nende süstide kasutamist, <a href="https://substack.com/home/post/p-154695212" target="_blank" rel="noreferrer noopener">ütleb</a> Altman.<br><br>Süstimise patogeensed- ja toksilised mehhanismid on nüüd hästi teada. Lahkamised on tuvastanud südame histopatoloogilisi kahjustusi ja tõendeid kudede ja elundite põletikuliste kahjustuste kohta, vaktsiinist põhjustatud trombootiline trombotsütopeenia, müokardiit, mitme organi puudulikkus ja ebanormaalsed valged kummist trombid on vaid mõned teadaolevad surmaga seotud põhjused, mis peegelduvad jätkuvas kasvus kõigist põhjustest põhjustatud seletamatute surmade koguarvust kogu maailmas.<br><br>Koostatud on vastastikuse eksperdihinnanguga juhtumiaruannete ja uuringute kogumik, mis viitavad COVID-i süstimise järgsetele kahjulikele mõjudele, mida saab <a href="https://react19.org/science" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><strong>vaadata siit</strong></a>.<br><br>Austraalia Terapeutiliste Kaupade Amet (<em>Therapeutic Goods Administration</em>, TGA) vaikib suures osas selle hämmastava kliiniliste andmete kogumise ees. „Nad on meid täielikult petnud,“ <a href="https://phillipaltman.substack.com/p/dna-contamination-continued-record" target="_blank" rel="noreferrer noopener">ütleb</a> Altman.<br><br><strong>Ilmne, et neid süste poleks kunagi tohtinud teha.</strong> Jätkuvad väited, et elusid päästnud süstid ei<strong> </strong>põhine usaldusväärsetel andmetel, vaid põhinevad tuntud, omakasupüüdlike, tööstusega seotud töötajate diskrediteeritud modelleerimisel, kellel on pikk ajalugu valitsuse valeinformatsiooni levitamisest.</p>



<p>Artikli toimetas Veiko Huuse</p>



<p>Loe lisaks:</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="0ETKobAhG0"><a href="https://fonte.news/luhidalt/prantsusmaal-tuvastas-uuring-53-ainulaadset-covid-19-vaktsiiniohusignaali/">Prantsusmaal tuvastas uuring 53 ainulaadset COVID-19 vaktsiiniohusignaali</a></blockquote><iframe class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Prantsusmaal tuvastas uuring 53 ainulaadset COVID-19 vaktsiiniohusignaali” — Fonte.News" src="https://fonte.news/luhidalt/prantsusmaal-tuvastas-uuring-53-ainulaadset-covid-19-vaktsiiniohusignaali/embed/#?secret=ttB7zsAgmU#?secret=0ETKobAhG0" data-secret="0ETKobAhG0" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="yepqnzSjz3"><a href="https://fonte.news/luhidalt/uhendkuningriigi-professor-annab-totalitaarse-orwelliliku-covidi-vastuse/">“Täielik hullus“: Ühendkuningriigi professor annab Austraalia “totalitaarse, orwelliliku“ Covidi vastuse</a></blockquote><iframe class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="““Täielik hullus“: Ühendkuningriigi professor annab Austraalia “totalitaarse, orwelliliku“ Covidi vastuse” — Fonte.News" src="https://fonte.news/luhidalt/uhendkuningriigi-professor-annab-totalitaarse-orwelliliku-covidi-vastuse/embed/#?secret=g8s2AXRVQW#?secret=yepqnzSjz3" data-secret="yepqnzSjz3" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="7Fk1FI8Lcx"><a href="https://fonte.news/uuriv-ajakirjandus/kas-covidi-vaktsiini-saaja-on-geneetiliselt-kaaperdatud/">Kas Covidi vaktsiini saaja on geneetiliselt kaaperdatud?</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Kas Covidi vaktsiini saaja on geneetiliselt kaaperdatud?” — Fonte.News" src="https://fonte.news/uuriv-ajakirjandus/kas-covidi-vaktsiini-saaja-on-geneetiliselt-kaaperdatud/embed/#?secret=QUUkl0bzGV#?secret=7Fk1FI8Lcx" data-secret="7Fk1FI8Lcx" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Meedikud: peatage mRNA süstimine. Häirekellad helisevad seoses DNA-ga saastumisega!</title>
		<link>https://fonte.news/uleskutse/meedikud-peatage-mrna-sustimine-hairekellad-helisevad-seoses-dna-ga-saastumisega</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 18 Dec 2024 13:10:21 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[ÜLESKUTSE]]></category>
		<category><![CDATA[Biopoliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Eneseareng]]></category>
		<category><![CDATA[ERAKORRALINE]]></category>
		<category><![CDATA[Health]]></category>
		<category><![CDATA[Hoiatus]]></category>
		<category><![CDATA[Inimene]]></category>
		<category><![CDATA[Kriis]]></category>
		<category><![CDATA[Lapsed]]></category>
		<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Poliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Teadus]]></category>
		<category><![CDATA[Tehnoloogia]]></category>
		<category><![CDATA[Tervis]]></category>
		<category><![CDATA[Ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[Uuriv ajakirjandus]]></category>
		<category><![CDATA[arstid]]></category>
		<category><![CDATA[BioNTech]]></category>
		<category><![CDATA[biopoliitika]]></category>
		<category><![CDATA[corona]]></category>
		<category><![CDATA[DNA]]></category>
		<category><![CDATA[Gripp]]></category>
		<category><![CDATA[Irja Lutsar]]></category>
		<category><![CDATA[Karmen Joller]]></category>
		<category><![CDATA[meedikud]]></category>
		<category><![CDATA[Moderna]]></category>
		<category><![CDATA[mRNA]]></category>
		<category><![CDATA[peatage mRNA]]></category>
		<category><![CDATA[Pfizer]]></category>
		<category><![CDATA[surmasüst]]></category>
		<category><![CDATA[vaktsiinid]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=32535</guid>

					<description><![CDATA[Meedikud: peatage mRNA süstimine! Üha enam avaldatakse šokeerivaid leide mRNA vaktsiinide kahjulike mõjude kohta. Saksa teadlased näitasid eelretsenseeritud&#8230;]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p>Meedikud: peatage mRNA süstimine! Üha enam avaldatakse šokeerivaid leide mRNA vaktsiinide kahjulike mõjude kohta. Saksa teadlased näitasid eelretsenseeritud uuringus, et Pfizeri kaadrid sisaldavad lubatust palju rohkem bakteriaalset DNA-d, mis võib põhjustada vähki. Teistes uuringutes näitab andmeanalüütik <a href="http://www.aukema.org/" target="_blank" rel="noopener">Wouter Aukema</a>, et Hollandis on kasutatud ohtlikke Pfizeri partiisid ja teatatud on kümnetest surmajuhtumitest. Saksa teadlased nõuavad kõigi RNA-põhiste ainete viivitamatut lõpetamist. Üha rohkem arste ja teadlasi kogu maailmas liitub sellega, sealhulgas Hollandi arstide kollektiiv, <a href="https://www.deanderekrant.nl/nieuws/alarmbellen-gaan-af-over-dna-vervuiling-pfizer-vaccins-2024-12-13" target="_blank" rel="noopener">ütleb</a> Hollandi ajalehes 14. detsembril ilmunud artiklis Toine de Graaf.</p>



<h2 id="meedikud-peatage-mrna-sustimine-hairekellad-helisevad-seoses-dna-ga-saastumisega" class="wp-block-heading">Meedikud: peatage mRNA süstimine. Häirekellad helisevad seoses DNA-ga saastumisega!</h2>



<figure class="wp-block-image size-full"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="898"  height="388"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/12/image-3.png"  alt=""  class="wp-image-32536"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/12/image-3.png 898w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/12/image-3-600x259.png 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/12/image-3-300x130.png 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/12/image-3-768x332.png 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/12/image-3-110x48.png 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/12/image-3-200x86.png 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/12/image-3-380x164.png 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/12/image-3-255x110.png 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/12/image-3-550x238.png 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/12/image-3-800x346.png 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/12/image-3-220x95.png 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/12/image-3-400x173.png 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/12/image-3-760x328.png 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/12/image-3-510x220.png 510w"  sizes="auto, (max-width: 898px) 100vw, 898px" ><figcaption class="wp-element-caption">Foto: Jen Martin ja Traude Beilharz, <a href="https://scitechdaily.com/can-the-pfizer-or-moderna-mrna-covid-vaccines-affect-your-genetic-code/" target="_blank" rel="noopener">„Kas </a><a href="https://scitechdaily.com/can-the-pfizer-or-moderna-mrna-covid-vaccines-affect-your-genetic-code/" target="_blank" rel="noopener"></a><a href="https://scitechdaily.com/can-the-pfizer-or-moderna-mrna-covid-vaccines-affect-your-genetic-code/" target="_blank" rel="noopener">Pfizeri</a><a href="https://scitechdaily.com/can-the-pfizer-or-moderna-mrna-covid-vaccines-affect-your-genetic-code/" target="_blank" rel="noopener"></a><a href="https://scitechdaily.com/can-the-pfizer-or-moderna-mrna-covid-vaccines-affect-your-genetic-code/" target="_blank" rel="noopener"> </a><a href="https://scitechdaily.com/can-the-pfizer-or-moderna-mrna-covid-vaccines-affect-your-genetic-code/" target="_blank" rel="noopener"></a><a href="https://scitechdaily.com/can-the-pfizer-or-moderna-mrna-covid-vaccines-affect-your-genetic-code/" target="_blank" rel="noopener">või</a><a href="https://scitechdaily.com/can-the-pfizer-or-moderna-mrna-covid-vaccines-affect-your-genetic-code/" target="_blank" rel="noopener"></a><a href="https://scitechdaily.com/can-the-pfizer-or-moderna-mrna-covid-vaccines-affect-your-genetic-code/" target="_blank" rel="noopener"> Moderna mRNA COVID </a><a href="https://scitechdaily.com/can-the-pfizer-or-moderna-mrna-covid-vaccines-affect-your-genetic-code/" target="_blank" rel="noopener"></a><a href="https://scitechdaily.com/can-the-pfizer-or-moderna-mrna-covid-vaccines-affect-your-genetic-code/" target="_blank" rel="noopener">vaktsiinid</a><a href="https://scitechdaily.com/can-the-pfizer-or-moderna-mrna-covid-vaccines-affect-your-genetic-code/" target="_blank" rel="noopener"></a><a href="https://scitechdaily.com/can-the-pfizer-or-moderna-mrna-covid-vaccines-affect-your-genetic-code/" target="_blank" rel="noopener"> </a><a href="https://scitechdaily.com/can-the-pfizer-or-moderna-mrna-covid-vaccines-affect-your-genetic-code/" target="_blank" rel="noopener"></a><a href="https://scitechdaily.com/can-the-pfizer-or-moderna-mrna-covid-vaccines-affect-your-genetic-code/" target="_blank" rel="noopener">võivad</a><a href="https://scitechdaily.com/can-the-pfizer-or-moderna-mrna-covid-vaccines-affect-your-genetic-code/" target="_blank" rel="noopener"></a><a href="https://scitechdaily.com/can-the-pfizer-or-moderna-mrna-covid-vaccines-affect-your-genetic-code/" target="_blank" rel="noopener"> </a><a href="https://scitechdaily.com/can-the-pfizer-or-moderna-mrna-covid-vaccines-affect-your-genetic-code/" target="_blank" rel="noopener"></a><a href="https://scitechdaily.com/can-the-pfizer-or-moderna-mrna-covid-vaccines-affect-your-genetic-code/" target="_blank" rel="noopener">mõjutada</a><a href="https://scitechdaily.com/can-the-pfizer-or-moderna-mrna-covid-vaccines-affect-your-genetic-code/" target="_blank" rel="noopener"></a><a href="https://scitechdaily.com/can-the-pfizer-or-moderna-mrna-covid-vaccines-affect-your-genetic-code/" target="_blank" rel="noopener"> </a><a href="https://scitechdaily.com/can-the-pfizer-or-moderna-mrna-covid-vaccines-affect-your-genetic-code/" target="_blank" rel="noopener"></a><a href="https://scitechdaily.com/can-the-pfizer-or-moderna-mrna-covid-vaccines-affect-your-genetic-code/" target="_blank" rel="noopener">teie</a><a href="https://scitechdaily.com/can-the-pfizer-or-moderna-mrna-covid-vaccines-affect-your-genetic-code/" target="_blank" rel="noopener"></a><a href="https://scitechdaily.com/can-the-pfizer-or-moderna-mrna-covid-vaccines-affect-your-genetic-code/" target="_blank" rel="noopener"> </a><a href="https://scitechdaily.com/can-the-pfizer-or-moderna-mrna-covid-vaccines-affect-your-genetic-code/" target="_blank" rel="noopener"></a><a href="https://scitechdaily.com/can-the-pfizer-or-moderna-mrna-covid-vaccines-affect-your-genetic-code/" target="_blank" rel="noopener">geneetilist</a><a href="https://scitechdaily.com/can-the-pfizer-or-moderna-mrna-covid-vaccines-affect-your-genetic-code/" target="_blank" rel="noopener"></a><a href="https://scitechdaily.com/can-the-pfizer-or-moderna-mrna-covid-vaccines-affect-your-genetic-code/" target="_blank" rel="noopener"> koodi?</a>“, <a href="https://scitechdaily.com/can-the-pfizer-or-moderna-mrna-covid-vaccines-affect-your-genetic-code/" target="_blank" rel="noopener"><em>Scitechdaily.com</em></a> (1. juuli 2021)</figcaption></figure>



<h2 id="hairekellad-helisevad-seoses-pfizeri-vaktsiinide-dna-ga-saastumisega" class="wp-block-heading"><strong>Häirekellad helisevad seoses Pfizeri vaktsiinide DNA-ga saastumisega</strong></h2>



<p>Saksa uurimisrühma uue eelretsenseeritud uuringu kohaselt sisaldavad Pfizeri mRNA koroonavaktsiinid kolm kuni neli korda rohkem bakteriaalset DNA-d, kui reguleerivad asutused lubavad. Peale selle on see DNA koos mRNA-ga pakitud liposoomidesse (rasvagloobulitesse), mis pääsevad tõhusalt ligi keharakkudele ja võivad aidata kaasa vähi arengule.</p>



<p>Uuring suurendab ülemaailmset muret mRNA vaktsiinide DNA saastumise pärast. Saksa teadlased uurisid hoolikalt DNA-d neljas erinevas Pfizeri vaktsiinipartiis. Nad on nende leidudest šokeeritud ja nõuavad moratooriumi kehtestamist kõikidele RNA-põhistele ravimeetoditele, mitte ainult Pfizeri koroonavaktsiinidele:</p>



<p>„Kutsume üles viivitamatult peatama kõik RNA-põhised bioloogilised ravimid, kuni need probleemid on teaduslikult ja veenvalt kõrvaldatud.”</p>



<p>Hollandi arstide kollektiiv toetab seda üleskutset.</p>



<p>„DNA olemasolu ja selle tõhus kohaletoimetamine rakku on murettekitav vastuvõtva raku DNA kahjustamise ohu, nn genotoksilise riski tõttu,“ teatab kollektiiv oma veebisaidil. DNA kahjustus võib muuhulgas kaasa aidata vähi tekkele. Mida rohkem DNA-d on vaktsiinides, seda suuremaks need riskid muutuvad. Lisaks leidis Saksa uurimisrühm ka DNA, mis pärineb kurikuulsast Simian Virus 40-st (SV40). Juba 2023. aasta sügisel kinnitas Kanada tervishoiuministeerium („Health Canada“) Pfizeri vaktsiinide, sealhulgas SV40 järjestuse DNA-ga saastumise. Health Canada osutus ebameeldivalt üllatunuks, sest Pfizer polnud sellest ette teatanud. Võimalik, et selle põhjuseks on valus vaktsiini ajalugu: enam kui kuuskümmend aastat tagasi kasutatud lastehalvatuse vaktsiinid osutusid SV40-ga saastunuks. Viiruspatogeen pärines vaktsiini tootmiseks kasutatud ahvide neerude rakkudest. SV40 eemaldati vaktsiinidest, kui tekkis mure vähi seose pärast.</p>



<p>Saksa teadlased tegid ka rakukultuuri eksperimendi, kus nad eksponeerisid inimrakke Pfizeri vaktsiiniga ja uurisid neid seitse päeva. „Esimene asi, mida märkasin, et rakud jätkasid kogu selle aja jooksul suures koguses SARS-COV-2 <em>spike</em>-valgu tootmist ja rakud hakkasid ebatervislikud välja nägema. … See viitab ogavalgu toksilisele toimele, mis on ilmnenud paljudest varasematest uuringutest,“ võtab Doctors Collective selle leiu kokku.</p>



<p>Täiendav ja üllatav avastus, et osa piigivalgust eritub rakust eksosoomides. Need on väikesed membraaniga suletud osakesed, mis on seotud raku välisküljelt. Eksosoomid võivad sulanduda päritolurakust kaugel asuvate rakkudega ja vabastada nende sisu neisse. Täiesti võimalik, et need eksosoomid sisaldavad ka vaktsiini RNA-d ja DNA saastumist, kuid autorid pole seda (veel) uurinud.</p>



<p>Ameerika teadlane Kevin McKernan, kes demonstreeris 2023. aasta aprillis esimesena maailmas Pfizeri vaktsiinide DNA-ga saastumist, nimetab uut uuringut DNA-probleemide vallas „<a href="https://www.merriam-webster.com/dictionary/tour%20de%20force" target="_blank" rel="noopener">tour de force</a>“. Tema kaasmaalane immunoloog- ja biokeemik Jessica Rose nimetab seda juba „sajandi artikliks“. Klaus Steger, Saksamaa Giesseni ülikooli <a href="https://www.researchgate.net/profile/Klaus-Steger" target="_blank" rel="noopener">molekulaarandroloogia professor</a> ja üks <a href="https://www.researchgate.net/publication/386414408_BioNTech_RNA-Based_COVID-19_Injections_Contain_Large_Amounts_Of_Residual_DNA_Including_An_SV40_PromoterEnhancer_Sequence" target="_blank" rel="noopener">uuringu autoreid</a>, hoiatas detsembri alguses Defenderile <a href="https://childrenshealthdefense.org/defender/dna-contamination-pfizer-covid-vaccines-four-times-legal-limit/" target="_blank" rel="noopener">antud intervjuus</a>, et rahvusvaheliste regulaatorite kehtestatud piirid DNA saastumisele on nüüdseks aegunud. Need piirangud põhinevad „paljal“ DNA-l, mis erineb DNA-st, mis koos mRNA-ga on pakitud liposoomidesse ja läheb meie immuunsüsteemist mööda ja viiakse meie rakkudesse. Seetõttu usub Steger, et piirid peaksid minema nullini. Ta seostab DNA saastumist „oluliste ohtudega inimeste tervisele“, sealhulgas riskidega, mis võivad järglastele edasi kanduda. Vahepeal pole üheski riigis DNA-reostusele nii palju tähelepanu pööratud kui Austraalias.</p>



<p>Austraalia parlamendisaadik Russell Broadbent koos 52 arsti, juristi, akadeemiku ja poliitikuga kirjutasid sel sügisel Austraalia peaministrile kirja, <a href="https://russellbroadbent.com.au/australiansdemandanswers/" target="_blank" rel="noopener">kutsudes üles</a> DNA-ga saastumise tõttu viivitamatult peatama mRNA vaktsiinid. Terviseminister aga eiras palvet. Üks kirjale allakirjutanutest professor Ian Brighthope jättis novembri lõpus mulje sotsiaalmeedias levima hakanud vaidlusega. Ta ütles, et vaktsiinide DNA saastumine on „genoomilise ebastabiilsuse retsept, mis põhjustab vähki, autoimmuunhaigusi ja muid geneetilisi häireid“. Ta rääkis „kõige ohtlikumast ja kontrollimatumast eksperimendist“, mille inimkond on kunagi läbi teinud. „Neid vaktsiine on süstitud enam kui 20 miljonile pahaaimamatule austraallasele,“ ütles ta.</p>



<ul class="wp-block-list">
<li><a href="https://publichealthpolicyjournal.com/biontech-rna-based-covid-19-injections-contain-large-amounts-of-residual-dna-including-an-sv40-promoter-enhancer-sequence/" target="_blank" rel="noopener">https://publichealthpolicyjournal.com/biontech-rna-based-covid-19-injections-contain-large-amounts-of-residual-dna-iclude-an-sv40-promoter-enhancer-sequence/</a></li>



<li><a href="https://rairfoundation.com/professor-breaks-down-tears-exposing-devastation-inflicted-covid/" target="_blank" rel="noopener">https://rairfoundation.com/professor-breaks-down-tears-exposing-devastation-inflicted-covid/</a></li>



<li><a href="https://www.deanderekrant.nl/nieuws/heeft-canada-pfizer-voor-de-bus-gegooid-2023-10-31" target="_blank" rel="noopener">https://www.deanderekrant.nl/nieuws/heeft-canada-pfizer-voor-de-bus-gegooid-2023-10-31</a></li>
</ul>



<p><strong>Loe ka selle nädala </strong><a href="https://www.deanderekrant.nl/nieuws/alarmbellen-gaan-af-over-dna-vervuiling-pfizer-vaccins-2024-12-13" target="_blank" rel="noopener"><strong>ajalehtest (nr 50)</strong></a><strong>: </strong>Pfizeri tapjapartii EM0477 nõudis Hollandis kümneid ohvreid.</p>



<p><strong>Üleskutseid koroonavaktsiinide moratooriumi kehtestamiseks on kuulda kogu maailmas</strong></p>



<p>Hollandis on sihtasutus <a href="https://voorwaarheid.nl/informeren/zorgenbrief-covid-19-mrna-vaccins/" target="_blank" rel="noopener">Voorwaarheid</a> alates 2023. aasta sügisest läbi viinud kohtumenetlusi, et sundida Ravimihindamisametit (<em><a href="https://www.cbg-meb.nl/" target="_blank" rel="noopener">College ter Beoordeling van Geneesmiddelen</a></em>, CBG) tühistama mRNA süstimise litsentsi.</p>



<p>Rotterdami kohus otsustas hiljuti, et ravimite kasutamise peatamise eest vastutaks mitte MEB, vaid Tervishoiuinspektsioon (<em><a href="https://www.igj.nl/" target="_blank" rel="noopener">Inspectie Gezondheidszorg en Jeugd</a></em>, IGJ). Sihtasutus pöördus kohe <a href="https://nl.wikipedia.org/wiki/Raad_van_State_%28Nederland%29" target="_blank" rel="noopener">Riiginõukogu</a> poole. Willem Engeli ja Jeroen Polsi sihtasutus pole kaugeltki ainus organisatsioon, mis nõuab mRNA koroonavaktsiinide <a href="https://arhiiv.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=moratoorium" target="_blank" rel="noopener">moratooriumi</a> kehtestamist. Erinevad huvirühmad üle maailma on samal lehel, sealhulgas McCullough Foundation, Americans for Health Freedom, World Council for Health, NORTH Group, The Hope Accord ja Doctors four Covid Ethics (D4CE). Sellesse nimekirja kuulub ka Ameerika Arstide ja Kirurgide Ühendus (AAPS).</p>



<p>Meditsiinitöötajate organisatsiooni AAPS teadusajakiri <em>Journal of American Physicians and Surgeons</em> vaatas hiljuti läbi argumendid viivitamatu moratooriumi kehtestamiseks ühes <a href="https://jpands.org/vol29no4/oldfield.pdf" target="_blank" rel="noopener">uuringus</a>. Uuring osutab muu hulgas sellele, et mRNA vaktsiinid on valed, kuna neid klassifitseeritakse traditsioonilisteks “vaktsiinideks“, mitte geeniteraapiatoodeteks, hiilides mööda rangematest regulatiivsetest nõuetest.</p>



<p>Mittekliinilistes hinnangutes on kasutatud ka Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 2005. aasta juhiseid, kuigi need olid aegunud ega kehtinud mRNA vaktsiinide puhul. Lisaks juhivad autorid tähelepanu sellele, et mRNA vaktsiinide abil organismis toodetud piigivalk on toksiline ja võib põhjustada immuunsüsteemiga seotud tüsistusi. Peale selle varieerub ogavalkude tootmine indiviidide vahel geneetika, tervisliku seisundi ja muude tegurite põhjal, kuid seda varieeruvust pole kunagi uuritud.</p>



<p>Pfizeri enda „bioloogilise jaotumise andmed“ näitasid, et lipiidide nanoosakesed (LNP-d) ja mRNA jaotuvad laialdaselt kogu kehas, sealhulgas maksas, põrnas, munasarjades ja neerupealistes. Vastupidiselt väidetule, ei piirdunud valgu produktsioon süstekohaga. Pfizer ei viinud läbi mingeid <a href="https://www.agri.ee/toiduohutus-taime-ja-loomatervis/toiduohutus/keemiline-ohutus" target="_blank" rel="noopener">genotoksilisuse</a> ega <a href="https://www.tooelu.ee/et/130/kantserogeenid-ja-mutageenid" target="_blank" rel="noopener">kantserogeensuse</a> uuringuid, vaatamata sellele, et piigivalgud ja LNP-d võivad kahjustada.</p>



<p>Samuti kliinilised uuringud olid vigased. Uuringus uuritakse ka kõrvaltoimete aruandeid. Pfizeri andmed pärast nende toote heakskiitmist <a href="https://www.telegram.ee/teadus-ja-tulevik/pfizeri-raport-paljastab-halastamatu-toe-3-kuuga-1223-st-vaktsineerimisjargset-surma" target="_blank" rel="noopener">näitasid 1223 surmajuhtumit</a> ja arvukalt tõsiseid kõrvaltoimeid vaktsiini kasutuselevõtu esimese kolme kuu jooksul.</p>



<p>USA vaktsiini kõrvalnähtude aruandlussüsteem (<em><a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Vaccine_Adverse_Event_Reporting_System#cite_note-1" target="_blank" rel="noopener">Vaccine Adverse Event Reporting System</a></em>, VAERS) dokumenteeris teatatud kõrvalnähtude tohutu hüppe. Kuid vaatamata teatatud surmajuhtumite ja tervisekahjustuste murettekitavale suurenemisele ei võtnud tervishoiuasutused parandusmeetmeid. Mittetäielike andmete, tõsiste ohutusprobleemide ja võimalike pikaajaliste riskide põhjal soovitavad autorid mRNA koroonaviiruse vaktsiinidele moratooriumi kehtestada.</p>



<p>Ajakirja <em>Journal of American Physicians and Surgeons</em> (2024) artiklit: „Pfizeri / BioNTechi COVID-19 modRNA vaktsiinid: Ohtlik geneetiline toimemehhanism välja antud enne piisavat prekliinilist testimist“, saab vaadata <a href="https://jpands.org/vol29no4/oldfield.pdf" target="_blank" rel="noopener"><strong>SIIT</strong></a>.</p>



<p><em>Toimetas Revo Jaansoo</em></p>



<p>Allikas: <a href="https://www.deanderekrant.nl/nieuws/alarmbellen-gaan-af-over-dna-vervuiling-pfizer-vaccins-2024-12-13" target="_blank" rel="noopener">De Andere Krant</a></p>



<p>Loe lisaks:</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="B5oHwQIf4u"><a href="https://fonte.news/pressiteade/avalik-poordumine-tosistest-probleemidest-seoses-covid-19-modifitseeritud-mrna-vaktsiinide-ohutusega/">Avalik pöördumine: Tõsistest probleemidest seoses COVID-19 modifitseeritud mRNA vaktsiinide ohutusega</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Avalik pöördumine: Tõsistest probleemidest seoses COVID-19 modifitseeritud mRNA vaktsiinide ohutusega” — Fonte.News" src="https://fonte.news/pressiteade/avalik-poordumine-tosistest-probleemidest-seoses-covid-19-modifitseeritud-mrna-vaktsiinide-ohutusega/embed/#?secret=8NDCuLSrHs#?secret=B5oHwQIf4u" data-secret="B5oHwQIf4u" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="ZJFYkUn4oN"><a href="https://fonte.news/tervis/tsenseeritud-uuring-mrna-vaktsiinid-muudavad-jaadavalt-vaktsineerituid-ja-nende-jarglaste-dna-d/">Tsenseeritud uuring: mRNA vaktsiinid muudavad jäädavalt vaktsineerituid ja nende järglaste DNA-d</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Tsenseeritud uuring: mRNA vaktsiinid muudavad jäädavalt vaktsineerituid ja nende järglaste DNA-d” — Fonte.News" src="https://fonte.news/tervis/tsenseeritud-uuring-mrna-vaktsiinid-muudavad-jaadavalt-vaktsineerituid-ja-nende-jarglaste-dna-d/embed/#?secret=Jz7PykRG3w#?secret=ZJFYkUn4oN" data-secret="ZJFYkUn4oN" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>“Täielik hullus“: Ühendkuningriigi professor annab Austraalia “totalitaarse, orwelliliku“ Covidi vastuse</title>
		<link>https://fonte.news/luhidalt/uhendkuningriigi-professor-annab-totalitaarse-orwelliliku-covidi-vastuse</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 12 Dec 2024 07:37:20 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Lühidalt]]></category>
		<category><![CDATA[Arvamus]]></category>
		<category><![CDATA[Biopoliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Eesti]]></category>
		<category><![CDATA[Eneseareng]]></category>
		<category><![CDATA[Global]]></category>
		<category><![CDATA[Health]]></category>
		<category><![CDATA[Hoiatus]]></category>
		<category><![CDATA[Kriis]]></category>
		<category><![CDATA[Lapsed]]></category>
		<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[ÕIGLUS]]></category>
		<category><![CDATA[Poliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Teadus]]></category>
		<category><![CDATA[Tehnoloogia]]></category>
		<category><![CDATA[Tervis]]></category>
		<category><![CDATA[Ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[Uuriv ajakirjandus]]></category>
		<category><![CDATA[biorelv]]></category>
		<category><![CDATA[Covid]]></category>
		<category><![CDATA[covid vaktsiin]]></category>
		<category><![CDATA[covid vaktsiin on mürk]]></category>
		<category><![CDATA[covid vaktsiin tapab]]></category>
		<category><![CDATA[DNA]]></category>
		<category><![CDATA[militaarrelv]]></category>
		<category><![CDATA[Professor Angus Dalgleish]]></category>
		<category><![CDATA[Täielik hullus]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=32450</guid>

					<description><![CDATA[Ühendkuningriigi ekspert, Professor Angus Dalgleish, on Austraalia Covidi vastuse maha surunud, kirjeldades sulgemisi kui „täielikku hullumeelsust“ ja väites,&#8230;]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p><b>Ühendkuningriigi ekspert, </b><a style="font-weight: bold;" href="https://www.precisionmedicineforum.com/nordic-pof-speakers-2023/angus-dalgleish/" target="_blank" rel="noopener">Professor Angus Dalgleish</a>, <strong>on Austraalia Covidi vastuse maha surunud, kirjeldades sulgemisi kui „täielikku hullumeelsust“ ja väites, et Covidi vastu kaitsepookimine oli ebaefektiivne, </strong><a href="https://www.news.com.au/lifestyle/health/health-problems/total-madness-uk-professor-slams-australias-totalitarian-orwellian-covid-response/news-story/a21784581c6fc2142187a0e7d4b1a69a" target="_blank" rel="noopener"><strong>ütleb Astraalia Sky News</strong></a><strong>´i </strong><a href="https://www.news.com.au/the-team/frank-chung" target="_blank" rel="noopener"><strong>vanemajakirjanik</strong></a><strong> Frank Chung.</strong></p>



<figure class="wp-block-image size-full is-resized"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="452"  height="440"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/12/image-2.png"  alt=""  class="wp-image-32451"  style="width:314px;height:auto"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/12/image-2.png 452w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/12/image-2-300x292.png 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/12/image-2-110x107.png 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/12/image-2-200x195.png 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/12/image-2-380x370.png 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/12/image-2-255x248.png 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/12/image-2-45x45.png 45w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/12/image-2-220x214.png 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/12/image-2-400x389.png 400w"  sizes="auto, (max-width: 452px) 100vw, 452px" ><figcaption class="wp-element-caption">Foto: <a href="https://www.precisionmedicineforum.com/nordic-pof-speakers-2023/angus-dalgleish/" target="_blank" rel="noopener">Professor Angus Dalgleish | Speaker Nordic Oncology Forum Stockholm 2023</a></figcaption></figure>



<p>Kui tegutsetud on üldsuse parimates huvides ja kaitses, siis miks mitte seda lihtsalt väita, et võib-olla oli mingi tundmatu õigustus nende toodete kiireks heakskiitmiseks, hoolimata teadmistest efektiisuse- ja ohutusega seotud küsimustest, et piirata erapooletu teabe andmist, ning võtta retsipientidelt õigus tervishoiualastele otsustele ja ignoreerida täielikult teateid, kes said pärast kahju ja vigastada.</p>



<p>Näiteks Austraalia 1989. aasta terapeutiliste kaupade seaduse (<a href="https://www.legislation.gov.au/C2004A03952/latest/text" target="_blank" rel="noopener"><em>Therapeutic Goods Act 1989</em></a>) paragrahvi 25 kohaselt peab sekretär andma meditsiinitootele ajutise heakskiidu alles pärast toote hindamist ja tuvastamist, et ettenähtud otstarbel kasutatava kauba ohutus, tõhusus ja kvaliteet on rahuldavalt kindlaks tehtud. Kehtivas seaduses ei järgne ühtegi klauslit, mis lubaks neid nõudeid mõne rahvatervise sündmuse korral eirata, olenemata võimalikust tõsidusest. See oli ja on seaduslik nõue ajutiseks registreerimiseks.</p>



<figure class="wp-block-image size-large is-resized"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1024"  height="876"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/12/Screen-Shot-2024-12-12-at-09.17.31-1024x876.png"  alt=""  class="wp-image-32453"  style="width:425px;height:auto"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/12/Screen-Shot-2024-12-12-at-09.17.31-1024x876.png 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/12/Screen-Shot-2024-12-12-at-09.17.31-600x513.png 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/12/Screen-Shot-2024-12-12-at-09.17.31-300x257.png 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/12/Screen-Shot-2024-12-12-at-09.17.31-768x657.png 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/12/Screen-Shot-2024-12-12-at-09.17.31-1536x1313.png 1536w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/12/Screen-Shot-2024-12-12-at-09.17.31-110x94.png 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/12/Screen-Shot-2024-12-12-at-09.17.31-200x171.png 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/12/Screen-Shot-2024-12-12-at-09.17.31-380x325.png 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/12/Screen-Shot-2024-12-12-at-09.17.31-255x218.png 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/12/Screen-Shot-2024-12-12-at-09.17.31-550x470.png 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/12/Screen-Shot-2024-12-12-at-09.17.31-800x684.png 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/12/Screen-Shot-2024-12-12-at-09.17.31-1160x992.png 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/12/Screen-Shot-2024-12-12-at-09.17.31-220x188.png 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/12/Screen-Shot-2024-12-12-at-09.17.31-400x342.png 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/12/Screen-Shot-2024-12-12-at-09.17.31-760x650.png 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/12/Screen-Shot-2024-12-12-at-09.17.31-510x436.png 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/12/Screen-Shot-2024-12-12-at-09.17.31-1100x941.png 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/12/Screen-Shot-2024-12-12-at-09.17.31-1600x1368.png 1600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/12/Screen-Shot-2024-12-12-at-09.17.31.png 2000w"  sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" ><figcaption class="wp-element-caption">Pilt: <a href="https://substack.com/@drmelissamccann" target="_blank" rel="noopener">Melissa McCann</a>, <a href="https://drmelissamccann.substack.com/p/interlocutory-hearing-my-thoughts" target="_blank" rel="noopener">„Vestluslik kuulamine: minu mõtted”, <em>Substack</em></a> (4. detsember 2024)</figcaption></figure>



<p>Kui 2021. aastal ei soovinud eksperdid võib-olla oma arvamust avalikult välja öelda, siis nüüd 2024. aastal sügelevad nad katustelt karjuma, et neid biotooteid poleks tohtinud kunagi heaks kiita; vaata näiteks <a href="https://www.news.com.au/lifestyle/health/health-problems/total-madness-uk-professor-slams-australias-totalitarian-orwellian-covid-response/news-story/a21784581c6fc2142187a0e7d4b1a69a" target="_blank" rel="noopener">seda hiljutist intervjuud tunnustatud onkoloogi professor Angus Dalglishiga</a>.</p>



<p>Juhtiv Ühendkuningriigi onkoloog on löönud Austraalia „häbiväärse“ Covidi vastuse, kirjeldades sulgemisi ja maskimandaate kui „täielikku hullust“ ja väites, et vaktsiinid olid elude päästmisel suures osas ebaefektiivsed, põhjustades samal ajal “palju“ kõrvaltoimeid.</p>



<p>Londoni St George’i haigla onkoloogiajuht ja silmapaistev Covidi skeptik professor Angus Dalgleish istus neljapäeval koos 2GB saatejuhi Ben Fordhamiga, kus ta hindas Austraalia reaktsiooni pandeemiale „täiesti õõvastavaks“.</p>



<p>„Ma lootsin midagi paremat, sest see oli Ühendkuningriigis kohutav,“ ütles ta.</p>



<p>„Ja siis leiame, et Austraalia, Uus-Meremaa ja Kanada reageerisid kõik täpselt samamoodi üle.“</p>



<p>Prof Dalgleish ütles, et ainus riik, mis „sai selle pikaajaliselt korda“, oli Rootsi.</p>



<p>„Rootsi tegi alguses sama vea, mis Ühendkuningriik, pannes kõik haiglast pärit inimesed hooldekodudesse ilma neid kontrollimata,“ ütles ta.</p>



<p>„Kuid peale selle <em>blipi</em> ei olnud neil mingeid sulgemisvolitusi, neil polnud … mandaate, vaktsiinid olid mõeldud üle 70-aastastele inimestele ja neil on madalaim ülemäärane suremus kogu läänemaailmas.</p>



<p>Fordham märkis, et „vahepeal siin meile Sydneys öeldi, et me ei tohi minna viie kilomeetri kaugusele oma kodudest, ühel etapil kandsime maske isegi siis, kui olime õues“.</p>



<blockquote class="wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow">
<p>„See on täielik hullumeelsus,“ ütles prof Dalgleish.</p>



<h2 id="sokeeriv-tga-varjab-vaktsiiniga-seotud-surmajuhtumeid-utleb-austraalia-senaator-gerard-rennick" class="wp-block-heading"><br> <strong>Šokeeriv: TGA varjab vaktsiiniga seotud surmajuhtumeid, ütleb Austraalia senaator Gerard Rennick</strong></h2>
</blockquote>



<h3 id="lae-taies-mahus-artikkel-alla-siit" class="wp-block-heading">Lae täies mahus artikkel alla <a href="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/12/Sokeeriv-TGA-varjab-vaktsiiniga-seotud-surmajuhtumeid-utleb-Austraalia-senaator-Gerard-Rennick.pdf"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">SIIT</mark></a></h3>



<h2 id="varsked-uuringud-kinnitavad-uusi-terviseprobleeme-mille-on-pohjustanud-covid-vaktsiinid" class="wp-block-heading">Värsked uuringud kinnitavad uusi terviseprobleeme, mille on põhjustanud Covid vaktsiinid</h2>



<h3 id="lae-taies-mahus-artikkle-alla-siit" class="wp-block-heading">Lae täies mahus artikkle alla <a href="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/12/Uus-uuring-leiab-toendeid-COVID-19-vaktsiini-leviku-kohta-07.12.2024.-Lk-1-3.pdf"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">SIIT</mark></a></h3>



<p><em>Toimetas Revo Jaansoo</em></p>



<p>Allikad: <a href="https://www.news.com.au/lifestyle/health/health-problems/total-madness-uk-professor-slams-australias-totalitarian-orwellian-covid-response/news-story/a21784581c6fc2142187a0e7d4b1a69a" target="_blank" rel="noopener">Sky News, 25.11.2024</a>, <a href="https://drmelissamccann.substack.com/p/interlocutory-hearing-my-thoughts" target="_blank" rel="noopener">Substack, 04.12.2024</a></p>



<p>Loe lisaks:</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="Yw1LbrCOjd"><a href="https://fonte.news/luhidalt/prantsusmaal-tuvastas-uuring-53-ainulaadset-covid-19-vaktsiiniohusignaali/">Prantsusmaal tuvastas uuring 53 ainulaadset COVID-19 vaktsiiniohusignaali</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Prantsusmaal tuvastas uuring 53 ainulaadset COVID-19 vaktsiiniohusignaali” — Fonte.News" src="https://fonte.news/luhidalt/prantsusmaal-tuvastas-uuring-53-ainulaadset-covid-19-vaktsiiniohusignaali/embed/#?secret=qba9kMp5sj#?secret=Yw1LbrCOjd" data-secret="Yw1LbrCOjd" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="s3sbi76RhK"><a href="https://fonte.news/pressiteade/avalik-poordumine-tosistest-probleemidest-seoses-covid-19-modifitseeritud-mrna-vaktsiinide-ohutusega/">Avalik pöördumine: Tõsistest probleemidest seoses COVID-19 modifitseeritud mRNA vaktsiinide ohutusega</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Avalik pöördumine: Tõsistest probleemidest seoses COVID-19 modifitseeritud mRNA vaktsiinide ohutusega” — Fonte.News" src="https://fonte.news/pressiteade/avalik-poordumine-tosistest-probleemidest-seoses-covid-19-modifitseeritud-mrna-vaktsiinide-ohutusega/embed/#?secret=ZitsNzLgiY#?secret=s3sbi76RhK" data-secret="s3sbi76RhK" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="uYtgmNOtyr"><a href="https://fonte.news/tervis/tsenseeritud-uuring-mrna-vaktsiinid-muudavad-jaadavalt-vaktsineerituid-ja-nende-jarglaste-dna-d/">Tsenseeritud uuring: mRNA vaktsiinid muudavad jäädavalt vaktsineerituid ja nende järglaste DNA-d</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Tsenseeritud uuring: mRNA vaktsiinid muudavad jäädavalt vaktsineerituid ja nende järglaste DNA-d” — Fonte.News" src="https://fonte.news/tervis/tsenseeritud-uuring-mrna-vaktsiinid-muudavad-jaadavalt-vaktsineerituid-ja-nende-jarglaste-dna-d/embed/#?secret=R6gpyJhEG9#?secret=uYtgmNOtyr" data-secret="uYtgmNOtyr" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="3lxRqpZpCH"><a href="https://fonte.news/erakorraline/hollandi-valitsusametnik-tunnistas-et-koroonapandeemia-oli-sojaline-operatsioon/">Hollandi valitsusametnik tunnistas, et koroonapandeemia oli „sõjaline operatsioon“: „Tervishoiuministeerium kuuletub NATO-le“</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Hollandi valitsusametnik tunnistas, et koroonapandeemia oli „sõjaline operatsioon“: „Tervishoiuministeerium kuuletub NATO-le“” — Fonte.News" src="https://fonte.news/erakorraline/hollandi-valitsusametnik-tunnistas-et-koroonapandeemia-oli-sojaline-operatsioon/embed/#?secret=Qsjq7cM0b4#?secret=3lxRqpZpCH" data-secret="3lxRqpZpCH" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Miks kõik vaktsiinid on kahjulikud tervisele?</title>
		<link>https://fonte.news/tervis/miks-koik-vaktsiinid-on-kahjulikud-tervisele</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Sat, 17 Aug 2024 04:56:16 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Tervis]]></category>
		<category><![CDATA[Arvamus]]></category>
		<category><![CDATA[Eneseareng]]></category>
		<category><![CDATA[Haridus]]></category>
		<category><![CDATA[Hoiatus]]></category>
		<category><![CDATA[Inimene]]></category>
		<category><![CDATA[Lapsed]]></category>
		<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Teadus]]></category>
		<category><![CDATA[Tehnoloogia]]></category>
		<category><![CDATA[Toit]]></category>
		<category><![CDATA[Ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[Uus ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[Vaimsus]]></category>
		<category><![CDATA[autism]]></category>
		<category><![CDATA[covid vaktsiin]]></category>
		<category><![CDATA[DNA]]></category>
		<category><![CDATA[jäsemeteta lapsed]]></category>
		<category><![CDATA[kleepuv veri]]></category>
		<category><![CDATA[kraniaalnärv]]></category>
		<category><![CDATA[mRNA vaktsiin]]></category>
		<category><![CDATA[ravimatu kahju]]></category>
		<category><![CDATA[rikutud DNA]]></category>
		<category><![CDATA[trombid]]></category>
		<category><![CDATA[Vaktsiin]]></category>
		<category><![CDATA[vaktsiinikahjustused]]></category>
		<category><![CDATA[valk]]></category>
		<category><![CDATA[zeta potentsiaal]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=29504</guid>

					<description><![CDATA[Vaktsiinivigastused on paljude sümptomitega ja seetõttu on need arste segadusse ajanud juba üle 200 aasta. Lugu lühidalt: •&#8230;]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p>Vaktsiinivigastused on paljude sümptomitega ja seetõttu on need arste segadusse ajanud juba üle 200 aasta.</p>



<p><strong>Lugu lühidalt:</strong></p>



<p><strong>• Vaktsiinid põhjustavad sageli erinevaid kõrvalmõjusid, mistõttu on raske kindlaks teha levinud põhjuseid. Neuroloog Andrew Moulden avastas, et vaktsiinid vallandavad sageli mikroinsulte, mis võivad põhjustada hulgaliselt ägedaid ja kroonilisi haigusi.</strong></p>



<p><strong>• 1960. aastate unustatud uuringud näitavad, et vererakkude kleepumine on paljude haiguste algpõhjus – seda usku jagab ka Hiina meditsiin.</strong></p>



<p><strong>• Kolloidkeemia ja zeta potentsiaaliteadus näitavad, et positiivsed laengud vererakkude ümber põhjustavad klompe. Eriti problemaatilised on kontsentreeritud positiivsete laengutega ained, nagu alumiinium ja COVID-i piigivalk.</strong></p>



<p><strong>• Füsioloogilise zeta potentsiaali parandamine toob kasu paljude ägedate ja krooniliste haiguste korral. Võib väita, et paljud tavapärased ja terviklikud ravimeetodid toimivad osaliselt zeta potentsiaali suurendamise kaudu.</strong></p>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1024"  height="603"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Miks-koik-vaktsiinid-on-kahjulikud-tervisele-Fonte.News--1024x603.jpg"  alt="Miks kõik vaktsiinid on kahjulikud tervisele"  class="wp-image-29520"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Miks-koik-vaktsiinid-on-kahjulikud-tervisele-Fonte.News--1024x603.jpg 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Miks-koik-vaktsiinid-on-kahjulikud-tervisele-Fonte.News--600x353.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Miks-koik-vaktsiinid-on-kahjulikud-tervisele-Fonte.News--1200x707.jpg 1200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Miks-koik-vaktsiinid-on-kahjulikud-tervisele-Fonte.News--768x452.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Miks-koik-vaktsiinid-on-kahjulikud-tervisele-Fonte.News--110x65.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Miks-koik-vaktsiinid-on-kahjulikud-tervisele-Fonte.News--200x118.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Miks-koik-vaktsiinid-on-kahjulikud-tervisele-Fonte.News--380x224.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Miks-koik-vaktsiinid-on-kahjulikud-tervisele-Fonte.News--255x150.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Miks-koik-vaktsiinid-on-kahjulikud-tervisele-Fonte.News--300x177.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Miks-koik-vaktsiinid-on-kahjulikud-tervisele-Fonte.News--550x324.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Miks-koik-vaktsiinid-on-kahjulikud-tervisele-Fonte.News--800x471.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Miks-koik-vaktsiinid-on-kahjulikud-tervisele-Fonte.News--1160x683.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Miks-koik-vaktsiinid-on-kahjulikud-tervisele-Fonte.News--220x130.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Miks-koik-vaktsiinid-on-kahjulikud-tervisele-Fonte.News--400x236.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Miks-koik-vaktsiinid-on-kahjulikud-tervisele-Fonte.News--760x448.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Miks-koik-vaktsiinid-on-kahjulikud-tervisele-Fonte.News--510x300.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Miks-koik-vaktsiinid-on-kahjulikud-tervisele-Fonte.News--1100x648.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Miks-koik-vaktsiinid-on-kahjulikud-tervisele-Fonte.News-.jpg 1202w"  sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" ><figcaption class="wp-element-caption">Miks kõik vaktsiinid on kahjulikud tervisele</figcaption></figure>



<p><em>Märkus: see on lühendatud versioon artiklist, mille ma varem <strong><a href="https://www.midwesterndoctor.com/p/what-makes-all-vaccines-so-dangerous" target="_blank" rel="noopener">siin</a></strong> avaldasin . Kuna mulle esitatakse selle teema kohta palju küsimusi ja lugejad soovisid selle ülevaatlikku versiooni, töötasin selle põhipunktideni välja, et seda teemat oleks lihtne teistega jagada.</em><br><br>Paljud meditsiinilised probleemid tulenevad arstide diagnostilisest lähenemisest, eriti keeruliste haiguste puhul, mida sageli valesti diagnoositakse ja mis põhjustavad pidevaid patsientide võitlusi.</p>



<p>Komplekssed seisundid võivad patsientidel esineda erinevate sümptomitega ja sarnaneda muude haigustega (nt fibromüalgia vs. kroonilise väsimuse sündroom). Omakorda halva väljaõppega arstid jätavad sageli vaikimisi psühhiaatrilised selgitused, jättes tähelepanuta tegelikud põhjused.</p>



<p>Vaktsiinivigastused on paljude sümptomitega ja seetõttu on need arstid segadusse ajanud juba üle 200 aasta ( <a href="https://www.midwesterndoctor.com/p/the-forgotten-science-of-vaccine" target="_blank" rel="noopener">mitmed arstid on varem nimetanud neid entsefaliidiks </a>). Praegu usun, et arvukate vaktsiinivigastuste aluseks on kolm peamist mehhanismi:</p>



<p>Immuunsüsteemi düsfunktsioon: Vaktsiinid <a href="https://www.midwesterndoctor.com/p/what-can-megyn-kellys-adverse-reaction" target="_blank" rel="noopener">põhjustavad sageli kroonilisi autoimmuunhäireid </a>ja erineva raskusastmega immuunsupressiooni.</p>



<p>Rakkude ohule reageerimine: <a href="https://www.midwesterndoctor.com/p/what-is-the-cell-danger-response" target="_blank" rel="noopener">rakud võivad sattuda ohus primitiivsesse olekusse </a>, peatades normaalse mitokondriaalse funktsiooni. See ajutine seisund võib muutuda krooniliseks, mis on paljude raskete seisundite aluseks. <a href="https://www.midwesterndoctor.com/p/systemic-treatments-of-the-cell-danger" target="_blank" rel="noopener">Selle vastuse ravimine </a>on lahendanud vaktsineerimisega seotud seisundid, nagu autism.</p>



<p>Häiritud vereringe: Vaktsiinid võivad kahjustada vedeliku ringlust, mõjutades keha zeta potentsiaali. See põhjustab vedeliku kogunemist (st mikroverehüübed ja vere paksenemine) ja takistab verevoolu kapillaarides.</p>



<p>Minu tähelepanu köitis zeta potentsiaali kontseptsioon, kui mõistsin, et paljud COVID-19 (ja hiljem ka COVID-19 vaktsiinide) saladused olid tingitud sellest, et spike-valk häirib äärmiselt keha zeta potentsiaali. Usun nüüd, et patsientide tulemused paraneksid oluliselt, kui meditsiinisüsteem seaks prioriteediks zeta potentsiaali.</p>



<p>Andrew Moulden oli Kanada neuroteadlane ja neuropsühhiaatriale spetsialiseerunud arst. Kliinilise väljaõppe ajal märkas ta väikestel lastel peeneid neuroloogilisi insultide tunnuseid, millest tema kolleegid puudust tundsid. Aja jooksul leidis ta, et need insuldid tekkisid sageli varsti pärast vaktsineerimist ja võivad põhjustada raskeid neuroloogilisi häireid, nagu autism.<br><em>Märkus: vaktsiinivigastuste aruanded juba 1800. aastate alguses <a href="https://www.midwesterndoctor.com/p/what-can-the-smallpox-vaccine-disaster" target="_blank" rel="noopener">sisaldavad samu märke, mida </a>Moulden märkas.</em></p>



<p>Moulden mõistis, et peeneid insuldi märke, mida arstid täiskasvanutelt otsivad, tuleks hinnata ka lastel. Kuna need imikute insultid jäävad sageli vahele, on paljud haigused valesti diagnoositud või omistatud teadmata põhjustele. Üks teaduslik väljakutse on “nähtamatute” probleemide nähtavaks tegemine. Neuroloogias võivad ajufunktsiooni häired, mis on sageli tingitud verevoolu halvenemisest, paljastada insuldi asukohad hoolika füüsilise läbivaatuse kaudu.</p>



<p>Moulden leidis, et ajutüve kraniaalnärvid, eriti vähema üleliigse verevarustusega valgaladel, on insuldi suhtes haavatavad. Need insuldid, mis olid põhjustatud verevoolu halvenemisest, mis on sageli tingitud suurenenud vere paksusest, jäid imikutel vahele, põhjustades valesti diagnoositud või teadmata põhjustega seotud haigusseisundeid.<br><br>Peamised kraniaalnärvid, mis näitavad vaktsiinist põhjustatud mikroinsuldi, on järgmised:</p>



<p><a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Abducens_nerve" target="_blank" rel="noopener">Kraniaalnärv VI </a>: kontrollib silmade liikumist; kahjustus põhjustab silmade sissepoole puhkamist või tõmblevat küljelt küljele liikumist.</p>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1024"  height="773"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-Fonte.news--1024x773.jpg"  alt=""  class="wp-image-29505"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-Fonte.news--1024x773.jpg 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-Fonte.news--300x226.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-Fonte.news--768x579.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-Fonte.news--110x83.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-Fonte.news--200x151.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-Fonte.news--380x287.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-Fonte.news--255x192.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-Fonte.news--550x415.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-Fonte.news--800x604.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-Fonte.news--1160x875.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-Fonte.news--220x166.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-Fonte.news--400x302.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-Fonte.news--760x573.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-Fonte.news--510x385.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-Fonte.news--600x453.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-Fonte.news--1100x830.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-Fonte.news-.jpg 1434w"  sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" ></figure>



<p><em>Märkus. Oleme leidnud, et CN VI on närv, mida COVID-19 vigastused kõige sagedamini mõjutavad.</em></p>



<p><a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Facial_nerve" target="_blank" rel="noopener">Kraniaalnärv VII </a>: kontrollib näolihaseid; d <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Bell&#039;s_palsy" target="_blank" rel="noopener">amage põhjustab Belli halvatust </a>, näo longust või asümmeetriat (nt <a href="https://amidwesterndoctor.substack.com/p/how-rare-is-justin-biebers-vaccine" target="_blank" rel="noopener">näis, et see juhtus Justin Bieberiga </a>). </p>



<figure class="wp-block-image size-full is-resized"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="498"  height="612"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-naokahjustus-Fonte.news-.jpg"  alt=""  class="wp-image-29506"  style="width:298px;height:auto"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-naokahjustus-Fonte.news-.jpg 498w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-naokahjustus-Fonte.news--244x300.jpg 244w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-naokahjustus-Fonte.news--110x135.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-naokahjustus-Fonte.news--200x246.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-naokahjustus-Fonte.news--380x467.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-naokahjustus-Fonte.news--255x313.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-naokahjustus-Fonte.news--300x369.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-naokahjustus-Fonte.news--220x270.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-naokahjustus-Fonte.news--400x492.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-naokahjustus-Fonte.news--488x600.jpg 488w"  sizes="auto, (max-width: 498px) 100vw, 498px" ></figure>



<p><a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Trochlear_nerve" target="_blank" rel="noopener">IV kraniaalnärv </a>: Tasandab silmad; kahjustus põhjustab pea kallutamist, et kompenseerida ebaühtlast silmade kõrgust.</p>



<figure class="wp-block-image size-full is-resized"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="514"  height="528"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-viltune-suu-Fonte.news-.jpg"  alt=""  class="wp-image-29507"  style="width:307px;height:auto"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-viltune-suu-Fonte.news-.jpg 514w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-viltune-suu-Fonte.news--292x300.jpg 292w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-viltune-suu-Fonte.news--110x113.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-viltune-suu-Fonte.news--200x205.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-viltune-suu-Fonte.news--380x390.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-viltune-suu-Fonte.news--255x262.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-viltune-suu-Fonte.news--300x308.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-viltune-suu-Fonte.news--45x45.jpg 45w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-viltune-suu-Fonte.news--220x226.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-viltune-suu-Fonte.news--400x411.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-viltune-suu-Fonte.news--510x524.jpg 510w"  sizes="auto, (max-width: 514px) 100vw, 514px" ></figure>



<p><em>Märkus: sageli näete samal näol mitut kraniaalnärvi probleemi (mis viitab sellele, et rohkem ajuosasid kaotas verevarustuse ja seega on olemas ka sügavam neuroloogiline kahjustus).</em></p>



<p>Kui teate, kuidas neid sümptomeid (nt silmade sujuva liikumise kadu) otsida, on neid väga lihtne märgata ja saate järk-järgult teada, kui kaugele võib vaktsineerimisest tulenev neuroloogiline kahjustus olla (nagu mis tahes osa võib mõjutada).</p>



<p>Mouldeni töö näitas ka, et insulte esines ka teistes kehapiirkondades, näiteks siseorganites ja kõnekeskustes. Sisaldab tõendeid:</p>



<ul class="wp-block-list">
<li>Lahkamise uuringud, mis näitavad kaasasündinud punetistega laste siseorganite lööke.</li>



<li>Sarnased haigusprotsessid teismelistel ja täiskasvanutel pärast HPV või siberi katku vaktsineerimist.</li>



<li>Üks markantsemaid näiteid oli <a href="https://www.midwesterndoctor.com/p/the-forgotten-lessons-of-the-militarys" target="_blank" rel="noopener">siberi katku vaktsiini saanud sõdurite lapsed </a>, <a href="https://childrenshealthdefense.org/defender/birth-defects-children-gulf-war-veterans/" target="_blank" rel="noopener">kes sündisid jäsemeteta </a>(talidomiid <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Thalidomide" target="_blank" rel="noopener">oli samuti kurikuulus </a>selle poolest, et blokeeris uute veresoonte teket). </li>
</ul>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1024"  height="641"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-jasemeteta-lapsed-Fonte.news--1024x641.jpg"  alt=""  class="wp-image-29508"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-jasemeteta-lapsed-Fonte.news--1024x641.jpg 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-jasemeteta-lapsed-Fonte.news--300x188.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-jasemeteta-lapsed-Fonte.news--768x481.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-jasemeteta-lapsed-Fonte.news--110x69.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-jasemeteta-lapsed-Fonte.news--200x125.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-jasemeteta-lapsed-Fonte.news--380x238.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-jasemeteta-lapsed-Fonte.news--255x160.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-jasemeteta-lapsed-Fonte.news--550x344.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-jasemeteta-lapsed-Fonte.news--800x501.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-jasemeteta-lapsed-Fonte.news--1160x726.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-jasemeteta-lapsed-Fonte.news--220x138.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-jasemeteta-lapsed-Fonte.news--400x250.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-jasemeteta-lapsed-Fonte.news--760x476.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-jasemeteta-lapsed-Fonte.news--510x319.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-jasemeteta-lapsed-Fonte.news--600x376.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-jasemeteta-lapsed-Fonte.news--1100x689.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-jasemeteta-lapsed-Fonte.news-.jpg 1434w"  sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" ></figure>



<ul class="wp-block-list">
<li><a href="https://www.midwesterndoctor.com/p/do-the-covid-vaccines-impair-your" target="_blank" rel="noopener">Neurodegeneratiivsed protsessid eakatel </a>ja psühhiaatrilised häired, mis on seotud kraniaalnärvi kahjustusega.</li>
</ul>



<p><em>Märkus. Tavameditsiini peamine probleem on suutmatus tunnistada, et <a href="https://www.midwesterndoctor.com/p/a-primer-on-medical-gaslighting-e11" target="_blank" rel="noopener">neuroloogilised kahjustused võivad põhjustada psühhiaatrilisi probleeme </a>. Järelikult käsitletakse närvisüsteemi vigastustega patsientide emotsionaalseid muutusi sageli pigem haiguse põhjusena kui sümptomina.</em></p>



<p>Moulden hakkas seega uurima, milline universaalne reaktsioon viis nende mikroinsultide tekkeni ja kuidas neid ravida. Sellest koostas ta kolm probleemi kirjeldavat videot (mida saab vaadata <a href="https://www.midwesterndoctor.com/p/what-makes-all-vaccines-so-dangerous" target="_blank" rel="noopener">siit </a>). Kahjuks suri ta vahetult enne nende vigastuste lahenduste kohta teise seeria avaldamist kahtlastel asjaoludel. Nüüd on meil aga palju vihjeid selle kohta, mida Moulden avastas.</p>



<h1 id="vere-settimine" class="wp-block-heading"><strong>Vere settimine</strong></h1>



<p>Meditsiinimaailmas keerleb pikaajaline mõistatus selle ümber, kuidas väikesed keha solvangud võivad viia laialt levinud haiguse või isegi surmani. Selle võrrandi üks võtmetegur on vere settimine, sajandeid täheldatud nähtus, kus veri kleepub kokku ja pakseneb teatud haigusseisundite korral. <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Melvin_H._Knisely" target="_blank" rel="noopener">Melvin Knisely, Ph.D. , tegi </a><sup>20. sajandi </sup>keskel selle nähtuse kohta kriitilisi avastusi.<sup></sup></p>



<p>Knisely uuringud, eriti malaariaga nakatunud ahvidega, näitasid, et teatud rasked haigused <a href="https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/14210348/" target="_blank" rel="noopener">võivad põhjustada märkimisväärset veresooned </a>, mis algasid väikestest veresoontest ja levisid lõpuks suurematesse, mis tavaliselt lõppes surmaga (kui seda ei takistatud antikoagulandi hepariiniga). Seda vere paksenemist võib võrrelda liiklusummikutega, mis häirib keha loomulikku verevoolu ja viib lõpuks ummikuni (surma).</p>



<p>Lisaks avastas ta, et seda muda võib väljastpoolt silmade kaudu näha, pakkudes mitteinvasiivset viisi selle protsessi hindamiseks kogu kehas.</p>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1024"  height="704"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/vaktsiinikahjustused-Fonte.News--1024x704.jpg"  alt=""  class="wp-image-29509"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/vaktsiinikahjustused-Fonte.News--1024x704.jpg 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/vaktsiinikahjustused-Fonte.News--300x206.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/vaktsiinikahjustused-Fonte.News--768x528.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/vaktsiinikahjustused-Fonte.News--110x76.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/vaktsiinikahjustused-Fonte.News--200x138.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/vaktsiinikahjustused-Fonte.News--380x261.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/vaktsiinikahjustused-Fonte.News--255x175.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/vaktsiinikahjustused-Fonte.News--550x378.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/vaktsiinikahjustused-Fonte.News--800x550.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/vaktsiinikahjustused-Fonte.News--1160x798.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/vaktsiinikahjustused-Fonte.News--220x151.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/vaktsiinikahjustused-Fonte.News--400x275.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/vaktsiinikahjustused-Fonte.News--760x523.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/vaktsiinikahjustused-Fonte.News--510x351.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/vaktsiinikahjustused-Fonte.News--600x413.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/vaktsiinikahjustused-Fonte.News--1100x756.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/vaktsiinikahjustused-Fonte.News-.jpg 1396w"  sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" ></figure>



<p>Selle põhjal avastas ta, et suurim verelomp oli kriitilises seisundis haiglapatsientidel – seda, mida Pierre Kory MD täheldas ka hoolduspunkti ultraheliuuringul, sest kui mikrohüübed IVC-s <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Inferior_vena_cava" target="_blank" rel="noopener">muutusid </a>ehhogeenseks (nähtavaks), surid patsiendid varsti pärast seda).</p>



<p>Knisely veremuda raskusastme hindamisskaala korreleerus haiguse prognoosiga, rõhutades selle kliinilist tähtsust.</p>



<p>Pärast sellest teadasaamist proovisime Knisely mikroskoopi kopeerida ja oleme suutnud näha sama muda, mida ta täheldas 80 aastat tagasi oma patsientidel. Näiteks see video on tehtud COVID-19 vaktsiiniga vigastatud patsiendi silmadest:</p>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1024"  height="576"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/silmakahjustus-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--1024x576.jpg"  alt=""  class="wp-image-29510"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/silmakahjustus-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--1024x576.jpg 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/silmakahjustus-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--300x169.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/silmakahjustus-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--768x432.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/silmakahjustus-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--110x62.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/silmakahjustus-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--200x113.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/silmakahjustus-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--380x214.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/silmakahjustus-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--255x144.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/silmakahjustus-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--550x310.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/silmakahjustus-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--800x450.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/silmakahjustus-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--1160x653.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/silmakahjustus-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--220x124.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/silmakahjustus-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--400x225.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/silmakahjustus-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--760x428.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/silmakahjustus-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--510x287.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/silmakahjustus-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--600x338.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/silmakahjustus-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--1100x619.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/silmakahjustus-vaktsiinikahjustused-Fonte.News-.jpg 1414w"  sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" ></figure>



<h1 id="zeta-potentsiaal" class="wp-block-heading"><strong>Zeta potentsiaal</strong></h1>



<p>Kui osakesed asetatakse vette, võib juhtuda üks kolmest asjast: </p>



<ul class="wp-block-list">
<li>Need ei segune (nt õli hõljub üles, liiv vajub põhja).</li>



<li>Need lahustuvad (nt sool).</li>



<li>Need moodustavad kolloidse suspensiooni (nt piima), milles iga osake tõrjutakse teisest ja jaotub ühtlaselt.</li>
</ul>



<p>Kolloidsete suspensioonide puhul määrab nende stabiilsuse see, mis põhjustab nende osakeste kokkutuleku (gravitatsioon, mis eraldab asju kaalu järgi, <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Van_der_Waals_force" target="_blank" rel="noopener">omane molekulaarne külgetõmme objektide vahel </a>) ja mis lükkab need lahku.</p>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="699"  height="1024"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kolloid-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--699x1024.jpg"  alt=""  class="wp-image-29511"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kolloid-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--699x1024.jpg 699w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kolloid-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--205x300.jpg 205w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kolloid-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--768x1124.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kolloid-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--1049x1536.jpg 1049w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kolloid-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--110x161.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kolloid-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--200x293.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kolloid-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--380x556.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kolloid-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--255x373.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kolloid-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--300x439.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kolloid-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--550x805.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kolloid-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--800x1171.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kolloid-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--1160x1698.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kolloid-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--220x322.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kolloid-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--400x586.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kolloid-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--760x1113.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kolloid-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--510x747.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kolloid-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--600x878.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kolloid-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--1100x1611.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kolloid-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--410x600.jpg 410w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kolloid-vaktsiinikahjustused-Fonte.News-.jpg 1172w"  sizes="auto, (max-width: 699px) 100vw, 699px" ></figure>



<p>Esimene meetod (zeta potentsiaal) viitab laengu erinevusele veeioonide (mis katavad laetud ioone) ja ümbritseva vee laengu vahel.</p>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="780"  height="1024"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/zeta-potentsiaal-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--780x1024.jpg"  alt=""  class="wp-image-29512"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/zeta-potentsiaal-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--780x1024.jpg 780w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/zeta-potentsiaal-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--228x300.jpg 228w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/zeta-potentsiaal-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--768x1009.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/zeta-potentsiaal-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--1169x1536.jpg 1169w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/zeta-potentsiaal-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--110x144.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/zeta-potentsiaal-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--200x263.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/zeta-potentsiaal-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--380x499.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/zeta-potentsiaal-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--255x335.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/zeta-potentsiaal-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--300x394.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/zeta-potentsiaal-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--550x722.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/zeta-potentsiaal-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--800x1051.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/zeta-potentsiaal-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--1160x1524.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/zeta-potentsiaal-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--220x289.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/zeta-potentsiaal-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--400x525.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/zeta-potentsiaal-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--760x998.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/zeta-potentsiaal-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--510x670.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/zeta-potentsiaal-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--600x788.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/zeta-potentsiaal-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--1100x1445.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/zeta-potentsiaal-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--457x600.jpg 457w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/zeta-potentsiaal-vaktsiinikahjustused-Fonte.News-.jpg 1308w"  sizes="auto, (max-width: 780px) 100vw, 780px" ></figure>



<p>Kuna zeta potentsiaalist tulenevat elektrilist tõukejõudu on lihtsam kontrollida, keskendutakse tavaliselt sellele tegurile, kui püütakse parandada kolloidset dispersiooni (nt vere muda kõrvaldamiseks).</p>



<p>Üks tõhusamaid vahendeid zeta potentsiaali vähendamiseks on alumiinium (mis selgitab, miks seda kasutatakse sageli orgaanilise aine eraldamiseks veest kanalisatsioonijaamades või haavade hüübimiseks). Moulden järeldas seega, et alumiiniumi laialdane kasutamine vaktsiinides põhjustas tõenäoliselt paljusid nende kõrvalmõjusid. Samamoodi <a href="https://www.ijvtpr.com/index.php/IJVTPR/article/view/47" target="_blank" rel="noopener">kaaluge COVID-19 vaktsiini piigivalgu mõju verele </a>.</p>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1024"  height="426"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Pfizer-mRNA-vaktsiiinikahjustued-Fonte.News--1024x426.jpg"  alt=""  class="wp-image-29513"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Pfizer-mRNA-vaktsiiinikahjustued-Fonte.News--1024x426.jpg 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Pfizer-mRNA-vaktsiiinikahjustued-Fonte.News--300x125.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Pfizer-mRNA-vaktsiiinikahjustued-Fonte.News--768x320.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Pfizer-mRNA-vaktsiiinikahjustued-Fonte.News--110x46.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Pfizer-mRNA-vaktsiiinikahjustued-Fonte.News--200x83.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Pfizer-mRNA-vaktsiiinikahjustued-Fonte.News--380x158.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Pfizer-mRNA-vaktsiiinikahjustued-Fonte.News--255x106.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Pfizer-mRNA-vaktsiiinikahjustued-Fonte.News--550x229.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Pfizer-mRNA-vaktsiiinikahjustued-Fonte.News--800x333.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Pfizer-mRNA-vaktsiiinikahjustued-Fonte.News--1160x483.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Pfizer-mRNA-vaktsiiinikahjustued-Fonte.News--220x92.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Pfizer-mRNA-vaktsiiinikahjustued-Fonte.News--400x167.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Pfizer-mRNA-vaktsiiinikahjustued-Fonte.News--760x316.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Pfizer-mRNA-vaktsiiinikahjustued-Fonte.News--510x212.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Pfizer-mRNA-vaktsiiinikahjustued-Fonte.News--600x250.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Pfizer-mRNA-vaktsiiinikahjustued-Fonte.News--1100x458.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Pfizer-mRNA-vaktsiiinikahjustued-Fonte.News-.jpg 1470w"  sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" ></figure>



<p>Peamine asi, mida zeta potentsiaali puhul mõista, on see, et kui selle tõrjumisest ei piisa enam atraktiivsete jõudude ületamiseks kolloidses süsteemis, koondub see kokku, alguses väikesteks tükkideks (mida nimetatakse aglomeratsioonideks) ja seejärel, kui zeta potentsiaal halveneb, moodustuvad suuremad klombid.</p>



<p><em>Märkus: <a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3361589/" target="_blank" rel="noopener">punaste vereliblede normaalne zeta potentsiaal on umbes -15,7 millivolti </a>. Lisaks kaotavad punased verelibled vananedes <a href="https://link.springer.com/article/10.2478/s11756-013-0207-1" target="_blank" rel="noopener">oma negatiivselt laetud siaalhappe </a>, mis halvendab nende zeta potentsiaali.</em></p>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1024"  height="443"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Screen-Shot-2024-08-17-at-07.32.34-1024x443.png"  alt=""  class="wp-image-29514"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Screen-Shot-2024-08-17-at-07.32.34-1024x443.png 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Screen-Shot-2024-08-17-at-07.32.34-300x130.png 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Screen-Shot-2024-08-17-at-07.32.34-768x332.png 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Screen-Shot-2024-08-17-at-07.32.34-110x48.png 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Screen-Shot-2024-08-17-at-07.32.34-200x86.png 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Screen-Shot-2024-08-17-at-07.32.34-380x164.png 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Screen-Shot-2024-08-17-at-07.32.34-255x110.png 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Screen-Shot-2024-08-17-at-07.32.34-550x238.png 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Screen-Shot-2024-08-17-at-07.32.34-800x346.png 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Screen-Shot-2024-08-17-at-07.32.34-1160x501.png 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Screen-Shot-2024-08-17-at-07.32.34-220x95.png 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Screen-Shot-2024-08-17-at-07.32.34-400x173.png 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Screen-Shot-2024-08-17-at-07.32.34-760x329.png 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Screen-Shot-2024-08-17-at-07.32.34-510x220.png 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Screen-Shot-2024-08-17-at-07.32.34-600x259.png 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Screen-Shot-2024-08-17-at-07.32.34-1100x476.png 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Screen-Shot-2024-08-17-at-07.32.34.png 1462w"  sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" ></figure>



<p><a href="https://awwa.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1002/j.1551-8833.1961.tb00741.x" target="_blank" rel="noopener">Selle valdkonna pioneer </a>Thomas Riddick avastas, et keha säilitab vere zeta potentsiaali aglomeratsiooniläve lähedal, nii et see võib verejooksu korral hüübida. Edasiste uuringute käigus avastas Riddick, et vere määrdumise või füsioloogilise zeta potentsiaali kadumise aste varieerus inimestel oluliselt (tänu tänapäevasele elule, mis seda häirib) ning Knisely silmade verevoolu hindamisskaala abil saab täpselt ennustada, kes arütmia, insuldi või surmaga lõppeva südameataki oht. Kõige tähtsam on see, et Riddick avastas, et <strong><a href="https://www.midwesterndoctor.com/p/how-to-improve-zeta-potential-and" target="_blank" rel="noopener">kui vere kolloidne dispersioon oli fikseeritud</a></strong> , <strong>normaliseerusid südame rütmihäired </strong>ja paranesid oluliselt vereringeprobleemid.</p>



<p><em>Märkus: paljud siinsed lugejad on jaganud, et <a href="https://www.midwesterndoctor.com/p/how-to-improve-zeta-potential-and" target="_blank" rel="noopener">nende zeta potentsiaali taastamine </a>parandas nende kodade virvendusarütmiat.</em></p>



<p>Võrdluseks – see on skaala, mida Knisely ja Riddick (ja nüüd ka meie) kasutasid silmade verevoolu hindamiseks.</p>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1024"  height="760"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/rakukahjustused-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--1024x760.jpg"  alt=""  class="wp-image-29515"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/rakukahjustused-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--1024x760.jpg 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/rakukahjustused-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--300x223.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/rakukahjustused-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--768x570.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/rakukahjustused-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--110x82.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/rakukahjustused-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--200x148.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/rakukahjustused-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--380x282.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/rakukahjustused-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--255x189.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/rakukahjustused-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--550x408.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/rakukahjustused-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--800x594.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/rakukahjustused-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--1160x861.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/rakukahjustused-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--220x163.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/rakukahjustused-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--400x297.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/rakukahjustused-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--760x564.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/rakukahjustused-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--510x378.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/rakukahjustused-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--600x445.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/rakukahjustused-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--1100x816.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/rakukahjustused-vaktsiinikahjustused-Fonte.News-.jpg 1450w"  sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" ></figure>



<p><em>Märkus. Usun, et Knisely tähelepanekud raskelt haigete haiglapatsientide silmis sügava vereloksumise kohta selgitavad, miks IV soolalahus (mis parandab zeta potentsiaali) on nii sageli kasulik inimestele, kes on haiglaravi vajamiseks piisavalt haiged. Samuti täheldas Knisely, et teatud ained, nagu hüdroksüklorokiin, vähendasid vere settimist. See pani ta kahtlustama, et hüdroksüklorokiini märkimisväärne malaariavastane toime tuleneb sellest, et see vähendab vere settimist; Samuti kahtlustan, et see omadus võib põhjustada hüdroksüklorokiini väärtust autoimmuunhaiguste ja COVID-19 (mõlemad seisundid on seotud halva zeta potentsiaaliga) ravis.</em></p>



<p>Riddick avastas järk-järgult, et veresetted on Ameerikas laialt levinud ja jõudis lõpuks järeldusele, et meie toidu- ja veevarud on saastunud positiivsete ioonidega, mis hävitasid zeta potentsiaali.</p>



<p>Ta põhjendas seda järgmiste asjaoludega:<br><br>• Kaaliumi asendamine naatriumiga töödeldud toiduainetes<br>• Alumiinium, mida kasutatakse linna veesüsteemides<br>• Alumiiniumist kööginõud<br>• Alumiiniumi lisamine paljudele toitudele (nt enamikule soolale on lisatud alumiiniumi, et see ei paakuks).<br>•Paljud ravimid (nt antatsiidid) on täis alumiiniumi ja muid probleemseid metalle<br>•Paljusid toiduaineid hoitakse metallpurkides (happelised toidud leotavad neid metalle).</p>



<p><em>Märkus: FDA esimene juht võitles selle eest, et alumiiniumi ei saaks üldkasutatavaks, <a href="https://archive.org/details/historyofacrimeagainstthefoodlawharveywashingtonwiley1929/page/n11/mode/2up" target="_blank" rel="noopener">kuid tööstus tegi selle lihaseks </a>.</em></p>



<p>Riddick tegi ka katseid, mis näitasid, et alumiiniumis hoitud vee tarbimine kahjustas oluliselt mikrotsirkulatsiooni. Kahjuks oleme nüüd tunnistajaks suundumusele hoida vett alumiiniumpurkides. Sel põhjusel <em><strong>ei joo ma alumiiniumpurgist kunagi midagi</strong></em> (õnneks on <a href="https://www.midwesterndoctor.com/p/what-water-should-you-drink" target="_blank" rel="noopener">mõned zeta-potentsiaali taastavad pudelivee kaubamärgid endiselt olemas </a>).</p>



<p><em>Märkus: <a href="https://www.midwesterndoctor.com/p/what-water-should-you-drink" target="_blank" rel="noopener">kuigi olen näinud ühe kaubamärgi positiivseid mõjusid </a>(mida tarbin ainult reisides), oli üks üllatavamaid teateid, mille sain lugejalt, kes küsis teavet selle kohta, kuidas seda kodus valmistada, kuna see on nende tervist täielikult muutnud. kuid arusaadavalt ei tahtnud nad iga päev pudelivormi osta. Kuigi see pole tüüpiline, näitab see, kuidas mõned inimesed on väga tundlikud oma zeta potentsiaali väikeste täiustuste suhtes.</em></p>



<p>Lisaks sellele usun ma ka, et vaktsiinid, elektromagnetväljad, teatud kroonilised infektsioonid ja inimesed, kes ei <a href="https://www.earthing.com/pages/what-is-earthing" target="_blank" rel="noopener">ole enam Maaga elektriliselt maandatud, </a>kahjustavad oluliselt inimkonna zeta potentsiaali.</p>



<p><em>Märkus. Nagu ülalpool mainitud, võib juhtuda ka kahjustatud zeta potentsiaal, mis tekitab autoimmuunsuse (nt alumiinium põhjustab mõlemat ja Hiina meditsiin usub, et vere staas põhjustab autoimmuunsust).</em></p>



<h1 id="vaktsiinid-mikroobid-ja-zeta-potentsiaal" class="wp-block-heading"><strong>Vaktsiinid, mikroobid ja Zeta potentsiaal</strong></h1>



<p>Riddick jõudis ka järeldusele, et valkude bakteriaalne metabolism vähendab nende zeta potentsiaali, dekarboksüülides neid. Paljud reoveepuhastussüsteemid (nt septikud) töötavad selle põhimõtte alusel, kuna aja jooksul hävitab dekarboksüülimine (mis eemaldab negatiivsed laengud) reovees hõljuva orgaanilise aine kolloidse stabiilsuse, põhjustades selle põhjas settimise.<br><br>Järgmisena hindas Riddick, kuidas zeta potentsiaal inimestel ägedate infektsioonide ajal muutus. Sarnaselt sellele, nagu Knisely oli täheldanud oma ägedalt haigete patsientide silmis, täheldas Riddick järjekindlalt füsioloogilise zeta potentsiaali vähenemist nakkushaiguse ajal. </p>



<p>Need tähelepanekud olid olulised, kuna need andsid võimaluse selgitada, miks eakad (kes ei talu oma zeta potentsiaali edasist langust) on palju haavatavamad selliste nakkuste suhtes nagu gripp. Kahjuks seletab see tõenäoliselt ka nende suuremat vastuvõtlikkust vaktsiinivigastuste suhtes (nt lubasin kord haiglasse patsiendi, kes sai pneumokoki vaktsiini tõttu klassikalise zeta-potentsiaali kollapsi).</p>



<p>Lõpuks kannavad paljud mikroobid positiivseid laenguid, mis võimaldavad neil kleepuda keha negatiivselt laetud pindadele. Seetõttu häirivad need zeta potentsiaali, kui nad on kehas piisavalt paljunenud. See on puukborrelioosi ja kroonilise hallituse toksilisuse peamine probleem, mis osaliselt selgitab, miks nende haiguste ravid sageli ebaõnnestuvad, kui midagi (nt zeta potentsiaali ravimine) ei võeta ette ka nende tekitatud vedeliku stagnatsiooni kõrvaldamiseks (eriti lümfiteedes). Õnneks on selle lahendamiseks palju võimalusi. Näiteks osoon oksüdeerib neid laenguid ja ma usun, et see põhjustab dramaatilist paranemist, mida mõnikord täheldatakse pärast oksüdatiivset ravi.</p>



<p>Sarnaselt leiti <a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC9779393/" target="_blank" rel="noopener">2022. aasta paberist </a>, mis näitas, et spike-valk kahjustas otseselt vererakkude zeta potentsiaali, et ivermektiin hajutas vererakud, spike-valk oli kokku kleepunud (mis võib seletada elutähtsate näitajate hetkelist normaliseerumist, mida mõnikord täheldatakse pärast ivermektiini manustamist raskelt haigetele haiglapatsientidele. ) </p>



<h1 id="valgu-vaarvoltimine" class="wp-block-heading"><strong>Valgu väärvoltimine</strong></h1>



<p>Kuna volditud valgud on sisuliselt kolloidsed suspensioonid, võivad zeta potentsiaali häirivad ioonid põhjustada ka valkude valesti voltimist ja denatureerumist (mis juhtub ka munavalgetega, kui neid pannil kuumutada). Usun, et see on peamine põhjus, miks Alzheimeri tõvega leitud naastud (mis on valesti volditud valgud) <a href="https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/21157018/" target="_blank" rel="noopener">sisaldavad alumiiniumi </a>.</p>



<p><em>Märkus: kuna Alzheimeri naastude kliirens sõltub <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Glymphatic_system" target="_blank" rel="noopener">aju glümfisüsteemist </a>, on ka võimalik, et kognitiivse languse paranemine, mida sageli täheldatakse pärast zeta potentsiaali paranemist, on tingitud paranenud kolju verevoolust või kraniaalsest venoossest ja lümfidrenaažist.</em></p>



<p>Samuti on COVID-i spike-valku (toodetud vaktsiinide abil) seostatud valkude väärvoltimise haigustega, nagu CJD, amüloidoos ja ebaharilikud kiulised (amüloidsed) trombid, mida <a href="https://www.midwesterndoctor.com/p/embalmers-are-continuing-to-find" target="_blank" rel="noopener">palsameerijad on vaktsineeritute hulgast leidnud </a>ja mis <a href="https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/34328172/" target="_blank" rel="noopener">näivad tulenevat valesti kokkuvolditud verevalkudest, mida organism võib ei lagune </a>.</p>



<h1 id="jareldus" class="wp-block-heading"><strong>Järeldus</strong></h1>



<p><strong>Tervislik vedeliku ringlus on tervise jaoks hädavajalik </strong>ja zeta potentsiaali kontseptsioon hakkab selgitama, miks nii paljud erinevad seisundid võivad põhjustada sarnase sümptomaatika. Vaktsiinide puhul selgitab see mudel, miks:<br><br>• Vaktsiinid põhjustavad pidevalt kahju.</p>



<p>•Vaktsiinivigastused on väga erinevad.</p>



<p> •Vaktsiini kahjustused on kumulatiivsed, kuna olemasolev mikrotsirkulatsiooni (ja muu vedelikuringluse) kahjustus süveneb iga järjestikuse vaktsiiniga järk-järgult.</p>



<p> •Paljud nakkushaigused võivad mõnikord põhjustada sarnaseid (kuid mitte nii raskeid) vigastusi kui vaktsiinid.</p>



<p><strong>Zeta potentsiaali kontseptsioon muutis põhjalikult minu meditsiinipraktikat </strong>ja nüüd usun, et paljud tõhusad terviklikud ravimeetodid (nt EDTA kelaatimine) toimivad osaliselt, kuna need võivad <strong><a href="https://www.midwesterndoctor.com/p/how-to-improve-zeta-potential-and" target="_blank" rel="noopener">taastada füsioloogilise zeta potentsiaali</a></strong> . Täname teid lugemise eest ja loodan siiralt, et siinsed teadmised võivad teile samamoodi kasu olla, nagu paljudele meie patsientidele.</p>



<p>Artikli allikas: <a href="https://substack.com/@amidwesterndoctor" target="_blank" rel="noopener">MIDWESTERN DOCTOR</a></p>



<p>Loe lisaks:</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="NqpeTwruYY"><a href="https://fonte.news/uuriv-ajakirjandus/sajand-toendeid-selle-kohta-et-vaktsiinid-pohjustavad-imikute-akksurma/">Sajand tõendeid selle kohta, et vaktsiinid põhjustavad imikute äkksurma</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Sajand tõendeid selle kohta, et vaktsiinid põhjustavad imikute äkksurma” — Fonte.News" src="https://fonte.news/uuriv-ajakirjandus/sajand-toendeid-selle-kohta-et-vaktsiinid-pohjustavad-imikute-akksurma/embed/#?secret=I6LKUIknZ3#?secret=NqpeTwruYY" data-secret="NqpeTwruYY" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="PKr8Sn1jpu"><a href="https://fonte.news/tervis/tsenseeritud-uuring-mrna-vaktsiinid-muudavad-jaadavalt-vaktsineerituid-ja-nende-jarglaste-dna-d/">Tsenseeritud uuring: mRNA vaktsiinid muudavad jäädavalt vaktsineerituid ja nende järglaste DNA-d</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Tsenseeritud uuring: mRNA vaktsiinid muudavad jäädavalt vaktsineerituid ja nende järglaste DNA-d” — Fonte.News" src="https://fonte.news/tervis/tsenseeritud-uuring-mrna-vaktsiinid-muudavad-jaadavalt-vaktsineerituid-ja-nende-jarglaste-dna-d/embed/#?secret=cSTqbTY9uV#?secret=PKr8Sn1jpu" data-secret="PKr8Sn1jpu" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Mastercard Launches Its Biometric Retail Payment System In Europe, Using Poland As A Testing Ground</title>
		<link>https://fonte.news/innovation/mastercard-launches-its-biometric-retail-payment-system-in-europe-using-poland-as-a-testing-ground</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 12 Jun 2024 06:14:41 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Innovation]]></category>
		<category><![CDATA[Business news]]></category>
		<category><![CDATA[Economy]]></category>
		<category><![CDATA[Inventions]]></category>
		<category><![CDATA[News]]></category>
		<category><![CDATA[The Future]]></category>
		<category><![CDATA[World]]></category>
		<category><![CDATA[biometric]]></category>
		<category><![CDATA[biometric retail payment system]]></category>
		<category><![CDATA[DNA]]></category>
		<category><![CDATA[DoD]]></category>
		<category><![CDATA[JP Morgan Chase]]></category>
		<category><![CDATA[mastercard]]></category>
		<category><![CDATA[PayEye]]></category>
		<category><![CDATA[poland]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=28709</guid>

					<description><![CDATA[“Buy with your eyes, pay with your glance!” After running pilot tests in Brazil and parts of the&#8230;]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p><em><strong>“Buy with your eyes, pay with your glance!”</strong></em></p>



<p>After running pilot tests in Brazil and parts of the Asia Pacific for roughly two years, Mastercard is finally rolling out its biometric retail payments system in Europe. The world’s largest payment card company appears to be determined to wean consumers off not only cash, its eternal rival, but also credit and debit cards, its main line of business until now. <strong>To that end, it is piloting its Biometric Checkout Program in Poland in collaboration with local fintech company PayEye, which will be providing its iris and face biometric technology.</strong></p>



<p>Mastercard’s global Biometric Checkout Program, represents a first-of-its-kind technology framework to help establish standards for new ways to pay, allowing cardholders to use a wide range of biometric payment authentication methods such as palm, face or iris scan. This simplifies the checkout process in store, as consumers no longer need to use a physical payment card, cash or a mobile device to pay for purchases. With Mastercard Biometric Checkout Program, secure and convenient experiences are possible simply by using your biometrics.</p>



<p>“Mastercard is a pioneer of innovative payment methods and drive security, and standardization and Poland is an (sic) perfect place for such a groundbreaking pilot,” said Marta Życińska, general manager Poland, Mastercard.</p>



<p><strong>If you, like me, are wondering, “Why Poland?”, the answer is simple: Poles are apparently more inclined to adopt dystopian disruptive new technologies — at least according to Mastercard.</strong> From the industry publication, <a href="https://www.biometricupdate.com/202406/mastercards-biometric-checkout-program-arrives-in-europe" target="_blank" rel="noopener">Biometrics Update</a>:</p>



<p>The global payments giant says it chose Poland as its first European country to pilot the program because of its receptiveness to new technologies. According to their survey, four out of five Polish people say that they use or have used biometric technology while among the 18–25-year-olds category, almost all are familiar with using biometrics.</p>



<p>“Poland was one of the first countries where contactless payments with Mastercard cards were introduced and we know that Polish consumers are leaders in adopting innovative technologies,” says Marta Życińska, <a href="https://www.mastercard.com/" target="_blank" rel="noopener">Mastercard’</a>s general manager for Poland.</p>



<p>The pilots will be conducted in five stores in Warsaw, Wrocław, Kraków, Poznań and Czeladź. Empik has over 350 stores across Poland.</p>



<p>This will be the first time Mastercard has piloted a Biometric Checkout Program in Europe. <strong>In May, 2022, the company unveiled to much fanfare plans to <a href="https://www.telegraph.co.uk/news/2022/05/17/wave-goodbye-cards-checkouts-let-pay-smile/?utm_content=telegraph&utm_medium=Social&utm_campaign=Echobox&utm_source=Twitter#Echobox=1652855752-1" target="_blank" rel="noopener">launch</a> a pilot “biometric checkout program” in the UK, but that so far appears to have come to naught.</strong> Before testing the system on UK consumers, the company first trialled it in Brazil. It then expanded its pilot programs program to the Asia Pacific region and launched its second pilot in Latin America earlier this June.</p>



<h2 id="jp-morgan-chase-joins-the-race" class="wp-block-heading"><strong>JP Morgan Chase Joins the Race</strong></h2>



<p>Mastercard is not the only large financial institution testing out this still relatively nascent payment technology. The company’s largest rival (<a href="https://www.theafricareport.com/29360/mastercard-in-africa-our-biggest-competitor-is-cash/" target="_blank" rel="noopener">after cash</a>, of course) and fellow duopolist, Visa, recently <a href="https://www.biometricupdate.com/202402/visa-says-palm-biometric-payments-have-promising-future" target="_blank" rel="noopener">showcased</a> its pay-by-palm biometric payment technology at an event in Singapore. During the event, visitors were invited to try out the palm reader and link their signature to their payment card for a transaction.</p>



<p><em><strong>“The future of biometric payments is promising and is set to revolutionise the retail experience,” </strong></em>said Kunal Chatterjee, Head of Innovation at Visa Asia Pacific. But it may take time for the technology to reach critical mass. Various factors, he said, influence the level of acceptance of biometric payments, including regulation, technology and consumer priorities, which can vary from country to country.</p>



<p>The largest bank in the US, JP Morgan Chase, is also <a href="https://www.paymentsdive.com/news/jpmorgan-payments-biometrics-checkout-face-palm-pay-popid/709844/" target="_blank" rel="noopener">piloting</a> both face and palm pay technologies, with a view to fully launching a biometric checkout service with its merchants early next year. Given JPM is the largest merchant acquirer in the US, processing around 37 billion transactions in 2022, the impact on the payments landscape in the US could be huge. According to Prashant Sharma, executive director of biometrics and identity solutions at JPMorgan, merchants are highly interested in tapping biometrics, “because everybody wants to provide a streamlined, personalized experience to the consumer.”</p>



<p><strong>Biometrics have already seeped into many other aspects of everyday life, including travel and communication. </strong>Many national passports these days include biometric data. Hundreds of millions — perhaps even billions — of people <a href="https://www.securitymagazine.com/articles/98532-over-half-of-consumers-use-biometrics-to-secure-mobile-devices" target="_blank" rel="noopener">use</a> a biometric authentication factor, such as a fingerprint or face scan, to unlock their smartphones and other digital devices. Soon, biometric identifiers may even be necessary <a href="https://www.nakedcapitalism.com/2024/06/x-premium-users-face-stark-choice-hand-over-biometric-identitifiers-id-to-israeli-intelligence-linked-company-or-lose-monetisation.html" target="_blank" rel="noopener">to log onto</a> social media platforms.</p>



<p><strong>In other words, people are already giving away their most private data to work, communicate, cross borders, or get on planes. Will they do the same to speed up their shopping experience?</strong></p>



<p>It is far from clear. As we <a href="https://www.nakedcapitalism.com/2023/03/a-public-backlash-against-biometric-surveillance-systems-is-growing-on-both-sides-of-atlantic.html" target="_blank" rel="noopener">reported</a> last year, a push back against biometric surveillance and control systems has been gathering momentum on both sides of the north Atlantic, particularly the Western one. In the US, a small but growing handful of cities, including New York, have passed biometrics laws. Likewise, a growing number of states have followed Illinois’ lead in passing laws that expressly govern the processing of biometric data. In Illinois alone, more than 1,000 class action lawsuits have been filed under the state’s Biometric Information Privacy Act (BIPA).</p>



<p>In the UK, meanwhile, the unmanned store experience offered by Amazon has been <a href="https://www.pymnts.com/amazon/2023/amazon-backtracks-on-cashierless-stores-in-london/" target="_blank" rel="noopener">such a flop</a> that the company has had to begin opening stores with actual fresh-and-blood human beings serving customers. Across the English Channel, there have been murmurings of protests in Belgium, France and other countries. But despite this growing backlash, there is a sense of inevitability to all of this. These are, after all, technologies that stand to massively benefit both governments and corporations alike while stripping the public at large of even more power, autonomy and independence.</p>



<h2 id="more-convenience-but-for-whom" class="wp-block-heading"><strong>More Convenience. But for Whom?</strong></h2>



<p>Mastercard’s Biometric Checkout Program <a href="https://www.indiatoday.in/technology/news/story/mastercard-will-soon-let-users-pay-just-by-smiling-1952001-2022-05-20" target="_blank" rel="noopener">claims</a> to offer several benefits, including increased speed, convenience and better hygiene. Consumers first have to enrol in the program, by using their phone to scan their face, before being able to take advantage of its supposed benefits.</p>



<p>“The new technology ensures a fast and secure checkout experience, while also empowering consumers to choose how they want to pay… No more fumbling for your phone or hunting for your wallet when you have your hands full – the next generation of in-person payments will only need a quick smile or wave of your hand. The trusted technology that uses your face or fingerprint to unlock your phone can now be used to help consumers speed through the checkout. With Mastercard’s new Biometric Checkout Programme, all you will need is yourself.”</p>



<p><strong>In other words, consumers will not have to use safer two-factor authentication — biometrics plus a PIN or password — if they don’t want to. And they are essentially being encouraged by Mastercard not to.</strong></p>



<p>In the interview below, Ajay Bhalla, Mastercard’s president of cyber and intelligence solutions described the company’s biometric checkout program as a “cool new technology” that “allows consumers to pay with a smile on their face or just wave.” That way, he said (emphasis my own), “you can forget the <em>clunkiness</em> of taking your wallet out, your devices out, your card out.” Just do your shopping, he said “go to the checkout and… pay with your face. It’s as simple as that.”</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-rich is-provider-twitter wp-block-embed-twitter"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<blockquote class="twitter-tweet" data-width="550" data-dnt="true"><p lang="en" dir="ltr">How about no…<br>Pay with a smile: Mastercard launches facial recognition biometrics<br>Source: South China Morning Post (YouTube) <a href="https://t.co/wYxx5HdnWE">pic.twitter.com/wYxx5HdnWE</a></p>— Camus (@newstart_2024) <a href="https://twitter.com/newstart_2024/status/1737100535340122319?ref_src=twsrc%5Etfw" target="_blank" rel="noopener">December 19, 2023</a></blockquote><script async src="https://platform.twitter.com/widgets.js" charset="utf-8"></script>
</div></figure>



<p><strong>Convenience, as always, is the watchword. But for whom?</strong></p>



<p>It is already well established that large retailers, banks and payment card companies much prefer people to use contactless payments as much as possible because: a) they are quicker to process, which means more sales per hour and more fees for the banks and card companies; and b) (this is the key part) people tend to spend their money in a more carefree or reckless fashion, which also means more sales for the retailers and more commissions and fees for the banks and card companies. As growing numbers of cash-strapped consumers grappling with high inflation have discovered (or rediscovered), cash tends to have the opposite effect.</p>



<p><strong>This was already known when contactless cards began making their appearance almost two decades ago, as a 2006 <em>Financial Times</em> <a href="https://www.ft.com/content/4e9792cc-df5e-11da-afe4-0000779e2340" target="_blank" rel="noopener">article</a> makes clear:</strong></p>



<p>Mr Williams, [controller at The Bailey Co, parent company of Arby’s, a fast food restaurant chain based in the US], has found that customers spend about 50 per cent more when they use a contactless card than when they pay for their food with cash: “I think it is psychological: because customers are not pulling cash out of their wallet, they spend more.” Arby’s has also made productivity gains with less time being spent on counting money and taking it to the bank, Mr Williams says.</p>



<p>Another benefit to retailers is that cards allow them to capture data about their customers from small transactions.</p>



<p>“If contactless cards offer merchants better information on their customers, that could prove to be valuable,” says Mr Uzureau.</p>



<h2 id="beware-of-wandering-eyes" class="wp-block-heading"><strong>Beware of Wandering Eyes</strong></h2>



<p>Another potential problem with Mastercard’s biometric checkout program is the apparent risk posed by customers’ wandering eyes. As the company itself notes in its press release, using PayEye’s eyePOS terminals “requires precise calibration, such that there is no risk of accidentally looking at the terminal and paying” for somebody else’s purchases.</p>



<p>Other major concerns include privacy and security (or lack thereof). More or less all large corporations have suffered at least one significant data breach in recent years, often through third-party service providers. They include, of course, <a href="https://theweek.com/articles/476771/massive-security-breach-visa-mastercard-are-risk" target="_blank" rel="noopener">Mastercard</a>, Visa and<a href="https://www.investmentnews.com/regulation-and-legislation/news/jp-morgan-data-breach-hits-451000-retirement-plan-members-252872" target="_blank" rel="noopener"> JP Morgan Chase</a>. In March this year, American Express (Amex), the US’ third largest credit card company, <a href="https://www.cbsnews.com/news/american-express-data-breach-amex/" target="_blank" rel="noopener">alerted</a> its customers that their credit card details may have been compromised following a third-party data breach.</p>



<p><em><strong>“The idea of a data breach is not a question of if, it’s a question of when,” says Professor Sandra Wachter, a data ethics expert at the Oxford Internet Institute. “Welcome to the Internet: everything is hackable.”</strong></em></p>



<p>In my 2022 book <em>Scanned</em>, I documented how authorities in India, the Philippines and South Korea had suffered extensive security and data breaches leading to the leaking of biometric ID information belonging to millions of people.</p>



<p>Since then India’s Aadhaar ID system has suffered its <a href="https://www.nakedcapitalism.com/2023/11/the-worlds-largest-biometric-digital-id-program-indias-aadhaar-just-suffered-its-biggest-ever-data-leak.html" target="_blank" rel="noopener">biggest ever data leak</a>, the Inspector General (IG) of the US Department of Defense (DoD) has released a <a href="https://media.defense.gov/2023/Nov/09/2003338047/-1/-1/1/DODIG-2024-016.PDF" target="_blank" rel="noopener">report</a> revealing glaring gaps in security and management of biometric data within the DoD, and an Australian firm called Outabox has suffered a breach of personal data linked to a facial recognition scheme that was implemented in bars and clubs across the country during the reopening of the economy. As WIRED magazine <a href="https://www.wired.com/story/outabox-facial-recognition-breach/" target="_blank" rel="noopener">reported</a> in May this year, the Outabox incident vindicated the privacy experts who have <a href="https://www.vice.com/en/article/dy75px/facial-recognition-will-be-used-to-stop-self-excluded-gamblers-in-nsw" target="_blank" rel="noopener">repeatedly warned</a> about the creep of facial recognition systems in public spaces such as clubs and casinos:</p>



<p>“Sadly, this is a horrible example of what can happen as a result of implementing privacy-invasive facial recognition systems,” Samantha Floreani, head of policy for Australia-based privacy and security nonprofit Digital Rights Watch, tells WIRED. “When privacy advocates warn of the risks associated with surveillance-based systems like this, data breaches are one of them.”</p>



<p>This may not be news to regular readers but it bears repeating: biometric data is the most precious data of all. If it is hacked, leaked or compromised in some other way, the damage is often permanent. You cannot change or cancel your iris, fingerprint or DNA like you can change a password or cancel a credit card. As Illinois’ BIPA law <a href="https://pro.bloomberglaw.com/insights/privacy/biometric-data-privacy-laws/" target="_blank" rel="noopener">notes</a>, once biometric identifiers are compromised, “the individual has no recourse, is at heightened risk for identity theft, and is likely to withdraw from biometric-facilitated transactions.”<strong> This is what makes the relentless march toward a future of biometric-enabled surveillance and control so dangerous.</strong></p>



<p></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Suur toit, suurem vandenõu</title>
		<link>https://fonte.news/toit/suur-toit-suurem-vandenou</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Sun, 09 Jun 2024 08:13:23 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Toit]]></category>
		<category><![CDATA[Arvamus]]></category>
		<category><![CDATA[Biopoliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Eneseareng]]></category>
		<category><![CDATA[Hoiatus]]></category>
		<category><![CDATA[Inimene]]></category>
		<category><![CDATA[Koosloomine]]></category>
		<category><![CDATA[Loodus]]></category>
		<category><![CDATA[Maaelu]]></category>
		<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Permakultuur]]></category>
		<category><![CDATA[Poliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Teadus]]></category>
		<category><![CDATA[Tehnoloogia]]></category>
		<category><![CDATA[Tervis]]></category>
		<category><![CDATA[Ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[Uuriv ajakirjandus]]></category>
		<category><![CDATA[DNA]]></category>
		<category><![CDATA[Fonte.News]]></category>
		<category><![CDATA[GMO]]></category>
		<category><![CDATA[suur toit]]></category>
		<category><![CDATA[toit]]></category>
		<category><![CDATA[vandenõu]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=28586</guid>

					<description><![CDATA[Need, kes sündinud enne 80. ndaid, on näinud suuri muutusi elu igas aspektis, eriti toidus. Toit, vesi ja&#8230;]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p>Need, kes sündinud enne 80. ndaid, on näinud suuri muutusi elu igas aspektis, eriti toidus. Toit, vesi ja õhk on terve inimese vundament ja ravim. Nagu kogenumad ja vanemad teadmainimesed räägivad, et täna pole umbrohi ka enam nii roheline ja lõhnav kui enne 80. ndaid. Tänapäeva toit on geenmuundatud ja toidu DNA ei täida seda rolli mis peaks. Toit on muudetud relvaks inimese DNA muutmiseks.</p>



<h2 id="suur-toit-suurem-vandenou" class="wp-block-heading">Suur toit, suurem vandenõu</h2>



<p>Kui 90. ndatel Eestimaa vabanes NSVL ikkest ja avanesid piirid nii inimeste liikumisele ja infole, sattus Eestimaa järgmisse ikkesse – USA süvariigi võimu alla. Süvariigi kabali liikmed olid põhjalikult tegelenud toidu muutmisega ja katsetanud seda USA elanike peal. Toidu muutmine ja katsetamine hoogustus ja täna on tehtud kõik selleks, et põllumajandus, loomakasvatus, väiketalutootmine enam ei eksisteeriks ilma Kabali kontrollita (Bill Gates “konnamärk”, vms).</p>



<p>Kõik mis toimus USA s, see mõjutas kogu maailma ja mõjutab järelmõjudena veel mitmeid põlvkondi, juhul kui ei juhtu midagi erilist – maa puhastub ootamatult.</p>



<p>Tänapäeva toit on rikkunud mitu põlvkonda. Meditsiini ja tehnoloogia toetusel on ühiskond haige ja teovõimetu. Illustreerib pilt põlvkonnast, kes sündinud peale 80.ndaid ja nemad peaksid olema uue harmoonilise elukeskkonna loojad. Kas nad on?</p>



<figure class="wp-block-image size-large is-resized"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1024"  height="568"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/noor-polvkond-haige-zombid-Fonte.News--1024x568.jpg"  alt=""  class="wp-image-28587"  style="width:548px;height:auto"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/noor-polvkond-haige-zombid-Fonte.News--1024x568.jpg 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/noor-polvkond-haige-zombid-Fonte.News--300x166.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/noor-polvkond-haige-zombid-Fonte.News--768x426.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/noor-polvkond-haige-zombid-Fonte.News--1536x852.jpg 1536w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/noor-polvkond-haige-zombid-Fonte.News--2048x1136.jpg 2048w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/noor-polvkond-haige-zombid-Fonte.News--110x61.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/noor-polvkond-haige-zombid-Fonte.News--200x111.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/noor-polvkond-haige-zombid-Fonte.News--380x211.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/noor-polvkond-haige-zombid-Fonte.News--255x141.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/noor-polvkond-haige-zombid-Fonte.News--550x305.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/noor-polvkond-haige-zombid-Fonte.News--800x444.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/noor-polvkond-haige-zombid-Fonte.News--1160x644.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/noor-polvkond-haige-zombid-Fonte.News--3072x1705.jpg 3072w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/noor-polvkond-haige-zombid-Fonte.News--220x122.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/noor-polvkond-haige-zombid-Fonte.News--400x222.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/noor-polvkond-haige-zombid-Fonte.News--760x422.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/noor-polvkond-haige-zombid-Fonte.News--510x283.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/noor-polvkond-haige-zombid-Fonte.News--600x333.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/noor-polvkond-haige-zombid-Fonte.News--1100x610.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/noor-polvkond-haige-zombid-Fonte.News--1600x888.jpg 1600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/noor-polvkond-haige-zombid-Fonte.News--2320x1287.jpg 2320w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/noor-polvkond-haige-zombid-Fonte.News--scaled.jpg 2560w"  sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" ></figure>



<p><strong>Toit on suureks läinud.  <a href="https://www.technologyreview.com/2019/01/03/137963/gene-engineers-make-super-sized-plants-that-are-40-larger/" target="_blank" rel="noopener">Sõna otseses mõttes</a> .</strong> Jalutuskäik läbi 21. sajandi toidupoe toodete vahekäigu võluks inimesi mis tahes muust ajaloolisest perioodist peale meie oma. Tomatite ja salatipeade suurus on inimkonna ajaloos enneolematu. Vaid mõne lühikese põlvkonnaga oleme harjunud üha enam geneetiliselt muundatud toiduga. See uus toit on palju maitsetum ja vastupidavam kui mineviku toit. Pinnase ja kasvutingimuste erinevused võimaldasid erinevatel põhjustel kasvatatud toidul omada ainulaadseid piirkondlikke maitseid. Müügikoha lähedal kasvatatud toit võimaldas eelistada maitset transporditavuse asemel. <strong>Kuigi paljud on kirjeldanud seda toiduainete kvaliteedi langust industrialiseerimise ja tõhususe nõuete tõttu, on palju õigem öelda, et see on  <a href="https://schiffgold.com/commentaries/pikettys-inequality-con/" target="_blank" rel="noopener">sotsialistlikust instinktist tuleneva valitsuse korruptsiooni</a> tagajärg .</strong></p>



<p><strong>Poliitikud mõlemal pool vahekäiku toetavad üldiselt ideed Ameerikast kui vabaturumajandusest, kuid nad kõik langevad põhilise inimliku eksituse ohvriks: “See, mida näete, on kõik, mis seal on.”</strong> Nende soovi kaitsta Ameerika kõrge elukvaliteedi alust varjutavad  <a href="https://www.rstreet.org/commentary/the-high-price-of-federal-agriculture-subsidies-whats-the-true-cost-of-farming-as-usual/" target="_blank" rel="noopener">lobistid ja tulusad PAC-id otse nende ees</a> . Ajatud targa valitsemise põhimõtted tunduvad tähtsusetud ja kauged, kui Kansani sorgokasvataja valab teie kontorivaibale tõelisi pisaraid. Põllumehe soov hoida asju nii, nagu need on, nakatab kõigi poliitikute meelt, kes temaga juhtuvad suhtlema. Väikesed detailid, nagu tõsiasi, et ta esindab peaaegu riskikindlat korporatiivset talu, kus on keskastme juhtkonna armee, muutuvad tähtsusetuks. <strong>Väiksemad talud, kes ei saa lobiste palgata,  <a href="https://schiffgold.com/commentaries/how-the-regulatory-state-cripples-small-business/" target="_blank" rel="noopener">saavad paratamatult lühikese pulga otsa,</a>  sest neil pole võimalust poliitikutele nende olemasolu meelde tuletada.</strong> Ekslikud poliitikud, kes soovivad liberaalsete põhimõtete austamise asemel valitsuse sekkumise kaudu asjad korda saada, eelistavad paratamatult ettevõtteid nii väiketalunike kui ka Ameerika elanikkonna ees.</p>



<p><strong>Valitsuse suutmatus tegutsemist tagasi hoida on kahjustanud kohaliku köögi kontseptsiooni.</strong> Väikestel peretaludel  <a href="https://www.marketplace.org/2024/02/14/american-farm-consolidation-trend-farmers/" target="_blank" rel="noopener">oli juba raskusi ellujäämisega suurte</a>  , tohutu mastaabisäästuga talude ees ja valitsuse toetus “Ameerika põllumeestele” (piisavalt suured ettevõtted, et hoida alalisi eestkõnelejaid töötajates) muudab selle võitluse ainult raskemaks. Isegi sekkumise seisukohalt oleks parem, kui ebastabiilsemad ettevõtted saaksid rohkem abi, nii tajutaks vabaturgu paremana kui praegune olukord, kus tugevaimad mitme riigi talud saavad kõige suuremat toetust. Kohalik ajalugu ja kasvutingimused ühinesid, et luua rikkalik ja mitmetahuline toidumaastik. Unikaalsed taime- ja loomaliigid säilisid, kuna need leidsid kohalike elanike maitses hinnatud koha. Väikest efektiivsuse vähenemist kompenseerisid piirkondlikud köögid, mis nautisid oma eripära. Siiski on mõned Ameerika piirkonnad soodsamad, et toota piisavalt suuri farme, et taotleda riigiabi. Ameerika leivakorvi suurfarmid tekitasid suurt depressiooni, kuni nad sisenesid <a href="https://schiffgold.com/commentaries/made-in-america-the-dark-forces-promoting-american-manufacturing/" target="_blank" rel="noopener"> lobitöö ja kasvu spiraali, mida ei olnud võimalik peatada</a> . <strong>Tänu tehnoloogilisele paremusele, põllukultuuride homogeensusele ja valitsuse ergutusele suutsid nad hindu langetada nii palju, et kohalikud talud ei saanud enam konkureerida.</strong></p>



<p>Kohalike talude surm poleks kaugeltki nii suur probleem, kui suuremad talud annaksid kasvõi näilise maitse ja kvaliteedi, mida kohalikud talud pakkusid. Toit on kasvanud suureks ja maitsetuks tänu sellele kaastundest õhutatud valitsuse kampaaniale teatud põllumeeste alarühma kaitsmiseks. suurem geograafiline kaugus turgudest, kus tooteid müüakse, on oluliselt suurendanud kindlamate variatsioonide väärtust, mis võivad pärast korjamist hästi küpseda. Taime küljes küpsemine võimaldab rohkem toitaineid siseneda ja suurendada selle maitseprofiili. Tõhusust aitab suurendada ka suuruse kasv, sest suuremat vilja on sageli lihtsam pakkida ja neil on väiksem võimalus puruneda. <strong>Kuigi tarbijad eelistaksid kahtlemata maitsekamaid tooteid, on valitsuse stiimulid halvendanud  <a href="https://www.purdue.edu/newsroom/research/2010/100628HandaTomato.html" target="_blank" rel="noopener">säilivusaja ja hõlpsa transpordi tähtsuse järjekorda</a> seadmist . Valitsuse rahastatud GMO-uuringud on samuti kiirendanud suurte ja maitsetute toiduainete rohkuse probleemi.</strong> GMOde pikaajaline mõju tervisele ei ole teada, kuid kuna need teenivad otseselt kõige paremini rahastatud põllumajandustootjate huve, kontrollivad reguleerivad asutused nende kasutamist harva.</p>



<p>Muu maailm võiks ameeriklasi taas kulinaarselt austada, kui võimulolijatel oleks piisavalt tugev selgroog, et seista vastu nutujuttude üüriraha otsimisele. Elukvaliteet ja kohalik põllumajandus võivad järk-järgult tõusta, kuna põllumajandusmaailma ebaõiglased jõustruktuurid hakkavad muutuma. <strong>Tervislikumad ja maitsvamad valikud võivad muutuda pigem normiks kui  <a href="https://schiffgold.com/interviews/schiff-on-business-matters-consumers-are-in-big-trouble/" target="_blank" rel="noopener">kalliks erandiks</a>  , kuna neid ei tõrju enam välja maitsetu toode, mis on mõeldud muuks kui inimtoiduks</strong> – ka terve loom ei taha seda toitu enam.</p>



<p>Artikli allikas <a href="https://schiffgold.com/commentaries/big-food-bigger-conspiracy/" target="_blank" rel="noopener"><em>SchiffGold.com-i kaudu</em></a> ja toimetas Veiko Huuse</p>



<p>Loe lisaks:</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="HdsMJb478F"><a href="https://fonte.news/tervis/mis-on-tervislik-keha-toitmine/">Mis on tervislik keha toitmine</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Mis on tervislik keha toitmine” — Fonte.News" src="https://fonte.news/tervis/mis-on-tervislik-keha-toitmine/embed/#?secret=AGxk6ko5AF#?secret=HdsMJb478F" data-secret="HdsMJb478F" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="c3i4uJaYdp"><a href="https://fonte.news/loodus/kabali-plaan-on-kaivitunud-likvideerida-koik-talud-pole-enam-toitu-pole-enam-inimesi/">Kabali plaan on käivitunud: likvideerida kõik talud – pole enam toitu, pole enam inimesi</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Kabali plaan on käivitunud: likvideerida kõik talud – pole enam toitu, pole enam inimesi” — Fonte.News" src="https://fonte.news/loodus/kabali-plaan-on-kaivitunud-likvideerida-koik-talud-pole-enam-toitu-pole-enam-inimesi/embed/#?secret=gmsgtvNxcz#?secret=c3i4uJaYdp" data-secret="c3i4uJaYdp" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
	</channel>
</rss>

<!--
Performance optimized by W3 Total Cache. Learn more: https://www.boldgrid.com/w3-total-cache/?utm_source=w3tc&utm_medium=footer_comment&utm_campaign=free_plugin

Page Caching using Disk: Enhanced 
Database Caching 28/207 queries in 0.036 seconds using Redis (Request-wide modification query)

Served from: fonte.news @ 2026-05-14 17:50:22 by W3 Total Cache
-->