Kas kohtunik Reena Lember läheb viieks aastaks vangi, sest hammustas politseiametnikku?

Intsident leidis aset 25. aprillil 2026. Politsei sai teate naisest, kes oli vanalinnas turvatöötaja peale ärritunud. Pärast vestlust otsustasid politseinikud naise koju toimetada, kuid politseibussi juurde liikudes muutus olukord pingeliseks.

Politsei teatel osutas naine vastupanu, solvas ametnikke ning hammustas üht patrullpolitseinikku.

Hiljem selgus, et kõnealune naine oli Harju maakohtu kohtunik Reena Lember, endise nimega Reena Nieländer.

Pärast juhtunu avalikuks tulekut pöördus Lember kolleegide poole kirjaga, milles väljendas kahetsust ja kinnitas, et teeb uurimisega koostööd.

„Ma ei tea selle sündmuse täpseid üksikasju, need selgitab välja uurimine,“ kirjutas Lember. „Osutan menetlejatele igakülgset abi, sest minu suur soov on ka välja selgitada, mis täpselt juhtus ning mis põhjusel juhtus. Mul on väga kahju, et selline sündmus toimus.“

Samuti palus ta kolleegidelt vabandust avalikkuses tekkinud spekulatsioonide pärast.

„Mul väga kahju, et olen Teid kolleegidena ühel või teisel viisil asetanud ebameeldivasse olukorda. Palun siiralt andestust!“

Lember kinnitas, et jätkab esialgu kohtunikuna töötamist.

Prokuratuur alustas kriminaalmenetlust karistusseadustiku § 274 järgi, mis käsitleb vägivalla kasutamist ametikohustusi täitva võimuesindaja vastu. Seadus näeb sellise teo eest ette kuni viieaastase vangistuse.

Juhtum on tekitanud avalikkuses tugevaid reaktsioone ka seetõttu, et kohtunik Reena Lember on varem olnud mitmete vastuoluliste kohtulahendite keskmes. Fonte.News on avaldanud kriitilisi artikleid tema varasemate otsuste kohta ning toonud välja juhtumeid, kus kõrgema astme kohus on tema lahendeid muutnud.

Fonte.News peatoimetaja Veiko Huuse on varem kritiseerinud Lemberi otsuseid kohtuvaidlustes, mis puudutasid tema hinnangul sõnavabaduse piiramist. Huuse hinnangul oli üks kohtulahenditest põhiseadusega vastuolus.

Olukorrale lisab tähelepanu detail, et kohtuniku kinnipidamine toimus sama kortermaja ees, kus Veiko Huuse elab.

Kas tegemist on pelgalt juhusega või „karma tagasilöögiga“, nagu sotsiaalmeedias juba küsitakse — sellele annab iga lugeja oma vastuse.

“See on näide, kuidas Kõiksus tegeleb inimolenditega, kelle igapäevased tegevused pole Kõiksusega kooskõlas. Kõiksus loob olukordi, mis õpetavad seda eksinud inimest ja kui see inimene saab aru, siis muudab oma suhtumist, kui mitte, tulevad uued õpetused.”

Kas Harju Maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo võtab vastutuse ja astub tagasi?

Lisatähelepanu on juhtum saanud ka põhjusel, et Reena Lemberi otsene juht Harju maakohtus on Liina Naaber-Kivisoo, kelle nimi on samuti viimastel aastatel sattunud meediakajastuste keskmesse. Eriti teravalt on kriitikat teinud meedia väljaanne Fonte.News, mille hinnangul on mitmetes kohtuvaidlustes ilmnenud nn SLAPP-tunnused ehk strateegilised kohtuasjad kriitikute vaigistamiseks.

Näiteks on Fonte.News kajastanud juhtumeid, mis puudutavad rahvusvahelise ajakirjaniku Annika Urmi kohtuvaidlusi ning väitnud, et kohtusüsteemi kasutatakse kriitiliste häälte survestamiseks. Need väited on aga meediaväljaannete ja osapoolte hinnangud.

Seetõttu küsitakse nüüd sotsiaalmeedias ja kommentaariumides üha teravamalt: kas Harju maakohtus on tekkinud laiem usalduskriis? Ning kas järjestikused skandaalid ja vastuolulised kohtulahendid viitavad lihtsalt juhustele või sügavamatele probleemidele kohtusüsteemi sees?

Mõned kriitikud on koguni irooniliselt küsinud, kas Harju maakohtus levib mingi „viirus“, mis paneb kohtunikud reaalsustaju kaotama ja avalikkuse usaldust õõnestama. Loomulikult on tegemist emotsionaalsete hinnangute ja avaliku debati osaga, mitte faktiväitega.

Juhtumi muudab veelgi tähelepanuväärsemaks asjaolu, et Reena Lember peeti kinni täpselt selle kortermaja ees, kus elab Fonte.News peatoimetaja Veiko Huuse — mees, kes on aastaid avalikult kritiseerinud nii Lemberit kui ka tema kohtulahendeid.

Huuse hinnangul keelas Lember talle varasema kohtulahendiga põhiseadusvastaselt sõnavabaduse.

Kas tegemist on saatuse iroonilise kokkusattumusega või millegi enamaga, jääb juba avalikkuse tõlgendada. Praegu jätkub ametlikult siiski üksnes kriminaaluurimine, mille lõplikud järeldused pole veel teada.

Praegu on aga üks kindel: uurimine alles käib ning lõpliku hinnangu Reena Lemberi võimaliku süü kohta saab anda ainult kohus.

Kui Sina arvad, et Fonte.News uudistekanal on vajalik, siis palun toeta:

Loe lisaks:

Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses, valguse teejuht

Fonte.News uudiste lugemise kuupakett

10€

Sulle on kõik uudised avatud ja toetad samas ka selle maailma inimeste kollektiivteadvuse avardamist ja Uue Maa loomist.
See rahaline panus on väiksem kui kohvikus tass kohvi ja pirukas, kuid tulemus on hindamatu väärtusega. Tule ja toeta kollektiivteadvuse parandamist ja Uue Maa loomist!

• Kõik artiklid avatud
• Väärt info otse allikast
• Toetad Uue Maa loomist
• Aitad lahustada hirme ja kurjust

Ühe geeni paraad Viljandis – õnnelik Ahti Kuuseväli

Artikli allikaks on Eesti Ekspress lugu: https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120383035/olen-ebanormaalselt-onnelik-hooldusoigusvaidlusega-runnaku-alla-sattunud-kohtunik-laheb-alati-heameelega-toole

Mõistagi on tal õigus — ega mõistusega inimesed ei lähekski sellele ametikohale, kus tuleb perekondi pooleks saagida ja seejärel ennast tippsportlaseks pidada. Tippsport on ala, millel on üksainus reegel: ära lase end mõistusest segada.

Aga naljakaks läheb asi siis, kui avastad, et ta pole oma seisundis üksi. Viljandis kogunesid kõik need teised samasugused — geenikomplekti minimalistid, kohtunike gildi aastakoosolekule. Ja kui Ahti oma puuduolevast geenist rääkis, siis puhkes saalis aplaus. Mitte piinlik köhatus või piinlik vaikusehetk, vaid tormiline aplaus.

Kohtuniku amet olla „auasi“, ja kui ta suudab ühe päevaga kellegi lapse tuleviku ära otsustada, tunneb ta endale kuldmedali väärilisena. Siiralt — kui see poleks päris, arvaks, et tegemist on musta huumori festivaliga.

Kui mõni inimene mõtleks, et äkki oleks tark end selliste avaldustega tagasi hoida, siis kohtunike seltskonnas töötab see vastupidi: mida suurem jaburus, seda kõvem plaks. See oli justkui geenivaeguse paraad, kus medal antakse sellele, kes suudab kõige suurema lolluse võimalikult sirge näoga laval välja öelda.

Ja muidugi kuulutas Ahti „üks geen“ Kuuseväli uhkusega, et ta ei loe enda kohta kirjutatud postitusi. Loomulikult mitte — kui su peaga mahub korraga töötlema ainult toimikut ja jooksuraja asukohta, siis rohkemaks lihtsalt pole ressurssi. Aga see-eest teab ta, et igal otsusel on tema jaoks „kuldmedali kaal“. Muidugi on. Sest kui su mõistuse latt asub sääretaguses liivas, siis on iga suvaline otsus su enda jaoks juba maailmaime.

Ja see, et kolleegid sellist sooritust plaksutades vastu võtavad? See on ju omaette tase. Nagu oleks loomaaias šimpans lahti pääsenud ja keegi hõikab: vaata kui nutikas, suisa püsti tõusis!

Aga eks geenivaesed hoiavadki kokku. Neil on omavahel soe ja mõnus, sest keegi ei sega kaine mõistuse või eetiliste dilemmadega. Kui üks läheb lolliks, siis teised mitte ei keela, vaid ühinevad ja kiidavad takka. Nii sünnivadki Viljandis need suletud ukse taga peetavad kohtunike suurkogud, kust terve mõistuse juurdepääs on juba eos blokeeritud.

Ja kui stress kallale tikub? Pole hullu — jookseb lihtsalt eest ära! Mida pikemalt, seda parem. No mida muud ühe geeniga inimene ikka teha oskaks, kui joosta. Mõelda tal ju pole kuhugi, sest kes tahaks pärast tööpäeva veel meelde tuletada, kas ta lapsi peredest laiali rebides järjekordse medalikoha sai.

Nii et järgmine kord, kui keegi räägib sõltumatust kohtuvõimust, siis tead, mis see tähendab: sõltumatu igasugusest mõistlikkusest, empaatiast ja kaine mõistuse kontrollist. Ühe geeni vennaskond. Ja kui üks neist juhtub lavale eksima ning tunnistab avalikult, et ta on „ebanormaalselt õnnelik“ perede laiali kiskumise üle, siis ülejäänud plaksutavad. Sest see on nende tippsaavutus.

Ahti Kuuseväli on Eesti kohtusüsteemi elav tõend sellest, et kui evolutsioon vahel eksib, siis ta paneb sellele eksimusele ülikonna selga, haamri pihku ja annab talle õiguse lapse elu määrata. Ja siis saadab lavale, et ta saaks oma ainukese geeni nimel aplausi vastu võtta.

Ebanormaalselt õnnelik? Loomulikult. Sest normaalsus oleks siin loos viimane asi, mille olemasolu võiks üldse kahtlustada.

Eesti Vabariik 2025. Aplaus. Selle Eestimaa kohtusüsteemi loojad on kohtute esimees Villu Kõve, president Alar Karis, peaminister Kristen Michal ja justiitsminister Liisa Pakosta.

Kristiina Heinmetsa FB seinalt kommentaar selle Viljandi koosoleku teemal: https://www.facebook.com/share/p/1FRWutoQHJ/

“Kohtul on kohustus algatada kriminaalmenetlus ajakirjaniku ja väljaande suhtes kui avalikustatakse kinnise kohtumenetluse dokumente. 

Seda tegid korduvalt Eesti Ekspress ja Sulev Vedler. Kohus kinnitas, et ta on algatnud kriminaalmenetluse 6 kuud tagasi, aga ootan siiani kinnitust samalt kohtunikult, kui kaugel on menetlus? Kas Eesti Ekspress ning Sulev Vedler on vastutusele võetud? Neile on esitatud süüdistus? 

Täna loen ma hoopis PR lugu kohtunikust, kes on rikkunud seadusandlust, ignoreerinud ÜRO laste konventsiooni ja tema vägivallaga lõppenud ajutine kohtumäärus tunnistati täielikult õigustühiseks kõrgema astme kohtu poolt! Sama kohtunik on eksinud 2 korda ja kõrgema astme kohus on seda kinnitanud. 

Keegi ei küsi, kuidas tunnen ennast mina või minu tütar, meile tuldi kallale sama kohtuniku õigustühise määruse alusel ja kõik riigiametnikud andsid allkirja kohtutäituri paberile, et midagi ei toimunud! Seda videot on näinud paljud! 

Ma tegin midagi, mida pole keegi julgenud teha ja riskisin väga paljuga. Ma tõin avalikkuse ette vägivalla juhtumi ja see ei olnud minu soov saada “avalikult tuntuks” või teha PR kampaaniat endale. See oli surmahirmu tundnud ema avalik appikarje, palun aidake mind ja minu tütart! Need olid emotsionaalsed kirjavigadega sotsiaalmeedia postitused ja paistes näoga tehtud videokõnedena avalikud pöördumised, mitte Janek Mägi poolt peenhäälestatud avalikku arvamust kujundavad semiootiliselt korrektsed tekstid! 

Vägivalla eitamine või selle ignoreerimine on üks asi, aga avalikult jätkata vägivalla pisendamist ja vägivalda põhjustanud osapoolte avalikku “puhtaks pesemist” on kõikide samas olukorras emade ja isade jaoks julm lugemine. 

Kui kohtunik rikub seadusandlust ja kõrgema astme kohus kinnitab kohtuniku ebapädeva otsuse õigustühiseks ja kohtuotsuse seaduserikkumist kinnitab Õiguskantsler, kas “ohver” on kohtunik või ema ja laps, kelle peal kohus katsetas omaalgatuslikult õigustühist “innovatiivsust”? Miks ei küsi Eesti Ekspress seda kohtunikult?”

Loe lisaks:

Kuidas kõik algas

2018. aastal ilmus Eesti Ekspressis Krister Kivi artikkel „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent Kristi Nilovist jõuka inimese“ – ründava alatooniga kirjutis, mis väitis muu hulgas, et Kristi Loigo (toona Nilov) oli “Kodutunde suurim abisaaja”, tema elamu juures Rae vallas oli “kahekorruseline koerakuut” ja et ta oli jätnud töötajatele töötasu maksmata.

Kohtuasjas tuvastas Harju Maakohus (kohtunik Kaie Almere) 28.05.2021 otsuses, asja nr. 2-19-2323, et vähemalt kaks viiest väitest olid faktiväidete kujul selgelt valed ja kahjulikud: koerakuudi jutt oli välja mõeldud ning töötasu maksmata jätmise süüdistus oli tõendamata ja kahjustav. Kolm ülejäänud väidet (sh “mürk, mis tapab kõik enda ümber”) kvalifitseeriti kui väärtushinnangud, kuid neid hinnati samuti kahju põhjustajatena.

Kristi Loigo sai esimeses astmes kohtuastmes täieliku õiguse. Talle määrati 2000 eurot mittevaralist kahjuhüvitist ning AS Ekspress Meedia (praegune Delfi Meedia) pidi avaldama parandused nii paberväljaandes kui veebis. Samuti määrati, et kulud jäävad 90% ulatuses kostja ehk meediaettevõtte kanda.

Õiglus tagurpidi ringkonnakohtus

Tallinna Ringkonnakohus (kohtunikud Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin) pööras selle otsuse pea peale. Vaidluses keskenduti menetluskuludele – kas Delfi Meedia advokaadikulud olid põhjendatud, kui palju oli kulutatud ja kes maksab.

“Kas siin on seos vabamüürlaste Peeter Pällin ja Hans H. Luik vahel – vennalik aitamine, vahendeid valimata ja seadusi rikkudes?”

Kohtus toimus juriidiline manipulatsioon: kuna hagi sisaldas viite väidet, millest kaks olid faktiväited ja kolm hinnangud, otsustas ringkonnakohus, et kulud langevad Loigo kanda 79% ulatuses – mis siis, et Loigo mõisteti õigeks.

Tulemuseks oli absurdsus: Loigo, kes sai kohtus õiguse, pidi maksma 4692,34 eurot, millest tasaarvestuse järel jäi Delfile hüvitatavaks 2749,29 eurot.

Selline kohtupraktika, kus faktiväidete osas õigele poolele jääv hageja peab ikkagi maksma suurema osa kuludest, paneb õigussüsteemi aususe suure küsimärgi alla.

Õiguse tagurpidi tõlgendamine – kelle kasuks?

Ringkonnakohtu otsus põhines suurel määral formaaljuriidikal ja kohati isegi ebakorrektsetel arvutustel, nagu määruse selgitustes ka ise tunnistatakse. Samal ajal eirati sisulist õiglust ja koormati võidupooleks osutunud hageja märkimisväärse rahalise kohustusega.

Loigo advokaadid vaidlustasid, et meediat esindanud advokaadi (Mari Männiko) kulude põhjendused olid paisutatud ja arvestatud korduva töö eest topelt. Ent kohtunikud, keda seostatakse vabamüürlaste, meediagrupi või poliitilise eliidiga, asusid tugevalt meedia poolele.

Võit, mis võttis elu

Kristi Loigo oli selleks hetkeks juba kaotanud oma abikaasa Jan Loigo – samuti pika ja kurnava kohtumenetluse ohver. Kui Kristi ise suri 18. mai 2025, oli kohtuvõit tal justkui käes – ent vaimne, majanduslik ja moraalne kahju oli pöördumatu. Tema surm ei olnud lihtsalt elu lõpp – see oli süsteemi vägivaldne jõudemonstratsioon.

Loigod menetleti Eesti kohtusüsteemis sõna otseses mõttes surnuks.

Kes vastutab?

• Kohtunikud: Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar, Peeter Pällin
• Advokaadid: Mari Männiko (Delfi Meedia), Karmen Turk ja Maarja Pild (Triniti)
• Riigikohtu president: Villu Kõve
• Prokurörid: Astrid Asi, Õnne Neare-Vaarmann
• Õiguskantsler: Ülle Madise

See pole lihtsalt loetelu nimestest – see on nimekiri inimestest, kes tegid või võimaldasid kohtupraktikaid, mis seavad ohtu iga Eesti inimese õiglustunde. Kui meediaväljaanded saavad esitada ebaõigeid väiteid, kohtud neid ainult osaliselt ümber lükkavad ja kannataja peab maksma kulud, on ajakirjandusvabadus moondunud relvaks.

Miks see kõik oluline on?

Kristi Loigo juhtum on sümptom – mitte erand. Üha rohkem on viiteid sellele, kuidas Eestis kasutatakse kohtusüsteemi, et vaigistada, häbistada ja ruineerida inimesi, kes seisavad oma õiguste eest. SLAPP (Strategic Lawsuit Against Public Participation) juhtumid, kus võimukad isikud või institutsioonid kohtute kaudu kodanikke hirmutavad, on reaalne suur oht Eesti kodanike õigustele ja õigusriiklusele.

Lõppsõna

Kristi Loigo ei surnud lihtsalt terviserikke tõttu. Ta suri, sest kohtusüsteem, mille poole ta pöördus kaitset otsides, pöördus tema vastu. Ta suri, sest Eesti riik ei kaitsnud teda, kui ta seisis silmitsi vale, võimu ja vääriti mõistetud õiglusega.

Küsimus jääb: kui „võitja“ maksab 79% kaotaja kuludest – kellele kuulub tegelikult õiglus Eestis?

Kristi Loigost jäid siia eluprogrammi tema 4 last, kelle kanda jäävad ebaõiglased kohtukulud, kuna Kristi Loigo ja tema abikaasa Jan Loigo on Eesti kohtusüsteemi vägivalla ohvrid. Kohtu- ja meediasüsteeme juhivad vabamüürlased miljardimees Margus Linnamäe, Riigikohtu Esimees Villu Kõve, Jüri Pihel Kanal 2 juht, Kohtunik Peeter Pällin(vabamüürlane), Ahti Kuuseväli (vabamüürlased), prokuratuur, ja loomulikult Triniti Advokaadibüroo advokaadid Karmen Turk ja Maaja Pild, kes tegid slapp-kriminaalkaebuse Kristi Loigo kohta.

Niimoodi “hävitatakse” terveid perekondi Eesti Vabariigis meedia, kohtunike, advokaatide ja prokuratuuri poolt.

Loe lisaks:

1. Tõrjeõigus – seaduslik vastuhakk rünnakule

Tõrjeõigus (Karistusseadustiku § 28; saksapäraselt Notwehrrecht) tähendab õigust kaitsta ennast, teisi isikuid või õigushüvesid vahetu ja õigusvastase rünnaku eest. See kehtib nii füüsilistes olukordades kui ka juriidilises ja infokeskkonnas – sealhulgas meedias, kohtus või sotsiaalmeedias.

Rünnak võib olla:

• füüsiline,
• juriidiline (valesüüdistused, alusetud kriminaalasjad),
• psühholoogiline (meediakampaaniad, maine kahjustamine),
• institutsionaalne (ebaseaduslikud kohtu- või prokuratuuriotsused, nn ringkaitse),
• lastekaitse kaudu (ilma aluseta lapse äravõtmine),
• meedia kaudu (avalik häbistamine, valeinfo levitamine),
• digitaalsetel platvormidel (enne kohtumenetlust kujundatud avalik maine).

Tõrjeõigus ei ole radikaalne – see on seadusega kaitstud õigus vastuseisule olukorras, kus õigusevastane rünnak toimub riigi seestpoolt. Kui riik ei kaitse sind, on sul seaduslik õigus end kaitsta – avalikult, dokumenteeritult ja proportsionaalselt.

2. Põhiseaduslik kohustus – PS § 54

Põhiseaduse § 54 sätestab:

“Kui seaduslik riigivõim ei täida oma kohustusi, on igal Eesti kodanikul õigus ja kohustus astuda vastu seadusevastasele korrale.”

Kui institutsioonid – nagu õiguskantsler Ülle Madise või Riigikohtu esimees Villu Kõve – ei reageeri tõsistele rikkumistele, peab rahvas sekkuma. See ei ole pelgalt õigus – see on põhiseaduslik kohustus.

3. Süsteemne kohtuvõimu kuritarvitamine – nimed ja tegevused

• Kohtute esimehed: Villu Kõve (Riigikohus), Astrid Asi, Kaupo Kruusvee, Kristjan Siigur, Villem Lapimaa – ei ole sekkunud, kuigi nende alluvad kohtunikud langetavad seadusevastaseid otsuseid, eiravad tõendeid ja teevad otsuseid kallutatult.
• Kohtunikud ja prokurörid: Liina Naaber-Kivisoo, Vallo Kariler, Tarmo Tina, Olev Mihkelson – algatasid kriminaalasju, kus puudus kuriteokoosseis. Selline tegevus võib viidata avaliku võimu kuritarvitamisele (KarS § 291) ja valemenetlusele (KrMS § 199).
• Prokurörid Paul Pikma ja Toomas Tomberg – on meedias juhtinud “süüdimõistmise kampaaniaid”, rikkudes süütuse presumptsiooni (PS § 22, EIÕK art 6) ja kohtuvälise mõjutamise keeldu. Samuti on kasutatud valeandmeid ja väljamõeldud “vahistamiskäske”.

4. Eraelu puutumatuse rikkumine ja eriliigilised andmed – keelatud meediapraktikad

Ajakirjandusväljaanded (nt Postimees, Elu24, Kuuuurija) ning ajakirjanikud nagu Katrin Lust, Indrek Meltsas ja Ketlin Kruse on:

• avaldanud eraelulisi andmeid (sh terviseandmeid, psühhiaatrilisi diagnoose, pereasju),
• levitanud eriliigilisi isikuandmeid ilma seadusliku aluseta – see on keelatud (IKS § 5, GDPR art 9),
• mõjutanud avalikku arvamust enne kohtuotsust, rikkudes isiku õigust õiglaselt kohtumõistmisele.

Näiteks Eneke Rootsile esitati vahistamiskäsk TikToki postituste eest (prokurör Toomas Tomberg), samal ajal kui meedia on teda korduvalt laimanud. Kohtunik Mairi Heinsalu keelas isegi Katrin Lusti nime mainimise – samal ajal kui Lust jätkab mainekahju tekitamist.

See kujutab endast sõnavabaduse ja eraelu puutumatuse rikkumist, kus üks pool saab meedias tegutseda karistamatult ja teine vaigistatakse.

5. Lastekaitse kui äri- ja mõjutusvahend

• Mõjukad isad (nt Hans H. Luik, Aivar Aigro) saavad hooldusõiguse ka sõltuvusprobleemide korral, samas kui emadele tehakse ekspertiise ja võetakse laps – see viitab soolisele ja sotsiaalsele diskrimineerimisele.
• Advokaat Helen Hääl on seotud vanemavõõrandamise skeemidega, mida Euroopa Inimõiguste Kohus on keelustanud (vt Karrer v. Romania).
• Triniti advokaadid (Karmen Turk, Maarja Pild) esindavad meediaärimehi (nt Margus Linnamäe), vaigistavad ohvreid ja monopoliseerivad info liikumist avalikkuses.

6. Kohtunikud peavad järgima seadust

Põhiseaduse § 3 ja § 146 kohaselt võib avalikku võimu teostada ainult seaduse alusel. Kui kohtunikud langetavad otsuseid isiklike eelistuste või suhete põhjal ning kohtute esimehed ei sekku, ei täideta enam põhiseaduslikke kohustusi.

Kui seadus ei kehti kohtu jaoks, ei saa seda ka rahvale nõuda.

7. SLAPP-kaebused – õigussüsteemi kuritarvitamine vaigistamiseks

SLAPP (strategic lawsuit against public participation) tähendab kohtuasjade algatamist, et vaigistada kriitikuid.

Eestis kasutatakse SLAPP-võtteid valekaebuste, alusetute kriminaalasjade ja vahistamistaotluste vormis. Eesmärk ei ole õigusemõistmine, vaid kriitikute psühholoogiline ja majanduslik kurnamine.

Näited:

• Toomas Tomberg on esitanud alusetuid kriminaalsüüdistusi TikToki postituste põhjal.
• Triniti advokaadid Karmen Turk ja Maarja Pild kasutavad SLAPP-hagisid ohvrite vaigistamiseks, kuigi esinevad avalikkusele sõnavabaduse kaitsjatena.

8. Meedia kui eraelu hävitamise tööriist

Põhiseadus § 26 tagab õiguse eraelu puutumatusele. IKS § 5 ja GDPR art 9 keelavad tundlike andmete avaldamise ilma aluseta.

Meedia Eestis aga:

• müüb inimese eraelu avalikkusele,
• loob mulje, justkui inimene oleks süüdi enne, kui kohus sekkub,
• toimib koostöös ametnike, advokaatide ja lastekaitsetöötajatega.

See on teadlik ja süstemaatiline rünnak, mitte juhuslik eksitus – see on eraelu turundamine kasu eesmärgil.

9. Lastekaitse ja kohtud kui ema vaigistamise tööriistad

Eestis on kujunenud praktika, kus:

• emadelt võetakse lapsi alusetult,
• ekspertiise kasutatakse relvana ema kahjustamiseks,
• meedia kujundab kuvandi “ebasobilikust emast”,
• kohtud otsustavad isa kasuks, isegi sõltuvusprobleemide korral.

Tegemist ei ole üksikute juhtumitega – see on struktureeritud vaikimis- ja võõrandamissüsteem, mille kaudu emad kaotavad lapsed ja hääle.

10. Rahva õigused: seadus annab sulle rohkem kui arvad

• Tõrjeõigus – KarS § 28
• Põhiseaduslik kohustus – PS § 54
• Eraelu puutumatus – PS § 26, IKS § 5, GDPR art 9
• Sõnavabadus – PS § 45, EIÕK art 10
• Õiglane kohtumenetlus – PS § 15, § 22, EIÕK art 6

Need pole pelgalt õigused – need on tööriistad, mida tuleb kasutada.

11. Üleskutse: kui riik sind ei kaitse, kaitse sina põhiseadust

Kui õigussüsteem ei täida oma kohustusi, on rahva kohustus seista põhiseaduse kaitsel. Vaikimine ei ole valik – tegutsemine on kohustus.

Mida saad sina teha?

• Dokumenteeri rikkumised – salvesta, kogu tõendid, tee avalikuks.
• Jaga süsteemseid rikkumisi – räägi, näita, ühenda fakte.
• Toeta uurivat ajakirjandust – Fonte.News (liitu 10 € kuus).
• Kirjuta ametkondadele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele.
• Korralda rahumeelseid proteste ja loo tugivõrgustikke.

Kui süsteem ei kaitse sind, siis sina kaitse põhiseadust – seaduslikult, avalikult ja solidaarselt.

Loe lisaks:

Artiklid

Fonte.News uudiste lugemise kuupakett

10€

Sulle on kõik uudised avatud ja toetad samas ka selle maailma inimeste kollektiivteadvuse avardamist ja Uue Maa loomist.
See rahaline panus on väiksem kui kohvikus tass kohvi ja pirukas, kuid tulemus on hindamatu väärtusega. Tule ja toeta kollektiivteadvuse parandamist ja Uue Maa loomist!

• Kõik artiklid avatud
• Väärt info otse allikast
• Toetad Uue Maa loomist
• Aitad lahustada hirme ja kurjust