“Eestlane usub sinisilmselt, et riigijuhid räägivad musta valgeks.” (Kas see võiks olla Eesti riigilipu sini-must-valge tähendus?)

Miks valitakse riiki juhtima inimesed, kes on juba korduvalt läbi kukkunud?

See artikkel ilmus esmakordselt 26.05.2025 Fonte.News kanalis. See on kordus, sest Eesti Riigikogu valimiste reklaamikampaaniad (propaganda, manipulatsioon, “süüdistamiste” näitemängud) on aktiviseerinud.

Selgitav sissejuhatus enne Veiko Huuse intervjuud

Kas keegi palkaks endale kodu remontima meistri, kes on juba kaks korda selle sama seina valesti üles ladunud? Tõenäoliselt mitte. Ometi laseme me ikka ja jälle poliitikasse kandideerida – ja valimegi – need samad inimesed, samadest erakondadest, kes on meid toonud just sinna, kus me praegu oleme: stagnatsiooni, usalduskriisi ja lootusetuse äärele.

Valime nägusid, mitte mõtteviise

Iga valimistsükkel toob meie ette uued särasilmsed kandidaadid, kes räägivad rahvale magusat juttu: “Meie erakonnas on muutused toimunud”, “Mina olen uus inimene, toon värskust”, “Ma ei ole poliitiline mängur”. Ja rahvas usub. Sest inimene on uus. Aga erakond ei ole. Ja erakond pole mingi perroonil seisev tühi vagun – see on süsteem, millel on suund, omanikud, huvid ja aastakümnete pikkune teekond.

Iga uus liige, kes soovib seal karjääri teha, peab mängima selle süsteemi reeglite järgi. Avalikult võib ta olla sõbralik, kaastundlik ja “rahvameelne”, kuid kui võimule pääseb, hakkab ta ellu viima just neid poliitikaid, millele erakond tugineb. Ja need poliitikad on meile juba tuttavad. Me teame, kuhu need viivad. Me oleme seal olnud.

Ettevõtlusõppetund: “kogemusega” ei tähenda “paremat”

Sama viga tehakse iga päev ettevõtetes. Kui firmal on vaja uut töötajat, otsitakse CV-de seast neid, kellel on “kogemus samas valdkonnas”. Aga kas see kogemus on edukas kogemus? Kui keegi on töötanud viis aastat turunduses, kuid iga kampaania on ebaõnnestunud ja lõpuks jäädakse töötuks – siis mida see kogemus tegelikult tähendab? Tulemusi ei tulnud, sest süsteem, mõtteviis või inimene ise ei töötanud. Nüüd tahetakse sama inimene palgata uue sildi all. Miks peaks tulemus erinema?

Sama loogika kehtib poliitikas. Kui kandidaat on tulnud erakonnast, mis on varasemalt võimul olles ebaõnnestunud – miks peaks järgmine kord teisiti minema, kui suunised, eesmärgid ja rahastajad on täpselt samad?

Uus tähendab uut – mitte vana uues kuues

Kui me tahame muutust, peame olema valmis riskima millegi tõeliselt uuega. Mitte mugava, sileda, pressikonverentsi-tooni kandidaatidega, vaid inimestega, kes on olnud seni poliitikast eemal. Inimestega, kellel on eluline kogemus, eetiline kompass ja soov päriselt muuta – mitte lihtsalt positsiooni vahetada.

Ükskõik kui palju me ka ei sooviks uskuda, et “seekord on erakond teistsugune”, on see soovmõtlemine. Kui sõidame pidevalt samal teel, samas suunas, sama autoga – kas tõesti üllatab, et jõuame ikka samasse kohta?

Riik pole partei, riik peaks olema põlisrahva juhtimisel maa

Poliitika ei ole eliidi privileeg. See on rahva asi. Ja rahvas – sina, mina, meie – peame mõistma, et kui me tahame uut tulevikku, peame ütlema “ei” vanadele mustritele. Tõelised muutused tulevad siis, kui julgeme valida neid, kes ei ole poliitikat varem juhtinud. Sest ainult need, kes pole süsteemi sees olnud, saavad seda muuta.

Ärme enam vali inimesi nende järgi, kes oskavad kõige ilusamalt lubada. Valime neid, kes ei ole osa sellest mängust, vaid tahavad mängu reeglid ümber kirjutada.

Intervjuu

Me ei saa uut Eestit ehitada vana süsteemi varemetele – Veiko Huuse vastab Teadmainimese, Helle Vilu, küsimustele. Toimus see 26.05.2025.

Intervjuu Veiko Huusega, Vaba Eesti Kogukonnalooja ja Eestimaa Elukorraldusliku Kokkuleppe autor (EEK)

Küsitles Austatud Teadmainimene Helle Vilu, 26. mai 2025

Helle Vilu: Veiko Huuse, sa oled olnud tuntud kui visionäär, kes on välja töötanud alternatiivse juhtimismudeli Eestile, sealhulgas uue põhiseaduse – Eesti Elukorraldusliku Kokkuleppe. Miks me vajame uut riigikorraldust?

Veiko Huuse: Sest vana süsteem on läbi kukkunud. Kui 30 aastat järjest roteeruvad riigijuhtimise kohal samad näod või samad erakonnad, siis ei muutu mitte midagi. Me oleme delegeerinud oma saatuse erakondadele, kes on oma olemuselt fiktsioonid – mitte inimesed, vaid korporatiivsed huviklubid. Tulemuseks on see, et rahvas elab võõras riigis ja oma maal, ilma reaalse võimuta.

Helle Vilu: Sinu kriitika on väga terav. Mida sa konkreetselt silmas pead?

Veiko Huuse: Meil on riigis olukord, kus rahvas on vahetatud välja valijateks. Inimesed arutavad, kumma erakonna esindaja on “vähem halb”, selle asemel et küsida: kas see inimene üldse esindab mind? Meil ei valita enam inimesi, vaid logosid. Ja iga “uus” poliitik, kes astub erakonda, allub paratamatult selle erakonna juhatuse, rahastajate ja ideoloogiliste tugisammaste survele.

Helle Vilu: Kuidas sinu pakutud mudel siis erineb?

Veiko Huuse: Eestimaa ei ole enam riik selle vana määratluse järgi. Meie näeme Eestimaad kui kogukondlikku maad, kus võim ei ole enam parteide, vaid rahva käes – sõna otseses mõttes. Selle keskmes on Eesti Vanemate Kogu, kuhu kuuluvad inimesed, kes on saanud rahva usalduse mitte lubaduste, vaid elu ja tegude põhjal. Pole parteisid, pole erakondlikku survet. On vastutus, läbipaistvus ja moraalne mõõdupuu.

Helle Vilu: Paljud ütlevad, et “kogemusega poliitikud” on usaldusväärsemad, sest nad teavad, kuidas süsteem toimib.

Veiko Huuse (naeratab): Just! Nad teavad, kuidas süsteemi sees ellu jääda, mitte kuidas süsteemi muuta. Kui me palkame tööle samast valdkonnast inimesi, kes seal juba põrusid, siis pole imestada, et tulemused ei muutu. Kujutage ette, et teil on tootmisjuht, kes on viie eelmise ettevõtte juures kõik tehased kahjumisse viinud – kas palkaksite ta kuuendat korda juhiks? Poliitikas me teeme seda pidevalt. See pole loogika – see on mugavus ja inerts.

Helle Vilu: Mis on sinu nägemuses kõige olulisem muutus?

Veiko Huuse: Võimu allikas. Meie süsteemis ei tule otsused enam “ülevalt alla”, vaid “alt üles”. Referendum pole mingi erakorraline vahend, vaid loomulik juhtimisviis. Samuti anname rahvale õiguse tagasi kutsuda need juhid, kes ei täida rahva tahet. See tähendab: lubasid, aga ei teinud – lahku ametist.

Helle Vilu: Mõned ütlevad, et sinu visioon on utoopiline. Mida neile vastad?

Veiko Huuse: Utoopiline on uskuda, et erakondade kaudu saab teha rahvavõimu. See on illusioon. Kogu lääne poliitiline süsteem on üles ehitatud sellele, et anda inimestele valik ilma tegeliku võimuta. Meie anname võimu tagasi rahvale. See võib tunduda harjumatu, aga see on ainus viis, kuidas Eestit saab muuta seestpoolt, mitte ainult pealispinda pahteldades.

Helle Vilu: Mis on sinu sõnum neile, kes tunnevad, et midagi peab muutuma, aga ei tea, kust alustada?

Veiko Huuse: Tule julgelt kaasa. Sa ei pea olema poliitik ega “ekspert”. Piisab, kui oled inimene, kellel on süda, selgroog ja soov Eestimaa üle uhke olla. Meie ei ehita uut Eestit eliidi juhiste järgi. Me ehitame Eestimaad inimestest – mitte parteidest.

Helle Vilu märkus: Veiko Huuse ideed on leidnud palju poolehoidu ja ka kriitikat. Ent keegi ei saa eitada, et tema esitatud küsimused väärivad ühiskondlikku arutelu. Kuidas me saame muutust loota, kui me ei julge muuta aluseid?

Rootsis on kasvamas poliitikavaba elukeskkonna loomise idee. Neid liikumisi on mitmes riigis juba märgatud.

Toeta Veiko Huuse missiooni ja Uue Maa loomist:

Sinu toetus aitab hoida elus Fonte.News’i – vaba ja sõltumatu uudistekanali, mis annab hääle Uue Vaba Maa sünnile. Iga panus aitab kaasa tõe levikule ja vabale ühiskonnale.

Loe lisaks:

Alloleval lingil saad kuulata ja näha Veiko Huuse intervjuud Sulev Roosma’ga, siit Maalt juba lahkunud hing. Sulevi teadmised on hindamatu väärtusega:

https://youtu.be/lMLsVtWIlTQ

Lisaks saad lugeda skandaalset “ennustuse hõnguga” vestlust sella 3D maailma “Teadja” ja Veiko Huuse vahel

Uus Eestimaa (Vaba Eesti kogukond), Eesti Vanemate Kogu ja Eestlaste Manifest sündisid siirast soovist äratada, ühendada ja hoida meie rahva hingevalgust. Need algatused olid sillad, mis aitasid meil jõuda järgmisesse etappi.

Tänaseks on nende missioon täielikult täidetud. Missooniga selgus tõde – kui palju on tegelikult hingelisi valguskandjaid, kellel soov Uus (Eesti)Maa luua. Seoses 2025 a. Lõvivärava sündmusega, sai sellest missioonist Uue Maa loomine ja see sünnib nüüd globaalses üleminekus, mis ületab piirid ja vormid. Selleks, et vägi liiguks täielikult sellesse uude loomevälja, sulgen ma Vaba Eesti, Eesti Vanemate Kogu ja Eestlaste Manifesti veebilehed, ja vabastan nende energia Kõiksuse teenistusse.

Teie, üksikute hingeliste, panus ja kohalolu olid hindamatud — ilma teieta ei oleks see valgusetee saanud selliseks, nagu ta on. Me ei kaota midagi, vaid tõuseme uuele tasandile.

Hoidkem oma südames tõde ja valgus. Meie tee jätkub, nüüd juba Uue Maa avaruses.

– Veiko Huuse

Täna, 10.08.2025, on Lõvivärava sulgemine ja on oluline just täna lõpetada need tegevused, mis on täitnud eesmärgi, vabaneda üleliigsetest asjadest ja eemalduda inimestest, kes pole sinu hingeteel sinu kõrgemaks hüvanguks. Algata täna need tegevused, mis kannavad Uue Maa sagedust, puhtust, valgust ja on sinu kõrgemaks hüvanguks. Ava uued puhtad kanalid oma tõeliste tahtmiste ja eesmärkide täitmiseks.

Loe lisaks:

Just nüüd on see võimalus. On valminud neli alustala – neli ideed, millele saab rajada tulevikku vaatava, õiglase ja inimesekeskse Eesti. Need ei ole valmis dogmad, vaid elavad ettepanekud, mis ootavad rahva arutelu, täiendusi ja ühise mõistmise kaudu vastuvõtmist. Nende ideede keskmes on usaldus, koostöö ja väärikus.

1. Eesti Vanemate Kogu – rahva hääl uuel tasandil, mis annab igale kogukonnale võimaluse oma esindajate kaudu osaleda Eesti juhtimises.

2. Elukorralduslik kokkulepe – uus põhiseadus, mis ühendab vabaduse ja vastutuse, loob selge ja läbipaistva aluse riigijuhtimisele ning seab inimese taas keskmesse.

3. Vajaduspõhine majandusmudel ja oma füüsiline raha, mis toob elu ja otsustusõiguse tagasi kogukondadesse ning väärtustab päriselt inimest ja looduskeskkonda.

4. Õiglane rahasüsteem ja universaalne kodanikusissetulek, mis loob vundamendi kindlustundele ja vabadusele – nii vaimselt kui materiaalselt.

Need ettepanekud on alles algus. Nüüd on meie kõigi ülesanne neid koos läbi arutada, täiendada ja vajadusel ümber kujundada. Igaühel on hääl, igaühel on õigus ja kohustus kaasa rääkida. Sest Eestimaa ei ole poliitikute, poliitiliste erakondade ja salasektide maa – see on meie,kõigi eestlaste, ühine kodu.

Kui sina tahad elada Eestimaal, kus otsused sünnivad ausalt ja Rahvaga ühiselt, siis tule kaasa. Loome koos tulevikku, mis on meie nägu ja tegu.

Jälgi tegevusi ja osale koosloomises. Kirjuta Eesti Vanemate Kogule. Vaata kodulehte ja kirjuta kiri: https://eestivanematekogu.ee

Kuula ja vaata Eestlaste Manifesti ettelugemist 29.03.2025.

Veiko Huuse kõne sobib tänasesse päeva meeldetuletuseks, sest jätkuvalt inimesed pole meelt muutma hakanud ja maailm on huku äärel.

Avaldame kõne teksti ja video uuesti:

“Armsad eestlased ja Eestimaa kodanikud!

Seisan täna pronkssõduri monumendi ees. Väga paljud ei pea seda monumenti vajalikuks. Aga paljudele on see olulise tähtsusega, mida tõestavad lillede kuhjad monumendi ees.

Ajaloost teame, et ükski poliitiline riikidevaheline liit, Venemaa okupatsiooni ajal ja Euroopa Liit, ei ole andnud inimestele vabadust. Aeg on sõlmida liit Eestimaa elanike vahel ja loome koos suveräänse isemajandava Eestimaa.

Käes on kevad. Kevad on looduse ärkamise aeg. See kevad on erinev varasematest. See kevad on tõe ja inimkonna ärkamise aeg. Kõik, mida inimene suudab oma peaga välja mõelda, see kõik on võimalik.

Mõelge selgeid ja tarku mõtteid, sest nii saabki olema.

Pronkssõdur on eestlase Enn Roosi loodud monument, see loodi vabaduse sümboliks ehk Võitja monumendiks.

Mõelgem täna ja edaspidi nii, et see on meie kõigi jaoks Võitja monument.

See Pronkssõduri monument avati Tõnismäel 22. septembril 1947.

30. aprillil 2007 toodi Pronkssõdur siia Tallinna Kaitseväe Kalmistule. See monument on ajaloos toimunud sündmuste oluliseks sümboliks. Igaühel meist on mingid mälestused ja teadmised nendest sündmustest.

Kas meile on räägitud ajaloo kohta tõde? Miks olid ja on sõjad, konfliktid ning mis oli ja on nende kaugem eesmärk? Kes tegelikult olid ja on nende sõdade, konfliktide, maailma muutmise plaanide organiseerijad?

Teame seda, et paljud süütud inimesed kannatasid kellegi raha- ja võimuahnuse tõttu.

Teame ka seda, et me ei muuda mineviku sündmusi olematuks.

Teame seda, et ainult meie endi tegevusest ja vastutuse võtmisest sõltub meie elu ja tulevik. Kõige tähtsam on teha tarku otsuseid nüüd ja praegu, meie endi ja laste tuleviku nimel! Kõige tähtsam täna on koostöö, kommunikatsioon ja armastus.

Millist tulevikku sina soovid?

Meie elu on täpselt selline, millised on meie mõtted, keskkond, toit ja vesi. Meis kõigis on olemas see jumal, kellesse uskuda, me kõik oleme loojad ja loome elu koos. Me saame vastu alati seda, mida teistele anname. Kui me jagame armastust ja andestust, oleme ausad enda ja teiste suhtes, on meie elu aus, õnnelik ja täis armastust. Jagage teistele ausust, armastust ja andestagem. Oleme tänulikud.

Kõik mõtted, sõnad ja teod määravad täna meie oleviku ja tuleviku.

Palun mõelgem hetke vaikuses kõigile nendele inimestele, kes on kaotanud elu sõdades, konfliktides, nälja, vaesuse ja haiguste tõttu.

Nüüd mõelge vastupidises suunas, et meie elu on hirmudeta, haigusteta, sõdadeta, konfliktideta, vaesuseta, valedeta. Me elame õnnes ja armastuses harmoonilist elu. Selline on vaba elu Vabas Eestis.

Andesta endale ja teistele, ole aus enda ja teiste suhtes, armasta ennast ja teisi.

Me ei lase ajalool korduda ja kellelgi võtta ära meie vabadust raha- ja võimujanu tõttu. Eesti rahval oli, on ja jääb kõrgeim otsustusõigus! Otsustame nüüd teisiti ja nii, et vabadus, õnn ja armastus jääb igavesti meie maale!

Loogem koos, rahvusest, religioonist ja soost olenemata, õlg õla kõrval Vaba Eestit, vaba maailma!

Elagu sõprus, vendlus ja armastus. Elagu Vaba Eesti. Me kõik oleme võitjad!“

Kuula ka värsket manifesti ettekannet:

Alguses on see vaevumärgatav. Mõni väike eksimus, mõni vaikne vassimine kohtuotsuses, mõni “ebaõnnestunud” uurimine, kus olulised tõendid kaovad. Rahvas noogutab — eks inimesed ju eksivad, mõtleb. Kuid siis tulevad suured lood: röövimised, kuriteod, poliitilised ja rahalised manipulatsioonid, mida “juhuslikult” ei karistata. Ja need, kes pidanuks seisma õiguse ja rahva kaitsel, muutuvad ükskõikseteks pealtvaatajateks. Või veel hullem — kuritegude vaikivateks kinnitajateks.

Õiglustundetust ei teki iseenesest. Seda tekitatakse ja hoitakse üleval teadlikult, sihilikult ja süstemaatiliselt:

• Keele ja sõnade manipulatsiooniga: Kui vargusest saab “omandiõiguse ümberkorraldamine” ja kuriteost “väike menetlusviga”, hakkab rahvas kahtlema, mida ta üldse õiguseks pidas.
• Valikulise karistamisega: Väikese inimese eksimus saab avalikuks häbipostiks, võimul oleva süü rullitakse vaiba alla.
• Mätsimise ja vaikimisega: Ajakirjandus vaikib kõige tähtsamatest küsimustest. Inimeste viha ja pettumus summutatakse skandaalidega teisejärgulistel teemadel.
• Pseudovõimu legitiimimisega: Süüdlased saavad aumärke, ordeneid, tunnustust — nagu preemiat reetmise eest.

Kõigel sellel on kindel ja külm eesmärk:

Õpetada rahvale abitust.

Õpetada, et õigus ei kehti kõigile. Et ausus ei vii kuhugi. Et tugev ja küüniline jääb alati võitjaks, ja et õiglus muutub kaubaks, mida müüakse ja ostetakse, nagu iga teistki kaupa.

Kui rahvas on selle ära õppinud — et õiglus on farss ja lootus narride pärusmaa —, siis ei ole teda enam võimalik mobiliseerida ei vabaduse, ei iseseisvuse, ei tuleviku nimel.

Sest miks kaitsta riiki, mis sind ei kaitse?

Miks riskida oma eluga, kui sind koheldakse kui odavat numbrit võõraste huvide teenimises?

Õiglustundetuse tagajärg rahva jaoks

Kui õiglus sureb, sureb ka usaldus.

Kui usaldus kaob, jääb järele ainult vaikne, külm võõrandumine:

• rahva ja riigi vahel,
• kodanike ja seaduste vahel,
• ühiskonna ja võimu vahel.

Rahvas muutub vaikivaks, kibestunuks ja ükskõikseks. Süda tardub. Silmad vaatavad, kuid ei näe enam lootust.

Ja kui lõpuks saabub päev, mil riik vajab oma rahvast, on rahvas vait. Sest ta on õppinud: teda ei kuulata, teda ei kaitsta ja teda kasutatakse.

Õiglustundetuse külvamine on odav ja lühiajaline võit võimulolijatele, kuid see on aeglane ja kindel enesetapp kogu rahva ja riigi jaoks.

Sest kui keegi ei räägi enam tõtt, kui keegi ei tõsta enam pead ülekohtu vastu, siis ei kao mitte ainult õiglus. Koos õigusega hääbub ka rahvas ise — vaikselt, märkamatult, nagu tuli, millele pole enam õhku.

Loe lisaks:

Kuula Eestlaste Teise Avaliku Koosoleku ettekandeid:

Viimasel ajal on üha enam kuulda hääli, mis väidavad, et õiguskaitsesüsteem ei toimi, ametnikud ei kuula, kohtud pöörduvad rahva vastu ning valitsus langetab otsuseid, mis lähevad vastuollu rahva tahte ja põhiseaduse vaimuga. Kui see on tõsi, siis on meil mitte ainult õigus, vaid ka kohustus tegutseda.

Eesti põhiseaduses on kirjas võimude lahusus, kus kohtud ja riigivõim on eraldi ja need ei tohi sekkuda teineteise tegevusse. Täna on mõlemad võimud väljunud pea kõigist seadustest ja kehtestanud isikupõhiste maailmavaadete järgi hierarhia. Kui Eesti Vabariigi elukorralduse aluseks olev dokument – Põhiseadus – kohtunike ja valitsuse jaoks ei kehti, on rahval kohustus sekkuda!

Põhiseaduse § 54: rahva vastupanuõigus

Eesti Põhiseadus § 54 ütleb:

„Kui muu võimalus puudub, on igal Eesti kodanikul õigus ja kohustus seista vastu vägivaldsele katsele muuta põhiseaduslikku korda.“

See tähendab, et kui kõik rahumeelsed ja seaduslikud vahendid – valimised, kohtud, pöördumised – on ammendatud või enam ei toimi, on rahval endal vastutus seista vastu põhiseaduse rikkumisele.

See ei ole üleskutse mässule. See on üleskutse vabaduse ja õiglusriigi kaitsele.

Karistusseadustiku § 28: hädakaitse ei ole kuritegu

Samuti ütleb Karistusseadustiku § 28, et hädakaitse pole kuritegu. Kui võim ründab rahva õigusi või põhiseaduslikku korda, on rahval seaduslik õigus seda tõrjuda – rahumeelselt, proportsionaalselt ja õigluse nimel.

Mida saab rahvas teha, kui institutsioonid vaikivad või rikuvad seadust?

Kui ametlikud kanalid ei toimi ja seaduserikkumised on tõendatavad, peab rahvas astuma samme. Ja need sammud peavad olema selged, sihipärased ja kooskõlas põhiseadusega.

1. Tõde välja tuua – faktidega

• Dokumenteerida põhiseadusevastased otsused ja tegevused.
• Jagada infot, korraldada arutelusid, luua sõltumatuid infokanaleid.
• Ametnikud, kes rikuvad põhiseadust, tuleb tuua avalikkuse ette.

2. Organiseerida rahumeelne vastupanu

• Ühinege kogukondlikeks kodanikuühendusteks.
• Korraldage rahvakoosolekuid, valveaktsioone, rahvafoorumeid.
• Looge kodanikukaitse võrgustikke, mis seisavad põhiseaduse kaitsel.

3. Ehitada uus rahvavõimu mandaat – Eesti Vanemate Kogu

• Kui ametlik võim on usaldust kuritarvitanud, tuleb rahval endal hakata looma uusi esindusvorme: Eesti Vanemate Kogu, rahvakoosolekud, mis ei toimi poliitiliste parteide, vaid põhiseaduse alusel.
• Kinnitada koheselt uus Eesti põhiseadus rahva referendumiga – Eesti Elukorralduslik Kokkulepe (EEK)

4. Kaitsevägi peab teenima rahvast, mitte võimu

Põhiseaduse § 124 ja § 54 järgi peab Eesti Kaitsevägi alluma tsiviilvõimule – kuid mitte siis, kui see võim on põhiseadust rikkunud. Sõjavägi ei tohi täita ebaseaduslikke korraldusi.
Sõduril on kohustus mitte alluda korraldusele, mis on seadusevastane.

Küsimused, millele iga Eesti kodanik peaks endale vastama:

• Kui võim valetab ja rikub põhiseadust, kaua me veel vaikime?
• Kui õiglus ei jõua kohtus inimeseni – kas me elame endiselt õigusriigis?
• Kui valitsus ei esinda rahva tahet – kas see on veel demokraatia?
• Millal muutub vastupanu mitte ainult õiguseks, vaid kohustuseks?
• Kui rahvavõim ei toimi enam valimiste kaudu – kuidas saab rahvas ennast kuuldavaks teha?

Sõnum rahvale:

Põhiseadus ei ole ametnike tööriist, vaid rahva kaitsekilp.

Kui ametkonnad ja institutsioonid seda kilpi murendavad, peab rahvas selle taas enda kätte võtma – rahumeelselt, kindlameelselt ja seaduslikult.

Rahva Võim ei ole asi, mida antakse. See on asi, mida võetakse tagasi – väärikalt, üheskoos, targalt.

Jaga üleskutset ja osale vastupanuliikumistes.

Liitu vastupanuliikumisega ja Uue Eestimaa loomisega – Eesti Vanemate Kogu