Kes vastutab?

Sest nii kaua, kui vastutus on udune ja laialivalguv, jäävad ka vabadus, rahu, õiglus ja õigus poolelijäänud unistuseks. Need ei sünni loosungitest. Need ei teki nõudmisest. Need ei kasva välja “keegi peaks” kultuurist. Nad tekivad alles siis, kui iga inimolend siin 3D duaalses maailmas võtab vastutuse iga oma mõtte, sõna ja teo eest.

Õiglust ja rahu ei saa ehitada vastutuseta

On lihtne nõuda seaduste täitmist, kui “seadused” on midagi, mida täidavad teised. On mugav rääkida õigusriigist, kui vastutus on alati kellegi teise õlul: poliitikutel, ametnikel, kohtutel, “süsteemil”, “nendel”.

Aga olgem ausad: pole mõtet nõuda õiglust ja õigust, kui pole paika pandud inimese vastutust.
Kui inimene ei vastuta, muutub seadus paberiks. Õigus muutub loosungiks. Õiglus muutub relvaks vastase ründamiseks, mitte peegliks enese ausaks vaatlemiseks – õiglust ei kasutata enam enesekriitikaks ja vastutuse võtmiseks, vaid teiste süüdistamiseks ja karistamiseks. Sellisel juhul ei küsita enam: “Mida mina tegin või tegemata jätsin?”, vaid: “Kuidas tõestada, et teine on süüdi?”

Kui õiglus on relv, teenib see ego, võimu ja eneseõigustust. Kui õiglus on peegel, aitab see inimesel näha oma rolli, vigu ja vastutust. Ühiskond, mis kasutab õiglust relvana, toodab konflikte; ühiskond, mis kasutab õiglust peeglina, loob küpsust, usaldust ja rahu.

Ja siis sünnibki tuttav muster: kõik räägivad korrast, kuid keegi ei taha olla korras ühiskonnas. Kõik nõuavad, et teised käituksid paremini, kuid ise jäetakse “oma erand” alles.

Inimkonna ajalugu on selle tõestus: kui keegi ei vastuta, kordub kaos

Ajalugu ei ole lihtsalt kuupäevade rida. Ajalugu on inimkäitumise korduv ring: vastutus → usaldus → stabiilsus või vastutusest põgenemine → süüdistamine → lagunemine.

• Impeeriumid lagunesid, kui eliit hakkas elama vastutuseta: privileegid jäid, kohustused hajusid. Kui reeglid kehtivad “rahvale”, aga mitte “valitsejale”, kaob ühiskonnas sisemine leping.
• Revolutsioonid muutusid terroriks, kui “õigluse” nimel lõpetati vastutus. Kui eesmärk pühitseb abinõu, siis enam ei vastutata oma sõnade ja tegude eest, vaid õigustatakse neid “suurema hüvega”. Nii sünnibki uus ebaõiglus vana asemele.
• Sõjad ja massikuriteod said võimalikuks, sest liiga paljud ütlesid: “Ma täitsin käsku.” See lause on vastutusest põgenemise klassikaline mask. Ja just selle maski rebimine oligi hiljem paljude kohtuprotsesside süda: inimene ei saa oma tegu peita käsu, hirmu või “olude” taha, kui tagajärjeks on teise inimese kannatus.

Need mustrid pole kadunud. Nad on täna meie keskel, ainult teistes riietes: “Ma lihtsalt jagasin.” “Ma ainult naljatasin.” “Ma olin emotsioonis.” “Kõik teevad nii.” “Süsteem sundis.”
Ei. Sa tegid. Sa ütlesid. Sa mõtlesid. Sa valisid.

Hiljutine värske näide Eesti majanduses ja seaduseloomes, kus hasartmängu maksustamisel “vabastati” hasartmängud maksust “kogemata” ja kas need vastutavad inimolendid võtavad vastutuse ja astuvad oma ametikohalt tagasi? Seda saab nüüd näha. “Teine” meedia kirjutab:

Riigikogu opositsioonierakondade juhtide hinnangul on Akkermann suhtunud hasartmänguseaduse muutmise veasse pealiskaudselt

“Vastutus annab vabaduse”: lihtne tõde, mida kardetakse

Minu kunagine mõte blogipostituses 3 aastat tagasi on täna väga aktuaalne — “Sa oled vaba kui võtad vastutuse. Nii lihtne see ongi.” — on korraga nii selge, et see ehmatab. Sest see võtab ära kõik mugavad põgenemisteed.

Vabadus ei ole “teen, mis tahan”. See on lapsik karikatuur vabadusest.
Vabadus on võime kanda tagajärgi ilma süüdistamata teisi.
Vabadus on sisemine selgroog: ma ei ole ohver oma impulssidele, ma ei ole mängukann teiste provokatsioonide käes, ma ei ela vabandustest.

Ja siit jõuame raputava tuumani:
vastutuse puudumine on orjus.
Orjus oma harjumustele. Orjus oma vihale. Orjus oma hirmule. Orjus oma õigustustele.

Sa vastutad iga hingetõmbe eest

See kõlab drastiliselt, sest see ongi drastiline. Aga just seetõttu see töötab nagu äratuskell.

Sa vastutad iga hingetõmbe eest.
Kas sa hingad sisse puhast energiat või ohtlikke aineid? Kas sa valid keskkonda, seltskonda, ruumi, tempo? Kas sa mõtled enne kui “tõmbad” midagi endasse — sõna otseses ja ka ülekantud tähenduses?

Kui sa mõtled või ei mõtle enne hingamist, vastutad ainult sina oma elu eest ja sellel on tagajärjed. Kedagi teist ei saa süüdistada.

See ei tähenda, et maailm on õiglane. See tähendab, et sinu elu on sinu vastutus.

Sa vastutad iga mõtte eest

Meile meeldib uskuda, et mõte on “ohutu”, kuni see ei muutu teoks. Aga mõte on juba suund. Mõte on seeme.

Sa vastutad iga mõtte eest, mis pähe tuleb.
Mõte annab impulsi sõnadeks ja tegudeks. Kui sa realiseerid mõtte sõnades või tegudes, sa vastutad ja sellel on tagajärjed. Kedagi teist ei saa süüdistada.

Just seepärast pole juhuslik ütlus: “Kümme korda mõõda ja siis alles lõika.”
Mõtle kümme korda mõte läbi enne, kui sa selle välja ütled või tegudeks valad. Nii nihutad oma elu kvantiteedilt kvaliteedile. Müra väheneb. Takistused selginevad. Ja tekib ruum — see sama ruum, mida inimesed nimetavad vabaduseks.

Vastutus ei ole osaline: nagu usaldus, kas on või ei ole

Vastutus on nagu usaldus. Natukene ei saa vastutada ja usaldada. Sa kas vastutad või ei vastuta. Mõlemal juhul on tagajärjed.

See on ebamugav, sest enamik inimesi tahab vastutada ainult seal, kus see on “talutav”. Seal, kus see ei maksa liiga palju. Seal, kus see ei nõua vabandamist. Seal, kus see ei nõua hüvitamist. Seal, kus see ei nõua muutust.

Aga see ei ole vastutus. See on turundus.

Ja siin on veel üks karm, kuid vältimatu seaduspära:
Vastutusest põgenemine annab eeskuju teistele.
Kui sina nihutad oma süüd, muutub see normaalsuseks. Kui sina õigustad oma väikest ebaausust, annab see loa teise suuremale ebaaususele. Kui sina ütled “ma ei pidanudki”, õpib ühiskond sama lauset.

Nii ei ole mõeldav “vastutada seal, kus on talutav”. Sest just nii sünnib maailm, kus keegi ei vastuta.

Kõiksuse puhas valgusallikas: vastutus kui hinge õppetund

Kui vaadata vastutust mitte ainult sotsiaalse leppena, vaid vaimse arenguna, avaneb veel üks kiht.

Kõiksuse puhta valgusallika vaates — seal, kus teadvus on selge ja varjud ei valitse — on vastutus tõelise küpsuse märk. Kõiksuse intellekt ei vaja süüdlase jahtimist; ta näeb põhjus-tagajärg seoseid. Ta teab, et duaalses maailmas on õppimine tihe ja sageli valus, kuid õppimise kese on üks:

hing peab õppima vastutust võtma ka siis, kui ta on teinud kurje tegusid teiste suhtes.

See ei ole “enesehävituslik süü”. See ei ole “ma olen halb ja seetõttu väärtusetu”.
See on teadvuse sirgumine: ma vaatan oma teole otsa, tunnistan selle mõju, kannan tagajärge, parandan, heastan, muudan suunda.

Sest vastutuseta pole lunastust. Vastutuseta pole tõelist muutust. Vastutuseta pole ka rahu — ei ühiskonnas ega inimese sees.

Tänane probleem: “keegi ei vastuta” kultuur

Meie tänane kriis ei ole ainult poliitiline, majanduslik või moraalne. See on vastutuse kriis.

• vastutus lükatakse “süsteemile”,
• süü hajutatakse “kõigile”,
• otsused peidetakse “meeskonna” taha,
• sõnad maskeeritakse “arvamuseks”,
• teod õigustatakse “reaktsioonina”.

Ja nii tekib ühiskond, kus kõik on korraga prokurör ja ohver, aga peaaegu mitte keegi ei ole täiskasvanu.

Siin on hoiatus:
Kui sa tahad vabadust, rahu, õiglust ja õigust, siis alusta kohast, mida sa kontrollid — enda mõtetest, sõnadest, tegudest. Mitte seepärast, et “sina pead”, vaid seepärast, et ilma selleta ei sünni midagi püsivat.

Vastutus kui tee vabadusse

Vastutus ei ole karistus. Vastutus on võti.

• Kui sa vastutad oma hingetõmbe eest, hakkad sa valima elu.
• Kui sa vastutad oma mõtete eest, hakkad sa looma kvaliteeti.
• Kui sa vastutad oma sõnade eest, hakkad sa kasvatama usaldust.
• Kui sa vastutad oma tegude eest, hakkad sa ehitama rahu.

Ja siis juhtub midagi, mida välised süsteemid ei suuda ära teha: sa muutud vabaks.

Sest lõpuks on see tõesti nii lihtne ja nii halastamatu:

Võta vastutus ja oledki vaba.

Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses, valguse teejuht

Loe lisaks:

Facebook – maailma suurim virtuaalsurnuaed?

Facebookist on saanud vaieldamatult maailma suurim virtuaalne surnuaed. Platvormil on üle 30 miljoni “surnud” kasutajate kontosid ning see arv kasvab iga päevaga. Oxfordi ülikooli teadlaste prognooside kohaselt ületab “surnud” kasutajate arv Facebookis elavate kasutajate arvu juba lähiaastatel. Kuigi Facebook on kasutajatele andnud võimaluse valida, kas muuta konto mälestuskontoks või lasta see kustutada, tekitab see küsimusi nii privaatsuse kui ka eetika osas.

Võrdlus teiste virtuaalsurnuaedade lahendustega

Spetsiaalsed Virtuaalsed surnuaiad pakuvad spetsiaalseid lahendusi, mis keskenduvad vaid mälestuste jäädvustamisele ja säilitamisele. Siin on peamised võrdlused:

Eelised Facebooki ees:

1. Fookus ja privaatsus: Need platvormid ei ole seotud sotsiaalmeedia jagamise ja reklaamidega, mis tähendab, et andmeid käsitletakse tihti hoolikamalt ja sihipärasemalt.
2. Kohandatud mälestused: Kasutajad saavad luua pühendatud veebilehti, mis keskenduvad ainult mälestuste jäädvustamisele ja jagamisele, ilma et see seguneks elavate kasutajate igapäevase postituste vooga.
3. Piiratud juurdepääs: Mälestustele ligipääsu saab rangelt piirata lähedastele ja pereringile.

Nõrkused Facebooki ees:

1. Piiratud ulatus: Sellised veebiplatvormid ei jõua sama suure kasutajaskonnani kui Facebook, mistõttu võib mälestuste jagamine jääda kitsamaks.
2. Lisakulud: Paljud spetsiaalsed virtuaalsurnuaia teenused on tasulised, samas kui Facebooki teenused on tasuta (veel).
3. Kohalolu ja aktiivsus: Facebooki ulatuslik kasutajabaas ja igapäevane aktiivsus muudavad selle loomulikuks valikuks, kus jagada mälestusi laiemalt.

Privaatsus ja turvalisus: kas Facebook on rohkem kui mälestuste hoidja?

Facebooki tegevust on korduvalt kritiseeritud andmete kogumise, säilitamise ja kasutamise tõttu, sealhulgas ka koostöös valitsusasutustega (valimistega ja poliitile propaganda suunamisel) ja ka NSA, FBI või CIA. Samuti on Facebook teinud ebaeetilist koostööd globaalsete ettevõtetega reklaami suunamistel kogutud inimeste andmete põhjal (inimeste eelistused, harjumused, huvid).

Oht jälgimisele ka pärast surma

Kui keegi on sattunud huvipakkuva isikuna tähelepanu alla, võivad tema mälestuskontole tehtavad postitused ja jagatavad meenutused pakkuda lisainfot ka teiste inimeste kohta. Lähedased ja sõbrad, kes postitavad mälestuskontole, võivad tahtmatult paljastada isiklikku teavet omaenda elu ja kontaktide kohta. Kui oletada, et Facebook jagab andmeid valitsusasutustega, võib see tekitada kahtlusi:

• Kaardistamine: Mälestusleht võib aidata kaardistada suhtlusringkondi ja tuvastada “ohtlikud” või “kahtlased” isikud.
• Lahterdamine: Lähedasi võidakse profileerida nende poliitiliste, kultuuriliste või sotsiaalsete hoiakute põhjal, mis ilmnevad nende postitustest ja kommentaaridest.

Kas Eliidi tööriist?

Spekulatsioonid selle kohta, et Facebooki kasutataks globaalse eliidi tööriistana inimeste jälgimiseks ja lahterdamiseks, pole uued. Platvormi suur andmebaas, kombineerituna arenenud algoritmidega, võib tõepoolest olla kasulik “kahtlaste” isikute tuvastamisel. Küsimus on aga, kui eetiline ja õigustatud on niisugune tegevus ning kas tavainimesed saavad sellest piisavalt teadlikuks.

Arvestades Maailma muutumist digitaalseks, transhumanistlikuks, tehisintellekti poolt juhitavaks, siis suurtel suhtlusplatvormidel Meta, Twitter X, jpt on selles oluline roll täita ja mis täna tunub tavainimesele ohutu, siis tegelikult on see väga ohtlik. Pea meeles, et kõik mis liigub ja on nähtav internetis, seda kontrollib DARPA,NSA, CIA ja sajad salajased organisatsioonid inimrassi hävitamise eesmärgil.

Kõige ohutum ja mõistlik on suhelda elavatega väljaspool internetti ja -mugavusseadmeid. Samuti oma mälestusi ja meenutusi on mõistlik jagada kadunukesele looduses, füüsilisel surnuaial.

Kokkuvõte

Facebooki roll virtuaalsurnuaiana on tõusmas, kuid see toob kaasa ulatuslikke küsimusi privaatsuse, eetika ja andmete kasutamise kohta. Kuigi spetsiaalsed virtuaalsurnuaia lahendused pakuvad fokusseeritud ja turvalisemat alternatiivi, on Facebooki ulatus ja populaarsus sageli määravad tegurid. Kuid kas mälestuste jagamine suurandmeid haldaval platvormil on tõesti turvaline? Kas “surnud” kontode nime ei kasutata poliitilise võimu saavutamisel – valimistel? Kas tulevikus virtuaallille panemine virtuaalsurnuaial tasu eest on eetiline ja et keegi teenib selle pealt suurt kasumit? Sellele küsimusele peab igaüks ise vastuse leidma.

Küsimus jääb õhku: kas virtuaalsurnuaed on lihtsalt kaasaegne viis austada lahkunuid või hoopis uus ärimudel, mille kaudu teenida? Facebooki ja teiste sotsiaalmeediaplatvormide areng toob sellele küsimusele tõenäoliselt vastuse lähiajal.

Facebook on liider ka “ajudeta”, moraalita ja intelligentsita elavate inimeste suhtluspaigana, kes toituvad “trollimisest”, “ärategemisest”, “teiste tagakiusamisest”, “keelepeksust”, “ahistamisest”, “petmistest” ja kõigest sellest, mida sa ei näe moraalsete ja intelligentsete faktiliste Elusate Inimeste puhul. Seega võib Facebooki nimetada ka maailma suurimaks virtuaalseks “zombisurnuajaks” – z generatsioon on seda niigi.

Toimetas Veiko Huuse

Olen lugenud menetluses osaleja ja Reelika Lind kirjavahetust. Reelika Lind tundis ennast ahistatuna ja kui menetluses osaleja tahtis taandada Reelika Lindu kohtuprotsessist, siis Reelika Lind polnud sellega nõus. Minu arvates Reelika Lind pole enam neutraalne õigusemõistja, sest kui ta väitis oma kirjas, et menetluses osaleja ahistab teda ja ta tundis muret oma elu turvalisuse pärast, et miks ta tahab siis selles protsessis edasi olla? Minu arusaamisel neid kirju lugedes polnud mingit ahistamist ega ühtegi ähvardust. Menetluses osaleja küsis konkreetselt, et kui kohtunikud seadusi tõlgendavad omamoodi ja “kusagilt” ridade vahelt tulevad välja teistmoodi “seadused”, et kas Reelika Lind tagab menetluses osalejale toidu ja elukoha, et kas ta võiks siis kohtuniku juurde elama minna?

Vahemärkusena ütlen, et inimesed võtavad informatsiooni vastu täpselt selle energiaga ja emotsioonidega(võib lugeda ka suhtumisega), millises energias ja emotsioonides see vastuvõtja ise on selle kirja või sõnumi saatja suhtes. Seega, näitab Reelika Lind enda negatiivset suhtumist menetluses osaleja suhtes, kui ta loeb selgesõnalist ja konkreetset kirja ahistamiseks ja ähvardamiseks. Reelika Lind kirjast saan mina aru, et talle absoluutselt ei meeldinud, et tema protsessist on artikkleid tehtud. Kui kohtunik lubab emotsioonidel võimust võtta, on ilmselgelt tema otsused menetluses osaleja suhtes negatiivsed. Selleks ei pea olema professor, et sellist psühholoogilist käitumist hinnata.

Menetluses osaleja suunati Justiitsministeeriumisse, kui seadused ei meeldi. Toimetusel on kirjavahetus olemas selle artikli tegemiseks. Avalik teenistuja Reelika Lind eeldab, et kui ajakirjanik on kellegi (selles kohtuprotsessis osaleja) hea sõber ja aitab teda raskes olukorras, siis see ajakirjanik on kohe ka suhtes ja elab temaga koos. Isegi ei loe see, et ajakirjanik on ise teises kohtuprotsessis teavitanud enda elukoha aadressi, mis pole kuidagi seotud menetluses osaleja aadressiga ja veel enam, Reelika Lind tungib ise teiste inimeste, protsessiga mitteseotud, eraellu, mida võiks nimetada ahistamiseks ja kohtuprotsessi reeglite rikkumiseks. Kohtunik peab olema ja jääma erapooletuks ja tegema otsuseid konkreetsete tõendite ja seaduste põhjal, mitte emotsioonide, solvumise ja selle põhjal, kes kellega magab.

Menetluses osaleja on saatnud info Tallinna Halduskohtu esimehele Kaupo Kruusveele, kelle vastusest sain mina aru, et kohtunikud teevad otsuseid lähtuvalt kohtuniku enda maailmavaatest (vastuses polnud juttu seadustest) ja et need ei peagi olema menetluses osalejaga sarnased. Kaupo Kruusvee polnud nõus Reelika Lind ja antud protsessi suhtes järelevalvet alustama.

Menetluses osaleja on saatnud materjalid (kirjavahetused ja otsused) Reelika Lind ja Kaupo Kruusvee ning selle kohtuprotsessi kohta ka Riigikohtu esimehele Villu Kõvele (02.02.20024) aga tema pole veel vastanud. Menetluses osaleja kirjast lõik: ” ….Mis ma pean arvama sellest, kui kaks kohtunikku Reelika Lind ja Kaupo Kruusvee väidavad, et kohtuotsuse tulemus sõltub kohtuniku isikust ja maailmavaadetest, mitte Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest? ….Kas selliste kirjade sisu ehk kohtunike mõttekäik on kooskõlas Kohtunike Eetikakoodeksiga https://www.riigikohus.ee/et/kohtunikuamet/kohtunike-eetikakoodeks?…” Sellele kirjale olid lisatud manusena tõendid.

Märkus: Nimetatud kirjad on toimetusele teada ja läbi loetud.

Selle ja teiste kohtuprotsesside kohta tulevad jätkulood. Ma jätkan nende lugudega seni, kuniks seadusi tõlgendatakse võrdselt juriidiliste arusaamade, kõrge moraali, eetika ja inimõiguste järgi.

Loe lisaks:

Ümberhindamine peab tulema ühiskonna keskelt

Inimestele tekitatud kahju saanuks märkimisväärses ulatuses vähendada, kui riigiteenistujad ja tsiviilpoliitikud oleks järginud inimõiguste miinimumstandardina juba 2016. aastal Berliinis toimunud ülemaailmsel bioeetika kongressis kehtestatud suuniseid ja mille Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) registreeris dokumendis: „Suunised eetiliste küsimustega tegelemiseks nakkushaiguste puhangute korral“.

Individuaalsete põhiõiguste piiramist saab inimõiguste ja põhiõiguste ülddeklaratsiooniga kooskõlla viia ainult väga kitsaste, äärmiselt teadlike ja sammsammuliste meetmete abil.

Põhiõiguste ülddeklaratsiooni loogika alusel iga isik, kes soovib teiste suhtes rakendada diagnostilisi, terapeutilisi või ennetavaid meetmeid, peab tõendama, et eeldatav kasu rahvatervisele õigustab tema valiku kaalumist. Tõendamise asemel (igal üksikjuhul) leiutati täitevvõimu tegevust õigustav teooria, mida nimetatakse kaalutlusruumiks. Selle tulemuseks oli individuaalsete põhiõiguste täielik peatamine nende olemuses ilma tõhusa ja kiire individuaalse õiguskaitseta.

Ükski asutus ei ole pidanud oma meetmeid tõendama ega ole ka tagantjärgi esitanud tõendeid selle kohta, et määratud meetmetest tulenev oodatav kasu rahvatervisele oli üldse olemas. Piisas pelgalt paljasõnalisest väitest. Teisest küljest pöörati ümber kohustus tõendada, et see väide õigustab üksikisiku individuaalse valiku eiramist ning isik pidi äkki hakkama tõendama, et pelgalt ta ei kujuta endast ohtu, kui ta neid meetmeid ei järgi, kuigi pandeemiaks nimetatud oli pigem iatrogeenne sündmus, s.t haiguse, kahjuliku tüsistuse või muu halva toime põhjus, mis tuleneb mis tahes meditsiinilisest tegevusest, sealhulgas diagnoosimisest, sekkumisest, veast või hooletusest.

Konsensuse denonsseerimine

Bioeetika reeglite ümberpööramist ei saa kergekäeliselt vaiba alla pühkida. Kui võtate tõsiselt WHO suuniseid ja bioeetikute maailmakongressi väljaandeid, siis on ilmne, mis on alates 2020. aasta märtsist valesti läinud. See ei ole väike asi, see on vaba maailma põhilise konstitutiivse konsensuse denonsseerimine, mis pärast 20. sajandi kohutavaid kogemusi on inimõiguste ülddeklaratsioonis teadlikult kokku leppinud individuaalse vabaduse ülimuslikkuses.

Kui massihüsteeria udu on hajunud, muutub vaade tekitatud katastroofile selgemaks. Kusjuures, mida ilmsemaks saab, et meetmed olid pettekujutelmad ega järginud meditsiinilis-teaduslikust või bioeetilisest vaatenurgast lähtuvat loogikat, seda enam huvitab inimesi põhjused, miks otsustajad – ilma vähimagi vajaduseta – on isikuvabadusi sellisel viisil piiranud.

Tuletades iga päev meelde nende inimsusevastaseid tegusid

Kodanikuühiskonna ülesanne on iga päev meelde tuletada, et Rooma statuudi tähenduses inimsusevastased kuriteod ei aegu kunagi. Meetmete kehtestajatel tuleb selgitada ja tõestada, milliste teadmiste põhjal nad sundisid inimesi maske kandma, mille alusel surid vanad inimesed üksildaselt, miks kaotasid töö, kes ei õnnestunud neid inimesi – vaatamata miljoneid eurosid maksma läinud enneolematule reklaamikampaaniale – värvata koroonameetmete retsipentideks, miks lapsed said massiliselt psühholoogiliselt kahjustada.

Koroonameetmete inimsusevastaste kuritegude ümberhindamise uurimine?

Inimõiguste organisatsioonid ei ole võtnud kriitiliselt sõna. Selleasemel on otsustatud vaikival kokkuleppel mitte lasta inimestel osaleda oma otsuste põhjendustes isegi mitte pärast kolm aastat ja kolm kuud kestnud nn Suure terrori (2020–2023) kõige intentsiivsemat perioodi.

Seepärast on meie kohus, et inimlik tulevikuühiskond võtaks selle ülesande enda kätte.

Autor: Revo Jaansoo

Mis on MORAAL? Moraal -moraalsus, tõlgendatakse väga erinevalt. Erinev tõlgendus tuleneb rassist, religioonist, uskumustest, teadlikusest, veendumustest, hinge-vaimu-keha tegelikust peremehest, sinu hingeprogrammist, sinu ühendusest Elu algallikaga ja paljudest muudest teguritest.

Vikipeedia ütleb: Moraalsus (ladina keelest moralis ″komme, iseloom, korralik käitumine″) on väärtuste, normatiivsete reeglite või põhimõtete süsteemi alusel kas vääraks või õigeks mõistetud käitumisviisid, otsused või kavatsused.^[1] Selline määratlemine võib tuleneda kultuurilistest, religioossetest või filosoofilistest veendumustest, samuti inimese enda standarditest, mida usub olevat universaalne.^[2]

Kes on see inimolend või olend, kellel on ülim õigus inimestele moraali lugeda ja pidada seda universaalseks ja ainuõigeks?

Vastus: Kõiksusel on see õigus ja see universaalne ainuõige moraal on “Tee teistele ainult seda, mida sa tahad, et sinule tehakse.”

Moraal ja Eetika on põhimõtteliselt sama või nad on koos. Igal tegevusel on tagajärg ja sa võtad vastutuse. Vastutus on eetika ja kui sa midagi teed, siis mõtle, kas see on eetiline ja järgib seda universaalset moraali reeglit.

Mina oma kogemusest ja tunnetuse põhjal tean ja kinnitan, et väga suur osa(99,99%) inimolenditest siin “Planeedil Maa” pole moraalist kinni pidanud. Mina seal hulgas. Mina tegelen moraalsusega iga päev ja püüan sellest kinni pidada, parandada:)

Ma toon mõned näited inimestest, kes loevad moraali aga ise sellest kinni ei pea:

Tervisenõustajad: Nad räägivad tervislikust eluviisist, toitumisest, liikumisest aga nad ise kasutavad kiirgavaid nutiseadmeid, kodus kasutavad kodukeemiat(mitte isevalmistatud looduslikke puhastusaineid), kasutavad tööstuslikku kosmeetikat ja hügieenivahendeid nahal, liiguvad üsna tihti autoga saastades loodust, kodudes kiirgab wifi ruuter, paljud elavad linnas (aju mikrolaineahi), jne. Nad loevad moraali aga nad ise tervislikult ei ela:)

Toitumisnõustajad: Räägitakse Vegan dieedist, Keto dieedist, vee dieedist, intervalliga dieedist, jne, aga ise nad on tihti alkoholiga sõbrad, “pühapäeva” suitsetajad, psühhotroopsete ainete kasutajad, ultratöödeldud toidu sööjad, suhkur, ja lisaks kõik see, mida nimetasin eelnevalt Tervisenõustaja infos kosmeetika ja kodukeemia osas. Ära söö liha aga mürgist kosmeetikat(deodorandid, lõhnad, shampoonid, jne) võid nahale panna nii palju kui jaksad:)

Nõustajad: Need on sellised inimolendid, kes jagavad absoluutselt igal teemal “nõu” aga ise teevad vastupidi:)) Üks näide: Üks väga agar kodanik on maruvihane taevas toimuva keemiapritsimiste peale. Ta helistab keskkonnaametisse ja mujale riigiametitesse pea iga kord kui “taevas triibutamine” toimub. Ta selgitab , et see tapab tema ja ta pere tervist ja loodust. See sama inimene on aga ehe näide sellest, kuidas inimene üldse süüa ei tohiks, sest tema toidulaud kubiseb “surnud ja ultratöödeldud” toidust ja ta keha näitab ka seda välja. Need triibud taevas on isegi ohutumad kui tema toidulaud. Kuigi jah, keemiatriibud on üliohtlikud kogu elukeskkonnale.

Kokkuvõtteks tahan öelda, et “Teadmainimesed” – kelleks ka mina ennast pean – jagavad oma teadmisi heade kavatsustega, vähemalt mina teen seda nii. See info jagamine ei tohiks muutuda moraali lugemiseks nii “et see on ainuõige”. Nagu ütlesin ennem, et on üks moraal “Tee teistele ainult seda, mida sa tahad et sulle tehakse!” Kui sellest kinni pead ja lepid tagajärgedega, siis on kõik hästi.

Siit Moraal – pole kellegi teise asi sulle moraali lugeda, kui see pole sinu kõrgemaks hüvanguks.

Mis on sinu kõrgem hüvang? Saad teada, kui kuulad seda lugu: https://fonte.news/blog-post/kuidas-paaseda-vanglaplaneedilt-maa/

Fonte.News uudiste lugemise kuupakett

10€

Sulle on kõik uudised avatud ja toetad samas ka selle maailma inimeste kollektiivteadvuse avardamist ja Uue Maa loomist.
See rahaline panus on väiksem kui kohvikus tass kohvi ja pirukas, kuid tulemus on hindamatu väärtusega. Tule ja toeta kollektiivteadvuse parandamist ja Uue Maa loomist!

• Kõik artiklid avatud
• Väärt info otse allikast
• Toetad Uue Maa loomist
• Aitad lahustada hirme ja kurjust

Estadão reporteri Luiz Vassallo allkirjastatud artikkel paljastas skeemi kohtunike ürituste sponsoreerimiseks. Tõsine ja järjepidev raport nõuab kohtusüsteemilt enesekriitikat.

Eksklusiivsed peod tuntud artistidega, õhtusöök kasiinos, kõik kulud tasutud, kokteilid viietärnihotellides, kiirpaatide rent koos vahuveini saamise õigusega.

Need on Vassallo sõnul mõned Brasiilia ja Euroopa sündmuste teekonna vaatamisväärsused, mida pakutakse kohtusüsteemile ja mille eest maksavad riigi silmapaistvamad menetlusosalised.

Ajaleht küsitles viimase aasta jooksul 30 olulist juhtumit. Kohtunikele mõeldud ürituste sponsorid on kas menetlusosalised või neil on kohtuotsuste vastu õigustatud huvi.

Kohtute ja kohtusüsteemi esindavate üksuste õigustuste hulgas on nn akadeemiline tegevus.

Päevalehes intervjueeritud õigusteaduse professorid näevad eetilisi konflikte ja distsiplinaarrikkumiste võimalust.

Samuti väidavad professorid, et kohtunikud ei tohiks aktsepteerida eraagentide “luksust“.

Brasiilia Kohtunike Assotsiatsiooni (AMB) kongress viis 27.05.2022. aastal kohtunikud Salvadorisse (BA).

• Panelistid ööbisid viietärnihotellis.
• Seal oli kontsert 2,000 inimesele.
• Kongressi reisikorraldaja pakkus kiirpaatide rentimiseks 20% sooduskupongi.
• AMB kongressi toetasid ka Brasiilia Riiklik Tööstuse Konföderatsioon (CNI), Brasiilia Riiklik Registripidajate Ühendus ja Banco do Brasil.
• Finantsasutus andis ürituse jaoks 1,5 miljonit dollarit.
• STJ-st olid Marco Buzzi, Raul Araújo, Paulo de Tarso Sanseverino, Moura Ribeiro, Ricardo Cueva ja João Otávio de Noronha üritustel Brasiilias ja välismaal.
• Nende kohtunikega tuvastas Estadão vähemalt 20 kohtuasja kohtumiste sponsorite vastu.

Kokku ületavad need kohtuasjades arutlusel olevat 11 miljardit R$.

Raport võttis STJ kohtunikega ühendust, kuid ei kommenteerinud. AMB ütles, et teeb „sponsorite range valiku, välistades kõik võimalikud katsed jurisdiktsiooni sekkuda“.

„Sponsorlus on üldiselt mõeldud ürituse jaoks, mitte individuaalselt kohtunikele ja konflikti ei ole,“ ütles ta.

Brasiilia Pankade Föderatsioon (Febraban) sponsoreeris Brasiilia, Portugali ja Ameerika Ühendriikide kohtunikega üritusi, mida korraldasid sellised ärigrupid nagu Lide ja Esfera Brasil.

Osalesid STF Justices Luiz Fux, Ricardo Lewandowski, Luís Roberto Barroso, Alexandre de Moraes, Dias Toffoli ja Gilmar Mendes.

Febraban on osaline STF-i kohtuprotsessil PISi ja Cofinsi kogumise üle, mis võib finantsasutuste võidu korral põhjustada föderaalvalitsusele 115 miljardi dollari suuruse kahju.

Föderaalne ülemkohus (STF) märkis, et „osalemine mainitud üritustel oli kohtu jaoks akadeemiline ja ilma igasuguste kulutusteta“.

Brasiilia Ülemkohtus on kohtunikke, nagu Rosa Weber – praegune kohtu esimees – ja Edson Fachin, kes õigustatult keelduvad sellistel foorumitel osalemast.

Aruande kohaselt ei kommenteerinud ega vastanud STF-i kohtunikud, STJ ja artiklis mainitud kohtunikud ühenduse võtmisel, kas nad maksid sõidu- ja majutuskulude eest.

Radiograafia kohtunike osalemisest üritustel, mida sponsoreerivad pooleliolevatest kohtuasjadest huvitatud sektorid, nõuab põhjalikku läbivaatamist.

Ajalehes O Estado de S. Paulo avaldatud aruanne täidab kvaliteetse ajakirjanduse olulist rolli: näidata tõsiselt kõrvalekaldeid käitumises, mis võivad kahjustada kohtusüsteemi usaldusväärsust.

Kohtulik aktivism, mõnede selle kohtunike liigne meediapropaganda ning enne valimisi, valimiste ajal ja pärast seda vastu võetud sõnavabaduse mahasurumine on viinud meid autokraatlikele riikidele lähemale kui vabadele riikidele.

Nüüd nõuab radiograafia kohtunike osalemisest üritustel, mida sponsoreerivad käimasolevatest kohtuasjadest huvitatud sektorid, aruande teemat, kaasates riiklikku justiitsnõukogu.

Kohtusüsteem vajab täielikku uuendust. Lahendus oleks Rahva Kohus, nii nagu riikide juhtimises peaks olema Rahva Võim.

“Oma kogemusest ütlen, et kui kohtusse antakse hagi mõne avaliku elu tegelase või avaliku teenistuja või peavoolumeedia omanike vastu, siis kohus leiab mitu ettekäänet, et hagi mitte vastu võtta. Kui aga keegi mõjukas(paks rahakott, vms) annab hagi tavalise inimese vastu või inimese vastu, kes on “üleliigne” võimulolijate jaoks, siis kohus võtab hagi menetlusse ilma pikema jututa.”- Veiko Huuse

Rahva Kohus – alt ülesse Kohtuniku valimine ja igal hetkel võimalik kohtunik tagasi kutsuda. Kohtusaalis langetab otsuse rahva esindajad igast maakonnast ja asulast. Rahva Kohtul on peamine reegel karistuse määramisel: “Tee teistele ainult seda, mida sa tahad et sulle tehakse.” Näiteks: Kui inimene tappis kellegi hoolimatuse, omakasu või võimu eesmärgil, siis tema karistuseks saab olla ainult surm.

Artikli toimetasid Revo Jaansoo ja Veiko Huuse

Allikad: Rio Times (20.03.2023), LinkedIn (20.03.2023), Carlos Alberto Di Franco (20.03.2023)

Hiljuti ajakirjas Science Magazine avaldatud artikkel pealkirjaga „Eetilised juhised inimeste täiustamise uurimis- ja arendustegevuseks” on lühike kokkuvõte SIENNA töörühma katsest teha esimene samm inimese täiustamise eetiliste juhiste väljatöötamisel.

Suunisprojekt oli Euroopa Komisjoni (EK) vaimusünnitus, kes maksis selle konsultatsiooni eest. 2021. aastal kiitis Euroopa Komisjon heaks inimtegevuse täiustamise eetikasuunised, mis on nüüd lisatud tema rahastamisprogrammi Horizon Europe jaoks, mis on ELi peamine teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogramm eetikakontrolli juhendis.

Teadustöö sisaldab mõningaid hästi määratletud võtmetermineid, mis on suunistes kesksel kohal.

“Inimese täiustamist defineeritakse kui muudatust, mille eesmärk on parandada inimese jõudlust – mitte selle taastamist –, mis on põhjustatud teaduspõhistest ja/või tehnoloogiapõhistest sekkumistest inimkehasse.

Täiustamist vastandatakse sageli terapeutilistele ja meditsiinilistele sekkumistele, mille eesmärk on parandada kellegi tervist, st taastada tema seisund (nt vigastuse korral) või taastada hea või parem tervis haiguse diagnoosimise, prognoosimise, ravi ja ennetamise kaudu, samuti tervise edendamise kaudu.“

Autorid esitavad väljamõeldud argumendi, et kuna inimese täiustamine ei ole mõeldud terapeutiliseks, jääb see väljakujunenud meditsiinieetika reguleerimisalast välja ja seetõttu võimaldab see praktikutel mingil moel standardsetest meditsiinieetika juhistest mööda minna. Seevastu on juba ammu kindlaks tehtud, et kirurgilised protseduurid (näiteks kosmeetilised), olenemata sellest, kas need on terapeutilistel eesmärkidel või mitte, kuuluvad kindlasti standardsete meditsiinieetika juhiste alla. Farmaatsiatoodete testimisel ja arendamisel on ajalooliselt nõutud ka föderaalsete bioeetiliste eeskirjade järgimist, olenemata sellest, kas need on mõeldud ravi eesmärgil või mitte.

Eksperimentaalseid transsooliste operatsioone, ravimeid, hormoone ja implantaate võib pidada inimese täiustamiseks ning täiustustena on ette nähtud ka mitmed käimasolevate militaarmeditsiiniliste uuringute aspektid inimeste täiustamist kohta. Need näited tõstatavad võimaluse, et selliste protseduuride väljajätmine tavapärastest meditsiini- ja farmaatsiaregulatsioonidest võib olla otstarbekas. Võib-olla mitte autorite vaatevinklist (kellel võib olla, aga ei pruugi olla huvide konflikti), vaid pigem sõjatööstuskompleksi toetavate teadlaste, aga ka radikaliseerunud aktivistide seisukohast. Siiski tuleb imestada – EC komisjon maksis SIENNA raporti autoritele selle raporti koostamise eest, kas kasutati spetsifikatsioonikriteeriume, mille eesmärk oli sõjatööstusliku kompleksi konkreetselt oma suunistest välja jätta?

Olles kindlaks määranud põhimääratlused, püüavad autorid seejärel määratleda inimese täiustamise tüübid. Nad lükkavad tagasi ühe klassifikatsioonisüsteemi, olenevalt sellest, milline teadusvaldkond täiustuse põhjustas, või kasutatavast tehnikast (nt geneetiline täiustus – sealhulgas mRNA vaktsiinide abil, neuraalne täiustamine ja proteeside täiustamine) või täiustamise seosest kehaga. Selle asemel valivad nad segaklassifikatsioonisüsteemi, mis näib praegu toimuva uurimis- ja arendustegevuse jaoks kõige paremini sobivat. Kavandatud klassifitseerimisskeem on kokku võetud alljärgnevalt:

• täiustuste tüübid
• füüsilised täiendused
• kognitiivsed täiendused
• moraalsed täiustused
• kosmeetilised täiustused
• pikaealisuse täiustused

See nimekiri on selgelt ebapiisav. Näiteks nii riistvara (näiteks droonid) juhtimiseks kui ka teistega ilma helita “rääkimiseks” mõeldud ajuimplantaadid, kognitiivseid võimeid parandavad ravimid, psühhotroopsed ained ja ajulainete tehnoloogiad mälestuste implanteerimiseks ja eraldamiseks liigitaks kognitiivsete täiustuste alla. Need tehnoloogiad võiksid ühineda ka järgmisesse moraalsete täiustuste kategooriasse.

Siis on täiustused, mis hõlmavad somaatilist (rakkude rühma geneetilise koodi muutmine) ja iduliini (geneetilise koodi põlvkondade jooksul püsivalt muutmine) geenide redigeerimist.

Minu hinnangul ei ole ülaltoodud klassifikatsioonisüsteem piisavalt üksikasjalik ega kõikehõlmav.

Aruanne: „Inimese suurendamine – uue paradigma koidik. Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi ja Saksamaa föderaalse kaitseministeeriumi ühiselt avaldatud strateegiliste mõjude projekt ütleb selgelt, et täna uuritakse geenide redigeerimise tehnoloogiaid, sealhulgas “uudseid vaktsineerimisprotsesse”(mRNA vaktsiinid).

Teostatavuse hindamine

Tuttavad poliitilised kaalutlused

“Me ei saa oodata, millal inimeste täiustamis eetika meie eest ära otsustatakse vaid see
peab nüüd olema osa avalikest vestlustest.“

Eetilised tagajärjed on olulised, kuid mitte ületamatud; varajane ja regulaarne kaasamine on selle valdkonna esirinnas püsimiseks hädavajalik. Inimese täiustamise eetilised vaated muutuvad ja see võib juhtuda kiiresti. Võib olla moraalne kohustus inimesi täiustada, eriti juhtudel, kui see edendab heaolu või kaitseb meid uudsete ohtude eest. Võib väita, et ravimeetodid, mis hõlmavad uudseid vaktsineerimisprotsesse ning geeni- ja rakuteraapiaid, on näited juba kavandatavast inimese täiustamisest.

“Inimese täiustamise vajadus võib lõpuks olla tingitud riiklikest – Eliidi – huvidest.”

Riikidel võib tekkida vajadus arendada ja kasutada inimeste täiustamist või riskida mõju, õitsengu ja turvalisuse loovutamisega neile, kes seda soovivad. Riiklikud eeskirjad, mis määravad teadusuuringute tempo ja ulatuse, peegeldavad ühiskonna seisukohti, eriti demokraatiates, mis on avaliku arvamuse suhtes tundlikumad. Inimese täiustamise tuleviku üle ei tohiks aga otsustada eetikateadlased ega valitsused.

Lääne liberaalsete ühiskondade ja rahvusvaheliste institutsioonide valitsemine ei suuda juba praegu tehnoloogiliste muutustega sammu pidada ning inimkonna täiustamise kasutuselevõtt süvendab seda suundumust. Riiklikule ja rahvusvahelisele juhtimisele seavad väljakutse inimese täiustamise tehnoloogiate kasutuselevõtu tagajärjed. See võib viia uue võidurelvastumiseni ning riikidevaheliste pingeteni, kui seda varajase ja korrapärase dialoogi kaudu hoolikalt ei juhita.

Teadus ja tehnoloogia

• geneetika – iduliini modifikatsioonid
• geneetika – somaatilised modifikatsioonid
• soolestiku mikrobioom
• invasiivsed aju liidesed
• mitteinvasiivsed ajuliidesed
• passiivsed eksoskeletid
• farmaatsiatooted
• elektrilised eksoskeletid
• optimeerimise meetodid

Ülaltoodud loend sisaldab näiteid inimeste täiendamise kohta, mida sõjatööstuskompleks uurib, nagu on kokku võetud ülaltoodud aruandes “Inimese täiendamine”.

Lõppkokkuvõttes rakendavad teaduse artiklis kokku võetud eetilised juhised põhimõtteliselt samu standardeid inimuuringute programmidele, mis praegu eksisteerivad, lisamata palju sügavust või arutelu sellistele küsimustele nagu see, kuidas need võivad mõjutada inimese evolutsiooni. Kuid need uued juhised näivad andvat erandi sõjaliste uuringute ja inimese genoomi/geneetilise suurendamise uuringute aspektidest.

Juhised kehtivad järgmistel dokumentidel:

• Maailma Meditsiiniliidu (WMA) Helsingi deklaratsioon
• Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) standardid ja tegevusjuhised inimestega seotud tervisega seotud uuringute eetikaülevaatamiseks
• Oviedo konventsioon
• Rahvusvahelised eetilised juhised inimestega seotud terviseuuringute jaoks:
• Euroopa Liidu põhiõiguste harta

• Bioeetika ja inimõiguste ülddeklaratsioon
• IBC aruanne inimgenoomi ja inimõiguste teemalise kajastuse ajakohastamise kohta (mitte tegelik uuendus, vaid ajakohastamise “peegeldus”)…

Järgnev tsitaat annab täiendavat selgitust inimtegevuse parandamise potentsiaaliga teadusuuringute eetikajuhendi missiooni ja eesmärgi kohta.

“EC rahastas Euroopa Liidu (EU) rahastatud SIENNA projekti (huvirühmadest teavitatud eetika uute tehnoloogiate jaoks, millel on suur sotsiaalmajanduslik ja inimõiguste mõju), et viia läbi eetiline ja juriidiline uuring inimeste täiustamise kohta ning töötada välja eetikajuhised. 12 partnerist koosnev konsortsium pidas konsultatsioone sadade ekspertide ja sidusrühmadega. Märkus. Need juhised kehtivad inimeste kliinilise, prekliinilise ja mittemeditsiinilise rakendusliku uurimis- ja arendustegevuse suhtes, mille keskne eesmärk või üks eesmärkidest on inimeste täiustamine või kui need uuringud võivad eeldatavasti viia inimeste täiustamise rakendusteni.“

SIENNA juhised ei hõlma konkreetselt sõjalisi rakendusi.
See on SIENNA aruandes silmatorkav auk, sest just kaitseministeeriumid ja sõjaväe meditsiinitöötajad kogu maailmas töötavad spetsiaalselt välja neid inimvõimet parandavaid (täiendavaid) tehnoloogiaid.

New York Post teatas 2020. aastal, et Hiina arendab bioloogiliselt täiustatud supersõdureid ja et “Prantsusmaa on liitunud võitlusega terminaatorivägede loomisel, mida saab “kasvatada tapma”. Tegelikult viib Prantsusmaa läbi uuringuid, et luua täiendatud sõdureid ja “mõned kardavad, et supersõdurid võivad lähitulevikus muutuda uueks normiks.”

“Prantslased püüavad parandada “füüsilisi, kognitiivseid, taju- ja psühholoogilisi võimeid” ning võivad võimaldada asukoha jälgimist või ühenduvust relvasüsteemide ja teiste sõduritega. Ministeeriumi uuringute hulgas olid ravimid, mis hoiavad vägesid pikka aega ärkvel ja võitlevad stressiga, ning isegi kuulmist parandav operatsioon.

Uued täiustatud sõdurite liigid, mida nimetatakse “homo robocopuseks”, võisid samuti muuta DNA-d, andes neile suurema kiiruse ja tugevuse ning robootika.

Michael Clarke, Londoni Kings College’i (KCL) sõjauuringute külalisprofessor, ütles ajalehele Sun, et osalemine võib “kasutada DNA-d nii, nagu seda teeks farmer veisekarjas”.

“Oleme nüüd jõudnud punkti, kus saame potentsiaalselt manipuleerida inimeste DNA-ga, et kasvatada neisse lisajõudu, vastupidavust ja muid asju täpselt nagu loomadega,” ütles Clarke. “Nii nagu oleme teinud tavaliste veiste puhul, et anda neile rohkem tagasi, saame seda praegu teha väga täpselt ka inimestega.”

Clarke lisas, et biorassi õhutatakse rahvusvaheliselt, kuna kardetakse Hiina programmi.“

Hr Ratcliffe avaldas väite 3. detsembril 2020 Wall Street Journal Op-Ed, sel ajal kui ta oli USA riikliku luuredirektor (2020–2021), et:

“USA luureandmed näitavad, et Hiina on isegi Rahvavabastusarmee liikmete peal inimkatseid läbi viinud lootuses välja töötada bioloogiliselt täiustatud võimetega sõdureid.“

Lugematud teised ajaleheartiklid ja rahastamisallikad näitavad, et selliseid uuringuid viivad läbi ka USA valitsus ja paljud teised valitsused. Seda uurimistööd ei saa inimuuringute eetilistest juhistest välja jätta.

Sõjaväe väljajätmine nendest juhistest on šokeeriv. Sõjaväes on nii sõdurite kui ka sõjavangide kasutamise kogemus eksperimentaalsetel eesmärkidel pikk. Ilmselgelt on natsi-Saksamaa ja Jaapani II maailmasõja sõjalised biosõjaprogrammid suurepärased näited sõjavangidega läbi viidud kohutavatest eksperimentidest.

Teise maailmasõja ajal süstiti USA sõjaväelastesse nakkustekitajaid, et jälgida nende mõju inimestele, projektis nimega Operation Whitecoat – Fort Detrickis, Marylandis.

USA armee viis Edgewoodi arsenalis ja teistes kohtades läbi ulatuslikke LSD-teste üle kümne aasta, aastatel 1955–1967. Need põhjustasid tõsiseid kõrvalmõjusid ja tagajärgi, sealhulgas enesetappe.

1953 aastal kiitis CIA direktor Dulles heaks MK-Ultra, ülisalajase programmi „bioloogiliste ja keemiliste materjalide varjatud kasutamiseks”. Nende hulka kuulusid “meelekontrolli” katsed, mis hõlmasid “elektrošokiteraapiat, hüpnoosi, polügraafe, kiirgust ja mitmesuguseid ravimeid, toksiine ja kemikaale”. Katsealused hõlmasid nõusolekuta vabatahtlikke ja lapsi, sealhulgas sunniviisiliselt saadud inimuuringuid. CIA katsetas vaimse puudega poisse osariigi koolis, Ameerika sõdureid ja riiklikust haiglast saadud “seksuaalpsühhopaate”. CIA pidas vange eriti headeks subjektideks, kuna nad olid nõus andma nõusoleku vastutasuks lisarekreatsiooniaja või muudetud karistuste eest.

Nendele kohutavatele katsetele juhtis avalikkuse tähelepanu valvas ajakirjandus, mida õhutasid valitsuse dokumendid, mis lekitati paljude aastate jooksul. Seejärel võeti uurimisobjektide kaitseks vastu seadused.

Kui ma läbisin Terviseteaduste Ühtsete Services University professorina kohustusliku kliinilise uurimistöö eetika kursuse, toodi välja ja dokumenteeriti üksikasjalikult USA sõjaväe suuremad kuritarvitused viimase 100 aasta jooksul. Õpetati Kongressi seadusi, reegleid ja eeskirju, mis nüüd kaitsevad USA sõdurit. Sarnased seadused ja määrused on kaitsenud sõjaväelasi ELis. Kas ELi sõjavägi eirab neid inimsubjektide juhiseid?

SIENNA aruanne väidab, et mingil moel ei ole “inimese suurendamine” meditsiiniline uuring, kuna see ei hõlma terapeutilist protsessi ega protseduuri. Aruande koostanud isikute kirjelduse põhjal näib tõenäoline, et tegemist on sidusrühmadega, kellel on tärkava sõjatööstusliku uurimistegevuse vastu tõsine huvi.

Kas seda tüüpi uuringuid tehakse kõigis EU riikides, USA s, Hiinas, Venemaal, kolmandates riikides? Kas seda aruannet kasutatakse selleks, et õigustada rohkem inimkatseid, mille eesmärk on hõlbustada transseksuaalseid üleminekuid? Kas need transseksuaalide üleminekud on lihtsalt viis, kuidas normaliseerida sõjaväe teadusuuringuid inimeste suurendamise kohta?

Kui jah, siis see on puhas hullus.

“Lääs peaks konkurentsiga sammu pidamiseks omaks võtma inimeste täiustamise”, ütles USA kosmosejõudude peateadlane dr Joel Mozer eelmisel nädalal USA õhujõudude uurimislaboris toimunud üritusel.

“Meie riigikaitse valdkonnas on hädavajalik, et võtaksime selle uue ajastu omaks, et me ei jääks maha oma strateegilistest konkurentidest,” ütles Mozer (2021).

Artikli allikas: ROBERT W MALONE MD, MS

“Mida on veel vaja öelda, et inimkonnale kohale jõuaks maailma Eliidi transhumanismi plaan ja maailma uus lähtestamine?” – Veiko Huuse

Loe lisaks samal teemal: