“Kas perearstil Piret Rospul on olemas tõendid Covid viirusest, mis esineb väljaspool inimese keha ja kas tal on põhjalikud uuringud(loom ja inimkatsed) vaktsiinide ohutuse kohta? Minul olevate andmete põhjal pole maailmas ükski tehnoloogia ega mikroskoop tänaseni suutnud tuvastada Covid viirust – kuidas see välja näeb.” – Veiko Huuse

Eesti Riigi Valitsusjuhid kuulutavad välja uue COVID-19 vaktsiinikampaania, hoolimata sellest, et pandeemia kohta pole tõendeid esitatud – miks?

On tõendid ja kohtuotsused, et Covid vaktsiinid on inimese tervisele ohtlikud ja mitmed riigid on vaktsineerimise peatanud, alustab Eesti Riigi Tervisekassa vaktsineerimise kampaaniaga!

“On tõendid, et Covid “viirus” on tehnoloogiline biorelv, CIA poolt väljatöötatud ja rahastatud, mille eesmärk on inimkond sundida vaktsineerima mRNA vaktsiinidega, et muuta nad AI poolt juhitavateks biorobotiteks.” – Veiko Huuse

Covid vaktsiinid on põhjustanud “surmade tsunami”

Vaktsineerimiskampaanias lööb kaasa näiteks laulja Ivo Linna. Kas tõesti Ivo Linna on leppinud ühepoolse informatsiooniga, kes on Eesti rahva armastatud laulja ja mälumängur, ja aitab kaasa genotsiidile? Mälumängurina paks ta ometi olema avatud põhjalikule informatsiooni läbitöötamisele ja faktide kontrollimisele.

Tegemist võib olla avalikkust eksitava reklaamikampaaniaga

Eesti farmatseutiline reklaamikampaania võib olla Euroopa Nõukogu liikmesriigi rahvusvaheliste kohustustega ja Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 10 sätestatud miinimumstandardiga vastuolus, kuna on väidetavalt ületanud sõnavabaduse piire ning teinud avalikkusele teatavat ajupesu.

Reklaamiseaduse järgimise üle teostab reklaamiseaduse kohaselt järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Reklaamiseaduse paragrahvi 33 kohaselt võib reklaami üldnõudeid rikkuva reklaami tellimise, teostamise või avalikustamise eest juriidilist isikut karistada rahatrahviga kuni 10 000 eurot.

Eesti on alustanud COVID-19 farmatseutilist kampaaniat kuigi näiteks Ühendkuningriigis praktiseeriv tunnustatud onkoloog dr Angus Dalgleish kirjutas hiljuti meditsiiniajakirja BMJ peatoimetajale avaliku kirja, kutsudes ajakirja üles COVID kvaasisüstide kahjulikke mõjusid “kohe eetrisse laskma ja arutama”, sest vähid ja muud haigused progresseeruvad kiiresti “võimendatud” inimeste seas.

Dr Dalgleish on Londoni Ülikooli St George’s on koloogiaprofessor. Tema kiri BMJ peatoimetajale dr Kamran Abbasile oli kirjutatud kolleegi palve toetuseks, et BMJ muudaks kehtiva teadliku nõusoleku COVID-19 vaktsineerimiseks prioriteetseks teemaks.

“Vaktsiiniga on kindlam” pole ainuke samal ajal algatatud kampaania

30. novembril 2022 teatas Shamsul Hoque 1. detsembril algavast nädalapikkusest erikampaaniast, mille raames on eesmärk 9 miljonit Bangladeshi elanikku COVID “vaktsiinidega” tõhustada. Doosid manustatakse 1.-7. detsembrini 15 984 keskuses üle kogu riigi. Hoque on Bangladeshi tervishoiuministeeriumi tervishoiuteenuste peadirektoraadi vaktsiinide kasutuselevõtu komitee liige.

Bangladeshi iga kampaania on kestnud keskmiselt 3 päeva. Hoque ütles, et praegune vaktsiinialgatus oli tähistada Bangladeshi võidu kuud 1971. aasta vabastussõjas.

Bangladesh on seni saanud 343,4 miljonit doosi ja manustanud 332,7 miljonit doosi. Umbes 73 protsenti on Bangladeshis saanud kaks doosi, 95 protsenti üle viieaastastest inimestest on saanud esimese doosi ja 52 protsenti on saanud kolmanda doosi.

Bangladesh on kasutanud COVID-19 kvaasiravimeid, mille on välja töötanud farmaatsiafirmad AstraZeneca, Sinopharm, Moderna, Pfizer, Sinovac ning Johnson & Johnson. Bangladeshi valitsus peatas AstraZeneca esialgsete annuste manustamise, kui India keelas nimetatud toote ekspordi ja alustas toote levitamist Lõuna-Aasia valitud osades. See taastas immuniseerimisega hõlmatuse Bangladeshi osades eelmise aasta juunis, kasutades Hiina antud Sinopharmi kvaasiravimeid. Nagu Medriva juuni seisuga teatas, tulid üle poole sel ajal Bangladeshis kasutatud vaktsiinid Hiinast.

Loe lisaks:

• 9 miljonit inimest saavad Covid-19 vaktsiiniannused nädalapikkuses kampaanias Bangladeshis, The Straits Times, 1. detsember 2022
• Bangladesh korraldab 7-päevase tõhustusdoosi sõidu alates 1. detsembrist, BD News 24, 30. november 2022

Kui eeldada, et COVID-19 “kvaasivaktsiinid” on ohutud ja tõhusad, ei olev väljakuulutatud kampaaniad ega varasematele kampaaniatele mingit tervisealast õigustust.

Bangladeshis elab hinnanguliselt umbes 167–168 miljonit inimest, sõltuvalt sellest, millist allikat kasutatakse. COVID-19 seostatud surmade väidetav koguarv alates “pandeemia” algusest on 29 434.

Allpool on graafik, mis võtab kokku olukorra Bangladeshis, kus punase joonena on näidatud COVID-19-iga  seostatud surmajuhtumeid. Graafiku allikaks on Open Disease Data API. Kui graafiku all näidatud kumulatiivseid näitajaid võrrelda teiste andmetega, mis registreerib viimase 12 kuu jooksul 1,447 kumulatiivset surmajuhtumit, kusjuures 312 neist surmadest 8 kuu jooksul alates 1. aprillist 2022.

Covid-19 statistika, Bangladesh, (yanoagenda.com) vaadatud 5. detsember 2022

NewAge’i andmetel teatas Bangladesh novembris 10 surmajuhtumist ja 1,345 haigusjuhtumist. Laupäeval oli olnud 10 COVID-19 juhtumit ilma surmadeta ja Financial Express teatas 3. detsembril, et Bangladeshis on 15 haigusjuhtumit ja ühtegi surmajuhtumit:

Haigusest tingitud surmajuhtumite arv püsis 24 tunni jooksul muutumatuna 29 434 juures, selgub pühapäeval avaldatud valitsuse andmetest.

Kogu riigis testiti väidetava SARS-CoV-2 qRT-PCR-iga 2 193 proovi, mille positiivsuse määr oli 0,68 protsenti.

Viimaste andmete kohaselt on taastumismäär 97,52 protsenti ja suremus 1,45 protsenti.

Bangladesh teatab 15 uuest Covidi juhtumist, null surmajuhtumit, Financial Express, 4. detsember 2022.

Bangladeshi uuring, mis avaldati 26. novembril 2022, leiab, et C-vitamiini, D-vitamiini ja tsingi omastamine oli oluline haiguse raskusastme leevendamisel. Uuringus osales 962 osalejat, kellel oli qRT-PCR-iga  SARS-CoV-2 positiivne testitulemus. Eesmärk oli hinnata vitamiinide ja toidulisandite seost ravivõimalustena COVID-19 raskusastme vähendamiseks:

Kokkuvõtteks, et selles uuringus leiti, et C-vitamiini (askorbiinhape), D-vitamiini (kolekaltsiferool) ja tsingi (tsinksulfaatmonohüdraat) lisamise märkimisväärne seos konkreetsetes annustes annab Bangladeshis positiivseid tulemusi patsientide ravis. Siiski need vitamiinid ja mineraalid ei olnud seostatavad SARS-CoV-2 kliinilise infektsiooniga, kui neid võeti patsientide toitumise kaudu ennetavate meetmete või profülaktiliste võimalustena. Selle uuringu tulemused viitavad sellele, et vitamiinid ja mineraalid koos muude profülaktiliste ja ennetavate ravimeetoditega võivad olla seotud patsientide väiksema raske infektsiooni riskiga.

Sharif, N.; Opu, R.R.; Khan, A.; Alzahrani, K. J.; Banjer, H. J.; Alzahrani, F.M.; Haque, N.; Khan, S.; Soumik, S.T.; Zhang, M.; Huang, H.; Laul, X.; Parvez, A.K.; Dey, S.K. “Vitamins C and D on Disease Prognosis among Patients with COVID-19 in Bangladesh: A Cross-Sectional Study” [“Tsingi, C- ja D-vitamiinide mõju haiguse prognoosile COVID-19-ga patsientide seas Bangladeshis: läbilõikeuuring”]. 2022,14, 5029. https://doi.org/10.3390/nu14235029

Viidates sarnastele probleemidele, mis leiti Euroopa tervishoiuuuringute kvaliteedis, leidsid Bangladeshi uuringu autorid, et uuringus osalejad, kellel oli parem juurdepääs tervishoiuasutustele, taastusid varakult:

Lisaks vähendas parem juurdepääs tervishoiuasutustele osalejate surmaohtu märkimisväärselt. /…/ Need leiud on heas kooskõlas varasemate töödega Bangladeshis ja Prantsusmaal. Kaks varasemat uuringut Bangladeshis olid sarnase ülesehitusega ja meie uuringus olid esindatud ka järeldused tervishoiuasutustele parema juurdepääsu ja väiksema surmaohu seose kohta.

Sharif, N.; Opu, R.R.; Khan, A.; Alzahrani, K. J.; Banjer, H. J.; Alzahrani, F.M.; Haque, N.; Khan, S.; Soumik, S.T.; Zhang, M.; Huang, H.; Laul, X.; Parvez, A.K.; Dey, S.K. Tsingi, C- ja D-vitamiinide mõju haiguse prognoosile COVID-19-ga patsientide seas Bangladeshis: läbilõikeuuring. Toitained 2022, 14, 5029. https://doi.org/10.3390/nu14235029

Bangladesh vähendab haiglate koroonaosakondade arvu, mis on veel üks märk sellest, et riik ei seisa silmitsi COVID-i pandeemiaga. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 28. novembri teadaande kohaselt kogeb Bangladesh dengue puhangut, mis on oma ulatuse ja hooajalisuse poolest ebatavaline. Niisiis, kuus Dhaka linna COVID-19-l haiglaosakonnad on dengue juhtumite haldamiseks ümber paigutatud.

Jättes kõrvale selle, et farmaatsiafirmad ei ole esitanud meditsiiniregulaatoritele dokumente, mis näitaksid, et COVID-19 “vaktsiinid”  takistaksid väidetavat edasikandumist ja suurendavad tõenäolisemalt haigestumist, ei ole esitatud tõestusi, kuidas on Bangladeshi ja Eesti COVID-19 farmatseutiline süsteprogramm rahvatervisega seotud.

Kas uue programmi põhjus võib peituda selles, kes süstidega varustab ja neist kasu saab?

COVAX on konsortsium, mida haldavad GAVI, epideemiaks valmisoleku uuenduste koalitsioon (CEPI) ja ÜRO Lastefond (UNICEF). WHO, GAVI ja CEPI on kolm võtmeorganisatsiooni tihedalt seotud rühmas, mis moodustavad võrgustiku, mille keskmes on Bill & Melinda Gatesi Sihtasutus.

Seoses sarnase eelmise nädala pikkuse farmatseutilise kampaaniaga 2022. aasta juunis teatas Madriva, et UNICEF on selles programmis oluline ülemaailmne partner. WHO ja teised organisatsioonid olid seda toetanud ning peamine tarnepartner oli UNICEF. Lisaks on Bangladesh endiselt COVAXi peamine abisaaja. Sel ajal oli UNICEFi andmetel Bangladesh täielikult inokuleerinud 69 protsenti oma elanikkonnast COVAXiga. UNICEF teatas 31. mail 2022, et COVAX on andnud Bangladeshile üle 190 miljoni COVID-19 süstimisdoosi.

Hiljuti annetati näiteks USA-st COVAXi kaudu Bangladeshile 6 miljonit viaalisüstedoosi, mis viis USA annetuse kogusumma 100 miljoni doosini – peaaegu kolmandikuni Bangladeshi seni saadud 343,4 miljonist doosist.

Artikli koostanud Revo Jaansoo

Allikad: Arst.ee, Expose-news.com, Objektiiv

Loe lisaks:

Riigikohus leidis, et need nõuded ei ole vastuolus põhiseadusega ja koroonapassi nõue on põhiseaduspärane. Sest riigil on kohustus kaitsta inimesi ohtlike nakkushaiguste sh. koroona eest. Seejuures ei saa inimene mõelda vaid iseendale, vaid tuleb “teistele mõelda”, et kuidas neid mitte nakatada ja kuidas mitte tekitada haiglates ülekoormusi. Seda teha saab ainult vaktsineerimisega (või haiguse läbipõdemisega). Seega kehtestati taas kaudne “vaktsineerimise” nõue. Kusjuures, kui tuleb mõelda ainult “teistele”, siis enda terviserikked ja isegi rasked tervisehäired või surm, ei loe. Peaasi, kuidas mitte nakatada teisi! Pealegi olevat Riigikohtu väidel surma tõenäosus nn koroonavaktsiini tagajärjel seni kogutud andmetel väga väike (!)

Umbes taolise avaldusega esines selektiivse mälule tuginedes Riigikohtu esindaja 31. oktoobril 2022 riikliku meediakanali ERR saates AK-s.

Mida me saame sellises olukorras ära teha?

Olen mõelnud, et suur viga on see, et kõik räägivad aina mRNA-vaktsiinidest (COVIDi-19 vaktsiinidest). Ehk oleks asjaga lihtsam toime tulla, kui nimetada neid õigete nimedega? COVID-19 vaktsiinid ei ole vaktsiinid, need on eksperimentaalsed geenipreparaadid. Nende turustamine vaktsiinidena on pettusetegevus! 

Oluline on antud juhul faktiline asjaolu, et Maailma Terviseorganisatsioon („WHO”) tellis 2019. aastal tähelepanuväärse uuringu, milles antakse liikmesriikidele teada, et mittefarmatseutilised piirangud ei avalda positiivsed mõju epideemia korral, pigem vastupidi. Antud WHO dokument saadeti ka Eesti riigile, millest oli valitsus teadlik või pidi olema teadlik (vaadake dokumenti eesti keeles:  Covidi valed, punkt 7. LK 9/1-39). Tegemist on valede väidetega.

Halduskohus tuvastas 31. mai 2022. a lahendi kohaselt, et valitsus on kohtule valetanud, mis puudutavad epitemoloogilisi andmeid ja rahvatervisega seotud statistikat.

Eelnevaga seoses viitan alljärgnevatele asjaoludele:

• Esialgse modelleerimise eesmärk, mida kasutas valitsus oma poliitika elluviimisel, andis ettekäände karmidele meetmetele, eriti „sulgemistele”, kuigi kõik rahvatervise eksperdid teadsid, et mittefarmatseutilised piirangud on millise tahes haiguse korral absurdsed, ebaefektiivsed ja tohutult hävitavad. 
• Valitsus on kohtule väitnud, et mittefarmatseutilised piirangud ja farmatseutilised sekkumised aeglustavad väidetava SARS-CoV-2 viiruse levikut ning vähendavad haigestumiste ja surmajuhtumite arvu, kuigi teades, et tegemist on raiskava sekkumisega, mis ei saavuta midagi kasulikku, kuid kasulik kurjategijatele, kes soovivad kahjustada riigi majandust ja vähendada inimestevahelisi kontakte. Käesolev meede oli ka Eesti riiklikes kohtutes tolereeritud, kuna sellisel juhul saadi kehtestada “puhkamise” skeemid, mis hüvitasid mittetöötamise või kodus töötamist. Kuigi meede on üks kõige repressiivsemaid tegusid, mis tsiviliseeritud riikides on kodanikele kunagi peale pandud.
• Riigikohtu 31.10.2022. aasta kohtulahendis esitatud põhiidee oli lihtne. Hingamisteede pantogeenid kanduvad inimeselt inimesele, kuigi on üldteada, et kontaktide arvu vähendamine ja „habeas corpus”´e  (karantiin) kohaldamine on vale, kuna ülekande kontseptsioon on epistemoloogiliselt vale.
• Üldine sulgemine ei avaldanud märgatavat mõju millise tahes haiguse puhul, samuti juhtumitele, haiglaravile või surmajuhtumitele. 

Asjaolu, et mittefarmatseutilised piirangud ei toimi, oli teada enne 2020. aasta algust, mida kinnitab kogu mahukas meditsiinikirjandus. See on põhjus, miks lukustamist polnud kunagi varem proovitud.

Kokkuvõtteks

WHO teadlased koostasid 2019. aastal üksikasjaliku ülevaate kõigist mittefarmatseutilistest sekkumistest (MPI). WHO jagas aruande koopiad kõikidele liikmesriikidele (vaadake:  Mittefarmatseutilised rahvatervisealased meetmed epideemilise ja pandeemilise gripi ohu ja mõju leevendamiseks: Lisa: Süstemaatiliste kirjanduse ülevaadete aruanne (who.int).)

Seega Vabariigi Valitsus ja valitsust nõustanud eksperdid teadsid või pidid kohustusega teadma, et farmatseutilised sekkumised ja mittefarmatseutilised piirangud ei toimi, kuid need laastavad riigi majandust ning kahjustavad inimeste tervist ja heaolu ning rikuvad vastavalt seadusandja tahtele kodanike põhi- ja inimõigusi. 

Koroonapass: sertifitseerimise juriidiline miiniväli

Õiguslikud miinimumstandardid

Bioeetika ja inimõiguste ülddeklaratsiooni (2005) artikkel 6 kehtestab riigile siduva õigusliku standardi: Mis tahes ennetav, diagnostiline ja terapeutiline meditsiiniline sekkumine võib toimuda ainult asjaomase isiku eelneval, vabal ja teadlikul nõusolekul, mis põhineb piisaval teabel.

Nõusolek peaks vajaduse korral olema selgesõnaline ning asjaomane isik võib selle igal ajal ja mis tahes põhjusel tagasi võtta, ilma et see kahjustaks. Sertifitseerimine on äärmiselt sunniviisiline, ohustades elatusvahendite kaotust ja liikumisvabaduse kaotust. See ei ole mingis mõttes “vaba” nõusolek. See on märkimisväärne surve.

Ühinenud Rahvast Organisatsiooni (ÜRO) inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 25 järgi on igaühel õigus piisavale elukvaliteedile tema ja ta perekonna tervise ja heaolu, toidu, riietuse, eluaseme, arstiabi ja elementaarsete sotsiaalteenuste osas, samuti kindlustatusele tööpuuduse, haiguse, invaliidsuse, lesestumise ja vanaduse või muul elatusvahenditest ilmajäämise puhul, mis ei olene temast endast.

Nii ei tohi kedagi kohelda “teise sordi” inimesena. Igal inimesel on õigus elule, vabadusele ja isikupuutumatusele, nagu ütleb inimõiguste deklaratsiooni artikkel 3.  

ÜRO haridus-, teadus- ja kultuuriorganisatsiooni UNESCO poolt 2005. aastal heakskiidetud üleilmne bioeetika ja inimõiguste deklaratsioon aga kinnitab artiklis 11, et ühtki üksikisikut ega inimrühma ei tohi mingil põhjusel diskrimineerida ega häbimärgistada, rikkudes inimväärikust, inimõigusi ja põhivabadusi.

Inimõiguste ja inimväärikuse kaitse bioloogia ja arstiteaduse rakendamisel peab tsiviliseeritud riigis austama inimest nii üksikisikuna kui ka inimsoo esindajana ning tunnustades inimväärikuse tagamise tähtsust, olles teadlikud, et bioloogia ja arstiteaduse väär rakendamine võib viia inimväärikust ohustava tegevuseni (Eesti seadusandja ratifitseeritud inimõiguste ja biomeditsiini konventsiooni preambul).

Nürnbergi kohtuprotsessides sellest lähtutigi, et kuigi Kolmanda Riigi seaduste ja -korralduste kohaselt võis Euroopas tuhandeid inimesi alavääristada teisejärgu inimesteks, tehti seda lõpuks inimsusevastaselt. Nii sõnastati üleilmne inimväärikuse argument, millest hiljem tuletati juba universaalne inimõiguste kontseptsioon.

Mis puutub välisreisidesse, siis sundis Eesti riik koroonapassi mandaadiga osalema retsipientidena, et “lubataks” puhkusele minna, alavääristades iga vaba ühiskonna jaoks kriitilise tähtsusega küsimuste tõsidust, mis puudutavad olulisi, sätestatud vabadusi.

Koroonapass sisaldab konfidentsiaalset meditsiinilist teavet, mida tuleks nõuda ainult äärmuslikes olukordades. Siiski kehtestas Eesti riik meditsiinilise “isikutunnistuse”, mida võiks nõuda näiteks restorani sisenemiseks.

Mis puutub isikutunnistustesse, mis see oleks, kui te vastate: ma ei kanna seda mingil juhul ja isegi kui ma oleksin sunnitud seda tegema, võtaksite selle välja ja hävitaksite kohapeal, kui teil oleks kunagi palutud seda toota.

Riik ei tohiks propageerida kogu elanikkonna allutamist eksperimentaalsele farmatseutilisele sekkumisele, mille pikaajaline ohutus on teadmata ja mida ei saa eeldada.

Arvestada tuleb ka sellega, et juba varakult ilmnesid probleemid. Näiteks 2021. märtsis oli enam kui tosin riiki peatanud AstraZeneca vektorsüsteravimi kasutamise verehüüvete hirmu tõttu.

Juba 28. veebruaril 2021. aastal esitati teadlaste ja arstide Euroopa Ravimiametile (EMA) avalik kiri, milles juhiti tähelepanu paljudele õigustatud ohutusprobleemidele, mida tuleb põhjalikult uurida. Lisaks ohutusandmed on tõsine probleem, mis tuleb korrapäraselt läbi vaadata, kuna on tõendeid, et tänu Eesti Vabariigi Valitsuse koroonapassi mandaadi kehtestamisega on pandud inimeste elu ja tervis ohtu.

Kehalise autonoomia mõistest on kergekäeliselt loobutud. See kehtib kindlasti nüüdseks endeemilise hingamisteede haiguste kohta, mille üldine suremus on enamiku elanikkonna jaoks suhteliselt madal.

Lisaks pole ükski endeemiline hingamisteede haigus aastatel 2020-2022 kujutanud endast märkimisväärsemat suuremat ohtu võrreldes varasemate aastate gripi haiguskoormusega. Kunagi pole väidetud, et gripi puhul nõutakse gripipassi. Samuti ei ole Eesti farmatseutilise sekkumise programm järginud väljakujunenud protokolli.

Koroonapass pani aluse kahetasandilisele ühiskonnale, kus need, kes ei osalenud retsipientidena passiivses ravimikatses, jäeti ilma oma põhilistest reisimis-, ühinemis- ja töövabadustest.

Oleme näinud, kuidas see juhtus Eestis, kus see põhjustas ühiskonnas tõsiseid lõhesid.

Vastuollu on Eesti läinud ka Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juhistega, kuna WHO ei toeta liikmesriikides sertifitseerimise mandaate. Väide, et inimesed aktsepteerivad kollapalaviku sertifikaati, on võlts. Kollapalaviku sertifikaate nõutakse õiguslikult ainult siis, kui isik tuleb ühest endeemilisest riigist. Lisaks kannab kollapalavik ca 30% suremust ja see kuulub ravimite liigituse kohaselt vaktsiinide hulka. COVID-19 protoravimite (Euroopa Liidu tähtajalise kasutusloa CMA saanud ravimid) ohutus ei ole kollepalaviku vaktsiiniga ja ravimi liigiga võrreldav.

Haiguse mõttes on parem analoogia “gripp”, mille vaktsiini pakutakse ühiskonnaliikmetele või võetakse kasutusele vabatahtlikult, kuid mitte kunagi koos kehtestatud mittefarmatseutiliste piirangutega ja farmatseutiliste sekkumistega.

Artikli koostaja: Revo Jaansoo

Loe lisaks:

Artikli viited ja allikad:

1. Bioeetika ja inimõiguste ülddeklaratsioon

2. Inimõiguste Instituut/Estonian Institute of Human RightsINIMÕIGUSTE ÜLDDEKLARATSIOON – Inimõiguste Instituut/Estonian Institute of Human Rights (humanrightsestonia.ee)

2. Euroopa riigid peatavad AstraZeneca vaktsiini kasutamise verehüüvete surma kartuses

3. AstraZeneca: Tai lükkab vaktsiini kasutuselevõtu verehüüvete hirmu tõttu edasi

4. Arstide ja teadlaste kiireloomuline avalik kiri Euroopa Ravimiametile seoses COVID-19 vaktsiinide ohutusega seotud probleemidega

5. Vaktsiinipassid: tee normaalsusesse või kahetasandilise riigi sünd?