Kohtutäitur Õnne Pajur ei tunne seaduseid

Võlanõustaja ja koolitaja Kaire Reier kirjutab:

Kohtutäitur Õnne Pajur on ametnik, kelle töö peaks olema täpselt seadustega kooskõlas, kuid reaalsus näitab vastupidist. Tundub, et tal puudub vajalik arusaam täitemenetluse seadustikust, eriti selles osas, mis puudutab töötutoetuse arestimise keeldu. Seadus on selles küsimuses üheselt mõistetav – töötutoetus on sissetulek, mida ei tohi võlgnikult ära võtta. Ometi on Pajur tõestanud, et ta kas ei tea seda või lihtsalt keeldub seda tunnistamast.

Pajuri tegevus tekitab küsimusi tema ametialase pädevuse kohta.

Hiljutises kliendijuhtumis oli näha selge seaduse rikkumine, kui võlgnikult oli ebaseaduslikult ära võetud töötutoetus. Selline tegevus ei ole mitte ainult ebaeetiline, vaid ka otseses vastuolus täitemenetluse seadustikuga. Võlgnik esitas kohtutäiturile kõik vajalikud tõendid, mis kinnitasid, et tema sissetulek pärineb töötutoetusest ning sellele sissenõude pööramine oli seadusevastane.

Loogiline oleks olnud, et kohtutäitur tagastab pikema jututa ebaseaduslikult kinnipeetud summa. Tõendid olid veenvad ja selged, kuid kuna võlgnik ei osanud korrektselt sõnastada õiget taotlust, jäi raha osaliselt tagastamata. Seejuures ei ole tegemist lihtsalt eksituse või hooletusega, vaid süsteemse probleemiga, kus võlgnike õigused jäävad pidevalt tahaplaanile.

Kui inimene esitab kohtutäiturile seaduses ette nähtud dokumendid, peaks olema elementaarne, et täitur tagastab õigusvastaselt kinnipeetud summa. Pajuri puhul see aga ei toimi – tema arusaamine seadustest näib olevat puudulik või ta lihtsalt ei hooli võlgnike õigustest. See seab kahtluse alla tema suutlikkuse täita oma ametikohustusi viisil, mis tagab nii võlausaldajate kui ka võlgnike õiguste tasakaalu.

Tema tegevus jätab mulje, et võlgnik ei ole inimene, kelle õigusi peaks kaitsma, vaid ainult sihtmärk, kellelt iga hinna eest raha välja pigistada.

Milline õiglus ja seaduskuulekus saab üldse tema töös valitseda?

See on küsimus, millele tuleks leida vastus enne, kui veelgi rohkem inimesi langeb sellise ebaõigluse ohvriks. Varsti saame teada, kuidas Justiitsministeerium kavatseb täita oma kohustusi, et kohtutäiturite tegevus vastaks seadusele.

Autor Kaire Reier – litsentseeritud võlanõustaja ja koolitaja.

Loe lisaks:

Fonte.News uudiste lugemise kuupakett

10€

Sulle on kõik uudised avatud ja toetad samas ka selle maailma inimeste kollektiivteadvuse avardamist ja Uue Maa loomist.
See rahaline panus on väiksem kui kohvikus tass kohvi ja pirukas, kuid tulemus on hindamatu väärtusega. Tule ja toeta kollektiivteadvuse parandamist ja Uue Maa loomist!

• Kõik artiklid avatud
• Väärt info otse allikast
• Toetad Uue Maa loomist
• Aitad lahustada hirme ja kurjust

Lõpetame korruptsiooni Eestis!

„Me peame alati poole valima. Neutraalsus aitab alati rõhujat, mitte kunagi ohvrit. Vaikus julgustab alati piinajat, mitte kunagi piinatut. Vahel on vaja sekkuda. Kui inimelud on ohus, kui inimväärikus on ohustatud, muutuvad rahvuspiirid ja tundlikkus tühiseks. Iga kord, kui lapsi, mehi või naisi kiusatakse taga nende tahet eirates, inimõigusi rikkudes, rassi, religiooni või poliitiliste vaadete tõttu, peab see koht – just sel hetkel – saama maailma keskpunktiks.“

Eesti Vabariik on alla kirjutanud mitmetele rahvusvahelistele kokkulepetele ja konventsioonidele, mis määratlevad inimõiguste ja laste kaitse aluspõhimõtted. Allpool on loetelu olulisematest lepingutest, millele Eesti on alla kirjutanud ja mis on tänaseni kehtivad:

1. Inimõiguste kaitset käsitlevad kokkulepped

• ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon (1948)
  Kuigi deklaratsioon ei ole juriidiliselt siduv leping, on see siiski alusdokument, mis on mõjutanud kõiki hilisemaid inimõigusi käsitlevaid rahvusvahelisi kokkuleppeid ja seadusi. Eesti toetab selles sätestatud inimõiguste põhimõtteid.
• Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (ECHR, 1950)
  Eesti ühines Euroopa Nõukogu liikmena selle konventsiooniga, mis kaitseb kodanike põhiõigusi ja -vabadusi ning pakub võimaluse pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse, kui riigisisesed õiguskaitsevahendid ei taga õigust.
• ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt (ICCPR, 1966)
  See leping kaitseb inimeste põhiõigusi ja -vabadusi ning Eesti on sellega ühinenud. Paktiga kaasnevad täiendavad valikulised protokollid, sealhulgas üksikisikute õiguse kohta esitada kaebusi ÜRO Inimõiguste Komiteele.
• ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt (ICESCR, 1966)
  Eesti on ratifitseerinud ka selle pakti, mis käsitleb õigusi, nagu õigus haridusele, tervishoiule, elatustasemele ja kultuurilistele õigustele.

2. Laste kaitset käsitlevad kokkulepped

• ÜRO lapse õiguste konventsioon (CRC, 1989)
  Eesti ratifitseeris selle olulise konventsiooni, mis määratleb lapse õigused, sealhulgas õiguse haridusele, tervishoiule, kaitsele vägivalla eest ja õiguse pereelule. Konventsiooni täiendavad ka valikulised protokollid, millest mõned käsitlevad lapskaarte sõjategevuses ja lastega kaubitsemist.
• Haagi rahvusvaheline lapseröövi konventsioon (1980)
  Eesti on ühinenud Haagi konventsiooniga, mis käsitleb rahvusvahelist lapseröövi ja mille eesmärk on kaitsta lapsi, keda on ebaseaduslikult ühest riigist teise viidud või seal kinni hoitud.
• Euroopa Nõukogu lapse õiguste kasutamise konventsioon (1996)
  See konventsioon, millega Eesti on ühinenud, tugevdab lapse õigusi ja sellega seotud õigusmenetlusi, tagades laste kaasamise ja esindatuse kohtumenetlustes.
• Euroopa Nõukogu laste seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise vastane konventsioon (Lanzarote konventsioon, 2007)
  Eesti ratifitseeris Lanzarote konventsiooni, mis näeb ette meetmed laste kaitseks seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise eest ning edendab ennetustegevust ja ohvrite kaitset.

Kokkuvõte

Need rahvusvahelised kokkulepped moodustavad õigusliku aluse, mille järgi Eesti on kohustatud tagama inimõigused ja laste õiguste kaitse. Eesti õigusaktid ja praktika peavad olema kooskõlas nende lepingute põhimõtete ja nõuetega, mis tagab, et rahvusvaheline inimõiguste ja lastekaitse raamistik oleks ka riigisiseselt jõustatud ja austatud.

Info palun saata: info@fonte.news .

Lõpetame korruptsiooni Eestis!

„Me peame alati poole valima. Neutraalsus aitab alati rõhujat, mitte kunagi ohvrit. Vaikus julgustab alati piinajat, mitte kunagi piinatut. Vahel on vaja sekkuda. Kui inimelud on ohus, kui inimväärikus on ohustatud, muutuvad rahvuspiirid ja tundlikkus tühiseks. Iga kord, kui lapsi, mehi või naisi kiusatakse taga nende tahet eirates, inimõigusi rikkudes, rassi, religiooni või poliitiliste vaadete tõttu, peab see koht – just sel hetkel – saama maailma keskpunktiks.“

Eestis pole enam demokraatiat, õiglust ja turvalisust. Eestis on kolmikvõim pööranud enamuse rahva vastu: 1. Kohtusüsteem, 2. meedia ja 3. EV valitsus . See kolmikvõim on rikkunud süstemaatliselt pea kõiki rahvusvahelisi kokkuleppeid, millest on välja kasvanud korruptsiooni võrgustik.

Ainult rahvaga koos ja ametnikest kurjategijate avalikustamisega saame luua õiglase Eestimaa ja õiglase kohtusüsteemi. Rahvaga koos saame luua meedia rahva poolt, rahva õigluse koja ja Rahva Võimu. Lõpetame selle korruptsiooni ja teeme Eestimaa korda.

https://fonte.news/oiglus/on-vaheusutav-et-kohtunik-ei-tunne-seadust-suur-uleskutse

https://fonte.news/uuriv-ajakirjandus/kohtunik-haide-rimmel-otsustas-lapse-hooldusoiguse-anda-vangis-istunud-pedofiilile

https://fonte.news/arvamus/eesti-kohtususteem-vajab-kohest-reformi

https://fonte.news/uuriv-ajakirjandus/kas-kokkumang-kohtuniku-ja-meediaettevotte-eesti-ekspress-vahel

https://fonte.news/uuriv-ajakirjandus/kriminaalkohtu-esimees-martin-tuulik-tegi-istungi-teades-et-suudistatav-on-haige-ja-istungile-ei-tule

https://fonte.news/oigus/avalik-teenistuja-reena-nielander-eksis-otsust-tehes-ev-pohiseaduse-45-vastu

https://fonte.news/uuriv-ajakirjandus/voimu-kuritarvitamine-eesti-kohtunikud-villem-lapimaa-maret-altnurme-ja-virgo-saarmets-eiravad-seadusi-ja-inimoigusi

https://fonte.news/uuriv-ajakirjandus/kas-kohtunik-ahti-kuusevali-tuleks-ametist-vabastada

Nimekiri kohtunikest, advokaatidest ja ametnikest, kellede info on toimetusele saadetud ja kes on Fonte.News toimetusele silma paistnud kahtlaste tegevustega – korruptsioon, hierarhia, SLAPP või midagi sarnast:

KÕRGEM RIIGIAMETNIK

Alar Karis

Ülle Madise

Kristen Michal

Liisa-Ly Pakosta

Signe Riisalo

KOHTUNIKUD

Villu Kõve

Astrid Asi

Ahti Kuuseväli

Martin Tuulik

Villem Lapimaa

Virgo Saarmets

Meeli Kaur

Kädi Vaker

Kaupo Kruusvee

Reena Nieländer (uue nimega Reena Lember)

Haide Rimmel

Liis Arrak

Mairi Heinsalu

Grete Vahtra

Maret Altnurme

Reelika Lind

Liisa Reinfeldt

Tristan Ploom

Tiia Nurm

Anu Vismann

Pihel Sarv

Raina Pärn

Maret Hallikma

Liina-Naaber Kivisoo

Olev Mihkelson

Tarmo Tina

Vallo Kariler

Anu Maria Brenner

Maido Roots

Andrea Lega

Iris Kangur-Gontšarov

Anna Liiv

Kaija Kaijanen

Ele Liiv

Gea Lepik

Peeter Pällin

Gaida Kivinurm

Ande Tänav

Merle Parts

Piret Randmaa

Heli Käpp

Kaupo Paal

Anu Uritam

Kaie Almere

Dina Tali

Marju Persidskaja

Andres Parmas (Liina Naaber-Kivisoo alluvuses, lähedane “sõber”)

Urmas Volens (endine riigikohtunik, lahkus 2025 lõpp, nüüd Nove advb advokaat. Loe SIIT ühte tema korrup näidet) – Siit 3D Maalt on tema hing ootamatult lahkunud uuesti õppima…

LASTEKAITSE SPETSIALIST

Margrit Pitkve (avalikult ähvardanud tappa oma laste isa, jpt teised vägivaldsed tegevused)

Tiiu Krull

Kai Sinisalu

Mouna Salami

Merle Priimäe

Eerika Rahuoja

Elen Kaljuveer

Grete Bobkin

Gerda Eerma

Diana Christina Ibruse

Ly Rüüs

KOV TOIMETULEKUTOETUSE SPETSIALIST

Moonika Roosnupp

Kristel Tina

Marje Paljak

Heinar Eranurme

Krista Tammsaar

LAPSI KOHTUTES ESINDAVAD ADVOKAADID/JURISTID/ADVOKATUUR

Deivi Vaht

Kadi Sitska (Kristiina Heinmets lapse vaidlus)

Andra Olm (Kristiina Heinmets lapse vaidlus)

Robert Sarv

Katrin Paulus

Helen Hääl (Kristiina Heinmets lapse vaidlus, jpt.)

Ene Mõtte

Liis Puidak

Andrus Õnnik

Urmas Volens (Nove Advokaadibüroo, seotud Kristiina Heinmets lapse juhtumiga)

RIIKLIK PERELEPITUS/PERELEPITAJAD

Anna Vorobjova

Ruth Juhanson

Liivia Vacht

Külle Kadarik-Hüljes

SOTSIAALKINDLUSTUSAMET/JUSTIITSMINISTEERIUM/LASTE OMBUTSMAN/HARIDUSAMET/PPA

Aire Arro (PPA uurija)

Maris Kokk

Liisa-Lotta Raag

Kai Hallik

Raigo Prants

Annika Steinberg

Adriana Semjonova

Rein Pärnasalu (Pärnu politsei uurija)

Prokuratuur

Kaire Jaakson

Marika Kreutzberg

Toomas Tomberg

Paul Pikma

Andres Parmas (endine)

PSÜHHOLOOGID/PSÜHHIAATRID/TERAPEUDID

Sille Õun

Grete Kald

Ene Raudla

Mari Järvelaid

Katrin Orav

Evelin Kalaus

Imre Rammul

Helen Sööl

Natalja Krasnopevtseva

Evelin Eding (kohtute jaoks tegutsev psühhiaatria ekspertiisi dr)

LASTEAIA/LASTEHOIU JUHATAJA

Kertu Mellikov – Lepatriinu lasteaed

KOV JUHID

Aivar Riisalu

Lauri Laats

Karl Sander Kase

Doris Raudsepp

AJAKIRJANIKUD

Sulev Vedler (Eesti Ekspress/delfi)

Katrin Lust (Kuuuurija, Elu24)

Mari Mets (Äripäev)

Maria Joost (Kohtute pressinõunik ja jagab kohtuinfot pressile)

KOHTUTÄITURID

Rannar Liitmaa

Risto Sepp

Kaire Põlts

Enno Kermik

Rannar Liitmaa

Õnne Pajur

Elin Vilippus

Toimetaja märkus: Isiklik kogemus on Elin Vilippusega, kes eksis korduvalt seaduste vastu ja ka EV Põhiseaduse vastu ning Riigikohus kinnitas minu kohtuasjas lõplikult Vilippuse eksimisi. Elin Vilippus räägib avalikult ise seaduste olulisusest aga ise ta neid ei kipu täitma. Tema kohta on tulnud palju kaebusi just laste hooldusõiguse teemadel ja dokumentidest on näha Vilippuse kallutatust ja eksimusi. Kanne 24.09.2025: Elin Vilippusel on tänaseni, juba üle aasta, Veiko Huusele tasumata tagasi tema eksitava nõudmisega sisse kasseeritud raha, selle kohta on kohtuotsus, et peab tagastama ja lisaks on Vilippusel tasumata üle 1000 euro Veiko Huuse aja kasutuse eest, mille kohta on Veiko Huuse esitanud arved.

Nimekirja täiendame jooksvalt nende nimedega, kelle kohta oleme saanud õigusekspertidelt hinnangu nende inimolendite eksimuste kohta.

Autor Veiko Huuse