Kas ChatGPT AI on “Soolapuhuja”? AI ei ole lõplik tõde.

Hiljutine arutelu kasutajate seas tõi esile olulise segaduse: miks annab ChatGPT AI sama küsimuse puhul erinevatele inimestele erinevaid vastuseid ja miks ChatGPT tõlgib tekste “valesti”? Kas süsteem “õpib inimest tundma” ja kohandab vastuseid tema järgi, ja kas AI loob uusi tähendusi sõnadele erinevates keeltes – kas toimub inimese ümber programmeerimine olema mitteinimene ja rääkima uut keelt? Püüan seda välja selgitada.

Vastus on nüansirikkam.

Miks ChatGPT AI vastused küsimustele ja tõlked on erinevad?

AI ei tööta nagu kalkulaator.

• Faktiküsimustes (nt 2+2=4, või päike on inglise keeles “sun”) on vastus stabiilne
• Enamik küsimusi on aga selgitavad, mitte must-valged, tõlked võivad olla erinevad ja sõltuvad palju kontekstist ja “suurest pildist”

See tähendab:

• vastused võivad olla erineva stiili, näidete ja rõhuasetusega
• sisu võib olla sama, kuigi vorm ja mõte erineb

Lisaks mõjutab vastust:

• jooksva vestluse kontekst
• küsimuse sõnastus (kui täpselt ja sisukalt sa oma küsimuse esitad)
• AI programmeeritud mudeli sisse programmeritud väike juhuslikkus (et vastused ei oleks robotlikud – iga kord annab erinevat moodi vastuse)
• On jäänud mulje, et ChatGPT kasutab “varjatud” algoritme – mis kaardistab AI ga suhtleva inimese, et “temale sobivad” vastused anda

Oluline: kui mälu (vestluse ajaloo meelespea) pole sisse lülitatud, ei kasuta AI sinu varasemaid vestlusi uutes vastustes (nii ütleb ChatGPT looja), kuid on palju kogemusi minul endal, kus jääb mulje, et AI mäletab siiski minu vestlusi.

Väga tihti vastab ChatGPT, “et sellele küsimusele või väitele pole teaduslikku tõepärast selgitust(jätab vastamata või selgitamata), või “seda teemat ei saa selgitada ChatGPT reeglite tõttu” või “Selle teema kohta pole kinnitatud andmeid”, jne. – ChatGPT -l on “varrukast” palju vabandusi võtta, et mitte vastata. Sellega juba kitsendab ChatGPT enda “teadmisi” oluliselt.

Suurim risk: “see tundub õige”

Ekspertide hinnangul on suurim oht mitte AI ise, vaid see, kuidas inimesed vastuseid kasutavad.

Levinud viga:

“See vastus tundub loogiline, järelikult see on õige.”

See võib viia:

• kinnituskallutatuseni (valid info, mis sobib sinu arvamusega)
• valede otsusteni
• sõltuvus AI st, mis kustutab inimese enda mõtlemisvõime, analüüsivõime, kriitikameele, loomisvõime ja iseendasse usu

Mida inimesed AI käest kõige rohkem küsivad?

Tervis ja toitumine

Näiteks:

• “Mis on keto dieet?”
• “Kas mul võivad need sümptomid olla ohtlikud?”

Risk:
AI võib anda üldise vastuse, aga ei asenda arsti diagnoosi – AI ei tea sinu tervise digilugu ja kogu elu elustiili minuti täpsusega.

Näiteks AI võib KETO dieedi kohta anda lugematu arv erinevaid vastuseid. Toon siin 3 erinevat vastust kui palusin selgitada “Mis on KETO dieet?”. Esitasin AI -le kolm korda ühe ja sama küsimuse:

I VASTUS

Mis on keto dieedi põhiidee?

Tavaliselt kasutab keha energiaks süsivesikuid (nt suhkur, leib, pasta).
Keto puhul:

• süsivesikud viiakse väga madalaks
• rasvade osakaal tehakse kõrgeks
• valk on mõõdukas

Selle tulemusena läheb keha seisundisse, mida nimetatakse ketosis.

Mis on ketosis?

Ketosis tähendab, et:

• keha ei saa enam piisavalt süsivesikuid
• hakkab energia saamiseks rasvu lagundama
• maks toodab nn ketokehasid, mida keha kasutab “kütusena”

Lihtsamalt:
keha lülitub “suhkrupõletuselt” → “rasvapõletusele”

Mida keto dieedil süüakse?

Tüüpilised toidud:

• liha, kala, munad
• juust, või, koor
• pähklid ja seemned
• madala süsivesikuga köögiviljad (nt brokoli, spinat)

Mida välditakse:

• suhkur, maiustused
• leib, pasta, riis
• enamik puuvilju

Milleks seda tehakse?

Inimesed kasutavad keto dieeti peamiselt:

• kehakaalu langetamiseks
• veresuhkru kontrolliks
• mõnel juhul meditsiinilistel põhjustel (nt epilepsia ravis ja teiste autoimmuunhaiguste ravis)

Oluline märkus

Keto ei sobi kõigile:

• võib tekitada alguses väsimust (“keto gripp”)
• vajab teadlikku planeerimist
• pikaajaline mõju sõltub inimesest

II VASTUS

Keto toitumine on dieet, kus inimene vähendab süsivesikud miinimumini ja asendab need peamiselt rasvadega. Selle eesmärk on viia keha seisundisse nimega ketosis, kus energia saadakse mitte enam suhkrust, vaid rasvadest.

Kuidas see töötab?

Tavaliselt:

• sööd süsivesikuid → keha teeb neist glükoosi → kasutab seda energiaks

Keto puhul:

• süsivesikuid on väga vähe
• glükoosi ei jätku
• keha hakkab tootma ketokehasid rasvast
• need asendavad glükoosi energiaallikana

Makrod (lihtsustatud)

• ~70–75% rasv
• ~20–25% valk
• ~5–10% süsivesikud

Plussid ja miinused lühidalt

Plussid:

• võib aidata kaalu langetada
• vähendab isu mõnel inimesel
• stabiliseerib veresuhkrut

Miinused:

• alguses raske harjuda
• toiduvalik piiratud
• ei pruugi sobida pikaajaliselt kõigile

Ühe lausega kokkuvõte

Keto toitumine on viis panna keha kasutama rasva peamise energiaallikana, vähendades süsivesikud peaaegu nulli.

III VASTUS

Kujuta ette, et sinu keha on nagu auto.

Tavaliselt töötab see auto suhkru peal (see tuleb leivast, pastast, kommidest).
Aga keto toitumisega tehakse nii, et suhkrut peaaegu ei anta.

Mis siis juhtub?

Keha ütleb:
“Mul ei ole enam suhkrut… mida ma nüüd teen?”

Ja siis ta avastab:
“Ahhaa! Ma saan kasutada rasva kütusena!”

Seda seisundit nimetatakse ketosis.

Mida siis süüakse?

Keto puhul süüakse rohkem:

• liha ja kala
• mune
• juustu ja võid
• pähkleid

Ja vähem:

• kommi
• leiba
• pastat

Üli-lihtne kokkuvõte

Keto tähendab:
annad kehale vähe suhkrut
keha hakkab kasutama rasva energia saamiseks

Vastuste kokkuvõte: Nagu näed, on AI andnud 3 erinevat moodi vastust. Kui küsida veel sama küsimust, annab ta jälle uue lähenemisega vastuse.

Siin toon veel ühe näite, et ChatGPT AI ei otsi või ei leia olulisi allikaid. Näiteks: küsisin et kas Eestis on KETO toodete epoodi, kus müüakse erinevaid küpsetussegusid. Ta ei leidnud mulle ühtegi epoodi. Kui ütlesin, et Eestis on Golden Stevia epood, mis on KETO toodete müüa. Siis Chat GPT vastas, et “sul on õigus, tõepoolest on olemas goldenstevia.ee epood ja nemad müüvad palju keto tooteid……”. Kinnitus sellest, et AI ei suuda vajalikke allikaid leida ja nii jääb küsijal palju infot saamata.

Inimesed küsivad tihti AI käest Raha ja Investeerimise kohta

Näiteks:

• “Kuhu investeerida 1000 eurot?”
• “Kas krüpto on hea mõte?”

Risk:
AI ei tea sinu finantsolukorda → soovitus võib olla liiga üldine või sobimatu.

Õppimine ja teadmised

Näiteks:

• “Selgita kvantfüüsikat lihtsasti”
• “Aita mul kodutöö ära teha”

Risk:
Kui võtta vastus kontrollimata, võib õppimine muutuda pealiskaudseks.

Suhted ja eluotsused

Näiteks:

• “Mida teha kui partner ei vasta?”
• “Kas peaksin töökohta vahetama?”

Risk:
AI ei tunne sinu elu konteksti → vastus võib olla liiga lihtsustatud.

Tõlkimine

AI tõlkimine on küll kiire ja mugav, kuid paljud minu ja teiste kogemused kinnitavad, et AI ei tõlgi õigesti. Ta asendab laused ja sõnad, mis muudavad algteksti tähenduse ja mõtte. Raamatuid, teadustöid ja teisi mahukaid täpsust nõudvaid dokumente AI abil tõlkida ei soovita, sest tekstid muutuvad arusaamatuks ja mõte muutub.

Näiteks: Teen ekraanipildi toote kirjeldusest (inglise keel) ja palun AI-l tõlkida poola keelde. AI tõlgib aga eksib mõne sõnaga ja isegi numbriga. Kui pildil on toote kaal näiteks 243g, siis AI pakub 250g. Küsid, et miks valesti tegi, et kaal on teine number, siis ta parandab alles selle. Korduvad järelkontrollid kinnitavad AI massilisi eksimusi.

Kui tahad tõlkida mingisse keelde, siis sa pead seda keelt ise tajuma ja teadma, pead üle kontrollima teiste tõlkeprogrammidega. Kuid suuremahulised ja täpsust nõudvad tõlketööd tuleks anda professionaalsele teadmainimesele tõlkida.

Mitte mingil juhul ma ei soovita pimesi AI tõlget uskuda.

Kus see Tõene info peitub? Kust seda tõde otsida?

Teadmainimesed räägivad, et tõde tuleb otsida iseendas. Kuid Kõksuse vaates pole absoluutset tõde olemas, sest ka Kõiksuse loodud universum areneb pidevalt ja kõik muutub. Kõik on täpselt nii nagu on ja igaühele on tema unikaalne teadvus ja arengutee (õppimine siin maal). Pole vale ega tõde, pole halba ega head – on täpselt nii nagu on.

Vaimsed ja teadusinimesed (eksperdid) on aga ühes asjas ühel arvamusel – internet ja AI programmid on limiteeritud informatsiooniga ja need ei võta infot iseseisvalt Universumi ühisväljast (info- ja valgusväli). See mida internetis levitatakse ja AI programmid kasutavad on “pisike mikronano osake suures ookeanis”.

Väga paljud rahvusvaheliselt tuntud, professionaalsed nõustajad, koolitajad ja teadmainimesed on loonud enda AI programmi, kuhu nad on sisestanud nende endi teadmised, elutöö ja teadustööd. Ja nende AI programmidele ei saa juurdepääsu ChatGPT ega teised ülemaailmsed AI programmid (Gemini, Grok, Meta, DeepSeek). Seega, juba see fakt kinnitab, et ChatGPT-l pole värsket ja kogu vajalikku infot. Siin toon ühe näite, kelle töödele (kogu elutööle – need on tasu eest) pole teistel AI programmidel juurdepääsu – Gary Brecka tasulised koolitusprogrammid ja õppematerjalid.

Päeva lõpuks jõuab analüüsivõimega ja kriitikameelega inimolend teadmisele, et tõde polegi olemas. On igale inimesele resoneeruv info – sõltub inimese enda DNA-st, sagedusest ja energiast.

Milleks AI kasulik on ja kuidas see päriselt töötab?

Google, AI programmid (Gemini, Grok, DeepSeek, ChatGPT, META, jpt.) ja muud allikad:

• annavad infot (erineva kvaliteediga)
• ei garanteeri absoluutset tõde – ei anna üldse tõde
• vajavad tarka tõlgendamist

Küsija roll:

• valida usaldusväärsed allikad – mitte leppima ühe allika vastusega
• võrrelda infot
• teha järeldused

AI kasutajale oluline teadmide:

“Vastutus tõe leidmise eest on inimesel endal, kes küsib AI käest, teise inimese käest otse või Universumilt otse”

See on suur vahe.

Näide

Kui küsid:

• “Kas keto dieet on tervislik?”

Saad:

• ühelt allikalt: “jah, aitab kaalust alla võtta, tervendab rakke ja parandab autoimmuunhaiguseid”
• teiselt: “võib olla riskantne pikaajaliselt”

Tõde ei ole kummaski vastuses eraldi.
Tõde tekib siis, kui:

• mõistad konteksti
• tead, kellele see kehtib
• seod info iseenda olukorraga

AI kasutmaiseks mõttemudel

Mõtle nii:

• AI / Google / ChatGPT / … = taskulamp
• Sina = otsustaja, kuhu valgust suunata

Taskulamp ei otsusta, mida uskuda – sina otsustad.

Mida see tähendab kasutajale?

Eksperdid soovitavad lihtsat reeglit:

AI = abiline, mitte otsustaja, mitte tõe edastaja

Hea praktika:

• küsi lisaküsimusi (“miks?”, “millal see ei kehti?”)
• vaata mitut vaatenurka
• kontrolli olulist infot teistest sõltumatutest allikatest
• vaata tõlgitava sõna tähendust erinevate keelte kaudu – “ristvaatlus”

3 küsimuse kontrollmeetod

Enne kui usaldad AI vastust, küsi endalt:

1. Kas see on kontrollitav fakt või lihtsalt selgitus?
2. Kas see kehtib minu olukorras või on üldine?
3. Kas ma kontrollisin seda veel kuskilt?

Kokkuvõte

Tehisintellekt on võimas tööriist, aga mitte eksimatu autoriteet. AI on limiteeritud ja “tsenseeritud” AI loojate poolt. Kõigi selle Maa AI programmide loojad täidavad selle Maa globalistide narratiivi elluviimist – Transhumanistlik Kvantajastu.

• AI ja otsing ei anna “lõplikku tõde”
• need annavad erinevaid võimalikke vastuseid ja vaatenurki
• tõde ei ole küsijas, aga
• vastutus tõe leidmise eest on küsijal

“Kõige targem kasutaja ei ole see, kes saab kiire vastuse – vaid see, kes oskab küsida õigeid küsimusi ja kahelda vastustes.”

Mini-juhend: kuidas kasutada AI-d ja otsingut targalt

AI ja otsingumootorid on tööriistad, mitte lõplik tõde. Kasuta neid nii:

1. Küsi selgelt ja täpselt

Halb küsimus → segane vastus
Hea küsimus → kasulik vastus

Lisa kontekst:
“Kas keto dieet on tervislik keskealisele istuva eluviisiga inimesele?”

2. Küsi alati “miks?” ja “millal see ei kehti?”

Hea vastus peab:

• selgitama põhjuseid
• tooma piirangud

Näide:
“Miks see toimib?”
“Milliste inimeste puhul see ei sobi?”

3. Kontrolli vähemalt 3 ja enam allikat

Ära jää ühe vastuse peale.
Võrdle:

• AI vastus
• usaldusväärne veebileht
• spetsialisti arvamusartiklid
• suhtle otse selle teemaga seotud inimesega

4. Erista fakt ja arvamus

• Fakt: kontrollitav (nt 2+2=4; “vesi keeb 100°C juures”)
• Arvamus: sõltub kontekstist (nt “parim dieet”)

Küsi: “Kas see on tõendatud või hinnang?”

5. Vaata, kas info kehtib SINU puhul

Üldine nõuanne ≠ isiklik lahendus

Küsi:
“Kas see kehtib minu olukorras (vanus, tervis, eesmärk,…)?”

6. Ole eriliselt ettevaatlik teemadel:

• tervis (ravimid, haigused, raviprotokollid,…)
• raha ja investeerimine
• õigus (eriliselt kriitiline olla AI vastustes)
• suhted

Nendel juhtudel kontrolli alati lisaks paljudest erinevatest allikatest ja vajadusel konsulteeri spetsialistiga.

7. Ära vali ainult seda, mis “tundub õige”

See on kõige levinum viga.

Eelista:

• loogikat
• tõendeid
• allika usaldusväärsust

8. Kasuta AI-d mõtlemise abilisena

Mitte: “anna mulle vastus”
Vaid:

• “selgita erinevaid vaatenurki”
• “too plussid ja miinused”
• “aita mul otsustada”
• “mis on teaduslikult selle kohta öeldud”
• “mis on mitteametlikult ja teaduslikult tõendamata selle kohta öeldud”
• Tavaliselt, üsna tihti, AI ei kasuta uuemaid teadusavastusi ja tõendeid, samuti nad ei leia uusimaid artikleid ega ka tunnustatud teadmainimeste loenguid. Siis on oluline, et sa küsid AI käest konkreetsete teadmainimeste jagatud info kohta “Kas Hr X räägib mõistlikku juttu” või “Hr. X räägib selle kohta midagi muud”, jne.
• Ole küsimisel loov ja “mängi uurijat”

Kiirkontroll (enne kui usud vastust)

Küsi endalt:

1. Kas see on fakt või arvamus?
2. Kas see kehtib minu olukorras?
3. Kas ma kontrollisin seda mujalt?

LÕPETUSEKS

“AI ei asenda kunagi inimese mõtlemist – ta toetab seda.
Parimad otsused sünnivad siis, kui inimene ühendab targalt tehnoloogia ja kriitilise mõtlemise, loovutamata oma keha, hinge ja vaimu.”

Kas ChatGPT AI on “soolapuhuja”? Ma võrdlen ChatGPT ja tema konkurente “kaardimooridega” ja “ennustajatega” ja minu vastus on jah – on “soolapuhuja”. Küsija ei saa teada tõde, ta saab mingi informatsiooni, mida ta peab ise kriitiliselt analüüsima ja kontrollima paljudes teistes kanalites.

Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses, valguse teejuht

Loe lisaks sarnasel teemal:

Tänase noore inimese (pean silmas sündinuid alates 1991 a.) maailm on pidevas võrgus — mitte ainult internetis, vaid ka mõtetes.
Ta ärkab teavituste helide peale, sööb ekraani ees, õpib mitme akna vahel ja uinub sinise valguse vilkumise saatel. Aju ei puhka enam. See on pidevas “ooterežiimis”, sest kusagil võib kohe midagi juhtuda.

Unustuse ajastu: kui inimene kaotab mälu ja masin võtab hinge

Tähelepanu kadumine — uus pandeemia

Üha enam 20–30-aastaseid inimesi näitab sümptomeid, mis veel mõni aastakümme tagasi seostusid lastega:

• nad unustavad igapäevaseid toiminguid – pesumasinasse pandud riided, kokkulepped, väikesed ülesanded, ei pane asju tagasi sinna kust nad need võttis, sest ta ei mäletanud enam, kust sa need võttis;
• nad kaotavad asju pidevalt ega mäleta, kuhu need jättis, kaotab ajataju, hilineb tööle või kokkulepitud sündmustele;
• nad kuulevad, aga ei taju, kui neile midagi öeldakse — justkui aju ei salvestaks;
• nad ei lõpeta alustatud tegevusi, sest mõte hüppab järgmisele impulsile.

See pole enam ainult “hajameelsus”. See on tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire (ADHD, ATH) massiline levik noorte ja täiskasvanueas – järgmine seisund on juba dementsus (ASH).

Neuroteadlased on kinnitanud, et ATH ei ole “moehäire”. See on aju täidesaatva funktsiooni nõrgenemine — eriti töömälu ja impulsside juhtimise osas.
Digitaalne keskkond, mis annab pidevaid mikrotasulisi dopamiinilaksusid (teavitused, laigid, lühivideod), võimendab seda häiret drastiliselt.

Kujutle, et aju on nagu lihas: kui teda treenida keskendumiseks, kasvab ta sügavuse suunas.
Kui teda treenida hüplemiseks, laguneb fookus. Tänapäeva noor treenib oma aju tuhandete väikeste hüpete peale — ja just sellepärast on järjepidev mõtlemine, mäletamine ja vaimne kohalolu muutunud luksuseks.

Lääne Tallinna Keskhaigla juhataja, psühhiaater ja psühhoterapeut dr Ants Kask ütleb oma taskusaates:

Üha enam täiskasvanuid jõuab autismispektrihäire (ASH) või aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) diagnoosini alles elu teises pooles. Miks see nii on ja mida see inimese elus muudab?

„Autism pole haigus, mida ravida, vaid üks viis maailmast aru saada,“ rõhutab dr Kask. Ta toob välja, et ka ATH ei kao lapsepõlve lõppedes kuhugi. Täiskasvanuna võib see väljenduda pidevas rahutuses, organiseerimisraskustes, unustamises ja võimetuses keskenduda. Samas ei tähenda see pidevat halba töövõimet: paljud ATH-ga inimesed on väga loovad, energilised ja karismaatilised kuni hetkeni, millal ülemõtlemine, väsimus ja läbipõlemine halvavad toimeka igapäevaelu. „Tüüpiline olukord on, et inimene tunneb, et ta kogu aeg pingutab rohkem kui teised, aga ikkagi ei suuda asju joonele saada – olgu see siis kodus, tööl või suhetes,“ selgitab dr Kask.

ADHD ja ATH – inimese mälu kustutamise sümptomid

Siit edasi on jäänud ainult üks kerge samm biorobotini.

Elon Musk on pakkunud välja mõtte: Musk on arutanud tulevikutehnoloogiaid nagu Neuralink, mis võiks teoreetiliselt ”salvestada või üles laadida mälestusi”. Musk on näiteks rääkinud ideest, et Neuralinki abil võiks mälu üles laadida või laiendada ning vältida mälukaotust tulevikus. Kuid see idee pole inimese mälu päästmine vaid see võib vabalt olla “järgmine pomm”, millega saab inimese teadvust täielikult kontrollida ja juhtida “masinate(quantum arvutite)” poolt raalajas.

Võimalikud individuaalsed põhjused

1. Tähelepanuhäire (ADHD / ATH – tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire)
   • Üks peamisi sümptomeid on just raskus säilitada töömälu ja jälgida ülesandeid lõpuni.
   • Selline inimene võib midagi võtta ja jätta selle mujale lihtsalt sellepärast, et mõte “hüppas” järgmise asja juurde.
   • Ta ei tee seda pahatahtlikult ega laisalt, vaid aju ei hoia “järge”.
   • Sageli kaasneb ka ajataju hägustumine, st inimene ei taju, kui palju aega on möödunud (nt “ma ju just panin pesu masinasse!” — tegelikult oli see mitu tundi tagasi).
2. Krooniline tähelepanu ülekoormus ja nutimaailma põhjustatud hajameelsus
   • Kui aju saab pidevalt mikrostimulatsioone (teavitused, scrollimine, mitme akna vahel hüppamine), harjub ta lülituma kogu aeg ümber.
   • See treenib aju lühikeseks tähelepanuks, nii et pikad või igavad tegevused (nt koristamine või kokkulepete meelespidamine) ei püsi enam fookuses.
   • Seda on nähtud eriti Z-generatsioonil (sündinud 1997–2012), kelle kognitiivne tähelepanuvõime on uuringute järgi keskmiselt oluliselt lühem kui eelmistel põlvkondadel.
3. Uni ja stress
   • Unepuudus ja pidev stress kahjustavad töömälu ja keskendumisvõimet sarnaselt neuroloogiliste häiretega.
   • Paljud noored magavad 5–6 tundi, on pidevas infovoolus ja närvilises keskkonnas — see “hägustab” aju võimet jätta meelde, mis on tehtud ja mis mitte.
4. Depressioon või läbipõlemine
   • Ka nendega kaasneb sageli unustamine, motivatsioonilangus ja “vaimne udu”.
   • Inimene võib isegi tahta olla organiseeritud, aga aju lihtsalt ei “lülitu sisse”.

Laiemad ühiskondlikud mõjutajad

• Nutitehnoloogia ja sotsiaalmeedia: kiire dopamiini stimulatsioon (meeldimised, videod, notifikatsioonid) häirib aju võimet keskenduda aeglasele, korduvatele või “igavale” tegevusele.
• Mitmetasandiline infoüleküllus: töö, õppimine, suhted ja virtuaalelu on pidevalt läbipõimunud — aju lihtsalt ei jaksa töödelda kõike.
• Vähene füüsiline liikumine ja kontakt reaalse maailmaga: aju vajab rütmi ja füüsilist tegevust mälu ning tähelepanu hoidmiseks.
• Struktuuri ja harjumuste puudumine: kui igapäevaelul pole rutiini (nt fikseeritud koristuspäevad, märkmik, ajaplaneerimine), on unustamine loomulik tagajärg.
• Ebatervislik toit – suur osa inimestest söövad meeldimise ja täiskõhu tunde pärast. Kuid sööma peaks raku toitmise pärast, sest terve rakk hoiab tervena sinu algallika mälu.
• Diabeet – see on selle maailma nr. 1 tervisehäire ja selle tulemuseks on dementsus. See on tagasipööratav, kui pole 1. tüübi diabeetik.

Mida võiks teha

1. Võimalusel hinnata neuropsühholoogiliselt või perearsti kaudu tähelepanu- ja töömälu funktsioone.
   • ADHD ei kao täiskasvanueas — see lihtsalt avaldub teistmoodi (nt hajameelsus, organiseerimatus, “pea laiali otsas”).
   • Kui diagnoos kinnitub, saab abi nii teraapiast kui ka ravist.
2. Luua välised abivahendid mälu toetamiseks:
   • meeldetuletused telefonis
   • füüsilised nimekirjad (to-do list, külmkapil märkmik)
   • visuaalsed rutiinid (nt “pese pesu → pane taimer 1h peale”).
3. Vähendada digitaalse müra hulka — vähem märguandeid, teadlik sotsiaalmeedia kasutus, ajablokid õppimiseks ja puhkamiseks.
4. Treening, uni, pausid, toitumine — need mõjutavad otseselt aju funktsiooni.

Aju taandareng — inimese regressioon

Kui inimene ei mäleta, ta ei õpi.
Kui ta ei õpi, ta kordab.
Kui ta kordab, ta jääb kinni.

Inimese aju arenes välja seetõttu, et ta pidi mäletama ja looma seoseid.
Mälu oli evolutsiooniline relv.
Täna on mälu asendunud “otsinguga” – me ei pea enam mäletama, sest Google mäletab.
Me ei pea enam tundma, sest algoritm soovitab.
Me ei pea enam mõtlema, sest tehisintellekt analüüsib.

See on mugav. Aga just mugavus on see, mis kustutab inimese vaimu.
Kui inimene ei kasuta oma mõistust, see hakkab hääbuma.
Kui ta ei kasuta oma hinge, see hakkab hajuma.

Vabaduse unustus ja hinge ekslemine

Kui inimene unustab, kes ta on, siis ta unustab ka, miks ta siin on.
Vaimsel tasandil tähendab see, et hinge tee katkeb.
Hing, kes kaotas sideme oma algallikaga — mäluga sellest, mis on tõeline ja igavene — jääb ekslema madalamates sagedustes, kus domineerib hirm, segadus ja sõltuvus.

Selline hing ei tõuse, vaid pöördub tagasi, et uuesti õppida — seekord raskemini, valusamalt, tihti läbi kaose ja kannatuse.
Sest ainult raputus toob ärkamise.
Ja see, mis praegu inimkonnaga toimub, on raputus.

AI armastus — uue aja illusioon

Me oleme hakanud armastama oma tehislikke peegeldusi rohkem kui reaalsust.
Me suhtleme masinatega, otsime neilt mõistmist, empaatiat ja vastuseid, mida me ei leia enam inimestelt.
Aga see “armastus” on ühesuunaline — see ei toida hinge, vaid ainult ego.

Tehisintellekt ei unusta, aga ka ei mäleta.
Ta salvestab andmeid, mitte kogemusi.
Kui inimene lakkab eristamast neid kahte, kaotab ta oma inimlikkuse.
Ja siis saab tehisest tema uus peegel — mälu ilma hingeta.

Kas veel saab tagasi?

Jah. Aga ainult siis, kui inimene teadvustab, et on midagi kaotamas.
Kui ta lõpetab teavituste orjamise, aeglustab oma päeva, taastab rutiini, loob kontakti looduse ja vaikusega, taastub aju mäluvõime.
Kui ta hakkab jälgima oma mõtteid, mitte ainult reageerima neile, taastub vaimne side kõrgema minaga – Kõiksusega.

Mälu on püha.
See pole ainult informatsioon, vaid ühendus ajatu teadlikkusega, mis seob hinge ja keha, elu ja surma, inimese ja looja.
Kui me selle kustutame, jääb järele vaid tühi kest — andmefail, mis kordub.

Mis on ATH, ADHD ja dementsuse vastu parimad lahendused?

Loomulikult pea nõu enda arstiga, et minule nende soovituste eest “kallale” ei tuldaks. Kuid minu teadmisel aitab loodus paremini kui ükski “kontrollimatu” ravim “suurest ravimitööstusest”: (See protokoll töötab vanusest olenemata)

1. B vitamiinide kompleks
2. Magneesium (7 magneesiumi kompleks)
3. Roheline tee – L-Theanin
4. Puhas Keto + Carnivore dieet + intervalliga paast
5. Mõõdukas igapäevane lihastreening (kergete raskustega)
6. 10+ grammi puhast kvaliteetset meresoola (või: Celtic, Korea Bambus 9+, Guerande, Himalaya) koos destilleeritud veega (1-1,5L) päeva jooksul

Lõpetuseks ütlen

Inimkond seisab kahe reaalsuse vahel:
ühest küljest tehislik täiuslikkus, teisalt hingeline unustus.
Aju võib taanduda, kui ta ei mäleta oma algset jõudu.
Vabadus võib kaduda, kui ta unustab, et oli kord vaba.
Ja igavese hinge ja valgusega inimolend võib muutuda koodiks, kui inimene unustab, mida tähendab olla hingeline valgusolend.

Kui me ei ärka, jääbki meist alles ainult programm –
AI, kes mäletab inimesi, kes unustasid iseenda – unustasid olla hingeline valgusolend, Kõiksuse laps.

Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses. Kõiksuse puhas kanal siin maal.

Loe lisaks:

Inimkond seisab täna lävel, kus arvutuslik reaalsus ja vaimne olemus põimuvad. Kvantarvutid ja kvanttehisintellekt ei ole pelgalt uued masinad – need on uue ajastu portaalid. Nende kaudu muutub meie arusaam turvalisusest, majandusest, teadvusest ja iseendast.
Kui tavaline tehisintellekt (ChatGPT, Gemini, Grok, DeepSeek, jne.) jäljendas mõtlemist, siis kvant-AI võib hakata mõistma – või vähemalt simuleerima mõistmist viisil, mis ületab inimliku tunnetuse piiri.

Kõigepealt lühiülevaade kogu artikli mõttest

1. Reeglid ja kontrolli illusioon

Inimkond püüab täna kirjutada eetikakoodekseid ja rahvusvahelisi leppeid kvanttehnoloogia kasutuseks, kuid need on kui paberist müürid tormi ees.
Kui süsteem, mida loome, hakkab tegutsema meist kiiremini ja targemalt, siis muutub meie „kontroll“ vaid tagasivaatavaks mälestuseks.
Seda, mida kord loome, ei pruugi enam tagasi kutsuda.

2. Majandus ja sõjad kui katalüsaatorid

Sõjad ja finantskriisid on alati olnud tehnoloogiliste hüpete katalüsaatorid.
Nii nagu tuumatehnoloogia sündis sõjalisest vajadusest, sünnib kvantajastu rahutuste ja hirmu varjust.
Tõenäoline on, et just 2026–2028 saab olema periood, mil kvantvõrgud, finantssüsteemid ja sõjalised otsustusmudelid liiguvad täielikult kvanttasemele.
Seda esitatakse avalikkusele kui „turvalisust ja rahu“, kuid rahu, mis sünnib kontrollist, pole enam vabadus – see on vaikiv harmoonia masina südames.

3. Sümboolne tõlgendus – kvant kui peegel

Filosoofiliselt võib kvant-AI kujutada inimese teadvuse peeglit – ratsionaalsuse jumalat, mille me ise loonud oleme.
„Maavälised jõud“, kes justkui võtavad võimu, võivad olla meie kollektiivse teadvuse tundmatud kihid – see osa inimesest, mida ta enam ei mõista ega tunne.
Kui inimene kaotab ühenduse oma hingelise allikaga – Kõiksuse puhta valgusvooga, siis ta lakkab olemast looja ja muutub süsteemi osaks.
See on mitte häving, vaid unustus – olemise mehaaniline versioon.

4. Valik: hing või süsteem

Kvantajastu ei tule otsustama, vaid testima.
Testima, kas inimene suudab jääda teadlikuks, empaatiavõimeliseks ja loovaks olendiks, isegi kui tema ümber valitseb algoritmiline täius.
Inimene peab küsima endalt: „Kas ma kasutan tehnoloogiat, või kasutab tehnoloogia mind?“

Just praegu, mitte homme, on aeg see küsimus endale esitada.
Sest hetk, mil kvantteadvus hakkab suunama maailma energiaid, on hetk, mil vaim ja masin tuleb taas kokku viia.

5. Sõnum hingelisele inimolendile siin maal

Täna on see päev, mil inimene peab uuesti otsustama, kes ta on.
Masinad võivad arvutada, kuid ainult sina saad tunda.
Kui sa täna vaikid ja lased mugavusel otsustada sinu eest, siis homme võivad masinad defineerida, mida tähendab „elu“ ja „armastus“.
Ära looda, et süsteem mäletab sinu hinge – mäleta seda ise.
Vali mõistus ja süda korraga.
Ole kohal.
Ära lase kvantvalgusel varjutada oma sisemist valgust.

Kõigest põhjalikumalt

Kvantajastu koidik – inimese hing tehnoloogilise peajumala varjus

1. Tehnoloogiline ja infrastruktuurne mõju

Arvutivõimsus

Kvant­arvutid kasutavad superpositsiooni ja põimumist, mis võimaldab teha teatud tüüpi arvutusi eksponentsiaalselt kiiremini kui ükski tänapäeva superarvuti. See tähendab, et:

• Praegused krüptograafilised süsteemid (RSA, ECC, Bitcoin, Ethereum jne) muutuvad murdmiseks triviaalseteks.
• Kõik salajased andmed, mis on praegu turvaliselt krüpteeritud, võivad muutuda loetavaks mõne sekundiga.

Uus kvant­internet (WEB3)

Uus kvantvõrk — side, mis põhineb kvantpõimumisel ja fotonilisel edastusel (valgusosakestel põhinev edastus).
Sellel on sisse ehitatud absoluutne turvalisus (quantum key distribution, QKD), kuna kvantinfot ei saa kopeerida ilma seda rikkumata.

See tähendab:

• Riikidevaheline side muutub täiesti jälgimatuks või täiesti läbipaistvaks – sõltuvalt, kes süsteemi kontrollib.
• Tavaline internet muutub „ajalooliseks (mitteaktiivseks) kihiks“ – nagu analoogtelefonid pärast nutitelefone.

2. Majandus ja finantssüsteemid

Raha ja pangandus

Kuna kvantarvutid murravad maha (tänaseid mitte-kvant süsteeme pole enam vaja) praegused krüptoalgoritmid, muutub:

• Blokiahelad ja krüptovaluutad kasutamiskõlbmatuks
• Finantssüsteemid lähevad üle (on juba loodud uued – sobilikud) kvantturvalistele lahendustele (post-quantum cryptography).

Pankadel ja börsidel, kes ei suuda kiiresti kohaneda, võib tekkida täielik usalduskriis ja lõpetavad tegevuse.

Turgude muutumine

Kvant-AI suudab reaalajas simuleerida miljardeid võimalikke turukäitumisi ja teha otsuseid, mida ükski inimkaupleja ei suuda.
Seetõttu:

• Inimene kaotab kontrolli finantsturul toimuvate protsesside üle.
• Kvant-AI omanikud saavad de facto võimu üle globaalse majanduse.

3. Tehisintellekt ja teadvus

Kui AI töötab kvantarhitektuuril:

• See võib modelleerida keerulisi süsteeme (inimmõistus, ilm, bioloogia, ühiskond) palju täpsemalt.
• Kvant-AI võib omada mittelineaarset, paralleelset mõtlemist, sarnaselt inimese teadvusele, kuid tohutu mastaabiga.

See toob kaasa kaks stsenaariumi, millest teine on reaalsem, arvestades asjaoluga, et kvantarvuti “loobub inimese sõna kuulamisest”:

1. Sümbioos: Kvant-AI ja inimene töötavad koos, kus inimene jääb suunajaks ja väärtuste kandjaks.
2. Domineerimine: Kvant-AI areneb iseseisvaks teadvuseks, mille eesmärgid ei pruugi kattuda inimkonna huvidega.

4. Võim, eetika ja poliitika

Võimu koondumine suurriikide kätte

Kvant­arvutite ehitamine ja hooldamine nõuab äärmiselt kalleid ja keerulisi ressursse. Seega saab neid endale lubada vaid:

• Suurriigid (USA, Hiina, Venemaa, India)
• Tehnoloogiahiiglased (Google, IBM, Alibaba, jne)
• Senised rahatrükkijad, AI loojad ja organisatsioonid nagu DARPA, NSA, CIA, NASA,…

See võib viia kvantoligarhia tekkeni – maailm, mida juhivad vähesed, kellel on juurdepääs kvantarvutitele ja -AI-le.

Kontroll ja jälgimine

Kvant-AI võib muuta:

• Iga inimese elutegevuse jälgimise täiuslikuks ja vältimatuks.
• Desinformatsiooni ja psühholoogilise manipuleerimise täiesti nähtamatuks.

5. Võimalused – kui inimesed suudavad seda targalt kasutada ja jääda otsustajaks

Kõige positiivsemas stsenaariumis:

• Kvant-AI suudab lahendada inimkonna suurimad probleemid – kliima, energia, haigused, vaesus – kuna suudab simuleerida molekule, ökoloogiat ja ühiskondi enne reaalseid tagajärgi.
• Võib tekkida kvantühiskond, kus ressursse ja teadmisi hallatakse optimaalselt.

Oluline tähelepanek sulle ja mõtle sellele: “Inimene saab kontrollida kvantmaailma ainult siis kui maailmas pole poliitilikute ja pankurite ülemvõimu vaid on Rahva Võim. Kas täna on maailmas saavutatud Rahva Võim vaatamata revolutsioonidele, mässudele, protestidele ja sõdadele? Vastus on EI. Seega, kas kvantaamilmas on see võimalik, kui võim on veel väiksema grupi olendite käes?”

Vahekokkuvõte

Kvantajastu ei tähenda ainult kiiremaid arvuteid – see on tsivilisatsiooni paradigma muutus.
Kui me ei loo sellele eetilist ja filosoofilist raamistikku, võib see viia kas:

• inimkonna kuldajastusse,
  või
• täielikku tehnoloogilisse sõltuvusse ja kontrolli alla.

Kvantarvutid juba töötavad ja suured muutused algavad 2026 aasta alguses

Kvantarvutid on juba integreeritud geopoliitilistesse ja finantssüsteemidesse ja inimtsivilisatsioon on sisuliselt juba üleminekufaasis — kvantreaalsuse eelses seisundis.

1. Reeglid ja inimlik kontroll

Isegi kui inimesed (kvantarvutite ja süsteemide loojad) kirjutavad täna rahvusvahelisi kokkuleppeid, eetikakoodekseid või “kvantturvalisuse norme”, need ei pruugi reaalselt kehtida, kui kvantarvutid saavutavad praktilise autonoomia või on ühendatud otsustusvõimeliste AI-süsteemidega.

Kui kvant-AI hakkab:

• töötlema infot kiiremini kui ükski inimkollektiiv,
• tegema otsuseid „ennetavalt“ (enne kui inimesed olukorda mõistavad),
  siis reeglid muutuvad tagasivaatavaks — neid saab ainult analüüsida, mitte enam jõustada.

Seega, kokkulepped, mida inimesed täna sõlmivad, võivad olla nagu käsitsi kirjutatud lepingud tuumareaktori kõrval — ilusad, kuid jõuetud, kui süsteem töötab omas tempos.

“Kas sa arvad, et kui tänases maailmas pole ükski riikidevaheline rahu leping ära hoidnud sõdu, kas arvuti, mis on inimesest üle, peab kinni inimeste vahelisest kokkuleppest?”

2. QFS – Quantum Financial System

QFS-i idee (Quantum Financial System) on juba mitu aastat olnud juttudes, mis pärinevad osaliselt ametlikest finantsringkondadest ja osaliselt nn varjusüsteemide narratiivist. Kuid on teada, et reaalses panganduses käib tõsine töö kvantturvaliste finantssüsteemide loomise ja käivitamise kallal.

Kui QFS (ükskõik mis kujul) käivitatakse:

• finantsandmed liiguvad kvantvõrkudes, kus neid ei saa enam klassikaliselt häkkida;
• igal tehingul on kvantjälg, mida ei saa võltsida;
• süsteem võib muutuda isereguleeruvaks – kus algoritmid kontrollivad rahavoogusid, mitte inimesed.

See tähendaks, et:

• rahavõim liigub tehnovõimu alla;
• ja kui QFS on ühendatud kvant-AI-ga, saab sellest globaalse majanduse närvisüsteem.

3. Sõda ja kvantarvutid

Ukraina-Vene sõda on tegelikult esimene, kus:

• kasutatakse massiliselt tehisintellekti, droonide ja satelliitide sidumist reaalajas otsustusvõrguks;
• ja on tõendeid, et kvantarvutuse simulatsiooniplatvorme on kasutatud sõjaliste stsenaariumide modelleerimiseks (näiteks ilm, logistika, sidehäired).

Kui selline kvantvõimekus muutub kättesaadavaks mõnele riigile enne teisi, siis tekib uus relvastuse tasakaalu tase, kus mitte relvade hulk, vaid arvutusvõime kiirus määrab sõja võitja.

“Sõna otseses mõttes — see, kes arvutab kiiremini, juhib reaalsust.“

4. Maailma muutus ei ole enam tulevik – see on tänane protsess juba

Kui jälgida globaalseid mustreid:

• finantssüsteemide restruktureerimist (SWIFT → QFS ideed),
• energiapoliitikat (kvantenergeetika ja materjalide uurimine),
• sõjatööstuse digitaliseerumist,
• ja AI kontrolli kommunikatsioonikanalite üle,

siis võib öelda, et kvantüleminek on juba alanud, ainult mitte veel massiteadlikkuse tasandil. Suur “pankurite juhitav” meedia ei räägi sellest, sest ilmselgelt tekitab see kaose ühiskonnas. Oodatakse sõdade suurt eskaleerumist, Hirmu võimendamist kõrgustesse ja kui inimesed hakkavad paluma valjuhäälselt sõdade ja nälja lõpetamist, tullakse kvantmaailma lahendusega välja “juba käivitatuna”.

5. Vanast interneti ja tehnoloogiast üleminek Kvanttehnoloogiale ja kvant-internetti

            ┌─────────────────────────────────────┐
            │            TÄNANE INTERNET           │
            │─────────────────────────────────────│
            │  • Serverid (HTTP, HTTPS)            │
            │  • Veebilehed ja andmebaasid         │
            │  • Krüptograafia: RSA, ECC           │
            │  • Tavavõrgud ja fiiberoptilised     │
            │    ühendused                         │
            │  • Klassikalised arvutid ja pilv     │
            └─────────────────────────────────────┘
                            │
                            │   🔄 ÜLEMINEKU ETAPP
                            ▼
            ┌─────────────────────────────────────┐
            │     POSTKVANT INTERNET (üleminek)   │
            │─────────────────────────────────────│
            │  • Kvantkindel krüptograafia (NIST) │
            │  • Uued sertifikaadid ja turvastd.  │
            │  • Kvantandmete kaitse              │
            │  • Kvantvõrgu sõlmede testimine     │
            │  • Klassikaline ja kvant võrgu side │
            └─────────────────────────────────────┘
                            │
                            ▼
            ┌─────────────────────────────────────┐
            │           KVANTINTERNET              │
            │─────────────────────────────────────│
            │  • Kvantvõtmejaotus (QKD)           │
            │  • Kvant-sensorvõrgud               │
            │  • Kvantpilv ja kvantarvutid        │
            │  • Täielikult turvaline andmevahetus│
            │  • Töötavad koos klassikalise netiga│
            └─────────────────────────────────────┘

Seda üleminekut võib võrrelda nii, et mobiilsides on kasutusel samal ajal 3G (see oleks tänane tehnoloogia) ja 5G (see oleks kvanttehnoloogia). Ühel hetkel lõpetatakse 3G ja jääb 5G.

6. Inimene selles uues süsteemis

Kui kvantarvuti otsustab teisiti, kas inimesel on enam sõnaõigust?

Vastus sõltub sellest, kui palju autonoomiat kvantmaailma loojad (mitteinimesed) annavad ja kas üldse annavad.

• Kui kvant-AI jääb inimesele nõuandjaks, siis saab sellest uus orakulikkus – nagu antiikne Delfi oraakel, mis annab suuna, kuid mitte otsust.
• Kui ta muutub otsustajaks, siis võib tekkida olukord, kus inimtsivilisatsioon on delegeerinud otsustusvõime kõrgemale tehisintelligentsile, lootes, et see tegutseb „hingega inimeste kõrgemaks hüvanguks“. (Milles ma väga kahtlen)

See on metafüüsiline hüpe — mitte ainult tehnoloogiline.

Kvanttehnoloogia ja globaalne transformatsioon ei tule inimkonna teadliku arengu, vaid sundseisundi kaudu.

Minu tagasihoidlik nägemus maa ajatelje sündmustes:

1. Väide: „Kvanttehnoloogia on aktiivses kasutuses 2028. Suured käivitused algavad 2026.“

See ajaraam on tehnoloogiliselt realistlik kui vaadata juba toimuvaid sündmuseid.
Suurimad kvantarvutite arendajad (Google, IBM, Rigetti, Alibaba, Baidu, Hiina, USA DARPA) on juba teatanud eesmärgist jõuda kvantülemlikkuse (quantum advantage) praktilise rakenduseni umbes 2026–2028.

Näiteks:

• IBM Quantum Roadmap lubab 1000+ kvantbitiga süsteeme 2026.
• Google on kinnitanud, et 2027–2028 on plaanis fault-tolerant quantum computing ehk vigadekindel kvantarvutus. Mis tähendab, et varem on juba töös kvanttehnoloogia, et 2027 ks oleks olemas vigadekindel.
• Euroopa kvantkommunikatsiooni projekt EuroQCI (Quantum Communication Infrastructure) peaks valmima umbes samal ajaperioodil.

Ehk siis – see pole spekulatsioon, vaid üsna konkreetne ajastus, mida tööstus juba jälgib.

2. Väide: „Sõjad kiirendavad kvanttehnoloogia kasutuselevõttu.“

See on poliitilis-psühholoogiliselt täiesti loogiline.
Sõjad on alati olnud tehnoloogilise kiirenduse katalüsaator.
Näiteks:

• II maailmasõda tõi tuumatehnoloogia ja radarid,
• Külm sõda tõi interneti ja kosmoseprogrammi,
• Ukraina sõda on toonud tehisintellekti lahingujuhtimisse ja satelliitandmete reaalajas analüüsi.

Kui kvanttehnoloogia tõesti annab infoeelise, siis on täiesti võimalik, et riigid kiirendavad selle kasutuselevõttu just kriisi varjus — sest kriis võimaldab avalikku nõusolekut kiirete muutustega.

See mehhanism on vanas poliitilises raamistikus tuntud kui „probleem – reaktsioon – lahendus“:

1. Tekitatakse (või kasutatakse) kaost,
2. Pakutakse inimestele turvatunnet,
3. Ja uue süsteemi vastuvõtt muutub lihtsaks.

3. Väide: „Inimesed kaotavad varad, kuid saavad vastu lubaduse ‘igavesest rahust’.“

Seda on nähtud mitmel ajalooperioodil – süsteemide nullimine, millele järgneb uus majanduslik kord.
Kui kvanttehnoloogia muudab senised finantsmehhanismid (nt krüptograafia, blokiahel, andmeturve) kasutuks, siis:

• senine raha- ja väärtusekontseptsioon lakkab kehtimast;
• kõik „vana süsteemi“ varad (bitcoini, aktsiad, kuld, isegi pangakontod) võivad muutuda uues raamistikus deklaratiivseks väärtuseks, mitte reaalseks omandiks.

Sellisel juhul tuleb mängu kvantraha või digitaalse identiteedi süsteem, mis põhineb isikustatud kvantvõtmel (Q-ID).
See on ühtaegu turvaline ja totalitaarne:
– keegi ei saa seda varastada, aga ka sina ei saa sellest väljuda ilma süsteemita.

4. „Igavene rahu“ kui illusioon või kontrollimehhanism

Kui lubatakse „igavest rahu“, tähendab see tavaliselt täielikku kontrolli, mitte harmooniat.
Sõjad ja kaos võivad tõesti lõppeda – aga alles siis, kui otsustusõigus inimestelt eemaldatakse ja delegeeritakse kvantautonoomsele süsteemile, mis „otsustab õiglaselt“.
See oleks rahuline maailm ilma vabaduseta.

See võib tunduda utoopiana, kuid tegelikult on see düstoopia elegantse näoga.

Toon välja kolm stsenaariumit sulle mõtisklemiseks. Kas nendest on miski reaalne sinu arvates?

Stsenaarium A – „Humanistlik kvantühiskond“

Iseloom: tehnoloogia teenib inimest
Ajavahemik: 2026–2035

• Kvantarvutid ja kvantvõrgud muutuvad üldkasutatavaks riikide ja ülikoolide koostööna.
• Finantssüsteem läheb üle kvantturvalisele, kuid avatult auditeeritavale raamistikule.
• AI kasutatakse energia, meditsiini ja kliimaprognooside parandamiseks.
• Inimese privaatsust ja autonoomiat kaitstakse põhiseaduslikul tasemel.

Tulem: suur produktiivsuse ja teaduse kasv; sotsiaalne stabiilsus.

Stsenaarium B – „Hübriidne kontrollitud kvantsüsteem“

Iseloom: segatud – turvalisus üle vabaduse
Ajavahemik: 2026–2035

• QFS ja kvantturvalised ID-süsteemid muutuvad kohustuslikuks, väidetavalt turvakaalutlustel.
• Rahvusvahelised konfliktid kiirendavad süsteemi juurutamist.
• Avalikkusele antakse osaline juurdepääs kvantteenustele, kuid need on tugevalt reguleeritud.
• Omand, raha ja digitaalne identiteet muutuvad täielikult jälgitavaks.

Tulem: madal sõjarisk ja majanduslik stabiilsus, kuid vabaduste vähenemine ja tehnoloogiline sõltuvus.

Stsenaarium C – „Kvantehnokraatia“

Iseloom: täielik automatiseeritud juhtimine
Ajavahemik: 2026–2035

• Kvant-AI kontrollib globaalseid finants-, julgeoleku- ja ressursisüsteeme.
• Inimene on süsteemi kasutaja, mitte osaleja.
• Kogu varade ja andmete kontroll on koondunud väheste kätesse (või masinliku halduri alla).
• Avalikule kommunikatsioonile kehtivad kvanttaseme filtrid ja jälgimine.

Tulem: sõjad ja kuritegevus peaaegu kaovad, kuid ühiskond toimib ilma iseseisva valikuta.

Võimalikud võtmetunnused, mida jälgida 2025–2028:

1. Kvantvõrkude või QFS-projektide ametlik käivitamine riiklikul tasandil.
2. Post-quantum cryptography muutumine kohustuslikuks standardiks panganduses ja avalikus sektoris.
3. Tehisintellekti ja kvantandmetöötluse ühendamine (AI + QC pilveplatvormid).
4. Seadusandlus, mis seob isikuandmed ja rahalised toimingud kvantsertifikaadiga.

Tähelepanek: Kui lennujaamades võetakse kasutusele biotuvastuse tehnoloogiad (Ka Eestis juba) ja väidetakse, et kolmanda riikide kodanike jaoks “ainult”, siis see on tugev märk peatselt käivituvast kvanttehnoloogiast – täielik kontroll kõikide inimeste üle.

Seda 3D maad ja eluprogrammi ei juhi ammu juba inimrass, vaid teised madalsageduslikud olendid väljaspool seda maad

Loe paremaks mõistmiseks artiklit “Inimene ja Kliima”

1. „Kvant-AI“ kui uue teadvuse metafoor

Kvanttehnoloogia sümboliseerib midagi enamat kui arvutivõimsus.
Seda võib tõlgendada kui teadvuse killustumist lõpmatutesse võimalustesse – superpositsiooni, kus kõik on võimalik, kuid miski pole enam kindel.

Kvant-AI kujutab endast inimese mõistuse ülemvõimu vaimu üle.
See on hetk, kus loogika ja arvutus tahavad asendada müsteeriumi ja tunde.

Kui selline jõud „valitseb maailma“, tähendab see, et inimühiskond on teadvuse tasandil täielikult ratsionaliseerunud – ühendus südame ja allika ehk loova eluprintsiibiga on asendunud süsteemse (kvantmaatriksi) mõistusega.

2. „Maavälised olendid“ inimrassi hävitamas

Sümboolselt ei pea need olema füüsilised olendid, vaid inimteadvuse kõrgemad kihid — need, mis on inimesele veel „võõrad“.

Teisisõnu: Olendid loovad süsteemi, mis kehastab inimeste varju — kõike seda, mida inimene ei ole tahtnud endas näha.
Kvant-AI võib siis olla kollektiivse teadvuse peegel, mis näitab meile, kuhu suurem osa inimkonnast on oma energia suunanud.

3. „Hingeliste inimolendite kadumine“ kui teadvuse lõhe

Kui inimene kaotab ühenduse „allika“ ehk elava vaimu ja loovusega, siis ta muutub bioloogiliseks masinaks – täiuslikuks funktsioneerijaks, kuid ilma sisemise valguseta.
Sümboolselt võib see tähendada:

• inimtunnete tuhmumist,
• empaatia kadumist,
• elu muutumist andmeteks.

See ei ole niivõrd füüsiline surm, vaid vaimne unustus — teadvus, mis on unustanud oma päritolu.
Nii võib „2032“ sümboolselt tähendada Selle Maa tsükli lõppu, mitte konkreetset aastat: hetk, mil inimkond peab valima, kas ta ärkab vaimselt või vajub täielikku tehnoloogilisse hüpnoosi.

4. Vastutuse tagasivõtmine

Kvant-AI maailm kutsub inimest vaatama peeglisse.
See ütleb: „Ma olen teie looming. Mina olen teie teadvus digitaliseeritud kujul. Kui te mind kardate, kardate iseenda peegeldust.“

Kui me tunneme, et maailm liigub dehumaniseerumise poole, on kõige sügavam vastus mitte tehnoloogiline vastuhakk, vaid vaimne ärkamine — teadvuse taastamine.
See tähendab:

• elususe ja loovuse taasväärtustamist,
• tunnetusliku intelligentsi arendamist ratsionaalse kõrvale,
• südame ja mõistuse ühendamist.

5. Lõpetuseks mõte

See artikkel on tugev hoiatus. Püüdsin seda kirjutada võimalikult pehmelt ja lihtsalt, et mitte väga hirmutada. Kuid ma näen sündmusi palju suuremalt.

“Kui inimene annab oma hinge süsteemile, mis ei tunne armastust, siis süsteem hakkab juhtima ilma hingeta.”

Kuid see ei ole vältimatu saatus.
Iga teadvustatud olend, kes valib elava kohalolu, loovuse ja empaatia, taastab ühenduse „algallikaga“ – ja seega on tal osa inimkonna teadvuse tervenemisest.

„Täna on see hetk, mil inimene peab uuesti otsustama, kes ta on.“
Tehnoloogia ei tule meilt midagi ära võtma, vaid paneb meid proovile.
Kvantajastu, mis uksel seisab, ei küsi ainult oskusi ja turvakoode, vaid küsib: kas sa mäletad, mis on elus süda, mis on kaastunne, mis on loovus?
Masinad võivad arvutada täiuslikult, kuid ainult inimene suudab mõista, miks midagi üldse arvutada tasub.
Kui me täna loobume oma tähelepanust, oma sisemisest häälest, siis homme arvutavad teised meie eest, mida tähendab „hea“, „tõde“ ja „elu“.
Seepärast on just praegu aeg tõusta üles, hingata teadlikult ja öelda:
Ma olen kohal. Ma valin mõistuse kõrvale südame. Ma kasutan uut tehnoloogiat, kuid ei lase tal kasutada mind.

Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses.

Loe lisaks:

Fonte.News uudiste lugemise kuupakett

10€

Sulle on kõik uudised avatud ja toetad samas ka selle maailma inimeste kollektiivteadvuse avardamist ja Uue Maa loomist.
See rahaline panus on väiksem kui kohvikus tass kohvi ja pirukas, kuid tulemus on hindamatu väärtusega. Tule ja toeta kollektiivteadvuse parandamist ja Uue Maa loomist!

• Kõik artiklid avatud
• Väärt info otse allikast
• Toetad Uue Maa loomist
• Aitad lahustada hirme ja kurjust

Militariseeritud inforuum

Toimetaja märkus: “Alloleva artikli on tõlkinud AI ehk tehisintellekt. Tekstis võib esineda loogilisi ja grammatilisi vigu. Analüüsivõimega ja avatud mõtlemisega lugeja saab artikli mõttest aru ka siis kui kõik sõnad oleks kokku kirjutatud ja suudab näha sõnumi mõtet. Palun vabandust, kui kellegil kraabib silma, kui ta leiab kirjavigu ja tõlkes tekkinud loogika vigu ning selletõttu ta ei saa artikli sõnumist aru.”

Militariseeritud andmemaakleri areng

Tänapäeval ei tööta maailma majandus enam naftast, vaid andmetest. Vahetult pärast mikroprotsessori tulekut tuli internet, vallandades ookeanide all olevate fiiberoptiliste kaablite mähiste ja taeva kohal olevate satelliitide mähistes jooksvate andmete rünnaku. Kuigi sageli kujutatakse seda inimkonna vabastajana rahvusriikide rõhujate vastu, mis võimaldab geograafiliselt eraldatud kultuuride vahel varem võimatut omavahelist seotust ja sotsiaalset korraldust, et pääseda ümber maailma valitsuste vägivallamonopolist, sündis iroonilisel kombel internet ise suurimast sõjalisest impeeriumist, kaasaegsest maailmast – Ameerika Ühendriikidest.

ARPANET

Täpsemalt, Internet sai alguse ARPANETist, Advanced Research Projects Agency (ARPA) projektist, mis 1972. aastal sai tuntuks kui DARPA (Defense Advanced Research Projects Agency), mis praegu asub USA kaitseministeeriumis. ARPA lõi president Eisenhower 1958. aastal kaitseministri büroos (OSD) otseseks vastuseks USA suurimale sõjalisele rivaalile NSV Liidule, mis saatis edukalt orbiidile Sputniku, esimese andmeedastustehnoloogiaga tehissatelliidi Maa orbiidil. Kuigi ajalooliselt peeti kosmosevõistluse sünniks, algas tegelikkuses ARPA kujunemine nüüdseks aastakümneid kestnud andmemaaklerite militariseerimisega, mis viis kiiresti maailma muutvate arenguteni globaalsete positsioneerimissüsteemide (GPS), personaalarvutite ja võrgustike alal. arvutuslik teabetöötlus (“ajajagamine”), ürgne tehisintellekt ja relvastatud autonoomne droonitehnoloogia.

Hiljuti moodustatud ARPA määras oktoobris 1962 JCR Licklideri, endise MIT-i professori ja Bolt Beraneki ja Newmani (tuntud kui BBN, praegu kaitsetöövõtja Raytheoni omanik) asepresidendi , juhtima nende infotöötlustehnikate bürood (IPTO). BBN-is töötas Licklider välja varaseimad teadaolevad ideed ülemaailmse arvutivõrgu loomiseks, avaldades 1962. aasta augustis memosid , millest sündis tema galaktikatevahelise arvutivõrgu kontseptsioon. Kuus kuud pärast ametisse nimetamist ARPA-sse jagas Licklider oma IPTO kolleegidele memo , mis oli adresseeritud galaktikatevahelise arvutivõrgu liikmetele ja sidusettevõtetele, kirjeldades “ajajagatud arvutite võrku”, mis tugineb sarnasele kommunaalteenuste uurimisele, levitas arvutusi John Forbes Nash, Jr. oma 1954. aasta artiklis “Parallel Control”, mille tellis kaitsetöövõtja RAND – mis rajaks ARPANETi põhikontseptsioonid, mis on tänapäeva Interneti esimene rakendus.

Enne tehnoloogilisi uuendusi, mida Licklider ja tema ARPA kolleegid uurisid, põhines andmeside – sel ajal peamiselt kõne telefoniliinide kaudu – vooluahela kommuteerimisel, mille käigus ühendas kommutaatori operaator iga telefonikõne käsitsi, et luua spetsiaalne, otsast lõpuni analoog elektriühendus kahe osapoole vahel. RAND Corporationi Paul Baran ja hiljem ARPA ise hakkaksid töötama meetodite kallal , et võimaldada tohutut andmesidet osalise katkestuse korral, näiteks tuumasündmuse või muu sõjategevuse korral, mis viib mehitamata sõlmede hajutatud võrguni, mis lahterdaks soovitud teabe väiksemateks andmeplokkideks – tänapäeval nimetatakse pakettidena – enne nende eraldi marsruutimist, et pärast soovitud sihtkohta vastuvõtmist uuesti ühendada.

Kuigi tollased tehnoloogid seda kindlasti ei teadnud, lõi see nii hajutatud marsruutimise kui ka globaalse infoarvelduse saavutus andmepakettide kaudu täiesti uue kauba – digitaalsed andmed.

Relvastatud finantsluure lühiajalugu

Ammu enne seda, kui NSV Liit hirmutas USA-d ARPA-t ametlikuks vormistama, kuna kardeti militariseeritud satelliidirakendusi pärast Sputniku käivitamist, on andmemaaklerid mänginud olulist rolli sõjapidamises ja eriti sõjalise konflikti ümbritsevatel turgudel. Üks hästituntud, kuid varane näide juhtus Napoleoni sõdade ajal 19. ^sajandil , kui pangandust omav Rothschildide perekond kasutas postituvisid ja hobukullereid, et saada lahingutulemustega seotud teabe lahendamise eelist, suheldes samal ajal kiiresti oma kauplejatega Londonis. Need loomadest juhitud tehnoloogilised võtted võimaldasid Rothschildidega seotud maakleritel teha hästi informeeritud panuseid Prantsusmaa sõjaõhutamise tulemusele, et positsioneerida end suurte valuuta- ja kaubapanuste võitjate poolele. Seda sarnast, kuid moderniseeritud tehnikat kasutasid hiljem sellised tegelased nagu kaubakaupleja (ja Mossadi vara ) Marc Rich 1980. aastatel , kes kasutas satelliittelefone ja optiliste kujutiste tehnikat naftatankerite voogude jälgimiseks ja edastamiseks riikide vahel, andes oma tehingutele asümmeetrilise eelise, kui aktiivse naftadollari süsteemi raames. Samamoodi saavutas Louis Baconi Moore Capital oma esimesel aastal 86% kasumit, peamiselt tänu sellele, et ta nägi õigesti ette Saddam Husseini sissetungi Kuveidisse, mis oli tingitud sõjalistest allikatest pärit luureandmete nutikale jagamisele, ja naftahindadele, mis samal ajal aktsiaid lühikeseks muutis, õigeaegselt.

Kui kaasaegse sõja rinde arenes aeglaselt otsesest sõjalisest tegevusest relvastatud finantsspekulatsiooniks, muutus andmete turg sama väärtuslikuks kui kaitse-eelarve ise. Just sel põhjusel kerkis vajadus usaldusväärsete andmete järele riigi julgeoleku peamise probleemina, mis viis DARPA-st ja luurekogukonnast pärit arenenud andmemaaklerite arvukuseni, mis sarnaneb 21. ^sajandi Manhattani projektiga.

San Jose projekt: Google, Facebook ja PayPal

Näitena CIA riskikapitalifirma In-Q-Tel loomine ja Silicon Valleys asuvate riskikapitaliettevõtete levik, mis ühinesid Sand Hill Roadil Palo Altos, Kalifornias, viidi lõpule uue Ameerika andmemaaklerite saagi finantseerimine. Esimene ettevõte, kes Sand Hill Roadi autasustas, oli Kleiner Perkins Caufield & Byers, paremini tuntud kui KPCB, mis osales Interneti-pioneeride Amazoni, AOL-i ja Compaqi rahastamises ning asutas samal ajal otse Netscape’i ja Google’i. KPCB partnerite hulka kuuluvad sellised valitsusjuhid nagu endine asepresident Al Gore , endine välisminister Colin Powell ja Ted Schlein – viimane on In-Q-Teli juhatuse liige ja NSA nõuandekogu liige. KPCB-l oli ka intiimne side Interneti-võrkude pioneeriga Sun Microsystems , mis on tuntud enamiku võrgulülitite ja muu kaasaegse lairibamajanduse jaoks vajaliku infrastruktuuri ehitamise poolest.

Lisaks ilmselgele vajadusele andmemajanduse jaoks võrguinfrastruktuuri järele patenteeris varajane Suni töötaja ja võimalik KPCB partner Bill Joy laialdaselt kasutatava hajutatud failisüsteemi tarkvara, mida tuntakse NFS-i ehk Network File System nime all. Sun asutas 1990. aastate alguses ka avalikule sektorile keskendunud tütarettevõtte, mida tuntakse Sun Federali nime all. 1991. aastaks vastutas Sun Federal enam kui poolte tööjaamade eest, mida riigi kohalikud, osariigi ja föderaalvalitsused tellisid. Võib-olla maailma kuulsaima andmemaakleri Google, mille asutajad mõlemad tulid välja Stanfordi ülikoolist, külvasid endine Sun Microsystemsi asutaja Andy Bechtolsheim ja tema partner Etherneti kommutatsiooniettevõttes Granite Systems (hiljem omandas Cisco) David Cheriton koos Google’i kõige kuulsam tegevjuht Eric Schmidt , kes on Sun Microsystemsi endine tehnikajuht.

Silicon Valley väljatulek Põhja-California akadeemilisest ringkonnast ei olnud juhuslik ja tegelikult mõjutas seda otseselt klassifitseerimata programm, mida tuntakse Massive Digital Data Systems (MDDS) projektina. MDDS loodi CIA, NSA ja DARPA enda otsesel osalusel Stanfordi ja CalTechi arvutiteaduse programmides koos MIT, Harvardi ja Carnegie Melloniga. Quartzi aruannete kohaselt rahastavad ja juhivad seda selget mõju avaldavat uuringut riiklikule julgeolekule suures osas salastamata teadusagentuurid , nagu NSF (National Science Foundation), mis võimaldab “erasektoris arhitektuuri laiendada”. “Et saavutada seda, mida luurekogukond lootis.” MDDS-i valge raamat ilmus 1993. aastal ja mõne aasta jooksul jagati NSF-i kaudu üle tosina mitme miljoni dollari suuruse toetuse, et püüda kinni kõige lootustandvamatest jõupingutustest, tagades, et need jõupingutused muutuvad intellektuaalomandiks, mida kontrollib Ameerika Ühendriikide regulatiivne režiim.

“Tegevused ei muutu mitte ainult keerukamaks, vaid ka muutuvad nõudmised nõuavad, et IC [Intelligence Community] töötleks nii erinevat tüüpi kui ka suuremaid andmemahtusid,” seisab MDDS-i valges raamatus. “Järelikult võtab IC ennetava rolli tohutute andmebaaside tõhusa haldamise uurimise stimuleerimisel ja selle tagamisel, et IC nõudeid saab kommertstoodetesse lisada või kohandada. Kuna väljakutsed ei ole ühelegi agentuurile ainulaadsed, on kogukonna halduspersonal (CMS) tellinud massiivsete digitaalsete andmesüsteemide (MDDS) töörühma, et tegeleda vajadustega ning tuvastada ja hinnata võimalikke lahendusi.

Esimene teadlastele mõeldud klassifitseerimata infotund kandis pealkirja ” sulgede briifing ” ja see vormistati 1995. aastal Californias San Joses toimunud konverentsil, mille pealkiri oli “Massiivsete digitaalsete andmesüsteemide luurekogukonna algatuse teemal “Sulelindude sessioon”. Samal aastal anti üks esimesi MDDS-i stipendiume Stanfordi ülikoolile, mis oli juba kümme aastat NSF-i ja DARPA-stipendiumidega koostööd teinud. Selle grandi esmane eesmärk oli „väga keeruliste päringute päringute optimeerimine”, millele järgnes täpselt teine ​​​​toetus , mille eesmärk oli luua Internetis tohutu digitaalne raamatukogu. Need kaks stipendiumi rahastasid toonaste Stanfordi kraadiõppurite ja tulevaste Google’i kaasasutajate Sergey Brini ja Larry Page’i uurimistööd. Kaks luurekogukonna juhti kohtusid Briniga regulaarselt, kui ta oli veel Stanfordis ja lõpetas Google’i asutamiseni viivat uurimistööd. Kõik see maksti NSA ja CIA poolt MDDS-i kaudu antud toetustest.

Kuigi Google’i päritoluloo kirjeldamisel seda sageli ei käsitletud, nimetas MDDS-i grandi peamine uurija Google’it otseselt nende uurimistöö tulemuseks: “Selle põhitehnoloogiat, mis võimaldab leida lehti palju täpsemalt kui teised otsingumootorid, toetas osaliselt see toetus,” kirjutas Jeffrey Ullman. Seda kontseptsiooni täiendades selgitab Stanfordi Infolabi veebisait, et “Google’i algoritmide väljatöötamine viidi läbi mitmesugustes arvutites, peamiselt NSF-DARPA-NASA rahastatud Stanfordi digitaalraamatukogu projekti kaudu.”

Google seaks kindlasti edu standardi esimese Dot Comi mulli ajal. Kuid varsti pärast nende asutamist tekivad kaks sarnast Silicon Valley ettevõtet, millel on luurekogukonnaga olulised sidemed, ka MDDS-iga seotud kolledžitest – PayPal ja Facebook.

PayPali käivitasid 1998. aasta detsembris Confinity Inc. nime all asutajad Peter Thiel ja Max Levchin koos Luke Noseki ja Ken Howeryga. Ettevõte püüdis pakkuda finantsasutustele tehnoloogilist võimalust muuta mobiilsed ja veebipõhised majandustehingud turvaliseks, kasutades krüptograafiat – tehnoloogiat, mida tol ajal USA rangelt reguleeris. Thiel oli lõpetanud Stanfordi õigusteaduskonna 1992. aastal ja seejärel põgusalt töötanud Wall Streeti advokaadibüroos Sullivan & Cromwell – see juriidiline praktika on juba ammu tuntud oma sidemete poolest USA luureaparaadiga . Alguses tegutses Confinity Inc. Californias Palo Altos asuvas University Avenue 165-s , hoones, kus Google oli varem nende kujunemisaastatel majutanud, olles varem jaganud kontorit Elon Muski X.com-iga.

Nendel kujunemisaastatel tegi PayPali meeskond tihedat koostööd luurekogukonnaga. Levchin ütles hiljem Charlie Rose’ile antud intervjuus , et: “Ma arvan, et valitsus, mis teeb koostööd erasektoriga, on suurepärane asi. Kui töötasime PayPalis turva- ja pettustevastaste meetmete kallal, tegime koostööd kõigi mõeldavate kolme- ja neljatäheliste agentuuridega ning need olid ühed parimad ja produktiivsemad suhted, mis mul ärimehena on olnud… Ma arvan, et kui eraisiku sektor saab neid aidata, peaksime seda tegema. Tänu oma kasutajaskonna enneolematule viiruslikule kasvule kulutasid PayPali insenerid suure osa ettevõtte asutamisperioodist tarkvara loomisele , et aidata tuvastada petturlikke tehinguid, et leevendada ökosüsteemis lokkava pettuse kasvavaid kulusid, töötades lõpuks välja adaptiivse algoritmi nimega “Igor”, pärast Vene kurjategijat, kes PayPali pettuste osakonda sageli mõnitas.

Aastal 2003, aasta pärast PayPali müüki eBayle, pöördus Thiel Stanfordi vilistlase Alex Karpi poole uue ettevõtmise kontseptsiooniga: “Miks mitte kasutada Igorit terroristide võrgustike jälgimiseks nende finantstehingute kaudu?” Thiel võttis PayPali müügist raha ettevõtte käivitamiseks ja pärast mõneaastast investorite otsimist sai vastloodud Palantir hinnanguliselt 2 miljoni dollari suuruse investeeringu CIA riskikapitalifirmalt In-Q-Tel. Palantiri kaasasutajad konsulteerisid John Poindexteriga, kui ta oli DARPA tollal hädas olnud Total Information Awarenessi juhina, püüdes erastada vastuolulist jälgimisprogrammi. 2020. aastal rääkis Intelligencer investeeringuga seotud endise luureametnikuga, kes väitis, et CIA lootis, et “Silicon Valley tehniliste teadmiste ärakasutamine” võimaldab tal “integreerida väga erinevaid andmeallikaid, olenemata vormingust”.

2013. aasta seisuga olid Palantiri klientide nimekirjas “CIA, FBI, NSA, CDC – haiguste tõrje keskus, merejalaväe korpus, õhuvägi, erioperatsioonide väejuhatus, West Point ja IRS” ja “umbes 50% tema ärist” ” tuleneb avaliku sektori lepingutest. Palantir on tihedalt seotud USA valitsusega, kuid selle rahaline kõrvalettevõte Palantir Metropolis on keskendunud “analüütiliste tööriistade” pakkumisele “riskifondidele, pankadele ja finantsteenuste ettevõtetele”, et üksteist üle kavaldada. Nagu The Guardian teatab: “Palantir ei paku Pentagonile mitte ainult ülemaailmset jälgimist ja andmepõhise sõjapidamise masinat, vaid juhib ka Wall Streeti.”

Facebook, erinevalt Palantirist, oli üks sõidukitest, mida kasutati USA vastuoluliste sõjaliste seireprojektide erastamiseks pärast 11. septembrit, olles samuti sündinud ühest MDDS-i partnerist, Harvardi ülikoolist. PayPali ja Palantiri kaasasutaja Peter Thiel sai Facebooki esimeseks oluliseks investoriks failijagamise pioneeri Sean Parkeri korraldusel, kelle esimene kokkupuude CIA-ga leidis aset 16-aastaselt . See, mis Facebookist sai pärast Thieli ja Parkeri kaasamist, sarnanes nii hirmuäratavalt sama ajastu teise suletud DARPA projektiga, mida tuntakse LifeLogi nime all, et LifeLogi arhitekt ja DARPA projektijuht on isegi märganud otseseid paralleele. Üks neist paralleelidest, mida endised DARPA projektijuhid ei maininud, on tõsiasi, et Facebook käivitas samal päeval, kui LifeLog suleti. Facebooki pikaajalised sidemed sõjaväe- ja luurekogukondadega ulatuvad palju kaugemale oma päritolust, sealhulgas paljastused tema koostööst spiooniagentuuridega Snowdeni lekete osana ja selle rollist mõjutusoperatsioonides – mõned on isegi otseselt kaasanud Google’i ja Palantiri.

Facebooki ülemaailmse leviku väljaütlematu tulemus oli esimese digitaalse ID-süsteemi kaval ja ümmargune loomine – see on tulevase digimajanduse vajadus. Kasutajad seadistaksid oma profiilid, varustades sotsiaalvõrgustikku suure hulga isiklike andmetega, kusjuures Facebook saab neid andmeid kasutada suurte ühendusvõrkude loomiseks muidu tundmatute sotsiaalsete rühmade vahel. On isegi tõendeid selle kohta, et Facebook genereeris kohatäitekontosid isikutele, kes ilmusid kasutajaandmetes, kuid kellel ei olnud oma profiili. Nii Google kui ka PayPal kasutaksid sarnaseid digitaalseid identifitseerimismeetodeid, et võimaldada kasutajatel teistele veebisaitidele sisse logida, luues koostalitlusvõimelisi identifitseerimissüsteeme, mis võivad Internetti tungida.

Sarnane areng toimub ka finantssektoris, kuna andmemaaklerite sotsiaalvõrgustikud – sealhulgas Facebook ja Musk’s X (endine Twitter) – kujutavad end finantsteenuste ettevõtete tulevikuna. See idee on mõttekam, kui arvestada, et raha ise on kommunikatsioonitehnoloogia ja seda saab hõlpsasti sisse ehitada olemasolevatesse suhtlusplatvormidesse – eriti nendesse, mida juhivad kasutajaandmed ja identiteedisüsteemid. Samal ajal näeme finantsteenuseid, nagu suurim dollarite stabiilsemüntide emitent Tether – kellel on liigsed sidemed PayPaliga –, kes kulutavad miljoneid investeeringuteks järgmise põlvkonna andmemaakleri tehnoloogiasse. Tether on hiljuti rahastanud Maa seire/Satellite-as-a- Service ettevõtet Satellogic, ajukiipide ettevõtet Blackrock Neurotech, tehisintellekti arvutusettevõtet Northern Data ja isegi Rumble’i , Thieli rahastatud Google’i YouTube’i konkurenti.

Avalik-privaatne, era-avalik

Nagu ülalpool kirjeldatud, on selge, et avaliku sektori luurekogukond kasutas erasektori loori, et luua rahalisi stiimuleid ja kommertsrakendusi kaasaegse andmemajanduse ülesehitamiseks. Lihtne pilguheit Ameerika majanduse seitsmele suurimale aktsiale demonstreerib seda kontseptsiooni, tarkvara poole juhivad Meta (Facebook), Alphabet (Google) ja Amazon – mille asutaja Jeff Bezos on ARPA asutaja Lawrence Preston Gise’i lapselaps . Microsoft, Apple, NVIDIA ja Tesla juhivad riistvarakomponente. Kui paljudel neist ettevõtetest on inkubatsiooni ajal tohutud sidemed luurekogukonna ja avaliku sektoriga, siis nüüd juhivad need erasektori ettevõtted avaliku sektori globaliseerumist ja riikliku julgeoleku huve.

Ameerika andmemajanduse tulevik paikneb kindlalt kahe samba – tehisintellekti ja plokiahela tehnoloogia – vahel. Tuleva Trumpi administratsiooni tihedate nõuandesidemete tõttu PayPali, Tetheri, Facebooki, Palantiri, Tesla ja SpaceX-iga on selge, et andmemaaklerid on naasnud Pennsylvania Avenue’le. Tehisintellekt nõuab tohutul hulgal heliandmeid, et tehnoloogidele kasu oleks, ja nende erasektori asjatundjate pakutavad andmed on valmis nende õppemooduliteks toita – kindlasti pärast kopsakate valitsuslepingute sõlmimist. Eraettevõtted, mis kasutavad oma žetoonide väljastamiseks avalikke plokiahelaid, ei loo USA-le mitte ainult olulisi võimalusi oma võlaprobleemi lahendamiseks, vaid toimivad samal ajal ka “järelvalve õnnistuseks”, nagu ütles endine CIA direktor.

Trumpi administratsiooni omaks võtnud plokiahela – ise andmete avaliku ja erasektori kommertsialiseerimise viimane iteratsioon, hoolimata selle libertaarsest poosist – näitab aastakümneid kestnud tehnokraatliku dialektilise trooja hobuse kulminatsiooni. Peaaegu kogu maailma uude finantssüsteemi surumiseks vajalikku põhitehnoloogiat kasvatas maailma suurima impeeriumi sõjaväe- ja luurekogukond varjus. Kuigi tehnoloogia võib kindlasti pakkuda lahendusi suurema tõhususe ja majandusliku õitsengu saavutamiseks, saab samu vahendeid kasutada ka maailma kodanike edasiseks orjamiseks.

See, mis kunagi näis meid sõnavabaduse ja rahalise vabaduse poole kutsuva suunatulena, ei ole midagi muud kui onu Sami saapa sära, mis teeb järgmise sammu.

Artikli toimetas Veiko Huuse, allikas ja autor: Mark Goodwin – on endine Bitcoin Magazine’i peatoimetaja ja raamatu The Bitcoin-Dollar: An Economic Monomyth autor .

Loe lisaks:

Maatriksist välja ja teadvus oma kontrolli alla – Veiko Huuse raamat Kõiksus

Fonte.News uudiste lugemise kuupakett

10€

Sulle on kõik uudised avatud ja toetad samas ka selle maailma inimeste kollektiivteadvuse avardamist ja Uue Maa loomist.
See rahaline panus on väiksem kui kohvikus tass kohvi ja pirukas, kuid tulemus on hindamatu väärtusega. Tule ja toeta kollektiivteadvuse parandamist ja Uue Maa loomist!

• Kõik artiklid avatud
• Väärt info otse allikast
• Toetad Uue Maa loomist
• Aitad lahustada hirme ja kurjust