Kas ChatGPT AI on “Soolapuhuja”? AI ei ole lõplik tõde.

Hiljutine arutelu kasutajate seas tõi esile olulise segaduse: miks annab ChatGPT AI sama küsimuse puhul erinevatele inimestele erinevaid vastuseid ja miks ChatGPT tõlgib tekste “valesti”? Kas süsteem “õpib inimest tundma” ja kohandab vastuseid tema järgi, ja kas AI loob uusi tähendusi sõnadele erinevates keeltes – kas toimub inimese ümber programmeerimine olema mitteinimene ja rääkima uut keelt? Püüan seda välja selgitada.

Vastus on nüansirikkam.

Miks ChatGPT AI vastused küsimustele ja tõlked on erinevad?

AI ei tööta nagu kalkulaator.

• Faktiküsimustes (nt 2+2=4, või päike on inglise keeles “sun”) on vastus stabiilne
• Enamik küsimusi on aga selgitavad, mitte must-valged, tõlked võivad olla erinevad ja sõltuvad palju kontekstist ja “suurest pildist”

See tähendab:

• vastused võivad olla erineva stiili, näidete ja rõhuasetusega
• sisu võib olla sama, kuigi vorm ja mõte erineb

Lisaks mõjutab vastust:

• jooksva vestluse kontekst
• küsimuse sõnastus (kui täpselt ja sisukalt sa oma küsimuse esitad)
• AI programmeeritud mudeli sisse programmeritud väike juhuslikkus (et vastused ei oleks robotlikud – iga kord annab erinevat moodi vastuse)
• On jäänud mulje, et ChatGPT kasutab “varjatud” algoritme – mis kaardistab AI ga suhtleva inimese, et “temale sobivad” vastused anda

Oluline: kui mälu (vestluse ajaloo meelespea) pole sisse lülitatud, ei kasuta AI sinu varasemaid vestlusi uutes vastustes (nii ütleb ChatGPT looja), kuid on palju kogemusi minul endal, kus jääb mulje, et AI mäletab siiski minu vestlusi.

Väga tihti vastab ChatGPT, “et sellele küsimusele või väitele pole teaduslikku tõepärast selgitust(jätab vastamata või selgitamata), või “seda teemat ei saa selgitada ChatGPT reeglite tõttu” või “Selle teema kohta pole kinnitatud andmeid”, jne. – ChatGPT -l on “varrukast” palju vabandusi võtta, et mitte vastata. Sellega juba kitsendab ChatGPT enda “teadmisi” oluliselt.

Suurim risk: “see tundub õige”

Ekspertide hinnangul on suurim oht mitte AI ise, vaid see, kuidas inimesed vastuseid kasutavad.

Levinud viga:

“See vastus tundub loogiline, järelikult see on õige.”

See võib viia:

• kinnituskallutatuseni (valid info, mis sobib sinu arvamusega)
• valede otsusteni
• sõltuvus AI st, mis kustutab inimese enda mõtlemisvõime, analüüsivõime, kriitikameele, loomisvõime ja iseendasse usu

Mida inimesed AI käest kõige rohkem küsivad?

Tervis ja toitumine

Näiteks:

• “Mis on keto dieet?”
• “Kas mul võivad need sümptomid olla ohtlikud?”

Risk:
AI võib anda üldise vastuse, aga ei asenda arsti diagnoosi – AI ei tea sinu tervise digilugu ja kogu elu elustiili minuti täpsusega.

Näiteks AI võib KETO dieedi kohta anda lugematu arv erinevaid vastuseid. Toon siin 3 erinevat vastust kui palusin selgitada “Mis on KETO dieet?”. Esitasin AI -le kolm korda ühe ja sama küsimuse:

I VASTUS

Mis on keto dieedi põhiidee?

Tavaliselt kasutab keha energiaks süsivesikuid (nt suhkur, leib, pasta).
Keto puhul:

• süsivesikud viiakse väga madalaks
• rasvade osakaal tehakse kõrgeks
• valk on mõõdukas

Selle tulemusena läheb keha seisundisse, mida nimetatakse ketosis.

Mis on ketosis?

Ketosis tähendab, et:

• keha ei saa enam piisavalt süsivesikuid
• hakkab energia saamiseks rasvu lagundama
• maks toodab nn ketokehasid, mida keha kasutab “kütusena”

Lihtsamalt:
keha lülitub “suhkrupõletuselt” → “rasvapõletusele”

Mida keto dieedil süüakse?

Tüüpilised toidud:

• liha, kala, munad
• juust, või, koor
• pähklid ja seemned
• madala süsivesikuga köögiviljad (nt brokoli, spinat)

Mida välditakse:

• suhkur, maiustused
• leib, pasta, riis
• enamik puuvilju

Milleks seda tehakse?

Inimesed kasutavad keto dieeti peamiselt:

• kehakaalu langetamiseks
• veresuhkru kontrolliks
• mõnel juhul meditsiinilistel põhjustel (nt epilepsia ravis ja teiste autoimmuunhaiguste ravis)

Oluline märkus

Keto ei sobi kõigile:

• võib tekitada alguses väsimust (“keto gripp”)
• vajab teadlikku planeerimist
• pikaajaline mõju sõltub inimesest

II VASTUS

Keto toitumine on dieet, kus inimene vähendab süsivesikud miinimumini ja asendab need peamiselt rasvadega. Selle eesmärk on viia keha seisundisse nimega ketosis, kus energia saadakse mitte enam suhkrust, vaid rasvadest.

Kuidas see töötab?

Tavaliselt:

• sööd süsivesikuid → keha teeb neist glükoosi → kasutab seda energiaks

Keto puhul:

• süsivesikuid on väga vähe
• glükoosi ei jätku
• keha hakkab tootma ketokehasid rasvast
• need asendavad glükoosi energiaallikana

Makrod (lihtsustatud)

• ~70–75% rasv
• ~20–25% valk
• ~5–10% süsivesikud

Plussid ja miinused lühidalt

Plussid:

• võib aidata kaalu langetada
• vähendab isu mõnel inimesel
• stabiliseerib veresuhkrut

Miinused:

• alguses raske harjuda
• toiduvalik piiratud
• ei pruugi sobida pikaajaliselt kõigile

Ühe lausega kokkuvõte

Keto toitumine on viis panna keha kasutama rasva peamise energiaallikana, vähendades süsivesikud peaaegu nulli.

III VASTUS

Kujuta ette, et sinu keha on nagu auto.

Tavaliselt töötab see auto suhkru peal (see tuleb leivast, pastast, kommidest).
Aga keto toitumisega tehakse nii, et suhkrut peaaegu ei anta.

Mis siis juhtub?

Keha ütleb:
“Mul ei ole enam suhkrut… mida ma nüüd teen?”

Ja siis ta avastab:
“Ahhaa! Ma saan kasutada rasva kütusena!”

Seda seisundit nimetatakse ketosis.

Mida siis süüakse?

Keto puhul süüakse rohkem:

• liha ja kala
• mune
• juustu ja võid
• pähkleid

Ja vähem:

• kommi
• leiba
• pastat

Üli-lihtne kokkuvõte

Keto tähendab:
annad kehale vähe suhkrut
keha hakkab kasutama rasva energia saamiseks

Vastuste kokkuvõte: Nagu näed, on AI andnud 3 erinevat moodi vastust. Kui küsida veel sama küsimust, annab ta jälle uue lähenemisega vastuse.

Siin toon veel ühe näite, et ChatGPT AI ei otsi või ei leia olulisi allikaid. Näiteks: küsisin et kas Eestis on KETO toodete epoodi, kus müüakse erinevaid küpsetussegusid. Ta ei leidnud mulle ühtegi epoodi. Kui ütlesin, et Eestis on Golden Stevia epood, mis on KETO toodete müüa. Siis Chat GPT vastas, et “sul on õigus, tõepoolest on olemas goldenstevia.ee epood ja nemad müüvad palju keto tooteid……”. Kinnitus sellest, et AI ei suuda vajalikke allikaid leida ja nii jääb küsijal palju infot saamata.

Inimesed küsivad tihti AI käest Raha ja Investeerimise kohta

Näiteks:

• “Kuhu investeerida 1000 eurot?”
• “Kas krüpto on hea mõte?”

Risk:
AI ei tea sinu finantsolukorda → soovitus võib olla liiga üldine või sobimatu.

Õppimine ja teadmised

Näiteks:

• “Selgita kvantfüüsikat lihtsasti”
• “Aita mul kodutöö ära teha”

Risk:
Kui võtta vastus kontrollimata, võib õppimine muutuda pealiskaudseks.

Suhted ja eluotsused

Näiteks:

• “Mida teha kui partner ei vasta?”
• “Kas peaksin töökohta vahetama?”

Risk:
AI ei tunne sinu elu konteksti → vastus võib olla liiga lihtsustatud.

Tõlkimine

AI tõlkimine on küll kiire ja mugav, kuid paljud minu ja teiste kogemused kinnitavad, et AI ei tõlgi õigesti. Ta asendab laused ja sõnad, mis muudavad algteksti tähenduse ja mõtte. Raamatuid, teadustöid ja teisi mahukaid täpsust nõudvaid dokumente AI abil tõlkida ei soovita, sest tekstid muutuvad arusaamatuks ja mõte muutub.

Näiteks: Teen ekraanipildi toote kirjeldusest (inglise keel) ja palun AI-l tõlkida poola keelde. AI tõlgib aga eksib mõne sõnaga ja isegi numbriga. Kui pildil on toote kaal näiteks 243g, siis AI pakub 250g. Küsid, et miks valesti tegi, et kaal on teine number, siis ta parandab alles selle. Korduvad järelkontrollid kinnitavad AI massilisi eksimusi.

Kui tahad tõlkida mingisse keelde, siis sa pead seda keelt ise tajuma ja teadma, pead üle kontrollima teiste tõlkeprogrammidega. Kuid suuremahulised ja täpsust nõudvad tõlketööd tuleks anda professionaalsele teadmainimesele tõlkida.

Mitte mingil juhul ma ei soovita pimesi AI tõlget uskuda.

Kus see Tõene info peitub? Kust seda tõde otsida?

Teadmainimesed räägivad, et tõde tuleb otsida iseendas. Kuid Kõksuse vaates pole absoluutset tõde olemas, sest ka Kõiksuse loodud universum areneb pidevalt ja kõik muutub. Kõik on täpselt nii nagu on ja igaühele on tema unikaalne teadvus ja arengutee (õppimine siin maal). Pole vale ega tõde, pole halba ega head – on täpselt nii nagu on.

Vaimsed ja teadusinimesed (eksperdid) on aga ühes asjas ühel arvamusel – internet ja AI programmid on limiteeritud informatsiooniga ja need ei võta infot iseseisvalt Universumi ühisväljast (info- ja valgusväli). See mida internetis levitatakse ja AI programmid kasutavad on “pisike mikronano osake suures ookeanis”.

Väga paljud rahvusvaheliselt tuntud, professionaalsed nõustajad, koolitajad ja teadmainimesed on loonud enda AI programmi, kuhu nad on sisestanud nende endi teadmised, elutöö ja teadustööd. Ja nende AI programmidele ei saa juurdepääsu ChatGPT ega teised ülemaailmsed AI programmid (Gemini, Grok, Meta, DeepSeek). Seega, juba see fakt kinnitab, et ChatGPT-l pole värsket ja kogu vajalikku infot. Siin toon ühe näite, kelle töödele (kogu elutööle – need on tasu eest) pole teistel AI programmidel juurdepääsu – Gary Brecka tasulised koolitusprogrammid ja õppematerjalid.

Päeva lõpuks jõuab analüüsivõimega ja kriitikameelega inimolend teadmisele, et tõde polegi olemas. On igale inimesele resoneeruv info – sõltub inimese enda DNA-st, sagedusest ja energiast.

Milleks AI kasulik on ja kuidas see päriselt töötab?

Google, AI programmid (Gemini, Grok, DeepSeek, ChatGPT, META, jpt.) ja muud allikad:

• annavad infot (erineva kvaliteediga)
• ei garanteeri absoluutset tõde – ei anna üldse tõde
• vajavad tarka tõlgendamist

Küsija roll:

• valida usaldusväärsed allikad – mitte leppima ühe allika vastusega
• võrrelda infot
• teha järeldused

AI kasutajale oluline teadmide:

“Vastutus tõe leidmise eest on inimesel endal, kes küsib AI käest, teise inimese käest otse või Universumilt otse”

See on suur vahe.

Näide

Kui küsid:

• “Kas keto dieet on tervislik?”

Saad:

• ühelt allikalt: “jah, aitab kaalust alla võtta, tervendab rakke ja parandab autoimmuunhaiguseid”
• teiselt: “võib olla riskantne pikaajaliselt”

Tõde ei ole kummaski vastuses eraldi.
Tõde tekib siis, kui:

• mõistad konteksti
• tead, kellele see kehtib
• seod info iseenda olukorraga

AI kasutmaiseks mõttemudel

Mõtle nii:

• AI / Google / ChatGPT / … = taskulamp
• Sina = otsustaja, kuhu valgust suunata

Taskulamp ei otsusta, mida uskuda – sina otsustad.

Mida see tähendab kasutajale?

Eksperdid soovitavad lihtsat reeglit:

AI = abiline, mitte otsustaja, mitte tõe edastaja

Hea praktika:

• küsi lisaküsimusi (“miks?”, “millal see ei kehti?”)
• vaata mitut vaatenurka
• kontrolli olulist infot teistest sõltumatutest allikatest
• vaata tõlgitava sõna tähendust erinevate keelte kaudu – “ristvaatlus”

3 küsimuse kontrollmeetod

Enne kui usaldad AI vastust, küsi endalt:

1. Kas see on kontrollitav fakt või lihtsalt selgitus?
2. Kas see kehtib minu olukorras või on üldine?
3. Kas ma kontrollisin seda veel kuskilt?

Kokkuvõte

Tehisintellekt on võimas tööriist, aga mitte eksimatu autoriteet. AI on limiteeritud ja “tsenseeritud” AI loojate poolt. Kõigi selle Maa AI programmide loojad täidavad selle Maa globalistide narratiivi elluviimist – Transhumanistlik Kvantajastu.

• AI ja otsing ei anna “lõplikku tõde”
• need annavad erinevaid võimalikke vastuseid ja vaatenurki
• tõde ei ole küsijas, aga
• vastutus tõe leidmise eest on küsijal

“Kõige targem kasutaja ei ole see, kes saab kiire vastuse – vaid see, kes oskab küsida õigeid küsimusi ja kahelda vastustes.”

Mini-juhend: kuidas kasutada AI-d ja otsingut targalt

AI ja otsingumootorid on tööriistad, mitte lõplik tõde. Kasuta neid nii:

1. Küsi selgelt ja täpselt

Halb küsimus → segane vastus
Hea küsimus → kasulik vastus

Lisa kontekst:
“Kas keto dieet on tervislik keskealisele istuva eluviisiga inimesele?”

2. Küsi alati “miks?” ja “millal see ei kehti?”

Hea vastus peab:

• selgitama põhjuseid
• tooma piirangud

Näide:
“Miks see toimib?”
“Milliste inimeste puhul see ei sobi?”

3. Kontrolli vähemalt 3 ja enam allikat

Ära jää ühe vastuse peale.
Võrdle:

• AI vastus
• usaldusväärne veebileht
• spetsialisti arvamusartiklid
• suhtle otse selle teemaga seotud inimesega

4. Erista fakt ja arvamus

• Fakt: kontrollitav (nt 2+2=4; “vesi keeb 100°C juures”)
• Arvamus: sõltub kontekstist (nt “parim dieet”)

Küsi: “Kas see on tõendatud või hinnang?”

5. Vaata, kas info kehtib SINU puhul

Üldine nõuanne ≠ isiklik lahendus

Küsi:
“Kas see kehtib minu olukorras (vanus, tervis, eesmärk,…)?”

6. Ole eriliselt ettevaatlik teemadel:

• tervis (ravimid, haigused, raviprotokollid,…)
• raha ja investeerimine
• õigus (eriliselt kriitiline olla AI vastustes)
• suhted

Nendel juhtudel kontrolli alati lisaks paljudest erinevatest allikatest ja vajadusel konsulteeri spetsialistiga.

7. Ära vali ainult seda, mis “tundub õige”

See on kõige levinum viga.

Eelista:

• loogikat
• tõendeid
• allika usaldusväärsust

8. Kasuta AI-d mõtlemise abilisena

Mitte: “anna mulle vastus”
Vaid:

• “selgita erinevaid vaatenurki”
• “too plussid ja miinused”
• “aita mul otsustada”
• “mis on teaduslikult selle kohta öeldud”
• “mis on mitteametlikult ja teaduslikult tõendamata selle kohta öeldud”
• Tavaliselt, üsna tihti, AI ei kasuta uuemaid teadusavastusi ja tõendeid, samuti nad ei leia uusimaid artikleid ega ka tunnustatud teadmainimeste loenguid. Siis on oluline, et sa küsid AI käest konkreetsete teadmainimeste jagatud info kohta “Kas Hr X räägib mõistlikku juttu” või “Hr. X räägib selle kohta midagi muud”, jne.
• Ole küsimisel loov ja “mängi uurijat”

Kiirkontroll (enne kui usud vastust)

Küsi endalt:

1. Kas see on fakt või arvamus?
2. Kas see kehtib minu olukorras?
3. Kas ma kontrollisin seda mujalt?

LÕPETUSEKS

“AI ei asenda kunagi inimese mõtlemist – ta toetab seda.
Parimad otsused sünnivad siis, kui inimene ühendab targalt tehnoloogia ja kriitilise mõtlemise, loovutamata oma keha, hinge ja vaimu.”

Kas ChatGPT AI on “soolapuhuja”? Ma võrdlen ChatGPT ja tema konkurente “kaardimooridega” ja “ennustajatega” ja minu vastus on jah – on “soolapuhuja”. Küsija ei saa teada tõde, ta saab mingi informatsiooni, mida ta peab ise kriitiliselt analüüsima ja kontrollima paljudes teistes kanalites.

Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses, valguse teejuht

Loe lisaks sarnasel teemal: