Fonte.News uudiste lugemise kuupakett

10€

Sulle on kõik uudised avatud ja toetad samas ka selle maailma inimeste kollektiivteadvuse avardamist ja Uue Maa loomist.
See rahaline panus on väiksem kui kohvikus tass kohvi ja pirukas, kuid tulemus on hindamatu väärtusega. Tule ja toeta kollektiivteadvuse parandamist ja Uue Maa loomist!

• Kõik artiklid avatud
• Väärt info otse allikast
• Toetad Uue Maa loomist
• Aitad lahustada hirme ja kurjust

Alguses on see vaevumärgatav. Mõni väike eksimus, mõni vaikne vassimine kohtuotsuses, mõni “ebaõnnestunud” uurimine, kus olulised tõendid kaovad. Rahvas noogutab — eks inimesed ju eksivad, mõtleb. Kuid siis tulevad suured lood: röövimised, kuriteod, poliitilised ja rahalised manipulatsioonid, mida “juhuslikult” ei karistata. Ja need, kes pidanuks seisma õiguse ja rahva kaitsel, muutuvad ükskõikseteks pealtvaatajateks. Või veel hullem — kuritegude vaikivateks kinnitajateks.

Õiglustundetust ei teki iseenesest. Seda tekitatakse ja hoitakse üleval teadlikult, sihilikult ja süstemaatiliselt:

• Keele ja sõnade manipulatsiooniga: Kui vargusest saab “omandiõiguse ümberkorraldamine” ja kuriteost “väike menetlusviga”, hakkab rahvas kahtlema, mida ta üldse õiguseks pidas.
• Valikulise karistamisega: Väikese inimese eksimus saab avalikuks häbipostiks, võimul oleva süü rullitakse vaiba alla.
• Mätsimise ja vaikimisega: Ajakirjandus vaikib kõige tähtsamatest küsimustest. Inimeste viha ja pettumus summutatakse skandaalidega teisejärgulistel teemadel.
• Pseudovõimu legitiimimisega: Süüdlased saavad aumärke, ordeneid, tunnustust — nagu preemiat reetmise eest.

Kõigel sellel on kindel ja külm eesmärk:

Õpetada rahvale abitust.

Õpetada, et õigus ei kehti kõigile. Et ausus ei vii kuhugi. Et tugev ja küüniline jääb alati võitjaks, ja et õiglus muutub kaubaks, mida müüakse ja ostetakse, nagu iga teistki kaupa.

Kui rahvas on selle ära õppinud — et õiglus on farss ja lootus narride pärusmaa —, siis ei ole teda enam võimalik mobiliseerida ei vabaduse, ei iseseisvuse, ei tuleviku nimel.

Sest miks kaitsta riiki, mis sind ei kaitse?

Miks riskida oma eluga, kui sind koheldakse kui odavat numbrit võõraste huvide teenimises?

Õiglustundetuse tagajärg rahva jaoks

Kui õiglus sureb, sureb ka usaldus.

Kui usaldus kaob, jääb järele ainult vaikne, külm võõrandumine:

• rahva ja riigi vahel,
• kodanike ja seaduste vahel,
• ühiskonna ja võimu vahel.

Rahvas muutub vaikivaks, kibestunuks ja ükskõikseks. Süda tardub. Silmad vaatavad, kuid ei näe enam lootust.

Ja kui lõpuks saabub päev, mil riik vajab oma rahvast, on rahvas vait. Sest ta on õppinud: teda ei kuulata, teda ei kaitsta ja teda kasutatakse.

Õiglustundetuse külvamine on odav ja lühiajaline võit võimulolijatele, kuid see on aeglane ja kindel enesetapp kogu rahva ja riigi jaoks.

Sest kui keegi ei räägi enam tõtt, kui keegi ei tõsta enam pead ülekohtu vastu, siis ei kao mitte ainult õiglus. Koos õigusega hääbub ka rahvas ise — vaikselt, märkamatult, nagu tuli, millele pole enam õhku.

Loe lisaks:

Kuula Eestlaste Teise Avaliku Koosoleku ettekandeid:

See on ka põhjus, miks saavad kohtunikud tegutseda karistamatult ja seaduste vastaselt!

Olen kajastanud kümneid korruptiivseid lugusid, kus kohtunikud ja ametnikud on rikkunud seaduseid, süstemaatiliselt ja karistamatult. Olen rääkinud tänasest Eesti Vabariigi põhiseadusest, et see peaks kaitsma kodanike Riigi eest ja ametnike ebaõigluse eest. Kuid tõendid ja faktid kinnitavad, et Eesti Põhiseadus kaitseb hoopis kurjategijatest riigijuhte, kohtunikke ja ametnikke.

Kui Põhiseadus, mis peaks kaitsma rahvast, ei kaitse rahvast, mis on järgmine tegevus sellise hierarhia likvideerimiseks?

Ma olen paljude kohtunike ja ametnike seaduste rikkumiste kohta esitanud järelpärimised ja saanud põhimõtteliselt korduvalt vastuseid, et “keegi midagi teha ei saa, et tuleb kohtusse pöörduda”. Kuid just kohtunikud saadavadki korda kuritegusid. Kes siis neid kohtunikke vastutama paneb?

Nende kolme kohtuniku lugu sai alguse artiklist:

https://fonte.news/kuidas-halduskohtunikud-karolin-soo-maret-hallikma-ja-daimar-liiv-eiravad-pohiseadust-ja-peavad-koiki-abivajajaid-petisteks/

Siin on Riigikogu Põhiseaduskomisjoni vastus minu kirjale, kus palusin algatada juurdlus kolme seadusi rikkunud kohtunike, Karolin Soo, Maret Hallikma ja Daimar Liiv, suhtes. Sellest vastusest loete välja, et põhiseaduse järgi ei saa kohtunikke vastutusele võtta:

Samade kohtunike kohta esitasin ka kaebuse Halduskohtu esimehele Kaupo Kruusveele ja tema vastas ühe lausega:

Ka prokuratuur ei alustanud uurimist:

Samade kohtunike tegevuse kohta saatsin uurimise taotluse mitmesse kohta ja vastati tähtaegselt kolmest kohast. Siin on üksused, kuhu pöördumise tegin:

Aadressid:

• Tallinna Halduskohtu esimees Kaupo Kruusvee
• Justiitsminister Liisa-Ly Pakosta
• Õiguskantsler Ülle Madise
• Põhiseaduskomisjon
• Sotsiaalkomisjon
• Kohtute haldamise nõukoda
• Riigiprokuratuur
• KAPO

Täna on Eestis olukord, kus valitsus ja kohtunikud tegutsevad karistamatult, sest Eestis EI KEHTI PÕHISEADUS JA VÕIM POLE RAHVA POOLT VALITUD!

Eestis on Autoritaarne režiim – põhiseadus ei kehti!

Alates 23.04.2025 hakkab kõik see kurjus lagunema ja selle eest hoolitseb Kõiksus. Kõik inimolendid ja mitte-inimolendid siin Maa Eluprogrammis, kes tegutsesid inimeste vastu ja rikkusid seaduseid, rikkusid kõrgemat moraali ja rikkusid Kõiksuse reegleid, saavad oma karistused. Kõiksus on otsused teinud ja meie faktilised hingelised elusad inimolendid vaatame seda pealt, kuidas see suur kurjus siit Maalt minema viiakse.

Veiko Huuse

Poliitikute maailmavaated, tegevus ja mõju Eestile

Poliitika on poliitiku maailmavaate rakendamine. Poliitika on täpselt selline, kus on poliitiku fookus, kas selle poliitiku on valinud rahvas (Eestis on 966 000 valijat ja kas näiteks poliitikul on rahva enamuse toetus, kui ta sai riigikokku või valitsusse 2500 häälega ainult, näiteks?), kes on selle poliitiku “sõbrad” ja millesse või kellesse usub.

Analüüsi kokkupanemisel on kasutatud ChatGPT AI abi ja inimeste kommentaare sotsiaalmeedia kanalites.

Varro Vooglaid (EKRE fraktsiooni liige, mitte erakonna liige, SAPTK)

• Maailmavaade: Konservatiivne ja tugevalt religioosne (katoliiklane). Rõhutab kristlikku moraali, patriarhaalset peremudelit ja religioosse kasvatuse olulisust.
• Tegevus: SAPTK-i asutaja. Asutas poistekooli, mis peegeldab piiratud sookäsitlust. Tema vaated ei esinda terviklikku jumalikku harmooniat, kus mees ja naine on ühtne loovjõud.
• Kriitika: Poistekool ning religioossed dogmad võivad takistada avatud ja kättesaadava hariduse pakkumist. Tema autoriteetlik käekiri pole kooskõlas vabade rahvaste Rahva Võimu ideega. Varro Vooglaid on Eestis üks tugevamaid õiguseksperte ja paljudel on küsimus “Miks ta ei tegele Põhiseaduse küsimusega ja võimude lahususe lõpetamisega?”
• Põhiseaduse § 1: Pole teinud kordagi ettepanekut selle muutmiseks.

Martin Helme (EKRE)

• Maailmavaade: Trumpilik rahvuskonservatiiv. Tugev suveräänsuse ja traditsioonide kaitsmine, euroskeptiline.
• Tegevus: EKRE juht. Vastandub migratsioonile ja globalismile. Toetab rahvusriiki, ent tema tegevus on jätnud Eestist polariseeritud kuvandi. Kurikuulsa Covid pandeemia NETS lepingu käivitaja, mis põhjustas rahva meeleavaldused ja rahulolematuse.
• Kriitika: Hirmuõhkkonda loov retoorika, sisuliste lahenduste nappus, liialt välisriikide poliitilisele jõule toetuv.
• Põhiseaduse § 1: Pole teinud kordagi ettepanekut selle muutmiseks.

Mart Helme (EKRE)

• Maailmavaade: Radikaalne rahvuslane, ajalooteadlane. Rõhutab rahvusidentiteeti ja mineviku kangelaslikkust.
• Tegevus: EKRE rajaja. Siseministrina põhjustas rahvusvahelisi skandaale.
• Kriitika: Liigne vastandumine, mis takistab riigijuhtimise tõhusust, liialt välisriikide poliitilisele jõule toetuv. Kurikuulsa Covid pandeemia NETS lepingu käivitaja, mis põhjustas rahva meeleavaldused ja rahulolematuse.
• Põhiseaduse § 1: Pole kordagi algatanud muutmist.

Kaja Kallas (Reformierakond, peaminister 2021–2024)

• Maailmavaade: Liberaalne, globalistlik, tugevalt EL ja NATO suunal, tugev ja jõuline sõdade toetaja, e-valimiste toetaja.
• Tegevus: Tõi Eesti fookusesse EL-is, juhtis valitsust kriisiajal (COVID, Ukraina sõda). Toetas maksutõuse ja liberaalset peremudelit.
• Kriitika: Suutmatus suhtlemisel rahvaga, arendada majandust, ohjata inflatsiooni ja sotsiaalset ebavõrdsust. Venemaal tegutseva abikaasa kaudu tekkis suur usalduslõhe. Kaja Kallase hirmuõhutamine ja sõja õhutamine on loonud temast suure ohu kogu maailma rahvastele. Tema isa Siim Kallas sai kuulsaks Eesti Rahvale kuuluva raha 10 miljoni USD varastamisega VEB fondi vahendusel(väidetavalt oli see summa enam kui 30 miljonit USD), milles küll Eesti kohus ta “puhtaks pesi”, kuid arvestades seda, et Eesti Kohtusüsteem on korruptiivne juba alates 1991 aastast ja on Vabamüürlaste mõju all, siis “valitud” tegelastel on “kuriteod” lubatud.
• Põhiseaduse § 1: Pole kordagi algatanud muutmist ega sellest rääkinud.

Kristen Michal (Reformierakond, peaminister alates 2024)

• Maailmavaade: Tehnokraatlik liberaal, majanduslikult orienteeritud, sõdade toetaja, e-valimiste toetaja.
• Tegevus: Rohepööre, erastamine, pro-EL suund, pro-sõjad. Tegutseb peamiselt EL-i juhiste ja turuloogika järgi.
• Kriitika: Karismapuudus, kaugus tavarahvast, elukogemuse puudus, majanduskogemuse puudus. Varem seotud parteilise rahastusskandaaliga. Pigem jätab lojaalse “süvariigi” käsutäitja mulje, kui et tal endal oleks iseseisev otsustusjulgus ja “munad”.
• Põhiseaduse § 1: Pole kordagi algatanud muutmist ega sellest rääkinud.

Jüri Ratas (Keskerakond, peaminister 2016–2021)

• Maailmavaade: Populistlik tsentrist, pro-vene valijaskond, pragmaatiline.
• Tegevus: Reetis Edgar Savisaare ja hiljem reetis erakonda, silma jäi veel Pensionireformiga (teine sammas vabatahtlikuks). Valitsuskoalitsioon EKRE-ga.
• Kriitika: EKRE kaasamine kahjustas mainet mõlemal erakonnal. Sõnum segane ja ühiskonda polariseeriv. Kurikuulsa Covid pandeemia NETS lepingu käivitaja, mis põhjustas rahva meeleavaldused ja rahulolematuse.
• Põhiseaduse § 1: Pole kordagi algatanud muutmist ega sellest rääkinud.

Urmas Reinsalu (Isamaa)

• Maailmavaade: Rahvuskonservatiivne, pro-NATO, pro-Sõjad (Ukraina), pragmaatiline.
• Tegevus: Välisminister, aktiivne välis- ja julgeolekupoliitikas. Tugevdas Eesti kaitsetahte kuvandit aga tegevused jäid kesiseks.
• Kriitika: Erakordselt tugev retoorika, sisulise väljundi puudumine. Kurikuulsa Covid pandeemia NETS lepingu käivitaja (Isamaa juht oli siis Helir-Valdor Seeder), mis põhjustas rahva meeleavaldused ja rahulolematuse.
• Põhiseaduse § 1: Pole kordagi algatanud muutmist ega sellest rääkinud.

Jevgeni Ossinovski (SDE)

• Maailmavaade: Vasakliberaalne, sotsiaaldemokraat, mitmekesisuse ja võrdsuse pooldaja.
• Tegevus: Tervise- ja hariduspoliitika. Alkoholipoliitika karmistamine.
• Kriitika: Tekkisid piirikaubanduse probleemid. Parteitoetus langes tema juhtimise ajal. Vaesus kasvas, sotsiaalkindlustuste ja pereväärtuste vähenemine.
• Põhiseaduse § 1: Pole kordagi algatanud muutmist ega sellest rääkinud.

Margus Tsahkna (Eesti200)

• Maailmavaade: Uuendusmeelne, liberaalne, pro-Euroopa Liit, pro-NATO, pro-Sõjad, pro-Rohepööre.
• Tegevused: Vahetanud erakondasid nagu mõni mees “sokke”. Kaitseministrina jäänud silma Eesti turvalisuse hävitajana ja sõja õhutajana.
• Kriitika: Erakonna sisesed juhtimisprobleemid on kandunud valitsuse töösse, strateegiate puudumine, mees “munadeta”(sotsiaalmeedia kanalites korduvalt mainitud).
• Põhiseaduse § 1: Pole kordagi algatanud muutmist ega sellest rääkinud.

Eesti areng viimase 10 aasta jooksul vastavalt poliitilistele juhtidele

Taavi Rõivas (2014–2016)

• Digitaalne areng, skandaalid
• Ebavõrdsus, majanduse ebastabiilsus, korruptsiooni kasv ja rahva väljavool säilisid.

Jüri Ratas (2016–2021)

• Regionaalne tugi, pensionireform, majanduse ebastabiilsus säilis
• EKRE-ga valitsus – polariseerumine ja mõlema erakonna usalduse kaotus, korruptsiooni kasv.
• Ühiskondlikud pinged tõusid.

Kaja Kallas (2021–2024)

• Inflatsiooni kasv, majanduse langus, maksutõusud.
• Sotsiaalne kihistumine, usalduskriis, korruptsiooni kasv, õiglusriigi hukk.

Kristen Michal (alates 2024)

• Taastuvenergia, rohepööre – kliimapettus, ministri kohale pandud “kellegi” käske täitma.
• Inflatsioon kasvab, sõja oht kasvab, korruptsioon kasvab, majandus hävib, õiglsuriik kadunud.

Järeldus: Vaikus § 1 üle – Rahva tahe maha vaikitud

Mitte ükski Eesti poliitik viimase 10 aasta jooksul ei ole avalikult sekkunud või algatanud Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 1 muutmist sellesse sõnastusse, nagu oli kirjas 1918. aasta manifestis: “Eestlasel on kõrgeim otsustusõigus”. Selle asemel domineerivad rahvusvaheliste agendade järgimine, parteilised huvid ja kaugus rahvast.

Eesti poliitiline eliit ei teeni täna rahvast, vaid võimulolekut iseenda ideoloogiliste, religioossete või majanduslike huvide täitmiseks. Nii kaua, kui põhiseaduse esimene lõige ei taasta eestlasele tema otsustusõigust, ei saa me rääkida tõelisest rahvavõimust ega suveräänsest Eestist.

Miks 800 aastat välisriikide poliitiliste jõudude orjuses olnud Eesti põlisrahvas võttis vastu Kõigi Eestlaste Manifesti 1918 aastal ja rõhutas, et Eesti Rahval On nüüdsest Kõrgeim Otsustusõigus? Kas neil oli juba nii valus ja taluvuspiir oli ületatud poliitikute türanniast? Miks vabamüürlane ja väliste poliitiliste jõudude käsutäitja Päts muutis ehk tühistas salaja selle Rahva Tahte ja muutis sõnastust, et Rahvas ei otsusta vaid kannab võimu? Kas välismaised poliitilised jõud ja rahatrükkijad nägid ohtu, et rahvas saab vabaks ja nad ei saa siis enam neid orjastada ja oma narratiivi ellu viia? Kas Islandil ja Shveitsis toimuvad samad protsessid, mis Eestis ja mujal maailmas – EI TOIMU! Nendes kahes riigis on Rahval Kõrgeim Otsustusõigus ja rahvas juhib riiki alt ülesse juhtimise põhimõttel.

Kas on aeg nõuda tagasi oma sõna õigus, oma maa ja oma tulevik?

Loe lisaks:

Kuid mis on meie seisukoht täna? Kas suudame öelda, et oleme valmis seisma silmitsi inimõiguste rikkumisega, mis võib meid tabada just meie koduuksel? Kas oleme hakanud uskuma, et inimõigused on vaid juristide või rahvusvaheliste organisatsioonide probleem? Kas see ongi tõeline vabadus?

Lugege edasi, et mõista, miks inimõiguste kaitsmine ei ole pelgalt kaugelt kuuldud ja eemaletõukav idee, vaid meie kõigi, igaühe kodanikukohustus.

1. Inimõiguste Keel: Lihtsus kui Tõde

Täna räägitakse inimõigustest palju, kuid sageli unustame, et nende taga seisavad tegelikult inimesed. Tõeline ja eluline tähendus jääb sageli liiga kaugele sellest, kuidas inimõigusi esitletakse. Kui õigused on määratletud keerulistes ja kaugetes mõistetes nagu „eluväärtused“, „väärkohtlemine“ või „poliitilised vabadused“, kaotame sideme nendega, kes nende õiguste eest tegelikult võitlevad.

Keerukus ei ole mitte ainult takistus mõistmisele, vaid see eemaldab meid emotsionaalsest ja vahetust kogemusest. Kujutage ette, et räägime tapmisest kui „õiguse rikkumisest elule“. Kas ei oleks lihtsam ja ausam öelda: “Inimene tapeti“? See pole pelgalt mõiste, vaid elu, mis on ära võetud ränga ja ebaõiglase vägivalla tõttu. Keerulised sõnad panevad meid unustama kurbuse ja viha, mida me peaksime tundma, kui õigusi rikutakse.

George Orwell on oma teoses Politics and the English Language juhtinud tähelepanu, kuidas poliitiline kõne kipub muutuma keerukaks ja manipuleerivaks, et peita tõsiasju ja vältida vastutust. Eufemismide kaudu varjatakse tõelist valu. Inimõigused ei tohiks olla abstraktsed mõisted, vaid elus ja käegakatsutavad reaalsused. Seepärast on oluline, et meie sõnum oleks sama lihtne ja otsekohene kui igapäevane keel – sest ainult siis jõuab see kõikidele, mitte ainult neile, kes mõistavad juriidilisi nüansse.

2. Meie Kõigi Kohustus: Inimõiguste Kaitsmine

Miks peaksime hoolitsema inimõiguste eest? Kas see ei ole vaid riigi ja rahvusvaheliste organisatsioonide ülesanne? Siin seisame kõik silmitsi keerulise küsimusega. Ükskõik, kas seisame vaikselt kõrvalt või tegutseme, meie vaikimine on mõistlikkuse tapja. Inimõiguste eest vastutavad mitte ainult juristid ja aktivistid, vaid igaüks meist. Meie igapäevased valikud – meie otsused, mida teha ja mida mitte teha – loovad maailmas suundumusi, mida me sageli ei märka. Kui me ei räägi, siis me vaikime. Kui me vaikime, siis muutume kaasosaliseks neile, kes neid õigusi rikuvad.

Tuginedes õiguse teooriale ja filosoofiale, tuleb mõista, et õigused on rohkem kui vaid individuaalsed eelised. Kõik me oleme osalised inimese õiguste kaitsmises, kuna iga inimese väärikus on meie ühine kohustus. Inimõigused on kõigile, mitte ainult neile, kes on meiega ühte meelt.

Kui vaesus tapab inimesi, ei tohi see olla ainult vaeste probleem. Kui sõjad hävitavad elusid, siis ei saa me neid ignoreerida kui kaugeid probleeme. Need ei ole ainult õiguste õigused – need on meie kõigi õigused.

3. Keerukuse vältimine: Kuidas luua sõnumeid, mis kõnetavad

Kuidas luua sõnumeid, mis ei jääks pelgalt keerukateks õigusteks, vaid kutsuks inimesi üles tegutsema? Küsimus ei ole ainult selles, kuidas esitada teavet, vaid kuidas luua sõnumeid, mis puutuvad inimese südamesse ja mõistusesse. Miks ei räägita tapmisest kui tapmisest ja alandamisest kui alandamisest? Miks räägitakse kodutute eluasemete puudumisest, aga unustatakse, et need on elud, mis on vägivaldse vaesuse tõttu hävinenud? Me ei saa endale lubada neid muresid sildistada kui „statistikat“.

Selleks, et saavutada tõeline inimõiguste liikumine, tuleb loobuda abstraktsiooni keelest, millega pidevalt manipuleeritakse. Miks ei võiks me rääkida „röövimistest“, mitte „kadunuks jäämisest“? Miks ei räägi me „tapmisest“ ja mitte „eluõiguse rikkumisest“? Keerukus ei tohi olla meie mänguväljak. Lihtsus ja konkreetsus on need, mis viivad meid kokku tegelikkusega.

4. Sotsiaalmeedia: Kuidas sõnumeid edastada?

Sotsiaalmeedia ajastul, kus emotsioonid võivad kiiresti polariseerida, on õigete sõnumite edastamine keeruline ja suur väljakutse. Kui tahame, et sõnum jõuaks tõeliselt inimesteni, ei piisa pelgalt igast sõnumist või pressiteatest. Meie ülesanne on rääkida mitte ainult õigustest, vaid ka nendest inimestest, kes neist õigustest ilma jäävad.

Kui meie sõnum on elus ja hingab, kui see on tõesti arusaadav ja emotsionaalne, siis me ei räägi enam abstraktsioone – me räägime inimestest, kellel on hirm, valu ja lootus. Miks öelda, et „on oht inimeste õigustele“ või „eluväärtusi rikutakse“, kui saame öelda: „Meie lapsed surevad nälga, meie pered elavad hirmus!“ See on sõnum, mis ei jäta kedagi ükskõikseks.

Meie ülesanne on mitte ainult kuulata, vaid ka tegutseda. Kuni iga inimene ei saa end tundma õigusena, millel on ühiselt jagatud väärtus, ei ole me saavutanud tõelist vabadust. Meie kohus on seista silmitsi õiguste alandamisega. Õiguste kaitse on igaühe ülesanne. Iga meie valik, iga meie sõna ja iga meie tegu on osa suuremast liikumisest, mis ei saa olla tagasi pööratud.

Kokkuvõte

Inimõigused ei ole midagi, mis jääb kaugeks ja abstraktseks. Nende tagamine ja kaitsmine on meie kõigi kohustus. Lihtsa ja otsese keele kasutamine aitab meil kõigil mõista, et inimõigused ei ole mitte ainult juriidilised mõisted või kauged probleemid – need on meie igapäevaelu osa. Seepärast on oluline rääkida lihtsas ja tõsises keeles. Inimõigused on meie kõigi probleem, me kõik oleme kaasvastutavad, sest kui üks kannatab, kannatame kõik. Me ei tohi olla ükskõiksed ega vaiksed – meie sõnad ja teod määravad, kas inimõigused on lihtsalt sõnad või elavad tõed.

Allikas: IPS-i ajakiri

Allikad:

1. Pinker, Steven. The Sense of Style: The Thinking Person’s Guide to Writing in the 21st Century.
2. Orwell, George. Politics and the English Language.
3. Wookieepedia. “C-3PO.”
4. Merriam-Webster. “EUPHEMISM Definition & Meaning.”
5. OpenGlobalRights. “Human rights in the post-truth era.”
6. Poem Analysis. “Euphony – Definition and Examples.”
7. Wikipedia. “Alliteration.”
8. Wikipedia. “Rhyme.”
9. Pilion Trust. “Fuck The Poor – Pilion Trust Adverts & Commercials Archive.”
10. WIRED. “Social Media CEOs Can’t Defend Their Business Model.”
11. ISHR. “Effective Narratives | A seat at the table.”

(C-3PO | Wookieepedia | Fännid; EUPHEMISM Definition & Meaning – Merriam-Webster: Iran Executes British Iranian National; Human rights in the post-truth era | OpenGlobalRights

Euphony – Definition and Examples – Poem Analysis; Alliteration – Wikipedia; Rhyme – Wikipedia; Fuck The Poor – Pilion Trust Adverts & Commercials Archive – YouTube; What is hope-based communcations?; Effective Narratives | A seat at the table | ISHR; The Sense of Style: The Thinking Person’s Guide to Writing in the 21st Century; Politics and the English Language | The Orwell Foundation; Social Media CEOs Can’t Defend Their Business Model | WIRED; Ending-Fortress-Europe.pdf.)

Mis on lahendus?

Nad pole inimesed, sest nad ei saa aru kui laps ütleb 90 korda EI

Käesolev artikkel on kooskõlastatud Kristiina Heinmetsaga ja temalt saadud info põhjal.

Ahti Kuuseväli – on kurikuulus kohtunik, kes on teinud kõik selleks, et lapse tahet ei arvestata ja lapse emal poleks mingit õigust lapsega olla. Ta on omaalgatuslikult teinud 3 kohtumäärust, esiteks Kadi Sitska ettepanekul omaalgatuslikult 100% hooldusòiguse ära võtnud ja teist korda Kadi Sitska avalduse alusel piiranud hooldusõigust, mõlemad otsused on Ringkonnakohus kinnitanud seadusvastaseks ja õigustühiseks! Need on kohe ümber lükatud. 

3. otsus oli salastada Andra Olmi poolt esitatud tõendid Kristiina ja tema esindajate eest, see on kohtupraktikas lubamatu ja sellise otsuse tegemine näitab kohtuniku ebapädevust, see on lubamatu. Kristiina avalikustas teema ja kohtunik ise võttis määruse tagasi. 

Helen Hääl – advokaat, kellest sai kogu see vägivaldne lapse hooldusõiguse juhtum alguse. Väidetavalt oli Helen Hääl ka Aivar Aigro armuke ja see motiveeris mõlemat tegutsema seaduseid ja kõiki moraalireegleid rikkudes, et laps emalt lõplikult ära võtta. Helen Hääle tegevus õnneks kohtutes vilja ei kandnud ja sellega lõppes ka armuleek, Aivar Aigro jättis Heleni maha. Kuid advokaat käivitas kogu selle vägivaldse protsessi, millel lõppu hetkel näha pole.

Astrid Asi – endine Harju Maakohtu esimees ja nüüdsest Peaprokurör pole näinud kohtunike tegevuses seadusevastasust, seega nõustunud sellega, et lapse tahe ei maksa midagi.

Risto Sepp – kohtutäitur, kes mängis suurt rolli koos laste heaolu spetsialisti Margrit Pitkvega, et Kristiinalt laps ära võtta. Ristol ja Margit Pitkvel oli samal ajal armuafäär, mõlemil neil lapsed ja elukaaslased. Risto Sepp kiusab Kristiinat Aivar Aigro nõudmisel, Kristiina enam ei tea, mitukümmend menetlust on tema suhtes Risto Sepp algatanud ja palju veel on menetluses, palju lõppenud.

Terje Krais – Tallinna LV õigusosakonna juht, kes saatis kirja advoktaatidele, et Kristiina Heinmets tuleks korrale kutsuda, kuna tema arvates Kristiina on narkouimas. Kuidas saab õigusalal töötada selline inimene, kes ekirja teel ja interneti vahendusel paneb diagnoose ja kuritarvitab võimu?

Marge Rungi – Tallinna Kesklinna linnaosa lastekaitse allüksuse juht, kes ei arvestanud kordagi lapse tahtega ja tegi kõik selleks, et lapse isa Aivar Aigro saaks oma tahtmise – laps vägisi, vastu lapse tahtmist, seaduseid rikkudes, laps enda juurde võtta elama ja lapse ema jätta ilma kõigist õigustest lapsele.

Margrit Pitkve – väärkohtles füüsiliselt oma enda vanemaid poegi, soovis ära tappa ka oma laste isa uue elukaaslase ja oli romantilises suhtes Risto Sepaga. Mõlemad on abielus ja 3 lapse vanemad! Kurikuulus laste heaolu spetsialist, kes rikkus mitmeid protseduuri reegleid ja seaduseid eesmärgiga Kristiinalt laps ära võtta. Töötab jätkuvalt Sotsiaalkindlustusametis lepingu alusel perelepitajana!

Villu Kõve – Kohtute esimees, kes pole seadust rikkuvaid kohtunikke tagandanud kohtuniku ametikohalt.

Raili Suits – Nõmme turvakeskuse juht, kes astus Kristiinast ja lapsest lihtsalt üle kui ema ja laps trepi ees pikali olid ja lapse isa jõuga last Kristiina sülest ära tahtis võtta. Keegi vahele ei astunud, ei Risto Sepp, Margrit Pitkve, politseiametnikud. Raili Suits rikkus samuti reegleid ja seaduseid, et Kristiina ei saanud lapsega inimlikult kohtuda.

Kadi Sitska – riigi poolt antud kaitsja Kristiina tütrele. Advokaat, kes peab edastama kohtule LAPSE TAHTE ja last kaitsma igasuguse kallutatuse, ametnike kuritegude eest ja ülekohtu eest. Kuid kõik on toimunud vastupidi ja advokaat on valetanud ja lapse huve ja tahet pole kohtule edastanud. Kadi Sitska sai tuntuks ka Aruküla mõrvari kaitsmisel, kus tahtis kohtunikule selgeks teha, et see mõrv polnud suur kuritegi. Lisaks sai Sitska kuulsust Pihlakodus dementse vanema naise vägistamise juhtumis, kus tema arvates polnud see vägistamine.

Andra Olm – advokaat, kes kaitseb Aivar Aigrot ja on valmis raha nimel valetama, jagab kohtumaterjale ajakirjandusele (Portugali kohtu materjali edastamine, mida seaduse järgi ei oleks tohtinud jagada ja selle info sai Sulev Vedler) ja võltsima dokumente.

Näide Andra Olm ütlusest pärandmeedias, kus täna ta teeb oma sõnadele vastupidi:

Erki Vabamets, Karmen Turk ja Maarja Pild – Triniti Advokaadibüroost, kes kaitsevad Aivar Aigrot, et laps kannataks jätkuvalt vaimset vägivalda ja kohtukiusu.

Aivar Aigro – Kristiina lapse bioloogiline isa, kellele absoluutselt ei lähe korda tema enda lapse TAHE ja vägisi surub last elama endaga koos, kasutades vabamüürlaste vennaskonna mõjuvõimu ja suurt rahakotti. Aivar Aigro on sarihageja nii tsiviil kui kriminaalkohtutes, koormab EV kohtusüsteemi ja eesmärk on Kristiina hävitamine. Seda kinnitab 4 kohtuotsust, majanduslik vägivald peale abielu, millest üks otsus on jõustumise ootel! Kas siin on näha inimese vaimse tervise jooni? Kui kaugele EV saab minna ja kuidas kõik pealt vaatavad? 

Toomas Tomberg – kurikuulus prokurör, on Fonte.News radaris juba mitme inimese kohtulooga. Kristiina Heinmetsa loo puhul tegemist prokuröriga, kelle kätte on koondatud kõik Aivar Aigro poolt algatatud kriminaalmenetlused. Alles eelmine nädal teatati PPAst, et Kristiina suhtes “igaks juhuks” ei algatata mitmete avalduse alusel mitmeid kriminaalmenetlusi!

Nimekiri on pikem, kuid need nimed on hetkel aktiivsed osalejad, kes tahavad Kristiinalt lapse ära võtta.

Järelvalve tuvastas 8 rikkumist: https://www.delfi.ee/artikkel/120340033/avalikkust-raputanud-juhtumiga-seotud-lastekaitsetoos-tuvastati-kaheksa-rikkumist

Loe rikkumiste raportit siit: https://www.facebook.com/permalink.php/?story_fbid=122108208602645601&id=61569368030436

See kogu artikkel sündis Kristiina Heinmetsa värskest FB postitusest, sest see oli minu (toimetaja) jaoks nii karjuvalt ebaõiglane ja ülekohtune, mida on kohtunikud ja ametnikud lisaks lapse bioloogiline isa, Kristiinale ja tema tütrele teinud. Jääb mulje, et selline terror on kõik võimu ja raha pärast, inimväärikus ja lapse tahe pole oluline.

Kristiina Heinmets postitus muutmata kujul, link: https://www.facebook.com/share/p/1BDNkXyeCK/

Ainuüksi üle 60 korra on viimase 11 kuu jooksul minu tütar öelnud, et ta ei soovi elada koos isaga. Ta on seda teinud otse vahetult Aivar Aigrole kohtumääruse täitmise käigus. 

Ta soovib elada koos emaga. Mitu korda ja mitu aastat peab laps ütlema isale, et ta ei soovi isaga koos elada? Kui palju kordi on piisav EV kohtu jaoks ja kui kaua peab laps taluma kohtunike survet, et ta peab isaga elama? 

Last sundida ei tohi ja füüsilise jõu kasutamine lapse suhtes on keelatud; aga seda taotleb nii minu tütart kui Pihlakodu vanemmemesid riigi esindajana kaitsev advokaat Kadi Sitska! Nii nagu vanamemmede vägistamine polnud “piisvalt” valu tekitav on lapse suhtes füüsilise jôu kasutamine lühiajaline trauma, Kadi Sitska sõnad kohtule edastatud dokumendis!!! 

Minu tütar on väljendanud oma soove 4 korda kohtus kohtunikule Ahti Kuuseväljale. 

  Minu tütar on väljendanud oma soove 11 kuu jooksul vähemalt 33 ametnikule ja 9 laste heaolu spetsialistile, et ta soovib elada koos emaga.

Viimase 3,5 kuu jooksul on lapse kohtunud isaga ca 36 korda ja öeldnud EI. Kòik kohtumised on toimund lapse kooli juures tema klassikaaslaste ees, koolikaaslase ees ja kohus kohtumäärust ei muuda. Kogu olukord on lapse jaoks ebamugav ja koormav. 

Lapse isa keeldub kokkulepetest 4 aastat, lapse esindaja valetab ja vòltsib dokumente kohutu jaoks, lastekaitse ei kaitse last (kaistevad isa ja sunnivad last vastmeelsusest olenemata isaga juurde elama minema), kust saab Amelie abi? 

8. aprill 2025 on tehtud III avaldus kohtusse, Kadi Sitska poolt, et laps eemaldada oma emast? Kuidas on see võimalik 21. sajandi tsiviliseeritud Euroopas, et leidub riigilt tasu saav (maskumaksja raha ) advokaat, kelle jaoks on nii vägistamine kui lapsele füüsilise ning emotsionaalse valu tekitamine normaalne tegevus?

Toimetus lisab:

Kadi Sitska sattus meedia tähelepanu alla sellega, kui Aruküla tapja loos püüdis kohtunikule selgeks teha, noaga kõrri löömine ja ohvri piinarikas surm polnud suur kuritegu. Teine juhtum oli see, et Sitska meelest dementse vanema naise vägistamine pole vägistamine – Pihlakodu juhtum.

Fonte.News on kajastanud vabamüürlusest. Täna pole saladus, et Vabamüürlus on sekt konkreetsete rituaalidega (nõidustega, maagiatega), mis peavad kinnistama lojaalsuse sellele sektile – rituaalne vennaskond. Jüri Lina on sellest palju raamatuid kirjutanud, filme teinud. Igaüks otsib ise seda infot juurde. Aivar Aigro on kõrgel toolil istuv vabamüürlane. Tema näitel saame selgelt aru, millised on vabamüürlase isikuomadused ja maailmavaade. Vabamüürlaseid on Eestis ametlikel andmetel 800 inimolendit kuid tegelikult on neid rohkem. Nad on hõivanud kõrged kohad valitsuses, poliitikas, kohtusüsteemis, prokuratuuris, KAPO s, politseiametis, advokatuuris, panganduses, meedias, meditsiinis, hariduses, meelelahutuses, teadlaste hulgas, suurärimehed.

Siin on üks video, kuidas vabamüürlased rituaali läbi viivad:

Maailma juhivad ja kujundavad vabamüürlased, illuminaadid, olendid mujalt – KAS SA TAHAD SELLISES MAAILMAS ELADA, KUS SINU SÕNA EI OMA JÕUDU JA LAPS POLE INIMENE?

Loe lisaks: