Kui poliitiline võim ründab, siis valgus kutsub – Valguse Teejuhtide Ühispöördumine

Ühelgi poliitilisel riigijuhil (ühelgi olendil) ei ole õigust anda käsku ja rünnata teist riiki.

Valgus ja poliitiline vastupanu

USA riigijuht Donald Trump andis käsu rünnata Venezuelat – kõige otsesem Ameerika sõjaline toiming Venezuelaga alates Panama 1989. aasta invasioonist. (Reuters)

Lisaks, viimase 10 aasta jooksul on sõjalised operatsioonid või sõjalist tegevust alustatud (suurimad):

1. Yemen – regionaalne sekkumine (alates 2015). Wikipedia
2. Ukraina – suur riigiti invasioon (2022). World Population Review
3. Süüria ja ISIS-vastased operatsioonid – jätkuvad, eriti USA ja liitlaste tegevus. The Washington Post
4. Iisrael ja Lähis-Ida laiem konflikt – konfliktid ja rünnakud mitmes riigis. The Washington Post
5. Somalia – täiendavad õhulöögid ja võitlus terrorismiga. The Guardian
6. Aafrika operatsioonid – Sahel ja beninlikud erakorralised sekkumised. AP News+1
7. Hiina sõjaline surve Taiwani ümber – massiivsed sõjaväeõppused ja surve. Reuters

See ei ole „radikaalne“ seisukoht.
See on inimlik seisukoht.

Riigijuhid ei pane ohtu enda hinge ja keha.
Nad ei maga pommivarjendites.
Nad ei kaota lapsi, kodu ega maad.
Sõja hinna maksavad alati tavalised inimesed, sõltumata lipust või ideoloogiast.

Iga rünnak, isegi kui see on nimetatud:

• „julgeolekuoperatsiooniks“
• „ennetavaks löögiks“
• „demokraatia kaitseks“
• „korrakaitseks“

…on vägivald, kui see ületab teise riigi suveräänsuse ja seab ohtu tsiviilelanikud.

Rahvusvaheline õigus, eetika ja elementaarne südametunnistus ütlevad sama asja eri sõnadega:

“jõud ei anna moraalset õigust.“

Ja just siin tekibki see murdepunkt, millest ma räägin –
hetk, kus võim hakkab uskuma, et eesmärk õigustab kõike.

Ajalugu näitab järjekindlalt:

• iga „õigustatud“ sõda sünnitab uue vägivalla ringi
• iga poliitilise või pankurite jõuga kehtestatud „kord“ kasvatab vastupanu
• iga hirmule rajatud süsteem vajab üha rohkem kontrolli

Sõda ei ole kunagi ainult sõjaline sündmus.
See on inimteadvuse läbikukkumine.

Kätte on jõudnud aeg, mil maailm ei karju enam – ta ragiseb!

Mitte seepärast, et kurjus oleks uus,
vaid seepärast, et see ei vaevu end enam varjama.
Võim, mis põhineb jõul, kontrollil ja hirmul, astub nähtavale ning nimetab end korraks, julgeolekuks või õiguseks.

Aga üks tõde jääb muutumatuks, olenemata ajast, lipust või juhist:

“ühelgi riigijuhil ei ole õigust rünnata teist riiki ja selle elukeskkonda.“

See ei ole poliitiline loosung.
See on eetiline piir.

Sõda ei ole kunagi abstraktne otsus.
See ei ole kaartidel tõmmatud joon ega pressiteade.
Sõda tähendab alati katkiseid kehasid, katkiseid hingi ja katkiseid põlvkondi.

Need, kes otsustavad rünnata, ei kanna tagajärgi.
Neid kannavad inimesed, kellelt ei küsitud luba.

Ja just siin hakkab lagunema see, mida paljud tajuvad kui „maailmakorda“.
Maatriks – süsteem, mis on ehitatud hirmule ja allumisele – on jõudnud oma piirini.
Ta suudab veel ähvardada, suruda ja kontrollida,
aga ta ei suuda enam veenvalt valetada.

See on teadvuse murdepunkt.

Valgus ei tule selleks, et võidelda pimedusega samade relvadega.
Valgus ei kuku pommina ega marsi armeena kellegi koju või maale.
Valgus on kohal – katkematult.

Valguse teejuhtide ja valgusmajakate roll ei ole päästa maailma jõuga,
vaid jääda nähtavaks, kui süsteem hirmutab vaikima.

Särada, kui ümberringi kästakse kummarduda.
Seista sirgelt, kui öeldakse: „ole tänulik, et sa veel hingad“.

See maailm – 3D maailm, mis põhineb vägivallal, hierarhial ja kontrollil –
ei kuku kokku ühe hetkega.
Ta tühjeneb.
Ta kaotab mõtte neile, kelle hing mäletab midagi enamat.

Kuni aastani 2033, mida paljud tajuvad lävena, mitte lõpuna,
käivad veel konfliktid, kehtestatakse piiranguid, testitakse, kui palju inimene on nõus loovutama oma vabadust turvatunde nimel.

Aga mitte kõik ei kuku koos süsteemiga.

Need, kes hoiavad ühendust oma südametunnistusega,
kes ei õigusta vägivalda ühegi lipu all,
kes ei nõustu sellega, et elu väärtus sõltub pankurite loodud geopoliitikast –
need ei ole üksi.

Kui sa tunned seda teksti lugedes rahutust,
siis see ei ole hirm.
See on äratundmine.

Kui sa tunned väsimust,
siis see ei ole nõrkus.
See on märk, et sa oled liiga kaua kandnud maailma, mis ei ole sinu oma.

Ja kui sa tunned vaikset teadmist, et „midagi siin ei ole õige“,
siis see on sinu hing, mis ütleb:
ära harju vägivallaga.

Valgus ei sunni.
Ta kutsub.

Ja see kutse ei ole kuhugi põgenemiseks,
vaid mäletamiseks, kes sa oled ka siis, kui maailm kaotab suuna.

Sest ükski süsteem ei ole tugevam kui teadvus,
mis keeldub õigustamast vägivalda.

Ja ükski rünnak ei ole õigustatud,
kui selle hinnaks on inimese hing.

Valguse Teejuhtide Ühispöördumine

Me ei kogu end siia vastandumiseks,
vaid mäletamiseks.

Me ei seisa ühegi lipu, ideoloogia ega võimukeskuse taga.
Me seisame elu, südametunnistuse ja inimese hinge eest.

Me kinnitame selgelt ja ühemõtteliselt:

Mitte kellelgi, süsteemil ega institutsioonil ei ole õigust rünnata teist inimest, riiki,
ükskõik millise põhjenduse või nime all.

Vägivald ei muutu õigeks, kui seda nimetatakse korraks.
Sõda ei muutu pühaks, kui seda nimetatakse kaitseks.
Inimese elu ei kaota väärtust, kui see jääb „valele poole piiri“.

Meie, valguse teejuhtidena, ei ole siin selleks, et päästa maailma jõuga.
Me oleme siin selleks, et mitte vaikida, kui vaikimine tähendaks vägivalla normaliseerimist.

Meie roll ei ole:

• külvata hirmu
• kuulutada lõppu
• sundida ärkama

Meie roll on:

• olla kohal
• hoida sagedust, kus elu on püha
• särada, kui süsteem ehitab pimedust

Me tunnistame, et maailm on murdepunktis.
Struktuurid, mis põhinevad kontrollil, hirmul ja allutamisel, on lagunemisfaasis.
See lagunemine võib olla vali, kaootiline ja valus.

Aga valgus ei lahku kaoses.
Valgus püsib.

Me pöördume nende poole, kes tunnevad väsimust, segadust või vaikset sisemist vastupanu sellele, mida nimetatakse „paratamatuseks“.

Sa ei ole üksi.
Sa ei ole eksinud.
Sa ei ole nõrk.

Kui su süda ütleb, et vägivald ei ole lahendus,
siis see on sinu sisemine kompass, mitte naiivsus.

Me kutsume:

• mitte relvadele, vaid teadvusele
• mitte vihale, vaid selgusele
• mitte põgenemisele, vaid juurdumisele valgusesse

Me ei tea kõiki vastuseid.
Aga me teame seda:

maailm ei parane rohkemast hirmust,
vaid rohkemast vastutusest ja ärkvelolekust.

Me seisame elu poolel.
Iga inimese elu poolel.
Ka siis, kui see ei ole populaarne.
Ka siis, kui see ei ole turvaline.

See on meie ühine valgusleping.

Me jääme nähtavaks.
Me jääme inimlikuks.
Me ei õigusta vägivalda.

Ja sellest piisab,
et valgus leiaks tee.

Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses, valguse teejuht

Loe lisaks:

Fonte.News uudiste lugemise kuupakett

10€

Sulle on kõik uudised avatud ja toetad samas ka selle maailma inimeste kollektiivteadvuse avardamist ja Uue Maa loomist.
See rahaline panus on väiksem kui kohvikus tass kohvi ja pirukas, kuid tulemus on hindamatu väärtusega. Tule ja toeta kollektiivteadvuse parandamist ja Uue Maa loomist!

• Kõik artiklid avatud
• Väärt info otse allikast
• Toetad Uue Maa loomist
• Aitad lahustada hirme ja kurjust

Dr Boyle väitis tegelikult, et COVID-19 süstid olid 2020. aastal biorelvad, enne kui need isegi välja tulid. Boyle esitas Florida kohtus hiljuti vandetunnistuse, milles ta väitis, et mRNA nanoosakeste süstid on minu puhul biorelvad.

Kaudsete tõendite põhjal väitis Boyle, et SARS-CoV-2 on geneetiliselt muundatud biorelv, mis põgenes Hiinas Wuhanis asuvast kõrgetasemelisest laborist ja “see“ loodi UNC Chapel Hilli B4 laboris. Boyle on kritiseerinud patogeenide uurimist.

Francis Anthony Boyle oli inimõiguste advokaat ja Illinoisi ülikooli õiguskolledži rahvusvahelise õiguse professor.

Boyle sai Chicago ülikoolist politoloogia AB (1971), seejärel Harvardi õigusteaduskonnast (1976) JD kraadi magna cum laude ning Harvardi ülikoolis riigiteaduste magistrikraadi ja filosoofiadoktori kraadi.

Boyle on öelnud, et ta „sündis iirlasena“ ega pea end „valgeks põhjaameeriklaseks“.

Ta oli Bosnia ja Hertsegoviina ning Palestiina omavalitsuse ajutise valitsuse nõunik. Ta esindas ka kahte Bosnia rohujuure kodanikuühendust ning osales Slobodan Miloševići vastu esitatud kohtudokumentide väljatöötamisel genotsiidis, inimsusevastastes kuritegudes ja sõjakuritegudes Bosnias ja Hertsegoviinas.

Ta on esindanud sealhulgas Blackfoot Nationi (Kanada), Nation of Hawaii ja Lakota Nationi, samuti arvukalt inimõiguste juhtumeid. Ta on nõustanud mitmeid rahvusvahelisi organisatsioone inimõiguste, sõjakuritegude ja genotsiidi, massihävitusrelvadega seotud poliitika ja biosõja valdkondades. Aastatel 1991–1992 oli Boyle Lähis-Ida rahuläbirääkimiste Palestiina delegatsiooni õigusnõunik. Ta töötas aastatel 1987–1989 ja 1991–1993 Palestiina Vabastusorganisatsiooni (PLO) nõunikuna.

Ta on olnud kauaaegne Amnesty Internationali direktorite nõukogu liige, Ameerika sõprade teenistuse komitee konsultant ja kuulunud vastutustundliku geneetika nõukogu nõuandekogusse.

Boyle koostas rakendusaktid bioloogiliste relvade konventsiooni jaoks, mida tuntakse 1989. aasta bioloogiliste relvade terrorismivastase seadusena, mille Kongressi mõlemad kojad ühehäälselt heaks kiitsid ja president George H.W. Bush allkirjastas seadusena.

Amnesty International USA juhatuse liikmena 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses avaldas ta arvamust, et Amnesty tegutses viisil, mis on tihedalt seotud USA välispoliitiliste huvidega. Ta märkis, et Amnesty ja teised inimõigusorganisatsioonid ei suutnud piisavalt kritiseerida Liibanoni Sabra ja Shatila veresauna. Boyle on ka öelnud, et „Amnesty Internationali motiveerivad peamiselt mitte inimõigused, vaid avalikkus. Teiseks tuleb raha. Kolmandaks tuleb liikmeid juurde hankida. Neljandaks sisemised murulahingud. Ja lõpuks inimõigused, tõelised inimõigustega seotud mured.“

Bosnia genotsiidi juhtum

Bosnia ja Hertsegoviina iseseisvussõja ajal sai Boyle’ist Bosnia ja Hertsegoviina esimese presidendi Alija Izetbegovici rahvusvahelise õiguse õigusnõustaja. Boyle valmistas ette ja esitas Rahvusvahelisele Kohtule kohtuasja, mida tuntakse ka kui Bosnia genotsiidi juhtumit, väites, et Bosnias ja Hertsegoviinas leidis aset genotsiid ning et Serbia on selle genotsiidi eest vastutav ja selles kaasosaline. Asja lõplikus otsuses 2007. aastal märgiti, et kuigi Serbia ei olnud genotsiidi toime pannud, oli genotsiid Bosnias ja Hertsegoviinas aset leidnud ning Serbia vastutab selle eest, et „ei suutnud ära hoida ja karistada genotsiidi, mille kohta ta teadis, et see toimub“.

Tamil Eelami riikidevaheline valitsus

Boyle oli pärast Sri Lanka kodusõja lõppu üks Tamil Eelami rahvusvahelise valitsuse (TGTE) „vabadusharta“ arhitektidest, olles olnud selle rahvusvahelise valitsuse moodustamise nõuandekomitee liige, mis loodi selleks, et uurida võimalusi Tamil Eelami riikidevahelise valitsuse moodustamiseks ja soovitada eesmärke, mida selline rahvusvaheline valitsus peaks saavutama. Ta esines TGTE avaistungil 2010. aasta mais.

1992. aasta oktoobris osales Boyle Ameerika Ühendriikide põlisrahvaste ja rõhutud rahvuste rahvusvahelises kohtus, mis kogunes San Franciscos. Boyle, kes tegutses „eriprokurörina“, esitas tribunalile avalduse, et väljastada järgmine:

• „Määrus, millega keelatakse Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsus rahvusvahelise kuritegeliku vandenõu ja kuritegeliku organisatsioonina Nürnbergi harta, kohtuotsuse ja põhimõtete alusel;“ ja
• „Määrus Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsuse kui juriidilise ja poliitilise üksuse laialisaatmiseks.“

37-punktilise ülevaate kokkuvõttes kirjutas jurist Boyle, et Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsus:

„on hostis humani generis: kogu inimkonna vaenlane! Kogu inimkonna hüvanguks peab see tribunal mõistma hukka ja tagasi lükkama Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsuse ja selle groteskse nägemuse uuest maailmakorrast, mis on üles ehitatud sõjapidamisele, verevalamisele, vägivallale, kuritegevusele, genotsiidile, rassismile, kolonialismile, apartheidile, põhiliste inimõiguste massilised rikkumised ja põlisrahvaste rahvusvahelise seadusliku enesemääramisõiguse keelamine Põhja-Ameerikas ja mujal maailmas elavad rahvad ja värvilised rahvad.“

Hawaii suveräänsusliikumine

1993. aastal pidas Boyle kõne, milles kutsus Hawaii iseseisvuma Ameerika Ühendriikidest.

2004. aasta detsembris teatas Boyle, et USA okupeerib ebaseaduslikult Hawaii osariiki ning ta on julgustanud põlishawailasi iseseisvuse poole püüdlema ja vajadusel ühepoolselt oma osariiki välja kuulutama. Kolmetunnises kõnes pealkirjaga „Hawaii iseseisvuse taastamine“ väitis Boyle, USA on tunnistanud, et on Hawaii kuningriigi ebaseaduslikult okupeerinud ja ainuüksi see fakt „annab kanaka maolidele (põlishavailastele) õiguse taastada oma iseseisev staatus, kui suveräänne rahvusriik.“

Boyle väitis, et sarnaselt palestiinlastele peaksid havailased „oma enesemääramisõigust kasutama“, selle asemel, et selleks luba küsida. Ta ütles, et „Hawaii inimeste raske olukord on maailmas üldiselt hästi teada ja seal on palju kaastunnet.“ Ta lõpetas oma kõne tõdemusega, et „Hawaii peaks saatma Washingtonile tugevaima sõnumi, mis võimalik. Kirjadel pole kaalu. Inimeste arv tänaval on nii. Gandhi viskas vägevad britid Indiast rahumeelse ja vägivallatu jõuga välja. Inimeste võim, alluda sellele.“

Boyle, kes on nõustanud Hawaii iseseisvusrühmitusi alates 1992. aastast, leiab, et „kuningriigi taastamise seaduslik põhjus on õhukindel“. Lisaks ühe grupi, Hawaii rahvuse põhiseaduse eelnõu väljatöötamisele esitas Boyle 1998. aastal Ameerika Ühendriikide ülemkohtule hagi, nõudes Hawaii iseseisvuse taastamist ja reparatsioone „kogu Hawaii Kuningriigile tekitatud kahju eest“.

Hiljem otsustas kohus, et kuningriik „oli tunnustamata suverään, millel ei ole juurdepääsu USA kohtutele“. Boyle lisas, et Hawaii iseseisvusrühmitused „peavad ootama, kuni Hawaii kuningriik on saavutanud olulise diplomaatilise tunnustuse ja siis saan midagi esitada rahvusvahelisele kohtule.“

Boyle väitis veel, et „põlishavailased tegutsevad kooskõlas Aloha vaimuga, mis on sarnane Mahatma Gandhi Satyagraha jõuga, ja ma asun seisukohale, et kui Gandhi suudab võimsa Briti impeeriumi Indiast Satyagrahaga välja visata, võivad põlishavailased visata võimsa Ameerika impeeriumi koos Alohaga Hawaiilt välja.“

2008. aasta intervjuus kinnitas ta oma veendumust, et Hawaii saavutab lõpuks iseseisvuse Ameerika Ühendriikidest.

Administratsioonid alates 1992. aastast

Boyle toetas Bill Clintoni tagandamist, kuigi mitte Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja vastu võetud artiklites märgitud põhjustel. Selle asemel kutsus professor Boyle Clintonit tagandama „õigetel põhjustel“, täpsemalt: sõjaliste rünnakute korraldamine Sudaani, Afganistani ja Iraagi vastu, rikkudes sõjajõudude resolutsiooni ja USA põhiseadust.

Boyle kaebas 2010. aasta jaanuaris Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) prokuröri poole, et ta võtaks teiste administratsiooni liikmete seas meetmeid George W. Bushi ja Dick Cheney vastu. 2011. aasta novembris osales Boyle prokurörina Malaisias neli päeva kestnud Kuala Lumpuri sõjakuritegude tribunalis – organisatsioonis, mille asutas Malaisia endine peaminister Mahathir Mohamad, Iraagi sõja vastane, et otsustada, kas president Bush rikkus rahvusvahelist õigust. Sündmuse lõppedes tunnistati kaks meest süüdi sõjakuritegude toimepanemises.

2018. aasta aprillis andis Boyle avalduse raketilöögi kohta Süürias, kinnitades, et see oli mitme harta ja seadusliku statuudi rikkumine, rahuvastane kuritegu ning ebaseaduslik ja süüdistamatu kuritegu. Kolumnis viitas Boyle 45. presidendile kui „USA imperialismi ja neoliberaalse kapitalismi järjekordsele esindajale“.

USA välispoliitika alates 11. septembrist 2001

Boyle on olnud kriitiline USA sekkuva välispoliitika, eriti humanitaarsekkumise suhtes. Ta oli president Bushi välispoliitika kriitik. 2007. aastal väitis ta, et Bushi administratsioon oli koos liitlastega toime pannud kuritegelikku tegevust ning et administratsioon tervitaks konflikti moslemi- ja araabia riikidega, Kohtlemine araablaste vastu alates 11. septembrist sarnaneb jaapanlaste ja jaapanlastega pärast Pearl Harbori.

Iisrael ja Palestiina

Professor Boyle oli kauaaegne Iisraeli, sionismi ja Ameerika välispoliitika kriitik Iisraeli suhtes. 1986. aastal esitas Boyle hagi Iisraeli kindrali Amos Yaroni vastu väidetava osalemise eest Sabra ja Shatila veresaunas mitmete ohvrite sugulaste nimel, kuid välisministeerium teatas, et Yaroni suhtes ei saa tema diplomaatilise puutumatuse tõttu kohut mõista. Boyle väitis vastu, et Nürnbergi põhimõtete kohaselt ei ole kahtlustatavatel sõjakurjategijatel mingeid privileege ega immuniteete, kuid kohus olevat märkinud, et kuna president Ronald Reagan andis Yaronile „ametliku kinnituse“, et „see on poliitiline küsimus ja kohus ei saa midagi vastupidist teha.“

Boyle on sellest ajast alates jälginud kõiki iisraellaste vastu algatatud kohtuasju rahvusvaheliselt ja süüdistab nende kohtuasjade ebaõnnestumises „sionistlikku kontrolli ja domineerimist Ameerika kohtusüsteemi üle“. Boyle tegi ÜRO Peaassambleele ettepaneku asutada „Iisraeli Rahvusvaheline Kriminaalkohus“ (ICTI) ÜRO põhikirja artikli 22 alusel „allorganina“. Tema ettepanekut toetasid Malaisia ja Iraan ning mitukümmend araabia ja Levandi piirkonna riiki.

Boyle toetas 30. novembril 2000. aastal Illinoisi osariigi ülikoolis peetud kõnes boikoteerimise, loovutamise ja sanktsioonide (BDS) loomist, milles ta kutsus üles „alustama ülemaailmset Iisraeli vastu suunatud investeeringute- ja loovutamise kampaaniat. Ta nimetas Iisraeli blokaadi Gaza sektoris „genotsiidiks“ ja 2008-2009 Gaza sõda „veresamvaks“, väites, et Iisraeli tegevus tõstatab genotsiidikonventsioonis „mõrvade, piinamise ja seda laadi asjade elemendi“ ja kutsus Obama administratsiooni tungivalt sundima Iisraeli oma blokaadi tühistama.

Jaanuaris 2009. aastal ta kirjutas, et „Iisraeli genotsiidipoliitika palestiinlaste vastu on olnud lakkamatu, ulatudes juba enne Iisraeli riigi asutamist 1948. aastal … sionismi „lõplik lahendus“. Pärast Gaza sõda soovitas ta Palestiina omavalitsuse presidendil Mahmoud Abbasil esitada Rooma statuudi artikli 12 lõike 3 alusel deklaratsioon, milles taotletakse Iisraeli ametnike vastutusele võtmist.

Iisraeli kokkuvarisemise ennustus

Ajakirja Veterans Today 2010. aastal avaldatud artiklis pealkirjaga „Iisraeli lähenev kokkuvarisemine“ ütles Boyle, et „… A fortiori“ polnud ÜRO-l õigust varastada Palestiina palestiinlastelt ja anda Palestiina sionistidele 1947.“ Samas artiklis ta avaldas arvamust, et Iisraeli riik „jätkab oma kiiret laskumist paariariigi staatusesse“ ja et „kui Iisrael kokku variseb, enamik sioniste on juba lahkunud või lahkub peagi teistesse maailma riikidesse.“ Palestiinlased saavad siis „taotleda kogu ajaloolise mandaadi Palestiinale oma riigina, sealhulgas kogu Jeruusalemma linna oma pealinnana.“

Boyle’i sõnul „variseb juudi Bantustan oma rassistliku ja genotsiidse kaaluga kokku järgmise kahe aastakümne jooksul, kui mitte palju varem. Vahepeal peavad palestiinlased nn rahuläbirääkimised seisma ja selle ajani edasi lükkama. Aeg on nende poolel.“

Iisrael kui „juudi bantustan“

2010. aasta oktoobris väljaandes Atlantic Free Press soovitas Boyle Iisraelil muuta oma nimeks “Jewistan“ – juutide riik“, väites:

„Tegelikult pole Iisrael kunagi olnud midagi muud kui juutidele mõeldud bantustan, mille asutasid Lähis-Idas valged rassistlikud ja genotsiidsed lääne koloniaalvõimud, et olla nende rassistliku ründekoera ja genotsiidi läbiviijana araabia ja moslemimaailma vastu.

Lääne imperialismi Iisraeli genotsiidikäsitluse hetkest 1947–1948 on Iisrael ajalooliselt alati toiminud juutidena – juutide maailma Bantustanina. Nii et Iisrael võib sama hästi muuta oma nime täna Jewistaniks, omada oma rassistlikku esmasünniõigust ja teha selle ametlikuks tunnustamiseks ülejäänud maailmale.“

Ta lõpetas artikli väitega: „Seni ei tohiks palestiinlased juudi/Iisraeliga midagi sõlmida ja lasevad sellel juutide Bantustanil oma rassistliku ja genotsiidi kaaluga kokku kukkuda. Head vabanemist!“

Iraan

2008. aasta mais pakkus Boyle võimalust „esindada Iraani rahvusvahelises kohtus Iisraeli üle kohut mõistes palestiinlaste genotsiidis süüdistatuna“ ning väidetavalt nõudis tema ettepaneku esitamist Ajatolla Seyyed Ali Khameneile ja president Mahmoud Ahmadinejadile.

Ta kutsus Iraani üles kaebama USAd Rahvusvahelises Kohtus, et heidutada sõjalist lööki Iraani tuumarajatiste vastu ja takistada ÜRO Julgeolekunõukogu uute sanktsioonide kehtestamist. Ta pakkus võimalust esindada Iraani ja soovitas hakata koostama hagisid, mis esitatakse Rahvusvahelisele Kohtule.

Iirimaa ja suur nälg

Boyle toetab ühtse Iirimaa kontseptsiooni, propageerides Põhja-Iirimaa rahumeelset dekoloniseerimist. Peavoolu stipendiumi vastu on ta väitnud, et Iirimaa suur näljahäda kujutas endast genotsiidikonventsiooni kohaselt genotsiidi. Iiri ajaloolane Liam Kennedy kritiseeris Boyle’i väidet, kirjutades, et:

„Tõendid genotsiidi kavatsuste kohta on aga vaid tsitaatide jada mõnelt Iirimaa ajaloolastelt, peamiselt Christine Kinealylt ja surnud Cecil Woodham-Smithilt. Suurem osa näljahäda käsitlevast mahukast kirjandusest jäetakse lihtsalt tähelepanuta. Samuti ei ole näha katset tegeleda esmaste allikmaterjalidega ega võtta ette originaalseid arhiiviuuringuid. Kirjutamisstiil on enesele viitav ja tsitaate ei kasutata süstemaatiliselt tahtliku kavatsuse argumenteerimiseks.“

Koostas Revo Jaansoo (02.02.2025)

Allikad: Wikiwand, Substack

Loe lisaks:

Räägitakse demokraatiast aga mõeldakse Kaose Impeeriumist

Poliitikud ja rahvas räägib demokraatiast aga tegelikult, poliitikud mõtlevad “kuidas säilitada kaos ja hirm”, ja rahvas ei saa tegelikult aru “mis on demokraatia” ja nõuavad – tegelikult nad elavadki demokraatias, nad ei saa mitte millestki aru – poliitikud teavad seda.

Mis on demokraatia?

Demo – lühend deemon; kraatia – tähendab kord. Deemon ehk Saatan toitub suures kaoses tekkinud hirmu energiast ja hirmu saab hoida kontrolli all, kui rahvas on hirmunud ja kontrollitav. Demokraatia on tegelikult Kaose Impeeriumi kord.

Kaose impeerium on järeleandmatu. Õigusaktid, destabiliseerimised, sanktsioonid, inimröövid, värvilised revolutsioonid, kliimapettus, mittebinaarsus, valelipud, sõjad, annekteerimised, BRICS, CBDC,….

Alljärgneva Artikli allikas, autor: Pepe Escobar, zerohedge.com

Toimetaja märkus: “Alloleva artikli on tõlkinud AI ehk tehisintellekt. Tekstis võib esineda loogilisi ja grammatilisi vigu. Analüüsivõimega ja avatud mõtlemisega lugeja saab artikli mõttest aru ka siis kui kõik sõnad oleks kokku kirjutatud ja suudab näha sõnumi mõtet. Palun vabandust, kui kellegil kraabib silma, kui ta leiab kirjavigu ja tõlkes tekkinud loogika vigu ning selletõttu ta ei saa artikli sõnumist aru.”

Hindamatu prof Michael Hudson lõi “kaose” USA ametlikuks poliitikaks. See on kahepoolne – ja see läbib kõiki Deep State’i silohoidlaid.

Pikaajalise strateegilise visiooni puudumisel ja keset järkjärgulist impeeriumi väljatõrjumist Euraasiast ei jää Hegemonil muud üle, kui vallandada kaos Lääne-Aasiast Euroopasse ja osadesse Ladina-Ameerikasse – kooskõlastatud katse jagada ja valitseda BRICS-e ning nurjata. nende kollektiivne tõuge, mis kinnitab suveräänsust ja rahvuslike huvide ülimuslikkust.

US Think Tank oli juba poolteist aastat tagasi levitanud  swing states mõistet.  Mitte kihelkondlik Ameerika valimisversioon, vaid selle ülevõtmine geopoliitikasse.

Kõik kuus kandidaati olid sel ajal BRICSi liikmed (Brasiilia, India, Lõuna-Aafrika Vabariik) või potentsiaalsed BRICSi liikmed või partnerid (Indoneesia, Saudi Araabia, Turkiye).

“Swing states” kood oli eksimatu: kõik need on destabiliseerimise sihtmärgid – kui sa ei pea kinni “reeglipõhisest rahvusvahelisest korrast”, siis sa kukud alla.

Saudi Araabia, kes on ettevaatlik oma Londoni ja New Yorgi finantsturgudele pargitud rikkuse suhtes, maandab endiselt oma panuseid ettevaatlikult: teoreetiliselt on Riyadh BRICSi liige, kuid praktikas mitte. Turkiye on kutsutud partneriks (ametlikku vastust veel pole).

Ja siis on Kagu-Aasia jõuallikas Indoneesia, mis võeti just sel nädalal täisliikmeks – Brasiilia BRICS-riikide eesistumise ajal. Nimetage seda BRIIICS: geopoliitiliste tektooniliste plaatide seismilise ümberkalibreerimise domineeriv vektor, mis peab ümber kujundama kaubandust, rahandust ja juhtimist.

BRIIICS ja valitud partnerid konfigureerivad tohutut võrgustikku, mille eesmärk on mängureeglid ümber kirjutada: praegu on 10 täisliiget ja 8 täispartnerit, ning see moodustab ostujõu pariteeti järgi 41,4% ülemaailmsest SKTst ja ligikaudu poole maailma rahvastikust. Selle vastu seisab Kaose Impeerium, Kaose Impeeriumis endas – kokku teeb see täieliku Kaose.

Kujutage ette Hiina-India-Venemaa-Iraani-Indoneesiat-Lõuna-Aafrikat-Brasiiliat-Egiptust-Saudi Araabiat tärkava mitmesõlmelise maailma mandriteüleste pärlitena – tohutud populatsioonid; tohutud loodusvarad ja tööstuslik jõud; lugematuid arenguvõimalusi.

Kaose impeeriumi valitseval eliidil pole sellele kasvavale geopoliitilisele jõujaamale midagi pakkuda – koos oma arengupangaga (see nõuab palju tööd); täielik kohustus arendada ja katsetada alternatiivseid maksesüsteeme; ja laialivalguv mandritevaheline kaubandusliit, mis kaldus  USA dollarist järk-järgult kõrvale hiilima .

Selle asemel, et töötada diplomaatia, dialoogi ja koostöö kallal, kaose impeerium – ja vasalliseeritud kollektiivne Lääs – „pakuvad” midagi globaalsele enamusele: oma täielikku toetust etnilise puhastuse genotsiidile ja täielikku toetust ülikonnale – siduda endises suveräänses araabia riigis võimu haarav “mõõdukate” päid raiuva terrorirühmitusega.

Tere tulemast Terror and Genocide R Us’i.

Kui kahtlete, lisage kõik

Eelmise aasta oktoobris Kaasanis toimunud tippkohtumisel  saavutatud saavutusi edasi arendades  rakendab BRICS põhiliselt Sun Tzu strateegiat. Pettus. Ei mingeid suuri kuulutusi. Ja mitte mingeid otseseid ohte Kaose impeeriumile, välja arvatud selge keskendumine IMFi ja Maailmapanga haardest vabanemisele – nagu näiteks kohalike valuutadega kauplemise suurendamine.

BRICS-i ajam liigutab aeglaselt, kuid kindlalt juba teisi mitmepoolseid nuppe malelaual, Shanghai Koostööorganisatsioonilt (SCO)  ASEANile.

Parimad BRICS-riigid, Hiina keskendub kolmikule: tehnoloogiasõda USA vastu; suurendada oma osa ülemaailmses kaubanduses; ning Belt and Road Initiative’i (BRI) projektide ümberkalibreerimine. Mitmes aspektis on BRI Hiina BRICS-i lähenemise keskne osa.

Pekingi fookus hõlmab turge üle kogu globaalse lõunaosa, BRICS-i, ASEANi vabakaubanduslepinguid ja APEC-i (kaubanduse ja investeeringute võti Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas). APEC on BRI-ga tihedalt seotud. President Xi keskendumise kogu Euraasia turu loomisele ja tugevdamisele kujundas esmakordselt 2013. aastal käivitatud BRI.

Samal ajal on välisminister Wang Yi alates 2022. aastast pidevalt laiendanud Xi üleskutset luua Lähis-Idas uus julgeolekuarhitektuur .

Hiina jaoks tähendab see klassikalist jõudude tasakaalu: Iraan on väga tugev tugisammas, mis teeb Hiinaga koostööd Lääne-Aasias, et USA-le vastu seista. 2021. aastal allkirjastasid Hiina ja Iraan olulise 25-aastase majanduskoostöö kavandi.

Siis on energiat. Ligikaudu 50% Hiina toornafta impordist pärineb Lääne-Aasiast. Hiina nafta- ja gaasitarnijad on väga mitmekesised: Saudi Araabia, Iraak, AÜE, Omaan, Kuveit, Katar ja Iraan (läbi Malaisia).

Paralleelselt ei teki Pekingil probleeme QUADi ja AUKUSe väiksemate häiringutena hoidmisega. NATO suundumine Aasia poole pole võimalik: Hiina ehitab kiiresti välja kompleksse piirkonna keelamise strateegia.

Aafrikas jätkab Saheli riikide liit laienemist – ja Prantsusmaa kui neokolonialistlik jõud on tühistatud. Ülejäänud Aafrikas algab uus dekoloniseeriv vastupanu alles nüüd.

Ladina-Ameerika toob aga kaasa suuri probleeme. Trump 2.0 all olev kaose impeerium võib minna üle täieliku Monroe doktriini – lisaks Kanada, Gröönimaa, Panama kanali ja muude pahaaimamatute laiuskraadide annekteerimise deliiriumile. Üldiselt on see “tagahoovi” valitud sõlmedele raske sõit – kui mitte arvestada laastatud neokolooniat Argentinat.

USA kaotuse juhtimine Venemaa vastu

Euroopa kollektiivne enesetapp jõuab paroksüsmini – sotsiaalse, tööstusliku ja kultuurilise mudeli täielikust korrosioonist välja.

Haiguste kataloogis on Brüsselis taaskäivitunud dementsus; pole enam odavat energiat; kiirendatud deindustrialiseerimine; majandused vabalanguses; tasumata võlg – avalik ja eravõlg; ja viimaseks, kuid mitte vähemtähtsaks, NATOstani niinimetatud demokraatias NATO-ELi “juhtkonna” absoluutne põlgus keskmise Euroopa kodaniku/maksumaksja suhtes, kui on vaja  sundida suuri kärpeid sotsiaalteenustele,  et suurendada relvastust.

Trump 2.0 üsna tõenäoline kaubandussõda EL-i vastu ainult kiirendab Euroopa majanduse kokkuvarisemist.

Võtke Prantsusmaa, juba kohutavas segaduses. Prantsusmaa võlakirjade vahe on praegu Kreeka 2012. aasta tasemel, mis ületab Saksamaa võlakirju. Üle 50% 2,5 triljoni euro suurusest Prantsusmaa riigivõlakirjade turust kuulub ülemaailmsetele raisakotkastele ja kuumale rahale. Ei ole ühtegi Mario Draghit, kellel on EKP basuuka, et päästa eurot uuest eksistentsiaalsest kriisist. Ja Le Petit Roi on lihtsalt labane pardivang, keda vihkavad isegi Pariisi rennirotid.

Ajaloolane, antropoloog ja demograaf Emmanuel Todd, murrangulise  La Défaite de L’Occidenti autor  ( siin on esimene ingliskeelne arvustus  ) on üks väheseid prantsuse intellektuaale, kes mõistab uusi mängureegleid.

Todd osutab jahmatavas  intervjuus  Prantsuse kõrgkodanluse privilegeeritud hääletorule Trumpi võidukaks pidamise absurdsusele “keset räbaldunud majandust”; ja lisaks sellele, kui “USA kaotab Venemaa vastu sõja ülemaailmses mastaabis”.

Nii, et keset kogu kära “Trumpi kui maagilise indiviidi hüperjõu kohta” on Todd tulnud välja vapustava ja kristallselge sõnastusega: “Trumpi ülesanne on juhtida USA lüüasaamist Venemaa vastu.”

Süüria kui Liibüa 2.0

Noh, me kõik popkultuuri narkarid teame, et USA jätkab “võitmist” – Hollywoodi viisil; pigem Maailma Maadlusliidu (WWF) viisil. Kindel on see, et olenemata sellest, millised Trump 2.0 raketid Euroopa ja Aasia vastastes kaubandussõdades välja lasta, sunnitakse Kaose impeeriumi nurka surutud õigustatud eliiti ülemaailmsele enamusele tohutut kahju tekitama.

Võit Süürias on viinud nad purjuspäi – ja mõtteviis “tõelised mehed lähevad Teherani” on kättemaksuga tagasi (Iraan, mitte juhuslikult, on BRICSi tippliige).

Kõik tingimused on täidetud, et Süüriast saaks Liibüa 2.0. Ometi pole see „Maja võidab alati“ juhtum – ennekõike sellepärast, et „maja“ pole olemas. Naaberriigis Liibanonis on Hizbollah juba ümber korraldatud. Jääb väljavaade, et pärast ümberrühmitamist ja strateegiate ümberkujundamist ühinevad Hizbollah, Ansarullah Jeemenis, uus Süüria opositsioon ja IRGC Iraanis erinevas koosseisus ja uuendavad tõelist lahingut Eretz Israeli vastu.

Keegi ei tea, mille üle valitseb ülikonnas ja lipsus salafi-džihaadi Ahmad Al-Sharaa, varem Abu Mohammad Al-Jolani. Erineval määral ei usalda kollektiivne Lääs, Pärsia lahe monarhiad ja Iisrael teda kunagi ja peavad teda ühekordseks kasutamiseks. Ta on lihtsalt ajutine kasulik pai.

Al-Jolani oli ISISe Niinive emiir; Jabhat Al-Nusra emiir; ja Al-Qaeda peaemiir Levandis. Ta personifitseerib ainuisikuliselt kogu lääne toodetud propagandat “terrorist”. Tema järgijad on juba raevukad, et ta pole Süüriast hetkega islami emiraadiks muutnud.

Kui ta ei anna võimu 2025. aastal – ja mitte nelja aasta pärast – vastvalitud parlamendile, valitsusele ja presidendile, unustage Süüria suhtes tühistatavad sanktsioonid.

Kaose impeerium – Tel Avivist rääkimata – tahab tegelikult Süüriat püsivas kaoses; kindlasti mitte stabiilne esinduslik valitsus, mis võitleks nende nafta, gaasi ja nisu varguse vastu.

Siis on ees ootamas laupkokkupõrge Eretz Israeli ja Turkiye neo-osmanismi vahel. Türgi projekt Süüria kontrollimiseks on parimal juhul kõikuv. Kaose impeerium ei loobu kurdidest; Türgi välisministeerium keerutab juba “sõjalise operatsiooni” võimalust. Paralleelselt ei hakka Araabia raha Süüria ülesehitamiseks liikuma, kui Damaskus ei ole täielikult Pärsia lahe monarhiate pärusmaa.

Kõik on seotud võla ja tööstusliku tootmisega

Muidugi on BRICS-riike lõhestavad tõsised sisemised vastuolud, mida Kaose impeerium halastamatult ära kasutab. Alustades sellest, et Iraan, AÜE, Egiptus ja Saudi Araabia (kui saudid kohtumistele ilmuvad) püüdlevad ühes lauas konsensuse saavutamise nimel.

Lisage sellele Brasiilia võimsa BRICS-i vastase lobisisesed vastuolud isegi välisministeeriumis, peegeldades Iraani sisetüli paadunud  Vastupanutelje  toetajate ja atlantidele kalduva rahvahulga vahel.

Institutsionaalsel tasandil on kõige olulisem see, et Hiina-Venemaa kõrgeimas BRICS-i sfääris ja ka kogu pehme jõu sfääris rõhutaksid jätkuvalt võrdsust, harmooniat ja keskendumist inimarengule kui olulistele poliitilis-majanduslikele väärtustele – globaalse enamusega täiesti sünkroonis.

See, mis ei muutu isegi kaose impeeriumi lakkamatu surve all, on BRICSi püüdlus ehitada paralleelne, tõeliselt demokraatlik rahvusvaheliste suhete süsteem. See ei tähenda NATO-le BRICS-partneri loomist; isegi SCO töötab lahtise liiduna. Pärast Ameerika vältimatut lüüasaamist Ukrainas laguneb NATO varem või hiljem – kõrvuti oma poliitilis-propaganda haru EL-iga.

Prof Michael Hudson on taas  tabanud naelapea pihta (kollektiiv)  . Asja tuum on välisvõlg: “BRICS-i riigid ei saa kuidagi kasvada ja samal ajal tasuda välisvõlgu, millega nad on viimased 100 aastat ja eriti alates 1945. aastast põdenud.”

Neid dollarivõlakirju hoiab kompradorite/oligarhiline eliit, “kes ei taha hoida oma valuutat, sest globaalsed lõunamaa riigid ja nende oligarhiad mõistavad, et võlgu ei saa maksta”. Nii et “BRICS-i riigid peavad kasvamiseks oma võlad alla kirjutama” ja lahendama oma huvide ja rahvuslike huvide vastuolu.

Prof Hudson on kindlalt veendunud, et “koduparasiitidega tuleb tegeleda”, et BRICS-riigid saaksid “püstitada uue rahvusvahelise kaubandus- ja finantsstruktuuri”. Kaose impeerium loomulikult “liitub kohalike parasiitidega”, et õhutada – mis muud – kaost, režiimimuutusi ja terrorit.

Nii palju kui BRICS-riikidel on vaja kooskõlastatud majandusfilosoofia väljatöötamiseks – oletame, et järgmise nelja aasta jooksul realistlikult –, on geoökonoomiline kiri juba seinal. Alates aastatuhande algusest on USA tööstustoodang kasvanud vaid 10%; ja alates 2019. aastast sõna otseses mõttes 0%.

Võrdluseks, alates 2000. aastast on Hiina tööstustoodang kasvanud peaaegu 1000%; India oma üle 320%; ja Venemaa oma üle 200%.

Arenenud NATOstan pole Covid 2019 eelsest ajast peale kasvanud. Lääne-Euroopa saavutas haripunkti aastatel 2007–2008 – Saksamaa aga 2017. aastal. Itaaliast on väga kahju: tööstustoodang on tegelikult  vähenenud  (kaldkirjas minu oma) alates 2000. aastast 25%.

Lisage siia, et Kaose impeerium on Venemaaga võrreldes absoluutselt mittekonkurentsivõimeline relvatootmises ja ausalt öeldes ülehelivõimeline, kui rääkida hüperhelitehnikast ja raketitõrjest.

BRICS+ ja globaalse enamuse teostatav tegevuskava kontrollimatu kaose imperiaalse “strateegia” vastu võitlemiseks oleks integratsiooni kiirendamine kõigis valdkondades; rakendada Sun Tzu, et suurendada Trumpi 2.0 käikude tagasilöögikoefitsienti; ja sundida Deep State’i silosid tegema järjestikuseid valesid otsuseid.

Kaose impeeriumist ainus väljapääs on Rahva Võimu kehtestamine.

Loe lisaks:

Tutvuge Donald Trumpi ja tema administratsiooni peamise “ajuga” – Peter Thiel

Peter Thiel

Peter Andreas Thiel on Ameerika ettevõtja, riskikapitalist ja poliitiline aktivist, kes on tuntud oma mõjuka rolli poolest tehnoloogia- ja ärimaailmas.

Sünnikoht ja taust: Thiel sündis 11. oktoobril 1967 Frankfurdis, Lääne-Saksamaal. Tema perekond rändas varsti pärast tema sündi Ameerika Ühendriikidesse. Thiel õppis Stanfordi Ülikoolis, kus omandas bakalaureusekraadi filosoofias ja seejärel õigusteaduse kraadi.

Religioon ja perekond: Thiel on avalikult kristlane. Tema vanemate kohta on avalikult vähe teavet. 2017. aastal abiellus ta Matt Danzeiseniga(bioloogiline meesolend).

Peter Thiel on avalikult gei. Ta on LGBTQ+ õiguste avalik toetaja ja oli esimene avalikult gei esineja, kes rääkis 2016. aasta vabariiklaste rahvuskongressil, kus ta toetas Donald Trumpi presidendikampaaniat. 2017. aastal abiellus Thiel Matt Danzeiseniga, kes töötab samuti ärimaailmas. Pulmad toimusid privaatselt, kuid see sündmus tõi tähelepanu Thieli isiklikule elule ja tema pühendumusele LGBTQ+ kogukonnale vaatamata mõnele vastuolulisele poliitilisele seisukohale.

Peter Thiel – Äripartnerid ja sõbrad: Thieli äripartnerite hulka kuuluvad mitmed silmapaistvad isikud:

• Elon Musk: Koos Muski ja teistega asutas Thiel PayPali.
• Max Levchin ja Luke Nosek: PayPali kaasasutajad.
• Alex Karp: Palantir Technologiesi kaasasutaja ja tegevjuht.
• Ken Howery ja Luke Nosek: Founders Fundi kaasasutajad.

Poliitikas on Thielil tihedad sidemed konservatiivsete ringkondadega ning ta on toetanud mitmeid parempoolseid poliitikuid ja Suure Iisraeli toetaja.

Ettevõtmised: Thiel on olnud seotud mitmete mõjukate ettevõtetega:

• PayPal: Kaardimaksete süsteemi kaasasutaja ja endine tegevjuht.
• Palantir Technologies: Andmeanalüüsi ettevõtte kaasasutaja ja esimees.
• Founders Fund: Riskikapitalifondi kaasasutaja.
• Facebook: Esimene väline investor, omandas 2004. aastal 10,2% osaluse.

Seosed Uue Maailmakorraga: Thieli seostatakse Uue Maailmakorraga (WEF) tema investeeringute ja poliitiliste seisukohtade tõttu, mis keskenduvad tehnoloogilise arengu ja poliitilise mõjuga seotud küsimustele. Tema toetus teatud poliitikutele ja ettevõtmistele on tõstatanud küsimusi tema mõju ulatuse kohta globaalses poliitikas.

Kurikuulsus ja sensatsioonilised tegevused: Thiel on pälvinud tähelepanu mitmete vastuoluliste tegevuste tõttu:

• Gawkeri pankrotistamine: Rahastas kohtuasja, mis viis Gawker Media pankrotini.
• Uus-Meremaa kodakondsus: Sai 2011. aastal Uus-Meremaa kodakondsuse, kuigi viibis riigis vaid 12 päeva, mis tekitas avalikku pahameelt.
• Poliitilised annetused: Toetanud märkimisväärsete summadega parempoolseid poliitikuid, sealhulgas Donald Trumpi.

Thieli tegevus on sageli olnud tähelepanu keskmes tema mõjuka rolli tõttu nii tehnoloogia- kui ka poliitikamaailmas.

Näiteks Palantir on olnud sügavalt seotud Iisraeli sõjaliste operatsioonidega, pakkudes Gazas kasutatavaid tehisintellektipõhiseid sihtimissüsteeme. Selle tehnoloogiat on kasutatud ka Ukrainas, mis veelgi tugevdab selle rolli kaasaegses sõjapidamises.

Thieli tõus annab jahutava pilgu võimu tulevikku. Ta on omandanud varjus tegutsemise kunsti, kasutades oma rikkust ja sidemeid poliitikate ja ideoloogiate kujundamiseks, vältides samal ajal tähelepanu keskpunkti.

Tema mõju Trumpile, Vance’ile ja laiemale GOP-le esindab vaid üht tema võimu tahku. Põhimõttelisemalt kehastab Thiel tehnoloogia ja valitsemise lähenemist, kus miljardärid tegutsevad de facto suveräänidena, keda ei seo demokraatlikud piirangud.

Peter Thieli kohta põhjalikumalt

Peter Thiel, tehnoloogiaettevõtja, riskikapitalist ja poliitiline aktivist, on üks XXI sajandi mõjukamaid ja samas vastuolulisemaid figuure. Kuigi ta ei ole poliitik, ulatub tema mõju palju kaugemale enamikust seadusandjatest. Ta on oma aja tehnilis-poliitilise revolutsiooni arhitekt, libertaarist autoritaarseks oraakliks muutunud visionäär, kes kasutab rahvust oma julgete eksperimentide laborina.

Thieli mõju laieneb sügavale tehnoloogia, poliitika ja kultuuri ristumiskohtadesse. Vähesed inimesed kehastavad nii täielikult tehnoloogia, võimu ja ideoloogia kokkupõrget, ja veel vähesemad omavad sellist ulatust nii vähese avaliku kontrolli all.

Tehnoloogiline Algus ja “PayPali Maffia”

Peter Thieli lugu algab tema tõusuga tehnoloogiaettevõtjaks. PayPali kaasasutajana rajas ta võrgu, mida hakati kutsuma “PayPali maffiaks” – mõjukate tehnoloogialiidrite grupiks, kuhu kuulusid ka Elon Musk, Reid Hoffman ja Max Levchin. PayPali müük eBaysse 2002. aastal võimaldas Thielil keskenduda investeeringutele ja luua aluse oma tulevaseks poliitiliseks ja tehnoloogiliseks võimuvõrgustikuks.

Erinevalt paljudest eakaaslastest, kes keskendusid tarbijatele suunatud tehnoloogiatele, suunas Thiel oma tähelepanu valitsemise ja riikliku julgeolekuga seotud tehnoloogiatele. Tema loodud ettevõte Palantir Technologies kujunes USA järelevalvesüsteemi nurgakiviks, pakkudes andmekaevandamise tööriistu, mis võimaldavad ennustavat politseitööd ja massilist andmete kogumist. Palantir sai juba 2000. aastatel CIA lemmikuks, kui agentuuri riskikapitali haru In-Q-Tel sinna investeeris. Ettevõte positsioneeris end erasektori lahendusena valitsuse järelevalveprogrammidele, vähendades avalikku järelevalvet ja piiranguid.

Poliitilise Võimu Kujundaja

2016 aasta presidendivalimised tõstsid Thieli tehnoloogilisest visionäärist poliitiliseks strateegiks. Ta trotsis Silicon Valley üldist toetust Hillary Clintonile ja asus Donald Trumpi kindlaks toetajaks. Thiel annetas miljoneid Trumpi kampaaniale ning kindlustas koha üleminekumeeskonnas. Tema mõju Trumpi administratsioonile oli märkimisväärne: Thiel paigutas liitlasi võtmetähtsusega positsioonidele Pentagonis ja teistes föderaalagentuurides, muutes valitsuse soodsaks tema ettevõtete jaoks.

Palantir, mis oli varem raskustes föderaallepingute sõlmimisega, sai Trumpi administratsiooni ajal ulatuslikke kaitse- ja luurelepinguid. Samuti kasvas Thieli poliitiline mõju läbi konservatiivsete kandidaatide sponsoreerimise. Näiteks JD Vance, kelle senati kampaaniat Ohio osariigis rahastas Thiel 15 miljoni dollariga, tõusis Thieli poliitilise visiooni keskseks kujuks.

Uue Konservatiivse Ideoloogia Arhitekt

Thieli poliitiline strateegia läks kaugemale üksikute kandidaatide toetamisest. Ta kasvatas uue põlvkonna konservatiivseid juhte, kes ühendasid populistliku retoorika tehnokraatliku poliitikaga. Vance’i senati kampaania oli vaid üks näide Thieli mõjust. Thiel toetas ka Blake Mastersit Arizonas, kelle kampaania keskendus antiglobalismile ja agressiivsele natsionalismile.

Lisaks rahastab Thiel Rockbridge Networki, mis juhib konservatiivsete narratiivide loomist, ja Rumble’i, alternatiivset meediaplatvormi, mis konkureerib YouTube’iga. Nende ettevõtmiste kaudu on Thiel loonud konservatiivse ökosüsteemi, mis levitab tema ideoloogiat ja suurendab tema mõju konservatiivses diskursuses.

Järelevalveriigi Edendaja

Thieli ettevõtmised ulatuvad sügavale järelevalve- ja julgeolekutööstusse. Palantiri tööriistad on kesksel kohal nii terrorismivastases võitluses kui ka immigratsiooni ja siseriikliku jälgimise operatsioonides. Thiel on investeerinud ka Clearview AI-sse, vastuolulisse näotuvastusfirmasse, mis on kogunud miljardeid fotosid sotsiaalmeediast ilma kasutajate nõusolekuta. Selle tehnoloogiat on kasutatud laialdaselt nii kuritegevuse vastu võitlemiseks kui ka valitsuste mahasurumistegevustes.

Lisaks on Thiel toetanud sõjatehnoloogia ettevõtet Anduril, mis arendab autonoomseid droone ja tehisintellektil põhinevat sõjapidamist.

Kultuuriline Mõju ja Elon Muski Partnerlus

Thieli sidemed ulatuvad ka kultuurisfääri. Tema pikaajaline partnerlus Elon Muskiga, kes on samuti “PayPali maffia” liige, on olnud tehnoloogia ja valitsemise ühendamise üks võtmetegureid. Näiteks on Muski Starlinki satelliit-internet muutunud oluliseks vahendiks kaasaegses sõjapidamises, sealhulgas Ukraina konfliktis. Thiel ja Musk jagavad sarnast visiooni tehnokraatlikust tulevikust, kus tehnoloogia määrab valitsemise kursi.

Kurikuulsad Taktikad ja Vaikne Võim

Thiel on tõestanud oma valmisolekut kasutada ebatraditsioonilisi taktikaid oma huvide edendamiseks. Tema rahaline toetus Hulk Hogani kohtuasjale Gawker Media vastu viis meediaettevõtte pankrotti, näidates Thieli soovi vaigistada vastaseid ja kujundada meediamaastikku. Lisaks tõstatas tema Uus-Meremaa kodakondsuse saamine, vaatamata vähesele kohalolekule riigis, küsimusi tema rahvusvaheliste ambitsioonide ja eetika kohta.

Thieli Nägemus Tulevikust

Peter Thiel on suutnud tehnoloogia ja poliitika ühendamise kaudu kujundada visiooni, mis sulandab populismi, tehnokraatlikku kontrolli ja traditsioonilise valitsemise skeptitsismi. Tema mõju ulatub mitte ainult Ameerika poliitikasse, vaid ka globaalsesse geopoliitikasse, eksportides järelevalve- ja kontrollitehnoloogiaid üle maailma.

Thieli tõus annab kõhedust tekitava pilgu võimu tulevikku – maailma, kus miljardärid tegutsevad de facto suveräänidena, kellele demokraatlikud piirangud ei kehti. Küsimus on, kas ühiskond suudab sellele vastu seista, enne kui on liiga hilja.

Loe lisaks:

https://twitter.com/tyrannideris/status/1858617648956748015

Inimkonna eksitamine impeeriumi demokraatia ja võla heaolu heaks

2024. aasta mai seisuga on Ameerika Ühendriigid panustanud üle 175 (laenatud) miljardi dollari Venemaa-vastase vahendussõja eskaleerimiseks ning, nagu Iraagi ja Afganistani sõdade puhul, arvestamata vähe vastutust, mis on seotud sõjalise riistvara, varustuse, rahastamine või pettuste ennetamine.

Üks grotesksemaid hetki selles verises ülemaailmses tuumasõjale eelnev Punch and Judy saates oli Ukraina endise presidendi Vladimir Zelenskyy hiljutine saabumine kampaaniapeatusesse Pennsylvanias Scrantonis asuvas laskemoonatehases, kus mõned kolmest toodetakse miljoneid 155 mm suurtükimürsku, mille USA on Ukrainale andnud.   

Lisaks Zelenskyyle andis Pennsylvania demokraatlik kuberner autogrammiga kihutusfotol, mis lubas sõja edasist eskaleerumist, ühele Venemaale suunatud kiirsuurtükimürsule. Pennsylvania, kus asub Vennaarmastuse linn, ristis selle kõrgeim ametnik tahtmatult ümber vennaliku vihkamise osariigiks.  

Sõjaõhutamise tulihinge, mida õhutab machismo ja suur bravuurilisus, illustreerib juhtimise ebaõnnestumist ja saatuslikku teadmatust diplomaatilise protsessi suhtes. Peaksime tegelema inimsuhete teadusega, mitte õhutama hubristlikku ja egoist lähtuvat vaenulikkust, mis kiirendab sõja dialektikat. 

Olen aastakümneid juhtinud vastuseisu sõjale ja propageerinud Ameerikas valitseva poliitika „Rahu läbi jõu” muutmist tulevikku vaatavaks poliitikaks „Tugevus läbi rahu”. 

Ma vaidlustasin Bush II administratsiooni välispoliitika ja tutvustasin president George W. Bushi ja asepresident Dick Cheney tagandamisartikleid Iraagi ja valede kohta, mis viisid meid sõtta. Ebaseaduslik ja tarbetu Iraagi sõda (võlgadest rahastatud ja volitatud nii demokraatide kui ka vabariiklaste poolt) on meie rahvale maksma läinud üle 3 triljoni dollari ning kaotanud 5000 meie julget meest ja naist, kes teenivad, ja vigastada lugematul hulgal rohkem vägesid.

Sõda põhjustas üle miljoni iraaklase surma. Las see vajub.  Valel põhinevas sõjas hukkus miljon iraaklast. Iraagil polnud 11. septembriga midagi pistmist.  Sõda kahjustas veelgi Ameerika ülemaailmset mainet ja pani meid teele, kus Ameerika on alates 11. septembrist laenanud 8 triljonit dollarit, et hoida sõjamasinat kooskõlas meie oma riigi pakiliste kodumaiste vajadustega eluaseme, tervishoiu, hariduse, lastehoiu, ja pensionikindlustus on kõrvale jäetud.

Kui ma kuulsin asepresident Harrist kiitlemas endise asepresidendi Dick Cheneyga, kes toetas tema kandidatuuri, pani see hüüumärgi faktile, et Demokraatliku Partei juhid on sõja poolt. ma ei ole.    

Miks muidu võiks asepresident Harrisest saada sellise virulentse bravuurikuse eestvedajaks, mis viitab surmale välismaal?

Selle kampaania paradoks on see, et palju kuritahtlik endine president Trump (esindab erakonda, kes on viinud meid ka tarbetutesse sõdadesse) räägib vajadusest pidada läbirääkimisi ja rääkida otse potentsiaalsete vaenlastega, et vältida sõda. või selle lõpetamiseks.   

Kandideerisin kahel korral presidendiks, 2004. ja 2008. aastal, et peatada lõputud sõjad, peatada meie rahva rikkuse hemorraagia ja suunata meie tähelepanu meie vajadustele kodus. Obama administratsiooni ajal võitlesin tema sõja laienemise, Liibüa ja Süüria vastu suunatud rünnakute vastu. Selle administratsiooni järelevalve ja riiklikult toetatud mustad operatsioonid jõudsid uutesse kõrgustesse, tõmmates Ameerika veelgi hämarasse sõjalisesse kuristikku. 

Kõikidele juudi-kristliku eetika uskujatele õpetatakse mõtte, sõna ja teo samaväärsust. . Patt on patt on patt. Sõnad loovad maailmu ja tegusid ning noh, nad tekitavad ka reaktsioone. 

See, kas rakett Venemaale jõuab, on eraldiseisev sellest, et uudis Pennsylvania kuberneri sõjapea allkirjastamisest jõudis Kremlisse silmapilkselt. Õnnitlused, kuberner, seadsite just oma osariigi sihtmärgiks. 

See on vigane sõjaline strateegia, mis põhineb sihtmärkide peibutamisel, et saada ettekääne ennetavaks rünnakuks. Seda tüüpi mõtlemine ei seisne meie liitlaste eest hoolitsemises ja nende kaitsmises. Ma nimetaksin seda hulluks, kuid seda juhtub palju sagedamini kui kord täiskuu jooksul! Meil on vaja tasast juhtimist, mitte poliitilisi tegijaid, kes mängivad meeletult III maailmasõja sähvatuses, otsides hääli või sõjatööstuskompleksi sularaha.

USA valitsuse lõpututest püüdlustest õhutada, ässitada või muul viisil suunata meie rahvast lõputus sõjas osalemise või rahastamise teele, on saanud kohusetundetu jõud, mis nüüd pühib rahvaid oma rüpes ja kui seda ei kontrollita, tõmbab see peagi sisse. Ameerika väed ja vältimatult maailmasõda tulevad koju viisil, mida USA mandriosas pole keegi kunagi kogenud, ületades kaugelt 11. septembri õudusi.

WB Yeatsi üle saja aasta tagasi kirjutatud luuletus puudutab samuti praegust hetke, rahvusvahelise õiguse lõhkumist, süütute tapmist, avalikku genotsiidi, inimkonna pilkamist ürgsete iniminstinktide pärast ja selle asemel tapmise keerisesse laskumist. või saada tapetud, „ tee teistele enne, kui nemad seda sulle teevad. Meie riigi juhid on kaotanud oma diplomaatiavõime. Ja oleme kaotanud palju võimalusi rahu saavutamiseks.

Ronan Farrow kirjeldas oma hiilgavas raamatus ” Sõda rahu vastu, diplomaatia lõpp ja Ameerika mõju vähenemine ” katastroofi, mis tekkis militarismi asendamisel riigitööga.

Niisiis jõuame punkti, kus rahastame täielikult sõda Lähis-Idas ja seisame hämmastavalt abituna, anudes asjata oma miljardite dollarite, relvade, “luureandmete” ja meie strateegilise nõuande saajaid – mitte laiendada sõda. me maksame selle eest, et mitte külastada süütute surma.  

Nõuame relvarahu, leppimist, konflikti lõpetamist, samal ajal kui laibad kuhjuvad ja pinged kõigi rahvaste vahel suurenevad. Meie kollektiivne hääl on vaigistatud. Tunnistame mõttetust sündmusi, mille me nõia õpipoisina oleme käima lükanud, ja kui mõõnajõud valla pääsevad, ei mõelda lõppmängule, mis võib viia mitte ainult meie lähimate liitlaste hävitamiseni, vaid ka meie lähimate liitlaste hävitamiseni. meie oma rahvas.

Nagu eelprogrammeeritud robotid 1950. aastate B-kategooria filmist, kes on pimedad meie enda väljasuremisotsuste suhtes, immuunsed impeeriumi ebaõnnestumise märkide suhtes ja koloniseerimist õigustava erandlikkuse ettekujutusega, eskaleerivad demokraatlikud ülemused uhkusega sõda Venemaa, riigi, kus on 5580 tuumalõhkepead, vastu. millest umbes 1/3 on käivitamiseks valmis.  

Kaks aastat tagasi lükkas USA koos briti Boris Johnsoni tagaukse mahhinatsioonidega tagasi rahulepingu, mis oleks hoidnud Ukraina neutraalsena, taastanud rahu ning säästnud sadade tuhandete ukrainlaste ja venelaste elusid. 

Selle asemel traavime nüüd välja segase peaga EL-i poliitikud ja meie NATO sokinukud, et toetada sõja edasiviimist üha sügavamale Venemaale, üha hävitavama jõuga rakettide saatmist, õhutades fantaasiat riigi valitsuse kukutamisest, mis mäletab peaaegu kaotamist. 30 000 000 inimest Teises maailmasõjas, mille ajal oli Venemaa meie poolel.  

Vaenlase loomine tähendab kõikjal hirmu esilekutsumist. ” Vaenlase ” väär hindamine tähendab katastroofi ja hävingut. Kui anname vabadust ja varandust egotsentrilistele sõjasüüdistajatele, sõjatööstuskompleksile ja neile, kes on piisavalt naiivsed, et arvata, et sõda on Ukraina jaoks rahu – – elu ja vabadus on kodus hääbumas.

Aitame oma “sõpradel” agressiivselt toime tulla ja tähistame küüniliselt nende ohvriks langemist, takistades aktiivselt diplomaatilist lahendust, seades oma tunnistusel olevad sõbrad suure hävimisohtu. 

Kas mäletate, kuidas 2022. aasta oktoobris allkirjastasid kolmkümmend USA Kongressi Demokraatliku Progressiivse Ühenduse liiget  kirjale,  milles kutsusid president Bidenit üles kaaluma diplomaatiat, ja seejärel avaldati mõne tunni pärast survet kiri tagasi võtta? Administratsioon ja demokraatlik juhtkond noomisid  liikmeid  rahu propageerimise eest.

Selles tagasi võetud keelatud kirjas teatasid progressiivsed liikmed:

“Tuumarelvade kasutamise ohtu on praegu hinnatud suuremaks kui kunagi varem pärast külma sõja kõrghetke. Võttes arvesse katastroofilisi tuumaeskaleerumise ja valearvestuste võimalusi, mis sõja jätkumise ajal ainult suurenevad, nõustume teie eesmärgiga vältida otsest sõjalist konflikti kui riikliku julgeoleku prioriteeti. Arvestades hävingut, mille see sõda Ukrainale ja maailmale tekitas, ning katastroofilise eskaleerumise ohtu, usume ka, et Ukraina, USA ja kogu maailma huvides on vältida pikaajalist konflikti. Sel põhjusel kutsume teid üles ühendama sõjalise ja majandusliku toetuse, mida USA on Ukrainale andnud, proaktiivse diplomaatilise tõukejõuga, kahekordistades jõupingutusi relvarahu realistliku raamistiku leidmiseks.“

Hiljem, 2023. aasta aprillis, teatasid üheksateist konservatiivset vabariiklast, sealhulgas praegune asepresident senaator JD Vance, samamoodi administratsioonile diplomaatilise strateegiata sõja eskaleerumise ohtudest, märkides oma kirjas : 

“Meie sõjaline abi ulatub materiaalsetest varadest kaugemale, hõlmates sõjalist väljaõpet ja luuretoetust. Meie abi ulatuse tõttu on üha raskem eitada Venemaa süüdistusi USA osaluses volikirjasõjas. Vladimir Putini nõustajad kujutavad konflikti juba praegu “sõjalise vastasseisuna Venemaa ja NATO ning eelkõige USA ja Suurbritannia vahel”. Venemaa tolerantsus NATOga vahendussõja pidamisel võib igal hetkel lõppeda. Otsus tungida Ukrainasse peaks olema piisav tõend Putini valmisolekust kasutada sõjalist jõudu ja andma meile pausi, et jätkata katastroofiohus piiride nihutamist.“

Ukraina on ettur, mis on politiseeritud demokraatide presidendivalimiste kasuks ja verd hääletussedelite jaoks. Ukrainal oleks pidanud olema vabadus valida oma saatus, oma valitsus, kaitsta oma põllumajandust ja väärtuslikke ressursse, olla vaba elama, kartmata Venemaa või mõne muu riigi sissetungi ja kontrolli. Selle asemel, kui tõelise suveräänsuse lubadust eitatud, on ta sunnitud ohverdama oma nooruse lille sõjale.

Samal ajal kui USA elanikke mängivad poliitikud, kes on ärevil mõttest toppida novembrikuu valimiskasti pommide rakettide, rakettide, suurtükimürskude ja riigivõlaga, mängivad meie valitsust ka välisriikide sama ebastabiilsed ja kirglikud juhid. riigid.

Ja nii jagab USA lõputuid USA maksumaksjate sularahajõgesid lõpututeks sõdadeks, mõtlemata sellele, kuidas see kõik lõpeb või kuidas või kes lõpuks maksab. Punane või sinine, meie elu, verd ja rahvuslikku rikkust õgivas sõjas pole võitjaid.

Selles kõiges on hullumeelsus.  Meie nn juhid vilistab läbi ajaloo surnuaia rõõmsaid lugusid, mõnitades Hiroshima ja Nagasaki surnuid, sest see juhtus NENDE, mitte meiega. Sest midagi sellist ei saaks meiega kunagi juhtuda. Sest me oleme targemad ja tugevamad ning Jumal on meie poolel.

“Pöörates ja keerates laienevas ringkäigus, ei kuule pistrikult pistrikuhäält. Kõik asjad lagunevad. Keskpunkt ei pea kinni.”

On aeg ärgata, inimesed. On aeg lõpetada see hullumeelsus, mis esitatakse seadusliku valitsemisena, ning mõelda, rääkida ja seista rahu, diplomaatia ja elu jätkumise eest meie väikesel “planeedil” Maa.

Artikli autor ja allikas: Autoriks Dennis Kucinich Scheerpost.com-i kaudu,

Loe lisaks: