Mis juhtub kui Renegade kogukond ja innukas tervishoiuosakond põrkuvad

Santa Clara maakond, California osariik, kehtestas mõned kõige karmimad COVID-19 piirangud. Renegade’i kogukondtrotsis neid – ja neist said enneolematu jälitusoperatsiooni sihtmärgid.

Californias Santa Clara maakonnas Silicon Valley tuumikuna ammu kuulus ka viimase kolme aasta jooksul eristust kui võib-olla kõige agressiivsem ja karistavam pandeemiapiirangute jõustaja riigis.

16. märtsil 2020 oli Santa Clara koos poole tosina teise Bay Area maakonnaga esimene riigis, kes kuulutas välja varjupaiga kohapealses järjekorras, käskides kõigil kodanikel jääda karantiini, välja arvatud konkreetsete tegevuste jaoks, mida maakond pidas hädavajalikuks, näiteks toidupoed või arstiabi.

Oktoobris 2020. aasta keskel, seitse kuud pärast esialgset korraldust, hakkas maakonna rahvatervise osakonna juhataja Sara Cody lubama sakraalhoonete siseruumides kogunemisi, tingimusel et need ei olnud rohkem kui 100 inimest või 25 protsenti rajatise mahutavusest, olenevalt sellest, kumb oli väiksem. Nendel piiratud kogunemistel nõuti näomaske ja sotsiaalset distantseerumist ning laulmine keelati.

San Jose Kolgata kabel, mida juhtis kleerik Mike McClure, trotsis neid korraldusi. 24. mail 2020 teatas McClure avalikult, et avab teenistused järgmisel nädalal, hoolimata tervishoiuosakonna korraldustest ega sulge enam kunagi Kolgatat. Pärast kahekuulist isolatsiooni olid paljud Renegade’i kogukonnastmeeleheitel. Nad kannatasid üksinduse, depressiooni ja halvava ärevuse all, Renegade’i oli nende kogukond ning naasmine selle spirituaalsesse keskkonda oli nende heaolu jaoks ülioluline.

Kolgata hakkas mai lõpus korraldama siseruumides kogunemisi, sageli sadade inimestega, kellest suur osa olid ilma maskideta, ei pidanud kinni distantseerimisreeglitest ja lauldes. Renegade’i kogukonna kodanikuallumatus kulmineerus kahe kohtuasjaga. Üks, föderaalkohtus, 2020. aasta juunis, Renegade’i kogukonna poolt maakonna vastu, väites, et piirangud rikkusid põhiseaduslike õiguste nimekirja, ja teine, osariigi kohtus, 2020. aasta oktoobris, maakonna poolt Renegade’i kogukonna vastu, kuna väidetavalt rikuti „räigelt ja korduvalt“ rahvatervise korraldust ja jäeti trahvid maksmata.

Mõlemad kohtuasjad on endiselt kohtuvaidlustes, kuid ulatuslikud juriidilised dokumendid, kokku üle tuhande lehekülje, paljastavad maakonna ja selle tervishoiuosakonna, mis läks oma määruste jõustamiseks erakorraliseks ja potentsiaalselt ebaseaduslikuks. Nende jõupingutuste hulka kuuluvad enam kui 2 miljoni dollari suuruse trahvi nõudmine Kolgata vastu ning Renegade’i kogukonna mitmetahuline jälgimisprogramm, mida on tavapäraselt iseloomustanud totalitaarseid režiime, mitte demokraatlikke eesmärke järgivat tervishoiuosakonda. Kusjuures spioonioperatsioon hõlmas panuseid, osadusgruppide ja muude intiimsete tegevuste sunniviisilist isiklikku jälgimist ning kogukonna mobiilsusandmete jälgimist.

Maakonna rahvatervise korraldused, mida rakendati erinevatele üksustele ebajärjekindlalt ja selle jõustamismehhanismid tõstatavad olulisi õiguslikke ja eetilisi küsimusi valitsuse rikkumiste kohta kodanike õigustele, mis on seotud privaatsuse, kogunemise ja usuvabadusega, ulatudes pandeemia kontekstist palju kaugemale ja millel on potentsiaalne mõju isikutele, olenemata nende usulisest või poliitilisest kuuluvusest.

AGRESSIIVNE MAAKOND JA MEELEVALDSED REEGLID

Santa Claral oli algusest peale ebatavaline innukus oma tervisekorralduste jõustamiseks ja nende karistamiseks, kes seda ei täitnud. Analüüsi kohaselt oli maakond 2021. aasta märtsi seisuga väljastanud 4,9 miljoni dollari suurused trahvid ligi 400 ettevõttele ja üksusele pandeemiareeglite rikkumiste eest. Võrdluseks, kuus teist Bay Area maakonda olid kokku kogunud 82 000 dollarit.

Santa Clara agressiivset hoiakut saab jälgida 11. augustist 2020, kui maakond kehtestas oma rahvatervise korralduste jaoks tsiviiltäiteprogrammi. Programmi osana loodi ärinõuetele vastavuse üksus, mis koosneb kümnest või enamast täitevametnikust ja mille ülesandeks on uurida tervishoiuosakonna korralduste võimalikke rikkumisi. Avalikes kommunikatsioonides keelitas maakond inimesi teatama spetsiaalse vihjeliini ja veebisaidi kaudu persoonidest ja üksustest, kes ei täida korraldusi. Selleks, et julgustada rikkujaid välja rottima, oli jõustamissüsteemi selgesõnaline osa, mida on üksikasjalikult kirjeldatud maakonna kiireloomulises määruses, kaebuste esitajatele konfidentsiaalsuse tagamine.

21. augustil 2020, vastuseks ühele sellisele kaebusele, toimetati Kolgatale kätte vaheajakiri siseruumides kogunemiste korraldamise, suutmatuse eest tagada, et kõik kandsid maske, suutmatuse eest tagada sotsiaalset distantseerumist ja suutmatuse eest tagada, et ei toimuks laulmist. Kaks päeva hiljem saabusid Kolgata kabelisse julgeolekuteenistuse liikmed, et jälgida vähemalt 100 paljastamata kohalviibijat, kes olid kogunenud, mitte distantseerudes ja mõned neist laulsid.

Nii algas iga päev rikkumiste eest trahvide seeria, mis algas 2020. aasta augustis ja kestis kuni 2021. aasta kevadeni. Trahvid algasid igaüks 1,000 dollarist. Korralduse tingimuste kohaselt ei olnud ajapikendust ja summad kahekordistusid iga päev, nii et rikkumisi ei parandatud enne, kui saavutati maksimaalselt 5,000 dollarit päevas. 27. oktoobriks 2020 oli maakond juba Kolgatale trahvinud 350 000 dollarit.

Ajakirjanik David Zweig kes on lugenud juriidilisi dokumente ja vaadanud läbi Santa Clara ametivõimude välja antud dekreedid, peale materjalidega tutvumist tundus talle midagi väga veidrat. Ekklesia („kutsutute kogunemine“) sai trahve, nagu John Bender, kes pidas hommikusöögiklubis kinni erinevate korralduste rikkumise eest; kuid teistel ühiskonna aspektidel olid samal ajal väga erinevad piirangud.

Septembris keelati Santa Clara kirikutes endiselt siseruumides kogunemised, kuid seevastu kaubanduskeskused võisid tegutseda viiekümneprotsendilise mahutavusega. 14. oktoobriks, kui maapiirkonnas olevatel ekklesia´dele lubati siis vähem kui 100 inimest ehk kakskümmend viis protsenti mahutavust, võisid muuseumid töötada viiskümmend protsenti ja kauplustele ei seatud mahupiiranguid.

Valdav osa Santa Clara piirangutest olid varakult seotud riiklike nõuetega, mis olid spirituaalsetele kogukondadele karmimad kui kauplustele.

Maakond otsustas Kolgata puhul oma korraldusi vankumatult jõustada ja määrata rahalisi karistusi tingimustega, mis laenuhaldjat häbistaksid. Nende eesmärkide saavutamiseks püüdis vastavuskontrolli üksus dokumenteerida – ülima hoolega ja mitme järelevalvevormi kaudu – lindprii kabeli rikkumisi.

PANUSED JA KOHAPEALNE JÄRELEVALVE

Osariigi kohtuasjas esitatud sadade kohtudokumentide hulgas on ulatuslikud deklaratsioonid mitmelt maakonna täitevametnikult. Nendes deklaratsioonides kirjeldavad nad argiselt üksikasjalikult Kolgata kabelis toimuvaid korralduste väidetavaid rikkumisi. Ikka ja jälle dokumenteeriti tervitajate ja hoonesse teretulnud osalejate maskeerimist ja distantseerumist. Ametnikud uurisid igal nädalal ka mitut „ekklesiale“ kuuluvat parklat, loendades autode arvu, et hinnata, kui palju inimesi oli seal sees.

Märkus tehti liiklusjuhtide kohta, kes töötasid õues, maskide mittekandmise eest. Kusjuures kallistamine klassifitseeriti arvatavasti distantseerumise rikkumiseks, mida oli samuti dokumenteeritud.

Stsenaarium mängiti läbi igal nädalal, iga juhtumit kirjeldati samade üksikasjadega Groundhog Day tüüpi tsüklis. Kogu dokumentatsioon tundub olevat üleliigne, kuna Kolgata registreeris oma teenused ja tegi need veebis kättesaadavaks, pakkudes kõiki tõendeid, mida täitevametnikud vajasid.

Igal pühapäeval, kuude kaupa, läbisid ohvitserid sama õppuse. Ketilüli tara, autode taltsutamine, maskita ekklesia õpetajate otseülekande vaatamine, mis laulab, koguneb hüperspetsiifilisus, kordus, mundanlikkus.

Asjad võtsid pöörde novembris, kui kohtunik andis välja ajutise lähenemiskeelu, mis andis täitevametnikele õiguse kinnistule siseneda, mida nad tegid mitmel korral sihikindlalt planeeritud üritustega.

Sageli intiimsed tegevused, kus inimesed on mõnikord kõige haavatavamad, emad väikestes osadusgruppides; lapsed päevahoius, neid jälgiti. Ohvitserid kirjeldasid, et neid eskortiti üritusele nimega „Manna for Moms“.

Ohvitserid olid seal, korraldades eraürituse: 17 naist, üks imik ja kaks last olid ruumis, kus kogunemine toimus. Enamik hoidis kuue jala pikkust vahemaad, kuid mõned ei kandnud maske ja üks inimene laulis.

McClure pakkus ohvitseridele mõõdulinti, kuid sellest keelduti. (Ta püüdis neile ühel hetkel kinkida ka oma naise raamatut, millest samuti „viisakalt keelduti“.) Ametnikud märkisid, et „härrasmees, kes identifitseeris end Chrisina, salvestas meid oma mobiiltelefoniga. Chris ei kandnud ka näokatet.“

Ohvitserid tulid tagasi korduvalt, sageli konkreetselt päevadel ja mõnikord nad teadsid, et toimuvad kogunemised, nagu kanooniliste tekstide õppetunnid, noorteüritused ja pühapäeviti teenistused. Kogukonna, nende tegude ja rikkumiste kataloogimine jätkub deklaratsioonides „ad infinitum“. Naised joovad koridoris kohvi. Kolgata kohvikusse kogunes 11 noort täiskasvanut, kes ei kandnud maske ega distantseerunud. Teine noorte kogunemine märgiti selle eest, et toolid olid „paigutatud viisil, mis ei võimaldanud sotsiaalset distantseerumist“. Ohvitserid jälgisid veega kastmise initsiatsiooni (‘sissepühitsemine’), kirjeldades, kuidas McClure puudutas kandidaatide nägusid ja pigistas nina, kui ta neid vette uputas (nähtavasti märgiti toiming kahekordseks rikkumiseks mitte maskeerimisel ja mitte distantseerumisel).

KOGUKOND

29-aastane maakonna sotsiaaltöötaja Anthony oli üks inimestest, keda Kolgatal jälgiti. [Mõned nimed on muudetud, et kaitsta liikmete identiteeti.]

„Mul olid mõned tõeliselt tumedad hetked,“ ütles ta Zweigile. COVID-i ajastu esimese kevade alguse ajal oli ta läbi teinud lahkumineku, mis teda laastas. Just siis hakkasid COVID-19 mittefarmatseutilised piirangud kehtima ja tema depressioon hakkas allapoole spiraalima. Tal tekkisid enesetapumõtted.

Kevadine pandeemia oli „hirmutav aeg kõigile“, ütles ta. „Me olime mais ja juunis juhtumitega üle ujutatud. Inimesed said haiget.“ Kuigi ta püüdis teisi aidata, vajas ta ise hädasti abi. „Mul oli raske oma emotsioone reguleerida,“ ütles ta. Kabelis käimine, tegevus, mis oli teda kogu elu keskendanud, teistega aja veetmine, kleerikutega näost näkku suhtlemine, oli üks asi, mida ta pidi hoidma, et ta ei teeks midagi tõeliselt kohutavat. „Need kaks tundi, mis ma seal veetsin, olid nädala kaks parimat tundi. See tõi lohutust. Vaatamata kõigele, mis toimus.“

Kuigi ta tunnistas, et Covid kujutas endast ohtu endale ja ühiskonnale, ta ei mõistnud, miks inimesed võivad minna likööripoodi, kuid mitte „ekklesia´sse“. Ta testis ennast ülepäeviti, kasutas käte desinfitseerimisvahendit ja kandis vähemalt esialgu maski. Osaliselt seetõttu, et enamik kõike oli suletud, hoidis ta üldiselt inimestest distantsi. Ta ei näinud, kuidas ta kedagi ohustab. Ja kõik otsustasid „ekklesia´s“ viibida. Terve noormehena kujutas COVID talle tõelist, kuid äärmiselt väikest ohtu, ütles ta.

2020. aasta kevadel kaotas 37-aastane Bryan Wells töö mootorrattaid müües Marini maakonnas, kus ta elas, sest esindus suleti, kui majandus seiskus. „Olin suures mootorrattakogukonnas, kuid isegi see lõppes,“ ütles ta. „Keegi ei tahtnud kuhugi minna. Mu õde ja õemees ei tahtnud isiklikult kohtuda.“ Wells võitleb sõltuvusega ja toetub oma usule, et hoida end kõikumast. „Kristus lülitab välja maitse asjadele, mida sa tahad teha, kuid mis on sulle halvad,“ ütles ta.

Wells sai uue töökoha San Jose esinduses (transpordiga seotud ettevõtetel lubati avatuks jääda) ja hakkas pendeldama ligi kaks tundi, enne kui lõpuks San Josesse kolis. Mitmed kliendid rääkisid talle Kolgatast, mis oli avatud. Ta hakkas seal käima. Tema jaoks oli rohkem kui isolatsioon, mille uued normid lõid, see, et kõik ümberringi tundusid elavat pidevas hirmus. Wellsi jaoks on hirm mürgine. Kolgatale minek, olles koos inimestega kartmatu, andis talle jõudu, mida ta vajas narkootikumidest ja alkoholist eemale hoidmiseks.

Katie Trumani jaoks ei päästnud teda Kolgatale minek, kuid ta usub, et ilma selleta oleks tema poeg Jonathan, kes oli sel ajal 21-aastane, surnud. Kui piirangud tabasid, kaotas ta töö santehniku õpipoisina. Tal oli enne selle toimumist alkoholiprobleem, kuid pärast seda, kui „tema joomine läks nii halvaks, muretsesime tema elu pärast“, ütles ta. Katie ja tema abikaasa ei teadnud, mida teha või kuidas teda aidata. Nad olid üksi, kodus ja ei rääkinud kellegagi ega teadnud, kuidas ressursse leida.

Küsisin temalt, miks ta ei oleks saanud lihtsalt kleerikule nõu saamiseks helistada. Ta tundus olevat üllatunud või segaduses minu küsimusest. See teema ei olnud midagi, mida tema ja ta abikaasa saaksid isegi arutada. Alles pärast Kolgatal viibimist, isiklikult, osaduses, jagas ta teistega, mis tema pojaga toimub. „Kui teil pole lootust oma lapsele, keda te nii väga armastate, teada, kuhu minna selle lootuse saamiseks, kui peaaegu kõik on suletud, oli see …“, ta triivis minema.

Üks kleerikutest rääkis seejärel Katie’le oma pojale mõeldud programmist. Ta esitas Jonathanile ultimaatumi ja ta nõustus minema. Ta usub, et programm päästis tema elu. Ta jäi sinna aastaks ja elab nüüd Kirdes ning abiellus.

LIIKUMISANDMETE JÄLGIMINE

Katie ja tema abikaasa, Bryan Wellsi, Anthony ja sadade teiste väidetavate kuritegude jälgimise ja dokumenteerimise eest maksti igale täitevametnikule 219 dollarit tunnis. Ainuüksi 25. novembrist 2020 kuni 3. jaanuarini 2021 toimus 51 tundi kohapealset jälgimist.

Kuid maakond ei peatunud. Justkui ei piisanud vaiade välisest jälgimisest, kohapealsetest külastustest ja vabalt kättesaadavatest videotõenditest teenuste kohta, oli maakonna käsutuses ka teine, palju keerukam tööriist.

Santa Clara maakonna tervishoiuosakond kasutas mobiilside andmeid, et jälgida, kui palju isikuid igal päeval Kolgata kabelis käis. Zweig leidis selle teabe tähelepanuväärsest deklaratsioonist keset juriidilisi dokumente, Stanfordi õigusteaduskonna professorilt Daniel E. Ho´lt. Santa Clara maakonna tervishoiuametnike andmete analüüsimiseks palgati uurimisrühm, mida juhtis Ho.

Ho, kellel on teadmised rahvatervise statistilistest järeldustest ja kvantitatiivsest andmeanalüüsist, selgitas oma deklaratsioonis, kuidas protsess toimis. Maakond maksis andmete hankimise eest ettevõttelt nimega SafeGraph, mis „koondab teavet 47 miljonist mobiilseadmest kogu Ameerika Ühendriikides“. SafeGraph koondab need andmed huvipunktide (POI) kohta, sealhulgas igapäevaste külastuste arvu.

Kolgata kabeli kinnistu ümber rajati „geofence“ – virtuaalne geograafiline piir.

SafeGraph sobitab globaalse positsioneerimissüsteemi (GPS) andmed üksikute POI-dega, kasutades “geograafilisi kujundeid“, punane piir jookseb Kolgata kinnistu “kuju“ perimeetriga ja kollased piirid tähistavad kinnistul üksikuid hoone kujundeid. Andmed olid nii üksikasjalikud, et Ho meeskond eristas igapäevaseid külastusi nii kogu maatükile kui ka Kolgata hoonekompleksi konkreetsetele struktuuridele. Kui seade oli „geofenced“ piirkonnas neli minutit, loeti see külastuseks.

SafeGraphi jälgitud 47 miljonist seadmest oli uuringuperioodil Santa Clara maakonnas umbes 65 000. Need andmed moodustavad ainult osa kõigist mobiilseadmetest, kasutas Ho meeskond Kolgatale tulevate inimeste tegeliku arvu ekstrapoleerimiseks statistilist modelleerimist. Ho hinnangul viibis Kolgatal ühel päeval 670 inimest. 2021. aasta alguses oli see arv plahvatuslikult kasvanud 1,700 inimeseni päevas.

SafeGraphi andmed ei anna näiliselt üksikisikute isikuandmeid. Zweig rääkis teadlasega, kes kasutab sarnaseid andmeid oma töös ja ütles, et loomulikult oleks lihtne tuvastada üksikut kasutajat. Saate jälgida asukohta ühes POI-s, antud juhul Kolgatal, seejärel jälgida seadet tagasi oma kodusele aadressile. Asi on selles, et üksus saaks hõlpsasti välja selgitada üksikisikute identiteedi, kui SafeGraph annaks neile andmed.

Santa Clara kasutas SafeGraphi andmeid hiljemalt 2020. aasta novembris üldistel eesmärkidel osana oma pandeemiaalgatustest. Maakonna järelevalvenõukogu liikme sõnul soovis terviseamet jälgida maakonnast sisse ja välja tulevaid inimesi, et püüda ennustada tänupühade mõju. 2020. aasta detsembri koosolekul, kus andmed läbi vaadati, väljendas Kolgata liige muret andmete pärast, mis näitavad, et paljud Santa Clara elanikud reisivad puhkuseks Lõuna-Californiasse, kus COVIDi määr oli kõrgem kui Bay Area’is.

Pole üllatav, et tänupühale järgnenud päeva kuus parimat tootjaorganisatsiooni olid kaubanduskeskused. Väärib märkimist, et sel ajal keelati denominatsioonidel siseruumides kogunemised.

Terviseameti (CDC) koos mitmete omavalitsuste ja teadlastega jälgivad ka liikuvusandmeid epidemioloogilistel ja muudel eesmärkidel. Santa Clara kohtuasi annab aga haruldase akna eriti ehedasse näitesse sellest, kuidas Ameerika linnavalitsus jälgib oma inimeste asukohta ilma nende teadmata.

MIS EESMÄRGIL?

Kui Zweig rääkis Mike McClure’iga, kinnitas ta, et Kolgata kohalolek plahvatas pandeemia ajal, vastates ligikaudu Ho aruande numbritele. Teatud hetkel hakkas Kolgata pidama kahte pühapäevast jumalateenistust, kummaski ligi tuhat osavõtjat.

„Me oleme seaduskuulekad inimesed,“ ütles Zweigile Katie Truman. „Ja oli raske arvata, et inimesed arvavad, et me ei hooli neist ja et me oleme nende suhtes trotslikud ja lugupidamatud.“ Ta ütles, et ei saa aru, kuidas oli mõistlik Kolgata siseruumides kogunemise keelamine, kui kasiinod olid avatud.

2006. aastal kirjutas Donald A. Henderson, arst, kes juhtis rõugete likvideerimise programmi ja keda peeti enne tema surma 2016. aastal võib-olla maailma kõige kuulsamaks epidemioloogiks, järgmist: „Kogemused on näidanud, et epideemiate või muude kõrvaltoimetega silmitsi seisvad kogukonnad reageerivad kõige paremini ja kõige vähem ärevusega, kui kogukonna normaalne sotsiaalne toimimine on kõige vähem häiritud.“

Iroonilisel kombel kinnitavad SafeGraphi andmed, et valitsuse kehtestatud sekkumised toimivad ainult niivõrd, kuivõrd inimesed on valmis neid järgima.

2021. aasta veebruaris tühistas USA ülemkohus California usuvabaduse- ja kogunemise keelu. Selle tulemusena on Santa Clara loobunud oma kaebusest Kolgata vastu rikkumiste kogumise eest ja kaebab selle asemel kohtusse ainult rikkumiste maskeerimise eest. Peaaegu kõik rahvatervise ametnikud on aktsepteerivad, pole tõendeid selle kohta, et maskidel oleks elanikkonna tasandil mingit sisulist kasu. Praegu soovib maakond 2,78 miljonit dollarit ja otsust on oodata sel kevadel.

* * *

Autori märkus: sellise sügavuse ja keerukusega uuriva funktsiooni loomine nõuab ulatuslikku uurimist, allikate kultiveerimist, intervjuusid, kirjutamist, toimetamist ja faktikontrolli. Tegin selle teose kõigile lugemiseks tasuta, sest usun, et on oluline, see jõuaks võimalikult laia publikuni. Te ei leia seda kajastust varasematest meediaväljaannetest. /…/

Dave

17. märtsi 2023. aasta värskendus: SafeGraphi tegevjuht jagas järgmist avaldust: „SafeGraph ei paku enam liikuvuse ega jalaliikluse andmeid.“

Loe tervikuna artiklit: Substack.com

MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased korraldab 29. aprillil Tallinnas rahvusvahelise konverentsi “Tervisekriisist teadlaste ja arstide pilgu läbi”. 

“Täna on tunnistanud mitmed eksperdid, et pandeemia haldamine ja kommunikatsioon väljusid hea meditsiinieetika raamidest ning tuginedes olnule ja kogemustele, saab järgmisel korral paremini teha,” sõnas perearst ja konverentsi üks korraldajatest Helen Lasn, kelle missiooniks on kõrvaldada pingeid ühiskonnas, taastada inimeste psühholoogiline ja füüsiline tervis ning vältida tulevikus ühiskonda kahjustavaid otsuseid.

“Olulisem kui kunagi varem on teha järeldusi tõenäoliselt läbi aegade kõige ebaõnnestunuma meditsiinilise sekkumise põhjal,” märkis konverentsi üks kõnelejatest laste-ja noorte psühhiaater Sven Román. Talle on esmatähtis, et sajandivanune ja teaduslikult põhjendatud lähenemine oleks prioriteet ning tulevikus ei keelataks ära riskivaba ravi.

Rahvusvaheline konverents toimub 29. aprillil Tallinnas, T1 keskuses Cinamon IMAX ruumes. Konverentsi kava ja teaduslikud ettekanded on laiapõhjalised ja üles ehitatud nii, et päeva sisu oleks hariv ja arusaadav kõigile.

Konverentsil on osalema oodatud lisaks teadlastele ja arstidele ka poliitikud, õpetajad ja lapsevanemad.

Artikli toimetas Revo Jaansoo

Loe samal teemal lisaks:

Gabriel , mis käivitati 2016. aastal vastuseks Tel Avivi tulistamisele ja Pulse ööklubi tulistamisele Floridas Orlandos, pakub seiretoodete komplekti “turvalisuse ja ohutuse” intsidentide jaoks “nn pehmetes sihtmärkides ja ühiskondlikes ruumides, sealhulgas koolides, kogukonnakeskustes”, sünagoogides ja kirikute. Ettevõte annab suure lubaduse, et tema tooted ” peatavad massitulistamise “. Vastavalt Jerusalem Postis avaldatud 2018. aasta aruandele Gabrieli kohta oli selliseid “pehmeid sihtmärke” kogu USA-s hinnanguliselt 475 000, mis tähendab, et “Gabrieli potentsiaalne turg on tohutu”.

Gabrieli on selle asutamisest saadik toetanud “muljetavaldav grupp juhte”, peamiselt “Mossadi, Shin Beti [Iisraeli siseluureagentuuri], FBI ja CIA endised juhid”. Viimastel aastatel on veelgi rohkem Iisraeli ja Ameerika luureagentuuride endisi juhte leidnud tee Gabrieli nõuandekogusse ja reklaaminud ettevõtte tooteid.

Kuigi selle seiretehnoloogia kasutuselevõtt oli Ameerika Ühendriikides oodatust aeglasem, muutus see eelmisel aastal dramaatiliselt, kui ” anonüümne filantroop ” andis ettevõttele miljon dollarit, et alustada oma toodete paigaldamist koolidesse, palvemajadesse ja kogukonnakeskustesse kogu riigis. See sama “filantroop” on lubanud värvata teisi oma annetustega samaväärselt, eesmärgiga paigaldada Gabrieli süsteem “riigi igasse sünagoogi, kooli ja ülikoolilinnaku kogukonda”.

Kuna see CIA, FBI ja Mossadi toetatud süsteem paigaldatakse nüüd “tasuta” kõikjale Ameerika Ühendriikidesse, tasub Gabrieli ja selle tooteid kriitilise pilguga vaadata, eriti ettevõtte tulevikuvisiooni oma seiresüsteemi osas. Võib-olla pole üllatav, et suur osa ettevõtte tulevikuvisioonist langeb kokku seda toetavate luureagentuuride nägemusega – kuritegevuse eelnev, robot-politsei ja biomeetriline jälgimine.

” Ohutus” invasiivse järelevalve kaudu

Gabrieli tootekomplekt on üles ehitatud selle “targa kilbi” paanikanupu ümber. Paanikanuppu saab aktiveerida nii käsitsi kui ka kaugjuhtimisega ning see pakub kahesuunalist sidet, reaalajas videovoogu, kohest muutmist ja tulistamise tuvastamist akustiliste vahenditega. Kuid paanikanupp on mõeldud kasutamiseks koos ettevõtte “ohutuvastuse” komplektiga, mis sisaldab “nutikaameraid”, mis kasutavad tehisintellekti, näotuvastust ja sellega seotud tehnoloogiaid, et tuvastada mitte ainult relvi, vaid ka “võitlusi” ja “ebanormaalset käitumist”. ” inimestest konkreetses piirkonnas. Gabrieli kaamerad ja paanikanupud kogu rajatises on mõeldud toimima “aktiveerimispäästikutena”. Käivitamine on suures osas automatiseeritud ja seda haldab AI. Kui aktiveerimispäästik käivitatakse, lülitub Gabrieli süsteem mis tahes oma hoiatusrežiimidesse, sealhulgas hädaolukorra, paanika,

Nagu mujal ettevõtte veebisaidil märgitud, soovib Gabriel laieneda kaugemale koolidest ja palvemajadest jaekauplustest, ladudest, andmekeskustest ja pankadest. Nendes muudes rajatistes edendab see konkreetselt oma “ebanormaalse käitumise” tuvastamise võimalusi. Üks näide, mis on antud viitega selle kohta, kuidas selle tooteid võidakse pangandussektoris kasutada, on „ebanormaalse käitumise tuvastamise näitena” järgmine :

Pangaautomaadi fuajees luusib seltskond inimesi. Gabriel aktiveeritakse vaikses paanikarežiimis ja saadab otsevideoga hoiatusi turvaoperatsioonide keskusele ja kohapealsele turvameeskonnale. Fuajees hakkavad levima helikõnede hoiatused. Kohale saabub turvatöötaja, kes puhastab sündmuskoha.

Teine näide, seekord jaemüügisektori jaoks, märgib, kuidas Gabrieli valvekaamerad aktiveerivad hoiatused, kui nad tuvastavad “ebatavalised liikumised”. Veel üks näide ladude ja jaotuskeskuste jaoks märgib, kuidas näotuvastusfunktsiooni saab kasutada “vaikse paanikarežiimi” aktiveerimiseks, kui ruumides avastatakse töölt lahkunud töötaja.

Üks Gabrieli süsteemi tunnuseid võrreldes teiste süsteemidega ettevõtte jaoks on selle suur sõltuvus AI-st ja masinõppest. Nagu nende veebisaidil märgitakse, “häirime turbetööstust, asendades inimtegevusest sõltuvad pärandturvasüsteemid automatiseeritud süsteemidega, mis vähendavad reageerimisaega, kaost ja kulusid.” See “häire” tuleneb osaliselt Gabrieli pühendumusest “innovatsioonile”, mis on ajendanud neid integreerima oma platvormi “ennetavad võimalused”. Ettevõte märgib ka, et nad on “juba alustanud [Gabrieli süsteemi] integreerimist tipptasemel tehnoloogiatega, nagu relvade tuvastamine, turvadroonid, robootika ja nutikad kaamerad .”

Ettevõtte jõupingutuste kohta integreerida oma süsteem turvadroonide ja robootikaga on vähe lisateavet. Paljud turvadroonid on praegu turul kasutamiseks kodudes, tööstusrajatistes ja muudes kohtades, nagu ka turvarobotid, näiteks Hyundaile kuuluva ettevõtte Boston Dynamics loodud robot-koerad, mida praegu kasutavad mõned USA seadused. täitevasutused. See tähendab muidugi, et Gabrieli ambitsioonid selles osas saavad tõenäoliselt varem kui hiljem reaalsuseks. Tähelepanu väärib aga see, et nii droone kui ka roboteid saab hõlpsasti “uuendada” surmavate relvade kasutamiseks. Gabrieli tehnoloogiat silmas pidades ei tundu orwelllik võimalus reageerida erinevat tüüpi vahejuhtumitele, sealhulgas „ebanormaalse käitumise” tuvastamisest, mis võib hõlmata surmava jõu kasutamist, enam nii futuristlik ega kaugeleulatuv. nagu nad kunagi tegid.

Samuti on oluline märkida ettevõtte kavandatud eesmärki pakkuda ennustava politseitöö (st kuritegevuse-eelseid) funktsioone. Nad väidavad, et: “Tulevikus näeme turvaplatvormi [st Gabrieli toodete tulevast iteratsiooni], mis suudab ennetada inimkäitumisel põhinevaid massilisi põhjuslikke [sic] sündmusi, tuvastada massilise ohvrite ohud enne esimeste meetmete võtmist , ja automatiseerida hoiatus, et teavitada potentsiaalseid ohvreid enne kahju tekitamist. Ennustav politseitöö on olnud CIAga ja ka Iisraeli luurega tihedalt seotud ettevõtete peamine eesmärk juba mitu aastat, millest tuntuim on Palantir .

Pärast paigaldamist pakuvad Gabrieli süsteemid tsiviilpiirkondade täielikku, kuid invasiivset järelevalvet. Kuigi koolid ja kogukonnakeskused, mida Gabriel kõige sagedamini kohtub, on viimaste aastakümnete jooksul sattunud tulistajate sihikule, on need sageli kohad, mis ei ole traditsiooniliselt huvitatud tehisintellektipõhiste seirelahenduste rakendamisest oma ruumides. Ometi peavad sellised kohad saama “ühendatud”, kui tahetakse teoks saada kõigi inimeste ja kohtade vahelise täieliku ühendamise paradigma (nt asjade internet , kohtade internet, kehade internet ). Tõepoolest, see paradigma on vajalik selleks, et edendada sidemeid digitaalse ja füüsilise maailma vahel, mida peetakse vajalikuks nn 4 ^.tööstusrevolutsioon ehk 4IR (mida ennast on kirjeldatud kui füüsilise ja digitaalse valdkonna “sulandumist”).

Nimelt on Gabrieli tooted mõeldud moodustama võrgustiku, mis on samaväärne “kohtade Internetiga”, mis on ” asjade Interneti spetsialiseerumine “, mis võimaldab hooneid “andurite, andmete jagamise ja arvutuste kaudu instrumentaalselt võimendada”. Gabriel toob avalikult esile oma toodete “võrguefekti”, kui need on paigaldatud samasse piirkonda mitmesse hoonesse, luues “turvalise ja ühendatud kogukonna”. Kuigi Gabriel kasutab seda “võrguefekti” nii, et see aitab terveid kogukondi turvaliselt hoida, on see kasulik ka nutika linna mudeli rakendamisele , mis kasutab asjade internetti ning kõikjal leiduvaid andureid ja kaameraid, et koguda tohutul hulgal andmeid, mida seejärel kasutatakse. “teenuste osutamise haldamiseks” nende teenustega, sealhulgas õiguskaitseorganite kasutuselevõtuga.

“Targa linna” ja “asjade Interneti” paradigmade peamised käivitajad (ja ehitajad) on loomulikult Big Tech. Väärib märkimist, et vaatamata sellele, et Gabriel turustab ennast ettevõttena, mille eesmärk on takistada massitulistamine nende toimumise ajal ja enne , on Gabriel aktiivselt kurameerinud ka Silicon Valley “Big 5” tehniliste suurkujudega – Google, Amazon, Meta (endine Facebook), Apple ja Microsoft. Eelmisel aastal ajalehele Times of Israel rääkides ütles Gabrieli kaasasutaja Yoni Sherizen, et :

Meie toode on nüüd kasutusele võetud pangandus- ja finantsteenuste sektoris ning meil on mõned pilootprojektid mõne suurima tehnoloogiaettevõttega Big 5. Seega vaatame andmekeskusi, ettevõtete kontoreid või ülikoolilinnakuid, farmaatsiatoodete tootmisrajatisi ja muud olulised kaubad… [me] kaitseme tervet hulka erinevat tüüpi ruume.

Tuul Gabrieli tiibade all

Kuigi massilised õnnetusjuhtumid USA-s on kohutavad ja tõenäoliselt võivad neid teatud määral leevendada selliste tehnoloogiatega nagu Gabriel, on ettevõtte sügavad sidemed Iisraeli ja Ameerika luureagentuuridega, kes on püüdnud selliseid tehnoloogiaid varjatud eesmärkidel kasutada on põhjust muretsemiseks.

Kui ma 2019. aastal esimest korda Gabrielist kirjutasin , kuulus nende nõuandekogusse neli inimest. Nende hulgas oli Ram Ben-Barak, endine Mossadi asedirektor ja endine Iisraeli luureministeeriumi peadirektor; Yohanan Danino, endine Iisraeli osariigi politseiülem; Kobi Mor, endine Iisraeli luureagentuuri Shin Bet ülemeremissiooni direktor; ja Ryan Petty, Parklandi tulistamise ohvri isa ja endise Florida kuberneri (ja praeguse Florida senaatori) Rick Scotti sõber. Sel ajal oli Petty juhatuses ainus ameeriklane.

Sellest ajast peale on Gabriel Ameerika koolide, ettevõtete ja muude institutsioonidega palju agressiivsemalt kurameerinud ning lisanud oma nõuandekogusse rohkem ameeriklasi. Nende hulka kuuluvad Bob Pocica, endine FBI eriagent, endine Pfizeri globaalse turvalisuse vanemdirektor ja Chertoffi grupi vanemnõunik (nagu endine sisejulgeolekuministeeriumi juht Michael Chertoff) ja Don Hepburn, endine CIA 26-aastane juht, samuti endine FBI asedirektor. Samuti lisati Menachem Pakman, kes töötas Iisraeli peaministri büroos üle 30 aasta ja on luure-, julgeoleku- ja terrorismivastase võitluse ekspert.

Kuigi on kindlasti võimalik, et nendel arvukatel Ameerika ja Iisraeli luure endistel ametnikel ei pruugi olla Gabrieli nõustamisel tagamõtteid, on oluline märkida, et Iisraeli sõjaväeluure ja Mossadi juhid seda nii ei näe. Nagu olen mitmes varasemas aruandes üksikasjalikult kirjeldanud, avaldas Iisraeli Calcalist Tech 2019. aastal aruande , milles märgiti, et „alates 2012. aastast on küber- ja luureprojektid, mida varem viidi läbi Iisraeli sõjaväes ja Iisraeli peamistes luurerelvades, üle viidud ettevõtetele, mis mõnel juhul ehitati just sel eesmärgil . Hiljem öeldakse, et:

Mõnel juhul julgustati Iisraeli sõjaväe ja luurerelvade arendusprojektide juhte looma oma ettevõtteid, mis seejärel [sõjaväe ja/või luure] projekti üle võtsid.

Pole täpselt selge, miks Iisraeli sõjaväeluure ja teised luureagentuurid otsustasid 2012. aastal hakata oma tegevust allhanke korras kasutama, kuigi Calcalist Tech viitab sellele, et põhjendus oli seotud era- ja avaliku sektori palkade erinevusega, kuna palk on riigis palju kõrgem. endine. 2012. aasta oli aga ka aasta, mil Ameerika riskifondide juht Paul Singer – koos Benjamin Netanyahu kauaaegse majandusnõuniku ja Iisraeli riikliku majandusnõukogu endise esimehe Eugene Kandeliga – otsustas luua Start-Up Nation Centrali (SUNC).

Nagu ma varem MintPress Newsile teatasin , asutati SUNC Iisraeli valitsuse tahtliku jõupingutuse osana, et võidelda vägivallatu boikoteerimise, loovutamise ja sanktsioonide (BDS) liikumisega ning muuta Iisrael domineerivaks globaalseks küberjõuks. Selle poliitika eesmärk on suurendada Iisraeli diplomaatilist võimu ja õõnestada konkreetselt BDS-i, samuti mis tahes riiklikke või rahvusvahelisi jõupingutusi panna Iisraeli valitsus vastutama sõjakuritegude ja palestiinlastega seotud rahvusvahelise õiguse rikkumiste eest. Eesmärk on, et teised riigid muutuksid Iisraeli ettevõtetest ja täpsemalt tehnoloogiaettevõtetest nii sõltuvaks, et nad ei suuda tõhusalt vaidlustada Iisraeli sise- ega välispoliitikat.

2018. aastal küsis Fox Newsi saatejuht Mark Levin Netanyahu käest , kas viimastel aastatel Iisraeli tehnoloogiasektoris, eriti tehnoloogiliste idufirmade osas täheldatud suur kasv oli osa Netanyahu plaanist. Netanyahu vastas: “See on minu plaan… See on väga tahtlik poliitika.” Hiljem lisas ta, et „Iisraelil oli tehnoloogia, sest sõjavägi, eriti sõjaväeluure, tootis palju võimeid. Need uskumatult andekad noored mehed ja naised, kes tulevad sõjaväest või Mossadist, tahavad alustada oma idufirmasid.

Netanyahu kirjeldas seda poliitikat taas aasta hiljem Tel Avivis 2019. aasta kübertehnoloogia konverentsil, kus ta väitis, et Iisraeli tõus viie suurima küberjõu hulka oli nõudnud, et sellel sõjaväeluure, akadeemilise ringkonna ja tööstuse kombinatsioonil tuleks ühtlustada. koht” ja see eeldas veelgi, et „meie sõjaväe- ja luureüksuste lõpetajatel oleks võimalik ühineda ettevõteteks kohalike partnerite ja välispartneritega”.

Seda “sõjalise luure, akadeemiliste ringkondade ja tööstuse” ühendamist on avalikult tunnistanud ka endine Mossadi direktor Tamir Pardo, kes väitis 2017. aastal , et “kõik” Iisraeli kübertehnoloogiasektoris on kas Iisraeli luure “vilistlased”, nagu Mossad, või Iisraeli sõjaväeluure, nagu Unit 8200 (Iisraeli vaste riiklikule julgeolekuagentuurile ehk NSA-le). Pardo läks isegi nii kaugele, et ütles, et Mossad ise on “nagu idufirma”.

Pardo teaks. Pärast Mossadi direktori ametikohalt lahkumist 2016. aastal sukeldus ta otse Iisraeli idufirmade maailma, saades Sepio Systemsi esimeheks , mille kaks tegevjuhti on endised üksuse 8200 ohvitserid. Sepio Systemsi nõuandekogusse kuuluvad endine CIA infoturbe juht Robert Bigman ning Iisraeli riikliku küberbüroo endine juht ja Iisraeli sõjaväeluure veteran Rami Efrati. Sepio Systemsi küberturvalisuse tarkvara on kasutusele võtnud mitmed pangad, telekommunikatsiooni- ja kindlustusfirmad, sealhulgas USA-s ja Brasiilias.

Nüüd, kui oleme kindlaks teinud, et paljud Iisraeli tehnoloogiale keskendunud ettevõtted tegutsevad luure rindena, tekib küsimus, kas Gabriel on üks selline ettevõte. Kuigi seda on raske kindlalt teada saada, on mitmed esirinnas välja jäänud ettevõtted, nagu Jeffrey Epstein ja Ehud Barakiga seotud Carbyne , osalenud seaduse “kuritegevuse-eelse” lähenemisviisi jaoks vajaliku struktuuri loomises ja rakendamise jõustamine Ameerika Ühendriikides. Gabrieli nägemus täielikult automatiseeritud süsteemist, mis suudab kasutada inimkäitumise ennustavat analüüsi, et peatada kuriteod enne nende toimumist, on jubedalt sarnane sama nägemusega, mida toetas Carbyne enne, kui nende sidemed Epsteini ja Iisraeli luurega 2019. aastal väga avalikult välja tulid.

Kuriteoeelsel kasutamisel, nagu kirjeldatakse üksikasjalikult ulmeeepostes, nagu Phillip K. Dicki The Minority Report, on ühiskonnale, kodanikuvabadustele ja politseitöö tulevikule sügavalt murettekitavad tagajärjed. Nagu märgib British Journal of Criminology , “seob kuritegevuse eelsed riigipoolsed sunnitoimingud kahtlustamisega, ilma et oleks vaja esitada süüdistus, süüdistus või süüdimõistmine” ning see on osa laiemast suundumusest “riikliku julgeoleku [nt luureagentuuride] integreerimisel kriminaalõigusesse”. ” Tõepoolest, nagu ma olen juba aastaid oma töös märkinud , on Ameerika ja Iisraeli luureagentuurid, eriti nende kõige pahatahtlikumad komponendid, olnud varjatud kuritegevuseeelsete protokollide käivitajad, mille eesmärk on kõrvaldada avalik eriarvamus alates 1980. aastatest, kui mitte isegi varem.

Need varased “kuritegevuse-eelsed” süsteemid, nagu ka praegu töös olevad, on potentsiaalsete teisitimõtlejate profiilide koostamise vahendina pikka aega sõltunud tehnoloogiast ja massilisest jälgimisest. Nende varajaste iteratsioonide tarkvaravõti oli PROMIS-tarkvara, mille Iisraeli luuretöötajad varastasid koostöös USA justiitsministeeriumiga ning mida kasutati inimeste ja rahavoogude profileerimiseks ja jälgimiseks USA-s ja mujal. Iraani-Contra skandaaliga seotud USA riikliku julgeoleku ametnikud kasutasid PROMIS-e, et luua praegugi kasutusel olev põhituum andmebaas, mis loetleb need ameeriklased, keda peetakse ohtlikeks ebamääraselt määratletud riikliku hädaolukorra korral, mis võib ohustada valitsemise järjepidevus.” Nagu ma olen varem märkinud, mängis Iisraeli luure põhituuma arendamisel olulist rolli .

Tänaseks on kuritegevuse eelne aeg juba käes, kuigi see on praegu reserveeritud erijuhtumite jaoks, erinevalt USA õiguskaitse peamisest lähenemisviisist. 2019. aastal võttis toonane peaprokurör William Barr ametlikult vastu kuritegevuse eelse poliitika justiitsministeeriumi poliitikana programmi DEEP (häiringu- ja varajase kaasamise programm) kaudu. Sellest ajast peale on Bideni administratsiooni sõda koduse terrorismi vastu tuginenud suuresti kuritegevuse eelsele raamistikule ja selle eesmärk on jätkata sealt, kus Barr pooleli jäi. Tõhusa kuritegevuse eelse süsteemi loomiseks on vaja vajalikku infrastruktuuri. Seda infrastruktuuri pakuvad praegu mitmed luureandmetega selgelt seotud ettevõtted, nagu Mark43 , Carbyne ja Gabriel.

Samas kui Mark43 ja Carbyne on suunatud vastavalt korrakaitse- ja hädaabiteenistustele, paigaldab Gabriel kuritegevuse eelseks tegevuseks vajaliku taristu otse äri-, vaba aja veetmise, õppimise ja jumalateenistuste kohtadesse. Selle fookus – koolid, palvemajad ja kogukonnakeskused – on kohad, kuhu tavaliselt sellist invasiivset tehnoloogiat ei ostaks. Ometi on Gabrieli hirmust juhitud turundus, mis keskendub massitulistamistele (mis peegeldab eelkõige Carbyne’i enda turundustegevust ), ajendanud mõningaid sisseostma.

Sisestage selle artikli alguses mainitud “anonüümne filantroop”. Aruannete kohaselt annab see “anonüümne filantroop” raha, mis on vajalik Gabrieli toodete paigutamiseks koolidesse, palvemajadesse ja ülikoolilinnakutesse kogu Ameerika Ühendriikides “tasuta”. Nagu märkis Iisraeli väljaanne No Camels , jagas Sherizen , et “[filantroopi] visioon on tegelikult katta kõik koolid ja sünagoogid ning saada kõik samale platvormile.” Milline õnnistus Gabrieli “võrgustiku efekti” ambitsioonid ja laiema kuritegevuse ennetamise jaoks.

Selle “filantroopi” anonüümsus on tähelepanuväärne, kuna terminit “filantroop” on põlvkondade jooksul kasutatud kurikuulsalt korrumpeerunud ja rikutud ärimeeste maine pesemiseks. Kui meenutada Jeffrey Epsteini juhtumit, kiideti luureandmetega seotud pedofiili laialdaselt “filantroopiks”, enne kui tema varjatud ja ebaseaduslik tegevus sai laiemalt tuntuks. See tekitab ka küsimuse – milline “filantroop” tahaks riigi igasse kooli kuritegevuse eelset järelevalvet? Gabrieli kaasasutaja esitatud lugu võib kergesti olla kattevarjuks samadele luureagentuuridele, kes toetavad Gabrieli ja sellega seotud ettevõtteid, ning meil oleks hea, kui uuriksime paremini tehnoloogiat, mida kasutatakse meie laste ja meie kogukondade uurimiseks ja jälgimiseks.

Loo autor uuriv ajakirjanik Whitney Webb

Loe lisaks sarnasel teemal: