Poliitikute maailmavaated, tegevus ja mõju Eestile

Poliitika on poliitiku maailmavaate rakendamine. Poliitika on täpselt selline, kus on poliitiku fookus, kas selle poliitiku on valinud rahvas (Eestis on 966 000 valijat ja kas näiteks poliitikul on rahva enamuse toetus, kui ta sai riigikokku või valitsusse 2500 häälega ainult, näiteks?), kes on selle poliitiku “sõbrad” ja millesse või kellesse usub.

Analüüsi kokkupanemisel on kasutatud ChatGPT AI abi ja inimeste kommentaare sotsiaalmeedia kanalites.

Varro Vooglaid (EKRE fraktsiooni liige, mitte erakonna liige, SAPTK)

• Maailmavaade: Konservatiivne ja tugevalt religioosne (katoliiklane). Rõhutab kristlikku moraali, patriarhaalset peremudelit ja religioosse kasvatuse olulisust.
• Tegevus: SAPTK-i asutaja. Asutas poistekooli, mis peegeldab piiratud sookäsitlust. Tema vaated ei esinda terviklikku jumalikku harmooniat, kus mees ja naine on ühtne loovjõud.
• Kriitika: Poistekool ning religioossed dogmad võivad takistada avatud ja kättesaadava hariduse pakkumist. Tema autoriteetlik käekiri pole kooskõlas vabade rahvaste Rahva Võimu ideega. Varro Vooglaid on Eestis üks tugevamaid õiguseksperte ja paljudel on küsimus “Miks ta ei tegele Põhiseaduse küsimusega ja võimude lahususe lõpetamisega?”
• Põhiseaduse § 1: Pole teinud kordagi ettepanekut selle muutmiseks.

Martin Helme (EKRE)

• Maailmavaade: Trumpilik rahvuskonservatiiv. Tugev suveräänsuse ja traditsioonide kaitsmine, euroskeptiline.
• Tegevus: EKRE juht. Vastandub migratsioonile ja globalismile. Toetab rahvusriiki, ent tema tegevus on jätnud Eestist polariseeritud kuvandi. Kurikuulsa Covid pandeemia NETS lepingu käivitaja, mis põhjustas rahva meeleavaldused ja rahulolematuse.
• Kriitika: Hirmuõhkkonda loov retoorika, sisuliste lahenduste nappus, liialt välisriikide poliitilisele jõule toetuv.
• Põhiseaduse § 1: Pole teinud kordagi ettepanekut selle muutmiseks.

Mart Helme (EKRE)

• Maailmavaade: Radikaalne rahvuslane, ajalooteadlane. Rõhutab rahvusidentiteeti ja mineviku kangelaslikkust.
• Tegevus: EKRE rajaja. Siseministrina põhjustas rahvusvahelisi skandaale.
• Kriitika: Liigne vastandumine, mis takistab riigijuhtimise tõhusust, liialt välisriikide poliitilisele jõule toetuv. Kurikuulsa Covid pandeemia NETS lepingu käivitaja, mis põhjustas rahva meeleavaldused ja rahulolematuse.
• Põhiseaduse § 1: Pole kordagi algatanud muutmist.

Kaja Kallas (Reformierakond, peaminister 2021–2024)

• Maailmavaade: Liberaalne, globalistlik, tugevalt EL ja NATO suunal, tugev ja jõuline sõdade toetaja, e-valimiste toetaja.
• Tegevus: Tõi Eesti fookusesse EL-is, juhtis valitsust kriisiajal (COVID, Ukraina sõda). Toetas maksutõuse ja liberaalset peremudelit.
• Kriitika: Suutmatus suhtlemisel rahvaga, arendada majandust, ohjata inflatsiooni ja sotsiaalset ebavõrdsust. Venemaal tegutseva abikaasa kaudu tekkis suur usalduslõhe. Kaja Kallase hirmuõhutamine ja sõja õhutamine on loonud temast suure ohu kogu maailma rahvastele. Tema isa Siim Kallas sai kuulsaks Eesti Rahvale kuuluva raha 10 miljoni USD varastamisega VEB fondi vahendusel(väidetavalt oli see summa enam kui 30 miljonit USD), milles küll Eesti kohus ta “puhtaks pesi”, kuid arvestades seda, et Eesti Kohtusüsteem on korruptiivne juba alates 1991 aastast ja on Vabamüürlaste mõju all, siis “valitud” tegelastel on “kuriteod” lubatud.
• Põhiseaduse § 1: Pole kordagi algatanud muutmist ega sellest rääkinud.

Kristen Michal (Reformierakond, peaminister alates 2024)

• Maailmavaade: Tehnokraatlik liberaal, majanduslikult orienteeritud, sõdade toetaja, e-valimiste toetaja.
• Tegevus: Rohepööre, erastamine, pro-EL suund, pro-sõjad. Tegutseb peamiselt EL-i juhiste ja turuloogika järgi.
• Kriitika: Karismapuudus, kaugus tavarahvast, elukogemuse puudus, majanduskogemuse puudus. Varem seotud parteilise rahastusskandaaliga. Pigem jätab lojaalse “süvariigi” käsutäitja mulje, kui et tal endal oleks iseseisev otsustusjulgus ja “munad”.
• Põhiseaduse § 1: Pole kordagi algatanud muutmist ega sellest rääkinud.

Jüri Ratas (Keskerakond, peaminister 2016–2021)

• Maailmavaade: Populistlik tsentrist, pro-vene valijaskond, pragmaatiline.
• Tegevus: Reetis Edgar Savisaare ja hiljem reetis erakonda, silma jäi veel Pensionireformiga (teine sammas vabatahtlikuks). Valitsuskoalitsioon EKRE-ga.
• Kriitika: EKRE kaasamine kahjustas mainet mõlemal erakonnal. Sõnum segane ja ühiskonda polariseeriv. Kurikuulsa Covid pandeemia NETS lepingu käivitaja, mis põhjustas rahva meeleavaldused ja rahulolematuse.
• Põhiseaduse § 1: Pole kordagi algatanud muutmist ega sellest rääkinud.

Urmas Reinsalu (Isamaa)

• Maailmavaade: Rahvuskonservatiivne, pro-NATO, pro-Sõjad (Ukraina), pragmaatiline.
• Tegevus: Välisminister, aktiivne välis- ja julgeolekupoliitikas. Tugevdas Eesti kaitsetahte kuvandit aga tegevused jäid kesiseks.
• Kriitika: Erakordselt tugev retoorika, sisulise väljundi puudumine. Kurikuulsa Covid pandeemia NETS lepingu käivitaja (Isamaa juht oli siis Helir-Valdor Seeder), mis põhjustas rahva meeleavaldused ja rahulolematuse.
• Põhiseaduse § 1: Pole kordagi algatanud muutmist ega sellest rääkinud.

Jevgeni Ossinovski (SDE)

• Maailmavaade: Vasakliberaalne, sotsiaaldemokraat, mitmekesisuse ja võrdsuse pooldaja.
• Tegevus: Tervise- ja hariduspoliitika. Alkoholipoliitika karmistamine.
• Kriitika: Tekkisid piirikaubanduse probleemid. Parteitoetus langes tema juhtimise ajal. Vaesus kasvas, sotsiaalkindlustuste ja pereväärtuste vähenemine.
• Põhiseaduse § 1: Pole kordagi algatanud muutmist ega sellest rääkinud.

Margus Tsahkna (Eesti200)

• Maailmavaade: Uuendusmeelne, liberaalne, pro-Euroopa Liit, pro-NATO, pro-Sõjad, pro-Rohepööre.
• Tegevused: Vahetanud erakondasid nagu mõni mees “sokke”. Kaitseministrina jäänud silma Eesti turvalisuse hävitajana ja sõja õhutajana.
• Kriitika: Erakonna sisesed juhtimisprobleemid on kandunud valitsuse töösse, strateegiate puudumine, mees “munadeta”(sotsiaalmeedia kanalites korduvalt mainitud).
• Põhiseaduse § 1: Pole kordagi algatanud muutmist ega sellest rääkinud.

Eesti areng viimase 10 aasta jooksul vastavalt poliitilistele juhtidele

Taavi Rõivas (2014–2016)

• Digitaalne areng, skandaalid
• Ebavõrdsus, majanduse ebastabiilsus, korruptsiooni kasv ja rahva väljavool säilisid.

Jüri Ratas (2016–2021)

• Regionaalne tugi, pensionireform, majanduse ebastabiilsus säilis
• EKRE-ga valitsus – polariseerumine ja mõlema erakonna usalduse kaotus, korruptsiooni kasv.
• Ühiskondlikud pinged tõusid.

Kaja Kallas (2021–2024)

• Inflatsiooni kasv, majanduse langus, maksutõusud.
• Sotsiaalne kihistumine, usalduskriis, korruptsiooni kasv, õiglusriigi hukk.

Kristen Michal (alates 2024)

• Taastuvenergia, rohepööre – kliimapettus, ministri kohale pandud “kellegi” käske täitma.
• Inflatsioon kasvab, sõja oht kasvab, korruptsioon kasvab, majandus hävib, õiglsuriik kadunud.

Järeldus: Vaikus § 1 üle – Rahva tahe maha vaikitud

Mitte ükski Eesti poliitik viimase 10 aasta jooksul ei ole avalikult sekkunud või algatanud Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 1 muutmist sellesse sõnastusse, nagu oli kirjas 1918. aasta manifestis: “Eestlasel on kõrgeim otsustusõigus”. Selle asemel domineerivad rahvusvaheliste agendade järgimine, parteilised huvid ja kaugus rahvast.

Eesti poliitiline eliit ei teeni täna rahvast, vaid võimulolekut iseenda ideoloogiliste, religioossete või majanduslike huvide täitmiseks. Nii kaua, kui põhiseaduse esimene lõige ei taasta eestlasele tema otsustusõigust, ei saa me rääkida tõelisest rahvavõimust ega suveräänsest Eestist.

Miks 800 aastat välisriikide poliitiliste jõudude orjuses olnud Eesti põlisrahvas võttis vastu Kõigi Eestlaste Manifesti 1918 aastal ja rõhutas, et Eesti Rahval On nüüdsest Kõrgeim Otsustusõigus? Kas neil oli juba nii valus ja taluvuspiir oli ületatud poliitikute türanniast? Miks vabamüürlane ja väliste poliitiliste jõudude käsutäitja Päts muutis ehk tühistas salaja selle Rahva Tahte ja muutis sõnastust, et Rahvas ei otsusta vaid kannab võimu? Kas välismaised poliitilised jõud ja rahatrükkijad nägid ohtu, et rahvas saab vabaks ja nad ei saa siis enam neid orjastada ja oma narratiivi ellu viia? Kas Islandil ja Shveitsis toimuvad samad protsessid, mis Eestis ja mujal maailmas – EI TOIMU! Nendes kahes riigis on Rahval Kõrgeim Otsustusõigus ja rahvas juhib riiki alt ülesse juhtimise põhimõttel.

Kas on aeg nõuda tagasi oma sõna õigus, oma maa ja oma tulevik?

Loe lisaks: