Millal ja kuidas pöörduda võlanõustaja poole: parim aeg abi küsimiseks on juba esimeste makseraskuste ilmnemisel

Võlanõustamine ei tähenda ainult maksegraafiku koostamist. Võlanõustaja aitab inimesel saada ülevaate oma tegelikust rahalisest ja õiguslikust olukorrast, kontrollida nõudeid ning leida võimalusi olukorra lahendamiseks.

Võlanõustaja juurde jõudmiseks on Eestis mitu võimalust. Tasub teada, et teatud juhtudel on võimalik saada teenust täiesti tasuta.

1. Töötuna arvel või saanud koondamisteate? Küsi võlanõustamist Töötukassast

Kui inimene on Eesti Töötukassas töötuna registreeritud või saanud koondamisteate, tasub esimesena rääkida oma Töötukassa konsultandiga.

Töötukassa pakub nendele inimestele vajaduse korral võlanõustamist ning teenus on kliendile tasuta. Võlanõustamise saamiseks tuleb oma konsultandile öelda, et rahalised kohustused või võlgnevused tekitavad probleeme ning soovitakse võlanõustaja abi. Konsultant hindab teenuse vajadust ja saab inimese nõustamisele suunata.

Seega ei pea töötuna registreeritud inimene tingimata alustama kohalikust omavalitsusest ega ise tasulist võlanõustajat otsima.

Töötukassa kaudu võib võlanõustamine olla vajalik näiteks siis, kui:

• pärast töö kaotamist ei jätku enam raha laenumakseteks;
• laenu-, liisingu- või järelmaksukohustused on muutunud üle jõu käivaks;
• on tekkinud üüri- või kommunaalvõlg;
• pangakonto on arestitud;
• käimas on täitemenetlused;
• võlausaldajad või inkassofirmad nõuavad makseid;
• inimene ei tea enam, kellele ja kui palju ta tegelikult võlgu on;
• võlgnevused takistavad töö otsimist või tööle asumist.

Töötukassa võlanõustamise mõte ei ole ainult olemasolevate võlgade lahendamine. Abi võib olla vajalik ka selleks, et vältida võlgnevuste suurenemist olukorras, kus inimese sissetulek on töö kaotamise tõttu järsult vähenenud.

Finantsinspektsiooni tarbijaveeb Minuraha toob samuti välja, et Töötukassa pakub töötuna registreeritud või koondamisteate saanud töötajale tasuta võlanõustaja abi ning teenuse saamiseks tuleb pöörduda oma Töötukassa konsultandi poole.

Seega: kui oled töötuna arvel või saanud koondamisteate, küsi enne tasulise teenuse otsimist võlanõustamist Töötukassast.

2. Võlanõustamist saab taotleda ka kohalikult omavalitsuselt

Kui Töötukassa võimalus inimesele ei kohaldu või vajalikku abi sealt ei saa, saab pöörduda oma elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole.

Sotsiaalhoolekande seaduse § 44 järgi on võlanõustamisteenus kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus. Teenuse eesmärk on aidata inimesel kindlaks teha tema varaline olukord, pidada läbirääkimisi võlausaldajatega, tegeleda nõuete rahuldamisega, vältida uute võlgnevuste tekkimist ning lahendada muid võlgnevustega seotud probleeme.

Pöörduda tuleb tavaliselt valla- või linnavalitsuse sotsiaalosakonna või sotsiaaltöötaja poole.

Avaldus ei pea olema keeruline. Näiteks võib kirjutada:

„Soovin võlanõustamisteenust, kuna mul on tekkinud raskused rahaliste kohustuste täitmisega ning vajan abi oma võlgnevuste, nõuete ja võimalike lahenduste väljaselgitamisel.“

Kohalik omavalitsus peab hindama inimese abivajadust ning korraldama vajadusele vastava abi.

Oluline on teada, et omavalitsus ei pea tingimata ise võlanõustajat tööle võtma. Teenus võib olla korraldatud koostööpartneri või mõne teise võlanõustamisteenuse osutaja kaudu.

Kas KOV-i kaudu saadud võlanõustamine on tasuta?

See sõltub konkreetse omavalitsuse teenuse korraldusest.

Sotsiaalhoolekande seadus lubab sotsiaalteenuse eest tasu võtta, kuid tasu määramisel tuleb arvestada inimese ja tema perekonna majanduslikku olukorda. Kõige olulisem on põhimõte, et inimese omaosalus ei tohi saada takistuseks talle vajaliku sotsiaalteenuse saamisel.

Paljud omavalitsused korraldavad võlanõustamise inimesele tasuta.

Seetõttu tasub ka juhul, kui inimene ise tasulise võlanõustamise eest maksta ei suuda, teenust ikkagi küsida.

3. Võlanõustaja poole võib pöörduda ka otse

Kolmas võimalus on võtta ise sobiva võlanõustajaga ühendust.

Selleks ei pea olema Töötukassas töötuna registreeritud ega omama kohaliku omavalitsuse suunamist.

Sellisel juhul tasub inimene teenuse eest üldjuhul ise vastavalt konkreetse teenuseosutaja hinnakirjale. Minuraha käsitlebki kolme peamise võimalusena KOV-i kaudu teenuse saamist, Töötukassa suunamist ning iseseisvalt võlanõustaja poole pöördumist.

Otse pöördumine võib olla mõistlik näiteks siis, kui:

• olukord vajab kiiret lahendamist;
• kohtule vastamise tähtaeg on juba käimas;
• kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks on lühike tähtaeg;
• inimene soovib ise valida konkreetse võlanõustaja;
• on vaja põhjalikumalt analüüsida krediidilepinguid või muid nõudeid.

Millal tasub võlanõustaja poole pöörduda?

Võlanõustaja poole ei pea pöörduma alles siis, kui inimene on lootusetus olukorras.

Abi tasub küsida näiteks siis, kui:

• kõiki laenumakseid ei ole enam võimalik õigel ajal tasuda;
• ühe laenu maksmiseks võetakse uus laen;
• krediitkaarti või krediidikontot kasutatakse igapäevase toidu ostmiseks;
• on saadud inkasso nõue;
• kohtust on saabunud makseettepanek või hagi;
• pangakonto või töötasu on arestitud;
• inimesel on mitu täitemenetlust;
• ei ole enam selget ülevaadet oma võlgade suurusest;
• soovitakse võlausaldajaga maksegraafikut;
• on kahtlus, et nõue võib olla aegunud;
• soovitakse kontrollida, kas intressid, viivised ja muud kulud on õigesti arvestatud;
• kaalutakse maksejõuetusmenetlust;
• kahtlustatakse, et laenuandja ei hinnanud laenu väljastamisel nõuetekohaselt inimese krediidivõimelisust.

Mida varem nõu küsida, seda rohkem on üldjuhul võimalusi probleemi lahendamiseks.

Mida võlanõustaja juurde kaasa võtta?

Esimeseks nõustamiseks on kasulik kokku koguda võimalikult palju dokumente.

Näiteks:

• pangakonto väljavõtted;
• laenu- ja krediidilepingud;
• järelmaksulepingud;
• inkassofirmade kirjad;
• kohtutäiturite dokumendid;
• kohtust saabunud dokumendid;
• maksekäsud ja hagid;
• võlausaldajate nõuded;
• andmed sissetulekute kohta;
• igakuiste kulude ülevaade;
• olemasolevad maksegraafikud;
• võimalusel nimekiri kõigist teadaolevatest kohustustest.

Kui kõiki dokumente ei ole, ei ole see põhjus nõustamise edasilükkamiseks. Üks osa võlanõustaja tööst võibki olla tegeliku olukorra ja vajalike dokumentide väljaselgitamine.

Võlanõustaja ei vaata ainult seda, kui palju inimene suudab kuus maksta

Võlgnevuse puhul ei ole esimene küsimus alati: „Kui suure maksegraafiku me teeme?“

Kõigepealt tuleb välja selgitada, mida inimeselt tegelikult nõutakse ja kas nõue on õige.

Võlanõustamisel võib olla vajalik kontrollida näiteks:

• millest nõue koosneb;
• kas põhivõlg on õigesti arvutatud;
• kas intressid ja viivised on õiged;
• kas sissenõudmiskulud on põhjendatud;
• kas nõue võib olla aegunud;
• kas kohtutäitur on jätnud inimesele seaduses ette nähtud mittearestitava sissetuleku;
• kas võlausaldajaga oleks võimalik saavutada mõistlik kokkulepe;
• kas tarbijakrediidi andmisel hinnati inimese krediidivõimelisust nõuetekohaselt;
• kas inimese olukorras oleks mõistlik kaaluda võlgade ümberkujundamist või muud maksejõuetusmenetlust.

Alles pärast tegeliku olukorra väljaselgitamist saab otsustada, milline lahendus on mõistlik.

Ära sõlmi uut maksegraafikut enne, kui oled nõuet kontrollinud

Üks sagedasemaid vigu on see, et inimene saab inkassofirmalt kirja ning nõustub kohe uue maksegraafikuga.

Enne tuleks välja selgitada vähemalt:

• Kust nõue pärineb?
• Kui suur oli esialgne võlg?
• Kui palju on juba makstud?
• Millest koosneb praegu nõutav summa?
• Kas nõue võib olla aegunud?

Eriti oluline on see vanade võlgade puhul.

Seetõttu ei ole alati mõistlik vana nõuet kohe tunnistada või sõlmida uut kokkulepet lihtsalt selleks, et võlausaldaja helistamise või kirjade saatmise lõpetaks.

Kohtust saabunud dokumentidega ei tohi oodata

Kui inimene on saanud kohtust hagi, makseettepaneku, kohtumääruse või muu dokumendi, milles on vastamiseks määratud tähtaeg, tuleb sellest võlanõustajale kohe teada anda.

Võlanõustaja poole pöördumine ei peata kohtumenetluse tähtaegu.

Sama kehtib täitemenetluses. Kohtutäituri tegevuse või otsuse vaidlustamiseks võivad kehtida konkreetsed ja suhteliselt lühikesed tähtajad.

Seetõttu tuleb tähtajaliste dokumentidega tegutseda esimesel võimalusel.

Kõige lihtsam tegevuskava

Kui sul on võlaprobleem, siis vaata esmalt, milline neist kolmest võimalusest sulle sobib:

1. Oled töötuna arvel või saanud koondamisteate?
   • Räägi oma Töötukassa konsultandiga ja küsi tasuta võlanõustamisele suunamist.
2. Töötukassa võimalus sulle ei kohaldu või vajad sotsiaalteenusena abi?
   • Pöördu oma valla või linna sotsiaalosakonda ja taotle võlanõustamisteenust.
3. Soovid ise nõustaja valida või vajad kiiresti abi?
   • Võid pöörduda võlanõustaja poole ka otse, arvestades, et sellisel juhul tuleb teenuse eest üldjuhul ise tasuda.

Kõige olulisem on mitte jääda ootama, kuni üks maksmata arve on muutunud mitmeks kohtumenetluseks ja täitemenetluseks.

Võlanõustaja poole pöördumiseks ei pea olema „piisavalt suur võlg“. Piisab sellest, et inimene ei oska enam ise oma rahalisele olukorrale lahendust leida või näeb, et makseraskused on tekkimas.

Mida varem probleemiga tegelema hakata, seda rohkem on tavaliselt võimalusi selle lahendamiseks.

Autor: Võlanõustaja Kaire Reier. Loe tema kohta SIIT

Loe lisaks: