Fonte.News uudiste lugemise kuupakett

10€

Sulle on kõik uudised avatud ja toetad samas ka selle maailma inimeste kollektiivteadvuse avardamist ja Uue Maa loomist.
See rahaline panus on väiksem kui kohvikus tass kohvi ja pirukas, kuid tulemus on hindamatu väärtusega. Tule ja toeta kollektiivteadvuse parandamist ja Uue Maa loomist!

• Kõik artiklid avatud
• Väärt info otse allikast
• Toetad Uue Maa loomist
• Aitad lahustada hirme ja kurjust

Fonte.News uudiste lugemise kuupakett

10€

Sulle on kõik uudised avatud ja toetad samas ka selle maailma inimeste kollektiivteadvuse avardamist ja Uue Maa loomist.
See rahaline panus on väiksem kui kohvikus tass kohvi ja pirukas, kuid tulemus on hindamatu väärtusega. Tule ja toeta kollektiivteadvuse parandamist ja Uue Maa loomist!

• Kõik artiklid avatud
• Väärt info otse allikast
• Toetad Uue Maa loomist
• Aitad lahustada hirme ja kurjust

Kohtutele on tagatud õigus kontrollida valitsuse ja parlamendi tehtud seadusi põhiseaduse vastaselt. Sellistes riikides nagu Saksamaa, Belgia, Prantsusmaa, Austria ja Hispaania on konstitutsioonikohtud. Teised riigid, nagu Norra, Šveits ja Ühendkuningriik, lubavad põhiseaduse läbivaatamist kõigil kohtunikel.

Kas kohtul peaks olema lisaks läbivaatamisõigusele ka volitused kehtestada partei keeld?

Ükskõik, milline vastavasisuline eelnõu välja näeks, tooks see tõenäoliselt kaasa pingeid koalitsioonierakondade sees. Arvamused lähevad lahku peamiselt kahes punktis. Esimene küsimus seisneb selles, kuidas uued kohtunikud ametisse määratakse. Erinevates riikides on kohtu kohtunike ametisse määramiseks erinevad viisid. Austrias nimetab kohtunikud ametisse president valitsuse või ühe koja soovitusel. Belgias valib kohtunikud parlament. Saksamaal valitakse pooled kohtunikest kahekolmandikulise häälteenamusega senatis ja teised pooled esindajatekojas kahekolmandikulise häälteenamusega. Seetõttu on siin vaja tugevat õiguspoliitilist konsensust.

Siiani on ebaselge, kuidas parlament täpselt konstitutsioonikohtu tutvustamisse suhtub, mille peamiseks ülesandeks on põhiõiguste ja põhiseaduslikkuse järelevalve.

Igatahes ei paista valitsuskabinet ega Riigikogu konstitutsioonikohtu kehtestamisest väga vaimustuses olevat. Seadusi saab juba praegu rahvusvaheliste lepingute suhtes testida. Nii et järgitakse sama süsteemi. Mil määral saab konstitutsioonikohus väärtuslikuks täienduseks, selgub alles siis, kui vastav seaduseelnõu esitatakse.

Kohtunikud nimetab ametisse parlament, kusjuures ametisse nimetamisega nõustumiseks on vaja kahekolmandikulist häälteenamust.

Teiseks vastuoluliseks elemendiks oleks ettepanek anda konstitutsioonikohtule volitused erakonnakeelu väljastamiseks. See kujutab endast tegelikku ja tõsist ohtu ühele või mitmele demokraatliku põhiseaduse aluspõhimõttele. Teema on väga tundlik, arvestades valitsevat opositsiooni ja koalitsiooni poliitilist lõhet.

Kohtunikud teevad ühel või teisel viisil ka poliitilisi otsuseid, mis vähendavad või suurendavad üksikküsimustes valitsuse ja parlamendi manööverdamisruumi. Näiteks kohtunik võiks sekkuda tugevalt poliitikasse, et sundida riiki rakendama rangemat demograafiapoliitikat.

Põhiseaduse vastu testimine peab olema tagatud viisil, et kohus saab testida seadusi rahvusvaheliste inimõiguskonventsioonide (nt EIÕK) vastu.

Kohtunikud on viimastel aastatel näidanud, et nad painduvad valitsusega kaasa ega seisa piisavalt põhiõiguste ja inimõiguskonventsioonide eest. Kohtunikud peavad juba testima Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) vastu ja nad ei tee seda. Seda tüüpi lahendused jätavad lahendamata tegeliku probleemi, nimelt süsteemi enda sügavale juurdunud küsimused, nagu kohtunike ja kohtujuristide palgalõhe või rohujuure tasandi inimeste väga isiklikud mured.

Parimate soovidega

Revo Jaansoo

Lugeja saab oma arvamuse ja mõtted saata toimetusele: info@fonte.news

Loe lisaks:

Maksekäsu kiirmenetlus: kuidas inkassofirmad ja kiirlaenufirmad seda ära kasutavad

Maksekäsu kiirmenetlus on Eestis loodud selleks, et võimaldada võlausaldajatel nõuda väiksemaid võlgnevusi kiiremini ja väiksemate kuludega, vältides täiemahulist kohtuprotsessi. Praktikas on see lihtsustatud menetlus osutunud aga tõhusaks tööriistaks mitte ainult võlausaldajatele, vaid ka inkassofirmadele ja kiirlaenufirmadele, kes soovivad oma nõuded kiirelt ja vähese vaevaga kohtutäituri abiga sissenõutavaks muuta. Paraku tähendab see, et paljud võlgnikud, kelle vastu esitatakse maksekäsu kiirmenetluses nõue, võivad jääda süsteemi hammasrataste vahele ka siis, kui nõue on aegunud või lausa alusetu. Võlanõustaja aitab sind.

Mis on maksekäsu kiirmenetlus ja kuidas see töötab?

Maksekäsu kiirmenetlus on elektrooniline kohtumenetlus, mille käigus saab võlausaldaja esitada võlanõude kohtule ja saada kohtult maksekäsk (kohtuotsus) võlgniku vastu ilma tavalise kohtuvaidluseta. Menetlus on kiirem ja odavam kui täiemahuline kohtumenetlus, sest kohtunik ei uuri nõude põhjendatust ega tõendeid – maksekäsu väljastamise eelduseks on vaid formaalsete nõuete täitmine. Kui kohtult tuleb makseettepanek, peab võlgnik sellele reageerima 15 päeva jooksul.

Inkassofirmade ja kiirlaenufirmade kuritarvitused

Paraku on maksekäsu kiirmenetlusest saanud tööriist, mida inkasso- ja kiirlaenufirmad tihti ära kasutavad, esitades kiirmenetluse kaudu nõudeid, mis ei pruugi olla seaduslikud või võivad olla aegunud. Sellise nõude esitamine on siiski madala riskiga ja soodsam kui tavapärane kohtumenetlus, mistõttu inkassod ja kiirlaenufirmad saavad seda enda huvides ära kasutada.

Kui võlgnik ei reageeri kohtult saadud makseettepanekule, muutub maksekäsk automaatselt täitedokumendiks, mille alusel saab nõude täitmiseks kohtutäituri poole pöörduda. Kui võlgnik hiljem avastab, et nõue oli aegunud või alusetu, on seda protsessi pea võimatu tagasi pöörata.

Mida peaks võlgnik tegema, kui saab makseettepaneku?

Makseettepaneku tähelepanuta jätmine on suur viga. Kui te saate kohtult makseettepaneku, on teil vastamiseks aega vaid 15 päeva. Selle aja jooksul saate nõudele vastuväite esitada, mis katkestab menetluse ja sunnib nõude esitajat oma nõuet kohtus tõendama. Kui olete kahtluses, kas nõue on põhjendatud või mitte, pöörduge kindlasti võlanõustaja poole enne vastamise tähtaja möödumist. Võlanõustaja saab aidata teil hinnata nõude põhjendatust ja kehtivust ning anda nõu, kuidas edasi tegutseda.

Võtmesõnum: ära jäta makseettepanekut tähelepanuta

Maksekäsu kiirmenetlus on küll loodud võlausaldajate õiguste kaitsmiseks, kuid nõuab ka võlgnikelt teadlikkust ja kiirust, et kaitsta oma õigusi võimalike alusetute nõuete eest. Inkasso- ja kiirlaenufirmad kasutavad tihtipeale seda süsteemi ära, kuid teadlik tegutsemine ja kiire reageerimine aitab teil oma õigusi kaitsta.

Dokumentide näidised, millega võlgnikul võib tegemist tulla:

Pöördu võlanõustaja Kaire Reieri poole ennem, kui hakkad võlanõudjaga suhtlema.

https://aadria.eu . email: kaire@aadria.eu

Loe lisaks:

Fonte.News uudiste lugemise kuupakett

10€

Sulle on kõik uudised avatud ja toetad samas ka selle maailma inimeste kollektiivteadvuse avardamist ja Uue Maa loomist.
See rahaline panus on väiksem kui kohvikus tass kohvi ja pirukas, kuid tulemus on hindamatu väärtusega. Tule ja toeta kollektiivteadvuse parandamist ja Uue Maa loomist!

• Kõik artiklid avatud
• Väärt info otse allikast
• Toetad Uue Maa loomist
• Aitad lahustada hirme ja kurjust

Sõltumata vanusest, sissetulekust, soost, rahvusest või erakonnast on ebaseaduslikud COVID-19 mandaadid ja kahjulikud COVID-19 katsesüstid avaldanud sügavat mõju kõigile inimestele. Tunnistades neile tekitatud katastroofilist kahju, soovivad miljonid inimesed, liikumised, väljaanded ja ettevõtted taotleda õiguskaitset valitsuse ametiasutuste ja biofarmaatsiaettevõtete vastu, kes vastutavad COVID-19 ”ohutute ja tõhusate vaktsiinide“ pettuse teel vallandamise eest täiskasvanutele ja lastele. Hea uudis, et ülemkohus on rahva poolel ning teeb ukse pärani oma jurisdiktsioonis biofarmaatsiatööstuse ettevõtete vastu hagide esitamiseks.

Lisaks näitavad Texase kohtule esitatud tõendid, et valitsuse algatus kahjustab valenõuete seaduse eesmärki ja toimimist; see lubamatu põhineb Brook Jacksoni vaatenurgal; see häirib võimude lahusust; ja see on meelevaldne, kapriisne ja ilma ratsionaalse aluseta.

National Rifle Association vs. Vullo, 218 L. Ed. 2d 642, 659 (2004) leiab, et „esimene [USA põhiseaduse] muudatus keelab valitsusametnikel kasutada oma võimu valikuliselt karistada või kõnet maha suruda.“ See osalus toetab Jacksoni väidet, et justiitsministeeriumi (DOJ) algatus sekkuda selle juhtumi rahuldamata jätmiseks on lubamatu valikuline vaatepunktil põhinev ametlik tegevus, mis lühendab tema esimese muudatuse õigust petitsioonile.

Tõendid ja valitsuse enda väited näitavad, et Pfizer sai oma COVID-19 Comirnaty jaoks erakorralise kasutusloa (EUA) negatiivse efektiivsusega ja tõsiste kehavigastuste riskidega selle kliinilise uuringu pettuse kaudu.

See on sama seisukoht – nn vaktsiini desinformatsioon –, mis oli osa kõnest, mis viienda ringkonnakohtu ja eriarvamusele jäänud ülemkohtu kohtunike arvates suruti valikuliselt ja põhiseadusevastaselt maha kohtuasjas Murthy vs. Missouri, nr. 23-411, 2024 US LEXIS 2842 (26. juuni 2024). Vaadake ibid., *47–62 arutab kohtunik Samuel Alito oma eriarvamuses Vullot ja kirjeldab meediaplatvormide tsensuuri vaktsiini tõhususe ja ohutuse järeldusele. Selle asemel otsustas kohus, et hagejatel puudus positsioon valitsuse tegevuse vaidlustamiseks, kuna puudus „konkreetne seos nende vigastuste” ja valitsuse suhtluse vahel era-, sotsiaalmeedia platvormidega.

Kui valitsus oleks ise võtnud ametlikke meetmeid selle kõnetegevuse mahasurumiseks selle sisu põhjal, nagu DOJ teeb Jacksoni qui tam tegevuse vastu, pole kahtlust, et valitsuse tegevus oleks esimese muudatusega kaitstud õigusi piiranud.

Toimetas Revo Jaansoo

Allikad: Iambrookjackson.com, Substack.com