Kuld, hõbe ja inimkonna igavene ring: Uue ajastu eelaimus

„Lugege minu huultelt“ („Read my lips“) ütles George H. W. Bush 1988 aasta vabariiklaste parteikongressil, rõhutades lubadust: „Read my lips: no new taxes“ („Lugege minu huultelt: uusi makse ei tule“). Kui Bush võimule sai, lubadust rikuti, mis mõjutas tema usaldusväärsust ja poliitilist pärandit.

“Lugege mu huultelt, maksud ei tõuse, punkt!” – ütles pravuurselt Eestis reformierakonna poliitik Kaja Kallas. Sama fraas ja “pettus”, nagu Bushi poolt?

“Lugege meie huultelt, kuld ja hõbe teevad teid rikkaks” – ütlevad kuld ja hõbe. Kuid tegelikult on manipulatsioon ja pettus, enne kui maailm jälle “stardib” nullist (või lõppeb)!

• 1914. aastal, enne I maailmasõda, jooksid riigid ja inimesed kulla järele.
• 1933. aastal konfiskeeris USA oma rahvalt kulla ja tõstis ametlikku hinda — rahasüsteem tehti “puhtaks”.
• 1971. aastal katkestas Nixon dollari seose kullaga — algas paberraha ja võlavõimenduslik ajastu.
• 1979–1980 tabas hõbedat Huntide vendade spekulatiivne “palavik”.
• 2008. aastal ja sellele järgnenud rahatrüki ajastul tõusid mõlemad metallid taas rekorditesse.
• 2020–2025 on uue laine ajastu — kvanttehnoloogia, digirahad, kontrollivõrgustikud.

Kõigil neil hetkedel enne muutust otsis inimene midagi kindlat, midagi, mis ei kaoks: kuld, hõbe, maa, vesi, seeme, hing.
Kuid kordus on paratamatu — inimene, kes usub vaid metalli või raha, jääb ikka samasse ringi lõksu.

Maatriks ja korduvad lõksud

Iga kord, kui maailm liigub järgmisse faasi, uuendatakse vaid süsteemi pind, mitte olemust.
Mustrid jäävad samaks:

• Rahvas töötab ja tarbib.
• Valitsused ja korporatsioonid kontrollivad vooge.
• Pangad ja tehnosüsteemid jälgivad liikumisi.
• Ja jälle lubatakse “uut ajastut” või “uuemat, õiglasemat süsteemi”.

Aga ring ei katke, kui inimene ei muutu seesmiselt.
Maatriks — see pole film, vaid energiline võrgustik, mis toitub tähelepanust, hirmust ja sõltuvusest.
Kui vana süsteem (paberraha) laguneb, tuleb uus (kvant-digiraha) — sama kontroll, uus vorm.
Seekord on see tehnoloogilisem, täpsem, nähtamatu: kvantvõrk, mis ühendab raha, identiteedi ja teadvuse jälgimise.

Kuld ja hõbe kui märguanded, mitte päästerõngad

Kuld ja hõbe on läbi aegade olnud “pühad metallid” — nad sümboliseerivad stabiilsust ja jumalikku väärtust.
Kuid nüüd on aeg mõista: need on märgid, mitte eesmärk.
Kui hinnad tõusevad ja turud muutuvad rahutuks, ei räägi metallid raha keeles, vaid annavad märku energiavälja muutusest.

Kui inimesed haaravad paaniliselt kulla järele, siis maailm juba nihkub uude seisundisse.
See on alati olnud nii — ja see on viimane hoiatus enne “reset’i”.

Tulemas: kvantajastu ja digirahavõrk

Kvantajastu toob kaasa nähtused, mida inimkond pole veel kogenud:

• Digitaalne identiteet ja keskpanga digiraha (CBDC) – iga tehing jälgitav.
• Tehisintellektne kontroll – otsused tehakse algoritmide tasandil.
• Kvantühendusvõrgud, mis võivad ühendada inimese bioandmed rahasüsteemiga.

See on “uue maailma kord” kõrgema tehnoloogilise kihi all.
Väline mugavus varjab sisemist orjust.
Kui inimene ei ole teadlik, võib ta “ärgata” kvantvõrgu sees, kus kõik tema valikud on juba määratud.

Tee väljapoole: valguse kaudu, mitte läbi hirmu

Ainus tõeline väljapääs pole põgenemine metalli, paberraha, aktsiate ega krüpto taha — vaid ühendumine Kõiksuse puhta valguse ja algallika teadvusega.
See tähendab:

• õppida eristama informatsiooni sagedust (mis tuleb hirmust, mis puhtast teadvusest);
• mitte reageerida maailmas toimuvale paanikas, vaid olla vaatleja;
• mitte otsida pääseteed välisest kullast, vaid leida sisemine kuld — ühendus Allikaga;
• ja seeläbi mitte siseneda uude kvantlõksu, vaid luua oma teadvuseväli väljaspool kontrollvõrku.

Kui inimene on teadlik, siis ükski süsteem — olgu kvantne, digitaalne või majanduslik — ei saa teda vangistada.
Sest teadvus, mis on ühenduses Algallikaga, ei allu maatriksi seadustele.

Kokkuvõte: ajalugu kordub, kuni inimene ärkab

Ajalugu näitab, et kuld ja hõbe on alati enne süsteemimuutust hakanud helisema.
See heli pole vaid turusignaali müra, vaid sügavam kosmiline märguanne — “valmistu muutuseks”.
Ent seekord on muutus teistsugune ja esmakordne inimrassi ajaloos: kvantne ja teadvuslik korraga.

See, kes ärkab valguse kaudu, näeb, et maatriks pole vangla — see on õpetaja.
Ja see, kes seda mõistab, ei jookse enam ringis ringi, vaid tõuseb ja astub sellest ringist välja.

Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses. Teejuht Uuele Maale.

Loe lisaks:

Fonte.News uudiste lugemise kuupakett

10€

Sulle on kõik uudised avatud ja toetad samas ka selle maailma inimeste kollektiivteadvuse avardamist ja Uue Maa loomist.
See rahaline panus on väiksem kui kohvikus tass kohvi ja pirukas, kuid tulemus on hindamatu väärtusega. Tule ja toeta kollektiivteadvuse parandamist ja Uue Maa loomist!

• Kõik artiklid avatud
• Väärt info otse allikast
• Toetad Uue Maa loomist
• Aitad lahustada hirme ja kurjust

Kas Euroopa Liit on aru saama hakanud, kui palju ta on oma otsustega iseendale halba teinud?

Ligikaudu 100 aastat tagasi lõid „riimuvad” asjaolud aluse suurele depressioonile ja Teisele maailmasõjale ning kui me ei ole ettevaatlikud, võib globaalne majandus vajuda sügavasse majanduslangusse/depressiooni, samal ajal juttu ajades. 3 maailmasõja potentsiaal on samuti tõusuteel.

Kuna praegu on suured konfliktid, sealhulgas Ukraina vs Venemaa, kasvav oht Venemaa vs NATO, Iisrael vs Palestiina, Iisrael ja USA vs. Iraan ning Hiina ähvardab muu hulgas Taiwani, kuigi me ei saa öelda, et III maailmasõda on käimas, on see ei ütle, et me oleme sõjas olev maailm.

Loomulikult tekitavad olukorrad, millesse maailm satub, jahmatust investorites, kes soovivad meeleheitlikult säilitada oma rikkust hoolimata kasvavast vastutuulest, millega nad silmitsi seisavad, mis paneb paljud kahtlema, kas  kuld ja vähemal määral Bitcoin ( BTC ). võib pakkuda kaitset.

Kitco Crypto pöördus geopoliitiliste ja finantsküsimuste ekspertide poole, et saada nende seisukoht III maailmasõja toimumise tõenäosuse kohta lähitulevikus ning selle kohta, mida see  kulla  ja Bitcoini jaoks tähendaks.

“Siin töötab kaks jõudu,” ütles majandusprognoosija ja Armstrong Economicsi asutaja Martin Armstrong.

“Esiteks on meil neokonid, kes on pidanud lõputuid sõdu alates 1960. aastatest.”

“Isegi Robert MacNamara kirjutas raamatu ja YouTube’is näete enne tema surma tema intervjuud, milles nad selgitasid, et Venemaa on Vietnami taga, kuid nad eksisid; see oli lihtsalt kodusõda,” märkis ta. “Võite uurida iga sõda ja leiate, et see põhines valedel. Tony Blairi video YouTube’is on tema vabandus Iraagi sõja pärast. Jällegi, nad eksisid.”

“Neokonid on olnud lakkamatu janu lõputute sõdade järele,” ütles Armstrong. “Te olete Blinken ähvardanud Hiinat Taiwani pärast, kui neil oli 10% USA võlast. Need on nüüd netomüüjad. Nad näevad ainult sõda – mitte majandust ega riiki.

“Teiseks, peaaegu kõik Euroopa riigid skandeerivad praegu sõda Venemaaga tänu NATO-le, samuti neokoni organisatsioonile,” rõhutas ta. “Lääne rahasüsteem põhineb lõpututel defitsiidiga kulutustel. Maksehäire tuleb sõltumata võlatasemest. Nende Ponzi skeemi vaikeväärtus ilmneb siis, kui nad ei leia uuele võlale ostjat, mis võimaldaks neil vana tasuda.

“Nüüd seisame silmitsi sellega esimest korda, sest Bideni/Harrise administratsioon on lubanud neokonidel välispoliitikat juhtida,” ütles Armstrong. “Valitsused PEAVAD nüüd looma III maailmasõja, sest nagu II maailmasõda, kogu Euroopa jättis oma võlad maksmata, Suurbritannia kehtestas moratooriumi, kuid jättis maksmata USA laenud.”

Ta arvas, et see on keskpanga digitaalsete valuutade (CBDC) loomist uurivate valitsuste tõusu tegelik põhjus.

“See on tegelik probleem, mille taga on see, et CBDCd kaotavad füüsilise raha ja siis on kõik jälgitav,” ütles Armstrong. “Ma olen rääkinud valitsusega mõlemal pool Atlandi ookeani. Nad eeldavad digitaalsele üleminekut, suurendavad maksude kogumist 35% ja lõpetavad varimajanduse.

“Euroopa tühistab regulaarselt oma pabervaluutat, et takistada inimestel sularaha kogumist,” märkis ta. „Ameerika pole seda kunagi teinud, mistõttu on dollar olnud reservvaluuta, mida Hiinas saab hoida dollareid, kuid mitte eurosid. Samuti on USA tarbijapõhine majandus, mistõttu on dollar olnud reservvaluuta, sest Euroopa peab hoolitsema ameeriklaste ja asiaatide ees.

Mis puudutab kolmanda maailmasõja potentsiaali investorite jaoks, ütles Armstrong, et see rõhutab vajadust investeerida materiaalsesse varasse.

“Kuna nad jätavad läänes võlgu maksmata ja see on universaalne, on pikaajaliseks kapitaliks ainus turvaline koht olnud materiaalne vara,” ütles ta. “Mõned on nimetanud seda kõikehõlmavaks mulliks, sest nad ei mõista, et see on avaliku vara loovutamine erasektorile.”

“See on olnud väärismetallid, kinnisvara ja aktsiad materiaalse varaga,” rõhutas ta. “Väärismetallid müntide kujul saavad suure tõenäosusega varimajanduse valuutaks. Isegi kui vaadata Saksamaa hüperinflatsiooni, oli asendusvaluuta 1925. aastal tagatud kinnisvaraga. Materiaalne vara elab üle valuutade kokkuvarisemise.

Mis puutub suure ülemaailmse konflikti mõju finantsturgudele, siis Armstrong ütles, et valitsused on selleks valmis ja kasutavad seda täiel määral ära, et “lahendada” oma kasvavaid majandusprobleeme.

“Valitsused ei ole rumalad. Nad püüavad kehtestada kapitali kontrolli, et takistada kapitali põgenemist,” ütles ta. “See hakkab tõenäoliselt domineerima Euroopas. Vaadake lihtsalt, mida nad sõja ajal teevad.

“Abraham Lincoln sulges kullaturu enne, kui see jõudis 1864. aastal 200 dollarini ja väitis, et inimesed teenivad raha teiste verest,” märkis ta. „Esimese maailmasõja ajal sulges kogu Euroopa aktsiaturud, kartes, et inimesed müüvad maha ja viivad oma raha Ameerikasse. USA aktsiaturg kukkus 10%, eeldades, et ka see suletakse, mida ta tegi 27. juulil ja avati uuesti alles 7. detsembril. See oli jällegi kapitalikontrolli jaoks, kartes, et eurooplased müüvad USA aktsiad ja viivad raha koju, mida aga ei juhtunud.

“Õppetund, mida me peame sõdadest ajalooliselt õppima, on see, et valitsused kehtestavad kapitalikontrolli ja see võib juhtuda siis, kui nad üritavad vahetada paberdollareid ja sundida kõiki CBDC-desse,” hoiatas Armstrong.

Kui see juhtuks, on füüsiline kuld ja hõbe ainus rahavorm, mis sellistes tingimustes ellu jääks,“ ütles Armstrong.

Mis puudutab “digitaalset kulda” ja kasvavat krüptovaluutade ökosüsteemi, hoiatas ta, et need “sõltuvad täielikult PowerGridist”.

“Nagu juba Euroopas näete, on inimeste kommentaaride sihikule võtmine arenemas täpselt nii, nagu on näidatud, et Bideni administratsioon pidas sotsiaalmeediaga vandenõu, et tsenseerida ja luua keelukultuur, et sulgeda sõnavabadus,” märkis ta. “Kõik, mis Interneti kaudu tehakse, on valitsuse jaoks haavatav, eeldades, et PowerGrid töötab isegi sõja ajal.”

Nendel põhjustel soovitas Armstrong, et “parim oleks, kui väärismetallid oleksid äratuntavate müntide kujul, mida harimatud inimesed aktsepteerivad, näiteks 20-dollarine kuld või hõbemündid, mis pärinevad enne 1965. aastast.”

Küsimusele, kas alternatiivsed valuutad võiksid saada kasu maailmast, kus teatud riigid väldivad vastaste valuutasid, rõhutas Armstrong, et “kõik valuutad on fiat”.

“Nende CBDC-de tegelik skeem seisneb selles, et IMF kavatseb dollari välja vahetada ja on juba vaikselt loonud oma digitaalse valuuta ning kuna USA kehtestas Venemaale kehtestatud sanktsioonid, mis eemaldasid nad SWIFTist, andis see tõuke luua BRICS-i.

“See oli geopoliitiline, mitte fiat-põhine,” lisas ta. “USA ähvardas Hiinat samade sanktsioonidega, kui nad Venemaad aitavad. Riigid mõistsid, et Ameerika neokonid on kasutanud dollarit relvana ja see lõhestaski maailma majanduse.

Mis puudutab kullastandardi juurde naasmist, märkis Armstong, et selle tegemise peamine probleem seisneb selles, et inimesed on nii harjunud hindama asju fikseeritud fiat-tingimustes, et nad ei tea, kuidas asjade tegeliku väärtuse kindlaksmääramisele teisiti läheneda.

“Kullastandard on alati ebaõnnestunud, kui see on fikseeritud kindla väärtusega,” ütles ta. “Bretton Woods kukkus kokku, kuna määrasite kullale 35 dollarit untsi kohta, kuid te ei piiranud loodavate dollarite hulka. Kolmeaastane võiks aru saada, et selline süsteem kukub kokku.

“Ainus kullastandard, mis on kunagi säilinud, on siis, kui selle väärtus vabalt ujus,” rõhutas Armstrong. “Bütsantsi impeerium põhines puhtalt kullal, mille väärtus hõljus, samuti kukkus see kokku sõdade ja piiramatute kulutuste tõttu.”

“Nagu Margaret Thatcher kunagi ütles, töötab sotsialism seni, kuni teiste inimeste raha otsa saab,” märkis ta. “Sama võib öelda valitsuse järeleandmatute kulutuste kohta võimu säilitamiseks.”

Küsimusele, kas võimud võivad kasutada sõja eskaleerumist, et varjutada võimalikku majanduslikku kokkuvarisemist, vastas Armstrong: “Sõjad on olnud kõigi rahakriiside liikumapanev jõud.”

“Valuuta väärtus põhineb alati usaldusel,” selgitas ta. “Kui pärslased 260. aastal lahingus vangistasid Rooma keisri Valerian I, oli neil hoolimata tõsiasjast, et münte tehti väärismetallidest, väärismetallide ees, sest nagu tänapäeval dollar, oli ka Rooma tarbijamajandus, kõik tahtsid müüa. India valmistab regulaarselt Rooma kuldmünte imiteerivaid münte, mis illustreerivad, et Rooma löömisel oli kullale lisatasu.

“Rooma keiser Diocletianus üritas uuesti turule tuua hõbedat, mis oli ringlusest kadunud pärast Valerian I tabamist 26 aastat hiljem aastal 286 pKr,” lisas ta. “Ta tõstis kuldmüntide kaalu normilt umbes 70–72 Rooma naelast ühele 60-st Rooma naelani. Hõbemünt võeti uuesti kasutusele kursiga 96 Rooma naela suhtes. Ja ta tutvustas niinimetatud follist – umbes 10-grammist vasemünti.

“Nii nagu Diocletianus muutis rahasüsteemi ning kehtestas inflatsiooniga võitlemiseks palkade ja hindade kontrolli, näeme sedasama arenemas,” hoiatas Armstrong. “Tõenäoliselt näeme, et USA ja Euroopa lagunevad eraldi valitsusteks.” |

“Enamik inimesi ei tea, et suure depressiooni ajal andis üle 200 linna välja oma raha ja kollektsionäärid nimetavad neid depressioonikirjadeks,” rõhutas ta.

“Mingil määral muutuvad valuutad ka fiatiks, sest isegi siis, kui need olid kuldsed, kandsid nad oma majandusliku staatuse alusel lisatasu,” ütles Armstrong. “Me süüdistame pigem valuutasid kui valitsusi. See on nagu mõrvar, kes väidab, et inimesed tappis relv, mitte see, et ta vajutas päästikule. See toob kaasa vabariiklaste valitsusvormide langemise.

“Loodetavasti on see järgmine versioon tõeline demokraatia, kus meie, inimesed, otsustame, kas me läheme sõtta – jah või ei,” lõpetas ta. “Viimane tsükkel oli monarhia lõpp. See on vabariikide lõpp, mis kipuvad olema ajaloo kõige korrumpeerunud . Roomas oli suur võlakriis ja seepärast ei pidanud Caesar Rubiconi ületades end Rooma võitlema, senat põgenes ja rahvas rõõmustas. See avaldub uuesti aastaks 2032, kuna üha laiemalt mõistetakse, et valitsused on korrumpeerunud ja hädas kogu maailmas.

USD on liiga suur, et ebaõnnestuda

Vaatamata väiksemate piirkondlike konfliktide arvu kasvule  ei näe RealWorldInvestor.com asutaja Adam Koprucki suuremat ülemaailmset konflikti teket.

“On ebatõenäoline, et piirkondlikud konfliktid muutuvad millekski suuremaks,” ütles ta. “Praegune administratsioon on teinud head tööd, astunud seal, kus vaja, aga ka tõmmanud kõvad piirid, et nad ei riskiks ülemaailmsete pingete suurendamisega.”

Sellegipoolest märkis ta, et globaalsetel pingetel on alati mõju. Peamine on jälgida, kas pinged süvenevad, siis peaksid investorid muretsema. Suur ülemaailmne konflikt häiriks tõenäoliselt tarneahelaid ning põhjustaks finantsturul koheseid ja tõsiseid šokke.

Mis puudutab USA dollarilt võimalikku väljarännet kulla või Bitcoini kasuks, ütles Koprucki, et “kui pole muret USA dollari stabiilsuse või tõsise inflatsiooni pärast,” ei usu ta, et “investorid tormaksid kohe kulla poole, kuid tõenäolisem kui Bitcoin, mis on endiselt äärmiselt muutlik.

Küsimusele, kas alternatiivsed valuutad võiksid kasu saada maailmast, kus teatud riigid väldivad vastaste fiat-valuutasid, vastas Koprucki: “Muidugi, kuid neil riikidel, kes võtavad omaks alternatiivsed valuutad, on tõenäoliselt juba ebastabiilne fiat-valuuta, nii et nende kohandamine ei pruugi põhjustada täiendavat kohanemist. .”

“Ma arvan, et fiat-valuutad on üldiselt siin, et jääda,” lõpetas Koprucki. “Üleminek teisele valuutale oleks ennekuulmatu. Kuni USA valitsus toetab dollarit, jääb see peamiseks valuutaks. Maailm on praegu liiga seotud ja sõltub USA dollarist.

Bitcoin III maailmasõja stsenaariumis

“Kuna ülemaailmsed pinged kasvavad, on piirkondlike konfliktide eskaleerumine III maailmasõja stsenaariumiks endiselt ebakindel, kuid rahalised tagajärjed on selged,” ütles krüptopoliitika ja -õiguse ekspert dr Tonya M. Evans, Esq. õigusteadus Dickinson Law’s. „Ajalooliselt nõrgendavad sõjad fiati valuutasid, ajendades investoreid otsima turvalisi varasid, nagu kuld. Uute alternatiividena on aga esile kerkimas Bitcoin ja krüptovaluutad.

“Bitcoini detsentraliseeritud olemus muudab selle väärtuslikuks maandamiseks inflatsiooni ja valuuta devalveerimise vastu, eriti piirkondades, kus traditsioonilised pangandussüsteemid võivad kokku kukkuda,” ütles ta. “Erinevalt fiat-valuutadest on Bitcoini pakkumine piiratud, mis kaitseb seda inflatsioonisurve eest, mida konflikt suurendab.”

Evans soovitas: “Ülemaailmse konflikti stsenaariumi korral võib Bitcoin (eriti) olla nii usaldusväärne väärtuste hoidja kui ka alternatiivne ja tsensuurikindel vahend rikkuse ülekandmiseks üle piiri, eriti neile, kes soovivad vältida sanktsioone või majanduslikke tagajärgi.”

“Kuigi kuld jääb usaldusväärseks varjupaigaks, pakuvad Bitcoini kaasaskantavus ja juurdepääsetavus kriisi ajal selget eelist,” järeldas ta. “Minu arvates pakuvad Bitcoin ja krüptovaluutad ainulaadse võimaluse finantsvastupidavuse saavutamiseks, mis võib muutuda veelgi olulisemaks, kui maailm liigub geopoliitilise ebastabiilsuse suurenemise tõttu.”

Kuld on turvaline varjupaik

Et aidata ennustada, mis juhtuks ülemaailmse sõja eskaleerumisel, kasutas NinjaTraderi turuanalüütik Jim Cagnina oma väljavaate toetamiseks mitmeid hiljutisi näiteid.

„Venemaa tungis Ukrainasse 24. veebruaril 2022 ja sellest ajast alates on S&P 500 tõusnud ligikaudu 27,5%. Hamas ründas Iisraeli 7. oktoobril 2023 ja sellest ajast alates on S&P 500 tõusnud ligikaudu 29,7%,“ märkis ta. „Pikemas perspektiivis on reguleeritud börside ümber ankurdatud USA-põhised riskivarad tundlikud kodumaiste põhitegurite, nagu intressimäärad ja inflatsioon, suhtes. Kui midagi, siis geopoliitilised pinged väljaspool USA-d kipuvad toetama USA-s asuvaid varasid.

“USA maapealse või -lähedase maandamise võimalused on võimsamad kui varem,” lisas ta. „Hea näide on uue 1100-aakri suuruse arenduse ehitamine TSMC täiustatud pooljuhtide tootmise rajatisele Phoenixis, Arizonas. Kuna asjad lähevad välismaal pingeliseks, saab USA pöörata ja teeb seda.

Cagnina sõnul oleks veel üks võimalik tulemus naftaturu raputus.

“Seoses toornaftaga näib OPEC+ kaotavat oma tähtsust ülemaailmsete naftahindade määramisel,” märkis ta. “Kuna OPEC+ kaalub potentsiaalset tootmise suurendamist, tundub suhtumine olevat “kui te ei suuda neid võita, liituge nendega.”

Mis puudutab Bitcoini, ütles Cagnina, et see on tema arvates “liiga esoteeriline ja muutlik, et seda saaks pidada lennuks kvaliteetse investeeringu poole.”

“Minu kogemuse kohaselt on enamikul investoritel raske selgitada, mis on Bitcoin ja selle praktiline eesmärk,” ütles ta. „Bitcoini futuuride keskmine tegelik vahemik, mis põhineb 14-päevasel tagasivaatel, on igal päeval üle 3000 dollari või rohkem kui 5%. Ma arvan, et kvaliteetsete varade poole pöördumine ei allu investoritele tavaliselt 5% igapäevastele kõikumistele, mis kaotaks eesmärgi. Lisaks on Bitcoini pakkumine väga ebaelastne, rohkem kui kulla pakkumine.

“Kuld seevastu võib toimida ohutusvahendina, ” lisas Cagnina. “Suured tööstusriigid, kes saavad seda endale lubada, on oma kullavarusid täiendanud, eriti USA, Venemaa, Hiina, Jaapan, Singapur ja Brasiilia. Väidan, et see on kulla hiljutise kallinemise üks peamisi põhjuseid. See reservide kogunemine vähendab meie ülejäänud pakkumist, mille tulemuseks on täiendav väärtus, kuna investorid ostavad täielikult sisse.

USA dollari kohta ütles ta, et usub, et “USA säilitab oma maailma reservvaluuta staatuse”.

“USA välisabi ja Euroopa Liidu panuse domineerimine aitab lukustada tärkava majandusega riikide sõltuvust USA dollarist ja eurost kaupade ja teenuste tehingutes,” märkis ta. “Keskne kliiring, tugev SKT ja tugev lepinguõigus takistavad alternatiivsete valuutade muutumist domineerivaks.”

“Minu arvates, kui tuleb veel üks suur ülemaailmne sõda, näeb see välja ja seda peetakse hoopis teistsuguseks kui varem,” lõpetas Cagnina. “Ma arvan, et valuutad, millel läheb hästi, on liitude vahel, mis suudavad konflikti ajal säilitada head lepinguõigust(BRICS). Kindlasti aitavad sügavad taskud. Seda öeldes palvetagem, et II maailmasõja tasemel konflikti ei juhtuks kunagi.

Autor ja allikas: Kitco Newsi kaudu

Loe lisaks:

Kuidas kaitsta ennast avatud rumaluse vastu?

Nagu minagi, küsivad paljud eraviisiliselt või avalikult:  kuidas me selle ajaloolise majandusliku, sotsiaalse ja poliitilise pöördepunktini jõudsime?

Võib-olla peitub vastus, vähemalt osaliselt, valede ebajumalate, valede loosungite ja isegi valede edukujutluste usaldamises.

Alljärgneva artikli autor ja allikas: Autoriks Matthew Piepenburg VonGreyerz.goldi kaudu,

Edu filosoofia

Aristoteles hõlmas oma Edu määratlusse kangelaslikkuse  aspekte  ; üks oli ” edukas “, kes seadis oma prioriteediks teenida midagi endast suuremat.

Kuid Pariisi (Virginia) ja Prantsusmaal Pariisi vahel olen sageli avastanud, et paljud, kes teevad poliitilise võimu või dollaritest eesmärgiks omaette, on jätnud vahele oma huvidest kaugemale mõtlemise…

Minu vanaisa oli Teises maailmasõjas lendur. Mitte kunagi, isegi mitte kordagi, ei rääkinud ta õhuvõitlusest ega tapmisega kiitlemisest.

Suurbritannia lahingu lõpuks olid hukkunud sajad RAF-i piloodid, kuid Inglismaa jäi vabaks. Nagu Winston Churchill neile pilootidele viidates kuulsalt märkis:

“Nii paljud pole kunagi inimkonfliktide vallas nii vähestele võlgu olnud.”

Kuid kui ma võtan arvesse piinlikku DC/Wall Streeti omakasu ajalugu avaliku huvi arvelt, siis paljud meie kaasaegsed “edulood ” taanduvad sellele:

“Inimese edevuse vallas pole kunagi nii vähe võlgu olnud nii vähe, nii paljudele.”

Tänane “edu” väärarusaam

Nagu meenutavad hiljutised pätilapsed Mark Zuckerbergist ja Adam Neumanist Sam Bankman Friedini või ARC-st Theranoseni,  on paljud meie endised “kangelased” kõike muud kui kangelaslikud .

Nagu Wall Streetil, on DC-l veelgi vähem kangelasi, keda imetleda. Selle ajaloolised tõendid väärivad lühikest meeldetuletust.

Wilson

Erinevalt Thomas Jeffersonist, kes oleks võidelnud surmani selle eest, et erakeskpank ei saaks meie majandust ja “mündi” üle võtta, lasi Woodrow Wilson erapangal meie riigi majanduslikku saatust haarata vastutasuks tema enda poliitilise omakasu eest. Seadusse võeti 1913. aastal.

Andrew Jackson kirjeldas varem sellist erakeskpanga mõistet kui „ meie valitsuse prostitutsiooni väheste edendamiseks paljude arvelt. ”

Tänapäeval Ameerikas valitsev enneolematu varanduslik ebavõrdsus tõestab, et Jacksonil oli õigus.

FDR

Turge 1929. aastal ei pannud tankima kohalik pank; pigem põhjustas turud liiga kuumaks 20-ndate aastate liigagi tuttav madalate intressimäärade poliitika/muster ja võlaorgia – teema, mida korratakse tänaseni turuhäda ajal, pärast turu langust – aastast 1929 aastani 1987, 2000 kuni 2008 või 2020 kuni järgmise katastroofini, mis meie vöörist ähvardab.

FDR aitas luua järgmise malli, mille abil Ameerika lahendab vanad võlaprobleemid, võttes hästi… võlakoorma, mille eest makstakse alandatud rahaga.

Dollari kullabörsilt eemaldamisega keskendus FDR, nagu ka teised tulevased kangelasvastased osalejad, pigem USA valuutaga manipuleerimisele kui USA  tootlikkusele – tõelisele SKP-le.

FDR-i makropoliitika segas vabade turgude rasket, kuid informatiivset õppetundi, nimelt:  sügavale majanduslangusele järgneb alati suur võlg . Sellist asja nagu tasuta sõit pole lihtsalt olemas…

Poliitikakujundajatele meeldib aga tasuta sõite müüa,  et saada valituks või jääda valituks .

Nagu ma hiljuti vaidlesin pigem matemaatika kui emotsioonidega, on tulemuseks olnud  demokraatia surm , mis on tõrgeteta toetanud  kapitalismi sama empiirilist surma .

Nixon

1971. aastal vaatas Nixon halbade uudiste äärel asuva majanduse tünni.

Teise maailmasõja järgse Bretton Woodsi kokkuleppega taaselustatud kullastandard   (ning Eisenhoweri ja Martini kangelaslikud fiskaalpiirangud) tähendas, et dollar oli taas seotud ohjeldava varaga, millele globaalsed turud ja kaubanduspartnerid tuginesid.

Kuid sarnasel sammul FDR-iga 30-ndatel loobus Nixon kullastandardist ja pakkus taas USA dollariomanikke ja valuutaausaid kaubanduspartnereid välismaal, et säilitada võim endale piiramatu dollari likviidsuse kaudu.

Ta lubas, et USD jääb sama tugevaks kui kunagi varem. Ta valetas. Alates 1971. aastast on see kullaga võrreldes kaotanud 98% oma ostujõust.

Kuld on aga oma tegudes palju ausam kui poliitikud sõnadega:

Lühidalt ja nagu alati,  ohverdati valuuta, et “päästa” lagunenud süsteem  ja osta poliitilist aega.

Ta võitis ülekaalukalt.

Nixoni poliitika tugevdas praegu trendiloova vabaturuhindade avastamise moonutamise malli tuttava mustri kaudu:

1)  dollari eemaldamine kullastandardist,

2)  intressimäärade alandamine, et soodustada lühiajalisi spekulatsioone, mis

3)  lõpeb ebaloomulikult suurte turumullide ja korrektsioonidega.

Näeb tuttav välja?

Greenspani koletis

Säde, mis 87′ krahhi vallandas, oli irooniline hirm/kuulujutt, et linnas asuv uus Fed Sheriff (Alan Greenspan) võib teha lõpu Wall Streeti liigsöömispeole, tõstes intressimäärasid Volckeri-laadse stsenaariumi järgi.

Ja nii langes aktsiaindeks ühe päevaga järsult 23% – kaks korda võrreldes 29. aasta krahhi halvima päeva 13% langusega.

Kuid veelgi jahmatavam kui see must esmaspäev oli järgnev Laatsaruse-laadne turu elavnemine valgel teisipäeval. Järgmisel päeval kella 12.30-ks oli turul näha tohutuid ostutellimusi, mis imelise hooga peatasid paanika.

Greenspani keskpank ei olnud ilmselgelt “Volcker 2.0” (ega ka Bill Martin), vaid selle asemel  tuli praeguse mullitsükli kannatlik null  appi eksinud turud ja ülehinnatud Wall Street.

See tähendab, et selle asemel, et lubada valusaid korrektsioone (st loomulikku turupohmelli või seda, mida austerlased nimetavad ” konstruktiivseks hävitamiseks “), et anda investoritele õppetund tuletisinstrumentidest, finantsvõimendusest ja muudest S&P futuuride kaevandustes paiknevatest maamiinidest (mis langes üheainsa ajaga 29%). päeval) tuli Föderaalreserv ämbrite kaupa odavat raha ja seega hävitas kõik võimalused puhastada, karmi armastust loomulikult korrigeerivate turgude vastu.

Kaasaegne Wall Street – peaaegu mitte midagi peale antikangelaste

Ise otsivad, karjääri säilitavad poliitikakujundajad, kes loovad keskkonna, kus dollar on ohjeldamatu, krediit on odav ja regulatsioon on lõtv (või soosib “loovust”), jäävad populaarseks, saavad rikkaks ja säilitavad oma töökoha.

Mantra, mida kõik Wall Streetil teavad, on lihtne: ” Karud vallandatakse ja pullid palgatakse .”

Selline mõtlemine on seadnud aluse, kus nutikad turuosalised võivad vabalt kavandada oma teed üha kasvavateks mullideks, mis rikastavad siseringi vaalasid ja purustavad keskklassi/jaemüügiplanktoni.

Vahetusaugud ja kaasaegsed tuletisväärtpaberid

Irratsionaalne laenukasv põhjustab vähi teket igas varaklassis, sealhulgas kunagises tagasihoidlikus kaubavahetuses.

Just selles endises tõlvikuvõrgus tagasihoidlikus Chicagos asuvas börsis rakendas teine ​​antikangelane Leo Melamed kontseptsiooni futuurilepingute kasutamisest (algselt ja  tagasihoidlikult  loodud selleks, et aidata tagasihoidlikel põllumeestel ja tarnijatel kohaneda hindade kõikumisega) globaalsete valuutade suhtes.

Varsti pärast seda sai Melamed, olles vestelnud hästi tasustatud “nõustajate” nagu Greenspan ja teiste kerge raha teenivate ja omakasupüüdlike mõistustega (sealhulgas Milton Friedman), rohelise tule avada valuutad sõltuvust tekitava võimenduse abil täiesti uuele spekulatiivse alkeemia tasemele.

Neli aastakümmet hiljem ületas ainult pankuritele mõeldud kaubabörsil ühe tunni jooksul kaubeldava valuuta (ja riski) maht   algsel, ainult talunikele mõeldud MERC-l kaubeldavate vahendite aastamahu .

Nüüd, nagu kõik 71. aasta järgsed turud, on vahetuspunktid muutunud kasiinoks, millel on hämmastav 50 000-kordne kasv, mis põhineb tuletiste viitsütikuga pommidel, mis seavad  100:1 riskimaandamismahu ja aluseks oleva aktiivsuse määra .

Need ” kaasaegsed tuletisväädid ” (mis ületavad nüüdseks tingliku riski kvadriljoneid) pole midagi muud kui kangitud ja vähkkasvajad kuumad kartulid, mille riskiaste ja  tahtlik  segadus on järgmise likviidsuskriisi osapooleks.

Lühidalt, see pole meie vanaisa MERC…

Pikaajaline kapitali juhtimine

Järjekordses mittekangelaslikkuse näites nägime LTCM-i (teise nimega Long Term Capital Management) kokkuvarisemist 1998. aastal. Riskifond, mis oma purjuspäi hiilguse tipus võimendas üle 125 miljardi dollari.

See mitte-nii-kangelasliku John Meriwetheri CT-põhine Greenwichi looming koos Wall Streeti parimatest ja säravamatest algoritmikirjutajatest ja Nobeli preemia laureaadist nõuandjatest paistab silma kui kõnekas meeldetuletus kolmest korduvast tähelepanekust seoses Wall Streetiga:

1)  Targad poisid pole tegelikult nii targad,

2)  kus iganes on liialdatud finantsvõimendus, ootab ees arvestamise päev ja

3 ) Föderaalreserv tuleb taas Wall Streetile (tema tegelik varimandaat) appi, kui selle valesti käituv “eliit” satub järjekordse turu DUI-sse – see on kauplemine kerge krediidi ja seega ka lihtsa finantsvõimenduse mõjul.

Muidugi, LTCM-i järgne muster (ja õppetund) ei olnud suunatud, see lihtsalt jätkus…

Dot.Comi antikangelased…

Just siis, kui LTCM-i Connecticuti killustikust tõusis suitsu, mängis dot.com-i tehnoloogiahüsteeria kujul välja teine ​​klassikaline varamull, mida valesti tõlgendatakse vabaturu õitsenguna. 

Tagantjärele tundub dot.com-i kokkuvarisemine ilmselge. Kuid isegi sel ajal, kui see juhtus, tundus see turg ( täpselt nagu täna ) hästi:  surematu, meemipõhine ja sürreaalne.

Mõelge Dell Inc.-ile. See algas 0,05 dollarist aktsia kohta ja kasvas 54,00 dollarini aktsia kohta (1100-kordne kords), et libiseda tagasi 10,00 aktsia kohta.

Tänapäeval on sarnaseid ükssarvikuid ohtralt ja suurepärased 7, mis moodustavad 30% S&P turukapitalist (rikkudes samal ajal kõiki monopolivastaseid seadusi, mida ma õigusteaduskonnas õppisin), toimivad jätkuvalt sireenidena, mis võrgutavad FOMO meremehi saatuslikele kaljudele.

1990. aastate dot.com šampanjapidu, nagu ka selle eelkäija 1920. aastatel, lõppes varemetega,  2003. aastal langes S&P 45% ja metsik NASDAQ 80% .

Muide, tänapäevased tehnoloogia-, kinnisvara- ja võlakirjamullid ei erine nende lõpliku armust langemise poolest…

Mängib pigem hindadega kui reaalsusega

Dot.com-i mulli killustikus alustasid Föderaalreservi turust vaimustunud poliitikakujundajad seni nähtud suurimat intressimäära alandamist, mille tulemuseks oli laiaulatuslik tiib lihtsamaks laenuks, finantsvõimenduseks ja seega ka võlast tingitud turu deformatsioonideks.

See tähendab, et nad lahendasid ühe tehnoloogiamulli kriisi, luues uue kinnisvaramulli.

Toimus ka suur ja piinlik hulk raiskavaid ühinemisi ja ülevõtmisi, aktsiate kaupa tagasimakseid ja LBO tehinguid.

Ameerika tehingute tegemise madalaima punkti tipphetkedeks on GE sukeldumine 50 dollarilt 10 dollarile. Puhas tulemus? Kas GE härra Jeffrey Immelt võttis oma tükid kangelaslikult? Kas ettevõte sai sügisel oma 40-kordsest väärtuse tipptasemest vajalikud õppetunnid hoolimatutest spekulatsioonidest?

Ei. Selle asemel võttis GE tegevjuht päästepaketi…

Larry Summers

Ja siis on lõputu Larry Summers, tõeline vähipatsient-null…

Larry Summers oli Harvardi president. Ta töötas Clintoni heaks; töötas riigikassa sekretärina. Ta esines palju arvamust avaldavaid (ja hästi tasustatud) esinemisi. Isegi Ray Dalio ripub temaga.

Kuid ärgem laskem volikirjadel fakte takistada. Nagu La Rouchefoucauld sajandeid tagasi märkis, ei ole kõrgeimad ametid alati – või isegi mitte sageli – kõige kõrgemate mõistuste käes.

Arvamused on muidugi erinevad, kuid Larry Summersi on raske mitte loetleda 2008. aasta finantskrahhi peamiste arhitektide hulka  “ Kus Larry Summers eksis . “

Enamik viimaste turutsüklite veterane enne ja pärast 2008. aastat tunnistab, et  börsivälised tuletisinstrumendid  olid 2008. aasta pimeduse süda.

Kiusatud kangelane

Sel perioodil hoiatas Brooksley Born, toonane CFTC (Commodity Futures Trading Commission) juht, avalikult tuletisinstrumentide ohtude eest, noh… tuletisinstrumentidega.

Kuid 1998. aastal helistas tollane rahandusministri asetäitja Larry Summers tema lauale ja kiusas teda avalikult: ” Minu kontoris on 13 pankurit, ” hüüdis ta, “kas ütlete mulle, et põhjustate halvima finantskriisi pärast Teist maailmasõda. ”, kui ta jätkab edasiliikumist väga vajaliku läbipaistvuse ja aruandlusnõuete toomisel börsivälisele turule.

Seejärel ründas Larry Borni avalikult, kinnitades Kongressile alandlikult, et tema mure nende instrumentide võimaliku kohmakuse pärast on liialdatud. Nagu ta lubas:

“Selliste lepingute osapooled on suures osas kogenud finantsasutused, mis näivad olevat suurepäraselt suutelised end kaitsma pettuste ja vastaspoolte maksejõuetuse eest.”

Kuid vähem kui kümme aastat hiljem (ja börsiväliste tuletisinstrumentide turul, mille Summers aitas viia 95 triljonilt dollarilt 670 triljonile dollarile) edasi kiirelt edasi liikudes saime kõik teada, kuidas need ” väga võimekad ” ja ” suurelt keerukad finantsasutused ” (Bear, Lehman, Goldman) , AIG jt…) lõi halvima finantskriisi (ja päästepaketi) pärast Teist maailmasõda.

Rohkem halbu ideid, rohkem antikangelasi

Tasub meeles pidada, et ei Greenspan aastal 01 ega Bernanke aastal 08 ei näinud kunagi neid turukrahhe tulemas. Muidugi ei teinud seda ka ükski erapanku ega USA riigikassat juhtiv “kangelane”.

Powell ei erine. Föderaalreservi rekord majanduslanguse või turu kokkuvarisemise kohta 0:10.

“Edu” uuesti vaatamine

Walt Whitman meenutab, et mees on palju asju. Enamik nõustub, et oleme filosoofiliselt, majanduslikult, moraalselt ja ajalooliselt loodud rikkuma – ikka ja jälle.

Vähem andestatav pole mitte täiuslikkuse puudumine, vaid pigem vastutuse, isegi alandlikkuse puudumine.

Me kõik ei saa olla vaprad RAF-i piloodid.

Kuid mõnikord on lihtsalt aus olemine piisavalt kangelaslik.

Kahjuks ei esinda ülalpool mainitud antikangelased ja lugematud teised Wall Streeti ” supermehed ” (kelle juhtivtöötajate ja töötajate palkade suhe on 333:1) midagi sellist, mis läheks teenimisele, mis on suurem kui inimese enda sissetulek või positsioon.

Sellised antikangelased nagu ülaltoodud aitavad selgitada allolevat graafikut ja  uut feodalismi  , mis on asendanud Ameerika kapitalismi :

Rohkem siirust – vähem antikangelasi

Seisame täna turu, sotsiaalse ja poliitilise kalju serval, mis on rajatud 2008. aasta järgsele enneolematule võlatasemele ja rahapakkumise kasvule.

Praegune 35 tonni suurune riigivõlg ja valitsuse võla suhe SKTsse 125–30% on matemaatiliselt jätkusuutmatu ja muudab reaalse (mitte võlapõhise)  kasvu  objektiivselt võimatuks .   

Tänapäeval oleme meie ja meie  laste põlvkond  selliste antikangelaste pattude pärijad.

Kui lihtne raha toob kaasa turumullid, purjus investeerimise ja kainestavad krahh, siis me kõik näeme, mis on tulemas, kui Powell jätkab prognoositavalt intressitõusudest kuni intressimäärade pausini kuni intressikärbeteni.

Järgmisena saabub deflatsiooniline majanduslangus ja/või turukorrektsioon, millele järgneb Super QE, et absorbeerida Uncle Sami soovimatud lepingud, millest meie Kongressi eelarvebüroo prognoosib järgmise 10 aasta jooksul 20 triljonit dollarit.

Antikangelased seda muidugi ei ütle ja kindlasti ei võta nad vastutust.

Selle asemel nad valetavad – süüdistades praegu hädas ja tulekul Putinit, COVIDi, globaalset soojenemist ja nende vastaspoolt.

Kuld on aga ausam. Kuld ei ole debatt paber- või krüptoraha vastu, vaid eilse, tänase ja homse päeva hääl.

Kui raha paisutakse 5 korda vaid 20 aastaga, lahjendab see selle väärtust…

…mis selgitab, miks kuld, isegi kõigi aegade kõrgeimal tasemel, on endiselt alahinnatud, kui võrrelda laiema rahapakkumisega:

Nagu igas likviidsus-, turu- ja poliitilises kriisis läbi ajaloo, säilitab kuld väärtust palju paremini kui mis tahes alandatud valuuta, mis on loodud riigivõlakatastroofide suurendamiseks alandatud rahaga.

See seletab kulla tahtlikult ignoreeritud esimese astme varade staatust, selle suuremat soosingut (ja tootlust) USD-de ees ning ajalooliselt kinnitatud vastust igale valuutakriisile alates aegade registreerimisest.

See selgitab ka, miks ükski meie antikangelastest – DC-st Brüsselini – ei räägi kullast valjult. Nad on sõna otseses mõttes allergilised nürida tõe, ajalootundide või lihtsa matemaatika suhtes.

Teadliku vähemuse jaoks kaitsevad kogenud investorid aga igavesti antikangelaste kuldsete keelte eest aja ja looduse kuldsete kangidega.

“Edu ei hinnata inimese rahasumma ja luksasjade järgi, edu hinnatakse inimese enda tegude järgi kogu inimkonna kõrgemaks hüvanguks. Edukad inimesed ei paista välja materiaalse rikkuse poolest vaid targa vaimu ja tugeva hingeenergia poolest – nad on uue ja veel parema elukeskkonna loojad.” – Veiko Huuse

Allikas: Autoriks Matthew Piepenburg VonGreyerz.goldi kaudu,

Hiina: abitu hiiglane

Ükskõik kui palju Hiina ka investeerib üle maailma, hiinalinnalinnakuid maailma suurlinnadesse rajab, hiina salapolitseid riikidesse migrantidena sahkerdab, teiste riikide võlakirju kokku ostab, omab maailmas kõige rohkem kulda, pole Hiina üksi suuteline maailmas oma võimu kehtestama.

Miks see nii on, loe edasi.

Müüdid surevad raskelt. Nende hulgas on suur müüt, et Hiina on valmis maailma üle võtma. Täna lükkan selle müüdi ümber.

Keegi ei vaidle tõsiselt vastu Hiina tähtsusele maailmamajandusele. See on USA järel suuruselt teine ​​majandus maailmas ja moodustab 17% maailma SKTst (või isegi suurem protsent, kui kasutada alternatiivset arvestusmeetodit, mida nimetatakse ostujõu pariteediks).

Sellel on maailma suuruselt teine ​​rahvaarv, 1,41 miljardit inimest, mis jääb Indiast veidi maha. Sellel on Venemaa ja Kanada järel maailma suuruselt kolmas maismaa. Hiinal on ka Venemaa ja USA järel suuruselt kolmas tuumaarsenal maailmas

Kuid suurus võib olla petlik. Enamik vaatlejaid muudab Hiina suure majanduse ülemaailmseks suurriigiks, mis ületab peagi USA majandusliku ja sõjalise tugevuse poolest.

See ekstrapolatsioon on juba mõnda aega olnud kimäär. Tegelikult on Hiina majandus habras ja nõrgeneb iga päevaga.

Hiina võib peagi leida end majanduse ebastabiilsusest, sealhulgas krediidikriisist, valuutakriisist ja majanduslangusest korraga. Järgnevalt vaadeldakse lähemalt Hiina loomupärast nõrkust. USA investorite kahjuks ähvardavad Hiina probleemid maailmamajandust endaga alla tõmmata.

Hiina müüt

Hiina majandusprobleemid eksisteerivad kahel tasandil – pikaajalisel makrotasandil ja lühiajalisel tehnilisel tasandil. Vaatleme neid järjekorras: Pikaajalises plaanis seisab Hiina silmitsi kolme materiaalse takistusega – keskmise sissetuleku lõksuga, demograafiliste näitajate langusega ja raisatud investeeringutega.

Keskmise sissetuleku lõks tabab arenevaid majandusi, mis on jõudnud keskmise sissetuleku tasemeni umbes 10 000 dollarini elaniku kohta aastas. Madala sissetulekuga (umbes 5000 dollarit elaniku kohta aastas) liikumine on lihtne.

Riigid viivad elanikkonda maalt linnakeskkonda, ehitavad sobivaid eluasemeid ja taristut, meelitavad odava tööjõu ja madalate tegevuskuludega ligi välisinvesteeringuid, tegelevad koostetüüpi tootmisega ja toodavad tööstuskaupu eksportides märkimisväärset kaubavahetuse ülejääki.

Raskus on liikuda keskmise sissetulekuga kõrge sissetulekuga (20 000 dollarit elaniku kohta aastas või rohkem). Selleks ei piisa madala lisandväärtusega tootmisest. Vaja on minna üle kõrgtehnoloogilisele kõrge lisandväärtusega tootmisele, mis nõuab originaalset uurimis- ja arendustegevust ning juurdepääsu kõrgtehnoloogilistele tööriistadele, nagu pooljuhtide tootmisseadmed.

Hiina on osa neist tööriistadest omandanud intellektuaalomandi varguse kaudu, kuid mitte piisavalt. Hiina seisab silmitsi terava konkurentsiga juba kõrgtehnoloogilise tootmisega tegelevate ettevõtetega, sealhulgas Taiwan, Lõuna-Korea, Singapur ja Jaapan.

Vaid käputäis riike, sealhulgas äsja mainitud, on kunagi liikunud keskmise sissetulekuga riigist kõrge sissetulekuga. Paljud teised, sealhulgas Türgi, Malaisia, Indoneesia, India ja Lõuna-Aafrika, on Hiinaga samas keskmise sissetuleku lõksus kinni.

Hiina väljavaated keskmise sissetulekuga inimeste seast välja murda on väikesed, eriti nüüd, kui välismaised otseinvesteeringud liiguvad India ja Vietnami suunas ning Hiinast eemale. Ainuüksi sellest mõistatusest piisab, et Hiina majanduskasvu pidurdada.

Hiina demograafiline katastroof

Hiina seisab silmitsi ka suurima demograafilise katastroofiga pärast musta surma 14. sajandil. See on Hiina ühe lapse poliitika kibe vili aastatel 1980–2015 koos tüdrukute massilise lapsetapuga. Demograafilist väljakutset suurendavad naiste suuremad haridus- ja karjäärivõimalused, mis mõjutavad pereloomet, ning ajalooline muutus perekonna rollis.

Hiina rahvaarv võib järgmise 50 aasta jooksul väheneda 1,41 miljardilt 750 miljonile. See on üle 650 miljoni inimese kaotus.

Arvestades, et SKT üks määratlus on tööealine elanikkond  x  tootlikkus, järeldub sellest, et Hiina SKT langeb selle sajandi järelejäänud aja jooksul suurejooneliselt. (Märkus: kogu SKT väheneb, kuid SKT elaniku kohta võib säilida, kuna rahvaarv ise väheneb.)

Lõpuks on Hiina raisanud suure osa rikkusest, mille ta viimase 30 aasta jooksul teenis halbade investeeringutega ebavajalikku infrastruktuuri. Küps majandus pühendab uutele investeeringutele (tehased, seadmed, kodud, transport jne) umbes 25% SKTst ja tarbimisele umbes 65%. (Ülejäänud 10% jaguneb kaubanduse ülejäägi või puudujäägi ja valitsussektori kulutuste vahel.)

Hiinas on see jagunemine vastupidine. Ligikaudu 45% SKTst läheb investeeringuteks ja vaid umbes 25% tarbimiseks.

See investeeringute hulk võib tulevikus tuua kaasa suure tootlikkuse kasvu, kui seda kulutatakse arukalt olulisele infrastruktuurile, transpordile, kõrgtehnoloogilistele tehastele ja seadmetele ning teadus- ja arendustegevusele.

Selle asemel raiskas Hiina raha “kummituslinnadele” (rohke infrastruktuur, kus pole elanikke ega äriüürnikke) ja ekstravagantsete valgete elevantide peale, nagu Nanjing Southi raudteejaam, millel on marmorseinad ja 128 eskalaatorit, kuid rongireisijaid on väga vähe.

Sellised näituseprojektid loovad lühiajalisi töökohti ja nõudlust vase, klaasi, terase ja alumiiniumi järele. Kuid kui projekt on lõppenud, kaovad töökohad (välja arvatud juhul, kui need suunatakse mõnele teisele raiskavale projektile) ja infrastruktuur on ebaproduktiivne ja kõrgete ülalpidamiskuludega.

Kui Hiina SKT-d oleks üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete kohaselt korrigeeritud raisatud investeeringutest tulenevate kahjumitega, oleksid viimase 30 aasta esitatud kasvunäitajad vähenenud 20% või rohkem. Need kahjud on reaalsed olenemata sellest, kas neid arve korrigeeritakse või mitte.

Hiina jaoks ummiktee

Nende kolme teguri – keskmise sissetuleku lõks, demograafia kahanemine ja raisatud investeeringud – põhjal on niinimetatud Hiina ime muutunud ummikuks.

Hiina ebaõnnestunud kasvumootor ei ole tingitud ainult nendest pikaajalistest teguritest. Kasvu lühiajaliste vastutuulte hulka kuuluvad liigne võla suhe SKTsse, otseste välisinvesteeringute kokkukuivamine, dollaripuudus ja kiiresti kahanev valuuta.

Harvardi majandusteadlased Carmen Reinhart ja Ken Rogoff on näidanud, et võla suhe SKTsse, mis ületab 90%, vähendab võlgadest rahastatavate täiendavate valitsuse kulutuste Keynesi kordajat alla 1,0.

See tähendab, et sellises olukorras olevate majanduste jaoks, kui nad laenavad dollari ja kulutavad dollari, saavad nad vähem kui dollari lisandväärtust SKTst. Loomulikult viib see protsess suhtarvu veelgi kõrgemale (kuna SKP nimetaja kasvab aeglasemalt kui võla lugeja), mis aeglustab kasvu veelgi.

Lihtsas keeles öeldes ei saa te võlakriisist väljapääsu laenata.

Hiina võla suhe SKTsse on üks maailma kõrgeimaid, tublisti üle 300%. (Suur osa sellest võlast maetakse pigem provintsi tasandil või riigi kontrolli all olevates pankades, mitte riigivõlakirjades, kuid võla/kasvu dünaamika on sama.) See võla ülejääk pidurdab Hiina kasvu, sõltumata muudest selles artiklis mainitud teguritest.

Kaubandussõdade, tariifisõdade ja Hiina-USA suhete halvenemise tõttu suunatakse välismaised otseinvesteeringud Hiinast teistesse kiire kasvuga keskustesse, sealhulgas Indiasse. Hiina rohke (kuid kahanev) tööjõud ei saa olla tootlik ilma välismaiste otseinvesteeringuteta, millega rahastatakse nüüdisaegseid tootmisrajatisi ja uut tehnoloogiat.

Hiina on määratud stagnatsioonile endise Nõukogude Liidu eeskujul ilma pideva uue kapitali ja tehnoloogia tarnimiseta.

Hiina dollarites vääringustatud kaubanduse ülejääk ei saa seda tühimikku täita, sest neid reserve on vaja Hiina riigiettevõtete dollarites võla teenindamiseks ja Hiina pankade bilansside toetamiseks.

See on tegelik põhjus, miks Hiina osalus USA riigikassa väärtpaberites väheneb. See ei tulene sellest, et Hiina riigikassasid “dumping”. Põhjus on selles, et Hiina peab müüma riigikassad, et saada dollareid oma võlgade toetamiseks ja ülemaailmse dollaripuudusega toimetulekuks.

Väljuge Hiina aktsiatest

Kõik need negatiivsed trendid väljenduvad USD/CNY vahetuskursi kiires languses. Pärast vahepealse tipptaseme 7,10 kuni 1,00 dollari saavutamist 31. jaanuaril 2024 murdis Hiina jüaan juuni keskel keskpanga eesmärgist 7,25 ja kaupleb nüüd 7,27 juures. CNY jätkab seda langust, jõudes eelseisvate nädalate jooksul 7,30–1,00 dollarini.

Valuuta kukkumine ei ole ekspordi jaoks nii soodne, kui paljud arvavad, kuna Hiina lisandväärtus ekspordile on vaid umbes 5%. Ta peab importima suurema osa sisenditest, mida ta kasutab ekspordiks Jaapanist, Lõuna-Koreast, Saksamaalt ja Taiwanist.

Valuuta langus suurendab selle impordi kulusid ja vähendab Hiina konkurentsivõimet. Samuti muudab see välismaised otseinvesteeringud vähem atraktiivseks ja kahjustab Hiina püüdlusi liikuda tarbimismajandusele, põhjustades imporditud kaupade inflatsiooni.

Oleks tõsine asi, kui Hiina aeglustuks kiiresti ja probleemid piirduks Hiinaga. Nad ei ole. Hiina aeglasem kasv kahjustab Jaapani panku, kes on sinna palju investeerinud. See teeb haiget Lõuna-Korea, Taiwani ja Austraalia eksportijatele, kes toetuvad Hiina turgudele.

See aitab kaasa ka ülemaailmsele aeglustumisele, mis on juba mõjutanud Saksamaad, Prantsusmaad, Jaapanit ja Ühendkuningriiki, ning see teeb haiget USA investoritele, kes seisavad silmitsi ettevõtete ebaõnnestumiste ja võlakirjade maksejõuetuse lainega.

USA ei ole isoleeritud selle ülemaailmse aeglustumise eest, mis ähvardab saada ülemaailmseks majanduslanguseks ja finantskriisiks. Investorid peaksid loobuma Hiina aktsiatest ja ETF-idest ning üldiselt vähendama aktsiate osalust.

Me astume järjekordse “sularaha on kuningas” etappi, kus Hiina juhib teed.

Hiinal on võimu ainult koos Venemaaga ja BRICS on selleks loodud, et tulla ja jääda – üks võim, üks valuuta uue finantsüsteemiga, ühed standardid kogu maailmas. Soovitan õppida vene ja mandarini keelt.

Artikli toimetas Veiko Huuse. Allikas: Autoriks James Rickards DailyReckoning.com-i kaudu

Loe lisaks:

Ajaloo lõpp ja viimane inimene

1992. aastal, kui ma olin alles üliõpilane ja tundsin lõputut optimismi nii üldiselt kui ka Ameerika unistuses, avaldas Ameerika politoloog Francis Fukuyama paljuräägitud raamatu pealkirjaga “Ajaloo lõpp ja viimane mees”.

See enimmüüdud ja optimistlik teos, mis ilmus pärast Berliini müüri langemist ning pidevalt madalate intressimäärade ja tõusvate USA turgude taustal, haaras lääne mõtteviisi ilmse uhkusega.

Oma keskse teemaga (mida toetab hegelilik ja dialektiline raamistik) kapitalismist ja liberaalse demokraatia eelviimasest ja võidukast evolutsioonist ( Aufhebungi  hetk) pärast võlgadest läbiimbunud ja tsentraliseerimise/autokraatliku kommunismi nõukogude pimedast ajastust (kuulus raamat Ameerika erandlikkuse Zeitgeist) .

Kuid isegi siis, keset kõiki tõendeid nõukogude ebaõnnestumiste kohta (alates pikaajalistest sõdadest, valuuta hävitamisest, tasumata võlgadest ning selgelt ebaausast meedia ja politseiriigi juhtimisest), ei suutnud mu niigi ajalooteadlik (ja väljamõeldud kooli) mõistus ära imestada. valjusti, kui selle raamatu optimistlik järeldus lääne ideoloogilise ja evolutsioonilise lõppmängu kohta poleks muidu pisut, noh: naiivne.

Kas lääs oli tõesti jõudnud võiduka “ajaloo lõpu” hetkeni?

Uhkus ja ajaloo solvang?

Tegelikult ja nagu igaüks, kes ajalugu tõeliselt mõistab, peaks teadma nii tollal kui ka praegu, on ajalugu täis riimilisi pöördepunkte, kuid mitte kunagi võidukas ja igavene “lõppmäng”.

Lihtsamalt öeldes  tundus kuulus raamat, millel oli sel konkreetsel ajahetkel nii palju mõtet, isegi 1992. aastal klassikaline näide „ülbus tuleb enne langust”.

Teisisõnu võis liberaalse demokraatia ja kapitalismi võidu väljakuulutamine olla pisut liiga vara, kuna need head süsteemid nõuavad head juhtimist ja veelgi peenemaid põhimõtteid, et ajaloo edasivoolu ellu jääda.

Tänane ajalugu…

Kerige mitu aastakümmet edasi (hallid juuksed, kõrged kraadid ja valulikud lihased) hiljem ja näib, et mu noor skeptitsism (ja ajalooline austus) oli hästi paigas.

Meid ümbritsevad tõendid viitavad praegu sellele, et “võidukas” kapitalism, millega Fukuyama kiitles 1992. aastal,  suri juba ammu ,  vahepealsetel aastatel asendati enneolematu varandusliku ebavõrdsuse ja  kaasaegse feodalismi ilmsete ja matemaatiliselt kinnitatud näidetega .

Veelgi enam, kui vastandada Ameerika asutajate põhimõtteid, mida tõendavad nende esimesed 10 muudatust USA põhiseadusesse (mäletate meie Bill of Rights?) sama praeguse ja ilmselge hävitamisega praeguses palju tsentraliseeritud riigis, 9.–11. järgsel USA-s “Patriot Act” on tõendid  demokraatia lagunevast fassaadist  sõna otseses mõttes kõikjal meie ümber.

Teisisõnu, võib-olla läks Fukuyama endast natuke liiga ette.

Või täpsemalt öeldes, võib-olla eksis ta USA tõelise kapitalismi ja tegeliku, elava/hingava liberaalse demokraatia lõpliku „võidu” suhtes surnult?

Kas USA on vana NSVL?

Tegelikult ja alandliku noogutusega tagasihoidlikkusele, nürile rääkimisele, praegustele sündmustele, lihtsale matemaatikale ja peaaegu traagilisele irooniale viitavad tegelikud tõendid ajaloost alates 1992. aastast, et tänapäeva Ameerika Ühendriikide lõhestatud osariigid (ja Pravda-laadne meedia) ilmuvad. välja näha palju rohkem nagu lüüa saanud NSV Liit kui härra Fukuyama esitletud võitja…

Sellised dramaatilised avaldused ei tähenda muidugi ilma faktideta midagi ja me kõik väärime sama hoolikat kasutamist, kui püüame emotsioone andmetega asendada ning seega näha, vaielda ja end poliitiliselt ja rahaliselt selgemalt ette valmistada.

Faktid on kangekaelsed asjad

Selle eesmärgi nimel olen taas tänulik faktide ja arvude eest, mille Luke Gromen esitab, toetades muidu “sensatsioonilist” järeldust, et Ameerika võis küll võita “külma lahingu” NSV Liiduga, kuid kaotab nüüd “kogu külma sõja” venelaste ja hiinlastega.

Kas tõesti?

Olgu nüüd.

Kas tõesti?

Jällegi, vaatame fakte. Vaatame numbreid. Vaatame praegusi sündmusi ja vaatame ajalugu, mis on kõike muud kui “lõpp”.

Neile, kelle lugupidamine ajaloo vastu ületab twitteri taseme tähelepanu või peavoolumeedia Keni ja Barbiesi abi (CNN-ist The View-ni), kellest ükski ei mõista ajaloost midagi, mäletate, et Regani edukas sõda NSV Liidu vastu oli võitis nõukogude pankrotti ajamisega.

Kuid nagu Gromen meile nii kõnekalt meelde tuletab, “näib, et keegi ei märka, et see on TÄPSELT see, mida venelased ja hiinlased meiega praegu teevad.”

See pole muinasjutt, vaid tõsiasi ja ma hoiatasin selle eest raamatus  Kuidas lääs oli kadunud  hetkel, mil USA 2022. aastal USD relvastas. See meeleheitlikult lühinägelik (st rumal) poliitika andis väga kannatlikule ja ajalugu tundvale Venemaale ja Hiinale just võimalus, mida nad on oodanud, et muuta DSA-d.

Ajaloo saatuslik võlalõksu õppetund

Nagu ma ka  hiljuti kirjutasin , teate nii Niel Fergusoni kui ka Luke Gromeni arusaamade põhjal (ja ajalugu kinnitab), et rahvas (või impeerium) on ALATI hukule määratud hetkel, kui tema võlakulud (ainuüksi intressides) ületavad kaitsekulutusi.

Ja selle kirjutamise seisuga on DSA brutointress 40% kõrgem kui tema sõjalised kulutused.

Samuti pole meie, venelased, hiinlased ega isegi valitud vähemus teadlikke ameeriklasi, üksi teadmises DSA  saatuslikust võlalõksust .

Ei varjata enam midagi

Ameerika võlgade praegust pöördepunkti mõistetakse nüüd üha enam ja globaalsemalt selles, mida Ben Hunt nimetab “ühiste teadmiste mänguks”.

Lihtsamalt öeldes ja mida tõendab nüüd vaieldamatu  eemaldumine USA IOU-st ja USD-st  üha suureneva (ja  pidevalt väheneva ) BRICS+ liikmete nimekirjaga, on maailm haaramas nüri tõsiasjast, et Ameerika impeerium ( kodanikulõvid eesotsas poliitiliste eeslitega) kulutab saatuslikult rohkem kui teenib.

Hoopis kohutavam on aga see, et Uncle Sam maksab oma IOU-d alandatud dollaritega, mis sõna otseses mõttes hiireklõpsuga eksisteerivad mitte nii  “föderaalses” ja mitte nii “reserveeritud” Föderaalreservis .

See meeleheitlik reaalsus ja täielikult fantaasiapõhine rahaline “lahendus” on viinud empiiriliselt pankrotti läinud riigini, kes kulutab mõõdetavalt rohkem õiguste (2030. aastaks välja makstud), suveräänsete IOU-de ja sõjapidamise peale kui transpordile, põllumajandusele, veteranide hüvedele ja kodanike haridusele (vabandame Thomas Jeffersoni ees).

Vaata ise:

Naastes lihtsa matemaatika juurest muidu unustatud (või nüüdseks üha enam “tühistatud) ajaloo juurde”, on raskem eitada Gromeni tähelepanekut, et “USA näib seekord NSVLi rolli tagasi võtmas, olles suure võlakoormaga, konkurentsivõimetu tööstusbaasiga ja õõnestatud, mis sõltub imporditud tööstuskaupade osas külma sõja aegsest vastasest ja vajab üha kõrgemaid naftahindu, et hoida oma naftatoodangu langust.

Demokraatia enesetapp?

Teisisõnu, ja paljude aastate jooksul pärast seda, kui Fukuyama kuulutas välja võidu 1992. aastal, on USA üha enesetapu (või groteskselt hooletu/rumala) sõjalise, finants- ja välispoliitika vahepealsed patud/vead viinud DSA pöördumatult pigem lüüasaanud langusesse kui võidukaks “Ajaloo lõpuks.”

See reaalsus ei paku mulle muidugi mingit naudingut jagada, nagu ma olin, olen ja jään alati patriootlikuks ameeriklaseks – või vähemalt patriootlikuks nende ideaalide suhtes, mille eest Ameerika  algselt  seisis.

Kuid nagu ma olen korduvalt öelnud, on tänane DSA peaaegu tundmatu sellele ameeriklasele, kes ma olin, kui Fukuyama ülbeteemaline raamat enam kui kolm aastakümmet tagasi välja anti.

Meie teine ​​USA president John Adams hoiatas oma naist Abigailit: „Pidage meeles, et demokraatia ei kesta kunagi kaua. See raiskab, kurnab ja tapab end peagi. Pole veel kunagi olnud demokraatiat, mis sooritaks enesetapu.

Jällegi, see on ajalugu ja tundub, et see on ajalugu, millest Fukuyama 1992. aastal valesti aru sai, kui ta ilmselt arvas, et see on jõudnud oma õnneliku “lõpuni”.

Minevik teavitab tulevikku

Tulevikku vaadates pean mina/me olema samavõrra võimelised vaatama tagasi.

Ajalool on meile õpetada palju enamat kui praeguste poliitiliste oportunistide (nukkude?) kännukõned (või haletsusväärsed vihjekaardid), kes väga väheste eranditega hoolivad palju rohkem oma võimu säilitamisest (koalitsioonide kaudu, K-i legaliseeritud altkäemaksu andmine). Tänaval lobistid, valeinformatsiooni levitamine ja sihilik väärinformatsiooni väljajätmine) kui oma avalikkuse teenindamine.

Valuuta alandamise kurb ajalugu

Ajalugu hoiatab/õpetab ka  seda, et kõigi võlgadest läbiimbunud ja ebaõnnestuvate režiimide juhtkond võidab aega, et säästa oma “süsteeme” (ja katta oma @$$-i),  alandades nende valuutat võlgade rahaks teenimiseks .

Inimesed, see on tõsi läbi ajaloo ja ERANDITA.

Kahjuks pole DSA ja selle senine “erandlikkus” erand sellest muidu ignoreeritud ajaloolisest õppetunnist.

Selle eesmärgi saavutamiseks ja nagu mina ja Egon oleme aastaid vaielnud, teeskleb DSA seega  “võitlemist inflatsiooniga”,  püüdes samal ajal inflatsiooni, kuna kõik võlgades (ja seega ebaõnnestunud) režiimid vajavad intressimäärasid (mõõdetuna) ületamiseks inflatsioonimäärasid(US10Y UST tootluse järgi), mida uhked poisid nimetavad “negatiivseteks reaalkurssideks”.

Ebaaususe kurb ajalugu

Inflatsioon pole aga mitte ainult poliitiliselt piinlik, vaid ka kivikülm tõend ebaõnnestunud rahandus- ja eelarvejuhtimisest.

Sellest piinlikust olukorrast üle saamiseks teevad poliitikud Föderaalreservist ja Valgest Majast niinimetatud Esindajatekojani (ja   neid toetav Don-Lemonish/Chris Quomo/ 1. Muudatust solvav/tabamustest lähtuv pärandmeedia ). lapsed teevad, kui seisavad silmitsi vea tegemisega, see on: vale.

Ja sel juhul:  valetage inflatsiooniandmete kohta .

Muidugi ei sobi rahvas, kes valetab oma rahvale, kõige paremini oma rahvast juhtima.

Nagu Hemingway hoiatas ja nagu ma sageli kordan, näitavad süüdlased teistele näpuga (alates idapoolsetest pahalastest ja inimtegevusest põhjustatud viirustest kuni poliitilise hirmukampaaniani, mis puudutab kõike alates globaalsest soojenemisest, valgetest natsionalismist või rohelistest mehikestest Marsilt) ; või veel hullem, juhid hajutavad oma valijate tähelepanu igavestes sõdades.

Tundub tuttav?

Vahepeal kannatavad need “inimesed” pidevalt ja üha enam oma lapsiku juhtimise pattude all nende niinimetatud “raha” alandatud ostujõu halvava, kuid nähtamatu maksu all.

Ka see pole midagi uut neile  , kes jälgivad ajalugu …

Kuldsed lahendused?

Kuld muidugi ei saa ega suuda lahendada kõiki lugematuid ja “inimlikke, liiga inimlikke” ebaõnnestumisi riigi juhtimises ning rahalisi, sotsiaalseid ja  tsentraliseeritud häireid, mis ALATI järgnevad liiga suurele võlale .

Kuid nagu ka ajalugu kinnitab (ja sama eranditeta), saab igaüks meist vähemalt kaitsta oma rikkuse ostujõudu, mõõtes seda rikkust untsides ja grammides, mitte  avalikult surevas paber-/fiat-rahas.

See ei ole erapoolik argument. See ei ole “kuldvea” argument.

See on palju lihtsamalt ajalooline argument, mis selgitab veelgi, miks valitsused ei taha, et te mõistaksite raha ega kulla ajalugu.

Tegelikult eirab isegi Fukuyama praegu piinlik raamat seda lihtsat õppetundi kulla säilimise ja paberraha suremise kohta, mis ainult lisab minu sissejuhatavale tähelepanekule, et ajalugu ei lõpe kunagi, see lihtsalt õpetab ja kaitseb teadlikke inimesi.

Sama kehtib ka füüsilise kulla kohta.

Artikli allikas: Autoriks Matthew Piepenburg VonGreyerz.goldi kaudu,

“Ainus kindel investeering, mille väärtus kunagi ei lange, on inimese tervis – toit, vesi, õhk, uni. Investeeri ainult puhtasse toitu ja puhtasse keskkonda enda ümber ja sa ei kaota kunagi mitte midagi.” – Veiko Huuse

Loe lisaks: