<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><rss version="2.0"
	xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
	xmlns:wfw="http://wellformedweb.org/CommentAPI/"
	xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
	xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
	xmlns:sy="http://purl.org/rss/1.0/modules/syndication/"
	xmlns:slash="http://purl.org/rss/1.0/modules/slash/"
	>

<channel>
	<title>Kuritegu &#8211; Fonte.News</title>
	<atom:link href="https://fonte.news/tag/kuritegu/feed/" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<link>https://fonte.news</link>
	<description>The Voice of New Society</description>
	<lastBuildDate>Sat, 03 May 2025 06:59:34 +0000</lastBuildDate>
	<language>et</language>
	<sy:updatePeriod>
	hourly	</sy:updatePeriod>
	<sy:updateFrequency>
	1	</sy:updateFrequency>
	

<image>
	<url>https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/05/cropped-favicon-32x32.png</url>
	<title>Kuritegu &#8211; Fonte.News</title>
	<link>https://fonte.news</link>
	<width>32</width>
	<height>32</height>
</image> 
	<item>
		<title>Rahatrükkijate suurim kuritegu Inimeste ja looduse vastu &#8211; kliima muutmise tehnoloogia</title>
		<link>https://fonte.news/hoiatus/rahatrukkijate-suurim-kuritegu-inimeste-ja-looduse-vastu-kliima-muutmise-tehnoloogia</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 20 Mar 2025 09:27:39 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Hoiatus]]></category>
		<category><![CDATA[Arvamus]]></category>
		<category><![CDATA[Biopoliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Eesti]]></category>
		<category><![CDATA[Eneseareng]]></category>
		<category><![CDATA[Fonte.News Tellijale]]></category>
		<category><![CDATA[Kriis]]></category>
		<category><![CDATA[Loodus]]></category>
		<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Poliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Riik]]></category>
		<category><![CDATA[Teadus]]></category>
		<category><![CDATA[Tehnoloogia]]></category>
		<category><![CDATA[Tervis]]></category>
		<category><![CDATA[Ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[ÜLESKUTSE]]></category>
		<category><![CDATA[Uuriv ajakirjandus]]></category>
		<category><![CDATA[Uus ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[geoengineering]]></category>
		<category><![CDATA[keemiapilved]]></category>
		<category><![CDATA[kliima muutmise tehnoloogia]]></category>
		<category><![CDATA[kliima pettus]]></category>
		<category><![CDATA[Kuritegu]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=33869</guid>

					<description><![CDATA[Fonte.News uudiste lugemise kuupakett 10€ Sulle on kõik uudised avatud ja toetad samas ka selle maailma inimeste kollektiivteadvuse&#8230;]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<div style="max-width: 600px;margin: 0 auto;padding: 32px;border: 1px solid #ccc;font-family: sans-serif;text-align: center">
<h2 id="fonte-news-uudiste-lugemise-kuupakett" style="color: #7a838b;font-weight: 600;font-size: 20px;margin-bottom: 0">Fonte.News uudiste lugemise kuupakett</h2>
<p style="color: #7a838b;font-size: 18px;margin-top: 4px">10€</p>
<p style="text-align: left;margin-top: 24px">
    Sulle on kõik uudised avatud ja toetad samas ka selle maailma inimeste kollektiivteadvuse avardamist ja Uue Maa loomist.<br />
    See rahaline panus on väiksem kui kohvikus tass kohvi ja pirukas, kuid tulemus on hindamatu väärtusega. Tule ja toeta kollektiivteadvuse parandamist ja Uue Maa loomist!
  </p>
<ul style="text-align: left;margin: 16px 0">
<li>Kõik artiklid avatud</li>
<li>Väärt info otse allikast</li>
<li>Toetad Uue Maa loomist</li>
<li>Aitad lahustada hirme ja kurjust</li>
</ul>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" style="margin-top: 30px">
<tr>
<td>
      <a href="https://fonte.news/register" style="background-color: #b8a98b;color: white;padding: 12px 24px;font-size: 16px;font-weight: bold;text-decoration: none;border-radius: 6px">LIITU</a>
    </td>
<td style="width: 32px"></td>
<td>
      <a href="https://fonte.news/login" style="background-color: #b8a98b;color: white;padding: 12px 24px;font-size: 16px;font-weight: bold;text-decoration: none;border-radius: 6px">LOGI SISSE</a>
    </td>
</tr>
</table>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Halduskohtu pressiesindaja Maria Joost lekitas eriliigilisi isikuandmeid – võimalik kriminaalvastutus</title>
		<link>https://fonte.news/oiglus/halduskohtu-pressiesindaja-maria-joost-lekitas-eriliigilisi-isikuandmeid-voimalik-kriminaalvastutus</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Tue, 03 Dec 2024 07:22:57 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[ÕIGLUS]]></category>
		<category><![CDATA[Eesti]]></category>
		<category><![CDATA[Eneseareng]]></category>
		<category><![CDATA[Fonte.News Tellijale]]></category>
		<category><![CDATA[Haridus]]></category>
		<category><![CDATA[Hoiatus]]></category>
		<category><![CDATA[Inimene]]></category>
		<category><![CDATA[Õigus]]></category>
		<category><![CDATA[Riik]]></category>
		<category><![CDATA[Ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[Uuriv ajakirjandus]]></category>
		<category><![CDATA[andmeleke]]></category>
		<category><![CDATA[eriliigilised andmed]]></category>
		<category><![CDATA[FairTrial AI]]></category>
		<category><![CDATA[Halduskohtu pressiesindaja Maria Joost]]></category>
		<category><![CDATA[inimeste andmekaitse]]></category>
		<category><![CDATA[inimõiguste rikkumine]]></category>
		<category><![CDATA[Kes sa oled riigi mängus]]></category>
		<category><![CDATA[kriminaalvastutus]]></category>
		<category><![CDATA[Kuritegu]]></category>
		<category><![CDATA[Maria Joost]]></category>
		<category><![CDATA[Maria Joost lekitas andmeid]]></category>
		<category><![CDATA[pressiesindaja]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=32259</guid>

					<description><![CDATA[Fonte.News uudiste lugemise kuupakett 10€ Sulle on kõik uudised avatud ja toetad samas ka selle maailma inimeste kollektiivteadvuse&#8230;]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<div style="max-width: 600px;margin: 0 auto;padding: 32px;border: 1px solid #ccc;font-family: sans-serif;text-align: center">
<h2 id="fonte-news-uudiste-lugemise-kuupakett" style="color: #7a838b;font-weight: 600;font-size: 20px;margin-bottom: 0">Fonte.News uudiste lugemise kuupakett</h2>
<p style="color: #7a838b;font-size: 18px;margin-top: 4px">10€</p>
<p style="text-align: left;margin-top: 24px">
    Sulle on kõik uudised avatud ja toetad samas ka selle maailma inimeste kollektiivteadvuse avardamist ja Uue Maa loomist.<br />
    See rahaline panus on väiksem kui kohvikus tass kohvi ja pirukas, kuid tulemus on hindamatu väärtusega. Tule ja toeta kollektiivteadvuse parandamist ja Uue Maa loomist!
  </p>
<ul style="text-align: left;margin: 16px 0">
<li>Kõik artiklid avatud</li>
<li>Väärt info otse allikast</li>
<li>Toetad Uue Maa loomist</li>
<li>Aitad lahustada hirme ja kurjust</li>
</ul>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" style="margin-top: 30px">
<tr>
<td>
      <a href="https://fonte.news/register" style="background-color: #b8a98b;color: white;padding: 12px 24px;font-size: 16px;font-weight: bold;text-decoration: none;border-radius: 6px">LIITU</a>
    </td>
<td style="width: 32px"></td>
<td>
      <a href="https://fonte.news/login" style="background-color: #b8a98b;color: white;padding: 12px 24px;font-size: 16px;font-weight: bold;text-decoration: none;border-radius: 6px">LOGI SISSE</a>
    </td>
</tr>
</table>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Ursula von der Leyen on kohtu all seoses PfizerGate afääriga</title>
		<link>https://fonte.news/pressiteade/ursula-von-der-leyen-on-kohtu-all-seoses-pfizergate-afaariga</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Sat, 29 Jun 2024 04:49:40 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Pressiteade]]></category>
		<category><![CDATA[Biopoliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Euroopa]]></category>
		<category><![CDATA[Hoiatus]]></category>
		<category><![CDATA[Kriis]]></category>
		<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Õigus]]></category>
		<category><![CDATA[Poliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Teadus]]></category>
		<category><![CDATA[Tervis]]></category>
		<category><![CDATA[Ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[Uuriv ajakirjandus]]></category>
		<category><![CDATA[afäär]]></category>
		<category><![CDATA[Covid]]></category>
		<category><![CDATA[Diane Protat]]></category>
		<category><![CDATA[Euroopa Komisjoni president]]></category>
		<category><![CDATA[Frédéric Baldan]]></category>
		<category><![CDATA[genotsiid]]></category>
		<category><![CDATA[inimsusevastane kuritegu]]></category>
		<category><![CDATA[kohtuprotsess]]></category>
		<category><![CDATA[Korruptsioon]]></category>
		<category><![CDATA[Kuritegu]]></category>
		<category><![CDATA[Pfizer]]></category>
		<category><![CDATA[PfizerGate]]></category>
		<category><![CDATA[Ursula von der Leyen]]></category>
		<category><![CDATA[Vaktsiin]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=29002</guid>

					<description><![CDATA[Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on kohtu all PfizerGate afääriga. PfizerGate on nii suur korruptiivne afäär,&#8230;]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p>Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on kohtu all PfizerGate afääriga. PfizerGate on nii suur korruptiivne afäär, et Ursula peaks loobuma presidendi kohast kuniks kohtuprotsessid on lõppenud.</p>



<p><strong style="color: rgb(34, 34, 34); font-family: &quot;Helvetica Neue&quot;, Helvetica, &quot;Liberation Sans&quot;, Arial, sans-serif; font-size: 15px; white-space-collapse: collapse; box-sizing: border-box;">Kui on üks isik, kes rohkem kui keegi teine ​​sümboliseerib Euroopa Komisjoni küündimatust, siis on see kindlasti komisjoni president Ursula von der Leyen</strong>.</p>



<p>Pärast 17. mail 2024 Liège&#8217;is toimunud kohtuistungit küsitlesid paljud inimesed BonSens.org, kuidas ühineda kriminaalkaebusega, mille Frédéric Baldan ja advokaat Diane Protat esitasid Ursula von der Leyeni vastu Liège&#8217;i eeluurimiskohtunikule.</p>



<p>2022. aasta jaanuaris algatas BonSens.org ühendus tsiviilhagi Euroopa Liidu ja Pfizeri sõlmitud lepingute tühisuse tuvastamiseks. See meede on hädavajalik, et võimaldada hüvitise maksmist kõrvaltoimete ohvritele ja kaaskannatajatele, ja see menetlus Belgias jätkub.</p>



<figure class="wp-block-image size-full"><img  fetchpriority="high"  decoding="async"  width="782"  height="394"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/image-5.png"  alt=""  class="wp-image-29003"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/image-5.png 782w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/image-5-300x151.png 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/image-5-768x387.png 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/image-5-110x55.png 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/image-5-200x101.png 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/image-5-380x191.png 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/image-5-255x128.png 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/image-5-550x277.png 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/image-5-220x111.png 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/image-5-400x202.png 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/image-5-760x383.png 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/image-5-510x257.png 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/image-5-600x302.png 600w"  sizes="(max-width: 782px) 100vw, 782px" ><figcaption class="wp-element-caption">Belgia lobist Frédéric Baldan ja Prantsuse parlamendiliige Michèle Rivasi. D.R., <a href="https://lpost.be/2023/06/08/smsgate-le-belge-frederic-baldan-demande-la-destitution-de-la-presidente-de-la-commission-europeenne-ursula-von-der-leyen/" target="_blank" rel="noopener"><em>lpost.be</em></a></figcaption></figure>



<p>Käesolev tsiviilhagi, mille ühingu nimel esitasid Bonsens.org Protat, Snyder ja Berne õigusdoktor Olivier Frot´i toetusel, ei välista, et füüsilised isikud või juriidilised, olenemata sellest, kas nad on osalenud Covidi “inokuleerimisprogrammis“ või mitte, võivad Belgias esitatud kriminaalkaebusega ühineda enda nimel, nagu ka „Navigants Libres“, keda esindab samuti advokaat Maître Diane Protat.</p>



<p>Tegemist on kriminaalasjaga, mis on Euroopas tõepoolest kasvamas ja ühendus, BonSens.org sellega parajasti rakendab, tehnilisi vahendeid, kes arvavad, et neile on antud juhul ülekohut tehtud, saaksid sellega liituda.</p>



<p>BonSens.org esitas 3. mail 2024 Euroopa Parlamendi petitsiooniametile petitsiooni Ursula von der Leyeni ja kõigi tema komisjoni liikmete tagasiastumiseks. See petitsioon ei ole veel internetis ja BonSens.org on palunud parlamendiliikmete abi, et selle avaldamist kiirendada. <a href="https://bonsens.info/courrier-aux-deputes-europeens-a-propos-dune-demande-urgente-de-demission-collective-de-tous-les-membres-de-la-commission-europeenne-et-de-sa-presidente/" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><strong>Lisateavet selle teema kohta leiate siit</strong></a><strong>.</strong></p>



<p>Frédéric Baldan on samuti esitanud selle taotluse ametliku teatena kõigile Euroopa Ülemkogu, komisjoni ja Euroopa Rahvapartei (PPE) liikmetele, kuhu Ursula von der Leyen kuulub. <a href="https://youtu.be/Yj6sUTc16zI?feature=shared&amp;t=1040" target="_blank" rel="noopener"><strong>Lisateavet selle teema kohta leiate siit</strong></a><strong>.</strong></p>



<p><strong>Küsimused ja vastused</strong><strong></strong></p>



<p><em>Frédéric Baldani poolt 5. aprillil 2023 advokaat Diane Protat&#8217;le esitatud kaebuse kohta esitati palju küsimusi, mis oli pressikonverentsi teema, mille leiate</em><strong><em> </em></strong><a href="https://app.videas.fr/ab69d4ed-f8dc-42d0-9b2f-8de1e2af9840/" target="_blank" rel="noopener"><strong><em>sellel lingil klõpsates</em></strong></a><strong><em>.</em></strong></p>



<p>Selles koostöös <a href="http://bonsens.org/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">BonSens.org</a> pakutud analüüsis ilmnesid selgelt neli õiguslikku rünnakunurka.</p>



<p><strong>1 – Kas Frédéric Baldani esitatud kaebus on sama, mis teiste advokaatide kaebus?</strong><strong></strong></p>



<p>Ajakirjanduses on teatatud, et Euroopas on Ursula von der Leyeni vastu esitatud mitmeid kaebusi. Praeguseks on teadaolevalt ainus, mille üle on siiani kuulatud ärakuulamist, hr Protat esitas Frédéric Baldanile 5. aprillil 2023 ja mille jaoks on 17. mail 2024 toimunud kokkuleppemenetluse istung. Kohtuistung on kavandatud toimuma<strong> 6. detsembril 2024.</strong></p>



<p><strong>2 – Kellele see kaebus on suunatud?</strong><strong></strong></p>



<p>Kaebus on suunatud Euroopa Komisjoni presidendi <strong>Ursula von der Leyeni</strong>, Pfizeri tegevjuhi <strong>Albert Bourla</strong>, Pfizeri ja Moderna vastu.</p>



<p><strong>3 – Kes on hagejad?</strong><strong></strong></p>



<p>Frédéric Baldani, esialgse kaebusega ühines</p>



<ul class="wp-block-list">
<li>Kaks liikmesriiki: Poola ja Ungari</li>



<li>Kaks erakonda: „Vivant“ Belgias, „Les Patriotes“ Prantsusmaal</li>



<li>Euroopa Parlamendi liikmed,</li>



<li>Itaalia mõttekoda: „Generazione Future“, õigusprofessor Ugo Mattei</li>



<li>Üle 460 meremehe, kes on Navigants Libresi ja Luuchvart Collectiefi (Holland) liikmed</li>



<li>Frédéric Beltra, kes esitas tsiviilhagi.</li>
</ul>



<p><strong>4 – Kas vastab tõele, et Belgia kohtusüsteem ei soovinud erakondade sekkumist?</strong><strong></strong></p>



<p>Kaks erineva tausta ja riigiga <strong>erakonda on esialgse kaebusega liitunud juba</strong> 2023. aasta juulis.</p>



<p>Läbipaistvus ei kannata mingit poliitilist värvi, selles osas pole mingeid piiranguid.</p>



<p><strong>2021. aastal esitas advokaat Protat </strong><a href="https://www.francesoir.fr/politique-france/obligation-vaccinale-audience-me-diane-protat" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><strong>kaalumiseks</strong></a><strong> </strong><strong>õigusteooria, mis on kohalduv kõigis Euroopa Nõukogu liikmesriikide haldusõigussüsteemides</strong>.</p>



<p>Ta kirjeldab üksikasjalikult oma nelja telge, mille ta töötas välja kolme kohtuniku ees: Tingimusliku müügiloa (müügiluba) uuendamise taotlus tuli esitada kuue kuu jooksul alates esmasest müügiloast. Ta on palunud riigil esitada nõutavad dokumendid. Vastasel juhul oleksid korraldusasutused õigustühised.</p>



<p>Vaata ka <a href="https://www.francesoir.fr/societe-sante/procedures-autorisations-de-mise-sur-le-marche-transparence-ansm" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><strong>Tingimuslikud müügiload: läbipaistvuse puudumine? Ühendused seavad ANSM-i kahtluse alla</strong></a></p>



<p>Covidi inokuleerimisprogramm, sellega seoses kehtestatud mandaadid ja koroonapass rikkus:</p>



<ul class="wp-block-list">
<li>õigust elule,</li>



<li>füüsilisele ja moraalsele puutumatusele,</li>



<li>vabale ja teadlikule nõusolekule ning</li>



<li>õigust omandile.</li>
</ul>



<p><strong>Õigus elule</strong>: toetudes Euroopa õiguse ülimuslikkusele, argumendile, mille väljatöötamisel on osalenud Prantsuse advokaadid <a href="https://www.francesoir.fr/videos-lentretien-essentiel/philippe-prigent" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Philippe Prigent</a> ja Maître Diane Protat. Järgnevalt on neid argumente täiendatud, toetudes Anglo-Ameerika ja Kontinentaal-Euroopa õigusteooriale.</p>



<p><a href="https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=LEGISSUM:eu_human_rights_convention#:~:text=Euroopa%20inim%C3%B5iguste%20ja%20p%C3%B5hivabaduste%20kaitse%20konventsioon%20%28EI%C3%95K%29%201950.,Euroopa%20N%C3%B5ukogu%20liikmesriiki%2C%20kellest%2027%20on%20ELi%20liikmed." target="_blank" rel="noopener">Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon</a> kaitseb artiklis 2 õigust elule, et rünnakut elule ei saa õigustada rahvatervise küsimusega.</p>



<p>Igasugune inimeste kohtlemine, mis seab põhimõtteliselt kahtluse alla nende subjekti kvaliteedi, nende staatuse juriidilise subjektina on seetõttu rangelt keelatud (<strong><a href="https://www.servat.unibe.ch/dfr/bv096375.html" target="_blank" rel="noopener">BVerfGE 30, 1; 87, 209; 96, 375</a></strong>).</p>



<p>Saksamaa föderaalne konstitutsioonikohus on vastanud küsimusele, kas mõne inimese tapmine paljude päästmiseks on õigustatud oma 15. veebruari 2006. aasta kohtuotsuses <a href="https://dejure.org/dienste/vernetzung/rechtsprechung?Gericht=BVerfG&amp;Datum=15.02.2006&amp;Aktenzeichen=1+BvR+357%2F05" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><strong>BVerfG, BvR 357/05</strong></a>.</p>



<p>Lennundusjulgestuse seaduse kohta tehtud otsuses leidis konstitutsioonikohus, et „… riik ise sekkub nende haavatavate inimeste ellu. Nagu eespool öeldud, eirab lennundusjulgestusseaduse § 14 lõike 3 alusel mis tahes tegevus nende inimeste subjektistaatust viisil, mis on vastuolus põhiseaduse artikli 1 lõikega 1 ja sellest tulenevalt riigi huvides tapmise keeluga. See ei muuda tõsiasja, et selle lähenemisviisi eesmärk on kaitsta ja säilitada teiste inimeste elusid.“</p>



<p>USA ülemkohtu 1997. aasta <em>kohtuasjas </em><a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Washington_v._Glucksberg" target="_blank" rel="noopener"><strong>Washington <em>vs</em>. Glucksberg</strong></a> tehtud otsusele tuginedes on õigus keelduda soovimatust ravist, kuna see on „täielikult kooskõlas selle riigi ajaloo ja põhiseaduslike traditsioonidega“ ning väited, mis on <a href="https://healthfreedomdefense.org/wp-content/uploads/2024/06/OPINION-OF-THE-9TH-CIRCUIT-REVERSING-AND-REMANDING.pdf" target="_blank" rel="noopener"><strong>antud juhul</strong></a> esitatud „on piisavad, et tugineda sellele põhiõigusele“.</p>



<p>USA üheksanda ringkonna apellatsioonikohus on 7. juuni 2024. aasta arvamuses <a href="https://cdn.ca9.uscourts.gov/datastore/opinions/2024/06/07/22-55908.pdf" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><strong>märkinud</strong></a>:</p>



<p>Kohtu varasematest otsustest võib tuletada põhimõtet, et pädeval isikul on põhiseadusega kaitstud vabaduse huvid keelduda soovimatust ravist” (<a href="https://supreme.justia.com/cases/federal/us/497/261/" target="_blank" rel="noopener"><strong>Cruzan <em>vs</em>. Direktor, Missouri tervishoiuosakond</strong>., 497 USA 261, 278–79 (1990)</a>). Kohtuasjas Washington <em>vs</em>. Glucksberg, 521 USA 702 (1997) selgitas kohus, et Cruzani väidetud „pädeva isiku õigust keelduda ravist“ oli „täiesti kooskõlas selle riigi ajaloo ja põhiseaduslike traditsioonidega“, pidades silmas, et tavaõiguses oli sundravil „pikk õigustraditsioon, mis kaitseb otsust keelduda soovimatust ravist“. <em>Ibid</em>., lk 724–725 (tsitaat välja jäetud). Arvestades neid Glucksbergi väiteid, vastab seal kirjeldatud õigus ajaloopõhistele standarditele, mida kohus kohaldab „põhiõiguste, mida põhiseaduses kusagil ei mainita” tunnustamiseks (<a href="https://constitutioncenter.org/the-constitution/supreme-court-case-library/dobbs-v-jackson-womens-health-organization" target="_blank" rel="noopener"><strong>Dobbs <em>vs</em>. Jacksoni naiste terviseorganisatsioon</strong>., 597 USA 215, 237–38 (2022)</a>).</p>



<p>Euroopa Inimõiguste Kohtu <em>kohtuasjas</em> <a href="https://swarb.co.uk/herczegfalvy-v-austria-echr-24-sep-1992/?utm_content=cmp-true" target="_blank" rel="noopener"><strong>Herczegfalvy <em>vs</em>. Austria</strong></a> 24. detsembril 1992. aastal tehtud otsuse alusel on Euroopa tavaõiguse õigusdogmaatika tasandil loogiline järeldada, et Eesti Riigikohtu halduskolleegiumi 21. juuni 2024. aasta <a href="https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-22-157/25" target="_blank" rel="noopener"><strong>kohtuotsus nr 3-22-157</strong> seoses Covidi inokuleerimisprogrammiga ja muuhulgas tööõiguse raames kehtestatud farmatseutiliste sekkumise mandaadi puhul, ei kohaldu</a>, kui arvestada lisaks 7. juuni 2024. aasta USA föderaalkohtu õigeksvõttu, et Covidi “vaktsiinid“ ei ole vaktsiinid. Sellega seoses tuletatakse meelde, et USA-s New Yorgis 19. detsembril 1966. aastal allakirjutamiseks avatud <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/23982" target="_blank" rel="noopener">Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklis 7 lõikes 2</a> sätestatakse, et farmatseutilise mandaadi avalikus sektoris või ettevõtluse tasandil töösuhetes kehtestamine rikub siduvat rahvusvahelist inimõigust, kuna „muu hulgas ei tohi ühtegi isikut tema vabatahtliku nõusolekuta allutada meditsiinilistele või teaduslikele katsetele.“</p>



<p>Eesti Riigikohtu halduskolleegiumi 21. juuni 2024 otsuse <a href="https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-22-157/26" target="_blank" rel="noopener">eriarvamuses</a> viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkoja otsus asjades nr 47621/13 jt: <a href="https://www.cambridge.org/core/journals/american-journal-of-international-law/article/vavricka-and-others-v-the-czech-republic/A07BBFC6B9FDE5B0738CE39CFD8A57CA" target="_blank" rel="noopener"><strong>Vavřička jt vs. Tšehhi Vabariik</strong></a> ei kohaldu isegi, kui Euroopa Nõukogu osalisriigis on vastavalt p-d 300 jj nimetatud „vaktsiinikahjude korvamist reguleeriv seadus (tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus)“, kuna selles on peetud kitsalt silmas vaktsineerimisnõude kehtestamise eelduseks toodet, mis on traditsiooniline vaktsiin, mida Covidi nn vaktsiinid USA üheksanda ringkonna apellatsioonikohtu 7. juunil 2024. aastal <a href="https://cdn.ca9.uscourts.gov/datastore/opinions/2024/06/07/22-55908.pdf" target="_blank" rel="noreferrer noopener">avaldatud</a> arvamuse enamuse seisukohast ei ole.</p>



<p>Leidub <a href="https://www.lifesitenews.com/news/shocking-new-study-covid-mortality-vaxxed/" target="_blank" rel="noopener">tõendeid</a>, mis vihjavad tõsistele ohutusprobleemidele. Selle hulgas <a href="https://www.openvaers.com/covid-data" target="_blank" rel="noreferrer noopener">dokumenteerib</a> Ameerika ÜhendriikideVaktsiini kõrvaltoimete aruandlussüsteem (VAERS) 37 544 surmajuhtumist, 216 213 haiglaravist, 21 668 südameatakist ning 28 366 müokardiidi ja perikardiidi juhtumist 26. aprilli 2024. aasta seisuga muude vaevuste hulgas. USA Haiguste Tõrje ja Ennetamise Keskuse (CDC) <a href="https://jamanetwork.com/journals/jama/fullarticle/2788346" target="_blank" rel="noreferrer noopener">ametnikud on tunnistanud</a> „müokardiidi teadete kõrget kontrollimäära VAERS-ile pärast mRNA põhist COVID-19 vaktsineerimist“, mis viib järeldusele, et „alaaruandlus on tõenäolisem“ kui ületeatamine.</p>



<p><a href="https://www.unesco.org/en/ethics-science-technology/bioethics-and-human-rights#the-declaration" target="_blank" rel="noopener">Bioeetika ja inimõiguste ülddeklaratsioon</a> artiklis 6 on öeldud, et „igasugust ennetavat, diagnostilist ja terapeutilist meditsiinilist sekkumist tohib läbi viia ainult asjaomase isiku eelneval, vabal ja teadlikul nõusolekul ning asjakohase teabe alusel. Nõusolek tuleks vajaduse korral anda sõnaselgelt ja andmesubjekt võib selle igal ajal ja mis tahes põhjusel tagasi võtta, ilma et andmesubjekt kannataks ebasoodsas olukorras või kahjus.“</p>



<p>Bioeetika deklaratsiooni artikkel 11 kohaselt „üksikisikuid ega rühmitusi ei tohi inimväärikust, inimõigusi või põhivabadusi rikkudes mingil põhjusel diskrimineerida ega häbimärgistada.“</p>



<p>Bioeetika deklaratsiooni “rahvatervise kaitseks“ saab mõjuvatel põhjustel osaliselt piirata, kuid artikli 28 kohaselt ei saa deklaratsiooni siiski tõlgendada kui riigi, rühma või üksikisiku alust osaleda tegevuses või sooritada tegu, mis on vastuolus inimõiguste, põhivabaduste ja inimväärikusega. Geeniravis osalemise nõue või inokuleerimise tõendamise nõue kujutab endast põhimõtteliselt meditsiinilise sekkumise üle otsustamise vaba otsustamise põhireegli rikkumist ja on seetõttu lubamatu põhjus inimeste heaolust ja liikumisvabadusest ilmajätmiseks.</p>



<p>Eelkõige võttes arvesse, et Euroopa Ravimiameti (EMA) avalduste kohaselt ei olnud Covidi katsetoodetele lubade väljastamine nõude eesmärk – kaitse leviku eest – kunagi seotud ravimi enda toimeviisiga. Koroonapassi eesmärk oli kõrvaldada tsiviilisikute grupp sisuliselt avalikust elust, kes ei suutnud tõendada piisavat nakkusohutuskaitset. Selles osas oli põhiseaduses sätestatud teadlik eesmärk tagakiusamine. Ulatusliku rünnaku tunnus on olemuselt kvantitatiivne, isegi kui see võimaldab korrapäraselt teha järeldusi ebaõigluse kvaliteedi kohta. Kohustus peaks jõudma otseselt nendeni, kellel on veel “asjakohaseid vaktsineerimislünki“. Kokku mõjutaks see minimaalselt <a href="https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahvastik/rahvaarv" target="_blank" rel="noopener">Statistikaameti</a> andmebaasi RV021 alusel 1 366 491 (2023) isikut. “Laiaulatuslik“ omadus on ilmselgelt täidetud. Inimesi ei saa sundida ega muul viisil mõjutada võtma potentsiaalselt surmavat riski, et potentsiaalselt teisi päästa.</p>



<p>Samuti tugines Euroopa määrusele terapeutiliste uuringute kohta: õigus vabale ja teadlikule nõusolekule on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, peab olema see kehtiva õiguskorra alusel kaitstud. Kui seatakse selle määruse tõlgendamine antud alustel kahtluse alla, soovitatud on esitada “tõlgendamisküsimus“ Euroopa Liidu Kohtule, kuna selle tõlgendamine oleks siduv kõigile liidu liikmesriikidele.</p>



<p>Viimane kaitsetelg on õigus omandile: Euroopa tasandil kaitstakse omandit, kuna sellel on muinsuskaitseline väärtus. See on eraarsti patsiendi juhtum, kellele saab keelata praktiseerimise ainult kriminaal- või ordinaalkaristusega. Kohustamine on kehale suunatud omandiõiguste vastu, mis jällegi kujutab endast “faktide rünnakut“.</p>



<h2 id="pfizergate-pole-ainus-afaar" class="wp-block-heading">Pfizergate pole ainus afäär</h2>



<p><strong style="color: rgb(34, 34, 34); font-family: &quot;Helvetica Neue&quot;, Helvetica, &quot;Liberation Sans&quot;, Arial, sans-serif; font-size: 15px; white-space-collapse: collapse; box-sizing: border-box;">Kui on üks isik, kes rohkem kui keegi teine ​​sümboliseerib Euroopa Komisjoni küündimatust, siis on see kindlasti komisjoni president Ursula von der Leyen (edaspidi VDL).</strong><p style="box-sizing: border-box; line-height: 21px; margin: 0.25em 0px 0.75em; color: rgb(34, 34, 34); font-family: &quot;Helvetica Neue&quot;, Helvetica, &quot;Liberation Sans&quot;, Arial, sans-serif; font-size: 15px; white-space-collapse: collapse;"><font style="box-sizing: border-box; vertical-align: inherit;">Küsimused VDL-i aususe puudumise kohta kerkisid esmakordselt esile 2015. aastal, kui teda süüdistati doktoritöö plagiaadis. Lõpuks vabastati ta süüdistustest, kuid nagu BBC 9. märtsil 2016 teatas, möönis Hannoveri meditsiinikooli president Christopher Baum, et &#8220;proua von der Leyeni lõputöö sisaldas küll plagiaadimaterjali&#8221;, kuid lisas, et &#8220;polnud olnud kavatsus petta”. Tema esimene õnnelik pääsemine.</font><strong style="box-sizing: border-box;">VDL-i aususe puudumine jätkus ka</strong><font style="box-sizing: border-box; vertical-align: inherit;"> ajal, mil ta töötas Saksamaa kaitseministrina aastatel 2013–2019. Ministeeriumisoleku ajal sattus ta skandaali seoses 250 miljoni euro suuruse väljamaksega relvalepingutega seotud konsultantidele. Saksamaa föderaalne kontrolliamet leidis, et nõustamistasudeks deklareeritud 250 miljonist eurost oli kulutatud vaid 5,1 miljonit eurot. Lisaks oli üks konsultantidest McKinsey &amp; Company, kus VDL-i poeg oli kaastöötaja, tekitades seega võimaliku huvide konflikti. Ühtlasi selgus, et kahest VDL-i mobiiltelefonist olid kustutatud lepingutega seotud teated. Kuigi ta lõpuks korruptsioonisüüdistustest vabastati, on küsimused tema aususe kohta sel perioodil tänaseni säilinud.</font><strong style="box-sizing: border-box;"><font style="box-sizing: border-box; vertical-align: inherit;"><font style="box-sizing: border-box; vertical-align: inherit;">Kaks skandaali üle elanud VDL ei suutnud oma õnne uskuda, kui Macron 2019. aasta juulis koos Merkeliga  </font></font><em style="box-sizing: border-box;"><font style="box-sizing: border-box; vertical-align: inherit;"><font style="box-sizing: border-box; vertical-align: inherit;">Spitzenkadidateni</font></font></em><font style="box-sizing: border-box; vertical-align: inherit;"><font style="box-sizing: border-box; vertical-align: inherit;">  protsessist mööda läks ja ta Jean-Claude Junkeri järglaseks Euroopa Komisjoni juhiks nimetas.</font></font></strong><font style="box-sizing: border-box; vertical-align: inherit;"> Spitzenkadidateni  protsess, mille kaudu esile kerkib juhtiv kandidaat ja </font><em style="box-sizing: border-box;">mille</em><font style="box-sizing: border-box; vertical-align: inherit;">  seejärel Euroopa Parlament ratifitseerib, on ise mõnevõrra salapärane. VDL-i puhul oli tal õnne, et EL ei suutnud kokku leppida kummagi kahe peamise kandidaadi, Martin Weberi ja Frans Timmermansi suhtes. Seega jäi täieliku parandaja, Macroni ja VDL-i mentori Merkeli ülesandeks jõuda kokkuleppele, kasutades seda suurepärast demokraatlikku ja läbipaistvat tööriista, mida nimetatakse &#8220;tagatoa kokkuleppeks&#8221;. Euroopa Ülemkogu kiitis VDLi kandidatuuri heaks ja 16. juulil hääletas Euroopa Parlament tema ametisse nimetamise poolt. Aga see oli tihe hääletus. Kokku 747 saadikust hääletas tema poolt vaid 383, vastu 327, erapooletuks jäi 22 ja üks hääl oli kehtetu. EL-i reeglite kohaselt peab komisjoni president olema valitud rohkem kui 50% parlamendiliikmete häältega. Seega sai ta vaid 9 häält rohkem kui lävend. Võrrelge seda tema eelkäija Junckeriga, kes sai 2014. aastal 422 häält.</font></p></p>



<p><strong>Pärast Euroopa Komisjoni presidendiks määramist sattus VDL taas vaidlustesse, mis seekord hõlmas Covid-19 vaktsiini hankimist Pfizerilt.</strong> Skandaal, mille meedia nimetas Pfizergate&#8217;iks, oli seotud 1,8 miljardi Pfizeri vaktsiiniannuse ostmisega, et seda kasutada kogu ELis.</p>



<p><strong>Võinuks arvata, et ettevaatamatu VDL on kõigist nendest üleastumistest õppust võtnud, kuid tundub, et Ursulale ja korralikule skandaalile ei takista miski.</strong></p>



<p>Mis toob meid tema viimase ebasobivuseni, sõbralikkuseni. Selle aasta jaanuaris määras VDL CDU poliitiku Martin Pieperi vastloodud ja tulutoovale VKEde erisaadiku ametikohale. La Matinale Europeenne teatas kohtumisest veebruaris, kuid ingliskeelses meedias leidis kohtumisega seotud poleemika laialdast kajastust alles aprillis.</p>



<p><strong>Ametisse nimetamine oli vastuoluline kahel põhjusel: 1) värbamisprotsess oli vigane ja 2) Pieperi valikut peeti poliitiliselt motiveeritud.</strong></p>



<p><em>Esimeses numbris paljastas anonüümne EL-i ametnik, et oli veel kaks kandidaati, üks Rootsist ja üks Tšehhist, kes said värbamisprotsessis Pieperist parema tulemuse.</em></p>



<p><em>Teise küsimuse puhul oli tugev kahtlus, et VDL valis Pieperi selleks, et meelitada CDU poole ja võita seeläbi nende toetus tema uuesti Euroopa Komisjoni juhiks nimetamiseks. Ametisse nimetamine tekitas tugeva vastukaja nii teistelt komisjoni liikmetelt kui ka parlamendiliikmetelt. Neli kõrgemat volinikku, sealhulgas Joseph Borrell ja siseturuvolinik Thiery Breton, kirjutasid 27. märtsil VDL-le, väljendades muret ametisse nimetamise läbipaistvuse ja erapooletuse puudumise pärast. 11. aprillil hääletasid saadikud häältega 382 vastu 144 Pieperi ametikoha tühistamise poolt. Kuigi hääletus ei olnud komisjonile siduv, muutus Pieperi seisukoht vastuvõetamatuks ja 16. aprillil astus ta tagasi. Saksa/roheliste Euroopa Parlamendi liikme Daniel Freundi sõnul oli see Euronewsis &#8220;kurb ja häbiväärne&#8221;. Ta lisas: &#8220;Ma ei tea, kuidas me saame seda valijatele selgitada.&#8221;</em></p>



<p>Selle artikli kirjutamise ajal teatas Euronews, et tema ametisse nimetamiseks on leping sõlmitud. Pole selge, millal Euroopa Parlament tema poolt varem hääletab, kuid tõenäoliselt hiljem sel nädalal. Täpne kuupäev on tühine asi.</p>



<p><strong>Mis pole triviaalne, on see, et VDL-i uuesti ametisse nimetamine veel 5 aastaks, hoolimata kõigist ülalmainitud ebasobivustest, kinnitaks seda, mida paljud on juba mõnda aega propageerinud, et EL vajab radikaalset reformi.</strong></p>



<p>ELi kodanikud peavad nägema, et ELi institutsioonid on palju läbipaistvamad, vastutustundlikumad ja demokraatlikumad.</p>



<p><em>Toimetas ja koostas Revo Jaansoo</em></p>



<p>Allikad: <a href="https://bonsens.info/communique-au-sujet-de-laffaire-du-pfizergate/" target="_blank" rel="noopener">BonSens.org</a>, <a href="https://francesoir.fr/videos-les-debriefings/quatre-arguments-contre-lobligation-vaccinale-des-soignants-me-protat" target="_blank" rel="noopener">FranceSoi</a>, <a href="https://www.zerohedge.com/political/ursula-von-der-leyen-beyond-redemption" target="_blank" rel="noopener">zerohedge</a></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Kas me kõik nõustume, et COVID-19 mRNA vaktsiinid on nüüd biorelvad?</title>
		<link>https://fonte.news/biopoliitika/kas-me-koik-noustume-et-covid-19-mrna-vaktsiinid-on-nuud-biorelvad</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Sun, 25 Feb 2024 04:33:40 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Biopoliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Arvamus]]></category>
		<category><![CDATA[Eneseareng]]></category>
		<category><![CDATA[Euroopa]]></category>
		<category><![CDATA[Hoiatus]]></category>
		<category><![CDATA[Inimene]]></category>
		<category><![CDATA[Kriis]]></category>
		<category><![CDATA[Lapsed]]></category>
		<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Õigus]]></category>
		<category><![CDATA[Poliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Teadus]]></category>
		<category><![CDATA[Tehnoloogia]]></category>
		<category><![CDATA[Tervis]]></category>
		<category><![CDATA[Ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[Uuriv ajakirjandus]]></category>
		<category><![CDATA[AstraZeneca]]></category>
		<category><![CDATA[biopoliitika]]></category>
		<category><![CDATA[biorelv]]></category>
		<category><![CDATA[CDC]]></category>
		<category><![CDATA[Covid]]></category>
		<category><![CDATA[covid vaktsiin]]></category>
		<category><![CDATA[Covid-19]]></category>
		<category><![CDATA[FDA]]></category>
		<category><![CDATA[genotsiid]]></category>
		<category><![CDATA[Johnson & Johnson]]></category>
		<category><![CDATA[Kuritegu]]></category>
		<category><![CDATA[Moderna]]></category>
		<category><![CDATA[mRNA]]></category>
		<category><![CDATA[Pfizer]]></category>
		<category><![CDATA[Sars-CoV-2]]></category>
		<category><![CDATA[Sputnik]]></category>
		<category><![CDATA[ÜRO]]></category>
		<category><![CDATA[WHO]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=26158</guid>

					<description><![CDATA[„Mis on mRNA vaktsiinides?“ oli kogu 2021. aasta jooksul üks enim küsitud küsimusi. 28. juulil 2021 intervjueeris Stew&#8230;]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p><strong>„Mis on mRNA vaktsiinides?“ oli kogu 2021. aasta jooksul üks enim küsitud küsimusi. </strong><a href="https://rumble.com/vkgdq7-deadly-shots-former-pfizer-employee-confirms-poison-in-covid-vaccine.html" target="_blank" rel="noopener"><strong>28. juulil 2021</strong></a><strong> intervjueeris Stew Peters endist Pfizeri töötajat Karen Kingstoni. Farmaatsiatehnoloogia analüütik leidis </strong><a href="https://rumble.com/vkgdq7-deadly-shots-former-pfizer-employee-confirms-poison-in-covid-vaccine.html" target="_blank" rel="noopener"><strong>intervjuus,</strong></a><strong> COVID-19 mRNA vaktsiini patendid ja tootjate dokumendid näitasid, et mRNA vaktsiinides kasutatakse tehnoloogiat, mis sobib geenide redigeerimise biorelvade määratlusega. </strong></p>



<p>2021. aasta mais saatis analüütik <a href="https://karenkingston.substack.com/p/911-patent-for-global-covid-19-vaccine" target="_blank" rel="noopener">e-kirja</a> kümnetele meediaväljaannetele, mõjutajatele, arstidele ja valitsuse esindajatele. Igaüks, kellel on mingeid eelteadmisi biotehnoloogia IP valdkonnas, loeb USA Toidu- ja Ravimiameti (FDA) taotlusi, patente ja funktsiooni suurendamise uuringuid, mille ta lisas oma e-kirja liitena, järeldaksid, COVID-19 mRNA süstid on biorelvad.</p>



<p><em>„Kõige tähtsam on see, et </em><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6383180/" target="_blank" rel="noopener"><em>SM-102 patent</em></a><strong><em> </em></strong><em>on ülemaailmne patent mRNA lipiidide nanoosakeste (LNP) vaktsiinidele, mille WIPO andis Modernale 6. augustil 2020.Palun laske autoimmuunhaiguste meditsiiniuuringute eksperdil see patent ja selles e-kirjas lingitud patendid üle vaadata.</em><em></em></p>



<p><em>&#8230; COVID-19 süstid on biorelvad, mis sisaldavad funktsiooni suurenemise (GOF) kimäärseid viiruseid ja <strong>toksiine </strong>mRNA terapeutiliste vaktsiinide varjus koos “diagnostilise/terapeutilise“<strong> lipiidide nanoosakeste (LNP) platvormiga</strong>.</em><strong><em></em></strong></p>



<p><em>Patendi kohaselt võib LNP olla suunatud spetsiifilistele organitele ja süsteemidele kogu kehas, sealhulgas, kuid mitte ainult, <strong>reproduktiivsele, südame-veresoonkonna, kopsu- ja kesknärvisüsteemile, ületades konkreetselt vere aju barjääri</strong>“</em>,kirjutas mais 2021 Kingston.</p>



<p>Teave selle kohta, et COVID-19 mRNA süstid kuuluvad biorelvade tooteklassi, pole uus väide. Karen Kingston on neid tõendeid esitanud <a href="https://karenkingston.substack.com/p/911-patent-for-global-covid-19-vaccine" target="_blank" rel="noopener">üle 18 kuu</a>. Põhjus, miks enamik inimesi ei ole sellest asjaolust teadlikud, ei ole tõendite puudumine, vaid pigem sellepärast, et meediaväljaanded, teadus-, meditsiini- ja õiguseksperdid otsustasid, et ei ole “parimates huvides“, vaadata lähemalt tõendeid, kas COVID-19 vaktsiinideks nimetatud RNA tooted vastavad biorelvade klassifikatsioonile või mitte.</p>



<p>Kujutage ette, mis juhtuks, kui juhid, eksperdid ja meediaväljaanded oleksid sama järeleandmatud tõendite kajastamisel, et mRNA süstid on biorelvad, nagu nad olid mandaatide õigustamisel.</p>



<p>Kuni rahvas võtab sõna ja ütleb: „Aitab küll. Peatage see!“ Nad jätkavad inimeste surumist. Veelgi enam, nad on juba läinud laste tervise kahjustamise teed.</p>



<p>Ajakirjas <em>American Journal of Obstetrics and Gynecology</em> on <a href="https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0002937824000632" target="_blank" rel="noopener">avaldatud ilmavõrgus 1. veebruaril 2024 tõendid COVID-19 vaktsiini platsenta, emade ja nabaväädi vere analüüsidest pärast vaktsineerimist</a>. PhD Xinhua Lin jt teadlaste avaldatud eelretsenseeritud uuring tõendab, et mRNA bioloogilised mõjurid võivad kehas süsteemselt levida, sh rasedate naiste puhul, keda vaktsineeriti, „jõuda platsentasse ja nabanööri ning seeläbi arenevate loodete vereringlusse“, <a href="https://vabadused.ee/uudised-maailmast-woke-kapitalismi-taganemisest-majandusteadlased-co2-nulli-korgest-hinnast-ja-india-survestamas-muski-x-i/" target="_blank" rel="noopener">vahendab uuriv ajakirjanik Hannes Sarv</a> <a href="https://www.theepochtimes.com/health/covid-vaccine-mrna-can-spread-systemically-to-placenta-and-infants-of-women-vaccinated-during-pregnancy-5587341" target="_blank" rel="noopener"><em>The Epoch Times</em></a> artiklit.</p>



<h2 id="mida-meie-eksperdid-advokaadid-ja-meediavaljaanded-ootavad" class="wp-block-heading"><strong>Mida meie eksperdid, advokaadid ja meediaväljaanded ootavad?</strong></h2>



<p><strong>Millal on “õige aeg“ teavitada rahvast, et nende enda valitsus on pidanud rahvatervise ja ohutuse sildi all psühholoogilist ja bioloogilist sõda?</strong></p>



<p><a href="https://rumble.com/vp7x9s-part-44-whats-really-in-the-vaccine-karen-kingston-reveals-us-patents.html" target="_blank" rel="noopener">2021. aasta augustis</a> küsis Stew Peters Kingstonilt nõu, mida selle olukorra parandamiseks tuleb anda. Täna on nõu sama:</p>



<p><em><strong>„Vaadake fakte. Vaadake tõendeid. Ja mõistke, et kui kellelgi on pahatahtlikud kavatsused ja sotsiopaatia, ei ütle nad teile, et nad hakkavad teid kahjustama ja rikkuma. Nad ütlevad teile, mida iganes teil on vaja kuulda, et nad oma eesmärke saavutaksid.“</strong></em></p>



<p><em>Toimetas Revo Jaansoo</em></p>



<p>Allikad: <a href="https://vabadused.ee/uudised-maailmast-woke-kapitalismi-taganemisest-majandusteadlased-co2-nulli-korgest-hinnast-ja-india-survestamas-muski-x-i/" target="_blank" rel="noopener">vabadused.ee,</a> <a href="https://karenkingston.substack.com/p/do-we-all-agree-that-the-covid-19-19e?utm_source=profile&amp;utm_medium=reader2" target="_blank" rel="noopener">substack.com,</a> <a href="https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0002937824000632" target="_blank" rel="noopener">ScienceDirect</a></p>



<p>***</p>



<p><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6383180/" target="_blank" rel="noopener"><strong>SM-102 kohta</strong></a><strong></strong></p>



<p>SM-102 on sünteetiline <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Lipid" target="_blank" rel="noopener">aminolipiid</a>, mida kasutatakse koos teiste lipiidideg <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Lipid_nanoparticle" target="_blank" rel="noopener">lipiidide nanoosakeste</a> moodustamiseks.<a href="https://en.wikipedia.org/wiki/SM-102#cite_note-1" target="_blank" rel="noopener"><sup>[1]</sup></a> Neid kasutatakse mRNA-põhiste ainete tarnimiseks.<a href="https://en.wikipedia.org/wiki/SM-102#cite_note-2" target="_blank" rel="noopener"><sup>,[2</sup></a><sup>][</sup><a href="https://en.wikipedia.org/wiki/SM-102#cite_note-3" target="_blank" rel="noopener"><sup>3</sup></a><sup>]</sup><a href="https://en.wikipedia.org/wiki/SM-102#cite_note-4" target="_blank" rel="noopener"><sup>[4]</sup></a> SM-102 moodustab osa <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Moderna_COVID-19_vaccine" target="_blank" rel="noopener">Moderna COVID-19 vaktsiini</a> <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Nanoparticle_drug_delivery" target="_blank" rel="noopener">ravimite manustamissüsteemist</a>.<sup>[</sup><a href="https://en.wikipedia.org/wiki/SM-102#cite_note-CDC_standing_order-6" target="_blank" rel="noopener"><sup>6</sup></a><sup>]</sup><a href="https://en.wikipedia.org/wiki/SM-102#cite_note-7" target="_blank" rel="noopener"><sup>[7]</sup></a><sup></sup></p>



<p>Ioniseeritavad lipiidid nagu SM-102 hoiavad <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Physiological_pH" target="_blank" rel="noopener">füsioloogilises pH-s</a> suhteliselt (/ selle lähedal) neutraalset laengut, kuid on nanoosakeses positiivselt laetud (<a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Amine" target="_blank" rel="noopener">amiinrühm</a> <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Protonated" target="_blank" rel="noopener">protoneeritakse</a>, moodustades <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Ammonium" target="_blank" rel="noopener">ammooniumkatiooni</a>). See võimaldab neil seonduda mRNA negatiivselt laetud selgrooga. Ülejäänud nanoosake moodustub <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/PEGylated" target="_blank" rel="noopener">PEGüleeritud</a> lipiididest, mis aitavad osakest stabiliseerida, ning <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Phospholipids" target="_blank" rel="noopener">fosfolipiididest</a> ja kolesteroolimolekulidest, mis aitavad kaasa osakese struktuurile.<a href="https://en.wikipedia.org/wiki/SM-102#cite_note-C&amp;E-8" target="_blank" rel="noopener"><sup>[8]</sup></a><sup></sup></p>



<p>SM-102 kasutatakse ka mitteinvasiivseks <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Bioluminescence_imaging" target="_blank" rel="noopener">bioluminestsentskuvamiseks</a>, kui lutsiferaasi kodeerivat mRNA-d sisaldavat SM-102 kasutatakse <em>in vivo</em> <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Luciferase" target="_blank" rel="noopener">lutsiferaasi</a> ekspressiooniks loommudelites. <sup>[</sup><a href="https://en.wikipedia.org/wiki/SM-102#cite_note-9" target="_blank" rel="noopener"><sup>9</sup></a><sup>][</sup><a href="https://en.wikipedia.org/wiki/SM-102#cite_note-10" target="_blank" rel="noopener"><sup>10][11</sup></a><a href="https://en.wikipedia.org/wiki/SM-102#cite_note-11" target="_blank" rel="noopener"><sup>]</sup></a><sup></sup></p>



<p>SM-102 valmistamist kirjeldati <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Moderna" target="_blank" rel="noopener">Moderna</a> poolt 2017. aastal lipiidide nanoosakeste patenditaotluses.<a href="https://en.wikipedia.org/wiki/SM-102#cite_note-WO2017-12" target="_blank" rel="noopener"><sup>[12]</sup></a><sup>: 139–142 </sup>Viimane samm on <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Alkylation" target="_blank" rel="noopener">alküülimisreaktsioon</a>, milles <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Amine" target="_blank" rel="noopener">sekundaarne amiin</a> kombineeritakse lipiidbromoestriga.</p>



<p>Allikas: <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/SM-102" target="_blank" rel="noopener">SM-102 –wikipedia.org</a></p>



<p>Loe lisaks:</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="n8kysrDaVK"><a href="https://fonte.news/biopoliitika/mis-on-viirus-ja-kes-on-viroloog/">Mis on viirus ja kes on viroloog?</a></blockquote><iframe class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Mis on viirus ja kes on viroloog?&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/biopoliitika/mis-on-viirus-ja-kes-on-viroloog/embed/#?secret=m5ONTaPMa9#?secret=n8kysrDaVK" data-secret="n8kysrDaVK" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Mis on genotsiid ja kas Iisraeli valitsuse tegevus Gazas on ainus selline juhtum?</title>
		<link>https://fonte.news/maailm/mis-on-genotsiid-ja-kas-iisraeli-valitsuse-tegevus-gazas-on-ainus-selline-juhtum</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Mon, 29 Jan 2024 08:40:02 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Arvamus]]></category>
		<category><![CDATA[Biopoliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Hoiatus]]></category>
		<category><![CDATA[Inimene]]></category>
		<category><![CDATA[Õigus]]></category>
		<category><![CDATA[Poliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Tervis]]></category>
		<category><![CDATA[Ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[Uuriv ajakirjandus]]></category>
		<category><![CDATA[genotsiid]]></category>
		<category><![CDATA[Iisrael]]></category>
		<category><![CDATA[juut]]></category>
		<category><![CDATA[Kabal]]></category>
		<category><![CDATA[Kas covid on genotsiid]]></category>
		<category><![CDATA[kristlane]]></category>
		<category><![CDATA[Kuritegu]]></category>
		<category><![CDATA[Lõuna-Aafrika Vabariik]]></category>
		<category><![CDATA[moslem]]></category>
		<category><![CDATA[Zimbabwe]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=25340</guid>

					<description><![CDATA[Käesolevas artiklis räägime genotsiidist tänapäeval ja Rahvusvahelise Haagi kohtuotsusest, kus mõisteti süüdi Iisraeli valitsus palestiinlaste genotsiidis. Kuid selle loo võiks võtta kokku lausega: "Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad." ]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p>Lõuna-Aafrika Vabariigi valitsus on mures genotsiidi pärast Lähis-Idas, siis peaks see mure laienema ka oma riigi ja naaberriikide suhtes. Selles artiklis toome esile lõuna-aafriklaste ja zimbabwelaste raske olukorra. Need on lisaks Covidi inimsusevastastele kuritegudele väärt rambivalgust.</p>



<h2 id="mis-on-genotsiid" class="wp-block-heading">Mis on genotsiid?</h2>



<p>Genotsiid koosneb kavandatud ja koordineeritud tegevuste kogumist, mille eesmärk on etnilise, religioosse või rahvusliku rühma hävitamine või vaimse ja füüsilise kahjustamine.</p>



<p>Genotsiid rikub mõnda või kõiki&nbsp;<a href="https://et.cqlife.net/derechos-humanos-2" target="_blank" rel="noopener">inimõigused</a> ja seda saab läbi viia toimingutega alates elatusvahendite äravõtmisest kuni piinamise ja massimõrvadeni.</p>



<p>Samuti vastavalt määratlusele&nbsp;<em>Ühendrahvad</em>, a<em>genotsiid</em>&nbsp;on kogum tegusid, mille eesmärk on a osaline või täielik hävitamine&nbsp;<a href="https://et.cqlife.net/comunidad" target="_blank" rel="noopener">kogukond</a>&nbsp;etniline, usuline või rahvuslik. Alguses hõlmas see määratlus ka fraktsioone, kuid see oli tingitud tugevast survest&nbsp;<a href="https://et.cqlife.net/urss" target="_blank" rel="noopener">Nõukogude Liit</a>&nbsp;poolt ja see kategooria eemaldati.</p>



<p>Genotsiidid on alati äärmise vihkamise aktid, mille eesmärk on hävitada mõni etniline, usuline või muu rühm.</p>



<p>Uuringud kinnitavad, et ainult 20. sajandil oli genotsiidide tagajärjel surnud inimeste arv 70 miljonit.</p>



<p>Mõiste on seotud ka nende vastu suunatud kuritegudega inimeste suhtes 1945. aastal Londoni hartas määratletud, milles natse süüdistati Nürnbergi tribunalides.</p>



<p>Genotsiidi mõiste defineeriti alles 1944. aastal, mil tuli nimetada kogukondade vastu suunatud massimõrvu või&nbsp;<a href="https://et.cqlife.net/grupo" target="_blank" rel="noopener">rühmad</a>&nbsp;mingil konkreetsel viisil. Vaatame, kuidas see termin välja tuleb.</p>



<h2 id="naited-genotsiididest" class="wp-block-heading">Näited genotsiididest</h2>



<ul class="wp-block-list">
<li>juutide genotsiid (<a href="https://et.cqlife.net/holocausto" target="_blank" rel="noopener">Holokaust</a>). Natsirežiim Adolf Hitleri juhtimisel püüdis hävitada &nbsp;<a href="https://et.cqlife.net/poblacion" target="_blank" rel="noopener">elanikkonnast</a>&nbsp;Euroopa mandri juut, kes korraldas genotsiidi üle 6 miljoni juudi. Surmajuhtumid lõppesid muuhulgas poomise, tulistamise, peksmise, äärmise näljatunde, lämbumise ja mürgiste gaasidega.</li>



<li>Kambodža genotsiid. Režiim mõrvas aastatel 1975–1979 massiliselt umbes 2 miljonit inimest&nbsp;<a href="https://et.cqlife.net/comunismo" target="_blank" rel="noopener">kommunist</a>&nbsp;(punased khmeerid) Pol Poti juhtimisel.</li>



<li>Rwanda genotsiid. 1994. aastal hukati umbes 1 miljon inimest. Seda tunnustatakse selle eest&nbsp;<a href="https://et.cqlife.net/nacion-2" target="_blank" rel="noopener">rahvus</a>&nbsp;kelle kohtud tunnistasid esimese süüdimõistmise seksuaalvägivallas, mida peeti genotsiidiks, kuna ta pidas vägistamist piinamiseks.</li>



<li>Guatemala genotsiid. 1980. aastatel tapeti umbes 200 000 inimest. 2013. aastal mõisteti endine riigipea Rios Montt Guatemalas süüdi inimsusevastastes kuritegudes ja maiade Ixili linna vastu suunatud genotsiidis.</li>
</ul>



<p>Genotsiidi kohta loe lisaks <a href="https://et.cqlife.net/genocidio" target="_blank" rel="noopener">SIIT</a>.</p>



<p><strong>Märkus:</strong> &#8220;<em>Kui lugesid genotsiidi mõistet ja näiteid, siis võrdle kunstlikult tekitatud Covid ja teiste &#8220;võltsviiruste&#8221; pandeemiatega. Kas pole tegemist &#8220;kellegi&#8221; poolt korraldatud ülemaailmse genotsiidiga? Minu arvates on ja need korraldajad tuleks arreteerida ja inimestest eraldada igavesti</em>.&#8221;</p>



<h2 id="louna-aafriklaste-ja-zimbabwelaste-raske-olukord" class="wp-block-heading">Lõuna-aafriklaste ja zimbabwelaste raske olukord</h2>



<figure class="wp-block-image size-full"><img  decoding="async"  width="446"  height="244"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Screen-Shot-2024-01-29-at-10.29.40.png"  alt=""  class="wp-image-25345"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Screen-Shot-2024-01-29-at-10.29.40.png 446w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Screen-Shot-2024-01-29-at-10.29.40-300x164.png 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Screen-Shot-2024-01-29-at-10.29.40-110x60.png 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Screen-Shot-2024-01-29-at-10.29.40-200x109.png 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Screen-Shot-2024-01-29-at-10.29.40-380x208.png 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Screen-Shot-2024-01-29-at-10.29.40-255x140.png 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Screen-Shot-2024-01-29-at-10.29.40-220x120.png 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Screen-Shot-2024-01-29-at-10.29.40-400x219.png 400w"  sizes="(max-width: 446px) 100vw, 446px" ><figcaption class="wp-element-caption"><strong>Pilt: </strong><a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Zimbabwe" target="_blank" rel="noopener">Zimbabwe – Vikipeedia (wikipedia.org)</a></figcaption></figure>



<p>„Samal ajal kui Aafrika kontinent ja korralikud inimesed kogu maailmas tähistavad kohtuotsust Lõuna-Aafrika poolt Iisraeli vastu algatatud kohtuasjas, peavad samad korralikud inimesed endalt küsima, miks ei ole oluline, et sama Lõuna-Aafrika valitsus lõpetaks tuhandete zimbabwelaste vaikiva surma, kes surevad Zimbabwe poliitilise kriisi tõttu, mida ta avalikult toetab ja kaitseb nii eraviisiliselt kui ka avalikult“, küsib <em>Zimbabwe auhinnatud dokumentaalfilmitegija ja rahvusvaheline ajakirjanik</em> <a href="https://t.me/informationhubzimbabwe/5344">Hopewell Chin&#8217;ono</a>.</p>



<h2 id="jargnev-on-hopewell-chinono-postitus-mille-ta-tegi-27-jaanuaril-2024" class="wp-block-heading"><strong>Järgnev on </strong><a href="https://t.me/informationhubzimbabwe/5344"><strong>Hopewell Chin&#8217;ono</strong></a><strong> </strong><a href="https://twitter.com/daddyhope/status/1751214269587177634" target="_blank" rel="noopener"><strong>postitus, mille ta tegi 27. jaanuaril 2024</strong></a><strong>:</strong></h2>



<p>Tahaksin õnnitleda Lõuna-Aafrika valitsust ja hiilgavat õigusmeeskonda, kes vaidlesid kaitsetute palestiinlaste jõhkra tapmise vastu.</p>



<p>Juhtimine nõuab ebapopulaarsete, kuid õigete otsuste tegemist, et kaitsta kaitsetuid. Iisraeli enda peale võtmine ei ole kerge ülesanne maailmas, kus sellisel otsusel on tõsised majanduslikud tagajärjed.</p>



<p>Tuleb teha selgeks, et kohtu all on Iisraeli valitsusejuhid ja mitte juudi rahvas.</p>



<p>See otsus oli oluline süütute elude päästmiseks, seepärast üllatab paljusid, et seesama Lõuna-Aafrika valitsus ignoreerib inimohvreid, mis on tingitud vägivaldsest korrumpeerunud valitsusest Zimbabwes, sõna otseses mõttes omaenda tagahoovis.</p>



<p>Igal aastal sureb Zimbabwes sünnitades 2500 Zimbabwe rasedat naist poliitilise kriisi tõttu, mille põhjustas ZANU-PF korrumpeerunud valitsus. See võrdub 15 reaktiivlennukiga, mis igal aastal alla kukuvad ja tapavad kõik pardal olijad.</p>



<p>Ometi kuulutab Lõuna-Aafrika Vabariigi valitsev partei avalikult toetust <a href="https://www.zanupf.org.zw/" target="_blank" rel="noopener">ZANU-PF-ile</a>. Vähe sellest, majanduslik koorem langeb Lõuna-Aafrikale nende jaoks, kes ellu jäävad, sest 75% Lõuna-Aafrika Musina haiglas Limpopos sünnitavatest naistest on zimbabwelased.</p>



<p>Kui Lõuna-Aafrika rakendaks sama moraalset kompassi, mida ta kasutas õigesti Palestiina Gaza sektori genotsiidi puhul, ei sureks need naised ja Lõuna-Aafrika maksumaksja ei kannaks rahalist koormat.</p>



<p>Kas 2500 raseda Zimbabwe naise suremine igal aastal ei ole mitte inimõiguste küsimus, mida tasub Lõuna-Aafrika valitsuse jaoks käsitleda?</p>



<p>Kas Zimi poliitilise kriisi koorem Lõuna-Aafrika sünnituskeskustes ei ole SA valitsuse jaoks kiireloomuline küsimus, millega tasub tegeleda?</p>



<p>Tuhanded zimbabwelased surevad igal aastal ravitavasse vähki, sest Zimil pole ühtegi töötavat kiiritusravi vähiravimasinat, mille ostmine maksab vaid 1 miljon USA dollarit.</p>



<p>Need, kes suudavad ületada Limpopo jõe, saavad lõpuks Lõuna-Aafrikas vähiravi.</p>



<p>See ei ole mitte ainult humanitaarkatastroof, see on ka vaikne genotsiid, mitte ainult see, vaid see koormab ka Lõuna-Aafrika maksumaksjat, sest Lõuna-Aafrika haiglad peavad ravima zimbabwelasi, kes otsivad vähiravi.</p>



<p>Kõik see on põhjustatud poliitikast, mille autor on ANC suguvõsa hingesugulane ZANU-PF.</p>



<p>Võiks küsida, kas elu mujal on Lõuna-Aafrika valitsuse jaoks tähtsam kui naabruses Zimbabwes?</p>



<p>Iga elu on oluline!</p>



<p>Kas Lõuna-Aafrika valitsus reageerib ainult siis, kui inimesi tapetakse pommide ja relvadega, mitte läbikukkunud poliitikaga, mille tulemuseks on Zimbabwe suurim haigla, kus Ian Smithi valitsus ehitas 1977. aastal ainult ÜHE sünnituskeskuse?</p>



<p>Sünnituskeskuse ehitamine maksab vaid 37 000 USA dollarit või R703 000, ÜKS Landcruiser saab Zimbabwesse ehitada 11 sünnituskeskust, kuid Zimbabwe valitsusel on tuhandeid neid autosid kasutusel.</p>



<p>Mis hämmastab neid meie seast, kes tegelevad Zimbabwes sugulaste kaotamisest tuleneva igapäevase valuga, et Lõuna-Aafrika valitsus oma presidendi ja ANC kaudu on Zimbabwe režiimi ja selle katastroofilise poliitika aktiivne kaitsja.</p>



<p>Kas mustanahalise aafriklase elu Zimbabwes on ANC-le ja Lõuna-Aafrika valitsusele vähem tähtis kui mujal?</p>



<p>Jamaikalastel on vanasõna, mis ütleb: „Yuh fi dance a yard before yuh dance abroad“, lihtsamalt tõlgituna ütleb see, et tantsige kodus enne, kui lähete välismaale tantsima.</p>



<p>Vanasõna rõhutab, kui oluline on tegeleda kohalike probleemide või väljakutsetega enne laiemate või rahvusvaheliste küsimuste juurde asumist. Selles soovitatakse enne välissuhetega tegelemist keskenduda siseprobleemide lahendamisele.</p>



<p>Zimbabwe valitsus on tekitanud Lõuna-Aafrikas ebaseadusliku sisserände kriisi, nii et Lõuna-Aafrikas on moodustatud üheteemalised erakonnad, mis võidavad valimistel kohti. Teisisõnu ei ole Zimbabwe enam ainult Lõuna-Aafrika välispoliitiline küsimus, vaid nüüd on see ka siseküsimus.</p>



<p>Palun tehke zimbabwelaste heaks seda, mida tegite õigesti palestiinlaste heaks.</p>



<p>Tantsige [oma] õues enne yuh tantsu välismaal, moraalipõhimõtete järjepidev rakendamine on oluline omadus.</p>



<h2 id="louna-aafrika-talude-runnakud-ja-morvad" class="wp-block-heading"><strong>Lõuna-Aafrika talude rünnakud ja mõrvad</strong></h2>



<figure class="wp-block-image size-full"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="432"  height="276"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Screen-Shot-2024-01-29-at-10.28.14.png"  alt=""  class="wp-image-25341"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Screen-Shot-2024-01-29-at-10.28.14.png 432w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Screen-Shot-2024-01-29-at-10.28.14-300x192.png 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Screen-Shot-2024-01-29-at-10.28.14-110x70.png 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Screen-Shot-2024-01-29-at-10.28.14-200x128.png 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Screen-Shot-2024-01-29-at-10.28.14-380x243.png 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Screen-Shot-2024-01-29-at-10.28.14-255x163.png 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Screen-Shot-2024-01-29-at-10.28.14-220x141.png 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/01/Screen-Shot-2024-01-29-at-10.28.14-400x256.png 400w"  sizes="auto, (max-width: 432px) 100vw, 432px" ><figcaption class="wp-element-caption">Pilt: <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%B5una-Aafrika_Vabariik" target="_blank" rel="noopener">Lõuna-Aafrika Vabariik – Vikipeedia (wikipedia.org)</a></figcaption></figure>



<p>Pretorias sündinud Elon Musk kirjutas, et on kuulnud üleskutsetest „valgete inimeste genotsiidiks“ oma endisel kodumaal.</p>



<p>Musk pole oma muredes üksi. Steve Hofmeyr, Lõuna-Aafrika laulja, arvab, et “g-sõna“ on sobiv viis toimuva kirjeldamiseks: „Kui arvate, et Lõuna-Aafrika põllumeeste tapmine ei ole piisav genotsiid, küsige neilt nende maa, keele, religiooni, hariduse, ülikoolide, pärandi, monumentide, turvalisuse, väärikuse ja neile ja nende lastele kehtestatud rassipõhiste eeskirjade kohta.“</p>



<p>Demokraatlik Allianss (DA) on ametlik opositsioon, millel on valitseva Aafrika Rahvuskongressi (ANC) järel parlamendis suuruselt teine koht. DA põllumajanduse, maareformi ja maaelu arengu variminister Phineas Masipa nõustub <a href="https://www.genocidewatch.com/" target="_blank" rel="noopener">Genocide Watchi</a> dr Gregory Stantoniga, et „kogu Lõuna-Aafrika põllumajandusmõrvade tragöödia kohta pole tõendeid kavandatud hävitamise kohta“.</p>



<p>Masipa sõnul tuleb aga uurida kõiki maapiirkondade surmajuhtumeid, sealhulgas põllumehi ja mustanahalisi töötajaid ning turvamehi, keda sageli ründavad samad jõugud.</p>



<p>„Ükskõik, kuidas me seda sildistame, võib arusaam, et põllumehed ja nende töötajad ei [ole ohu eest kaitstud], heidutada järgmist kasvatajate põlvkonda. See tekitab muret toiduga kindlustatuse pärast nälja suhtes haavataval mandril“, ütles Mapisa.</p>



<p>Staunton ütles, et see on olukord, mida ÜRO ja inimõiguste rühmitused peaksid tähelepanelikult jälgima.</p>



<p>Loe lisaks: <a href="https://www.spectator.co.uk/article/whats-the-truth-about-south-africas-genocide-of-white-farmers/" target="_blank" rel="noopener">Mis on tõde Lõuna-Aafrika valgete põllumeeste “genotsiidi“ kohta<em>,</em></a> <em>Pealtvaataja</em>, 29. detsember 2023</p>



<p><a href="https://encycloreader.org/r/wikipedia.php?q=South_African_farm_attacks" target="_blank" rel="noopener">Lõuna-Aafrika talumõrvad</a> on vägivaldsed kuriteod, sealhulgas mõrvad, piinamised, vägistamised, kallaletungid ja röövimised, mis leiavad aset Lõuna-Aafrika taludes. Rünnakud on suunatud nii valgete kui ka mustade põllumeeste vastu. Need ei ole hiljutised arengud. 2010. aastal teatas Andre Botha põllumajandusliidust Agri SA, et alates 1991. aastast on <a href="https://encycloreader.org/r/rationalwiki.php?q=South_African_farm_attacks" target="_blank" rel="noopener">toimunud 11785 rünnakut</a> ja 1804 mõrva – see on kaks talumõrva nädalas.</p>



<p>Paljud põllumajandusettevõtete omanikud usuvad, et rünnakud on rassiliselt motiveeritud ja nende eesmärk on ajada valged talunikud kaubanduslikelt põllumaadelt välja.</p>



<p><a href="https://expose-news.com/2022/04/21/private-owners-of-more-farmland-than-anyone-in-usa/" target="_blank" rel="noopener">Põllumees Bill ja tema naine, eraomanikud rohkem põllumaad kui keegi teine Ameerikas</a> 2014. aastal, <a href="https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/africaandindianocean/congo/6398253/Congo-hands-land-to-South-African-farmers.html" target="_blank" rel="noopener">viimases keerdkäigus Aafrika maa pärast</a>, kus välisriigid olid toiduvarude tagamise lootuses ostnud kokku tohutuid maa-alasid, kavatses Kongo Vabariik anda Lõuna-Aafrika põllumajandustootjatele ära tohutud maa-alad lootuses, et nad suudavad kasvatada piisavalt toitu riigi toitmiseks.</p>



<p><em>Telegraph</em> selgitas, et Lõuna-Aafrika põllumajandustootjad kaalusid seda ja teisi selliseid tehinguid, sest nad tundsid ANC surve all, et nende maa võetakse ja jaotatakse ümber, lisades:</p>



<p>„Pretoria on siiani kasutanud “huvitatud ostja, huvitatud müüja“ lähenemisviisi ja on kindel, et Zimbabwes valitsev kaos ei kordu, kuid [Theo de Jager, Agri-SA asepresident] ütles, et käimas on läbirääkimised veel 16 Aafrika riigiga, et tagada sarnased tehingud [Kongo Vabariigiga].“</p>



<p><a href="https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/africaandindianocean/congo/6398253/Congo-hands-land-to-South-African-farmers.html" target="_blank" rel="noopener">Kongo annab maa Lõuna-Aafrika põllumajandustootjatele</a>, teatas 21. oktoobril 2009 <em>Telegraph</em>.</p>



<p>Lõuna-Aafrika valitsus ja teised analüütikud väidavad, et põllumajandusettevõtete rünnakutel puudub rassiline motivatsioon; afrikaanide valitsusväline organisatsioon Afriforum ja erakond Freedom Front Plus (FF+) on selle vaidlustanud.</p>



<p>Lõuna-Aafrika korrakaitseteenistus (SAPS) lõpetas 2007. aastal mõrvade statistika avaldamise põllumajandusmõrvade kohta, ühendades need selle asemel kõigi mõrvade arvudega, see on suurendanud usaldusväärsele statistikale juurdepääsu raskust enamiku uuringutega, kuna tugines selle asemel Lõuna-Aafrika Transvaali põllumajandusliidu (TAUSA või TAU) andmetele.</p>



<p><a href="https://www.defenceweb.co.za/featured/more-farm-attacks-and-murders-transvaal-agricultural-union/" target="_blank" rel="noopener">TAU andmetel</a> kasvas 2009 kuni 2019. aasta kümnendil talu- ja maapiirkondade rünnakute ja mõrvade arv võrreldes 1990 kuni 1999. aastaga 86%.</p>



<p>2017. aastal moodustasid Lõuna-Aafrika põllumajandustootjad statistiliselt kõige haavatavama elanikkonnarühma maailmas.</p>



<p>2018. aastal kirjeldas Queenslandi senaator Fraser Anning rünnakuid Lõuna-Aafrika põllumajandustootjate vastu kui „genotsiidi algust“. „Minu arvates on see genotsiidi algus ja see läheb ainult hullemaks, sest genotsiid on just alanud,“ <a href="https://www.dumptheguardian.com/world/2018/mar/26/fraser-anning-claims-that-south-african-farmers-are-at-risk-of-genocide" target="_blank" rel="noopener">ütles ta</a>.</p>



<p><strong>Video:</strong> <a href="https://www.youtube.com/watch?v=yQTGSgt-m-A&amp;t=1s" target="_blank" rel="noopener">Youtube</a></p>



<p>Lõuna-Aafrika põllumajandustootjate Brisbane&#8217;i. Intervjuu senaator Fraser Anningiga, 25. märts 2018 (5 minutit)</p>



<p><a href="https://mg.co.za/news/2023-09-13-report-decries-low-convictions-for-farm-murders-and-attacks/" target="_blank" rel="noopener"><em>The Mail &amp; Guardian</em> teatas</a>, et Lõuna-Aafrikas on farmirünnakutes ja mõrvajuhtumites vahistamiste ja süüdimõistmiste määr madal. Kuid <a href="https://mg.co.za/tag/afriforum/" target="_blank" rel="noopener">AfriForumi</a> aruande kohaselt, milles analüüsiti SAPS poolt aastatel 2019–2022 registreeritud 1402 <a href="https://mg.co.za/tag/farm-attacks/" target="_blank" rel="noopener">talurünnakut</a> ja mõrvajuhtumit, mõisteti süüdi vaid 66 juhul.</p>



<p>2020. aasta detsembris <a href="https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/B-9-2020-0354_EN.html" target="_blank" rel="noopener">võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, milles kutsuti</a> liikmesriike üles avalikult tunnistama, et need jõhkrad rünnakud on rassiliselt ajendatud ning toetama põlvkondade kaupa Lõuna-Aafrikas elanud Euroopa päritolu inimeste, eelkõige Lõuna-Aafrika põllumajandustootjate rasket olukorda.</p>



<p>2023. aasta augustis avaldas DA artikli, milles nõuti farmimõrvade uurimist. „DA on sügavalt mures põllumajandusmõrvade järsu kasvu pärast Lõuna-Aafrikas ja ohtliku retoorika pärast, mis õhutab vägivalda teatud ühiskonnarühma vastu. ANC suutmatus tegeleda sütitavate avalduste ja farmirünnakutega näitab juhtimise puudumist kodanike kaitsmisel,“ <a href="https://www.da.org.za/2023/08/sharp-rise-in-farm-murders-da-demands-action-now" target="_blank" rel="noopener">kirjutas DA</a>.</p>



<p>Alates taotluse esitamisest on 2023. aasta maist juulini registreeritud 16 põllumajandusettevõtte mõrva, mis tähendab 56% kasvu.</p>



<p>Loa lisaks: <a href="https://www.da.org.za/2023/08/68-days-and-counting-ramaphosa-still-refuses-to-take-action-on-farm-murders" target="_blank" rel="noopener">68 päeva ja loendamine, Ramaphosa keeldub endiselt farmimõrvade suhtes meetmeid võtmast</a>, DA, 15. august 2023.</p>



<p>Järgmisel kuul <a href="https://www.defenceweb.co.za/security/civil-security/farm-attacks-and-murders-under-the-parliamentary-microscope/" target="_blank" rel="noopener">sattusid Lõuna-Aafrika Rahvusassamblees tähelepanu</a> alla jätkuvad rünnakud – ja mõrvad – põllumajandustootjate ja nende töötajate vastu. Masipa ütles, et tema partei „oli juba“ pöördunud Lõuna-Aafrika Vabariigi presidendi Cyril Ramaphosa poole, „kutsudes teda“ üles moodustama farmimõrvade ja nendega seotud kuritegude uurimiskomisjoni.</p>



<p>Teine DA avalik esindaja Brandon Golding, kes istub asendusliikmena korrakaitse portfellikomitees, tõstatas samuti toiduga kindlustatuse küsimuse, nimetades „jätkuvat põllumajandusettevõtete rünnakute nuhtlust [Lõuna-Aafrika] rahvale“.</p>



<p>Loe lisaks: Lõuna-Aafrika farmide <a href="https://www.defenceweb.co.za/?s=farm+attacks" target="_blank" rel="noopener">rünnakud kaitsevõrgule ja Lõuna-Aafrika farmide</a> <a href="https://www.thesouthafrican.com/tag/farm-murders/" target="_blank" rel="noopener">mõrvad Lõuna-Aafrika Vabariigile</a></p>



<p>Allolevas videos <em>Real History koos Melissaga</em> ja Lõuna-Aafrika kommenteerija Darin käsitlevad muuhulgas Lõuna-Aafrika farmide mõrvu, ANC korruptsiooni, elektrikatkestusi, veepuudust, veepuhastust ja koolerat, rongisüsteemi tugevat kahjustamist ja palju muud. <a href="https://www.bitchute.com/video/rT5H4ant6Sbp/" target="_blank" rel="noopener">BitChute&#8217;i</a> ja <a href="https://rumble.com/v2wduve-real-history-with-melissa-ep.-23-darin-in-south-africa-farm-murders-june-22.html" target="_blank" rel="noopener">Rumble&#8217;i</a> video all olevas kirjelduses on toodud lisaallikate loend.</p>



<p>Ajatempel 12:18, arutelu pöördub kuritegevuse poole Lõuna-Aafrikas, alustades talumõrvadest.</p>



<p>„[Lõuna-Aafrika on] maailma <a href="https://businesstech.co.za/news/trending/569222/cape-town-joburg-durban-and-gqeberha-among-the-most-violent-cities-in-the-world/" target="_blank" rel="noopener">mõrvade</a> ja <a href="https://tears.co.za/wp-content/uploads/2020/07/presentation.pdf" target="_blank" rel="noopener">vägistamiste</a> pealinn,“ ütles Darin. „Ja meil on valitsuses kõige uskumatum korruptsioon.“</p>



<p><a href="https://worldpopulationreview.com/country-rankings/murder-rate-by-country" target="_blank" rel="noopener">ÜRO maailma rahvastikuülevaates</a> on loetletud 21036 mõrva, mis toimusid Lõuna-Aafrikas 2017. aastal. <a href="https://www.unodc.org/unodc/en/data-and-analysis/global-study-on-homicide.html" target="_blank" rel="noopener"><em>2023. aasta ülemaailmses uuringus mõrvade kohta</em></a> <a href="https://www.unodc.org/documents/data-and-analysis/gsh/2023/GSH23_Chapter_2.pdf" target="_blank" rel="noopener">märkis ÜRO</a>:</p>



<p>„Mõrvade arv Aafrikas on viimase kümne aasta jooksul püsinud suhteliselt stabiilsena, kuigi 2021. aastal registreeritud tapmiste arv kasvas märkimisväärselt, &#8230; mida võib osaliselt seostada tahtlike tapmiste arvu järsu suurenemisega Keenias ja Lõuna-Aafrikas 2020. aasta lõpust kuni 2021. aasta lõpuni &#8230; 2021. aastal ulatus mõrvaohvrite arv Lõuna-Aafrikas kokku peaaegu 25 000-ni ehk umbes 5 000-ni rohkem kui 2020. aastal.“</p>



<p>Ajakirjas <em>Acta Criminologica</em> <a href="https://www.ojp.gov/ncjrs/virtual-library/abstracts/theoretical-perspective-farm-attacks-south-african-farming" target="_blank" rel="noopener">avaldatud</a> artiklis öeldi, et „nende rünnakute omadusi analüüsitakse ja need hõlmavad arvutatud sõjalist täpsust, võõraste kohalolekut piirkonnas, rünnakuid nii valgete kui ka mustade põllumajandustootjate vastu ning jõukude tegevust, kui nimetada vaid mõnda.“</p>



<p><strong>Video: </strong>Maatriksi läbilõikamine: “<a href="https://rumble.com/v2wduve-real-history-with-melissa-ep.-23-darin-in-south-africa-farm-murders-june-22.html" target="_blank" rel="noopener">Tõeline ajalugu“ koos Melissaga &#8211; Ep. 23 | Darin Lõuna-Aafrikas: talumõrvad</a>, 22. juuni 2023 (90 minutit)</p>



<p>Lõuna-Aafrika põllumajandusettevõtete rünnakud ja mõrvad on väga politiseeritud, mistõttu lõuna-aafriklased näevad vaeva, et saada rahvusvahelist meediakajastust, mida nende lood vajavad. See on põhjus, miks Lõuna-Aafrika põllumajandustootjatelt ja <a href="https://environment-rights.org/rights/right-to-liberty-and-security-of-person/" target="_blank" rel="noopener">põllumajandustöötajatelt võetakse õigus inimeste turvalisusele</a>.</p>



<p><a href="https://www.icc-cpi.int/" target="_blank" rel="noopener">Rahvusvaheline Kriminaalkohus</a> (ICC) ei ole Aafrika inimeste muredega tegelemisel ilma poliitilise sekkumiseta. <em>Human Rights Watch </em><a href="https://www.hrw.org/topic/international-justice/international-criminal-court" target="_blank" rel="noopener">väidab</a>: „Rahvusvaheline Kriminaalkohus on [&#8230;] seisnud silmitsi intensiivsete poliitiliste rünnakute ja kohtulike tagasilöökidega, sealhulgas toetuse puudumisega vahistamiste tegemisel ning ICC liikmesriikide liiga piiratud ressurssidega, et vastata oma kasvavale töökoormusele.“</p>



<p><a href="https://encycloreader.org/r/wikipedia.php?q=Rome_Statute" target="_blank" rel="noopener">Rahvusvaheline Kriminaalkohus loodi</a> ÜRO Peaassamblee ajal Roomas 1998. aastal. Kuigi ta ei kuulu ÜROsse, <a href="https://research.un.org/en/docs/law/courts" target="_blank" rel="noopener">tal on ÜROga kokkulepe</a>, et abistada teda uurimistes ja tagada julgeolek tema operatsioonides. Rahvusvahelise Kriminaalkohtu suhted ÜROga on sätestatud Rooma statuudi artiklis 2. See võib selgitada<a href="https://expose-news.com/?s=%22International+Criminal+Court%22" target="_blank" rel="noopener">, miks mitmeid ICC-le esitatud juhtumeid</a>, mis puudutavad covidi inimsusevastaseid kuritegusid, pole menetluse algfaasist edasi teadaolevalt liikunud..</p>



<p>Nii nagu me oleme oma riikides avastanud omaenda valitsuste kohta, <a href="https://expose-news.com/2023/02/07/most-people-trust-the-united-nations-thats-the-problem/" target="_blank" rel="noopener">vähemalt osa inimesi ei pea ÜRO meie probleemi põhjuseks</a>. Kuid nagu kirjutas <a href="https://expose-news.com/2022/11/19/un-wef-g20-form-global-governance/" target="_blank" rel="noopener">dr Jacob Nordangård: „ÜRO, WEF ja G20 moodustavad globaalse valitsemise troika</a>“.</p>



<p>Loe lisaks:</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="EDrFN8YZc2"><a href="https://fonte.news/tervis/rockefelleri-meditsiin-inimkonna-genotsiid/">Rockefelleri meditsiin: inimkonna genotsiid?</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Rockefelleri meditsiin: inimkonna genotsiid?&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/tervis/rockefelleri-meditsiin-inimkonna-genotsiid/embed/#?secret=SFTohWR2Nh#?secret=EDrFN8YZc2" data-secret="EDrFN8YZc2" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="K9ii33EXVb"><a href="https://fonte.news/oigus/uk-kogenud-kohtunik-vallandati-kui-ta-esitas-genotsiidi-suudistuse-valitsusametnike-vastu/">UK kogenud kohtunik vallandati kui ta esitas genotsiidi süüdistuse valitsusametnike vastu</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;UK kogenud kohtunik vallandati kui ta esitas genotsiidi süüdistuse valitsusametnike vastu&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/oigus/uk-kogenud-kohtunik-vallandati-kui-ta-esitas-genotsiidi-suudistuse-valitsusametnike-vastu/embed/#?secret=GvEw3bsl3o#?secret=K9ii33EXVb" data-secret="K9ii33EXVb" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<p><strong>Lisalugemist Lõuna-Aafrika elanikkonna vastu toime pandud inimsusvastaste kuritegude kohta:</strong></p>



<ul class="wp-block-list">
<li><a href="https://expose-news.com/2023/09/10/vaccine-contracts-with-the-sa-govt-show-it-was-a-lie/" target="_blank" rel="noopener">Nad ütlesid, et see on “ohutu ja tõhus“; covidi vaktsiinilepingud Lõuna-Aafrika valitsusega näitavad, et see oli vale</a></li>



<li><a href="https://expose-news.com/2023/03/20/south-african-government-deploys-3500-soldiers/" target="_blank" rel="noopener">Lõuna-Aafrika valitsus lähetab enne riikliku sulgemise protesti 3500 sõdurit</a></li>



<li><a href="https://expose-news.com/2022/10/15/south-africas-web-of-lockdown-contradictions-part-1/" target="_blank" rel="noopener">Lõuna-Aafrika covidi piirangute vastuolude ja ebatõdede võrk</a></li>



<li><a href="https://expose-news.com/2022/10/14/covid-lockdowns-caused-chronic-poverty-and-starvation/" target="_blank" rel="noopener">Covidi sulgemised põhjustasid Zimbabwes ja Lõuna-Aafrikas kroonilist vaesust ja nälga</a></li>



<li><a href="https://expose-news.com/2022/07/27/calls-for-sa-president-to-be-removed-investigated/" target="_blank" rel="noopener">Nõuab Lõuna-Aafrika presidendi Cyril Ramaphosa ametist tagandamist ja uurimist</a></li>



<li><a href="https://expose-news.com/2022/01/30/narrative-falls-apart-in-south-africa/" target="_blank" rel="noopener">Covidi narratiiv laguneb Lõuna-Aafrikas</a></li>



<li><a href="https://expose-news.com/2021/10/04/south-africans-rise-up-and-the-police-fail-epically/" target="_blank" rel="noopener">Lõuna-aafriklased tõusevad üles ja korrakaitse ebaõnnestub eepiliselt</a></li>



<li><a href="https://expose-news.com/2021/08/28/south-africa-health-care-workers-are-harassed-by-police-while-trying-to-carry-out-their-duty-to-save-lives/" target="_blank" rel="noopener">Lõuna-Aafrika: korrakaitse ahistab tervishoiutöötajaid, kui nad püüavad täita oma kohustust päästa inimelusid</a></li>
</ul>



<p><em>Toimetas Revo Jaansoo (29.01.2024)</em></p>



<p>Allikas: <a href="https://expose-news.com/2024/01/28/south-african-government-is-not-morally-fit/" target="_blank" rel="noopener">expose-news.com</a></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Inimsusevastane kuritegu…</title>
		<link>https://fonte.news/luhidalt/inimsusevastane-kuritegu</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Mon, 04 Dec 2023 10:32:36 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Lühidalt]]></category>
		<category><![CDATA[Arvamus]]></category>
		<category><![CDATA[Biopoliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Eesti]]></category>
		<category><![CDATA[Hoiatus]]></category>
		<category><![CDATA[Inimene]]></category>
		<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Õigus]]></category>
		<category><![CDATA[Poliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Riik]]></category>
		<category><![CDATA[Teadus]]></category>
		<category><![CDATA[Ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[Uuriv ajakirjandus]]></category>
		<category><![CDATA[Eesti poliitika]]></category>
		<category><![CDATA[genotsiid]]></category>
		<category><![CDATA[inimsusevastane kuritegu]]></category>
		<category><![CDATA[Kuritegu]]></category>
		<category><![CDATA[maailma poliitika]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=24244</guid>

					<description><![CDATA[Inimsusevastane kuritegu ei aegu. See kurja tegemine on karma ja see kinnistub kurjategija hingeprogrammi. Eesti ja maailma poliitikud on kurjategijad...., sest nad on lubanud inimkonda hirmutada ja valetada.]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p>Ajalugu on trikster. See <em>rullub lahti</em> häbematu loovusega, pimestades inimkonda sageli varasemate lahtirullumiste ootamatute tagajärgede ja mittelineaarsete tulemustega. <strong>Niisiis, siin me oleme nüüd teises kodusõjas.</strong></p>



<h3 id="see-on-minu-arvates-halvim-asi-mis-meie-riigiga-on-minu-eluajal-maailmas-juhtunud-ja-valitsuse-rolli-ei-saa-eitada-marjorie-taylor-greene-c-19-vaxxis" class="wp-block-heading"><strong><em>„See on minu arvates halvim asi, mis meie riigiga on minu eluajal maailmas juhtunud ja valitsuse rolli ei saa eitada.“</em> <em>~ Marjorie Taylor Greene C-19-Vaxxis</em></strong></h3>



<p>Ajalugu on trikster. See <em>rullub lahti</em> häbematu loovusega, pimestades inimkonda sageli varasemate lahtirullumiste ootamatute tagajärgede ja mittelineaarsete tulemustega. <strong>Niisiis, siin me oleme nüüd teises kodusõjas.</strong></p>



<p>Päriselt? “Kelle vahel?“ võiksite küsida.</p>



<p>Tõe ja ebatõe vahel.</p>



<p><strong>Valedest läbi imbunud sotsiopaatilise bürokraatliku bloobi ja kodanikkonna vahel, kes on kohustatud elama ja surema bloobi valede järgi.</strong></p>



<p>Näide:<strong> USA rahvatervise agentuuride, CDC, FDA, NIH, NIAID ja nende paljude fiefdomide esilekerkiv areng hiiglaslikuks surmamootoriks, mida </strong><a href="https://www.zerohedge.com/political/new-cdc-director-defends-vaccine-mandates-school-closures" target="_blank" rel="noopener"><strong>toidab</strong></a><strong> </strong><strong>lakkamatu ja püsiv valetamine. </strong>Neid ameteid juhtivad inimesed valetasid teile uue koroonaviiruse SARS Covid-19 loomise ja päritolu kohta. Siis valetasid nad Pfizeri ja Moderna vaktsiinide kohta, mis on loodud Covid-19 suveräänseks abinõuks. Samuti valetasid nad selle haiguse tegeliku tõhusa ravi kohta, mille nad leiutasid ja maailmale lahti lasid ning sundisid seejärel kogu meditsiiniasutust murdma oma <a href="https://arstideliit.ee/hippokratese-vanne" target="_blank" rel="noopener">Hippokratese vannet</a> (<em>kõigepealt ära tee kahju</em>) manustada vaktsiine, mis tapsid. Nad valetasid nende asjade kohta teadlikult. Ja kogu kolmeaastase episoodi jooksul on rahvatervis &#8230; varjanud andmeid Covidi ja vaktsiinide kohta, valetades selle kohta agressiivselt ja karistades &#8230; kodanikke, kes leidsid viise tõe paljastamiseks.</p>



<p>Vaktsiinid on tapnud hinnanguliselt 670 000 ameeriklast ja 17 miljonit kogu maailmas, konsensuse näitajad, milleni jõudsid kodanikud, kes on pühendunud tõe paljastamisele. Üks neist on sõltumatu teadlane <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Steve_Kirsch" target="_blank" rel="noopener">Steve Kirsch</a>, Silicon Valley &#8230; [miljonär, kelle isiklikku varandust <a href="https://www.nytimes.com/2007/12/03/technology/03kirsch.html" target="_blank" rel="noopener">hinnati New York Timesi teatel</a> 2007. aastal 230 miljonile dollarile], kes leiutas optilise hiire. 2021. aastal, olles märganud oma tuttavate ringis kummalist varajaste surmade ja vigastuste mustrit, pühendas hr Kirsch ennast ja oma varanduse Covid-19 vaktsiinide kohta tõe paljastamisele. Hr Kirsch kirjeldab ennast kui “nohikut“, mille all ta mõtleb, et ta on hea matemaatikas ja teabekogumite kokkupanekul, kasutades ranget statistilist analüüsi, mis esitab ühtse pildi reaalsusest ehk tõest.</p>



<p>Neljapäeval, 30. novembril pidas hr Kirsch oma <a href="https://news.mit.edu/1998/kirsch-0318" target="_blank" rel="noopener"><em>alma mater</em>´is</a> MIT-is Cambridge&#8217;is, Massachusettsis, kõne selle kohta, mida parim kättesaadav statistika ütleb meile Covid-19 vaktsiinide kohta (näiteks, et seni on nad tapnud rohkem ameeriklasi kui Teine maailmasõda). Jutust<a href="https://rumble.com/v3yovx4-vsrf-live-104-exclusive-mit-speech-by-steve-kirsch.html" target="_blank" rel="noopener"><strong>tehti otseülekanne Rumble&#8217;i platvormil</strong></a>. &#8230;</p>



<p>Hr Kirschi ürituse taga on huvitav lugu. Aastaid enne Covid-19 fiaskot <a href="https://news.mit.edu/1998/kirsch-0318" target="_blank" rel="noopener">andis</a> hr Kirsch MIT-ile 2,5 miljonit dollarit uue loengusaali ehitamiseks. Seejärel palus hr Kirsch Covid-19 ajal MIT-il lubada tal oma leidude kohta loengut pidada. <strong>MIT-i administraatorid keeldusid laskmast hr Kirschil rääkida loengusaalis, mille eest ta maksis.</strong> Hr Kirsch läks sellega avalikkuse ette, häbistades ülikooli, ja MITi uue presidendi Sally Kornbluthi ajal oli instituut järeleandlik.</p>



<p>Enne 30. novembri kõnet <strong>püüdis hr Kirsch jagada oma andmeid väljapaistva MIT professori </strong><a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Robert_S._Langer" target="_blank" rel="noopener"><strong>Robert S. Langeriga</strong></a>,kes võitis lugematuid auhindu biotehnoloogiliste teaduste edusammude eest. Dr Langer juhib uurimisprogrammi, mida tema MIT-i veebileht kirjeldab järgmiselt:</p>



<p><em>„Rühma töö on biotehnoloogia ja materjaliteaduse kokkupuutepunktis. Põhirõhk on polümeeride uurimisel ja arendamisel, et tarnida ravimeid, eriti geneetiliselt muundatud valke, pidevalt kontrollitud kiirusega ja pikema aja jooksul.“</em></p>



<p><strong>Tundub, et dr Langer oleks lähedalt tuttav Covid-19 mRNA vaktsiinide mehhanismidega, eriti lipiidide nanoosakeste väljatöötamisega, mis hõlbustavad mRNA sõnumi edastamist nende sihtrakkudesse.</strong></p>



<p>Dr Langer keeldus andmeid nägemast või hr Kirschiga kohtumast. Oma kõne alguses pakkus hr Kirsch mõningaid spekulatsioone selle kohta, miks dr Langer võib andmeid näha või temaga kohtuda.</p>



<p><strong>Tuleb välja, sellepärast, et dr Langer istub Moderna direktorite nõukogus.</strong> Kui dr Langer puutuks kokku “rekordtaseme“ andmetega struktureeritud vormingus, mis näitas, et Moderna Covid-19 vaktsiin tapab palju inimesi, oleks dr Langer seaduslikult kohustatud nõudma, et ettevõte selle turult eemaldaks.</p>



<p>Nüüd näete, kuidas ravimitööstuse <em>venal mendacity</em> lõikub Academia perfiidsusega ja kõrgeimal tasemel. Dr Langer on välja kutsutud ja hr Kirsch on teda avalikult häbistanud. &#8230; On tõsiasi, et dr Langer on <a href="https://www.modernatx.com/en-US/about-us/leadership" target="_blank" rel="noopener">Moderna juhatuses</a> ja tema kohustused avalikkuse ees on Moderna lipulaeva toote suhtes selged. <strong>Huvitav on näha, kuidas MIT ja dr Langer selle tüliga hakkama saavad.</strong></p>



<figure class="wp-block-image size-large is-resized"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1009"  height="1024"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/12/Inimsusevastane-kuritegu-Fonte.News--1009x1024.jpg"  alt=""  class="wp-image-24246"  style="aspect-ratio:0.9853515625;width:375px;height:auto"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/12/Inimsusevastane-kuritegu-Fonte.News--1009x1024.jpg 1009w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/12/Inimsusevastane-kuritegu-Fonte.News--296x300.jpg 296w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/12/Inimsusevastane-kuritegu-Fonte.News--768x779.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/12/Inimsusevastane-kuritegu-Fonte.News--80x80.jpg 80w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/12/Inimsusevastane-kuritegu-Fonte.News--110x112.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/12/Inimsusevastane-kuritegu-Fonte.News--200x203.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/12/Inimsusevastane-kuritegu-Fonte.News--380x386.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/12/Inimsusevastane-kuritegu-Fonte.News--255x259.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/12/Inimsusevastane-kuritegu-Fonte.News--300x304.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/12/Inimsusevastane-kuritegu-Fonte.News--550x558.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/12/Inimsusevastane-kuritegu-Fonte.News--800x812.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/12/Inimsusevastane-kuritegu-Fonte.News--1160x1177.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/12/Inimsusevastane-kuritegu-Fonte.News--45x45.jpg 45w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/12/Inimsusevastane-kuritegu-Fonte.News--220x223.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/12/Inimsusevastane-kuritegu-Fonte.News--400x406.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/12/Inimsusevastane-kuritegu-Fonte.News--760x771.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/12/Inimsusevastane-kuritegu-Fonte.News--510x518.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/12/Inimsusevastane-kuritegu-Fonte.News--600x609.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/12/Inimsusevastane-kuritegu-Fonte.News--1100x1116.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/12/Inimsusevastane-kuritegu-Fonte.News--90x90.jpg 90w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/12/Inimsusevastane-kuritegu-Fonte.News--591x600.jpg 591w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/12/Inimsusevastane-kuritegu-Fonte.News-.jpg 1492w"  sizes="auto, (max-width: 1009px) 100vw, 1009px" ><figcaption class="wp-element-caption">Pilt:<a href="https://www.zerohedge.com/political/crime-against-humanity" target="_blank" rel="noopener">Inimsusevastane kuritegu&#8230; | ZeroHedge</a></figcaption></figure>



<p><strong>Reede hommikused uudised (1. detsember) ei sisalda midagi Steve Kirschi märgilise tähtsusega kõnest MIT-is, mis sisuliselt esitas tõendeid inimsusevastase kuriteo kohta</strong>, [mis Eesti <a href="https://karistusseadustik.juuraveeb.ee/sisu/44049/_81_suuteo_aegumine" target="_blank" rel="noopener">karistusseadustiku § 81 lõike 2 alusel</a> ei aegu].Kogutud andmete üks tunnusjoon on see, et vaktsiinide inimeste tapmine võib võtta kaua aega – kuus kuud on vaid keskmine. <a href="https://www.cdc.gov/" target="_blank" rel="noopener">Haiguste Tõrje ja Ennetamise Keskuse (CDC)</a> direktor Mandy Cohen surub <a href="https://www.zerohedge.com/political/new-cdc-director-defends-vaccine-mandates-school-closures" target="_blank" rel="noopener">endiselt</a> Covid-19 vaktsiine, nagu ka tema eelkäija Rochelle Walensky, kes astus tagasi just möödunud juunis, nii et oodake jätkuvat liigsete ja varajaste surmade esinemissagedust. <strong><em>Kas mõlemad jäid kuidagi ilma massiliselt kogunevatest andmetest ja uudistest mRNA vaktsiinide ohtlikkuse kohta? Kas nad võivad olla nii rumalad?</em></strong> Või valetasid nad teadlikult avalikkusele, surudes peale vaktsiine, mis on ilmselgelt ohtlikud? Mingil hetkel peavad nad võib-olla neile küsimustele vastama.</p>



<p>Samuti tunnistasid 30. novembril sõltumatud reporterid <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Matt_Taibbi" target="_blank" rel="noopener">Matt Taibbi</a> ja <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Michael_Shellenberger" target="_blank" rel="noopener">Michael Shellenberger</a> USA esindajatekoja föderaalvalitsuse relvastamise allkomisjoni ees. Kaks ajakirjanikku olid varem avaldanud “<a href="https://www.deseret.com/2023/3/9/23632346/chris-stewart-twitter-files-matt-taibbi-michael-shallenberger-fbi-twiiter-first-amendment" target="_blank" rel="noopener">Twitteri failid</a>“, mis uurisid valitsuse imbumist sotsiaalmeediasse tsensuuri ja uudistega manipuleerimise eesmärgil, mis mõjutaksid hiljutiste valimiste tulemusi. Selles uues peatükis on need kaks koos Substacki blogija Alex Gutentagiga avaldanud <a href="https://public.substack.com/p/us-government-officials-sought-to?utm_source=profile&amp;utm_medium=reader2" target="_blank" rel="noopener">aruande</a>, mis põhineb <strong>vihjeandjate ütlustel ulatusliku tsensuuriraamistiku kohta, mida nimetatakse küberohtude luureliigaks, mille sisejulgeolekuministeerium 2018. aastal koostas ja mille koordineeritud tegevus metastaseeriti nn luurekogukonna, Valge Maja ja Ühendkuningriigi agentuuride kaudu, Kanada, Austraalia ja Uus-Meremaa.</strong></p>



<p>Sama türanliku programmi on vastu võtnud paljud Euroopa Liidu valitsused.</p>



<p>Selle kõige netotulemuseks on <strong>lääne tsivilisatsioon, mis küllastab end valedega.</strong> &#8230; Kuid vaktsiinid osutusid hiiglaslikuks ja surmavaks. Ja kui need avalikkusele müüdi ja vaktsiinifirmad teenisid miljardeid ning inimesed hakkasid surema ja raskeid haigusi saama, pidid kõik tohutu bloobivõrgustikuga seotud inimesed oma kuritegude varjamiseks valetama.</p>



<p><strong>Sellest uuest tõe kodusõjast ebatõe vastu järeldub, et ebatõde kaotab, sest ebatõde on põhimõtteliselt ebakindel ja ei suuda üksi seista.</strong> &#8230; Neid on ilmselgelt tuhandeid, peaaegu terve armee, kes on kuritegudes süüdi.</p>



<p>&#8230; <strong>Oleme lähenemas maagilisele hetkele, kui kogu bloobiarmee klapib ja roteerib üksteist, püüdes oma eeslit päästa.</strong> Oodake seda.</p>



<p>Allikad: <a href="https://www.zerohedge.com/political/crime-against-humanity" target="_blank" rel="noopener">ZeroHedge</a>, <a href="https://kunstler.com/clusterfuck-nation/the-magic-moment/" target="_blank" rel="noopener">Kunstler.com</a></p>



<p><em><strong>Toimetas Revo Jaansoo</strong></em></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
	</channel>
</rss>

<!--
Performance optimized by W3 Total Cache. Learn more: https://www.boldgrid.com/w3-total-cache/?utm_source=w3tc&utm_medium=footer_comment&utm_campaign=free_plugin

Page Caching using Disk: Enhanced 
Database Caching 46/182 queries in 0.030 seconds using Redis (Request-wide modification query)

Served from: fonte.news @ 2026-04-21 12:08:50 by W3 Total Cache
-->