“Kogu elu on võrdne ja sama võrdne murega.”

Oluline on mõista, et rahvusvahelises rahvatervises domineerib praegu selline retoorika, kui mitte selline mõtlemine. See mõjutab oluliselt ühiskonda ja teie tervist järgmise paarikümne aasta jooksul.

Lancet on üks mõjukamaid rahvusvahelisi meditsiiniajakirju, mille juhtkiri soovitab muuta ühiskonna juhtimise viisi:

“Lähenedes loodusele fundamentaalselt erinevalt, selliselt, kus me oleme sama mures mitteinimeste loomade ja keskkonna heaolu pärast kui inimeste pärast.“

Võrdsuse saavutamine inimkonna alandamise kaudu

Kontseptsioon, et inimeste tervist mõjutab keskkond on sama vana kui ühiskond. Sellele kinnitati paarkümmend aastat tagasi terviseühtsuse märgis, et hõlmata rahvatervise ökoloogiliselt terviklikuma lähenemise eeliseid. Veiste tuberkuloos mõjutab inimesi vähem, kui seda veistel tõhusamalt kontrollida. Inimeste heaolule tuleb kasuks, kui metsade säilitamine säilitab kohaliku sademete hulga ja varju, parandades taime- ja loomakasvatust. Vähesed ei oleks sellega nõus.

Džainistid ja mõned budistlikud koolid leiavad, et inimesed peaksid minimeerima kahju igale loomale, säilitades range taimetoitluse ja astudes samme, et vältida isegi vihmausside tapmist. [Kusjuures isegi hiliskeskaegsed džainistid vaatasid välise ohu või vägivallaga silmitsi seistes uuesti läbi Ahiṃsā doktriini, kuna oli praktiline vajadus leida õigustus, kuidas mungad saaksid kaitsta nunnasid (Paul Dundas (2002) [1992], The Jains (Teine väljaanne), London ja New York: Routledge, lk 162j). Dundase järgi, selle muudatuse esitas džainistlik õpetlane Jinadattasuri templite hävitamise ja tagakiusamise ajal, et „igaüks, kes tegeleb religioosse tegevusega, kes oli sunnitud kedagi võitlema ja tapma, ei kaota ühtegi vaimset väärtust, vaid saavutab selle asemel vabastuse“. Samas, lk 163] Judaism ja sellega seotud [aabrahamliku traditsiooni tarkus] väideb, et kogu loodus on Jumala töö ja kuigi inimestel on suveräänsus loomade üle, neil on ka kohustus hoolitseda maailma eest, mille Jumal lõi. Need religioonid säilitavad rangelt hierarhilise vaate.

Erinevus praeguse One Healthi dogmaga seisneb selles, et see läheb kaugemale looduse austamisest, arvestades, et inimesed on vaid üks paljudest võrdsetest olenditest. Üks tervis aastal 2023, nagu Lancet selgitab, hõlmab „revolutsioonilist perspektiivimuutust“. Lanceti toimetajad kutsuvad konkreetselt üles pidama loomi inimestega võrdseks, loobudes “puhtalt antropotsentrilisest“ või hierarhilisest vaatest, mida omavad teised loodust austavad religioonid.

See liikidevahelise võrdsuse nõudmine on koht, kus praegune Üks tervis (One Health) argument omandab ökosüsteemi (hea) säilitamise dogmale iseloomulikud jooned, nõudes elanikele vapustava valu ja kannatuste tekitamist teiste loomade poolt (ohvrite jaoks kohutav). Te ei saa seda mõlemat pidi. Niisiis, kui soovite, et loomi koheldaks nagu inimesi, eraldage loomad nende loomulikest kiskjatest või jätke inimesed ka looduse karmi julmuse hooleks.

Lancet avab, kutsudes põlisrahvaid maa eest hoolitsema eeskujuks. Seejärel pooldab ta seda, et loobuksime kohalikest lihast domineerivatest dieetidest, tsiteerides oma EAT-Lanceti komisjoni:

Kasutab õiglast lähenemist, soovitades inimestel liikuda loomapõhiselt toitumiselt taimsele, mis ei too kasu mitte ainult inimeste tervisele, vaid ka loomade tervisele ja heaolule.

Loomade “heaolu“ teenib Lanceti arvates paremini savanni lõikamine ja tõukamine, kus lihasööjad lahutavad elusalt munarakke. See naiivne vaade põlisrahvastele ja loodusele lõhnab viktoriaanlike romantikute kultuurilise paternalismi järele. Paljud põlisrahvad koos liikidega, mis ulatuvad nirkidest jaaguarideni, loodavad, et nad viivad oma omakapitali mujale.

Olla „sama mures mitteinimeste loomade heaolu pärast“ kui inimeste pärast (ökoloogiline võrdsus Lanceti kõnepruugis) on ohtlik positsioon. Võrdsus tähendab, et kõigil loomadel ja inimestel peaksid olema võrdsed õigused või tulemused. Kooskõlas sellega peaks maanteetriaažisündmuse korraldamine kaaluma raskelt vigastatud kitse (või küülikut) raskelt vigastatud inimese suhtes ja mitte diskrimineerima liigi alusel. Kui kits reageerib suurema tõenäosusega erakorralistele meetmetele, siis päästa see ja jäta õnnetu inimene saatuse hooleks. Kuigi Lancet võib seda seisukohta hoida, tunnistaks enamik inimesi seda inimeste alandamisena. Üks tervis ulatub aga Lancetist palju kaugemale ja on põimitud kavandatavatesse pandeemialepingutesse, millega Maailma Terviseorganisatsioon ja teised loodavad suurendada kontrolli ülemaailmse rahvatervise üle.

Kui rahvatervise tööstus tõesti vaatab maailma selle objektiivi kaudu, siis peaks avalikkus kaaluma, kas neid saab usaldada mis tahes mõju või autoriteediga. Kui nad näevad maailma teisiti, siis peaksid nad lõpetama vale retoorika. Idee, et kaasinimesi tuleb hoida kõrgemal tasemel kui loomi, toetab praktiliselt kõiki inimeste eetilisi süsteeme. Nende hulka kuuluvad Nürnbergi koodeksid, mis töötati välja pärast seda, kui meditsiinitöötajad viisid inimeste pühaduse halvenemiseni enne Teist maailmasõda ja selle ajal.

Inimkonna tagasivõitmine

Dr David Bell on seisukohal, et tema isiklikult ei usalda oma laste heaolu nende inimeste kätte, kes peavad neid tasemel närilistega, keda ta regulaarselt püüab ja tapab. Ta ei taha, et nad roomaksid tema laste voodites. See tähendab nende tapmist, sest nad “õitsevad” muidu kohalikus keskkonnas, kus me elame, ja meil pole võimet, nagu Lanceti toimetajad, pidada ülal täielikult närilistekindlat maja.

“Üks tervis“ kui tunnustus tihedatele sidemetele inimeste tervise ja keskkonna tervise vahel ei ole uus. Loodusest hoolimine ja armastamine pole ka midagi uut ning see on tervislik seisund, kus elada. Reostuse minimeerimine ja mitmekesisuse säilitamine on selle oluline osa. Nii et muide, sööb liha. Siberi tiigrid ja poodlid nõustuvad.

Ratsionaalne “Üks tervis“ lähenemine ei nõua väljamõeldud maailma, kus gasellid, lõvid, hüäänid ja inimesed joovad samast tassist. Sellel pole midagi pistmist meditsiinilise käitumiskoodeksiga, milles lemmingu elu kaalutakse lapse eluga. Oleme just läbi elanud kolm aastat, mil laste ja rasedate naiste peal katsetati massiliselt uudseid ravimeid ning korporatiivsed investorid rikastusid miljonite sunni abil. See kaasinimeste eemaletõukav devalveerimine peab lõppema.

Tervishoiutöötajad, kes ei sea inimesi loomade ees esikohale, võivad saada veterinaararstidena hakkama, kuid on inimestega ohtlikud. Aeg on küps, et need, kes usuvad iga inimese olemuslikku ja määratlematusse väärtusesse, leiaksid oma hääle ja ehitaksid selle põhjal üles meie institutsioonid. Rahvatervis peaks inimkonda pigem tõstma kui halvendama.

Artikli allikas: Brownstone’i instituut

Artikli toimetas: Revo Jaansoo

Loe lisaks sarnasel teemal: