Me elame ajastul, kus iga päev lubatakse pääsemist, rahu, majanduskasvu, uut algust ja paremat homset. Meedia räägib taastumisest, poliitikud räägivad kontrollist, eksperdid räägivad strateegiast. Kuid tavaline inimene tunneb oma hinges midagi muud.

Ta tunneb väsimust.

Ta tunneb ärevust.

Ta tunneb, et maailm liigub millegi suure, vältimatu ja raputava poole.

Ja võib-olla liigubki.

Kõikide aegade suurim eksitus ei ole olnud teadmatus. Suurim eksitus on olnud usk, et inimene võib lõputult valetada loodusele, tõele ja iseendale ilma tagajärgedeta.

Ajaloos on iga suur impeerium enne langemist kuulutanud oma hiilgust. Iga lagunev süsteem on enne kokkuvarisemist kinnitanud, et kõik on kontrolli all.

Rooma.

Nõukogude Liit.

Suured pangandussüsteemid.

Diktaatorid.

Kõik nad rääkisid tugevusest hetkel, mil nende sisemus juba mädanes.

Täna toimub sama.

Maailm on kui suur põletikuline haav

Praegust maailma võib võrrelda inimese kehale tekkinud suure mädapunniga.

Alguses tundub kõik väike ja tähtsusetu.

Siis hakkab põletik kasvama.

Tekib surve.

Valu.

Pinge.

Näiliselt on kõik veel kontrolli all, kuid sees koguneb mürgine mäda.

Lõpuks saabub hetk, kus see plahvatab.

Kõik see, mida peideti, tuleb nähtavale.

Hais.

Kaos.

Lagunev kude.

Ja alles siis saab alata tõeline puhastumine.

Kuid tervenemine toimub ainult siis, kui inimene lõpetab samade vigade tegemise, mis haiguse põhjustasid.

Kui ta jätkab vana eluviisi, tuleb põletik tagasi.

Veel hullemana.

Täpselt sama toimub praegu inimkonnaga.

Poliitika kui massipsühholoogia mäng

Kaasaegne poliitika ei põhine enam ainult juhtimisel. Väga suur osa sellest põhineb psühholoogial.

Lootuse andmisel.

Hirmu tekitamisel.

Vaenlase loomisel.

Emotsioonide kontrollimisel.

Rahvastele antakse pidevalt lubadusi, mis sageli ei realiseeru.

Näiteks on Donald Trump korduvalt väljendanud avalikult optimismi, et Ukraina sõda võib kiiresti lõppeda või et suured geopoliitilised kokkulepped on kohe sündimas. Samal ajal näitab tegelikkus, et konfliktid jätkuvad, pinged kasvavad ning maailm muutub ebastabiilsemaks.

Iraani teemal on maailm näinud aastaid vaheldumisi lubadusi rahust ja samal ajal teravaid vastasseise, sanktsioone ning sõjalisi ähvardusi.

Vladimir Putin ei räägi maailmale peamiselt sisemisest muutumisest ega andestusest, vaid jõust, vastupanust ja pikaajalisest geopoliitilisest vastasseisust. Ukraina sõda on muutunud kurnavaks konfliktiks, mille mõju ulatub palju kaugemale lahinguväljast — inimeste psüühikasse, majandusse ja tulevikutundesse.

Samal ajal räägitakse meedias sageli majanduse taastumisest ja kasvust, kuid paljud inimesed kogevad oma igapäevaelus hoopis midagi muud:

• töökohtade kadumist,
• hindade tõusu,
• ettevõtete sulgemist,
• turismi vähenemist,
• pankrotte,
• vaimset läbipõlemist.

See ei tähenda, et kogu maailm oleks täielikult hukas.

Kuid see tähendab, et inimese sisetunne märkab sageli tõde enne statistikat.

Inimene ei pea otsima oma saatust kaartidest

Üks ohtlikumaid vaimseid lõkse on soov teada saada tulevikku.

Inimesed lähevad kaartimooride juurde.

Ennustajate juurde.

Nõidade juurde.

Rituaalide juurde.

Loitsude juurde.

Sest nad kardavad.

Kuid tõeline valgus ei seo inimest hirmu külge.

Tõeline valgus ei võta inimeselt tema vaba tahet.

Tõeline valgus ei muuda inimest sõltlaseks ennustustest.

Iga kord, kui inimene annab oma jõu kellegi teise kätte ja küsib:

“Mis minust saab?”

siis ta unustab kõige tähtsama:

Tema tänased mõtted, valikud ja teod loovad tema homse.

Mitte kaardid.

Mitte rituaalid.

Mitte nõid.

Mitte meedia.

Mitte poliitik.

Maailma saatus võib olla määratud. Aga inimese hing saab valida.

Võib olla, et inimkond liigub suure puhastuse poole.

Võib olla, et paljud süsteemid peavad lagunema.

Võib olla, et maailm peab läbima suure raputuse enne uut tasakaalu.

Kuid isegi siis jääb inimesele alles kõige tähtsam asi:

võime valida, milliseks inimeseks ta muutub.

Ka kõige pimedamal ajal võib inimene:

• jääda ausaks,
• aidata teisi,
• lõpetada valetamise,
• lõpetada vihkamise,
• lõpetada ahnuse,
• õppida armastama,
• õppida andestama,
• õppida kogemustest,
• õppida vaikuses kuulama oma südant.

Tõeline sõda ei käi ainult riikide vahel.

Tõeline sõda käib inimese sees.

Suured vaimsed õpetajad on rääkinud sama

Buddha

“Mõistus on kõik. Milleks sa mõtled, selleks sa saad.”

Jeesus

“Jumala riik on teie sees.”

Laozi

“See, kes valitseb teisi, on tugev. See, kes valitseb iseennast, on universumi vägi.”

Rumi

“Eile olin tark ja tahtsin maailma muuta. Täna olen targem ja muudan iseennast.”

Mahatma Gandhi

“Ole ise see muutus, mida soovid maailmas näha.”

Kõik suured õpetajad rääkisid lõpuks samast asjast:

inimese pääsemine algab tema enda teadvusest.

Mitte süsteemidest.

Mitte propagandast.

Mitte hirmust.

Valevalgus ja tõeline valgus

Praegusel ajal on väga palju niinimetatud “valgustajaid“, kes müüvad lootust, salajasi rituaale, kõrgemaid sagedusi ja kiiret ärkamist.

Kuid tõeline valgus ei vaja teatrikunsti.

Tõeline valgus ei vaja inimese sõltuvust.

Tõeline valgus ei karju.

Ta ei manipuleeri.

Ta ei müü hirmu.

Tõeline valgus õpetab:

• vastutust,
• ausust,
• sisemist vaikust,
• kaastunnet,
• teadlikkust,
• julguse võtta vastutus oma elu eest.

Kõiksuse puhas valgus ei küsi inimeselt:

“Keda sa kardad?”

Ta küsib:

“Kes sa tegelikult oled?”

Inimkond seisab peegli ees

Praegu ei lagune ainult majandus.

Ei lagune ainult poliitika.

Lagunevad illusioonid.

Illusioon, et inimene võib elada lõputus ahnuses.

Illusioon, et valet saab ehitada tõe asemele.

Illusioon, et tehnoloogia päästab hinge.

Illusioon, et inimene võib hävitada loodust ilma ise hävimata.

Kõik, mida inimkond on aastaid peitnud, tuleb nüüd pinnale.

Ja see protsess võib tunduda hirmutav.

Kuid iga puhastumine näeb alguses välja nagu kaos.

Veel on aega

Kõige tähtsam sõnum ei ole hirm.

Kõige tähtsam sõnum on:

veel on aega.

Veel on aega lõpetada vihkamine.

Veel on aega lõpetada valetamine.

Veel on aega lõpetada iseenda mürgitamine ahnuse, kadeduse ja vihaga.

Veel on aega õpetada lastele tõde, mitte ainult edu.

Veel on aega olla inimene.

Sest lõpuks ei küsi elu inimeselt:

“Kui palju sa teenisid?”

“Kui kuulus sa olid?”

“Kas sa võitsid?”

Elu küsib:

“Kas sinu kohalolek tõi maailma rohkem valgust või rohkem pimedust?”

Ja sellele küsimusele ei vasta ükski kaartimoor.

Sellele vastab inimese enda hing.

Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses, valguse teejuht

Kui minu lood Fonte.News kanalis resoneeruvad sinuga, siis palun toeta minu valgustegevust:

Loe lisaks:

Kuulamine vs Kuulmine

Fonte.News uudiste lugemise kuupakett

10€

Sulle on kõik uudised avatud ja toetad samas ka selle maailma inimeste kollektiivteadvuse avardamist ja Uue Maa loomist.
See rahaline panus on väiksem kui kohvikus tass kohvi ja pirukas, kuid tulemus on hindamatu väärtusega. Tule ja toeta kollektiivteadvuse parandamist ja Uue Maa loomist!

• Kõik artiklid avatud
• Väärt info otse allikast
• Toetad Uue Maa loomist
• Aitad lahustada hirme ja kurjust

Maailm lubaduste vangis — miks sõjad ei lõpe, institutsioonid murenevad ja rahu ei sünni

Lõputud “rahuplaanid”, mis pole kuhugi viinud; tühjad lubadused poliitikutelt, kes väidavad, et suudavad sõja lõpetada “24 tunniga”; lõputu ringmäng, kus Brüssel ei nõustu Washingtoniga, Washington ei nõustu Moskvaga, Moskva ei nõustu Kiievi tingimustega.
Selle sees seisab meedia, mis süstib lootust ja lõhub selle sama kiiresti, luues avalikkuses emotsionaalse pendli — hirmu ja valeootuse igavese rütmi.

Ukraina elanikud ütlevad seepärast üha sagedamini ajakirjanikele:

“Meid valmistatakse ette aastatepikkuseks sõjaks.”

See ei ole esimene kord ajaloos, kui suur konflikt paljastab süsteemi, mis on üles ehitatud kriisile, mitte rahule.
Rahu on inimlik eesmärk — aga poliitiline süsteem ei ole inimlik.
See on masin, mis töötab hirmu, polariseerimise, majanduslike huvide ja geopoliitiliste kalkulatsioonide toel.

Selle masina mõistmine nõuab sügavamat sukeldumist nii minevikku kui olevikku.

I. Tühjade lubaduste ajastu — kui poliitika on muutunud lubaduste tootmiseks, mitte lahenduste loomiseks

Ukraina sõda tõi ilmekalt nähtavale, et poliitilised lubadused on muutunud mitte kohustuseks, vaid kommunikatsioonivahendiks.

Trumpi “24 tunni rahuplaan” kui poliitiline artefakt

USA endine president Donald Trump kuulutas korduvalt, et suudaks sõja lõpetada ühe päevaga.
Euroopas reaktsioon kõikus ärevusest põlguseni:

• Brüsseli silmis näis plaan ohtliku lihtsustusena,
• Ida-Euroopa riigid kartsid, et “kiire rahu” tähendaks Ukraina survestamist järeleandmistele,
• Washingtoni välispoliitiline establishment nägi selles geopoliitilist riski.

Lõpptulemus: lubadus jäi vaid loosungiks.
Nii nagu kümned lubadused enne seda.

Euroopa sisemised lõhed

Euroopa Liit on korduvalt jäänud toppama omaenda sisetüli tõttu.
Näiteks külmutatud Vene varade kasutamine Ukraina toetuseks — iga kord, kui kokkulepe tundub sündimas, ütleb üks riik lõpuks “ei”.
Hiljuti Belgia; varem Ungari; homme võib olla keegi teine.

Kokkuvõttes sünnib illusioon, mitte lahendus.

Ajaloolised paralleelid tühjade lubadustega

Sarnast mustrit on nähtud varem:

• Müncheni leping (1938) – lubati rahu, tuli sõda.
• Bretton Woodsi stabiilsuse lubadus – süsteem varises 1971 ühe otsusega.
• Afganistani “rahuehitus” – 20 aastat lubadusi, riik kukkus 11 päevaga.
• 2008. aasta kriis – “pankasid ei päästeta”, kuid päästeti.

Eesti näide: Kaja Kallas: “Lugege mu huultelt, maksud ei tõuse” – maksud tõusid ja lisandusid uued maksud…..

Poliitilised lubadused ei ole reaalsus, vaid retoorilised tööriistad.

II. Miks otsused ei vii rahuni? Vastuoluline geopoliitika ja huvide risttuli

Sõda ei lõpe, sest osapooli on liiga palju — ja igaüks neist tahab midagi erinevat.

• USA näeb sõjas võimalust piirata Venemaa mõjusfääri.
• Euroopa Liit tahab säilitada ühtsust, aga ei suuda seda teha.
• Venemaa näeb sõda kui eksistentsiaalset vastasseisu.
• Ukraina võitleb ellujäämise eest.
• Hiina näeb konfliktis lääne nõrgenemise võimalust.

Sellises matemaatikas ei ole ruumi kiirele rahule.
Iga rahuplaan põrkub kellegi strateegilistele huvidele.

III. Meedia roll — millal lootus on toode ja hirm on turundusvahend

Meedia ei ole enam neutraalne uudisvahendaja, vaid emotsionaalse rütmi looja.

Lootuse vilgutamine

“Ukrainale uus rahuplaan!”
“Läbirääkimiste aken avaneb!”
“Suurriigid kaaluvad kompromissi!”

Need pealkirjad müüvad lootust.

Lootuse mahakiskumine

“Moskva lükkas ettepaneku tagasi.”
“Brüssel ei nõustu tingimustega.”
“USA kongress blokeeris abipaketi.”

Need pealkirjad loovad hirmu ja pettumust.

See on hirmumajanduse ja lootuse-majanduse tsükkel — müüakse tunnet, mitte infot.

IV. Digitaalne ajastu ja geopoliitiline nihkumine — CBDC-d, kvanttehnoloogia ja kontrollimehhanismid

21. sajandi konfliktid on kiirendanud arenguid, mis oleksid rahuajal võtnud aastakümneid.

CBDC-d (keskpankade digivaluutad)

Euroopa, USA, Hiina, Venemaa — kõik arendavad tsentraliseeritud digiraha.
Põhjendus on alati sama: turvalisus, kiirus, majanduse stabiliseerimine.

Reaalne mõju:

• anonüümsus väheneb,
• kontroll suureneb,
• finantsvabadus kitseneb.

Kvanttehnoloogia võidujooks

Sõda on ideaalne katsepolügoon:

• droonisüsteemid,
• kvantkrüptograafia,
• satelliitide luurevõrgustikud.

Need arenevad kiiremini kui avalik järelevalve suudab järgi tulla.

V. Kuidas rahvusvahelised institutsioonid kaotasid oma neutraalsuse

Kui ÜRO loodi, oli eesmärk rahu – seda nad pole suutnud tagada.
Kui NATO loodi, oli eesmärk kollektiivkaitse – kuid on saanud riikide hävitaja.
Kui Euroopa Liit loodi, oli eesmärk majanduslik stabiilsus – tulemuseks on riikide ja majanduste suveräänsuse kadumine ja kaos.

Täna:

• ÜRO on vetode pantvang,
• NATO on geopoliitiline jõukeskus,
• EL on sisemiselt lõhenenud poliitiline blokk,
• IMF ja Maailmapank on muutunud poliitilisteks mõjutusvahenditeks.

Institutsioonid ei ole enam neutraalsed.
Nad on osapooled.

VI. Kriiside majandus – kuidas uued süsteemid sünnivad kaose keskel

Kriisid on alati olnud majanduse ümberkujundamise katalüsaatorid:

• Suur Depressioon → Keynesi mudel
• Teine maailmasõda → sõjatööstuslik majandus
• 1970ndate naftakriis → petrodollar
• 2008 finantskriis → rahatrükkimine ja nullintressid
• COVID + Ukraina sõda → digitaalne majandus, tsentraliseeritud raha, tehnoloogiline kontroll

Kriis on modernse majanduse arhitekt.

VII. Miks poliitikud vajavad kriisi — ja miks kriis vajab poliitikuid

Kriis annab poliitikutele:

• erakorralised volitused,
• populaarsuse tõusu,
• ideoloogilise õigustuse,
• võimaluse vältida vastutust,
• võimaluse muuta seadusi kiiremini kui rahuajal.

Kriis vajab poliitikuid, sest:

• kriis vajab narratiivi,
• kriis vajab seaduslikku raami,
• kriis vajab mobiliseerijat.

See on vastastikune sõltuvus.
Rahu selles mudelis ei toimi.

VIII. Kuidas hirmumajandus hoiab ühiskondi kontrolli all

Hirm:

• mobiliseerib,
• halvab kriitilist mõtlemist,
• tsentraliseerib võimu,
• tekitab sõltuvust meediast,
• õigustab survevahendeid,
• tugevdab riigi kontrollimehhanisme.

Kui ühiskond elab hirmus, ei küsi ta:
“Kas see on õige?”
Vaid küsib:
“Kas see on ohutu?”

See on poliitilise võimu unistus.
Hirm on nähtamatu valuuta, mis hoiab süsteemi koos.

IX. Miks rahu ei ole poliitiline prioriteet

Rahu:

• ei anna poliitikule populaarsust,
• ei õigusta suuri kulutusi,
• ei toida relvatööstust,
• ei mobiliseeri valijaid,
• ei varja sisemisi probleeme,
• ei too meediale klikke.

Rahu nõuab kompromisse, mitte deklaratsioone.
Aeglast koostööd, mitte kiiret retoorikat.
Püsivat dialoogi, mitte eskaleeruvat narratiivi.

Sellepärast jääbki rahu lubaduseks, mitte prioriteediks.

X. Kust algab tegelik vabanemine?

Kui uurida selle maailma kõiki kihte — poliitikat, majandust, sõjamasinaid, meediat, tehnoloogiat — joonistub välja üks muster:

Süsteem ei ole üles ehitatud inimese rahu jaoks, vaid süsteemi enda rahu jaoks.

See tähendab:

• poliitiline rahu ≠ inimlik rahu
• geopoliitiline stabiilsus ≠ sisemine rahu
• sõja lõpp ≠ hirmu lõpp
• institutsioonide tugevnemine ≠ ühiskonna tervenemine

Ja ometi on just inimese sisemine rahu see, mida ükski sõjaline, poliitiline ega majanduslik süsteem ei suuda kontrollida.

Ajalugu on näidanud:

• impeeriumid tõusevad ja kukuvad,
• süsteemid vahetuvad,
• ideoloogiad muutuvad,
• tehnoloogiad arenevad,
• kriisid tulevad ja lähevad.

Aga inimene, kes on teadlik, kriitiline, rahulik ja vaba hirmust — seda inimest süsteem ei kontrolli.
Mitte kunagi.

Tõeline vabanemine ei ole poliitiline akt.
See on teadvuslik akt.

Rahu ei alga valitsusest.
Rahu algab inimesest, kes näeb läbi hirmumajanduse, võimumängude ja tühjade lubaduste ning ütleb enda sees:

“Ma ei ela enam süsteemi rütmis. Ma elan enda tõe rütmis.”

Kui piisavalt inimesi seda mõistavad, pole ühegi kriisi jaoks enam kütust —
ja siis saabub rahu, mida ükski poliitik kunagi anda ei suuda.

“Selle Maailma, 3D eluprogramm, elukorraldus on loodud inimestele õppimiseks ja siin on sõjad, hirmud, kaosed põhilised praktikad ja tööriistad – need ei kao kunagi. Igal õpilasel on võimalik vaba tahte alusel nendest õppida ja väljuda – lõpetab sõjad, hirmud ja võitlused enda sees – saavutades vabaduse, rahu ja valguse.”

Artikli koostas: Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses. Teejuht Uuele Maale.

Loe lisaks:

Ukrainasse on pumbatud sadu miljardeid ja on välja tulnud mitmed suured korruptsioonijuhtumid, kus suures ulatsuses raha on “ärandatud”.

https://www.delfi.ee/artikkel/120421020/ajastu-lopp-ukrainas-kohalikud-eksperdid-ei-valista-et-hall-kardinal-jermak-laheb-kohtu-alla

Afganistani pumbati sadu miljardeid ülesseehituseks aga riik on varemetes ja raha kadunud:

https://www.delfi.ee/artikkel/120421553/usa-pumpas-afganistani-ulesehitusse-ligi-145-miljardit-dollarit-sellest-suur-osa-raisati-tulutult-voi-kadus

Blackrock surub ESG-d

2020. aasta jaanuaris, majanduslikult ja sotsiaalselt laastavate Covidi sulgemiste eelõhtul, andis maailma suurima investeerimisfondi tegevjuht Larry Fink BlackRockist Wall Streeti kolleegidele ja ettevõtete tegevjuhtidele kirja investeerimisvoogude tuleviku kohta. Dokumendis, mille tagasihoidlik pealkiri on „Rahanduse fundamentaalne ümberkujundamine“, teatas Fink, kes juhib maailma suurimat investeerimisfondi, mille toonane juhtimine oli umbes 7 triljonit dollarit, radikaalsest lahkumisest ettevõtete investeeringuteks. Raha “läheks roheliseks“. Tähelepanelikult jälgitavas 2020. aasta kirjas kuulutas Fink, „Lähitulevikus – ja varem, kui enamik prognoosib – toimub kapitali märkimisväärne ümberjaotamine … Kliimarisk on investeerimisrisk.“ Lisaks ta märkis: „Iga valitsus, ettevõte ja aktsionär peab kliimamuutustele vastu astuma.“ ^[i]

Eraldi kirjas Blackrocki investorklientidele esitas Fink uue kapitaliinvesteeringute tegevuskava. Ta teatas, et Blackrock väljub teatud kõrge süsinikusisaldusega investeeringutest, nagu kivisüsi, mis on USA ja paljude teiste riikide suurim elektriallikas. Ta lisas, et Blackrock sõelub välja uued investeeringud naftasse, gaasi ja kivisöesse, et teha kindlaks nende vastavus ÜRO kestliku arengu tegevuskavale 2030 “jätkusuutlikkus“.

Fink tegi selgeks, et maailma suurim fond hakkab naftasse, gaasi ja kivisöesse “investeerima“. „Aja jooksul,“ kirjutas Fink, „kogevad ettevõtted ja valitsused, kes ei reageeri sidusrühmadele ega tegele jätkusuutlikkuse riskidega, turgudelt kasvavat skeptitsismi ja omakorda kõrgemat kapitalihinda.“ Ta lisas: „Kliimamuutustest on saanud ettevõtete pikaajaliste väljavaadete määrav tegur … Oleme rahanduse põhjaliku ümberkujundamise äärel.“ ^[ii]

Sellest hetkest alates on nn ESG-investeerimine, karistades CO2 emiteerivaid ettevõtteid nagu ExxonMobil, muutunud riskifondide ja Wall Streeti pankade ja investeerimisfondide, sealhulgas State Streeti ja Vanguardi moes. Selline on Blackrocki jõud. Fink suutis ExxonMobilis saada ka neli uut juhatuse liiget, kes on pühendunud ettevõtte nafta- ja gaasiäri lõpetamisele.

Järgige “uue rohelise tegevuskava” taga olevat “pärisraha”

2020. aasta jaanuari Finki kiri oli suurrahastajate sõjakuulutus tavapärase energiatööstuse vastu. BlackRock oli kliimaga seotud finantsteabe avaldamise rakkerȕhma (TCFD) asutajaliige ja on alla kirjutanud ÜRO PRI vastutustundliku investeerimise põhimõtetele, ÜRO toetatud investorite võrgustik, mis surub nullsüsinikuga investeerimist, kasutades väga korrumpeerunud ESG kriteeriume keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurid investeerimisotsustes. Ettevõtte ESG võltsandmete üle puudub objektiivne kontroll. Samuti allkirjastas Blackrock Vatikani 2019. aasta avalduse, milles pooldati süsinikdioksiidi hinnakujunduse režiime. BlackRock liitus 2020. aastal ka Climate Action 100-ga („Kliimameetmed“ 100), mis on peaaegu 400 investeerimisjuhist koosnev koalitsioon, mis haldab 40 triljonit USA dollarit.

Selle saatusliku 2020. aasta jaanuari tegevjuhi kirjaga käivitas Larry Fink kolossaalse investeeringute vähenemise triljoni dollari suuruses ülemaailmses nafta- ja gaasisektoris. Nimelt nimetati samal aastal BlackRocki Fink Klaus Schwabi düstoopilise Maailma Majandusfoorumi hoolekogusse, mis on ÜRO süsinikuvaba tegevuskava 2030 korporatiivne ja poliitiline seos. 2019. aasta juunis allkirjastasid Maailma Majandusfoorum ja ÜRO strateegilise partnerluse raamistiku, et kiirendada kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamist. WEF-il on strateegiline luure platvorm, mis hõlmab Jätkusuutliku arengu 2030 17 eesmärki.

2021. aasta tegevjuhi kirjas kahekordistas Fink rünnakut nafta, gaasi ja kivisöe vastu. “Arvestades, kui keskne on energiapööre iga ettevõtte kasvuväljavaadetes, palume ettevõtetel avalikustada plaan, kuidas nende ärimudel ühildub netonullmajandusega,“ kirjutas Fink. Teine BlackRocki ohvitser ütles hiljutisel energiakonverentsil, „kuhu BlackRock läheb, teised järgnevad.“ ^[iii]

Vaid kahe aastaga on 2022. aastaks hinnanguliselt 1 triljon dollarit väljunud investeeringutest nafta ja gaasi uurimisse ja arendamisse kogu maailmas. Nafta kaevandamine on kallis äri ning BlackRocki ja teiste Wall Streeti investorite välisinvesteeringute katkestamine tähendab tööstuse aeglast surma.

Video: BlackRock, ettevõte, mis omab maailma? – YouTube

BlackRocki president?

/…/ Presidendikandidaadi [kampaania] alguses oli Bidenil 2019. aasta lõpus suletud uste kohtumine Finkiga, kes väidetavalt ütles kandidaadile: „Ma olen siin, et aidata.“ Pärast saatuslikku kohtumist BlackRocki Finkiga teatas kandidaat Biden: „Me vabaneme fossiilkütustest …“ 2020. aasta detsembris, isegi enne Bideni ametisseastumist 2021. aasta jaanuaris, nimetas ta BlackRocki jätkusuutliku investeerimise globaalse juhi Brian Deese´i presidendi assistendiks ja riikliku majandusnõukogu direktoriks. Siin on Deese, kes mängis Obama jaoks võtmerolli Pariisi kliimaleppe koostamisel 2015. aastal, vaikselt kujundanud Bideni energiasõda.

See on olnud nafta- ja gaasitööstuse jaoks katastroofiline. Finki mees Deese oli aktiivne, andes uuele presidendile Bidenile nimekirja naftavastastest meetmetest, millele kirjutada alla täidesaatva korraldusega alates esimesest päevast jaanuaris 2021. See hõlmas tohutu Keystone XL naftajuhtme sulgemist, mis tooks Kanadast 830,000 barrelit päevas kuni Texase rafineerimistehasteni ja uute rendilepingute peatamist Arktika riiklikus eluslooduse varjupaigas (ANWR). Biden ühines uuesti ka Pariisi kliimaleppega, mille Deese oli 2015. aastal Obama jaoks läbi rääkinud ja Trump tühistas.

Samal päeval käivitas Biden niinimetatud süsiniku sotsiaalse hinna muutmise, mis kehtestab nafta- ja gaasitööstusele karistuseks 51 dollarit tonni CO2 kohta. See üks samm, mis on kehtestatud puhtalt täitevvõimu võimu all ilma kongressi nõusolekuta. Tegemist on laastava kuluga investeeringutele naftasse ja gaasi USAs, riigis, mis oli vaid kaks aastat enne seda, kui see oli maailma suurim naftatootja. ^[iv]

Rafineerimistehaste võimsuse tapmine

Veelgi hullem, et Bideni agressiivsed keskkonnareeglid ja BlackRocki ESG investeerimismandaadid tapavad USA rafineerimistehaste võimsuse. Ilma rafineerimistehasteta ei ole oluline, kui palju barrelit naftat võtate strateegilisest naftareservist. Bideni eesistumise esimese kahe aasta jooksul on USA sulgenud umbes 1 miljon barrelit päevas bensiini ja diislikütuse rafineerimisvõimsust, mõned neist Covidi nõudluse kokkuvarisemise tõttu, mis on USA ajaloo kiireim langus. Seiskamised on püsivad. 2023. aastal suletakse BlackRocki ja Wall Streeti ESG investeeringutest loobumise ja Bideni eeskirjade tõttu täiendav 1.7 miljonit bpd võimsust. ^[v]

Viidates Wall Streeti suurele naftasse investeerimisest ja Bideni naftavastasele poliitikale, teatas Chevroni tegevjuht 2022. aasta juunis, ta ei usu, et USA ehitab kunagi uue rafineerimistehase. ^[vi]

Klaus Schwabi Maailma Majandusfoorumi juhatuse liikme Larry Finkiga liitub EL, kelle Euroopa Komisjoni president, kurikuulsalt korrumpeerunud Ursula von der Leyen lahkus 2019. aastal WEFi juhatusest, et saada ELi komisjoni juhiks. Tema esimene suurem tegu Brüsselis oli suruda läbi ELi süsinikuvaba fit for 55 tegevuskava. See on kehtestanud ELis suured süsinikdioksiidimaksud ja muud piirangud naftale, gaasile ja söele juba ammu enne Venemaa tegevust Ukrainas 2022. aasta veebruaris. Finki petturliku ESG tegevuskava kombineeritud mõju Bideni administratsioonile ja ELi süsinikuvaba hullus tekitab ajaloo halvima energia- ja inflatsioonikriisi.

Selle artikli algne allikas on Global Research. Esmakordselt avaldas Global Research 16. novembril 2022

*

F. William Engdahl on strateegilise riski konsultant ja lektor. 1966. aastal omistas talle Princetoni ülikool poliitikakraadi (BA), millele järgnes aastatel 1969–1970 Stockholmi ülikoolis võrdleva ökonoomika kraadiõpe. Ta on kirjutanud nafta ja geopoliitika alal. 2007. aastast pärineb tema raamat “Seeds of Destruction: The Hidden Agenda of Genetic Manipulation”, milles autor kritiseeris Monsanto strateegiat GMO seemnetega, näiteks Roundup Ready sojaubadega.

Märkmed

[i] Larry Fink, A Fundamental Reshaping of Finance (Rahanduse fundamentaalne ümberkujundamine), kiri tegevjuhtidele, jaanuar, 2020, https://www.blackrock.com/corporate/investor-relations/2020-blackrock-client-letter

[ii] Samas.

[iii] Tsvetana Paraskova, Miks pööravad investorid fossiilkütuste projektidele selja, OilPrice.com,

11. märts 2021, https://oilprice.com/Energy/Energy-General/Why-Are-Investors-Turning-Their-Backs-On-Fossil-Fuel-Projects.html

[iv] Joosep Toomey, Energy Inflation Was by Design, september 2022, https://assets.realclear.com/files/2022/10/2058_energyinflationwasbydesign.pdf

[v] Samas.

[vi] Fox Business, Chevroni tegevjuht ütleb, et USA-s ei pruugi kunagi olla teist naftatöötlemistehast, mis on ehitatud 3. juunil 2022, https://www.foxbusiness.com/markets/chevron-ceo-oil-refinery-built-u-s

Loe lisaks:

GENEVA – Šveitsi pank Credit Suisse teatas neljapäeval, et kavatseb oma rahalisi vahendeid tugevdada, võttes pärast selle aktsiate kukkumist keskpangalt laenu kuni 54 miljardit dollarit, tõmmates USA pankade pankrottidel alla ka teised suuremad Euroopa laenuandjad.

Credit Suisse teatas, et kasutab võimalust laenata keskpangalt kuni 50 miljardit franki (53,7 miljardit dollarit).

“See täiendav likviidsus toetaks Credit Suisse’i põhitegevusi ja kliente, kuna Credit Suisse astub vajalikke samme, et luua lihtsam ja keskendunud pank, mis on üles ehitatud klientide vajadustele,” teatas pank.

Pärast Silicon Valley panga ja Signature Banki hiljutist kokkuvarisemist USA-s hakkasid Credit Suisse’i aktsiad kolmapäeval kaotama enam kui veerandi oma väärtusest.

Aktsia hind langes rekordmadalale pärast seda, kui panga suurim aktsionär Saudi keskpank teatas uudisteväljaannetele, et ta ei pane rohkem raha Šveitsi laenuandjale, keda vaevasid probleemid ammu enne USA pankade kokkuvarisemist. Saudi pank püüab vältida regulatsioone, mis hakkavad kehtima üle 10% osalusega, olles investeerinud umbes 1,5 miljardit Šveitsi franki, et omandada osalus veidi alla selle künnise.

Segaduste tõttu peatati Šveitsi turul automaatselt kauplemine Credit Suisse’i aktsiatega ja kahanes teiste Euroopa pankade aktsiad, mõned kahekohalised numbrid.

Kolmapäeval Saudi Araabia pealinnas Riyadhis toimunud finantskonverentsil esinedes kaitses Credit Suisse’i esimees Axel Lehmann panka, öeldes: “Me juba võtsime ravimit riskide vähendamiseks”.

Küsimusele, kas ta välistaks valitsuse abi tulevikus, vastas ta: „See pole teema. … Oleme reguleeritud. Meil on tugevad kapitalisuhted, väga tugev bilanss. Me kõik oleme käed rüpes, nii et see pole üldse teema.

Šveitsi keskpank teatas kolmapäeva hilisõhtul, et on valmis tegutsema, öeldes, et toetab vajadusel Credit Suisse’i. Panga avalduses ei täpsustatud, kas toetus tuleb sularaha või laenu või muu abina. Reguleerivad asutused ütlesid, et nende arvates on pangal piisavalt raha oma kohustuste täitmiseks.

Päev varem teatas Credit Suisse, et juhid tuvastasid eelmise aasta lõpu seisuga panga finantsaruandluse sisekontrollis olulisi nõrkusi. See õhutas uusi kahtlusi panga suutlikkuses tormi üle elada.

Credit Suisse aktsia langes umbes 30%, umbes 1,6 Šveitsi frangini (1,73 dollarini), enne kui SIX-i börsil kauplemine langes 24% 1,70 frangi (1,83 dollari) tasemele. Madalaim hind langes 2021. aasta veebruariga võrreldes enam kui 85%.

Pärast Šveitsi keskpanga ja Šveitsi finantsturgude regulaatori ühisteadet saavutasid aktsiad ka Wall Streetil oma osa.

Aktsia on kannatanud pika ja püsiva languse all: 2007. aastal kaubeldi panga aktsiatega enam kui 80 frangi (86,71 dollari) eest.

Kuna investorid olid mures pangandussüsteemi varjatud probleemide pärast, müüsid investorid kiiresti pangaaktsiad.

Prantsusmaa Societe Generale SA langes ühel hetkel 12%. Prantsusmaa BNP Paribas kukkus üle 10%. Saksamaa Deutsche Bank kukkus 8% ja Suurbritannia Barclays Bank ligi 8%. Kauplemine kahes Prantsuse pangas peatati korraks.

21 juhtiva Euroopa laenuandja STOXX Banksi indeks langes pärast teisipäevast suhtelist rahunemist turgudel 8,4%.

USA turgude aktsiad olid kolmapäeval erinevad, Nasdaqi koondindeksi serv tõusis 0,1%, samas kui S &P 500 langes 0,7%. Dow Jones Industrial Average langes 0,9% madalamale pärast suuremate kahjumite registreerimist sessiooni alguses.

Jaapani pangad jätkasid oma langustrendi, riigi 5. panga Resona Holdings kukkus 5%, samas kui teistes suuremates pankades kukkus rohkem kui 3%.

Turbulents tekkis päev enne Euroopa Keskpanga kohtumist. President Christine Lagarde ütles eelmisel nädalal enne USA ebaõnnestumisi, et pank tõstab inflatsiooni vastu võitlemiseks “väga tõenäoliselt” intressimäärasid poole protsendipunkti võrra. Turud jälgisid tähelepanelikult, et näha, kas pank suudab viimasest segadusest hoolimata hakkama saada.

Capital Economicsi Euroopa peaökonomist Andrew Kenningham ütles, et Credit Suisse on maailmamajanduse jaoks palju suurem murekoht kui USA keskpangad, mis kokku kukkusid.

Sellel on väljaspool Šveitsi mitu tütarettevõtet ja ta tegeleb riskifondidega kauplemisega.

“Credit Suisse ei ole ainult Šveitsi probleem, vaid ülemaailmne probleem,” ütles ta.

Ta märkis siiski, et panga probleemid olid hästi teada, nii et need ei ole investoritele ega poliitikakujundajatele täieliku šokina.

Probleemid “äratavad taas küsimuse, kas see on globaalse kriisi algus või lihtsalt järjekordne “idiosünkraatiline” juhtum,” ütles Kenningham oma märkuses. “Credit Suisse’i peeti laialdaselt Euroopa suurte pankade nõrgimaks lüliks, kuid pole ainus pank, mis on viimastel aastatel võidelnud nõrga kasumlikkusega.

Fady Rachid ütles, et lahkudes Genfis asuvast Credit Suisse’i filiaalist, on tema ja ta naine mures panga tervise pärast. Ta kavatses UBSile raha üle kanda.

“Mul on raske uskuda, et Credit Suisse suudab neist probleemidest lahti saada ja sellest üle saada,” ütles 56-aastane arst Rachid.

Investorid reageerisid “laiemale struktuursele probleemile” panganduses pärast pikka madalate intressimäärade ja “väga-väga lõdva rahapoliitika perioodi”, ütles Sascha Steffen, Frankfurdi rahandus- ja juhtimiskõrgkooli finantsprofessor.

Tootluse teenimiseks pidid pangad võtma rohkem riske ja mõned pangad tegid seda ettevaatlikumalt kui teised.

Euroopa rahandusministrid ütlesid sel nädalal, et nende pangandussüsteem ei ole otseselt seotud USA pankade maksejõuetumisega.

Analüütikud ütlesid, et pärast USA investeerimispanga Lehman Brothersi kokkukukkumisele 2008. aastal järgnenud ülemaailmset finantskriisi tugevdas Euroopa oma pangandustagatisi, viies suurimate pankade järelevalve üle keskpangale.

Credit Suisse emapank ei kuulu EL-i järelevalve alla, kuid sellel on üksusi mitmes Euroopa riigis. Credit Suisse’i suhtes kehtivad rahvusvahelised reeglid, mis nõuavad ühena 30-st nn globaalselt süsteemselt olulisest pangast ehk G-SIB-st rahaliste puhvrite hoidmist kahjude vastu.

Šveitsi pank on püüdnud kaasata investoritelt raha ja võtta kasutusele uus strateegia, et ületada terve rida probleeme, sealhulgas halbu panuseid riskifondidele, korduvaid muudatusi oma tippjuhtkonnas ja nuhkimisskandaalist Zürichi rivaali UBS-iga.

Credit Suisse’i endine tippaktsionär müüs pangas täisosaluse

5. märts (Reuters) – Harris Associates, üks Credit Suisse’i (CSGN.S) suuraktsionäre, müüs viimastel kuudel oma osaluse Šveitsi pangas, Chicagos asuva aktivisti investori aseesimees ja investeerimisjuht. David Herro, ütles pühapäeval.

Herro ei põhjendanud osaluse müüki, kuid ütles varem Financial Timesile, et Harris müüs osaluse pärast seda, kui oli kaotanud kannatuse Credit Suisse’i strateegia suhtes, mille eesmärk on peatada püsivad kahjud ja klientide väljaränne.

Teisipäeval avaldatud aastaaruandes ütles Credit Suisse, et klientide hoiused vähenesid eelmise aasta lõpus 41% ehk 159,6 miljardi frangi (172,1 miljardi dollari) võrra.

Artikli allikas: https://abcnews.go.com/International/wireStory/credit-suisse-borrow-54-billion-swiss-central-bank-97900604

Fonte.News uudiste lugemise kuupakett

10€

Sulle on kõik uudised avatud ja toetad samas ka selle maailma inimeste kollektiivteadvuse avardamist ja Uue Maa loomist.
See rahaline panus on väiksem kui kohvikus tass kohvi ja pirukas, kuid tulemus on hindamatu väärtusega. Tule ja toeta kollektiivteadvuse parandamist ja Uue Maa loomist!

• Kõik artiklid avatud
• Väärt info otse allikast
• Toetad Uue Maa loomist
• Aitad lahustada hirme ja kurjust