On vähe selliseid ajakirjanikke, keda saab nimetada Sõltumatuks Ajakirjanikuks või üldse ajakirjanikuks. Suur osa ajakirjanikest ma nimetaks sõduriteks – meediasõduriteks. Miks? Sest ta pole sõltumatu; ta ei tegutse südametunnistuse järgi; ta ei järgi ajakirjanduse head tava; ta ei tee piisavalt hästi oma tööd faktide ja tõendite otsimisel; ta on orienteeritud pealkirjale mitte sisule; ta on orienteeritud kasumile ja klikkide arvule; ta on tööandja mängukann; ta ei järgi süütuse presumptsiooni; ta osaleb infosõjas; ta pole erapooletu; ta ei järgi elu alusreeglit “tee teistele ainult seda, mida sa tahad et sulle tehakse.” Või ajakirjanduses töötavadki kurjategijad ja nad teevadki kurja inimestele ning nõustuvad vastu saama samasugust kurja?

“Ajakirjanik on oma loomult lits, kes teeb juba oma uuele kundele silma, kui parasjagu reite vahel rapsiv eelmine klient veel lõpetanudki pole. Neil pole iialgi aega isegi elementaarseks viisakuseks tänada, peale loo ilmumist oma kaasautoreid, sest hetkel kui lugu on alles trükikojas, intervjueerib ta juba järgmise loo peategelast.”- Hannes Võrno

Meedia – Kas tõesti inimelude hävitamise relv?

Täna on selline olukord, kus suur osa meediakanalitest müüvad “pealkirju”, mitte sisu. Meediakanalid on poliitilised ja täidavad Eliidi korraldusi. Fookus on pealkirjal ja see peab täitma eesmärgi. Pealkirja ülesanne on Eliidi eesmärkide toetamine, tekitada huvi, uudishimu, sensatsiooni ja skandaali “lõhn”, et meelitada lugejat ja koguda klikke, et klikkide statistika põhjal müüa reklaami ettevõtetele ja programmeerida lugejat juba pealkirjaga. Reklaami ja sponsorraha hoiab meediakanalit elus. Sisu on tavaliselt üks ümmargune jutt, kordab sissejuhatavat lõiku, puuduvad konkreetsed tõendid ja faktid, venitatakse artikkel pikaks sisutühja nämmutamisega ning vahest puudub artiklil ja algallika autori nimi.

Meediakriitik Marju Himma võttis sõna: https://epl.delfi.ee/artikkel/120371966/meediakriitika-just-see-ajakirjandusvaljaanne-paneb-enim-pealkirjadeks-klopsumagneteid

Millised on aga sellise meediakäitumise tagajärjed?

Tänapäeva meedia on suures osas internetis. Iga sinu tegevus internetis jätab maha jälje, mida hiljem kustutada pole eriti võimalik. Interneti looja jälgib, kontrollib ja salvestab iga inimese tegevust. On loodud palju programme, mis aitavad toodetud sisu esile tõusta kõigis interneti otsingumootorites. Seda nimetatakse SEO ks. Koolitatud SEO spetsialistid on ühed hinnatumad, sest SEO alginfo kvaliteedist sõltub ettevõtte info, toodete ja teenuste nähtavus. Mida nähtavam sa oled, seda kasumlikum on ettevõtte tegevus.

Meediaettevõtted võistlevad reitingute ja lugejate arvu pärast. Tänane maailma ühiskond on kurjuse ühiskond ja 90-95% maa elanikkonnast elab kurja ühiskonna meediaruumis. Vaadake viimase kahe aasta uudiseid. Need olid peamiselt Covid “surmahaigusest” või iga teine uudis ja pilt on sõjast ja relvadest. Ainult kurjus, hirm ja vägivald domineerivad. Tegin kunagi statistika 2021 a alguses Delfi uudistekanalist ja sain ühel päeval Delfi esilehel olevatest uudistest kokku lugedes üle saja uudise Covid kohta ja alla saja olid muud ebaolulised uudised. Sõna “Covid” oli/on “müügihitt/klikimagnet” meediaettevõtetele ja see sõna tõi sisse nii reklaamiraha kui ka “muul” viisil “Lojaalsuse” rahad.

“Ettevõtete omanikud ja töötajad, kes reklaamivad oma tooteid ja teenuseid hirmu külvavates ja ühiskonda lõhkuvates peavoolumeediakanalites, on osalised ja aitavad kaasa maailma hävingule!”

Teadmainimesed ütlevad, et inimene on täpselt selline, millised on tema mõtted, toit, sõnad, sõbrad, elukeskkond ja meediaruum. Kui maa elanikkond on ümbritsetud kurjast, siis “müüb” paremini kurjus, sest inimesed on ära unustanud headuse ja harmoonia. Peavoolumeedia kontrollib enam kui 90% maa elanikkonnast! Kujutate ette seda info liikuma panevat jõudu ja seda teab Eliit, et meedia on võimsaim relv maailmas. Meediat kasutatakse psühholoogilise relvana ja manipuleeritakse inimkonnaga. Meedia on muutunud karistajaks kohtute asemel ehk meedia on võtnud üle kohtu rolli. Meedia karistab ja hävitab inimeste elusid, isegi kui kohtus on see inimene saavutanud võidu. Nagu ennem kirjutasin, et 90% inimkonnast loeb peavoolumeediat, klikib pealkirjal ja see paneb selle info liikuma suurel kiirusel ja see ei kao enam kuhugile. Ükski meediafirma hilisem vabandus ei jõua samale auditooriumile samas ulatuses ja see ei muuda algselt tehtud halba heaks. Leidub ikka ja jälle inimesi, kes loevad pealkirju, mis on otsingumootorites esilehel aga nad ei süüvi enam edasi otsima, kas võib ka leida vastupidist infot. Kuna aga negatiivne on eesotsas, siis seda usutakse rohkem. Sellega ongi hea inimene tehtud alusetult halvaks ja ühiskonnast tühistatud.

“Tõega on selline asi, et kui valet räägitakse piisavalt palju tõe pähe, muutub see tõeks.”

Miks on vaja järgida ka meediaettevõtete omanikel ja ajakirjanikel süütuse presumptsiooni?

Inimestele lihtsamalt öeldes tähendab süütuse presumptsioon – inimene on süütu seni kuni kohus pole tõendanud vastupidist.

Ajakirjanikud ja nende tööandjad aga eiravad seda süütuse presumptsiooni ja on võtnud endale kohtu rolli. Ajakirjanikud kasutavad lugude pealkirjades inimese mainet kahjustavaid sõnu ilma tõendeid või kohtuotsust omamata. Üsna tihti on tõendid kallutatud või puudulikud. Pole vahet, et pealkiri on “kellegi” arvamus, eeldus, satiir või küsimus. Halvustav ja negatiivne sõna on mainet kahjustav ja elu hävitav. Nagu varem kirjutasin, et inimesed ei süüvi sisusse või see sisu ajab kahepidist juttu, sogab “vett” ja tihti ei saada aru, kas ja kus siis see mõte on ja miks seda lugu vaja oli? Aga pange tähele, et müüb pealkiri ja see pealkiri koos SEO jaoks paika pandud otsingusõnadega(Keywords) jätavad jälje internetti igavesti ja inimesed näevad pealkirju, mitte sisu esmapilgul.

Ajakirjanik on muutunud sõduriks infosõjas – meediasõduriks

Ajakirjanikel tuleb teha ümberõpe ja nad peavad lõpetama pealkirjades sõnade kasutamise, mis kahjustavad alustetult inimese mainet ja elu, jääma sõltumatuks ja neutraalseks, tegutsema südametunnistuse järgi, olema harmoonias. Meediaagentuuridelt tuleb ära võtta kohtu roll ja peavad vastutama iga alusetult rikutud inimese maine ja elu eest. Kui ikka inimene enam tööle ei saa meedia vale artikli pärast, siis meediaettevõte peab sellele inimesele maksma riigi keskmist palka elu lõpuni ja korvama kõik tekkinud kahjud seoses vale artikliga. Sellised otsused peaksid kohtu kohtunikud menetlema kiirkorras 30 päeva jooksul ja eriprotseduuri alusel. Võimalus on luua üldse täiesti uus meediamaastik – Meedia elanikkonna poolt.

Euroopa Liidu Komisjon andis samuti märku Eestile, Soomele ja Poolale, et nad pole kinni pidanud süütuse presumptsioonist oma kohtumenetlustes ja info avalikustamisel.

Kes koolitab Meediasõdureid?

Marju Lauristini on peetud taasiseseisvunud Eesti ajakirjanduse loojaks(ema) ja kujundajaks. Ta on ise olnud õppejõud ja suunakujundaja. Täna näeme tema töövilju. Isegi kui ta on oma suhtumist ja suunda kardinaalselt muutnud viimase 4 aasta jooksul, ei muuda see tema varasemat tööd olematuks ja tagajärjed on näha nüüd.

Vaadake tänaseid ülikoolide õppejõude, kes ajakirjanikke koolitavad ja tehke kodutööd nende tausta uurimisel ise. Nii mõnigi on seotud poliitikaga, ärihuvid,…. Kui õppejõud pole ise sõltumatud, siis kuidas ta koolitab välja sõltumatut ja ausat ajakirjanikku?

Ajakirjanikuks saab õppida: https://www.tlu.ee/bfm/ajakirjandus ; https://ut.ee/et/oppekavad/ajakirjandus-ja-kommunikatsioon

Uusi ajakirjanikke on koolitama hakanud suure meediaettevõtete ajakirjanikud, mitte õppejõud….

Vaadake kriitiliselt meediaettevõtteid ja nende omanikke. Töötaja ja uus koolitatu on tööandja peegeldus. Üsna tihti on suure meedia ettevõtete tegelikult omanikud peidus ja täidavad mingit muud rolli. Selle kohta on tõestus, kui Fonte.News toimetus otsustas osaleda eksperimendis ja selle käigus pöördusid suure meediaettevõtete omanikud eksperimendi algatajate vastu kohtusse, siis tuli välja fakt, et see mida suur meedia oma artiklite pealkirjadega teeb teistele, see neile ei sobinud kohe mitte. Selle asemel, et teha kokkulepe, et suur meedia võtaks maha inimesi alusetult tühistavad, mainet rikkuvad ja faktivigdega artiklid, nad palkasid kallid advokaadid kohtus käimiseks et valede põhjal õiglust nõuda.

Kas me näeme meediamaastikul viimase 10 aasta jooksul muutusi paremuse ja ühiskonna tugevdamise suunas või meedia on ühiskonda jõuliselt lõhkunud?

Näited elust enesest?

Näiteks uudislugude pealkirjad, kus uudises endas üsna tihti puuduvad tõendid ja faktid ehk kohtuotsus, mis annaksid õiguse kasutada selliseid sõnu või sõnaühendeid: “tüssama”, “petma”, “kahtlane tegevus”, “kahtlane firma”, “skeemitaja”, “pettuse meister”, “läbikukkunud….”, “pankrotimeister”, “ahistamiskahtlusega….”, “kantima..”, “Kas joobes olek?”, “Kas kasutas vägivalda?”, “Kas pettis maksuametit?”, “Kas pettis äripartnerit?”, “Kas oli narkouimas?”, “Kas pettis kliente?”, “Altkäemaksukahtlusega”, “…….. kahtlusega”, jne, jne. Kui vaatate neid sõnu või sõnade kombinatsioone, kas te suhtute sellesse isikusse positiivselt ja tahate temaga ilma igasugust halba kartmata koostööd teha? Olen kindel, et te hakkate kõhklema ja suur osa inimestest loobuvad. Mõni, eriti avalikku tähelepanu otsiv inimene, hakkab seda infot jagama edasi sotsiaalmeediakanlites, mis hakkab elama oma elu internetis.

Vastutus

See vastutus on üldse ühiskonnast ära kadunud. Inimestel on tekkinud karistamatuse tunne. Kui Eesti Riigi valitsusjuhid ja ametnikud ei vastuta mitte millegi ees, see vastutus on salaja välja võetud Karistusseadustikust ja Põhiseadusest, siis riigijuhtide eeskujul tehakse nende järgi. Kõik inimesed, kes töötavad riigi ametkondades, peavad täitma Avaliku teenistuse seadust. Iga inimene peab vastutama ja ta peab aru saama, et igal sõnal ja tegevusel on tagajärjed. Päeva lõpuks saavad halvad teod selle autori ikka kätte ja tagajärjed ei jää tulemata.

Fonte.News on võtnud ülesandeks avaldada artiklid koos faktide ja tõenditega, kus ametnikud, advokaadid, kohtunikud, avalikud teenistujad, ettevõtjad ja ka tavainimesed on ülekohtuselt ja seadusevastaselt kohelnud teisi inimesi, nad on kuritarvitanud oma positsiooni ja võimu, nad on rikkunud süütuse presumptsiooni. Kannatajad lähtuvad elu moraalist: “Tee teistele ainult seda, mida sa tahad et sulle tehakse.”

Eelpool nimetatud artiklite sisu on otse kannatajatelt koos selgituste ja tõenditega. On käimas mitmed kohtuprotsessid ja osad on jõudnud juba Riigikohtuni, samuti Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Riigikohus on seni näidanud ülesse ebaõiglust ja selle riigikohtu olemasolu vajadus on küsitav. Seega, on paljud eksperimendi artiklid hetkel peidetud, kuid kohtuprotsesside käigus on selle viimase kolme aasta jooksul kogunenud väga palju materjali. Isegi kui Suur Meedia oma kallite advokaatidega võidavad, ei jää Fonte.News vait ja toob jätkuvalt päevavalgele kõik protsessid koos kõigi nimede ja tõenditega.

Ka see artikkel ilmus sellepärast, et Eesti kohtusüsteemis on asjad väga korrast ära:

https://fonte.news/arvamus/eesti-kohtususteem-vajab-kohest-reformi

Fonte.News meeskonna eesmärk on luua Meedia elanikkonna poolt.

Loe lisaks:

https://fonte.news/uuriv-ajakirjandus/riigikohtu-kolme-kohtuniku-saale-laos-velmar-brett-hannes-kiris-topeltstandard-samadel-asjaoludel-jaab-vang-vangi-aga-vandeadvokaat-mari-manniko-ei-lahe-isegi-kohtu-alla

https://fonte.news/uuriv-ajakirjandus/aripaeva-ajakirjanik-mari-mets-on-jarjepidev-valetaja-ja-kelm

https://fonte.news/uuriv-ajakirjandus/avalikud-teenistujad-neve-uudelt-ahti-kuusevali-ei-kaitse-eesti-kodanikke-pohiseaduse-jargi-otsused-on-vastuolus-euroopa-inimoiguste-kohtu-praktikaga

https://fonte.news/oigus/avalik-teenistuja-reena-nielander-eksis-otsust-tehes-ev-pohiseaduse-45-vastu

https://fonte.news/vaba-eesti-uudised/miks-eestis-ei-raagita-avalikult-ja-valjult-pohiseaduse-muutmise-vajadusest

https://fonte.news/arvamus/eesti-kohtususteem-vajab-kohest-reformi

Michelle Stiles paljastab oma raamatus „Üks idee nende kõigi valitsemiseks: pöördtehnoloogia Ameerika propaganda” („One Idea to Rule Them All, Reverse Engineering American Propaganda“, november 2022), kuidas Ameerika avalikkust ja kogu maailma elanikkonda on indoktrineeritud ja meelitatud avalike suhete (PR) ettevõtete poolt, kes juhivad globalistliku kabali propagandakampaaniaid. Joseph Michael Mercola intervjueeris Michele’i pärast selle raamatu ilmumist.

• PR-firmad ja reklaamiagentuuride valdusfirmad on globaalse propagandamasina keskne hammasratas. Nad tagavad, et sama sõnumit levitatakse paljudes erinevates kohtades ühtselt ajastatud viisil.
• Hinnanguliselt kaks kolmandikku kuni 80% korporatiivses meedias edastatavast ja avaldatud sisust pärineb sellistest suhtekorraldusfirmadest nagu need neli. Teisisõnu, enamik meedia “uudiseid“ on propaganda.
• Neli suurimat reklaamivaldusettevõtet maailmas on Publicis Groupe, WPP, Omnicom Group ja Interpublic Group ning kõik on sügavalt seotud korporatiivse meedia, sõjalis-tööstusliku kompleksi ja poliitikakujundajatega.
• Käputäis erainvesteerimisettevõtteid domineerib meie elu igas aspektis ja omab kõike, millele me oma raha kulutame. Kaks suurimat on Vanguard ja BlackRock. Vanguard ja/või BlackRock kuuluvad ka nelja suurima reklaamiagentuuri valdusettevõtte 10 parima aktsionäri hulka.
• 1% maailma jõukamatest inimestest pakub ideoloogilist õigustust, mis juhib Suure Lähtestamise rakendamist kogu maailmas. Termin academia, mida selle globalistliku kabali kirjeldamiseks kasutatakse on „Riikidevaheline kapitalistlik klass“ või TCC.

Kõrvalmärkusena olgu öeldud, et PR-firmadel on kaks nimetust: suhtekorraldusfirmad ja reklaamiagentuuride valdusfirmad. Reklaamiagentuuride valdusfirmad tegelevad avalike suhetega, kuid on peamiselt reklaamiagentuuripõhised.

Vene pesitseva nuku mudel maailmast

Nagu on üksikasjalikult kirjeldatud filmis „[MONOPOL:] kellele kuulub maailm?“ [25. september 2021], domineerib käputäis erainvesteerimisettevõtteid meie elu igas aspektis ja omab kõike, millele me oma raha kulutame, alates toidust ja jookidest kuni rõivaste, reisimise, eluaseme ja peaaegu kõige muuni, mida võite mõelda.

Kuigi turul näib olevat sadu konkureerivaid kaubamärke, nagu Vene pesitsusnukud, omavad suuremad emaettevõtted mitut väiksemat kaubamärki. Tegelikkuses kuuluvad näiteks kõik pakendatud toidubrändid umbes tosinale suuremale emaettevõttele.

Need emaettevõtted omakorda kuuluvad aktsionäridele ja suurimad aktsionärid on kõigis neis ühesugused: Vanguard Group ja BlackRock. Need institutsionaalsed investorid omavad ka üksteist. Nad on üksteise ettevõtete aktsionärid, mis õõnestab konkurentsi kontseptsiooni ja tugevdab veelgi ülemaailmset monopoli.

Meediamaastikul domineerivad neli reklaamivaldusettevõtet

Neli suurimat reklaamivaldusettevõtet maailmas on praegu Publicis Groupe, WPP plc, Omnicom Group ja Interpublic Group of Companies ning Stiles märgib, et kõik on „sügavalt seotud korporatiivse meedia, sõjalis-tööstusliku kompleksi ja poliitilise eliidiga“.

Igal agentuuril on omakorda väiksemad tütarettevõtted ja sidusettevõtted, mis annab meile jällegi illusiooni, et mängijaid on palju rohkem, kui on tegelikult. Ja nagu kõige muu puhul, kuuluvad Vanguard ja / või BlackRock nende nelja parima reklaamiagentuuri valdusettevõtte 10 parima aktsionäri hulka. Neile kuuluvad ka suured meediaettevõtted ja suurimad ravimifirmad.

Hinnanguliselt kaks kolmandikku kuni 80% korporatiivses meedias edastatavast ja avaldatud sisust pärineb suhtekorraldusfirmadelt.

Selguse huvides loetleb Stiles oma raamatus esikolmikut WPP, Omnicom ja Interpublic, kuid 2021. aasta novembri seisuga ületas Publicis turuväärtuse poolest WPP-d, nabides maailma suurima reklaamivaldusettevõttena number 1 koha. WPP-l on siiski suurem aastane tulu. See tähendab, et kõigil neljal on mitme miljardi dollari suurune aastane tulu. 2022. aastal:

• Londonis asuv WPP, millel on agentuure 112 riigis, teenis 17,847 miljardit dollarit. Märkimisväärsete klientide hulka kuuluvad Amazon, Microsoft, NBC, Healthline, Maailma Majandusfoorum (WEF) ja Pfizer.
• Publicis teenis 14,957 miljardit dollarit (klientide teenindamine tehnoloogia-, farmaatsia- ja pangandustööstuses).
• New Yorgis asuv Omnicom teenis 14,289 miljardit dollarit oma 200+ agentuurist, mis teenindavad enam kui viie tuhande ettevõtte kaubamärki, ülikoole, mittetulundusühinguid ja valitsusväliseid organisatsioone.
• Interpublic Groupi tulud olid 10,928 miljardit dollarit ja selle klientide hulka kuuluvad USA armee, ABC, Columbia Records, Unilever, USA Pank, Facebook ja ExxonMobil, kui nimetada vaid mõnda.

Stilesi sõnul pärineb hinnanguliselt kaks kolmandikku kuni 80% korporatiivses meedias edastatavast ja avaldatud sisust suhtekorraldusfirmadelt. Teisisõnu, enamik niinimetatud peavoolumeedia “uudiseid“ on propaganda.

Tähelepanuväärne, et kui lisada nende nelja parima reklaamivaldusettevõtte tulud kokku on see endiselt alla 60 miljardi dollari, mis tundub tagasihoidlik hind, et kontrollida kuni 80% ülemaailmsest peavoolumeedia maastikust. Seega globalisti vaatenurgast on tegemist hästi kulutatud rahaga.

Rahvusvaheline kapitalistlik klass

Nagu Stiles märkis, termin academia, mida selle globalistliku kabali kirjeldamiseks kasutatakse, „Riikidevaheline kapitalistlik klass“ või TCC. „Nad on 1% maailma jõukamatest inimestest, kes pakuvad ideoloogilist õigustust, mis ajendab soovitud tegevusi kogu maailmas rakendama oma ühiste huvide nimel riikidevaheliste valitsusorganisatsioonide kaudu,“ kirjutab ta.

Seejärel tsiteerib ta sotsioloogi Peter Phillipsi raamatut „Hiiglased: globaalne võimueliit“ („Giants The Global Power Elite“, 2018), milles Phillips kirjeldab:

„… 17 hiiglasliku investeerimisfirma tohutut omavahelist seotusvõrku, haldab üle 43 triljoni dollari suurust kapitali ja kes on ise üksteisega ristinvesteeritud, lähedased hiiglased … ja neil on osalused 1,500 parimas korporatsioonis, mis hõlmavad kogu maailma, andes neile tohutu võimu ettevõtte juhatuse ruumides kogu planeedil.

Nende ettevõtete juhid kohtuvad kogu aasta jooksul erinevatel poliitikakujundamise konverentsidel, et luua võrgustikke, strateegiat koostada ja viimistleda soovitusi aruannete ja valgete paberite kujul, mis mõjutavad tugevalt ülemaailmset geopoliitikat …

Kui elate endiselt pimedal ajastul, arvates, et pole läbipõimunud globaalset eliiti, kes kontrolliks ja ületaks rahvusriikide suveräänsust ning domineeriks ideoloogilisel maastikul, võtke aega ja lugege Phillipi raamatut. See on reaalsuskontroll, mis on sama räpane kui külm dušš …

Philips profileerib 389 maailma võimsaimat kapitalismi tegijat … See on väga väike põimunud ühenduste, rahalise kattuvuse, eliidi prestiiži ja sõnumikontrolli ökosüsteem, milles nad elavad …

1% seas on integratsioonid, ristintegratsioonid, partnerlused, juhtimise kattumine ja pidev võrgustike loomine. See on ilmne. Siiani on ilmne, kuid tähelepanuta jäetud küsimus: kui sügavalt keeruline geopoliitiline ja ideoloogiline võrk on juba loodud, siis kes on kudujad ja millega nad tegelevad? Kes vastutab organisatsiooni eest sellises suures ulatuses?

Inimestel, kes seda tüüpi asju uurivad on kudujatele palju nimesid: “Süvariik“, “1%“, “Eliit“, “GloboCap“, “Jõud, kes on“ või lihtsalt “Globalistid“. Tõenäoline, et tõelised juhid jäävad alati varjatuks ja Phillipsi raamatus profileeritud juhid on enam-vähem kulisside taga kontrollerite eesotsad.

Pidage meeles, et hundid ei lähe end üldsusele kuulutama. Kui asjad lähevad viltu, kaitseb neid nende anonüümsus. Lõpuks ei ole nimede tundmine nii oluline kui süstemaatilise “võitja võta kõik“ mängu mõistmine, mida nad mängivad.“

Kuid kõigi oma eraviisiliste kohtumiste jaoks ei oleks globalistid suutnud ehitada seda varjatud monopoli, kus nad omavad kõike, kui see poleks nende kontrolli all meedia üle.

Nad varjasid oma kontrolli meedia üle pikka aega üsna hästi, kuid COVIDi ajal paljastas ja kergesti kinnitatavate valede sõna-sõnalt regurgitatsioon, et hullumeelsusele oli kahtlemata ülalt-alla organisatsioon.

Siin näib Publicis olevat peamine kandidaat juhtiva nööritõmbajana, nähes, kuidas ta on teinud koostööd Maailma Majandusfoorumiga, mis juhib üleskutset maailmamajanduse “lähtestamiseks“ ja meie eluviisi täielikuks uuendamiseks.

Valitsus kulutab miljardeid propagandale

Kuigi erahuvid on globalistliku kamba või süvariigi keskmes on viga arvata, et valitsused ei osale nende plaanides ega nende propagandas.

Stilesi teatel kulutas USA föderaalvalitsus aastatel 2007–2015 avalike suhete teenustele üle 4 miljardi dollari, millele lisandus veel 2,2 miljardit dollarit küsitlus-, uurimis- ja turukonsultatsiooniteenustele. Miks vajab valitsus „rahvast, rahva poolt, rahva jaoks“ kogu seda PR-i? Lühidalt: indoktrineerida avalikkust globalistide narratiivide ja seisukohtadega. „Usalduse loomine võtab aega, sest iseloom ilmneb ainult tegevuse kaudu,“ märgib Stiles ja see on hästi teada nii kunstnikele kui ka propagandistidele.

Ilma teatud usalduse tasemeta ei tööta con ja nüüd avastame, et globalistlik kabal on veetnud aastakümneid con korraldamisel, nii et paljud ei suuda seda siiani uskuda. Nad on imbunud akadeemilistesse ringkondadesse, teadusesse ja peaaegu igasse valitsusharusse, mitte ainult Ameerika Ühendriikides. /…/

„Propaganda on rikka mehe sport,“ Stiles kirjutab. „Kujutage ette, et rahahunnikutega saate osta usaldust, mis võimaldab teil ideid monopoliseerida. Teie ideed toiduahela tipus tagavad jätkuva turu valitseva seisundi ja finantsvõimenduse manipuleeritud kodanikkonna üle.

Te kavatsete seda teha mitmel viisil; sihtasutuste loomine, mis “annetavad“ suuri rahasummasid organisatsioonidele, keda soovite mõjutada, sponsoreerides organisatsioone, mis mõjutavad riiklikke ja globaalseid juhte ning luues mittetulundusühinguid, mis saavad teie sõnumit reklaamida, ilmudes samal ajal iseseisvana.

See võtab aastakümneid, kuid sa oled kannatlik inimene. Lõppude lõpuks ei tohiks globaalne ideoloogiline domineerimine juhtuda üleöö. Kui on olemas piisavalt üksusi või kui need on kinni püütud – siis allub tavakodanik parimale pseudoreaalsusele, mida saab raha eest osta.

See on kuratlik saavutus – korruptsioon ja ideoloogilise vabaturu ülevõtmine. Teie ideed küllastavad maastikku ja teie abitud ohvrid näevad vaeva, et triangeldada “tõde“, lõksus sõna otseses mõttes ämblikuvõrgus, mis koosneb omavahel seotud ja hästi rahastatud autoriteetsetest häältest ja üksustest.“

Ideesündikaadi loomine

Stiles läbib erinevaid viise, kuidas globalistide tehnokraatidel ja transhumanistidel õnnestus luua “ideesündikaat“, kus nende ideed saavad alati esikoha. Üks võimalus on olnud ühiskondlike mõjutajate hõivamine „toetuste ja kohtumiste, väljaannete ja prestiiži lubaduse“ meelitamise kaudu.

Selle strateegia tulemusena on kesksel kohal madala aususe ja moraaliga inimesed,  enamik neist on põhimõtteliselt inimesed, kes on valmis maha müüma, samal ajal piirates sõltumatute mõtlejate mõju, keda ei saa osta.

Teine väga tõhus strateegia on „kontrollida ideede valdkonda, rahastades rikkalikult teatud teemasid ja narratiive, samal ajal valikuliselt näljutades teisi, kes on väljasuremise eest kaitstud,“ kirjutab Stiles. Seda tehakse regulaarselt heategevuslike sihtasutuste kaudu. “Heategevuse“ kaudu saab kabal rahastada ideid, mida TCC toetab, samal ajal näljutades vastandlikke ideid ja ideaale. Nagu Stiles märkis:

„Sihtasutuste tõeline oht seisneb „nende võimes pakkuda ideede lahingus sõjakirve“, valida võitjaid ja kaotajaid ning rikkuda vabalt voolavat ideoloogilist maastikku …

Need ideed, mis on mittekonformistlikud, ebatraditsioonilised või lihtsalt ei sobi kokku sihtasutuse usaldusisikute poolt omaks võetud domineeriva ideoloogiaga, jäetakse viinapuudel närbuma, omades vähe haaret või võimu mõjutada.

Suurt osa sellest, mida tänapäeval nimetatakse “tõeks“, toetavad “uuringud“. “Uurimus ütleb“, [mis] on oletatava objektiivsuse olemus ja kõrgema argumendi selgroog, mis jätab stipendiaadi tolmu sisse ilma uurimistööta. Loogika on järgmine: kõik väärt ideed saavad teadusrahastuse; teie ideedel pole toetavaid uuringuid; seetõttu on teie ideed halvemad.

Nagu hõlpsalt näete, ei ole kõigil ideedel võrdseid võimalusi edasi liikuda, kui rahastamise kontrollhoob on kallutatud. Kui see skeem on paigas, saaks luua terveid spetsialiseeritud teaduse intellektuaalseid flotille, mida saaks kasutada sotsiaalpoliitika, seadusandluse ja kohtuotsuste juhtimiseks, suunates akadeemilistesse ringkondadesse voolavaid rahapiinu …

Akadeemilistele ringkondadele mõeldud raha sihtasutuse kontrolli võib pidada seemnepeenra lämmatamiseks või ideoloogilisteks idanemiskeskusteks, mis on suunatud ideede loojatele ja nende elatisele.“

Kolmas viis ideesündikaadi loomiseks rinderühmade kaudu: kolmandate osapoolte organisatsioonid, mis väidavad end olevat sõltumatud, kuid on tegelikult konkreetse tegevuskava agendid ja nende jaoks.

„Piisava raha eest saavad rinderühmad endale lubada disainerite tõe skeemitamist konveierilt kuumalt, et toetada sõna otseses mõttes mis tahes platvormi,“ Stiles kirjutab, lisades: „Tänu miljarditele dollaritele, mis on kulutatud sihtasutuste, suhtekorraldusfirmade ja kolmanda osapoole tehnika kaudu, ujuvad ameeriklased sõna otseses mõttes toodetud tõe meres …“

Konkureerivate vaadete kontrollimine

Kokkuvõtteks võib öelda, et ideede ja valitsevate narratiivide üle kontrolli säilitamine hõlmab nii ideede monopoliseerimist kui ka konkureerivate vaadete samaaegset mahasurumist ning PR-ettevõtted ja meedia täidavad mõlemat funktsiooni.

Nagu Stiles märkis, teevad nad seda väga hoolikalt, isegi kui meedia esitab vastandlikke seisukohti. „Tõel, millel on võim demokraatia illusiooni lahti muukida, püstitatakse selle vastu tulemüür“ ja meedia lihtsalt ei ületa seda tulemüüri, ükskõik kui “neutraalsust“ nad ka ei teeskleks.

ChatGPT kaalub PR-firmade võimalikke ohte

Lõpetuseks ja lihtsalt lõbu pärast palus üks minu meeskonna liige hiljuti ChatGPT-l „kirjutada lugu võimalikest ohtudest, kuidas kolm parimat reklaamivaldusettevõtjat, kes tegutsevad ka suhtekorraldusfirmadena, võivad mõjutada farmaatsiatoodete uudiste kajastamist, sarnaselt sellele, kuidas Bill [Henry] Gates [III] saaks kasutada oma sihtasutuse raha, et mõjutada Maailma Terviseorganisatsiooni ja meediaorganisatsioone mõjutama ülemaailmse tervise kajastamist ja potentsiaalselt kasu tema enda ravimiinvesteeringutest.“ Hoolikalt konstrueeritud tehisintellekti viip võimaldas vastust, mis paljastab tõe tuuma, mida isegi OpenAI radikaliseerunud programmeerijad ei suutnud välja filtreerida:

Eestis me näeme pidevalt muusikute, kultuuritegelaste, koolitajate, ettevõtjate, vabaduse eest võitlejate – kõigi nende, kes ei poolda Kabali kontrollitud poliitikute eesmärke ja inimkonna pettus – tühistamist ja meedias maine hävitamist. Sellised meediaettevõtete juhid ja töötajad on väga raskelt haiged ja ohuks ühiskonnale.

Globaalse Kabali loodud ja kontrollitavad PR-firmad kujundavad ka kohtunike ja riigijuhtide suhtumist otsuste tegemisel. Siit ka vastus neile, kes küsivad, et miks Maailm on hukkumas? Kabal pole inimesed.

ChatGPT le vastukaaluks on loodud ChaosGPT, mille eesmärk on internetti kasutavate ja sotsiaalmeediat kasutavate inimeste hävitamine.

Artikli toimetasid Revo Jaansoo ja Veiko Huuse. Kasutatud allikas: mercola.com

Loe lisaks Kabali mõjutaud inimeste kohta Eestis. Kui nad teevad seda ühega, teevad nad seda ka kellegi teisega. Neid on palju rohkem ja kogu maailmas.

Samal teemal artiklid:

Fonte.News uudiste lugemise kuupakett

10€

Sulle on kõik uudised avatud ja toetad samas ka selle maailma inimeste kollektiivteadvuse avardamist ja Uue Maa loomist.
See rahaline panus on väiksem kui kohvikus tass kohvi ja pirukas, kuid tulemus on hindamatu väärtusega. Tule ja toeta kollektiivteadvuse parandamist ja Uue Maa loomist!

• Kõik artiklid avatud
• Väärt info otse allikast
• Toetad Uue Maa loomist
• Aitad lahustada hirme ja kurjust

Fonte.News uudiste lugemise kuupakett

10€

Sulle on kõik uudised avatud ja toetad samas ka selle maailma inimeste kollektiivteadvuse avardamist ja Uue Maa loomist.
See rahaline panus on väiksem kui kohvikus tass kohvi ja pirukas, kuid tulemus on hindamatu väärtusega. Tule ja toeta kollektiivteadvuse parandamist ja Uue Maa loomist!

• Kõik artiklid avatud
• Väärt info otse allikast
• Toetad Uue Maa loomist
• Aitad lahustada hirme ja kurjust

Fonte.News uudiste lugemise kuupakett

10€

Sulle on kõik uudised avatud ja toetad samas ka selle maailma inimeste kollektiivteadvuse avardamist ja Uue Maa loomist.
See rahaline panus on väiksem kui kohvikus tass kohvi ja pirukas, kuid tulemus on hindamatu väärtusega. Tule ja toeta kollektiivteadvuse parandamist ja Uue Maa loomist!

• Kõik artiklid avatud
• Väärt info otse allikast
• Toetad Uue Maa loomist
• Aitad lahustada hirme ja kurjust

Fonte.News uudiste lugemise kuupakett

10€

Sulle on kõik uudised avatud ja toetad samas ka selle maailma inimeste kollektiivteadvuse avardamist ja Uue Maa loomist.
See rahaline panus on väiksem kui kohvikus tass kohvi ja pirukas, kuid tulemus on hindamatu väärtusega. Tule ja toeta kollektiivteadvuse parandamist ja Uue Maa loomist!

• Kõik artiklid avatud
• Väärt info otse allikast
• Toetad Uue Maa loomist
• Aitad lahustada hirme ja kurjust