<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><rss version="2.0"
	xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
	xmlns:wfw="http://wellformedweb.org/CommentAPI/"
	xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
	xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
	xmlns:sy="http://purl.org/rss/1.0/modules/syndication/"
	xmlns:slash="http://purl.org/rss/1.0/modules/slash/"
	>

<channel>
	<title>mesilane &#8211; Fonte.News</title>
	<atom:link href="https://fonte.news/tag/mesilane/feed/" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<link>https://fonte.news</link>
	<description>The Voice of New Society</description>
	<lastBuildDate>Wed, 07 May 2025 12:02:14 +0000</lastBuildDate>
	<language>et</language>
	<sy:updatePeriod>
	hourly	</sy:updatePeriod>
	<sy:updateFrequency>
	1	</sy:updateFrequency>
	

<image>
	<url>https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/05/cropped-favicon-32x32.png</url>
	<title>mesilane &#8211; Fonte.News</title>
	<link>https://fonte.news</link>
	<width>32</width>
	<height>32</height>
</image> 
	<item>
		<title>Kas teie tarbitav mesi on tervisele kasulik või kahjulik?</title>
		<link>https://fonte.news/toit/kas-teie-tarbitav-mesi-on-tervisele-kasulik-voi-kahjulik</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 06 Dec 2023 06:29:22 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Toit]]></category>
		<category><![CDATA[Eneseareng]]></category>
		<category><![CDATA[Fonte.News Tellijale]]></category>
		<category><![CDATA[Hoiatus]]></category>
		<category><![CDATA[Inimene]]></category>
		<category><![CDATA[Loodus]]></category>
		<category><![CDATA[Maaelu]]></category>
		<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Teadus]]></category>
		<category><![CDATA[Tehnoloogia]]></category>
		<category><![CDATA[Tervis]]></category>
		<category><![CDATA[Ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[Uuriv ajakirjandus]]></category>
		<category><![CDATA[mesi]]></category>
		<category><![CDATA[mesilane]]></category>
		<category><![CDATA[õietolm]]></category>
		<category><![CDATA[puhas mesi]]></category>
		<category><![CDATA[võltsmesi]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=24272</guid>

					<description><![CDATA[Mesi on maailmas kolmandal kohal, mida võltsitakse, kuid mesi on elu kestmiseks oluline toit, nagu vesigi.]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<div style="max-width: 600px;margin: 0 auto;padding: 32px;border: 1px solid #ccc;font-family: sans-serif;text-align: center">
<h2 id="fonte-news-uudiste-lugemise-kuupakett" style="color: #7a838b;font-weight: 600;font-size: 20px;margin-bottom: 0">Fonte.News uudiste lugemise kuupakett</h2>
<p style="color: #7a838b;font-size: 18px;margin-top: 4px">10€</p>
<p style="text-align: left;margin-top: 24px">
    Sulle on kõik uudised avatud ja toetad samas ka selle maailma inimeste kollektiivteadvuse avardamist ja Uue Maa loomist.<br />
    See rahaline panus on väiksem kui kohvikus tass kohvi ja pirukas, kuid tulemus on hindamatu väärtusega. Tule ja toeta kollektiivteadvuse parandamist ja Uue Maa loomist!
  </p>
<ul style="text-align: left;margin: 16px 0">
<li>Kõik artiklid avatud</li>
<li>Väärt info otse allikast</li>
<li>Toetad Uue Maa loomist</li>
<li>Aitad lahustada hirme ja kurjust</li>
</ul>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" style="margin-top: 30px">
<tr>
<td>
      <a href="https://fonte.news/register" style="background-color: #b8a98b;color: white;padding: 12px 24px;font-size: 16px;font-weight: bold;text-decoration: none;border-radius: 6px">LIITU</a>
    </td>
<td style="width: 32px"></td>
<td>
      <a href="https://fonte.news/login" style="background-color: #b8a98b;color: white;padding: 12px 24px;font-size: 16px;font-weight: bold;text-decoration: none;border-radius: 6px">LOGI SISSE</a>
    </td>
</tr>
</table>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Miks mesilased massiliselt surevad</title>
		<link>https://fonte.news/loodus/miks-mesilased-massiliselt-surevad</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Tue, 15 Aug 2023 08:57:23 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Loodus]]></category>
		<category><![CDATA[Arvamus]]></category>
		<category><![CDATA[Biopoliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Eneseareng]]></category>
		<category><![CDATA[Hoiatus]]></category>
		<category><![CDATA[Inimene]]></category>
		<category><![CDATA[Lemmikloomad]]></category>
		<category><![CDATA[Maaelu]]></category>
		<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Majandus]]></category>
		<category><![CDATA[Permakultuur]]></category>
		<category><![CDATA[Teadus]]></category>
		<category><![CDATA[Tehnoloogia]]></category>
		<category><![CDATA[Tervis]]></category>
		<category><![CDATA[Toit]]></category>
		<category><![CDATA[Ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[Uuriv ajakirjandus]]></category>
		<category><![CDATA[GE]]></category>
		<category><![CDATA[glüfosaat]]></category>
		<category><![CDATA[GMO]]></category>
		<category><![CDATA[mahetoit]]></category>
		<category><![CDATA[mesi]]></category>
		<category><![CDATA[mesilane]]></category>
		<category><![CDATA[mesilaste suremus]]></category>
		<category><![CDATA[mürk]]></category>
		<category><![CDATA[Pestitsiidid]]></category>
		<category><![CDATA[Taim]]></category>
		<category><![CDATA[toit]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=22145</guid>

					<description><![CDATA[Mesilased on ühed peamised võtmemängijad looduses. Ilma mesilasteta loodus hävib ja inimestel pole energiat sissehingamiseks ja toitu. Kasumiahne&#8230;]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Mesilased on ühed peamised võtmemängijad looduses. Ilma mesilasteta loodus hävib ja inimestel pole energiat sissehingamiseks ja toitu. Kasumiahne toidutööstus ja inimeste ületarbimine on seadnud ohtu mesilaste elu, looduse ja inimkonna ellujäämise. Tööstus on kasutama hakanud glüfosaati sisaldavaid aineid, mis tapab mesilasi ja mürgitab inimeste toitu.</p>



<p class="wp-block-paragraph">130 riigis registreeritud umbrohutõrjevahendi glüfosaadi kasutamine on pärast geneetiliselt muundatud (GE) glüfosaadiresistentsete põllukultuuride kasutuselevõttu hüppeliselt kasvanud. Aastatel 1974 – aastal, mil glüfosaat turule tuli – kuni 2014. aastani kasvas glüfosaadi kasutamine ainuüksi USA-s enam kui 250 korda.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Viimaste aastate uurimuste järgi on põllukultuuridele pritsitud igal aastal üle 5 miljardi kg glüfosaati. Kuigi GE põllukultuurid olid selle tohutu kasvu katalüsaatoriks (kuna need olid spetsiaalselt loodud selleks, et julgustada põllumehi glüfosaadi kasutamist), on kemikaalist saanud ka populaarne tööriist mitte-GE-terade ja kaunviljade kuivatamiseks ning see on samuti soodustanud selle kasutamine.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Umbes 70 erinevat tavaliselt tarbitavat toidukultuuri pihustatakse glüfosaadiga, nii et see, et toit ei ole geneetiliselt muundatud, ei tähenda, et see oleks glüfosaadivaba. </strong>Nagu varem paljudes artiklites käsitletud, on glüfosaadi ja glüfosaadi baasil umbrohutõrjepreparaate, nagu Roundup, seostatud paljude inimeste tervisele avalduvate tagajärgedega, sealhulgas:</p>



<ul class="wp-block-list">
<li>Mitte-Hodgkini lümfoom (2)</li>



<li>Teie keha ei tooda vajalikke valke (3)</li>



<li>Shikimate raja pärssimine (leitud soolestiku bakterites)</li>



<li>Häirib tsütokroom P450 ensüümide tööd, mis on vajalikud D-vitamiini aktiveerimiseks ja lämmastikoksiidi tekkeks</li>



<li>Oluliste mineraalide kelaadi moodustamine (4)</li>



<li>Sulfaatide sünteesi ja transpordi häirimine (5)</li>



<li>Aromaatsete aminohapete ja metioniini sünteesi häirimine, mille tulemuseks on folaadi ja neurotransmitterite puudus (6)</li>



<li>Mikrobioomi rikkumine antibiootikumina toimides (7)</li>



<li>Metülatsiooniradade kahjustamine (8)</li>



<li>Kilpnääret stimuleeriva hormooni hüpofüüsi vabanemise pärssimine, mis võib põhjustada hüpotüreoidismi (9 , 10)</li>
</ul>



<p class="wp-block-paragraph">Paraku ei ole inimesed ainsad liigid, kes kannatavad selle glüfosaadi laialdase kasutamise tagajärgede all. Austini Texase ülikooli teadlaste sõnul võib glüfosaat hävitada ka mesilasi, muutes mesilaste soolte bakterite koostist, muutes nad surmaga lõppevatele infektsioonidele vastuvõtlikumaks. <sup>11 , 12 , 13 , 14 , 15 , 16 , 17</sup></p>



<figure class="wp-block-embed is-type-video is-provider-youtube wp-block-embed-youtube wp-embed-aspect-16-9 wp-has-aspect-ratio"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><iframe title="How a Weed Killer is Killing Bees at an Alarming Rate | New York Post" width="1200" height="675" src="https://www.youtube.com/embed/VOgCyT83NME?feature=oembed" frameborder="0" allow="accelerometer; autoplay; clipboard-write; encrypted-media; gyroscope; picture-in-picture; web-share" allowfullscreen></iframe></div>
</div></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Teadlastel on aastaid olnud raskusi mesilaste populatsiooni järsu kahanemise põhjuste väljaselgitamisega. See pole kindlasti esimene kord, kui pestitsiid on seotud. Varasemad leiud on näidanud, et neonikotinoidsed pestitsiidid on eriti kahjulikud mesilastele ja teistele väärtuslikele putukatele, näiteks liblikatele.</p>



<p class="wp-block-paragraph">USA ja paljude teiste riikide reguleerivad asutused on aga juba pikka aega pidanud glüfosaati kahjutuks. See väärarusaam on nüüd murenemas üha suurenevate vastupidiste tõendite ees. Glüfosaat pole kahjulik mitte ainult inimestele ja imetajatele; putukaid, mikroobe ja isegi taimi ennast kahjustatakse mitmel viisil.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Selle uuringu autorite sõnul “toetuvad <sup>19</sup> mesilast spetsiaalsele soolestiku mikrobiootale, mis soodustab kasvu ja kaitseb patogeenide eest”, ning “mesilaste kokkupuude glüfosaadiga muudab mesilaste soolestiku kooslust ja suurendab vastuvõtlikkust oportunistlike patogeenide poolt põhjustatud nakkustele.” Erick Motta, Austini Texase ülikooli magistrant ja juhtiv autor, ütles Science Dailyle: <sup>20</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>“Me vajame glüfosaadi kasutamise kohta paremaid juhiseid, eriti seoses mesilaste kokkupuutega, sest praegu eeldatakse, et herbitsiid ei kahjusta mesilasi. Meie uuring näitab, et see pole tõsi… See ei ole ainus asi, mis põhjustab kõiki mesilaste surma, kuid see on kindlasti midagi, mille pärast inimesed peaksid muretsema, sest glüfosaati kasutatakse kõikjal.”</em></p>



<h2 id="kuidas-glufosaat-mesilasi-tapab" class="wp-block-heading">Kuidas glüfosaat mesilasi tapab</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Glüfosaat toimib, suunates ensüümi nimega 5-enoolpüruvüülshikimaat-3-fosfaadi süntaas (EPSPS) šikimaadi rajas, mida leidub taimedes ja teatud mikroorganismides. Seda EPSPS-i ensüümi leidub enamikus mesilaste soolebakterites, mistõttu muutuvad nad vastuvõtlikuks umbrohutõrjevahendi toksiliste mõjude suhtes. Teadlased selgitavad:</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>“Meemesilaste soolestiku mikrobiotas domineerivad kaheksa bakteriliiki, mis soodustavad kaalutõusu ja vähendavad patogeenide vastuvõtlikkust. EPSPS-i kodeeriv geen esineb peaaegu kõigis mesilassoolebakterite järjestatud genoomides, mis näitab, et nad on potentsiaalselt vastuvõtlikud glüfosaadile.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Näitasime, et domineerivate soolestiku mikrobiota liikide suhteline ja absoluutne arvukus on vähenenud mesilastel, kes puutuvad kokku glüfosaadiga keskkonnas dokumenteeritud kontsentratsioonides. Noorte töötajate kokkupuude glüfosaadiga suurendas oportunistliku patogeeniga Serratia marcescens kokku puutunud mesilaste suremust.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Mesilaste soolestiku mikrobiota liikmete tundlikkus glüfosaadi suhtes oli erinev, suuresti vastavalt sellele, kas neil oli I klassi (glüfosaadi suhtes tundlik) või II klassi (glüfosaadi suhtes tundetu) EPSPS …</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Kõik mesilaste soolestiku põhiliigi Snodgrassella alvi tüved kodeerivad I tundlikku klassi EPSPS-i… Seega võib mesilaste kokkupuude glüfosaadiga häirida nende kasulikku soolestiku mikrobiootat, mis võib mõjutada mesilaste tervist ja nende tõhusust tolmeldajatena.“</em></p>



<h2 id="bayer-lukkab-tahelepanekud-umber" class="wp-block-heading">Bayer lükkab tähelepanekud ümber</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Nagu arvata võis, tegi Bayer, kellele kuulub nüüd Roundup pärast Monsanto omandamist selle aasta alguses, avalduse <sup>21</sup> , milles lükkas need järeldused tagasi, öeldes: “Ükski ulatuslik uuring ei ole kunagi leidnud seost glüfosaadi ja mesilaste terviseprobleemide vahel,” ja Motta paber “seda ei muuda”.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>“Paber ei anna tõendeid selle kohta, et väidetavad mõjud võivad realistlikes välitingimustes avaldada mesilaste tervisele negatiivset mõju.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Samuti on küsitav, kas mesilaste populatsioonid suudavad testitud aine kontsentratsioone üleüldse absorbeerida avamaal asjakohase aja jooksul… Lisaks tugines artikkel suhteliselt väikesele arvule üksikutele mesilastele, keda testiti.“</em></p>



<h2 id="on-naidatud-et-glufosaat-mojutab-rottide-mikrobiome" class="wp-block-heading">On näidatud, et glüfosaat mõjutab rottide mikrobiome</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Teised uuringud <sup>22</sup> on näidanud, et glüfosaadil põhinev herbitsiid Roundup vähendab kasulikke baktereid emaste rottide käärsooles. Tegelikult, olenemata annusest – 0,1 miljondikosa (ppb), 400 osa miljoni kohta (ppm) või 5000 ppm – muutusid loomade soolebakterid olulisel määral.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Uuringu viis läbi prantsuse molekulaarbioloog Gilles-Éric Séralini, kes on aastaid uurinud GE toitu ja glüfosaadi mõju inimeste tervisele. <sup>23</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">Ta on ehk kõige paremini tuntud oma 2012. aasta eluaegse söötmisuuringu poolest, mis seob GE maisi ja Roundupi vähiga. Kui Monsanto surve viis algselt Séralini uuringu tagasivõtmiseni 2013. aasta novembris, siis hiljem avaldati see uuesti ajakirjas Environmental Sciences Europe. <sup>24</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">Selles rotiuuringus leiti, et mõned bakteriliigid on Roundupi suhtes väga vastupidavad ja selle põhjuseks osutus see, et neil puudub glüfosaadi sihtmärgiks olev EPSPS geen.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Samuti leidsid nad, et “need soolestiku mikrobioomi häired kattuvad teistes uuringutes maksafunktsiooni häiretega seotud häiretega.” Séralini sõnul tuleks nende varjatud mürkide tõttu toidus ja jookides sisalduvate glüfosaadijääkide vastuvõetavad tasemed kohe jagada vähemalt 1000-ga. <sup>25</sup></p>



<h2 id="glufosaat-mojutab-ka-taimede-toitumist" class="wp-block-heading">Glüfosaat mõjutab ka taimede toitumist</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Glüfosaadi peamine toimemehhanism seisneb selles, et see peatab aminohapete sünteesi, millele järgneb taimede kasvuks vajaliku valgusünteesi pärssimine. Selle tulemusena taim sureb. See aga muudab taime vastuvõtlikumaks ka mullamikroobidele, sealhulgas patogeenidele.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Selle põhjuseks on asjaolu, et aminohapped on ehitusplokkideks ka teistele ühenditele, millel on mulla patogeenide vastu kaitsefunktsioon. Selle tulemusena muutub taim vastuvõtlikumaks mullas leiduvate mikroorganismide rünnakutele ja nakkustele.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Glüfosaat toimib ka mineraalide kelaatijana ning mineraalid nagu tsink, vask ja mangaan, mis on paljude taimeensüümide olulised kofaktorid. Nende mineraalide kelaatimine või taimedest eemaldamine põhjustab suures osas nende valgusünteesi kahjustamise, kuna sünteesis osalevad ensüümid vajavad mineraalide toimimiseks. See avab taime rünnakuks.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kuna glüfosaat muutub taimele kandmisel süsteemseks, mis tähendab, et kemikaal on integreeritud taime igasse rakku, jõuab see ka juurte kaudu mulda. See lisandub pealekandmise ajal mullapinnaga kokkupuutele. Kui glüfosaat on pinnases, toimib see antibiootikumi ja kelaadina, muutes väärtuslikud mineraalid taimele kättesaamatuks.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kuigi see on piisavalt halb, kuna see mõjutab toidu toitainete sisaldust, muutuvad toitained kättesaamatuks ka risosfääris elavatele kasulikele mikroorganismidele. Veelgi enam, kui taimes sisalduvad mineraalid on seotud glüfosaadiga, ei saa teie keha kuidagi seda sidet lahutada, et toitained oleksid selle söömisel kättesaadavad. Selle asemel erituvad need mineraalid lihtsalt välja või säilitatakse teie kehas koos glüfosaadiga.</p>



<h2 id="roundup-loob-antibiootikumiresistentsuse" class="wp-block-heading">Roundup loob antibiootikumiresistentsuse</h2>



<p class="wp-block-paragraph">2015. aastal avastasid teadlased ka, et tavaliselt kasutatavad herbitsiidid soodustavad antibiootikumiresistentsust, muutes patogeenid kergemini antibiootikumide suhtes resistentseks. <sup>26</sup> Leiti, et Roundup, dikamba ja 2,4-D suurendavad konkreetselt E. coli ja salmonella antibiootikumiresistentsust.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Teadlased oletavad, et see mõju on põhjustatud geenide sisselülitamisest bakterites, mis aktiveerivad poriine, valke, mis loovad toksilisi ühendeid, mis põhimõtteliselt “immuniseerivad” baktereid antibiootikumi suhtes, muutes need seeläbi ravimi suhtes resistentsemaks. Oluline on see, et see muutus ilmnes kontsentratsioonides, mida tavaliselt leidub talupõldudel, muruplatsidel, aedades ja avalikes parkides.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ajakirjas Microbiology avaldatud 2017. aasta uuringus <sup>27</sup> püüti kindlaks teha, millised kaubanduslike koostiste koostisosad olid selle mõju põhjuseks, ja tulemused näitasid, et süüdi on toimeained, sealhulgas glüfosaat.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>“Aktiivsed koostisosad kutsusid esile muutused antibiootikumivastustes, mis on sarnased täielike ravimvormide põhjustatud muutustega. See toimus soovitatud kasutuskontsentratsioonidel või sellest madalamal,” kirjutavad teadlased.“</em></p>



<p class="wp-block-paragraph">Kuigi antibiootikumiresistentsuse esilekutsumiseks vajalik glüfosaadi kontsentratsioon on madalam kui tavaliselt toidus leiduv kontsentratsioon, võivad täiskasvanud tõenäoliselt saavutada antibiootikumiresistentsust põhjustava taseme, süües suures koguses madala jäägisisaldusega toitu, samas kui lapsed võivad olla ohus. , teadlaste sõnul. <sup>28</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">Massey ülikooli molekulaarbioteaduse vanemõppejõud Heather Hendrickson ütles geneetilise kirjaoskuse projektile: “Paberi sõnum on selge, me peame oma herbitsiidide kasutamise uuesti läbi vaatama, pidades silmas nende mõju mikroobide maailmale.” <sup>29</sup></p>



<h2 id="valtige-glufosaati-ostes-mahetoitu" class="wp-block-heading">Vältige glüfosaati, ostes mahetoitu</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Teie ülesanne on võtta kasutusele kõik ettevaatusabinõud, et kaitsta ennast ja oma perekonda – ja meie ülitähtsaid muldasid ja tolmeldajaid – selle kahjuliku toksiini eest.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Üks parimaid viise selle vältimiseks ja selle jätkuva kasutamise takistamiseks on võimaluse korral osta sertifitseeritud mahepõllumajanduslikke tooteid ja rohuga toidetud loomseid toite, kuna mahepõllumajandusliku ja rohuga söödava toidu standardid ei luba sünteetilisi pestitsiide.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kuigi paljud toidupoed müüvad nüüd mahetoitu, on eelistatav hankida oma toidud võimalusel kohalikelt kasvatajatelt, kuna paljud toidupoodides müüdavad mahetoidud on imporditud. <sup>31</sup> Öko ja Mahe silt ei tähenda veel et toit on pstitsiidi, mürkide ja glüfosaadi vaba. Eelista kohalikku tootjat, käi kohal kontrollimas, sest tervis on sinu elu alus ja seda on vaja toita puhta toiduga.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Artikli allikas: Mercola.com</p>



<p class="wp-block-paragraph">Loe lisaks:</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="uH4mdf39pZ"><a href="https://fonte.news/tervis/mis-on-tervislik-keha-toitmine/">Mis on tervislik keha toitmine</a></blockquote><iframe class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Mis on tervislik keha toitmine” — Fonte.News" src="https://fonte.news/tervis/mis-on-tervislik-keha-toitmine/embed/#?secret=Ey4i3x9hYR#?secret=uH4mdf39pZ" data-secret="uH4mdf39pZ" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="SLjs30agWH"><a href="https://fonte.news/toit/voltsitud-toit-kui-ravim-tegevuskava/">Võltsitud “toit kui ravim” tegevuskava</a></blockquote><iframe class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Võltsitud “toit kui ravim” tegevuskava” — Fonte.News" src="https://fonte.news/toit/voltsitud-toit-kui-ravim-tegevuskava/embed/#?secret=FR2RjQa9gC#?secret=SLjs30agWH" data-secret="SLjs30agWH" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Viited:</p>



<ul class="wp-block-list" id="footnote-references2">
<li><sup>1</sup> <a target="_blank" href="http://healingearth.info/why-glyphosate-is-so-bad-dr-zach-bush/" rel="noreferrer noopener"> Tervendav Maa, miks glüfosaat on nii halb – Dr Zach Bush</a></li>



<li><sup>2</sup> <a target="_blank" href="https://www.thelancet.com/journals/lanonc/article/PIIS1470-2045(15)70134-8/fulltext" rel="noreferrer noopener"> The Lancet Oncology, 20. märts 2015</a></li>



<li><sup>3</sup> <a target="_blank" href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3945755/" rel="noreferrer noopener"> Interdistsiplinaarne toksikoloogia 6. detsember 2013</a></li>



<li><sup>4, </sup> <sup>6</sup> <a target="_blank" href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4392553/" rel="noreferrer noopener"> Surgical Neurology International 2015</a></li>



<li><sup>5, </sup> <sup>9</sup> <a target="_blank" href="http://www.mdpi.com/1099-4300/15/4/1416" rel="noreferrer noopener"> Entroopia 2013, 15(4), 1416-1463</a></li>



<li><sup>7</sup> <a target="_blank" href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5972442/" rel="noreferrer noopener"> Keskkonnatervis 2018</a></li>



<li><sup>8</sup> <a target="_blank" href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/28351773" rel="noreferrer noopener"> Toidu- ja keemiline toksikoloogia juuli 2017</a></li>



<li><sup>10</sup> <a target="_blank" href="https://people.csail.mit.edu/seneff/2016/Seneff_Stephanie_052516.pdf" rel="noreferrer noopener"> glütsiini teesklevat glüfosaati: laastavad tagajärjed, Stephanie Seneff</a></li>



<li><sup>11., </sup> <sup>19.</sup> <a target="_blank" href="http://www.pnas.org/content/early/2018/09/18/1803880115" rel="noreferrer noopener"> PNAS, 24. september 2018 [Epub enne printimist]</a></li>



<li><sup>12</sup> <a target="_blank" href="https://news.utexas.edu/2018/09/24/common-weed-killer-linked-to-bee-deaths" rel="noreferrer noopener"> Texase ülikool Austinis 24. september 2018</a></li>



<li><sup>13</sup> <a target="_blank" href="https://www.npr.org/2018/09/25/651618685/study-roundup-weed-killer-could-be-linked-to-widespread-bee-deaths" rel="noreferrer noopener"> NPR 25. september 2018</a></li>



<li><sup>14</sup> <a target="_blank" href="https://www.cbsnews.com/news/roundup-weed-killer-may-play-role-in-widespread-bee-deaths-study-finds/" rel="noreferrer noopener"> CBS News 26. september 2018</a></li>



<li><sup>15</sup> <a target="_blank" href="https://www.usatoday.com/story/news/nation-now/2018/09/25/weed-killer-ingredient-linked-honey-bee-deaths-glyphosate-study/1419248002/" rel="noreferrer noopener"> USA Today, 25. september 2018</a></li>



<li><sup>16</sup> <a target="_blank" href="https://www.sciencealert.com/world-s-1-weed-killer-also-killing-bees-new-evidence-colony-collapse-disorder-glyphosate-monsanto-roundup" rel="noreferrer noopener"> Teadusalarm 26. september 2018</a></li>



<li><sup>17</sup> <a target="_blank" href="http://fortune.com/2018/09/25/monsanto-weed-killer-bees/" rel="noreferrer noopener"> Fortune 25. september 2018</a></li>



<li><sup>18</sup> <a target="_blank" href="https://www.newsweek.com/bee-death-scientists-warn-common-weed-killer-harming-honey-bees-1137103" rel="noreferrer noopener"> Newsweek 25. september 2018</a></li>



<li><sup>20</sup> <a target="_blank" href="https://www.sciencedaily.com/releases/2018/09/180924174506.htm" rel="noreferrer noopener"> Teadusleht, 24. september 2018</a></li>



<li><sup>21</sup> <a target="_blank" href="https://european-seed.com/2018/09/bayer-statement-on-glyphosate-and-honey-bee-health/" rel="noreferrer noopener"> Bayer Global 25. september 2018</a></li>



<li><sup>22</sup> <a target="_blank" href="https://www.gmoseralini.org/wp-content/uploads/2018/01/Lozano-et-al.-Tox.Rep_.2018.pdf" rel="noreferrer noopener"> Toksikoloogiaaruannet 2018; 5: 96-107 (PDF)</a></li>



<li><sup>23</sup> <a target="_blank" href="https://geneticliteracyproject.org/glp-facts/gilles-eric-seralini-activist-professor-face-anti-gmo-industry/" rel="noreferrer noopener"> Geneetilise kirjaoskuse projekt, Gilles-Éric Séralini</a></li>



<li><sup>24</sup> <a target="_blank" href="https://enveurope.springeropen.com/articles/10.1186/s12302-014-0014-5" rel="noreferrer noopener"> Environmental Sciences Europe 2014; 26:14</a></li>



<li><sup>25</sup> <a target="_blank" href="https://www.globalresearch.ca/glyphosate-from-monsantos-roundup-decimates-microbes-in-soils-and-the-human-gut-new-science/5628871" rel="noreferrer noopener"> Global Research, 8. veebruar 2018</a></li>



<li><sup>26</sup> <a target="_blank" href="https://mbio.asm.org/content/6/2/e00009-15" rel="noreferrer noopener"> mBio, 24. märts 2015: 6(2); e00009-15</a></li>



<li><sup>27</sup> <a target="_blank" href="http://mic.microbiologyresearch.org/content/journal/micro/10.1099/mic.0.000573" rel="noreferrer noopener"> Mikrobioloogia 17. november 2017</a></li>



<li><sup>28</sup> <a target="_blank" href="https://stuartbramhall.wordpress.com/2017/11/19/roundup-linked-to-antibiotic-resistance/" rel="noreferrer noopener"> Stuart Jeanne Bramhall 19. november 2017</a></li>



<li><sup>29</sup> <a target="_blank" href="https://geneticliteracyproject.org/2017/11/21/glyphosate-herbicides-may-contribute-antibiotic-resistance-study-finds/" rel="noreferrer noopener"> Geneetilise kirjaoskuse projekt 21. november 2017</a></li>



<li><sup>30</sup> <a target="_blank" href="https://www.courthousenews.com/monsanto-labeling-suit-advances-in-washington/" rel="noreferrer noopener"> Kohtumaja uudised 1. mai 2018</a></li>



<li><sup>31</sup> <a target="_blank" href="https://ota.com/sites/default/files/indexed_files/OTATradeReport_10-30-2017.pdf" rel="noreferrer noopener"> USA orgaanilise kaubanduse andmed: 2011–2016</a></li>



<li><sup>32</sup> <a target="_blank" href="http://www.farmtoconsumer.org/" rel="noreferrer noopener"> Talult tarbijale õiguskaitsefond</a></li>



<li><sup>33</sup> <a target="_blank" href="http://www.farmtoconsumer.org/raw_milk_map.htm" rel="noreferrer noopener"> Farm to Consumer Legal Defense Fund, osariikide kaupa toorpiimaseaduste ülevaade</a></li>
</ul>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
	</channel>
</rss>

<!--
Performance optimized by W3 Total Cache. Learn more: https://www.boldgrid.com/w3-total-cache/?utm_source=w3tc&utm_medium=footer_comment&utm_campaign=free_plugin

Page Caching using Disk: Enhanced 
Database Caching 28/179 queries in 0.024 seconds using Redis (Request-wide modification query)

Served from: fonte.news @ 2026-06-25 05:01:45 by W3 Total Cache
-->