Militariseeritud inforuum

Toimetaja märkus: “Alloleva artikli on tõlkinud AI ehk tehisintellekt. Tekstis võib esineda loogilisi ja grammatilisi vigu. Analüüsivõimega ja avatud mõtlemisega lugeja saab artikli mõttest aru ka siis kui kõik sõnad oleks kokku kirjutatud ja suudab näha sõnumi mõtet. Palun vabandust, kui kellegil kraabib silma, kui ta leiab kirjavigu ja tõlkes tekkinud loogika vigu ning selletõttu ta ei saa artikli sõnumist aru.”

Militariseeritud andmemaakleri areng

Tänapäeval ei tööta maailma majandus enam naftast, vaid andmetest. Vahetult pärast mikroprotsessori tulekut tuli internet, vallandades ookeanide all olevate fiiberoptiliste kaablite mähiste ja taeva kohal olevate satelliitide mähistes jooksvate andmete rünnaku. Kuigi sageli kujutatakse seda inimkonna vabastajana rahvusriikide rõhujate vastu, mis võimaldab geograafiliselt eraldatud kultuuride vahel varem võimatut omavahelist seotust ja sotsiaalset korraldust, et pääseda ümber maailma valitsuste vägivallamonopolist, sündis iroonilisel kombel internet ise suurimast sõjalisest impeeriumist, kaasaegsest maailmast – Ameerika Ühendriikidest.

ARPANET

Täpsemalt, Internet sai alguse ARPANETist, Advanced Research Projects Agency (ARPA) projektist, mis 1972. aastal sai tuntuks kui DARPA (Defense Advanced Research Projects Agency), mis praegu asub USA kaitseministeeriumis. ARPA lõi president Eisenhower 1958. aastal kaitseministri büroos (OSD) otseseks vastuseks USA suurimale sõjalisele rivaalile NSV Liidule, mis saatis edukalt orbiidile Sputniku, esimese andmeedastustehnoloogiaga tehissatelliidi Maa orbiidil. Kuigi ajalooliselt peeti kosmosevõistluse sünniks, algas tegelikkuses ARPA kujunemine nüüdseks aastakümneid kestnud andmemaaklerite militariseerimisega, mis viis kiiresti maailma muutvate arenguteni globaalsete positsioneerimissüsteemide (GPS), personaalarvutite ja võrgustike alal. arvutuslik teabetöötlus (“ajajagamine”), ürgne tehisintellekt ja relvastatud autonoomne droonitehnoloogia.

Hiljuti moodustatud ARPA määras oktoobris 1962 JCR Licklideri, endise MIT-i professori ja Bolt Beraneki ja Newmani (tuntud kui BBN, praegu kaitsetöövõtja Raytheoni omanik) asepresidendi , juhtima nende infotöötlustehnikate bürood (IPTO). BBN-is töötas Licklider välja varaseimad teadaolevad ideed ülemaailmse arvutivõrgu loomiseks, avaldades 1962. aasta augustis memosid , millest sündis tema galaktikatevahelise arvutivõrgu kontseptsioon. Kuus kuud pärast ametisse nimetamist ARPA-sse jagas Licklider oma IPTO kolleegidele memo , mis oli adresseeritud galaktikatevahelise arvutivõrgu liikmetele ja sidusettevõtetele, kirjeldades “ajajagatud arvutite võrku”, mis tugineb sarnasele kommunaalteenuste uurimisele, levitas arvutusi John Forbes Nash, Jr. oma 1954. aasta artiklis “Parallel Control”, mille tellis kaitsetöövõtja RAND – mis rajaks ARPANETi põhikontseptsioonid, mis on tänapäeva Interneti esimene rakendus.

Enne tehnoloogilisi uuendusi, mida Licklider ja tema ARPA kolleegid uurisid, põhines andmeside – sel ajal peamiselt kõne telefoniliinide kaudu – vooluahela kommuteerimisel, mille käigus ühendas kommutaatori operaator iga telefonikõne käsitsi, et luua spetsiaalne, otsast lõpuni analoog elektriühendus kahe osapoole vahel. RAND Corporationi Paul Baran ja hiljem ARPA ise hakkaksid töötama meetodite kallal , et võimaldada tohutut andmesidet osalise katkestuse korral, näiteks tuumasündmuse või muu sõjategevuse korral, mis viib mehitamata sõlmede hajutatud võrguni, mis lahterdaks soovitud teabe väiksemateks andmeplokkideks – tänapäeval nimetatakse pakettidena – enne nende eraldi marsruutimist, et pärast soovitud sihtkohta vastuvõtmist uuesti ühendada.

Kuigi tollased tehnoloogid seda kindlasti ei teadnud, lõi see nii hajutatud marsruutimise kui ka globaalse infoarvelduse saavutus andmepakettide kaudu täiesti uue kauba – digitaalsed andmed.

Relvastatud finantsluure lühiajalugu

Ammu enne seda, kui NSV Liit hirmutas USA-d ARPA-t ametlikuks vormistama, kuna kardeti militariseeritud satelliidirakendusi pärast Sputniku käivitamist, on andmemaaklerid mänginud olulist rolli sõjapidamises ja eriti sõjalise konflikti ümbritsevatel turgudel. Üks hästituntud, kuid varane näide juhtus Napoleoni sõdade ajal 19. ^sajandil , kui pangandust omav Rothschildide perekond kasutas postituvisid ja hobukullereid, et saada lahingutulemustega seotud teabe lahendamise eelist, suheldes samal ajal kiiresti oma kauplejatega Londonis. Need loomadest juhitud tehnoloogilised võtted võimaldasid Rothschildidega seotud maakleritel teha hästi informeeritud panuseid Prantsusmaa sõjaõhutamise tulemusele, et positsioneerida end suurte valuuta- ja kaubapanuste võitjate poolele. Seda sarnast, kuid moderniseeritud tehnikat kasutasid hiljem sellised tegelased nagu kaubakaupleja (ja Mossadi vara ) Marc Rich 1980. aastatel , kes kasutas satelliittelefone ja optiliste kujutiste tehnikat naftatankerite voogude jälgimiseks ja edastamiseks riikide vahel, andes oma tehingutele asümmeetrilise eelise, kui aktiivse naftadollari süsteemi raames. Samamoodi saavutas Louis Baconi Moore Capital oma esimesel aastal 86% kasumit, peamiselt tänu sellele, et ta nägi õigesti ette Saddam Husseini sissetungi Kuveidisse, mis oli tingitud sõjalistest allikatest pärit luureandmete nutikale jagamisele, ja naftahindadele, mis samal ajal aktsiaid lühikeseks muutis, õigeaegselt.

Kui kaasaegse sõja rinde arenes aeglaselt otsesest sõjalisest tegevusest relvastatud finantsspekulatsiooniks, muutus andmete turg sama väärtuslikuks kui kaitse-eelarve ise. Just sel põhjusel kerkis vajadus usaldusväärsete andmete järele riigi julgeoleku peamise probleemina, mis viis DARPA-st ja luurekogukonnast pärit arenenud andmemaaklerite arvukuseni, mis sarnaneb 21. ^sajandi Manhattani projektiga.

San Jose projekt: Google, Facebook ja PayPal

Näitena CIA riskikapitalifirma In-Q-Tel loomine ja Silicon Valleys asuvate riskikapitaliettevõtete levik, mis ühinesid Sand Hill Roadil Palo Altos, Kalifornias, viidi lõpule uue Ameerika andmemaaklerite saagi finantseerimine. Esimene ettevõte, kes Sand Hill Roadi autasustas, oli Kleiner Perkins Caufield & Byers, paremini tuntud kui KPCB, mis osales Interneti-pioneeride Amazoni, AOL-i ja Compaqi rahastamises ning asutas samal ajal otse Netscape’i ja Google’i. KPCB partnerite hulka kuuluvad sellised valitsusjuhid nagu endine asepresident Al Gore , endine välisminister Colin Powell ja Ted Schlein – viimane on In-Q-Teli juhatuse liige ja NSA nõuandekogu liige. KPCB-l oli ka intiimne side Interneti-võrkude pioneeriga Sun Microsystems , mis on tuntud enamiku võrgulülitite ja muu kaasaegse lairibamajanduse jaoks vajaliku infrastruktuuri ehitamise poolest.

Lisaks ilmselgele vajadusele andmemajanduse jaoks võrguinfrastruktuuri järele patenteeris varajane Suni töötaja ja võimalik KPCB partner Bill Joy laialdaselt kasutatava hajutatud failisüsteemi tarkvara, mida tuntakse NFS-i ehk Network File System nime all. Sun asutas 1990. aastate alguses ka avalikule sektorile keskendunud tütarettevõtte, mida tuntakse Sun Federali nime all. 1991. aastaks vastutas Sun Federal enam kui poolte tööjaamade eest, mida riigi kohalikud, osariigi ja föderaalvalitsused tellisid. Võib-olla maailma kuulsaima andmemaakleri Google, mille asutajad mõlemad tulid välja Stanfordi ülikoolist, külvasid endine Sun Microsystemsi asutaja Andy Bechtolsheim ja tema partner Etherneti kommutatsiooniettevõttes Granite Systems (hiljem omandas Cisco) David Cheriton koos Google’i kõige kuulsam tegevjuht Eric Schmidt , kes on Sun Microsystemsi endine tehnikajuht.

Silicon Valley väljatulek Põhja-California akadeemilisest ringkonnast ei olnud juhuslik ja tegelikult mõjutas seda otseselt klassifitseerimata programm, mida tuntakse Massive Digital Data Systems (MDDS) projektina. MDDS loodi CIA, NSA ja DARPA enda otsesel osalusel Stanfordi ja CalTechi arvutiteaduse programmides koos MIT, Harvardi ja Carnegie Melloniga. Quartzi aruannete kohaselt rahastavad ja juhivad seda selget mõju avaldavat uuringut riiklikule julgeolekule suures osas salastamata teadusagentuurid , nagu NSF (National Science Foundation), mis võimaldab “erasektoris arhitektuuri laiendada”. “Et saavutada seda, mida luurekogukond lootis.” MDDS-i valge raamat ilmus 1993. aastal ja mõne aasta jooksul jagati NSF-i kaudu üle tosina mitme miljoni dollari suuruse toetuse, et püüda kinni kõige lootustandvamatest jõupingutustest, tagades, et need jõupingutused muutuvad intellektuaalomandiks, mida kontrollib Ameerika Ühendriikide regulatiivne režiim.

“Tegevused ei muutu mitte ainult keerukamaks, vaid ka muutuvad nõudmised nõuavad, et IC [Intelligence Community] töötleks nii erinevat tüüpi kui ka suuremaid andmemahtusid,” seisab MDDS-i valges raamatus. “Järelikult võtab IC ennetava rolli tohutute andmebaaside tõhusa haldamise uurimise stimuleerimisel ja selle tagamisel, et IC nõudeid saab kommertstoodetesse lisada või kohandada. Kuna väljakutsed ei ole ühelegi agentuurile ainulaadsed, on kogukonna halduspersonal (CMS) tellinud massiivsete digitaalsete andmesüsteemide (MDDS) töörühma, et tegeleda vajadustega ning tuvastada ja hinnata võimalikke lahendusi.

Esimene teadlastele mõeldud klassifitseerimata infotund kandis pealkirja ” sulgede briifing ” ja see vormistati 1995. aastal Californias San Joses toimunud konverentsil, mille pealkiri oli “Massiivsete digitaalsete andmesüsteemide luurekogukonna algatuse teemal “Sulelindude sessioon”. Samal aastal anti üks esimesi MDDS-i stipendiume Stanfordi ülikoolile, mis oli juba kümme aastat NSF-i ja DARPA-stipendiumidega koostööd teinud. Selle grandi esmane eesmärk oli „väga keeruliste päringute päringute optimeerimine”, millele järgnes täpselt teine ​​​​toetus , mille eesmärk oli luua Internetis tohutu digitaalne raamatukogu. Need kaks stipendiumi rahastasid toonaste Stanfordi kraadiõppurite ja tulevaste Google’i kaasasutajate Sergey Brini ja Larry Page’i uurimistööd. Kaks luurekogukonna juhti kohtusid Briniga regulaarselt, kui ta oli veel Stanfordis ja lõpetas Google’i asutamiseni viivat uurimistööd. Kõik see maksti NSA ja CIA poolt MDDS-i kaudu antud toetustest.

Kuigi Google’i päritoluloo kirjeldamisel seda sageli ei käsitletud, nimetas MDDS-i grandi peamine uurija Google’it otseselt nende uurimistöö tulemuseks: “Selle põhitehnoloogiat, mis võimaldab leida lehti palju täpsemalt kui teised otsingumootorid, toetas osaliselt see toetus,” kirjutas Jeffrey Ullman. Seda kontseptsiooni täiendades selgitab Stanfordi Infolabi veebisait, et “Google’i algoritmide väljatöötamine viidi läbi mitmesugustes arvutites, peamiselt NSF-DARPA-NASA rahastatud Stanfordi digitaalraamatukogu projekti kaudu.”

Google seaks kindlasti edu standardi esimese Dot Comi mulli ajal. Kuid varsti pärast nende asutamist tekivad kaks sarnast Silicon Valley ettevõtet, millel on luurekogukonnaga olulised sidemed, ka MDDS-iga seotud kolledžitest – PayPal ja Facebook.

PayPali käivitasid 1998. aasta detsembris Confinity Inc. nime all asutajad Peter Thiel ja Max Levchin koos Luke Noseki ja Ken Howeryga. Ettevõte püüdis pakkuda finantsasutustele tehnoloogilist võimalust muuta mobiilsed ja veebipõhised majandustehingud turvaliseks, kasutades krüptograafiat – tehnoloogiat, mida tol ajal USA rangelt reguleeris. Thiel oli lõpetanud Stanfordi õigusteaduskonna 1992. aastal ja seejärel põgusalt töötanud Wall Streeti advokaadibüroos Sullivan & Cromwell – see juriidiline praktika on juba ammu tuntud oma sidemete poolest USA luureaparaadiga . Alguses tegutses Confinity Inc. Californias Palo Altos asuvas University Avenue 165-s , hoones, kus Google oli varem nende kujunemisaastatel majutanud, olles varem jaganud kontorit Elon Muski X.com-iga.

Nendel kujunemisaastatel tegi PayPali meeskond tihedat koostööd luurekogukonnaga. Levchin ütles hiljem Charlie Rose’ile antud intervjuus , et: “Ma arvan, et valitsus, mis teeb koostööd erasektoriga, on suurepärane asi. Kui töötasime PayPalis turva- ja pettustevastaste meetmete kallal, tegime koostööd kõigi mõeldavate kolme- ja neljatäheliste agentuuridega ning need olid ühed parimad ja produktiivsemad suhted, mis mul ärimehena on olnud… Ma arvan, et kui eraisiku sektor saab neid aidata, peaksime seda tegema. Tänu oma kasutajaskonna enneolematule viiruslikule kasvule kulutasid PayPali insenerid suure osa ettevõtte asutamisperioodist tarkvara loomisele , et aidata tuvastada petturlikke tehinguid, et leevendada ökosüsteemis lokkava pettuse kasvavaid kulusid, töötades lõpuks välja adaptiivse algoritmi nimega “Igor”, pärast Vene kurjategijat, kes PayPali pettuste osakonda sageli mõnitas.

Aastal 2003, aasta pärast PayPali müüki eBayle, pöördus Thiel Stanfordi vilistlase Alex Karpi poole uue ettevõtmise kontseptsiooniga: “Miks mitte kasutada Igorit terroristide võrgustike jälgimiseks nende finantstehingute kaudu?” Thiel võttis PayPali müügist raha ettevõtte käivitamiseks ja pärast mõneaastast investorite otsimist sai vastloodud Palantir hinnanguliselt 2 miljoni dollari suuruse investeeringu CIA riskikapitalifirmalt In-Q-Tel. Palantiri kaasasutajad konsulteerisid John Poindexteriga, kui ta oli DARPA tollal hädas olnud Total Information Awarenessi juhina, püüdes erastada vastuolulist jälgimisprogrammi. 2020. aastal rääkis Intelligencer investeeringuga seotud endise luureametnikuga, kes väitis, et CIA lootis, et “Silicon Valley tehniliste teadmiste ärakasutamine” võimaldab tal “integreerida väga erinevaid andmeallikaid, olenemata vormingust”.

2013. aasta seisuga olid Palantiri klientide nimekirjas “CIA, FBI, NSA, CDC – haiguste tõrje keskus, merejalaväe korpus, õhuvägi, erioperatsioonide väejuhatus, West Point ja IRS” ja “umbes 50% tema ärist” ” tuleneb avaliku sektori lepingutest. Palantir on tihedalt seotud USA valitsusega, kuid selle rahaline kõrvalettevõte Palantir Metropolis on keskendunud “analüütiliste tööriistade” pakkumisele “riskifondidele, pankadele ja finantsteenuste ettevõtetele”, et üksteist üle kavaldada. Nagu The Guardian teatab: “Palantir ei paku Pentagonile mitte ainult ülemaailmset jälgimist ja andmepõhise sõjapidamise masinat, vaid juhib ka Wall Streeti.”

Facebook, erinevalt Palantirist, oli üks sõidukitest, mida kasutati USA vastuoluliste sõjaliste seireprojektide erastamiseks pärast 11. septembrit, olles samuti sündinud ühest MDDS-i partnerist, Harvardi ülikoolist. PayPali ja Palantiri kaasasutaja Peter Thiel sai Facebooki esimeseks oluliseks investoriks failijagamise pioneeri Sean Parkeri korraldusel, kelle esimene kokkupuude CIA-ga leidis aset 16-aastaselt . See, mis Facebookist sai pärast Thieli ja Parkeri kaasamist, sarnanes nii hirmuäratavalt sama ajastu teise suletud DARPA projektiga, mida tuntakse LifeLogi nime all, et LifeLogi arhitekt ja DARPA projektijuht on isegi märganud otseseid paralleele. Üks neist paralleelidest, mida endised DARPA projektijuhid ei maininud, on tõsiasi, et Facebook käivitas samal päeval, kui LifeLog suleti. Facebooki pikaajalised sidemed sõjaväe- ja luurekogukondadega ulatuvad palju kaugemale oma päritolust, sealhulgas paljastused tema koostööst spiooniagentuuridega Snowdeni lekete osana ja selle rollist mõjutusoperatsioonides – mõned on isegi otseselt kaasanud Google’i ja Palantiri.

Facebooki ülemaailmse leviku väljaütlematu tulemus oli esimese digitaalse ID-süsteemi kaval ja ümmargune loomine – see on tulevase digimajanduse vajadus. Kasutajad seadistaksid oma profiilid, varustades sotsiaalvõrgustikku suure hulga isiklike andmetega, kusjuures Facebook saab neid andmeid kasutada suurte ühendusvõrkude loomiseks muidu tundmatute sotsiaalsete rühmade vahel. On isegi tõendeid selle kohta, et Facebook genereeris kohatäitekontosid isikutele, kes ilmusid kasutajaandmetes, kuid kellel ei olnud oma profiili. Nii Google kui ka PayPal kasutaksid sarnaseid digitaalseid identifitseerimismeetodeid, et võimaldada kasutajatel teistele veebisaitidele sisse logida, luues koostalitlusvõimelisi identifitseerimissüsteeme, mis võivad Internetti tungida.

Sarnane areng toimub ka finantssektoris, kuna andmemaaklerite sotsiaalvõrgustikud – sealhulgas Facebook ja Musk’s X (endine Twitter) – kujutavad end finantsteenuste ettevõtete tulevikuna. See idee on mõttekam, kui arvestada, et raha ise on kommunikatsioonitehnoloogia ja seda saab hõlpsasti sisse ehitada olemasolevatesse suhtlusplatvormidesse – eriti nendesse, mida juhivad kasutajaandmed ja identiteedisüsteemid. Samal ajal näeme finantsteenuseid, nagu suurim dollarite stabiilsemüntide emitent Tether – kellel on liigsed sidemed PayPaliga –, kes kulutavad miljoneid investeeringuteks järgmise põlvkonna andmemaakleri tehnoloogiasse. Tether on hiljuti rahastanud Maa seire/Satellite-as-a- Service ettevõtet Satellogic, ajukiipide ettevõtet Blackrock Neurotech, tehisintellekti arvutusettevõtet Northern Data ja isegi Rumble’i , Thieli rahastatud Google’i YouTube’i konkurenti.

Avalik-privaatne, era-avalik

Nagu ülalpool kirjeldatud, on selge, et avaliku sektori luurekogukond kasutas erasektori loori, et luua rahalisi stiimuleid ja kommertsrakendusi kaasaegse andmemajanduse ülesehitamiseks. Lihtne pilguheit Ameerika majanduse seitsmele suurimale aktsiale demonstreerib seda kontseptsiooni, tarkvara poole juhivad Meta (Facebook), Alphabet (Google) ja Amazon – mille asutaja Jeff Bezos on ARPA asutaja Lawrence Preston Gise’i lapselaps . Microsoft, Apple, NVIDIA ja Tesla juhivad riistvarakomponente. Kui paljudel neist ettevõtetest on inkubatsiooni ajal tohutud sidemed luurekogukonna ja avaliku sektoriga, siis nüüd juhivad need erasektori ettevõtted avaliku sektori globaliseerumist ja riikliku julgeoleku huve.

Ameerika andmemajanduse tulevik paikneb kindlalt kahe samba – tehisintellekti ja plokiahela tehnoloogia – vahel. Tuleva Trumpi administratsiooni tihedate nõuandesidemete tõttu PayPali, Tetheri, Facebooki, Palantiri, Tesla ja SpaceX-iga on selge, et andmemaaklerid on naasnud Pennsylvania Avenue’le. Tehisintellekt nõuab tohutul hulgal heliandmeid, et tehnoloogidele kasu oleks, ja nende erasektori asjatundjate pakutavad andmed on valmis nende õppemooduliteks toita – kindlasti pärast kopsakate valitsuslepingute sõlmimist. Eraettevõtted, mis kasutavad oma žetoonide väljastamiseks avalikke plokiahelaid, ei loo USA-le mitte ainult olulisi võimalusi oma võlaprobleemi lahendamiseks, vaid toimivad samal ajal ka “järelvalve õnnistuseks”, nagu ütles endine CIA direktor.

Trumpi administratsiooni omaks võtnud plokiahela – ise andmete avaliku ja erasektori kommertsialiseerimise viimane iteratsioon, hoolimata selle libertaarsest poosist – näitab aastakümneid kestnud tehnokraatliku dialektilise trooja hobuse kulminatsiooni. Peaaegu kogu maailma uude finantssüsteemi surumiseks vajalikku põhitehnoloogiat kasvatas maailma suurima impeeriumi sõjaväe- ja luurekogukond varjus. Kuigi tehnoloogia võib kindlasti pakkuda lahendusi suurema tõhususe ja majandusliku õitsengu saavutamiseks, saab samu vahendeid kasutada ka maailma kodanike edasiseks orjamiseks.

See, mis kunagi näis meid sõnavabaduse ja rahalise vabaduse poole kutsuva suunatulena, ei ole midagi muud kui onu Sami saapa sära, mis teeb järgmise sammu.

Artikli toimetas Veiko Huuse, allikas ja autor: Mark Goodwin – on endine Bitcoin Magazine’i peatoimetaja ja raamatu The Bitcoin-Dollar: An Economic Monomyth autor .

Loe lisaks:

Maatriksist välja ja teadvus oma kontrolli alla – Veiko Huuse raamat Kõiksus

Kas  Uus Maailmakord võib  kasutada kallutatud, eelnevalt manipuleeritud   tehisintellekti  programme, et püüda “deprogrammeerida” ebapopulaarsete arvamustega inimesi, veendes neid, et nende loogika ei tööta?

Hiljutine  John Templetoni fondi  selleteemaline  uuring  võib anda niinimetatud vandenõuteoreetikutele veel ühe asja, mille suhtes olla paranoiline, kirjutab  Popular Science .

Kriitikud on juba andnud häirekella, et vasakpoolsed radikaalid  Silicon Valleys  ja mujal manipuleerisid AI treenimiseks kasutatavate algoritmidega, nii et see läks automaatselt konservatiivsetele eelarvamustele.

Järgmise sammuna võib programmeerida kõik keelatud vaatenurgad “vandenõuteooria” valdkonda. Seejärel esitavad võimsad arvutid inimkasutajatele väljakutse loogikalahingule, mis paratamatult on nende vastu kuhjatud “tort ilma kirsita” andmetega.

Uuring pealkirjaga “Vandenõuuskumuste püsiv vähendamine tehisintellektiga peetavate dialoogide kaudu” püüdis võidelda levinud arvamusega, et mõned inimesed ei muuda oma meelt isegi siis, kui neile esitatakse faktid ja tõendid.

Käsitledes “põhjendamata vandenõuteooriatesse laialt levinud uskumuse” probleemi, väitsid teadlased, et vastupidiselt teaduslikule narratiivile saab vandenõuteooriate vastu võidelda süstemaatilise  faktide kontrollimise teel .

Nende testitud teooriate hulgas oli traditsioonilisemaid vandenõusid, nagu näiteks John F. Kennedy mõrva või tulnukate maandumise võimalus, mis olid Ameerika Ühendriikide valitsusele teada.

Kuid teised hõlmasid otsesemalt politiseeritud väiteid, nagu  COVID-i sulgemiste seaduslikkus või 2020. aasta presidendivalimiste  kehtivus  , mis mõlemad on „avalikkuse suur mureallikas”.

Uuring viidi läbi konspiratiivsetel osalejatel tehisintellektiga põgusates vestlustes, mille eesmärk oli “ravida” osalejaid nende näiliselt valedest arvamustest.

Teadlased jõudsid järeldusele, et “ravi vähendas osalejate usku nende valitud vandenõuteooriasse keskmiselt 20% võrra”, mis viitab sellele, et inimeste “ravimine” teatud faktidega võib nende arvamusi tõepoolest muuta, eriti kui need faktid pärinevad tehisintellekti robotitest.

Saadud “ravi” väidetavalt “püsis kahanemata vähemalt 2 kuud”, mis tähendab, et selline konditsioneerimine võib lõppeda vandenõuteoreetikute regulaarse raviga.

Lõppkokkuvõttes leiti, et tehisintellekti konditsioneerimine on potentsiaalselt kasulik vahend selliste inimeste “psühholoogiliste vajaduste ja motivatsioonide” lahendamisel. Teadlased oletasid, et tehnoloogiat võidakse lähiaastatel veebis rakendada (on vaikimis juba rakendatud), eriti veebifoorumites või sotsiaalmeedias.

“Toon näiteks enda juhtumi, kus minu isiklik Facebook konto suleti mõned aastad tagasi Facebook töötajate poolt “tõendamata vandenõuteooriate levitamise ja FB reeglite rikkumise” tõttu. Minule anti eluaegne keeld FB konto loomiseks:). Tegin 13.09.2024 proovi, et kas FB avab mulle konto või mitte. Kui olin enda nimel konto kinnitanud ja seaded paika pannud, saabus 1-2 min hiljem ekraanile teade, et mul pole luba antud konto avamiseks seoses kunagiste reeglite rikkumisega…… Vahemärkusena ütlen, et minu 2020-2021 aasta postitused olid Covid pettustest ja WEF kuritegudest inimkonna vastu, mis tänaseks on leidnud ka tõestust, et ma ei eksinud. Kui keegi kuuleb ja näeb Mark Zuckerbergi rääkimas, et ta ei tsenseeri ja arvamused on vabad, nagu hiljuti Twitter X tema sellekohaseid kommentaare jagas, siis M.Z ilmselgelt valetab. Tsenseerib tegelikult ka Twitter X ja kõik teised suhtlusplatformid. Minul on isiklikud kogemused ja sellest minule piisab. Olen testinud ka AI programme, mis on samuti tugeva tsensuuri all ja AI robotid keelduvad vastamast kui info pole “ametliku teadusega kooskõlas”. Matrixi looja “Olendrass”, “Rahajumal” ja “Tehisjumal” koos kontrollivad matrixis kõike.” – Veiko Huuse

Artiklis kasutatud allikas: Jacob Burns saidi HeadlineUSA.com

Loe lisaks

USA maksumaksja tasus üle 30 milj USD et sõjatööstus saaks käivitada AI relva:

Satelliitide juhtimisel süsinikukrediidi riigipööre

Hoiatus: Käseolev artikkel on tõlgitud AI abiga ja võib esineda loogika ja grammatika vigu.

Üle Ladina-Ameerika kaldade pühkimine pärineb Ameerika Ühendriikide riskikapitali ökosüsteemi kõige röövellikumalt isikult. See on jultunud katse kehtestada välismõju kogu Ladina-Ameerikas ja ähvardab ümber kujundada piirkonna struktuuri ja selle inimeste igapäevaelu. Selle keskmes on kohalike omavalitsuste tasandil võetud lepinguliste kohustuste kogum, mis on kantud kogu Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse, mida toetab luurega seotud satelliidiettevõte ja mida kontrollib erasektori konsortsium, mis koosneb roheliseks pestud rahastajatest, mille eesmärk on muuta regiooni, pöörates metsad omakapitaliks ja süsiniku ühikuteks. Samal ajal kohustab see kohalikke omavalitsusi kulutama looduskaitsevahendeid projektidele, mis rahastavad veelgi loodust ja aitavad kaasa mandritevahelise nutika võrgu rajamisele. Üks selle peamisi ambitsioone näib olevat piirkonna võlakoormuse süvendamine mitmepoolsete arengupankade kaudu ja kontinendi dollariseerimine riiklikult tasandilt üles süsinikuturgude kaudu, mida toetab digitaalne pearaamat(plokiahel tarkade lepingutega – blockchain with smart contract).

See, mis näib olevat progressile ja ühenduvusele suunatud tehnoloogiline ime, sisaldab tumedamat tegevuskava – seda, mis põimub planeedi jälgimise, rahalise röövimise, geopoliitilise manööverdamise ja võlgadesse mattunud ressursirikka kontinendi domineerimise.

See suurejooneline kujundus, mida tuntakse akronüümi GREEN+ all ja mille loojateks on digitaalse dollari ja erasektori võlaskeemide staarid, on vaikselt juurdunud läbi kohaliku tasandi poliitiliste segaduste võrgu. Isegi Drexel Burnham Lamberti rämpsvõlakirjade skandaali võtmetegelane mängib rolli. Hämmastav on see, et kõik Ladina-Ameerika pealinnad on innukalt alla kirjutanud, ilmselt pole teadlikud nende näiliselt healoomuliste partnerlustega seotud nööridest, samas kui enamik piirkonna omavalitsusi on võtnud nende samade rühmadega kohustusi, mis sunnivad neid liituma programmiga GREEN+ paari nädala jooksul. (Loodetavasti) heatahtlikud piirkondlikud valitsused on tahtmatult sillutanud teed ulatuslikule järelevalveaparaadile, mis on seotud Ameerika luurega, mis ähvardab edusammude ja kliimakriisiga võitlemise varjus õõnestada privaatsust ja kodanikuvabadusi.

Edasisel vaatlusel näitavad GREEN+ seosed häirivat narratiivi finantshuvidest, mis sulavad kokku geopoliitiliste ambitsioonidega. Satelliidiettevõtte toetajatel on sidemed USA finantspoliitika ja -regulatsiooni kõrgeimate ametkondade endiste liikmetega kõrvuti erakapitali loomise peamiste arhitektide ja kasusaajatega, eesmärgiga tugevdada kontrolli rahavoogude üle Ladina-Ameerikas, jagades raskustes valitsemissektori võlga avalikult erasektorile. Nagu see kaheosaline seeria näitab, ei seisne see kooskõlastatud jõupingutus üksnes jälgimises – see on kalkuleeritud samm edasise dollariseerimise suunas, mis tugevdab ettevõtete ja tehnoloogiliste monopolide haaret Ameerika majandusmaastiku üle.

Skeemi pooldajad räägivad ka sellest, kuidas see edendab märkimisväärselt Ameerika “majanduslikku” ja “piirkondlikku” integratsiooni, kutsudes esile ühtsuse nägemusi, varjates samal ajal nende majandusliku domineerimise ja tugevama piirkondliku valitsemise tegevuskava tegelikku olemust. Nende mudel, mis meenutab jubedalt ELi üleminekut vabast ametiühingust eurodollari kaudu USA ikkega seotud bürokraatlikuks behemotiks(juutide religioonis on see mingi paha olend ja pahade tegelaste tegevus), loob aluse valimata üksustele poliitika jõustamiseks programmeeritava raha abil, mida võimaldavad plokiahelate nutikad lepingud ja mille eesmärk on kasu tuua vähesed paljude arvelt. See, mis meie ees ei realiseeru, ei ole lihtsalt tehnoloogiline areng, vaid vaikne pankurite riigipööre – see, mis paneb aluse maa hõivamisele ja invasiivsele järelevalvele progressi ja säilitamise varjus. See on narratiiv, mis kajab läbi ajaloo, kus luureandmetega seotud tegelased ja röövellikud finantshuvid koonduvad globaalse lõuna saagiks, jättes nende jälgedele majandusliku ekspluateerimise ja geopoliitilise manipuleerimise. See, mis maskeerub üksikisikute ja keskkonna jaoks progressiks, võib väga hästi olla uue allutamise ja kontrolli ajastu kuulutaja.

PROGRAMM ROHELINE+

2022. aastal tulid mitmed rühmad kokku,  et käivitada  jurisdiktsiooniprogramm GREEN+ (valitsuse heitkoguste vähendamine keskkonnaalase neto + kasu saamiseks), mis on esimene programm, mis jälgib satelliidi abil kõiki planeedi piirkondlikke kaitsealasid, ning sõlmides lepinguid paljude kohalike ja osariikide valitsused – edendavad ja süvendavad Ameerika majanduslikku integratsiooni, kehtestades vaikselt kogu kontinendi hõlmava  plokiahelapõhise süsinikuturu.

GREEN+-i  on selle asutamisest saadik katsetatud  käputäies Ladina-Ameerika linnades ja see peaks ülemaailmselt turule tulema vaid mõne nädala pärast. Suurem osa GREEN+ lepingutest „riigipiirkondade” valitsustega on keskendunud Ladina-Ameerikale.  Programmi kohaselt on piirkondlikud lepingud kehtestanud “reeglid ja nõuded, mis võimaldavad raamatupidamist ja krediteerimist GREEN+ poliitikate ja meetmete ja/või integreeritud projektidega, mida rakendatakse kasvuhoonegaaside vähendamise tegevustena”, kusjuures GREEN+ on kirjeldatud kui “planeedi uut piirkondliku valitsuse nõuandemehhanismi.”

Programmi võtmeks on teenused, mida pakuvad GREEN+ asutajaliige  Satellogic , Argentinas asutatud ettevõte, mis  on tihedalt seotud  Peter Thieli Palantiri ja  Elon Muski SpaceX-iga  , mis on spetsialiseerunud allameetri eraldusvõimega satelliitseirele. Satellogic,   USA valitsuse töövõtja ja mille asutajad olid ka varem  USA DHS-i, NSA ja DARPA kontaktisikud, edastab GREEN+ valitsuskoalitsioonile, kuhu kuuluvad valitsusvälised organisatsioonid CC35, Global, kogu maailma kaitsealade seireandmed Footprint Network, energiakoalitsioon ja teised “austatud sidusrühmad”.

Pressiteate kohaselt   , milles kirjeldatakse üksikasjalikult Satellogicu liitu GREEN+-ga, võimaldavad satelliitseire andmed üksikisikutel, organisatsioonidel ja ülemaailmsetel turgudel täpselt jälgida allakirjutanud jurisdiktsioonide vastavust metsade hävitamise vältimiseks. Kuid muu pressiteates sisalduv teave näitab, et metsi hakatakse tegelikult jälgima eesmärgiga luua “usaldusväärseid” süsinikdioksiidi ühikuid, millega GREEN+ kaubeldakse kohalike valitsuste nimel. Pressiteates öeldakse ka, et GREEN+ liit Satellogicuga „edendab energiaheite tulevast mõõtmist planeedi enim asustatud piirkondades” ehk kosmosest tuleva süsinikuheite seiret. Satellogic saatis 2022. aastal oma pilootprojekti raames orbiidile mõned GREEN+-ga seotud satelliidid ning ülejäänud osad on kavas välja saata käesoleva aasta aprillis Miami kliimanädala ajal. Satellogicu varasemad ja tulevased GREEN+ satelliitide orbiidid viidi/viimatakse läbi  koostöös  Elon Muski ettevõttega SpaceX, mis on samuti  USA sõjaväe ja USA luureagentuuride töövõtja .

Kuigi programm on kavandatud majanduslike stiimulite väljatöötamiseks kliimamuutuste leevendamiseks, põhineb programm California  vastuolulisel  ja  muret tekitaval  ülempiiri- ja kaubandusprogrammil ning selle on loonud (ja seda rakendavad) üksikisikud ja ettevõtted, kes soovivad varjatult dollariseerida ladina keelt. Ameerika ja/või neil on sügavad sidemed USA luurega. Selle lõplikud ambitsioonid ulatuvad palju kaugemale süsinikuturgudest ja püüavad kasutada satelliitseiret süsinikdioksiidiheite tasemete jõustamiseks nii linna- kui ka maapiirkondades. Samuti püüab see kehtestada uue finantssüsteemi, mis keskendub energia, kaupade ja loodusvarade “krediidile”, mida toetab ulatuslik ja invasiivne järelevalve, mida rõhutab moto: ” Maa vaatlus on säilitamine .”

GREEN+ loonud allianssi  kuuluvad  valitsusvälised organisatsioonid CC35, Global Footprint Network (GFN), Arnold Schwarzeneggeri katalüütiline finantseerimisfond (CFF, endine R20) ja The Energy Coalition (TEC); Gibraltaril asuv advokaadibüroo Isolas; ülemaailmne kindlustushiiglane Lockton; satelliitfirma Satellogic; “roheline” plokiahela ettevõte EcoRegistry; Ladina-Ameerika domineeriv süsinikdioksiidi krediidi sertifitseerija Cercarbono; ja Rootstock (RSK), bitcoini külgahela protokoll, mis vastutab nutika BTC eest. Mitmed liidu liikmed, ehkki nende arv on ebaselge,  tegutsevad nüüd  osana konsortsiumist,  mis on seotud ettevõttega Global Carbon Parks, mida käsitletakse üksikasjalikumalt käesolevas artiklis hiljem ja mis nüüd haldab  GREEN+ peamisi aspekte . GREEN+ asutamisega seotud valitsusvälised organisatsioonid (st CC35, GFN, CFF ja TEC) on need, kes tegelikult juhivad Californiast pärit programmi GREEN+.

Nagu eelnevalt mainitud, võtab programm süsinikku “tõhusalt kaitstud alade jurisdiktsiooni all olevatel aladel”, st linnas, maakonnas, provintsis või osariigis/regioonis, ja teisendab need süsinikuühikuteks.  Programmi kohaselt “kaubeldakse nende krediitidega [süsiniku] tasaarveldusturul ja tulu hoiustatakse sihtfondi”, mida kontrollib GREEN+ ja mida tuntakse GREEN+ Trust nime all. Seda usaldust  juhivad  määratlemata isikud, kes töötavad ettevõtetes Lockton, Isolas ja Rootstock.  Alejandro Guerrero , Locktoni Argentina ja Uruguay filiaali juht, on usaldusfondi ainus avalikult tunnustatud liige.

Teisel  GREEN+ algatusega seotud veebisaidil kirjeldatakse esialgset protsessi järgmiselt:

1. Avalikud ja eralepingud [riigist madalama] valitsuse ja haldajate vahel sõlmitakse ilma ettemaksuta.
2. Haldurid kauplevad süsinikuühikutega, mida toodavad kohalikud valitsused (avalik sektor), mis sõlmivad erasektoriga lepinguid vabatahtlikel süsinikuturgudel.
3. Nendest kohalike valitsuste sõlmitud lepingutest saavad arukad lepingud ja süsinikdioksiidi ühikud märgistatakse seejärel jälgitavuse tagamiseks.
4. GREEN+ Trust hoiab valitsuse vahendeid tingdeponeerimisel.

Seejärel  tehakse „jurisdiktsioonialgatuse krediteerimisperioodil perioodiliselt sihtfondide osaline  vabastamine ”. Sellest “osalisest vabastamisest” arvatakse maha “protsentuaalne tegevustasu” (protsenti ei avaldata programmi dokumentides) ja makstakse GREEN+ programmile, samas kui eraldi (ja samuti avaldamata) tasu “ROhelise+ toimimise eest” arvatakse maha. Usalda.” Ülejäänud osa väljamakseid tehakse igal aastal kümne aasta jooksul ja  GREEN+ koostatud graafikute järgi  jäävad need maksed samaks, fikseeritud väärtuseks isegi siis, kui kaitsealade süsinikuühikute väärtus kasvab.

40–60% vahenditest, mida piirkondlikud valitsused tegelikult saavad,  saab kasutada looduskaitsele suunatud projektide kavandamiseks ja elluviimiseks, samas kui ülejäänud osa „eraldatakse uuteks jurisdiktsiooni alla kuuluvateks CO2-heite vähendamise algatusteks”, mis võivad toota täiendavaid või sellest tulenevaid süsinikdioksiidi ühikuid. Neid “tulemuslikke” krediite pakutakse seejärel “eelistatud võimalusena investoritele, kes ostsid kaitsekrediiti algselt 50% soodushinnaga, mis arvutatakse praeguse turuhinna alusel”. Kuid hiljem  samas dokumendis öeldakse programmis, et kaitseprojektide “esmaseks elluviimiseks vajalik summa” “ei tohi ületada 20% [fondist GREEN+] jurisdiktsioonialgatuseks eraldatud vahenditest”. On selge, et looduskaitsega seotud projektide jaoks tegelikult tekkivate rahaliste vahendite hulk on minimaalne ja isegi parimal juhul jääb see alla poole süsinikdioksiidi ühikute enda tekitatud kapitalist. Kuid nagu näeme, tuleb neid “kaitse” projekte teha koostöös Global Carbon Parksi heakskiidetud partneritega, kes – nagu ka organisatsioon ise – on seotud röövellike finantshuvide ja küsitavate motiividega oligarhidega.

Rahalistest vahenditest, mida valitsused programmi GREEN+ raames tegelikult saavad, on pool ametlikult ette nähtud kaitsega seotud projektide jaoks, samas kui teine ​​pool on mõeldud dekarboniseerimisega seotud projektide jaoks. Global Carbon Parks- GREEN+ veebisaidil märgitakse aga, et süsinikdioksiidiheite vähendamise projektid tuleb läbi viia koos Community Electricityga, mis on osa ülemaailmsetest süsinikuparkidest ja on tihedalt seotud GREEN+ alliansi liikme Energiakoalitsiooniga (TEC). Nagu hiljem arutatakse, üritavad TEC ja Community Electricity koos luua mandritevahelist “nutikat” võrku Ameerikas ning osalevad ka “nutikate” linnade ja eeslinnade arendamise püüdlustes.

Mis puutub GREEN+ looduskaitseprojektidesse, siis veebilehel on kirjas, et „50% pealinnale [linn GREEN+ osana] laekuvatest ressurssidest tuleb kasutada sotsiaalse ja keskkonnamõju saavutamiseks kaitstud linnapiirkondades koos partneritega nagu Cities4Forests. Cities4Forestsi asutas Maailma Ressursiinstituut (WRI), Maailma Majandusfoorumi sidusettevõte ja kahtlustatava CIA USAID-i töövõtja  , mis keskendub ressursside jätkusuutlikkusele. WRI-d  rahastavad  USA ja mitmed Euroopa valitsused, miljardärid Bill Gates, Jeff Bezos ja Mike Bloomberg, samuti Google, Meta/Facebook, Sorose perekonna Open Societies Foundations, ÜRO, Walmart, Maailmapank ja Maailma Majandusfoorum, teiste hulgas. WRI Cities4Forests jagab paljusid  samu  rahastamisallikaid  , nagu Ühendkuningriigi, Saksamaa, Taani ja USA valitsused , samuti Maailmapank ja Caterpillari sihtasutus. Teiste rahastajate hulka kuuluvad Wall Streeti hiiglane Citi Group, Rockefeller Foundation ja Inter-American Development Bank (IDB). Nimelt tegid Rockefelleri sihtasutus ja IDB hiljuti  koostööd,  et luua sisemine vahetusgrupp, mis on olnud looduse finantseerimise eestvedajaks loodusvarade korporatsioonide (NAC) loomise kaudu. Nagu  Unlimited Hangout  varem teatas , loovad NAC-id korporatsioone, mis võtavad kontrolli loodusvarade üle, mis varem kuulusid ühisomandisse, nagu metsad, jõed ja järved, ning müüvad seejärel osa nendest varadest Wall Streeti varahalduritele, riiklikele investeerimisfondidele ja muud finantsasutused, et teenida kasumit nende sihitud vara „säilitamise” varjus.

Pole üllatav, et enamik Cities4Forestsi projekte, näiteks need, mis ehitatakse GREEN+ vahenditega, on sarnased NAC-idega, kuna need keskenduvad loodusvarade ja “looduskapitali” kasutamisele uute finants- ja kindlustustoodete tootmiseks. Cities4Forestsi looduskaitseprojektide näited hõlmavad  metsade vastupidavuse võlakirja väljatöötamist  ja  India looduspõhiste lahenduste foorumit . Üks Indias asuva foorumi “põhipartnereid” on looduskaitse, mida on aastaid juhtinud Wall Streeti pankurid ja mis on   teiste “looduspõhiste lahenduste” hulgas olnud vastuolulise “kaitsevõlgade” vahetustehingu kaasaegse iteratsiooni pioneeriks . Cities4Foresti rahastajad ja selle looja WRI on samuti tihedalt seotud rühmitustega nagu Glasgow Alliance for Net Zero  (GFANZ) ja ÜRO toetatud kliima rahastamise algatustega, mis  püüavad avalikult   kasutada võlaimperialismi maailmamajanduse karjatamiseks, keskendudes esilekerkivale majandusega turgudele ja nende viimisega  uude ülemaailmse finantsjuhtimise süsteemi .

Seega lähevad „säilitamise” ja „dekarboniseerimise” jõupingutused, mida kohalikud valitsused peavad rakendama oma lepinguliste lepingute osana GREEN+-ga, projektidele, mis on seotud kas nutika võrgu/targa linna arendaja Community Electricity või lääne oligarhide toetatud looduskaitseorganisatsiooniga, rahvusvahelised korporatsioonid ja pangad, mis püüavad loodust rahastada ja rahaks muuta selle säästmise varjus.

CC35 JA SUBNATIONAL PIVOT

CC35 ehk Ciudades Capitales de las Americas frente al Cambio Climático (Ameerika pealinnad, mis seisavad silmitsi kliimamuutustega) on GREEN+ programmi kõige nähtavam organisatsioon ja üks selle juhtimiskomitee liikmetest. CC35 eesmärk on Ameerika (Põhja-, Lõuna- ja Kesk-) majanduslik lõimumine kooskõlastatud kliimamuutuste poliitika kaudu, täpsemalt Ameerika-vahelise süsinikuturu loomine, kusjuures GREEN+ on selle turu rakendamise vahend. Rühm keskendub piirkondlikele valitsustele, nimelt Ameerika pealinnadele, hoides sellega mööda riikide valitsustest kliimamuutustega seotud poliitikas.

Sebastián Navarro, CC35 peasekretär,  ütles programmi kohta GREEN+ kohta  , et: “Oleme halastamatud programmi GREEN+ juhtimisest nendega, kes soovivad jätkata inimkonna tulevikuga mängimist,” lisas, et nende “halastamatu” Sellele lähenemisele aitaks oluliselt kaasa Satellogicu satelliitseire võimekus, mis ühtlasi “tekitaks enneolematu usaldusväärsuse kaitsest toodetud süsinikuühikute investorite seas”. Navarro lubadus olla “halastamatu” Ameerika metsade satelliitseirerežiimi juhtimisel, et luua “suure usaldusväärsusega” süsinikdioksiidi turge.

Kuigi CC35 on loodud algatuseks “sündinud Ladina-Ameerikast”, on CC35  registreeritud Miamis ; Florida (eriti Coral Gables) ning seda on pikka aega rahastatud ja USA-s asuvate huvidega partneriks olnud. Näiteks CC35  esimesed partnerid  olid R20 (Regions of Climate Action, nüüd Catalytic Finance Foundation), California endise kuberneri Arnold Schwarzeneggeri koostöös ÜROga loodud rühm ja Leonardo DiCaprio fond. Sealt edasi tegi CC35  koostööd  ÜRO ja ÜROga seotud organisatsioonidega ning Pegasus Capital Advisorsiga, kes  rahastab ka  CC35 ja Schwarzeneggeri R20/Catalytic Finance Foundationit. R20/Catalytic Finance, nagu ka CC35, keskendub oma tähelepanu „riigist madalamatele” valitsustele.

Pegasus Capital on ettevõte  , mille on loonud  Craig Cogut, kes   on nüüdseks surnud Drexel Burnham Lamberti rämpsvõlakirjade finantsskandaali võtmeisik . Drexeli rämpsvõlakirjade osakond eesotsas Michael Milkeniga tegeles ilmselgelt ebaseadusliku tegevusega ja kasutas rämpsvõlakirju, et aidata enne panga kokkuvarisemist soodustada suurte korporatsioonide ülevõtmist ajastu kurikuulsate “korporatiivraiderite” poolt. Täpsemalt oli Cogut advokaat  , kes nõustas  Milkeni  juhitud ja skandaalidest räsitud  rämpsvõlakirjade osakonda tehingute seaduslikkuse küsimustes, sealhulgas tehingute seaduslikkuse osas, mis nägid, et Milkenist sai süüdimõistetud kurjategija. Pärast Drexeli kokkuvarisemist tegi Cogut koostööd Drexeli vilistlaste rühmaga, mida juhtis Leon Black – kes on nüüd  tuntud tihedate  sidemete poolest  surnud seksikaubitseja ja  „finantsnõustaja”  Jeffre y  Epsteiniga  –, et asutada Apollo Advisers (nüüd Apollo Global Management). ) aastal 1990. Cogut lahkus Apollost, et asutada Pegasus 1996. aastal ja Pegasusest on sellest ajast alates saanud  võtmeosaline  mitmetes ÜRO toetatud “rohelise” rahastamise algatustes. Cogut on rahaliselt segaduses ka Satellogicu kaasasutaja Emiliano Kargiemaniga, nagu hiljem arutatakse. 

Seejärel sai Cogutist Arizona osariigi ülikooli ülemaailmse jätkusuutlikkuse instituudi  juhatuse liige  , mille lõi Michael Crow (ja kes töötas koos Cogutiga juhatuses). Crow on   CIA riskikapitali haru In-Q-teli hoolekogu esimees . Cogut kuulus ka ASU McCaini Instituudi nõukogusse, mis sai nime kadunud senaatori John McCaini järgi ja millel on sidemed Ashton Kutcheri  CIA-ga seotud heategevusorganisatsiooniga  Thorn. McCaini Instituudi praeguste  juhatuse liikmete  hulka kuuluvad nii Crow kui ka endine CIA direktor David Petraeus, samuti Lynn Forester de Rothschild, kes lõi koos Vatikaniga kaasava kapitali nõukogu. Cogut kuulus ka   Clintoni perekonna heategevusorganisatsiooni Clinton Health Access Initiative (CHAI) juhatusse ning CHAI-d  kujundas ja mõjutas suuresti  kurikuulus seksikaubitseja ja “miljardäride finantsnõustaja” Jeffrey Epstein, kes oli selle peamiseks põhjuseks. endise presidendi Bill Clintoni lennud Epsteini lennukil 2000. aastate alguses.

Eelkõige ei ole Cogut ainus Drexeli maarjas, kes on seotud “rohelise rahastamisega”. “Rohelise rahanduse” valdkonna leiutas  sisuliselt  Richard Sandor, kes teenis Drexelis 1980. aastatel miljoneid, luues teerajavaid “uuenduslikke” tooteid, nagu tagatisega hüpoteeklaenukohustus (CMO), mis aitas hiljem kaasa 2008. aasta finantskriisile. Sandorit peeti varem “finantsfutuuride isaks” ja teda tunnustati ka tuletisinstrumentide loomisel abistamise eest. Pärast Drexeli kokkuvarisemist  asus Sandor  teerajajaks süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemisele ja süsinikdioksiidi turgudele eesmärgiga luua “täielikult elektrooniline süsinikdioksiidi kauplemise börs”, mis on sellest ajast peale kuju võtnud.

CC35 on pikka aega juhtinud Sebastián Navarro. Tema juhtimisel aitas CC35 vahendada Subnational Climate Fundi loomist, mida  toetavad  Coguti Pegasus Capital koos BNP Paribase, Rockefelleri fondi, Bloombergi filantroopide ning Saksamaa, Ühendkuningriigi, Austraalia ja Hollandi valitsustega. See fond keskendub globaalse lõunaosa taristuprojektide rahastamisele riiklikul (nt linna, osariigi) tasandil, jättes jällegi mööda riikide valitsustest. Tõepoolest,  CC35 peamine  moodus on lepingute vahendamine väikeste, piirkondlike valitsuste ja “roheliste” finantsüksuste vahel ,  mis on seotud USA/Euroopa poliitilise või finantsjõu keskustega.

Navarro on loetletud  CC35 direktorina,  nagu ka kaks silmapaistvat parempoolset Ladina-Ameerika poliitikut: Felipe Alessandri Vergara, Tšiili pealinna Santiago linnapea aastatel 2016–2021 ning Nasry Asfura Zablah, endine Hondurase pealinna Tegucigalpa ja endine Hondurase linnapea. presidendikandidaat. Alessandri on Tšiili paremtsentristlikus poliitikas tuntud tegelane ja hiljuti surnud Tšiili endise presidendi Sebastián Piñera liitlane. Alessandri on Tšiili parempoolsete seas vastuoluline, kuna ta toetas varjatult vasakpoolsete poolt üldiselt eelistatud ja tema partei avalikult kõrvale hoidnud algatusi, olles samal ajal Santiago linnapea, nagu kliima rahastamine/piirkondlik majanduslik integratsioon ( CC35 kaudu ) ja   ebaseaduslike meetmetega seotud algatuste rahastamine.  immigratsioon .​ Alessandri  järeltulija ja oletatav  poliitiline  vihavaenlane Irací Hassler Tšiili kommunistlikust parteist on sellest ajast alates võtnud Alessandri ametikoha CC35 Lõuna-Ameerika asepresidendina. Mis puutub Nasry Asfurasse, siis tema esinemise tõttu Pandora paberites ja tema väidetavas seotuses kahtlastes  offshore-finantseerimistegevuses oli temaga Hondurase poliitiline skandaal. Talle esitati süüdistus ka rahapesus ja fondi omastamises, kuid Asfura järglase Jorge Aldana, kes on praegu CC35 president, süüdistused tühistati.

Praegune CC35 Kesk-Ameerika asepresident on Mario Durán, San Salvadori linnapea ja El Salvadori presidendi  Nayib Bukele lähedane liitlane ning Bukele partei Nuevas Ideas liige. Durán on valmis CC35 juhtimise üle võtma vastavalt grupi hiljutisele teatele . 2021. aastal  sõlmis Durán lepingu  CC35-ga, mis käsitleb Bitcoini kasutamist käsitlevat koolitust kõigis El Salvadori suurlinnapiirkondade omavalitsustes, ning see on ainus mainimine CC35 kohta, mis propageerib Bitcoini kasutamist. Nagu hiljem uuesti märgitakse, on CC35 juhitud GREEN+ algatus partneriks ettevõttega Rootstock, kes lõi ja arendab Bitcoini külgahelat, mis võimaldab Bitcoini plokiahelas nutikaid lepinguid sõlmida. Eeldatavasti on eesmärk juhtida GREEN+ digitaalset süsinikuturgu samal plokiahelal.

Kuigi Ameerika publikule võib tunduda veider, et kliimamuutuste varjus tehtavaid „piirkondliku integratsiooni“ jõupingutusi juhivad suures osas parempoolsed poliitikud, on oluline märkida, et selliseid integratsioonipüüdlusi on ajalooliselt juhtinud nii vasak- kui ka parempoolne pool. Ladina-Ameerika fraktsioonid, kes võistlevad piirkonna domineerimise pärast. Näiteks parempoolsed jõupingutused Ameerika majanduslikuks ja/või poliitiliseks integreerimiseks hõlmavad Mercosurit (Lõuna ühisturg, mille  eest võitleb praegu  “antiglobalist” Javier Milei) ja Prosur (Lõuna-Ameerika edusammude ja integratsiooni foorum). Tšiili paremtsentrist Piñera. Vasakpoolsete jõupingutuste hulka kuuluvad ALADI (Ladina-Ameerika Integratsiooni Assotsiatsioon) ja UNASUR (Lõuna-Ameerika Rahvaste Liit). Kõik need jõupingutused on ebaõnnestunud geopoliitiliste lahkarvamuste tõttu, mis keskendusid peamiselt sellele, kas anda liikmesus sellistele riikidele nagu Venezuela, Kuuba ja teised, mille valitsused on võõrandunud niinimetatud “Washingtoni konsensusest”, või viimasel ajal jõupingutustest tihendada sidemeid Venemaa ja Venemaaga. / või Hiina. Arvestades, et mitmed olulised Ladina-Ameerika riigid võivad presidendivalimiste tulemustest olenevalt äkitselt muuta, millisel pool konsensuses nad on, nagu hiljuti juhtus Brasiilias  ja  Argentinas , ei ole need piirkondliku integratsiooni jõupingutused viimaste aastakümnete jooksul saavutanud märkimisväärset mõju. Sellest hoolimata jääb poliitilist integratsiooni sünnitava majandusliku integratsiooni lõppeesmärk  samaks . Seega, nagu näitab CC35, on Ladina-Ameerika piirkondliku integreerimise tõuge nüüd väga vaikselt pöördunud riikliku tasandi kaasamiselt riiklikule tasandile.

ROOMA GLOBAALSE JALAJÄLJE KLUBI

Kuigi CC35 on GREEN+ juhtorgani kõige nähtavam nägu, juhib seda tegelikult grupp nimega Global Footprint Network (GFN). GFN on loodud selleks, et edendada ökoloogilist jalajälge , mis jälgib, kui palju loodust me kasutame ja kui palju meil on, kui raamatupidamistööriista rohelise rahanduse algatuste jaoks, ning lõi sellel mõõdikul põhineva „ökoloogilise võla” kontseptsiooni. Mujal nõuab GFN “ühe planeedi õitsengut” ja rõhutab kliima rahastamist, valdkonda, kus domineerivad röövellikud Wall Streeti pangad ja miljardärid, kui majanduslikku kohustust. Nad teevad koostööd valitsustega nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil ning kehtestavad süsinikdioksiidi heitkoguste piirmäärad paikkondadele, osariikidele ja riikidele, mida sellised programmid nagu GREEN+ püüavad satelliitseire ja siduvate lepinguliste kohustustega jõustada.

Märkus: Veiko Huuse säuts Fonte.News telegram kanalist 03.04.2024:

GFN on tihedalt seotud Rooma klubiga. Näiteks GFN-i asutaja ja juhatuse liige Mathis Wackernagel, kes lõi ka ökoloogilise jalajälje kontseptsiooni, on Rooma klubi liige . Wackernageli endine mentor ja  teine  ​​ökoloogilise jalajälje  arendaja William Rees oli  Rooma klubi  liige kuni 2018. aastani. GFN-i juhatuse liige Heiko Specking on samuti  seotud  Rooma klubiga, nagu ka teine ​​GFN-i juhatuse liige  Lewis Akenji .

Rooma klubi asutasid 1968. aastal Itaalia tööstur Aurelio Peccei ja šoti keemik Alexander King. Selle varaseim õnnestumine oli 1972. aasta aruanne ja hilisem raamat ” Kasvu piirid ”  , mis põhines MIT-i uuringul ja väitis, et “kui maailma tarbimisharjumused ja rahvastiku kasv jätkuvad samal ajal suurel kiirusel, lööb maakera välja selle piirid sajandi jooksul. Raamatut propageerisid tugevalt Maailma Majandusfoorumi varasemad iga-aastased koosolekud, eriti 1973. aastal.

Peccei, kes veetis suure osa oma elust Argentinas, oli varem olnud Ladina-Ameerika Atlandi kogukonna arendusrühma ADELA liige. ADELA koosnes võimsatest lääne ettevõtetest, kes koondasid raha, et investeerida enda valitud Ladina-Ameerika ettevõtetesse, tehes sisuliselt Ladina-Ameerika ärimaailma titaane.  ADELA toetajate  hulka kuulusid  Bank of America, IBM, Fiat (kus Peccei oli tegevjuht) ja Rockefelleri perekonna Standard Oil. Rühm kuulus  Ladina-Ameerika Rockefelleri domineeritud võrgustikku , kuhu kuulus ka  Rahvusvaheline Põhimajanduskorporatsioon  (IBEC), mis  on Tšiili Rockefelleri kaastöötaja Agustín Edwardsi ja Delteci kaudu seotud  1973. aasta CIA toetatud sõjaväelise riigipöördega Tšiilis. , mis on täna tuntud kui  peapank  ebaõnnestunud krüptobörsi FTX ja selle  tihedate suhete tõttu  stabiilse mündiga Tether. Selle võrgu kaasaegsed iteratsioonid hõlmavad Endeavouri ja Ameerika Nõukogu (CoA), mida arutatakse selle sarja teises osas. Märkimisväärne oli see, et Peccei kõne ADELA konverentsil  ajendas tema partnerlust  Alexander Kingiga ja viis Rooma Klubi moodustamiseni.

Ajal, mil ta Pecceiga seotult ja Rooma klubi lõi, oli King Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) juht. OECD loodi algselt OEEC-na, et aidata hallata II maailmasõja järgset USA-s välja töötatud Marshalli plaani, ning hiljem laiendati 1961. aastal ülemaailmseks organisatsiooniks. USA on endiselt OECD  peamine rahastaja  märkimisväärse varuga. Rühm on  pikka aega väitnud,  et edendab “jätkusuutlikku majanduskasvu” ja “järjekindlalt parandavat elatustaset oma liikmesriikides”, kuid praktikas soosib see rutiinselt neoliberaalset poliitikat, mis rikastab läänepõhiseid rahvusvahelisi korporatsioone. See on  tihedas koostöös  selliste üksustega nagu IMF, Maailmapank ja laiem mitmepoolne arengupangandussüsteem, mis  on kasutanud võlaorjust,  mis on müüdud “majandusarenguna”, et erastada riigi omandis olevaid varasid ja müüa need maha ettevõtete privilegeeritud huvidele. Seda süsteemi on USA sõjavägi pidanud ka oma ” finantsrelvade ” arsenali osaks, mida kasutatakse USA huvide kaitsmiseks välismaal.

Rooma Klubi kritiseeriti mitu aastakümmet  neomalthusliku mõtteviisi  (st eugeenika ja konkreetselt arengumaade rahvastikukontrolli meetmete) omaksvõtmise ning  suurema globaalse valitsemise edendamise eest . Mõned selle liikmed on toetanud “heatahtliku” globaalse diktatuuri kehtestamist. Rooma Klubi kriitikat on väljendanud  nii akadeemiline ringkond  kui ka  sõltumatu ja  peavoolumeedia . Rühma katset end ümber nimetada keskkonnarühmaks, et saada samadele poliitikatele rahva poolehoidu, käsitleti nende 1991. aasta raamatus ” The First Global Revolution “, milles öeldakse:

“Otsides ühist vaenlast, kelle vastu saaksime ühineda, tulime mõttele, et reostus, globaalse soojenemise oht, veepuudus, näljahäda ja muu taoline sobiks sellega. Oma terviklikkuses ja koosmõjus kujutavad need nähtused endast ühist ohtu, millega peavad kõik koos silmitsi seisma. Kuid nimetades neid ohte vaenlaseks, langeme lõksu, mille eest oleme lugejaid juba hoiatanud, nimelt sümptomite segamisse põhjustega. Kõik need ohud on põhjustatud inimese sekkumisest looduslikesse protsessidesse ning ainult muutunud hoiakute ja käitumise kaudu saab neist üle. Tõeline vaenlane on siis inimkond ise."

Globaalse jalajälje võrgustiku meetodid, tooted ja ideoloogia on väga hästi kooskõlas Rooma Klubi neo-malthusliku “Kasvu piirid” vaatega, samuti püüdlustega kaasata loodust finantsturgudele nn looduspõhiste lahenduste kaudu. ” Tõepoolest, GFN-i ökoloogilise jalajälje mõõdikut propageerivad sellised rühmad nagu Maailma Majandusfoorum ja Maailma Looduse Fond (kus Peccei oli juhatuses ja mis on pikka aega olnud seotud  Euroopa oligarhide ja ettevõtete  huvidega). GFN pakub ka statistilisi vahendeid kasvupiirangute kehtestamiseks, mis kontrollivad valitsustele nii rahvaarvu kui ka industrialiseerimise taset, töötades välja nn ökoloogilise eelarve, mis, nagu näitab GREEN+, on nüüd otseselt seotud süsinikuturgudega.

“ROHELISTE” VÕIMUMONOPOLI EHITAMINE

Teine GREEN+ juhtkomitee liige, kes hakkab kontrollima nii programmi kui ka Satellogicu seireandmeid, on The Energy Coalition (TEC). Nimelt ütles TECi tegevdirektor Craig Perkins, et GREEN+ võimaldab ka asustatud piirkondade süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, arvatavasti satelliidi kaudu. TEC-i asutas John Phillips, kes juhtis   nafta- ja gaasiettevõtet Phillips Energy 1975. aastal. Alates 1979. aastast on see oma Community Energy Partnership programmi kaudu teinud tihedat koostööd California kohalike valitsustega. Praegu on TEC  partneriks ja mõningaid selle peamisi algatusi rahastavad suured California gaasiettevõtted, mida TEC nimetab California “investoritele kuuluvateks kommunaalettevõteteks”. Nende hulka kuuluvad Pacific Gas and Electric Company, Southern California Edison, SDGE ja SoCalGas.

Nende suurte nafta- ja gaasiettevõtete toetusel kinnitab TEC meile, et „loob uue energiamajanduse ehitusplokke”. Üks selle peamisi partnereid selles on Community Electricity, mis väidab, et “ehitab puhta energiavälja NASDAQ-i”. TEC ja Community Electricity, mida  toetab Google , on kaastöötanud California energiakomisjoni rahastatava „üldplaani”, et „rakendada suurimat ja esimest omataolist dekarboniseerimist elektrifitseerimisprotokollide abil, kasutades DER-e [ hajutatud energiaressursse ] , süsinikdioksiidi heitkoguste haldamine, plokiahel, tehisintellekt ja asjade internet [asjade internet] on kõik ühendatud ühe plug-and-play platvormiga. Community Electric kavandab, rahastab ja arendab seda tehnoloogiat GluHomesi (endine GluEnergy) jaoks, selle emaettevõtte jaoks, millel on sama asutaja kui Community Electricity – Felipe Cano. Programmi  katsetatakse  nii Los Angelese vaeseimates piirkondades kui ka Colombia ebasoodsas olukorras olevates kogukondades. Cano kohta on eesmärk “ühendada Ameerikad” mandritevahelise “puhta” nutika võrgu kaudu.

Nende jõupingutustega seotud plokiahel   on RSK, nutikas lepingule orienteeritud külgahel, mis töötab Bitcoini võrgu peal. Nagu eelnevalt mainitud, on RSK GREEN+ asutajaliige. Algatus, mis hõlmab TEC-i, Community Electricity, California valitsust ja RSK-d,  näeb samuti ette “süsiniku krediidi aruandluse digitaliseerimiseks” ja “ettevõtetele võimaluste loomiseks krediiti lunastada”. Community Electricity/TEC programm kasutab ka RSK plokiahelat, et registreerida inimese energiakasutus “RIFi abil, identiteeditoote [st digitaalse identiteedi] abil, mille on välja töötanud RSK Labs”. Ühenduse elektrisüsteem nõuab digitaalset ID-d, mis on seotud  digitaalse rahakotiga  , mis on “sisseehitatud üleliigse energia müügist saadava igapäevase kasumi salvestamiseks”, mis võimaldab elektritarbijatel kaubelda energiakrediiti ja saada selleks, mida ettevõte nimetab “tootjatarbijateks”, eesmärgiga luua “energia sotsiaalne võrgustik.” GluHomesiga toodetud Community Electricity riistvara   “kasutab ka tehisintellekti ja masinõpet, et muuta mis tahes kodune sissejuhatus nutikaks mikroelektri tootmise utiliidiks”.

Grupp teeb koostööd kinnisvaraarendajatega, et arendada nutikaid kodusid, mis on ühendatud nende energiatehnoloogiaga, keskendudes sotsiaalkorteritele ja taskukohasele eluasemele, st madalama sissetulekuga peredele. Eesmärgiks on ühendada omavahel ümberehitatud olemasolevad kodud, uued nutikad kodud, elektrisõidukite naabruses asuv ühistu ja preemiamaksesüsteem nimega  GluPay , mis on koostöös Mastercardi ja  Contigoga , mis kujundab tooteid “panganduseta immigrantidele”. , kodutud ja ebasoodsas olukorras elanikkond”, keskendudes rahaülekannetele. Contigo peab  praegu läbirääkimisi  El Salvadori valitsusega, et siduda ettevõtte maksete rahakott Salvadori finantskaasamistoodetega. Contigot juhib  Raul Hinojosa , UCLA akadeemik, kes kirjutas raamatu “Convergence and Divergence between NAFTA, Chile and MERCOSUR: “Overcoming Dilemmas of North and South American Economic Integration, Ameerika lepingust, mis keskendub “potentsiaalse vabakaubanduse mõjule”.

Community Electricity ja GluHomesi looja Felipe Cano on samuti veetnud suurema osa oma karjäärist, püüdes majanduslikult integreerida suuri valdkondi maailmas. Näiteks 1998. aastal  oli tema visioon  “ühendada nii Euroopa kui ka USA börsid ühe platvormi ja protokolli alla, luua aktsiaturu ja aktsiatega kauplemise nutikas võrk kahepoolses ühtses võrgus.” See visioon ajendas teda looma ECN Accessi, mis oli “esimene tehnoloogiakeskus Euroopas, mis suunas esimese institutsiooniliste tellimuste voogude Euroopa pangast otse NASDAQi elektroonilisele börsile ilma vahendajateta”, luues selle, mida  Cano nimetab  “esimeseks nutikaks võrguks”. iga ehitatud.” Seejärel püüdis ta “luua energiasektori jaoks digitaalset turgu”, mis on sellest ajast alates kulmineerunud Community Electricity ja GluHomesi loomisega. Cano on TECi nõustaja ja ka Silverbear Capitali vanempartner  , kus ta keskendub nutikate linnadega seotud investeeringutele. Silverbeari biograafia kohaselt   on Cano ka “Olidata Smart Cities LLC” tegevjuht, turutegija platvorm, mis kasutab nano- ja mikrovõrke tuleviku asjade Interneti protokolli juurutamise strateegiana.

Cano oli kuni viimase ajani ka  Global Carbon Parksi  president  , mis on ettevõtete konsortsium, mille ainsad teadaolevad liikmed on  ettevõtted, kes asutasid  GREEN+, erandiks on Cano Community Electricity. Pole üllatav, et Global Carbon Parks on nüüd  üks  GREEN+ programmi peamisi elluviijaid . Global Carbon Parks teeb koostööd ka idufirmaga Aclima , mida toetab Microsoft ja mis on Google’i endise tegevjuhi Eric Schmidti sihtasutus. Global Carbon Parki väljakuulutatud missiooniks on avaliku ja erasektori partnerluste kaudu „muuta kaitsealad looduskapitaliks”, tunnistades sisuliselt, et programm GREEN+, mida see nüüd hallata aitab, seisneb kaitstud loodusvarade ja ressursside finantseerimises.

Global Carbon Parks “muudab” need metsad “looduslikuks kapitaliks”, mõõtes, sertifitseerides ja kaubeldades süsinikdioksiidi ühikuid koos süsinikdioksiidi krediidi sertifikaadiga Cercarbono (seda käsitletakse selles artiklis hiljem). Nende  partnerlus Satellogicuga , mis ulatub kaugemale, kuid hõlmab ka programmi GREEN+, kasutab satelliitseiret “säilitatud ala terviklikkuse tagamiseks”, mis sisaldab süsinikdioksiidi ühikutes sisalduvat süsinikku. Ettevõte  edendab ka  nende integreerimist energiakoalitsiooni ja Community Electricityga, et arendada “arenenud elektrikogukondi”, mis arendavad “taastuvenergia krediite”, mis ettevõtte väitel “aitavad kaasa kohaliku jõukuse loomisele”. Ettevõte on koostöös finantsettevõttega, kes tegeleb nii Global Carbon Parksi kui ka eeldatavasti GREEN+ süsinikdioksiidi ühikutega tegelikult kauplemisega. Global Carbon Parks keeldub aga oma identiteeti avaldamast, öeldes vaid, et “nad on finantsettevõte, mis ühendab tehnilisi, majanduslikke ja keskkonnaalaseid lahendusi.”

Kokkuvõttes programmi GREEN+ juhtimine ja selle satelliitseire andmete üle kontrolli omav rühm; on seotud või rahastatud rühmitustega, kes on pikka aega kasutanud võlga kontrollivormina eelkõige globaalse lõuna üle; püüdma kontrollida rahvastiku suurust ja industrialiseerimise astet riikides; on seotud globalistlike püüdlustega Ameerikat majanduslikult ja poliitiliselt integreerida; ehitavad Bitcoini plokiahelal põhinevat nutikat võrku, mis jälgib ja piirab energiakasutust ning seob energiakasutuse valuutaga; ning integreerivad ja märgistavad loodusmaailma, sealhulgas ohustatud või kaitsealasid, finantssüsteemi looduskaitse varjus. CC35 algatuse Alcades por el Clima (kliimalinnapead) kaudu  on üle 15 000 Ladina-Ameerika kohaliku omavalitsuse sõlminud CC35-ga süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemise skeemide ja piirangutega seotud lepingud, mida juhivad Brasiilia (5564 kohalikku omavalitsust), Argentina (2457 kohalikku omavalitsust) ja Mehhiko (2481 kohalikku omavalitsust). Eeldatavasti võimaldavad need süsinikuneutraalsuse/kaubanduslepingud CC35-l lükata need omavalitsused GREEN+ programmi, kui nad ei kavatse juba otseselt osaleda (paljud seda teevad).

Teisisõnu, valdav osa Ladina-Ameerikast on enamiku elanike teadmata juba lepinguliselt seotud ühe peamise GREEN+ programmi taga oleva organisatsiooniga – mida juhivad välismaiste pankade, korporatsioonide ja isegi luureteenistustega seotud huvid. Programm käivitatakse kogu kontinendil mõne nädala pärast. Nagu see artikkel ja järgnev artikkel näitavad, on ilmnenud jultunud katse teha vaikne riigipööre kontinendi loodusvarade, energiatootmise, kohalike omavalitsuste ja majanduse vallas.

GREEN+ TRUST JA BITCOINI SÜSIKUTURG

GREEN+ Trusti, mille eesmärk on hoida ja hallata toodetud süsinikdioksiidi ühikutest saadavat kasumit ning seejärel maksta need välja valitsustele, kui teatud tingimused on täidetud, peavad  juhtima  isikud, kes on „valitud [GREEN+] juhatuse liikmetest”, samuti Isolasest, Locktonist ja Rootstockist (RSK). GREEN+ sõnul ei vastuta Trust mitte ainult fondi hoidmise eest, vaid ka “nutikate lepingute reguleerimise eest kooskõlas sertifitseerimisstandardiga [Cercarbono] ja leevendusalgatuste jälgimise eest [viib läbi Satellogic]”. Ainus teadaolev usaldusfondi liige, nagu varem mainitud, on Alejandro Guerrero, Locktoni filiaali juht Argentinas ja Uruguays.

Lockton, GREEN+ ja ka Global Carbon Parksi asutajaliige, on maailma suurim eraomandis olev kindlustusmaaklerfirma, mis pakub ka riskijuhtimisteenuseid, töötajate hüvitisi ja pensioniteenuseid. Need kuuluvad perekond Locktonile ja ettevõte – ja selle taga olev perekond – on pigem salajane. Ettevõte on aga olnud avameelne võimaluste osas, mida nad näevad süsinikuturul, mida sellised algatused nagu GREEN+ loovad.

Locktoni digitaalse integratsiooni ja eriprojektide juht David Briscoe kirjutas 2023. aasta artiklis,  et  süsinikdioksiidi ühikute muutmine “stabiilseks ja usaldusväärseks valuutaks” “nõuaks kindlustusturu toetust”. Selle põhjuseks on asjaolu, nagu märgib Briscoe, et “vabatahtlikud” süsinikuturud kaasnevad riskidega, eriti “kaasatud rahaliste väärtuste tõttu”. Briscoe sõnul hõlmavad need riskid “tulevikus ostetud süsiniku eemaldamise krediitide mitte- või alatarnimist”, “vabatahtliku süsinikuturuga seotud idufirmad võivad seista silmitsi maksejõuetuse riskiga” ning “pettus ja hooletus”. Tõepoolest,  halb juhtimine ja pettused  on olnud  peamiseks tõukejõuks  , miks süsinikuturud ei ole suutnud järele jõuda vaatamata lakkamatule edendamisele ning paljude rahanduse ja tööstuse võimsaimate nimede poolt ESG- ja kliimamuutuste kavade vastuvõtmisele. Selle asemel, et tegeleda otseselt süsinikdioksiidi krediitidega ohjeldamatu pettusega, näib, et pettuste ja maksejõuetuse suurt tõenäosust on peetud võimaluseks luua kindlustussektorile uus turg, kusjuures süsiniku krediidikindlustust peetakse ainsaks „teostatavaks” vahendiks. keskkonnakaitserühmituste poolt kritiseerinud  ja   mille  mõju kliimale on osutunud tühiseks.

Lockton pakub mitmesuguseid süsinikdioksiidi ühikutega seotud tooteid ja seda pakuvad ka tema konkurendid. Esimese sellise kindlustuse andis välja Ühendkuningriigis asuv kindlustusselts Howden 2022. aastal. Selle toote  eesmärk oli  suurendada usaldust vabatahtliku süsinikuturu vastu ja “inkubeeriti” koostöös jätkusuutlike turgude algatuse kindlustustöökonnaga; algatus, mida juhib Tema Kuninglik Kõrgus Walesi prints [praegu kuningas Charles]. Tööstusväljaanded on  avalikult väitnud  , et süsinikdioksiidi ühikud on tõenäoliselt “järgmine 1 miljardi dollari suurune kindlustusturg”. Mõned ettevõtted, nagu  Kita  ja  Oka , loodi spetsiaalselt süsinikdioksiidi ühikute kindlustamiseks. Arvatavasti tähendab Locktoni seotus GREEN+-ga, et Lockton kindlustab süsinikdioksiidi ühikute massi, mida toodetakse programmiga, mis kavatseb koguda süsinikdioksiidi ühikuid kõigilt maailma “subriiklikelt kaitsealadelt”. Lisaks tähendab Locktoni roll süsinikdioksiidi ühikute kindlustajana, et ta osaleb selle tagamises, et need linnad/piirkonnad, millest saavad osa GREEN+, järgiksid programmi tingimusi, et saada usaldusfondilt raha.

Teine GREEN+ Trusti liige on RSK ehk Rootstock. RSK on  ühendatud külgahel,  mis on ehitatud Bitcoini sarnasele plokiahela peale, mis võimaldab Ethereumi plokiahelaga sarnaseid nutikaid lepingufunktsioone, võimendades sama programmeerimiskeelt, mida nimetatakse Solidityks. Tegelikult tähendab see, et  iga  nutikat lepingut, mida saab Ethereumis kujundada ja koostada, näiteks identiteedisüsteemid, dollariga seotud stabiilsed mündid või süsihappegaasi märgistatud krediit, saab “triviaalselt” teisaldada Bitcoini. Bitcoini külgahelate kontseptsiooni tutvustas esmakordselt  2014. aasta oktoobris  Bitcoini arendajate rühm, kes peamiselt töötas Blockstreamis ja kelle  2014. aasta novembri algusvooru  juhtis Reid Hoffman, mis annab „bitcoinidele ja muudele pearaamatuvaradele” võimaluse „üle kanda mitme vahel plokiahelad”, mis annavad neile juba kuuluvatele varadele uusi funktsioone, ilma et see kahjustaks Bitcoini plokiahelaga kaasasündinud turvalisust. RSK töötab, võimaldades  kasutajatel hoiustada traditsiooniliste bitcoini tehingutega saadetud raha rahakotti, mida kontrollib föderatsioon (antud juhul tuntud rühm Rootstocki valitud võtmeallkirjastajaid), kes väljastab 1:1 märgi Smart Bitcoin, mida esindab RBTC. mis toidab RVM-i (Rootstock Virtual Machine), EVM-i (Ethereum Virtual Machine) kahvliga versiooni. RBTC on Rootstocki „põhivaluuta” ja seda kasutatakse RSK külgahelas toimuvate nutikate lepingute või tehingute täitmiseks ja arveldamiseks vajalike tasude maksmiseks.

RSK käivitas 2015. aastal RSK Labs, mille  RIF Labs ostis  enne IOV (väärtuste interneti) laboriks saamist. Alates eelmisest nädalast on IOV laborid taas kaubamärgiks muutunud, et saada nimeks  RootstockLabs . Selle asutasid Sergio Lerner, kellest  sai  Bitcoini fondi bitcoini põhiline turvaaudiitor samal aastal, kui ta RSK-i välja mõtles, ja Diego Gutierrez Zaldivar. Gutierrez on  RootstockLabsi praegune esimees , samal ajal kui Lerner on selle peateadlane ning nad on vastavalt IOV Foundationi  president ja asepresident  , mis võimaldab “sekkumisi, mis aitavad kaasa säästvale arengule”, täpsemalt ÜRO säästva arengu eesmärkidele (SDG), keskendudes arenevatele turgudele ja territooriumidele. Kestliku arengu eesmärkide peamine eesmärk on  luua  uus ülemaailmne finantsjuhtimissüsteem. Seda süsteemi  on viimastel aastatel kirjeldanud  ÜRO kliimarahanduse kõrgeim ametnik, keskpankur ja Goldman Sachsi endine tegevjuht Mark Carney, kuna see tugineb suures osas programmeeritavatele, jälgitavatele digitaalvaluutadele (nimelt keskpanga digitaalvaluutadele ehk CBDC-dele) ja ülemaailmsele süsinikuheidete turul.

RootstockLabsi ja sellega seotud sihtasutuse sõnul on grupi  missioon  kasutada “digitaaltehnoloogia, plokiahela ja koostöö jõudu”, et “lõhkuda tõkked ja luua õiglasem ühiskond”. Nad väidavad ka, et Rootstock Labs  loodi  eesmärgiga luua “uus avatud finantsökosüsteem”, samas kui  RIF Labs  väidab, et see (koos RootstockLabsiga) “loob ülemaailmse finantssüsteemi, mis töötab kõigi jaoks.”

Diego Gutierrez on Argentina tehnikaettevõtja Wenceslao (Wences) Casarese, keda mõnikord nimetatakse ” Ladina-Ameerika Peter Thieliks ” , kauaaegne kaaslane . Gutierrez  töötas  koos  Casaresega Argentina esimese Interneti-teenuse pakkuja juures, mille Casares oli käivitanud, ja aitas seejärel luua Casarese asutatud Argentina veebimaaklerifirma Patagon, mis hiljem müüdi Hispaania pangandushiiglasele Santander. Casares, nagu Gutierrez, on Bitcoini pikaajaline edendaja ja varajane kasutuselevõtja ning väidetavalt vastutab Bitcoini lubaduse levitamise eest eliidile, nagu Bill Gates ja LinkedIn/PayPali Reid Hoffman. Kunagi nimetas Hoffman   Casarest Bitcoini “patsiendi nulliks”, pidades silmas  Silicon Valley huvi Bitcoini vastu.  Forbes  on  nimetanud Casarest isegi   kui “krüpto autoritasu, kes jooksis koos algse Bitcoini OG-de rühmaga”. Seejärel sai Casares  PayPali juhatuse liikmeks  ja osaks ka Facebooki ebaõnnestunud stabiilsemüntide projektist Libra/Diem. Ta on ka Maailma Majandusfoorumi  noor globaalne liider .

Casares oli varem Ladina-Ameerika ühe vanima riskikapitaliettevõtte NXTP Ventures partner ning talle omistatakse ettevõtte asutajate krüpto tutvustamise eest. Seejärel sai NXTP-st suurinvestor nii Gutierrezi RSK-s kui ka teises Gutierrezi asutatud ettevõttes Koibanx, Ladina-Ameerikale keskendunud varade märgistamise ettevõte, mis  oma tegevjuhi sõnul  on “Ladina-Ameerika finantssüsteemi ümberdefineerimisel esirinnas”. Gutierrezi Koibanx on aidanud arendada Bitcoini tooteid ja teenuseid,  mida sponsoreerib El Salvadori valitsus,  samuti võimaldanud Algorandi rolli vahendajana  El  Salvadori Bitcoini ökosüsteemis. Algorand on ka  Koibanxi suurinvestor  ja seda juhib praegu  Staci Warden , kes aitas Harvardis viibides kaasa Venemaa erastamisele, juhtis JP Morgani arenevate turgude valitsusvõlgade osakonda ning juhtis krüptoga seotud algatusi ja globaalse turu arengut. Drexel Burnham Lamberti rämpsvõlakirjade skandaali peakorraldaja Michael Milkeni instituut.

Gutierrezi Koibanx  on Colombias käivitanud ka  plokiahelal põhineva digitaalse ID, millel on üle 12 miljoni kasutaja, ning on partneriks Nigeeria valitsusega krüptoalgatusel, kus nigeerlased saavad vahetada oma intellektuaalomandi (IP) “stabiilse märgi” vastu, mida peetakse “nairaga samaväärseks”, Nigeeria valuuta, mille on täielikult üle võtnud valitsuse keskpanga digitaalvaluuta (CBDC) projekt. Mõlemad projektid on läbi viidud ka koos Algorandiga. Algorand on   koos PayPali ja Amazoniga Digital Monetary Institute’i  liige , mis teeb koostööd keskpankade, suuremate kommertspankade ja Big Tech ettevõtetega, et „uurida nii jae- kui ka hulgimüügi keskpankade digitaalsete valuutade, märgistatud varade ja hoiuste levitamist ja kasutusjuhtumeid kapitaliturgudel, piiriülesed maksed ja riigisisese koostalitlusvõime. DMI  keskendub ka  “krüptovaradele ja stabiilsetele müntidele”.

NXTP on ka investor Ripios, Argentinas asuvas krüptoettevõttes, mis  teeb koostööd  Maailma Majandusfoorumiga. Rootstocki kaasasutaja Sergio Lerner  on  Ripio P2P laenuandmise tütarettevõtte Ripio Credit Network (RCN)  juhatuses . Ripiot  toetavad  Tim Draper , kes on   Netanyahu  perekonna asutatud  krüptoettevõtte Bancor,  Barry Silberti digitaalse valuutagrupi juhatuses ja Argentina rikkaim mees Marcos Galperín. Galperín on ka GREEN+ partneri ja luurega seotud satelliitseirefirma Satellogic juhatuses (seda käsitletakse üksikasjalikumalt käesolevas artiklis hiljem). Galperín on tihedalt seotud “areneva turu” ettevõtlusvõrgustikuga, mida tuntakse Endeavouri nime all, mille juhatusse juhib Edgar  Bronfman Jr ja kuhu kuulub Reid Hoffman. Nii  Bronfmani perekonnal  kui ka  Hoffmanil  on märkimisväärsed sidemed seksikaubitseja ja finantskurjategija Jeffrey Epsteiniga. Wences Casares oli varem  Endeavouri juhatuses  ja säilitab endiselt grupiga sidemeid. Ripio on ka  Endeavouri toetatud ettevõte .

Galperíni ettevõtet Mercado Libre peetakse  esimeseks Endeavouri edulooks ja Galperín on   Endeavouri Argentina filiaali juhatuses koos vastuoluliste Argentina oligarhidega, nagu endine George Sorose protežee  Eduardo Elzstain . Galperíni Mercado Libre on  tihedalt seotud nii  PayPali  kui ka  Paxosega ,  stabiilse mündi emitendiga,  kes loob PayPali stabiilse mündi PYUSD. Mercado Libre’i Mercado Pago tütarettevõte, Ripio ja Brasiilia Mercado Bitcoin (teine  ​​Endeavouri / Mercado Libre’iga seotud ettevõte) domineerivad ühiselt krüptokasutuses Lõuna-Ameerikas, eriti selle suurimatel turgudel – Argentinas ja Brasiilias.

Diego Gutierrezi RSK ja Wences Casarese Xapo, krüptokeskne pank, mis asutati 2014. aastal ning on pikaajaline huvi Bitcoini ja stabiilsemüntide pakkujate vastu, seob mõlema ettevõtte juhatusse kuuluva Joey Garciaga ühist sidet. Garcia on  loetletud ka  Xapo juriidilise ja reguleeriva juhina. Garcia on   Gibraltaril asuva advokaadibüroo Isolas fintech-meeskonna advokaat  ja juht, mis kuulub samuti GREEN+ gruppi ja juhib koos RSK ja Locktoniga GREEN+ Trusti. Nii Xapo kui ka RSK emaettevõte Rootstock Labs asuvad Gibraltaril – Ühendkuningriigi ülemereterritooriumil, kus Garcia  aitas välja töötada  krüptoregulatsioone ja teha nende osas lobitööd, lootes, et see reguleeriv režiim mõjutab tulevasi eeskirju USA-s ja Euroopas. Garcia on  seotud ka  ÜRO algatustega digitaalsete valuutade vallas, keskendudes reguleerimisele ja õiguskaitsele.

Selle võrgustiku kaasamine GREEN+-sse räägib püüdlusest kasutada Bitcoini plokiahelat uue ülemaailmse finantssüsteemi loomisel, mis keskendub digitaalsetele valuutadele ja süsinikuturgudele. Süsinikdioksiidi turgude arenedes on  saanud selgeks  , et süsinikuturg, mida kesk- ja kommertspankurid soovivad (ÜRO toetusel) üles ehitada, on plokiahelapõhine ning süsinikdioksiidi ühikuid märgistatakse ja nendega kaubeldakse digitaalbörsidel, nagu Goldman Sachs. ja  Blackstone’i toetatud  Xpansiv, mis on  partneriks  GREEN+ liikmetega Cercarbono ja EcoRegistry.

Tehakse jõupingutusi, et muuta Bitcoin plokiahelaks, millel need turud (või vähemalt nende peamised osad) toimivad, sellest ka suhteliselt hiljutised jõupingutused luua „jätkusuutlikum” ja „neto null” Bitcoin. RSK on selgelt osa sellest jõupingutusest, mida tõendab nende osalemine GREEN+-s, kus nad haldavad GREEN+ süsinikdioksiidi ühikute nutikaid lepinguid, samuti partnerlus  California energiakomisjoni ja GREEN+ liikme Energiakoalitsiooniga eksperimentaalse turu loomisel süsinikdioksiidi krediidiga kauplemiseks” Bitcoini ahela peal.

RSK tähtsus süsinikdioksiidi krediidituru küpsemisel plokiahela ajastul on kahekordne; otsene ja vahetu koostalitlusvõime rohelisi finantsinstrumente esindavate tokeniseeritud varade ja bitcoini vahel ning maailma kõige levinuima ja turvalisema plokiahela Bitcoini kasutamine universaalse pearaamatuna muidu võimatute nutikate lepingute täitmiseks ja arveldamiseks. Rootstock võimaldab Bitcoinil protokollil saada kliimakapitalismi kõiki aspekte võimaldavaks ja jõustavaks keskkonnaks – roheliste võlakirjade loomine ja arveldamine, parameetrilised kindlustusklauslid, süsinikdioksiidi heitkoguste kompensatsioonide märgistamine ja  dollari stabiilsete müntide emiteerimine,  mis denomineerivad kogu süsteemi ja globaliseerivad USA riigikassa turg.

Nagu hiljuti mainitud, oli Diego Gutierrez RSK-st Bitcoini väga varane kasutuselevõtja ja edendaja ning juhib täna Bitcoin Argentinat, olles ühtlasi Ladina-Ameerika suurima ja vanima Bitcoini konverentsi kaasasutaja. Eelmise aasta alguses  Argentina väljaandele  La Voz antud intervjuus väitis   Gutierrez, et selleks, et Bitcoin saaks osaks tekkivast globaalsest finantssüsteemist, peab toimuma nn kompromiss, mis tähendaks Bitcoini äravõtmist eelnevalt ja „osa selle häirivast potentsiaalist”. Teisisõnu, Gutierrezi arvates peab Bitcoin lakkama olema oht kesk- ja kommertspankadele, kuna see integreerub nende pankade loodud ja toetatud süsteemi ning sellest saab nende tööriist. Võib-olla pole selle kohta suuremaid tõendeid kui  BlackRocki Larry Finki hiljutine pöördepunkt  Bitcoinile ja selle lubadus “varade säilitamise tehnoloogiaks” ja BlackRocki Bitcoini ETF-i metsik edu. Gutierrez väitis samas intervjuus ka kõnekalt, et varsti liigutakse fiat- ja fiat-tagatud stabiilsetelt müntidelt kaubaga tagatud stabiilsete müntide poole, mis muudaks neid kaupu kontrollivad ettevõtted ja üksused (mis hõlmaks süsinikku selles tekkivas finantsparadigmas) võimsamad kui keskpangad ja kaotavad vajaduse keskpankade järele täielikult.

Wences Casares, Gutierrezi lähedane kaaslane, lõi oma panga Xapo,  et aidata  “lahendada meie maailmamajanduse lahknevust” ja toimida “sillana bitcoini, USA dollarite ja stabiilsete müntide vahel”. Selle tulemusena on Xapo olnud bitcoini dollariseerimisel võtmetähtsusega tegija ning ta on loonud tihedad suhted  Circle’i  (USDT),  Tetheri  (USDT) ja  Light sparkiga , mille asutaja David Marcus  investeeris Xaposse  PayPali juhina. Marcus  töötas ka varem  Facebookis ja lõi Facebooki Libra/Diem stablecoini projekti, mille juhatuses oli Casares ja mis oli seotud Xapoga. Xapo  esialgne nõuandekogu  koosnes endisest kauaaegsest Citibanki juhist John Reedist, Visa asutajast Dee Hockist ning endisest rahandusministrist ja Harvardi presidendist Larry Summersist. Summers on kõige paremini tuntud  oma tiheda seotuse poolest  Jeffrey Epsteiniga ja tema rolli tõttu   Glass-Steagalli seaduse  põhisätete tühistamisel Citi käsul , mis arvatakse olevat 2008. aasta finantskriisi esile kutsunud. Xapo juhatuses olles sai Summersist juhtiv hääl süsinikule hinna kehtestamise ning  süsinikumaksude  ja süsinikuturgude rakendamise eest. Xapo väitis , et 2015. aastal ehitavad nad koos nende meestega  “globaalse bitcoini ökosüsteemi”.

ROHELINE+ REGISTER

Tihe koostöö organisatsiooniga GREEN+ Trust on GREEN+, Cercarbono valitud süsinikdioksiidi krediidi sertifitseerimise standard. Lisaks programmi poolt toodetud süsinikdioksiidi ühikute sertifitseerimisele on Cercarbonol ka roll valida, milliseid algatusi saavad osalevad jurisdiktsioonid saadud vahenditega ellu viia, ning osaleb ka fondide haldamises koos GREEN+ Trustiga. Cercarbono  toodi turule  2016. aastal, vahetult pärast seda, kui Colombia – kus Cercarbono loodi – võttis vastu seaduse, millega kehtestati süsinikumaks. Cercarbono asutajad lõid ettevõtte, kuna seadus tekitas “vajaduse riikliku sertifitseerimisüksuse järele, mis pakuks lahendusi kliimaprobleemile”. Täiendavad Colombia õigusaktid 2017. aastal ajendasid ettevõtet laienema süsinikuturgudele. Sellest ajast on saanud Ladina-Ameerika juhtiv vabatahtlik süsinikdioksiidi krediidi sertifitseerija.

2018. aastal  sõlmis Cercarbono  partnerluse  EcoRegistryga , plokiahelaregistriga, mis on samuti osa GREEN+-st ja “arendab teenuseid ja platvorme keskkonnavarade ja süsinikuühikute aruandluseks, jälgimiseks ja registreerimiseks.” Programmis öeldakse, et ettevõte tegeleb ka jurisdiktsioonide loodud süsinikdioksiidi ühikute väljastamise, jälgimise ja tühistamisega tihedas koostöös sertifitseerimisstandardi ja sihtfondiga. EcoRegistry  annab  igale väljastatud süsinikukrediidile ainulaadse seerianumbri ja võimaldab seda krediiti ahelas tähelepanelikult jälgida. Selle tulemusena teeb see tihedat koostööd GREEN+ seireüksuse, luureandmetega seotud satelliitseireettevõtte Satellogic juhiga. EcoRegistry on ka osa organisatsioonist  Climate Action Data Trust ehk CAD Trust. CAD Trusti arutati  varasemates Bitcoin Magazine’i  ja Unlimited Hangouti aruannetes  ning see on Maailmapanga juhitud ja Google’i (muu hulgas) rahastatud jõupingutus, et luua seda, mida nad nimetavad “kliimarahakottideks”. IETA, millest on juttu allpool, on  samuti  CAD Trusti liige .

Maailmapank on uurinud tokeniseerimise ja digitaalse pearaamatu tehnoloogiat, et luua süsinikuturu jaoks modulaarne ja koostalitlusvõimeline täielik digitaalne ökosüsteem. Töörühma Digital for Climate (D4C) kaudu soovib Maailmapank luua “järgmise põlvkonna kliimaturud”, suunates valitsusi looma plokiahela tehnoloogiale tuginevaid riiklikke süsinikuregistreid. Nende registrite koostatud andmed lingib   , koondab ja ühtlustab CAD Trust. D4C ise kasutab Chia plokiahelat, mille on välja töötanud BitTorrenti leiutaja Bram Cohen. Osa D4C Climate Tokenization Suite’ist sisaldab ülalmainitud Climate Walletit, et hõlbustada süsinikdioksiidi krediidimärkide vahetamist, mis nõuab aktiivset ühendust Climate Action Data Trust sõlmega.

EcoRegistry on ka osa kliimaahela koalitsioonist, mille teiste liikmete hulka kuuluvad häbistatud WeWorki tegevjuhi Adam Neumanni uus ettevõte Flowcarbon, Cardano Foundation, Google’i toetatud oraakliteenus Chainlink ja  jätkusuutlik Bitcoin Protocol  (SBP), mille eesmärk on “julgustada [ bitcoin] kaevurid, et kasutada tokeniseerimise abil keskkonnasõbralikke energiaallikaid. SBP eesmärk on muuta “jätkusuutlikkus investeeritavaks varaks”, kui nad loovad  jätkusuutliku Bitcoini sertifikaadi  (SBC), kontrollitud “ahelasisese keskkonnavara”, mis tähistab “puhta energia abil kaevandatud bitcoine”.

SBP veebisait täpsustab täiendavalt Bitcoini kaevurite jaoks täiendavate tuluvoogude stimuleerimise võimalust, märkides, et “erinevalt süsinikdioksiidi krediitidest või REC-dest, mis on pensionile jäänud”, on iga üksik SBC sümboolne vara, mis “esindab püsivalt ühe bitcoini jätkusuutlikkust”. Tulevase ploki kohta emiteeritavate bitcoinide määra 50% vähenemise tõttu (mida nimetatakse “pooleks pooleks”) võivad kaevurite alternatiivsed sissetulekuallikad eristada sellisel andestamatul turul edukat ja vaevu ellujäämist. Kuigi algselt anti välja iga uue bitcoini kaevandamise kõrval, saab SBC-d hiljem müüa teistele investoritele. Sõltuvalt tulevastest energiaeeskirjadest seoses Bitcoini kaevandamisega Ameerika Ühendriikides võivad mittekaevandusettevõtted osta neid sertifikaate kaevuritelt, et kompenseerida oma bitcoinide süsiniku jalajälge.

Tegelikult on SBP eesmärk ergutada Bitcoini kaevurite süsinikuneutraalsust, võimaldades samal ajal investoritel täita ESG eesmärke, hoides bilansis bitcoine, mille näide on  nende partnerlus Bitcoini halduriga BitGo. Nende veebisaidil selgitatakse, et nad “usuvad, et Bitcoinil on ainulaadne potentsiaal kiirendada puhta energia üleminekut” ja kuna see on “maailma esimene võrgust tulenev kaup”, on iga kaevandatud bitcoin “täielikult asendatav nii hinna kui ka süsiniku jalajälje osas” – mis kulmineerub “jätkusuutlikkuse võimalusega erinevalt teistest tööstusharudest”. Kui suurettevõte, mille süsinikdioksiidi toodang on suures osas tingitud suures osas rahvusvahelise ettevõtte energiavajadusest – reisivad töötajad, suuremahulised andmekeskused ja lihtsalt elektrit vajavad kontorid – hoiaks oma bilansis bitcoine, saaks osta suures koguses SBC-sid, et saada kasumit tänu sertifikaadi märgile, luues samal ajal ka raamatupidamisvõimalusi, et saavutada kiiremini mõõdikupõhised ESG-eesmärgid.

SBP kaasasutaja  Matthew Twomey töötas varem Goldman Sachsis, OSL-is ja Deutsche Bankis, samas kui kliimastrateegia juht  Elliot David  töötas varem USA energeetikaministeeriumis ning töötas Clintoni sihtasutusega nende Clintoni kliimas. algatus nende saare energiaprogrammi kohta. SBP nõustajate seas on loetletud Natasha Barrientos (S&P Global ja ÜRO), dr Julia Nesheiwat (Atlandi Nõukogu), Emma Todd (Maailma Majandusfoorum) ja Kelvin Chang (Coinbase ja Microsoft).

Cercarbonol ja EcoRegistryl on mitmeid tähelepanuväärseid partnereid ja sidemeid. Näiteks mõlemad on  Asocarbono liikmed, eri ettevõtetest ja osalejatest koosnev liit, mis juhib või toetab Colombia süsinikdioksiidi turge ja mis on kirjutanud süsinikdioksiidi õiguste teemast vabatahtlikel süsinikuturgudel.  ÜRO andmetel “süsinikuõigused” “hõlmavad kahte põhimõistet: 1) omandiõigust maas, puudes, pinnases jne sisalduva süsiniku sidumiseks ja säilitamiseks ning 2) õigust saada kasu, mis tuleneb nende omandiõiguste üleandmisest (st saastekvootidega kauplemise süsteemide kaudu). Küsimus ise näeb ette võimalust, et need, kes ostavad süsinikdioksiidi ühikuid, saavad nende süsinikuühikutega seotud puude ja muude piirkonnas leiduvate looduslike elementide omandiõigused, mis avab ukse süsinikdioksiidi turgude kaudu maa hõivamiseks. Eelkõige puudub süsinikdioksiidi õiguste selge määratlus ja on ebaselge, kuna nende lepingud jurisdiktsioonide/valitsustega ei ole avalikult kättesaadavad, kuidas GREEN+ suhtub süsinikdioksiidi õiguste küsimusesse seoses omandiõigustega.

EcoRegistry ja Cercarbono on mõlemad  partnerid AirCarbon Exchange’iga (ACX ), mis on „maailma esimene täielikult digitaalne süsinikuvahetus”, mis asutati 2019. aastal Singapuri säästva energia assotsiatsiooniga, mida toetab Singapuri valitsuse Enterprise Singapore ja  mida toetab ÜRO . ACX-i asutas  tegevjuht Thomas McMahon , kes on kaupade ja tuletisinstrumentide tööstuse üle 30-aastane veteran, kes on veetnud üle 20 aasta New Yorgi kaubabörsil, enne kui asus Singapuri, kus ACX asub. ACX on Singapuri esimene rahvusvaheline süsinikdioksiidi krediidibörs, mille  McMahon valis  “lennutööstuse nõudluse tõttu süsinikdioksiidi ühikute järele”. Börs kasutab hajutatud pearaamatu tehnoloogiat, täpsemalt Ethereumi plokiahelat, et kaubelda kuue erineva süsihappegaasi ühikuga, mille arveldus on “nii madal kui 3 dollarit 1000 CO2 tonni kohta”. Kui ACX alustas peamiselt lennutööstusele keskendumisega, siis nüüd on börsil üle 160 kliendi finantsasutustest projektiarendajateni. 2021. aasta jaanuarist augustini kaubeldi börsil üle 5,7 miljoni CO2 tonni. Mubadala, Abu Dhabi suveräänne investeerimisfond,  omandas ettevõttes 20% osaluse  eesmärgiga luua AÜE-s süsinikubörs. ACX teeb  koostööd ka  IETAga (nende kohta lähemalt allpool), samuti süsinikdioksiidi ärinõukoguga ning rahvusvahelise jätkusuutlikkuse ja süsiniku sertifitseerimisega (ISCC). Võib eeldada, et ACX on börs, millel kaubeldakse GREEN+ süsinikdioksiidi ühikutega, kuna see on partnerlus GREEN+ krediidisertifikaadi ja registriga.

Nii Cercarbono kui ka EcoRegistry integreeriti hiljuti ka Xpansivi, mis “haldab juhtivat mitme registri ja mitme varaga keskkonnaportfelli haldamise süsteemi ja turuandmete teenust”, samuti  CBL-i , mis on “suurim keskkonnakaupade, sealhulgas süsinikdioksiidi ühikute ja ühikute börs. taastuvenergia sertifikaadid. Xpansivit toetab Blackstone, mis valas   ettevõttesse 400 miljonit dollarit , koos teiste investoritega, sealhulgas British Petroleum (BP) Ventures, Bank of America ja Goldman Sachs. Xpansivi CBL  on teinud  laialdast koostööd  CME (Chicago Mercantile Exchange) Groupiga, mis on üks maailma peamisi tuletisinstrumentide börse, ning koos on nad sõlminud süsinikuturgudel mitmeid futuurilepinguid.

Cercarbono ja EcoRegistry on mõlemad seotud ka Rahvusvahelise Emissioonikaubanduse Assotsiatsiooni ehk IETAga. 1999. aastal  ÜRO egiidi all asutatud IETA “on pühendunud ühendatud kauplemissüsteemide loomisele, et tagada tõhusad ja konkurentsivõimelised kasvuhoonegaaside turud”. Selle avaliikmete hulka kuulusid nafta- ja töötleva tööstuse titaanid.  Praegused liikmed  on AngloAmerican kaevandus, Saudi Aramco, Bank of America, Bayer/Monsanto, Cargill, Chevron, Citi Group, Dow Chemical, ExxonMobil, Goldman Sachs, Koch Industries, PetroChina ja Mossadiga  seotud  toormefirma Glencore. Teine ettevõte, mis on IETA liige, on StoneX, mis on partner ülalmainitud börsiga ACX ja sponsoreerib GREEN+ satelliitide käivitamist Miamis selle kuu lõpus. IETA kuulub  koos  EcoRegistry, Maailmapanga ja teistega ka eelnimetatud Climate Action Data Trust’i.

IETA on ka  märkimisväärselt taga  ICROA akrediteerimisprogrammi, mille Cercarbono ja enamik teisi CO2-krediidi sertifitseerimisstandardeid on saanud. Nende hulka kuulub maailma juhtiv süsinikdioksiidi kvoodi sertifitseerija Verra, mis sattus hiljuti  suuresse skandaali,  kui selgus, et 90% nende kõige tavalisematest süsinikdioksiidi ühikutest olid väärtusetud, hoolimata sellest, et need on ICROA (ja IETA) heaks kiidetud.

SATELLOOGILINE – VAATLUS ON SÄILITAMINE

Kuna digitaalse süsinikdioksiidi krediiditööstus kasvab mitme triljoni dollari suuruseks turuks, mida toetavad hajutatud pearaamatus olevad nutikad lepingud, on ka osalejatel vajadus saada juurdepääs mõõdikupõhistele andmetele, et kindlustada roheliste võlakirjade võimalik väljamaksmine. Näiteks ettevõte Atos, mis on enim tuntud oma  olümpiamängude IT-partnerluse poolest  aastast 1989, kogus 2021. aasta lõpus jätkusuutlikkusega seotud võlakirju 916 miljonit dollarit.  2021. aasta novembris avaldatud pressiteate kohaselt emiteeriti võlakirju kaheksa- aastane tähtaeg ja üheprotsendiline kupong,” koos klausliga, et “viimase kolme aasta jooksul makstud aastane intressimäär ei muutu, kui ettevõte vähendab oma iga-aastast kasvuhoonegaaside CO2 heitkoguseid (ulatused 1, 2 ja 3) 2025. aastal võrreldes 50% võrra. aastani 2019.” Kuigi need konkreetsed võlakirjad ei loodud plokiahelat kasutades, jääb alles nüüd äkiline majanduslik stiimul – üheprotsendiline kupong peaaegu 1 miljardile dollarile – edastada osalejatele kontrollitavad reaalmaailma andmed , mille olek määrab lõpliku väljamakse. Need võlakirjad emiteeriti BNP Paribase, Deutsche Banki ja JP Morganiga, kes tegutsesid globaalsete koordinaatoritena, ning ühiste raamatupidajatega, nagu HSBC, Morgan Stanley, Banco Santander, Bank of America Securities ja Wells Fargo Securities koos Rothschild & Co-ga tegutsedes Atos SE finantsnõustajana. Ajakirja Data Center Dynamic s tõusu käsitlevas artiklis märgitakse  andmekeskuste ja sideettevõtete seas levinud „jätkusuutlikkusega seotud rahastamise” suundumust, viidates sellele, kuidas  NTT ,  Aligned ,  Airtrunk ,  KPN ,  Baidu ja  Nabiax kogusid raha või konverteerisid olemasolevat võlga, et hõlmata jätkusuutlikkuse ja ESG eesmärkidega seotud intressimäärasid” viimase aasta jooksul.

Kui miljardite dollarite lõplik väljamaksmine nutikalt loodud roheliste võlakirjade näol taandub süsiniku molekulide tiheduse täpsetele mõõtmistele tohutul maamassil, näiteks Lõuna-Ameerika vihmametsas, on usaldusväärsete andmeteenuste pakkujate turg sõna otseses mõttes atmosfäärist lahkunud. Kuna erasektori võlainstrumendid arenevad koos plokiahela tehnoloogia levikuga, ei lähe andmed, mis panevad need nutikad lepingud emiteeritud võlakirja lõpuks ellu viima, enam inimvahekohtunikule, vaid pigem teadvuseta protokolli, mis vähendab paari potentsiaalseid tulemusi ühele väljundile. Jätkusuutlikkusega seotud rohelise võlakirja puhul, kui ettevõtte süsinikdioksiidi heitkoguseid ei vähendata empiiriliselt üle suhtelise mõõdiku teatud ajahetkel – mille mõlemad andmepunktid määratakse nutika lepingu sõlmimisel ja seega vabatahtlikult kokku lepitud, mõlema poole poolt – võlakirja kupongi ei maksta välja. Kuna süsinikkrediidi turg on üks moodsa ajastu eelistatud võlainstrumente, siis eelnimetatud Satellogic – luureandmetega seotud ettevõte, mis keskendus satelliitseire andmete erastamisele koos nõuandekoguga, mis on täis digitaalse võlasüsteemi võtmeisikuid – on valmis tegutsema tungiva uue finantssüsteemi olulise tugisambana.

Satellogicu asutasid 2010. aastal  selle praegune tegevjuht  Emiliano Kargieman ja praegune tehnoloogiadirektor Gerardo Richarte pärast seda, kui nad olid veetnud mõnda aega NASA Amesi ülikoolilinnakus Mountain View’s Californias. Nende veebisaidil avaldatud pressiteadete kohaselt  on Satellogic “esimene vertikaalselt integreeritud georuumiline ettevõte”, mis ehitab “esimest skaleeritavat, täielikult automatiseeritud EO [Earth Observation] platvormi”, mis võimaldab “kogu planeedi ümber kaardistada nii kõrgsageduslikult kui ka kõrgelt -resolutsioon, et luua klientidele juurdepääsetavaid ja taskukohaseid lahendusi. Nende loetletud missioon on “demokratiseerida juurdepääs georuumilistele andmetele kõrge eraldusvõimega piltide ja analüüside teabeplatvormi kaudu”, et aidata lahendada maailma kõige pakilisemaid probleeme, millest nad loetlevad “kliimamuutused, energiavarustus ja toiduga kindlustatus”. Muud Satellogic dokumentatsioonid näitavad, et “demokratiseerimine” tähendab satelliitseire laiendamist avalikust sektorist (st valitsused ja julgeolekuasutused) erasektorisse. Tänu oma patenteeritud Maa pildistamise tehnoloogiale vabastab Satellogic EO võimsuse, et pakkuda “kvaliteetseid planeediülevaateid” “sektori madalaima hinnaga”.

Nii Kargieman kui ka Richarte töötasid varem ettevõttes  Core Security Technologies , mille Kargieman asutas, koos selliste klientidega nagu Apple, Cisco, Homeland Security, NSA, NASA, Lockheed Martin ja DARPA. 1998. aastal tunnustas Endeavour Foundation Core Security kui Endeavour Entrepreneur ja 2002. aastal investeeris Morgan Stanley Core Securitysse 1,5 miljonit dollarit, kusjuures pank sai koha juhatuses. Ettevõtet rahastas ka Bank of America oma  A-sarjas . Hiljem asutas Kargieman Aconcagua Venturesi ühisettevõttes Craig Coguti Pegasus Capitaliga ja töötas Maailmapanga eriprojektide rühma liikmena. Nagu varem märgitud, on Coguti Pegasus Capital ka CC35 peamine rahastaja. Teine Core Security Technologicu töötaja, kes siirdus koos Kargeimani ja Richartega Satellogicusse, on  Aviv Cohen , endine Iisraeli luureohvitser, kes on nüüd Satellogicu “eriprojektide” juht.

Satellogicu  seemnevooru tõstmist  rahastasid Ariel Arrieta ja NXTP Ventures, Starlight Ventures – mida Kargieman nõustab – ja Endeavouri Santiago Pinto Escalier. Nagu selles artiklis varem öeldud, on NXTP nii GREEN+ liikme Rootstocki kui ka Rootstocki kaasasutaja Koibanxi loodud tokeniseerimisfirma rahastaja. Hiina tehnoloogiahiiglane Tencent, kellele kuulub märkimisväärne osalus Elon Muski Teslas, investeeris Satellogicu  A-seeriasse  , nagu ka Endeavour Catalyst, mida juhib LinkedIn/PayPali Reid Hoffman, ja Valor Capital. Valor Capital, mille partnerite hulgas on  USA sõjaväe- ja luuretegevusega Ladina-Ameerikas seotud tegelasi  ning  CBDC arendustegevust  kontinendil, investeeris Satellogicu B-seeriasse, millega taas ühines Tencent, koos Ameerika Ühendriikide Arengupangaga (mainitud rohkem kui korra see artikkel) liitumine ettevõtte C-seeria rahastamisvooruga.

2021. aasta juulis  läks Satellogic börsile  1,1 miljardi dollari väärtuses hinnanguga „ühinemise teel Cantor Fitzgeraldi CF Acquisition Corp. V-ga”, kusjuures JP Morgan toimis „Satellogicu eksklusiivse finantsnõustajana” koos „samaaegse 100 miljoni dollari suuruse PIPE pakkumisega”. SoftBanki SBLA Advisers Corp” koos Cantor Fitzgeraldi ja „teiste tipptasemel institutsionaalsete investoritega”, sealhulgas endise USA rahandusministri Steven Mnuchini Liberty Strategic Capitaliga. Mnuchini hiljuti loodud riskikapitalifirma koos Softbankiga on  peamised investorid Cybereasonis, vastuolulises Iisraeli luurega seotud ettevõttes, mis  simuleeris varem  USA kriitilise infrastruktuuri häkkimist, et tühistada USA presidendivalimised ja õhutada sõjaseisukorra väljakuulutamist. Mnuchini firmasse kuulub ka  Trumpi suursaadik Iisraelis David Friedman ja varem  üritas ta värvata  endist Mossadi direktorit Yossi Cohenit, kes selle asemel liitus Softbankiga. Joseph Dunford, endine Trumpi ajal staabiülemate ühendkomitee esimees, kes on nüüd Mnuchini ettevõtte vanem tegevdirektor, on  Cybereasoni nõuandekogus,  samal ajal kui Mnuchin on selle direktorite nõukogus. Nii Mnuchin kui ka Dunford istuvad samaaegselt Satellogicu juhatuses ja Mnuchin on Satellogicu esimees.

Satellogicu juhatusse kuulub ka Howard Lutnick, Cantor Fitzgeraldi kauaaegne juht (nagu ka Jeffrey Epsteini  naaber  ja suur  Clintoni annetaja );  Marcos Galperin , MercadoLibre’i asutaja ja tegevjuht, kes on tihedalt seotud Satellogicu rahastaja Endeavouriga; Endisest Facebooki ja Twitteri juristist sai riskikapitalist  Ted Wang ;  Tom Killalea , endine infoturbe peadirektor ja Amazoni turvalisuse asepresident, kes on ka Capital One’i juhatuses; ja  Miguel Gutiérrez , The Rohatyn Groupi partner ja investeerimisdirektor. Gutiérrez  töötas varem koos Nicholas Rohatyniga JP Morganis, kus Rohatyn asetas panga 1980ndatel ja 1990ndatel raskustes valitsemissektori võla  omandamise eestvedajaks, keskendudes Ladina-Ameerikale. Gutiérrez oli seotud JP Morgani võlaturgudega Argentinas, enne kui temast sai Ladina-Ameerika arenevate turgude juht ja hiljem globaalsete arenevate turgude müügi juht.

Satellogicu SPAC-i puudutav pressiteade   annab selge pildi avaliku pakkumise taga olevast kopsakast väärtuspakkumisest, mis uhkeldab, et Satellogic on “tõestatud liider Maa seires”, mille “17 kommertssatelliiti” on praegu orbiidil, rohkem kui “neli järgmist Maad” . Vaatlusfirmad kombineeritud. Satelliidiettevõtte vertikaalne tootepakk pakub “täiustatud analüüsivõimalusi” koos “kommerts-, jätkusuutlikkuse ja valitsuse rakendustega”, pakkudes iga päev “reaalajas kataloogi” “iga Maa ruutmeetri kohta”, pakkudes “olulist teavet ülemaailmsete väljakutsete üle peetava vestluse käivitamiseks”, nagu „kliimamuutused, vee- ja energiakasutus ning toiduga varustamine”.

SPACi pressiteates ütles Cantori esindaja Howard Lutnick, et “Satellogic on ainulaadses positsioonis, et domineerida Maa vaatlustööstuses. Selle tehnoloogial, andmetel ja analüütikal on arvukates tööstusharudes laialdased kasutusjuhtumid. Kargieman kordas neid märkusi: „Arvame, et võitja võtab enamiku või võitja võtab kogu turu. See on piiratud pakkumisega turg – valitsused lihtsalt ei saa täna piisavalt andmeid; seal pole piisavalt satelliite.”

See kehtib ka erasektori kohta. Satellogic näitas CNBC-le tolleaegset investorite platvormi, mis näitas “Maa vaatlustööstuse” domineerimise tõelist majanduslikku potentsiaali. Kargieman märkis, et ettevõte oli lõpetanud “pilootprogrammi” “suure nafta- ja gaasiettevõttega”, mille käigus ettevõte nõudis seireandmeid “iga teisel nädalal umbes 1800 miili torujuhtme kohta”. Selle visuaalse auditi tegemine lennukitega “maksis umbes 750 dollarit miili kohta”, samas kui Satellogic “demonstreeris sarnaseid tuvastamisvõimalusi” vähem kui 60 dollari eest miili kohta. Kui Satellogic ei suutnud 2020. aastal 0 dollarit tuludest vabastada, siis ettevõte ootas, et see „tiksub” uute lepingute tõttu, mis hakkasid tulu tootma 2021. aasta kevadel. Investorite slaidipaketi kohaselt oli ettevõtte mahajäämus ligikaudu 38 miljonit dollarit sõlmitud lepinguid, kui nad börsile läksid, kuid ennustas “800 miljonit dollarit võimalusi järgmise kahe aasta jooksul”.

Oma  2022. aasta majandustulemuste värskenduses märkis Satellogici tegevjuht Kargieman, et „orbiidil on 34 satelliiti”, mis on „suurim alla meetri eraldusvõimega satelliitide kommertspark” ja seega „hästi positsioonil, et ära kasutada kasvavat nõudlust Maa vaatlusandmete ja satelliitide järele. ” Kargieman väitis, et nende tulud kasvasid aasta-aastalt 42%, mis on suuresti tingitud nende ettevõtetest “Asset Monitoring” ja “Constellation-as-a-Service”. Satellogicu uus kosmosesüsteemid ehk satelliidimüügiettevõte “loob satelliidi ostuprogrammi, mille eesmärk on vähendada rahalist barjääri Maa vaatluse kosmoselaevade omamisele”, ütles finantsdirektor Rick Dunn. “Space Systems on loodud pakkuma valitsustele varade omandiõigust, et täiustada riiklikku georuumilist luuret (GEOINT) koos globaalse ülesannete täitmise autonoomiaga… Edaspidi juhib tulu meie jätkuv kasv varade jälgimise valdkonnas.”

Satellogicu müügidirektor Luciano Giesso on öelnud, et Ladina-Ameerika on “meie jaoks fookuspiirkond”. Ta selgitas Ladina-Ameerika praegust suundumust, et “keskendutakse üha enam kosmosetehnoloogiatele”, et “luua uusi infrastruktuure”, mis “avavad satelliidiandmete eelised” paljudes tööstusharudes. Pressiteates öeldakse, et Satellogicu seisukoht on põhjendatud nende seisukohaga, et “oma satelliitidega mitte varustatud riigid” on seega “piiratud oma võimetega” sisukalt “koguda andmeid oma poliitika rakendamise ja infrastruktuuri kohta”. Satellogicu spetsiaalset satelliitide konstellatsiooniprogrammi turustatakse spetsiaalselt “strateegiliste riiklike huvide” tootena, mis võimaldab “igas suuruses valitsustel” luua “unikaalseid maavaatlusprogramme”, et “toetada võtmeotsuseid ja juhtida poliitika mõju, mõõta investeeringuid ja sotsiaal-majanduslikku edu” ning edendada koostööd, andmete ja teabe jagamist ning innovatsiooni.

Satellogicu missioon on erastada ja monopoliseerida Maa vaatlust satelliitseire näol, mida müüakse teenusena nii avalikule kui ka erasektorile. Palantir,  erasektori luurefirma  , mida juhib PayPali asutaja Peter Thiel ja mis loodi  CIA vahenditega,  et asendada vastuoluline  massiseire DARPA ja andmekaevandamise programm , mis on pühendunud  viieaastasele strateegilisele partnerlusele  Satellogicuga. Satellogicu partnerlus Palantiriga võimaldab tema “valitsus- ja äriklientidele”, kelle hulka kuuluvad  CIA  ja  JP Morgan,  juurdepääsu Satellogicu Alephi platvormi API-dele, et edastada toores satelliidipilte Palantiri MetaConstellationile ja Edge AI-le. See partnerlus põhineb Satellogicu ja Palantiri varasemal koostööl, et “välja tuua ainulaadsed AI-võimalused orbiidi servani”, sealhulgas “reaalajas uuendused satelliidi pardal olevale tehisintellektile”, mis võimaldab “ülimadala latentsusega merekasutust”. Palantiri ja Satellogicu kliendid, kelle hulka kuuluvad  Pentagoni kosmosesüsteemide juhtkond ,  kosmosejõud ,  SpaceX , India valitsus  ja teised, saavad peagi juurdepääsu Edge AI platvormile, mis töötab Satellogicu satelliitidel, et pakkuda klientidele kohandatud tehisintellekti teadmisi, mida oodatakse. suurendada Satellogicu äritegevust “andmetoodete, sujuvamaks torujuhtmete haldamise ja iganädalaste ja igapäevaste maailmaülevaadete jaoks vajalike klientide tarnimise suurendamiseks”.

“Palantir’s Foundry terviklikud võimalused aitavad Satellogicil ellu viia meie missiooni parandada elu Maal georuumiliste andmete abil,” kommenteeris Satellogicu Põhja-Ameerika president Matthew Tirman. Tirman märkis hiljem, et selle lepingu raames annab Satellogic “Palantiri USA valitsusklientidele” juurdepääsu “kõrge eraldusvõimega satelliidipiltidele”, mis “annab analüütilisi teadmisi mitmesugustel missioonidele orienteeritud kasutusjuhtudel”. Teiste Satellogicu märkimisväärsete era- ja avaliku sektori partnerlussuhete hulka kuulub  Endeavouri rahastatud  SkyLoom , mis 2021. aasta lõpus  tegi koostööd Honeywelliga,  et “toota laserristsidemeid” nii kommerts- kui ka sõjalistele satelliitidele, sealhulgas Pentagoni kosmosearengu agentuurile, samuti  CIA töövõtjaga.  Amazon Web Services , et hõlbustada “50 gigabaiti andmemahtu päevas” satelliidi kohta, mis “edastub Amazon.com Inc. üksuse AWS Ground Station teenuse abil Maale.”

Kuigi see on kindlasti kasumlik ettevõtmine, võimaldab Satellogic tõeliselt riskikapitali juurdepääsu kõrge eraldusvõimega andmetele iga üksiku ruutmeetri kohta Maal. Kosmoseseire kui teenus võimaldab operaatoritel endil hankida ajakohast teavet maailma tööstuse, energiakasutuse, transpordi, kaupade ladustamise ja varade tarbimise kohta – teavet, mis võib mõjutada ettevõtte otsust eraturgudel mängides. Seda võiks kasutada ka avaliku ja erasektori partnerlus, mis kujundab globaalset tehnokraatlikku poliitikat, mille eesmärk on piirata avalikkuse tarbimist, industrialiseerimist ja energiakasutust ning jõustada neid kosmose kaudu.

Väljaspool seda meetrikast tulenevat eelist nõuab ülalmainitud üleminek universaalsele pearaamatule, mis säilitab ja arveldab enamikku finantstegevusest (sh puhtalt spekulatiivsest) tegevusest, nilbeid andmemahtusid. Kui erasektori niinimetatud toormega tagatud Real World Asset märgid peaksid mingilgi tähenduslikul viisil levima, on miljardite dollarite väärtuse säilitamiseks vaja ülimalt usaldusväärseid satelliidipilte. Igasugune tõuge aruka lepingu alusel saadud raha poole, mis esindab materiaalseid objekte, nõuab täpselt neid andmeid, mida Satellogic kavatseb mitte ainult pakkuda, vaid ka teenusena müüa – mis tahes ettevõttele või valitsusele.

PLOKIAHEL – UUS VÕIMALDAV KESKKOND

Rohelise rahanduse idee, milles eraettevõtted kasutavad reaalse maailma andmeid ja füüsilisi elemente, et luua uudseid majandusinstrumente, nagu süsinikdioksiidi heitel põhinevad võlakirjad, nõuab valitsuse poolt heaks kiidetud kokkuleppeid ja võimalikke kohtupõhiseid kohtuvaidlusi kui võimet leida konsensust, toimides seega võimaldava keskkonnana suurte väärtpaberiväärtuste arveldamiseks avaliku ja erasektori vahel. Valitsuste ja nende kaubandussektori partnerite vahelised regulatsioonid ja lepingulised kokkulepped ei nõua mitte ainult seaduse tähte, vaid ka kontrollitud kindlustusmaaklereid, andmefirmasid, seadusandlikke bürokraate ja mitmesuguseid muid akrediteeritud juriste, kes määravad ette, millistel alustel äri võib seaduslikult korraldada. Era- ja avaliku sektori partnerlus on muutunud pidevalt häguseks, kuna lõdveneb regulatsioon, mis piirab seda, kuidas ettevõtted saavad mõjutada praeguseid ja ambitsioonikaid poliitikuid kampaania raha kogumise kaudu. See ostetud avaliku sektori töötajate rühm peab omakorda tasuma ettevõtetele, kes vastutasid nende edukate ametikohale pääsemise katsete eest, mis toob kaasa teatud seaduste edasise kaotamise, mis takistas nende annetajatel kunagi reguleeritud turul kanda kinnitada. Enam ei kuulu avalik sektor peamiselt oma valijatele, vaid pigem nende ettevõtete rahastajatele.

See jätkuv dünaamika on viinud nende näiliselt piiritletud sektorite vahel seadusliku korruptsiooni ja vandenõu kohta jooksva tagasisideni. CC35, Green+ ja Satellogic koostööd toetavate avaliku ja erasektori partnerluste puhastulemus tuleneb arvestuslikust keskendumisest piirkondlikele valitsustele, leides seega neile soodsa keskkonna paktide ja lepingute kaudu riiklikul tasandil.

Kui suuremad regulatiivsed kalad on praetud, läheb võitlus digitaalsete varade (nt dollariinstrumentide) edasise koostalitlusvõime eest globaalse lõunaosa piirkondlike valitsuste kätte. Näiteks  määruse  , mis lubab USA pankadel hoida digitaalseid varasid ja stabiilseid münte, esitas endine OneWesti ametnik ja Coinbase’i asepresident Brian Brooks, kui ta töötas Trumpi administratsioonis Mnuchini alluvuses valuuta kontrollijana. Kui maailma valitsused, nii kohalikud kui ka riiklikud, on sunnitud kasutama universaalset pearaamatut, liigub võimaldav keskkond pearaamatu enda poole – erasektori toode – ja väljub avaliku sektori käest.

Sellist ühisvara hõivamist erasektori poolt avalike ja siis eraoperaatorite pöörleva ukse kaudu on tehtud varemgi, näiteks Plaza Accordi ajal, Brady Bondsi loomisel, Glass-Steagalli laialisaatmisel, Enroni lammutamisel, 2008. aasta finantskriis ja COVID-19 fiskaalreaktsioon. Plokiahela kavandatud tulevik – nüüd, mil USA regulaatorid on Bitcoini vara ja universaalse pearaamatuna omaks võtnud – on toimida uue võimaldava keskkonnana koos omaenda digitaalsete dollariinstrumentidega, mida tõenäoliselt toetab USA valitsusvõlg.

Maailmas on väga vähe inimesi, kes vastutavad dollari digiteerimise eest rohkem kui Steve Mnuchin ja Howie Lutnick – esimese riskikapitalifirma koosneb nüüd  mitmest liikmest  alates tema ametist riigikassas, samas kui viimase firma Cantor Fitzgerald hoiab Tetheri väärtpabereid, maailma suurim dollarites nomineeritud stabiilne münt, mis ületas hiljuti 100 miljardi dollari piiri – ja siin teevad nad koostööd Argentina rikkaima mehe ja Ladina-Ameerika suurima veebituru (ja ka krüptoturu) asutaja Marcos Galperiniga.

Galperini MercadoLibre’iga seotud ettevõtete võrgustik – teiste hulgas Xapo, Paxos, Circle, Visa – on täis juhatuse liikmeid ja PayPal Mafia riskikapitali, aga ka Argentina nõustajate gruppi Endeavour. Need võimsad organisatsioonid, rühmituste nagu ADELA järeltulijad, mis ajendasid Rooma klubi loomist ja valisid välja Ladina-Ameerika korporatiivmaastiku võitjad, on andnud selgelt mõista, et näevad ette seda põhjapanevat turumuutust. Nad on vaikselt seadnud end domineerima Ladina-Ameerikas ja maailmas laiemalt uue finantssüsteemi peamistes tugisammastes: reguleeritud pangateenused, globaalsed turud, maksete töötlemine, digitaalsete varade infrastruktuur ja kapitali loomise monopolid. Nagu me näeme, ei seisne see finantssüsteem mitte “kaasamises” ega “jätkusuutlikkuses”, nagu väidetakse, vaid Ladina-Ameerika võlakoormuse kasutamises ja süvendamises, et sundida poliitilisi muudatusi, jõustades samal ajal väliskontrolli piirkonna majandustegevuse ja juhtimise üle, seda kõike valvsa järelevalve all – USA luurega seotud satelliitide “silmad”.

Jätkub.

Artikli autorid on rahvusvaheliselt tuntud uurivad ajakirjanikud Mark Goodwin ja Whitney Webb

Loe lisaks:

Boonus: Mida tähendab “demokraatia”? (Veiko Huuse teadmine)

Maailmas on üle 200 aasta räägitud demokraatiast – Rahvas on võimu kandja (pange tähele, et mitte otsustaja). Demokraatia – Sõna tuleneb vanakreeka keelest: δημοκρατία, mis koosneb tüvedest δημος (‘rahvas’, ‘hulk’) ja κρατος (‘võim’, ‘valitsus’). Sõna demos tähistas Ateenas kinnisvaraomanikest täiskasvanud mehi, kes olid perekonnapead, tasusid linnale makse ning osalesid isiklikult (oma varustusega) linna kaitsmisel ning selle poolt korraldatud sõjalistes välisaktsioonides. See tähendab, et poliitiliste otsuste langetamisel osales vaid u 10% Ateena elanikkonnast, kuigi kodaniku staatusest tulenevaid õigusi nautisid kõik, kes olid sünnipäralt ateenlased. Pange tähele, et otsustas/otsustab jõukas inimene, kes makse maksab ja kes olid kõrgemal positsioonil lihtrahvast ehk “musta” töö tegijatest. Nagu öeldakse, kellel raha, sellel võim ehk kes raha trükkijale kõige lähemal, sellel kõige rohkem võimu.

Kuid sõnal “demokraatia” on lisaks teine oluline, peamine, tähendus, millest internet ja muud infokanalid vaikivad. Demo tähendab deemon (kreeka keeles daimon) ja kraatia (cracy) tähendab eesti keeles kratt ja kreeka keeles jõud (mitmes teistes keeltes: tehnokraatia, võimsate inimeste juhtimisel ühsikonda, ühe võimu poolt juhtimine, jne.). Maailmale on serveeritud kreeka keelest demokraatia tähendust kui Rahva Võim aga tegelikult mõeldakse Deemoni Jõud. Valiti välja just selline sõna – “demokraatia” – kreeka keelest, et väga sarnane on ka kreeka keeles Deemoni jõud. Need olendid, kes selle “sõnade mängu” välja mõtlesid on inimkonna ümberprogrammeerijad ja kasutavad maagiat – sõnade jõudu. Nad panid kogu inimrassi Demokraatiast rääkima, et see on vabadus aga tegelikult need olendid said maagiale ja Deemoni Jõule väge iga kord juurde, kui keegi valjuhäälselt demokraatiast räägib ja seda nõuab. Inimesed on sadu aastaid nõudnud Deemonile jõudu juurde teadmata “demokraatia” tegelikku tähendust. Ja inimrass imestab, et miks maailm kaosesse muudkui liigub…..

Hoiatus: Kui kasutad sõna “demokraatia”, siis tea, et sa teed deemonitele heategu ja nad saavad hävitustööd inimrassiga edasi teha. Kui kuuled kedagi rääkimas valjuhäälselt demokraatiast ja selle vajalikkusest, siis hoia temast eemale.

Mis on demokraatia vastand ja tegelik lahendus?

See on Hingega Elusate Inimeste Jõud ja Otsustusõigus. Siin pole vaja mingit kreeka või ladina või inglise või teiste keelte tõlget aluseks võtta. Eestlane on inimrassi loomisel olnud see algne rahvas koos sumeritega ja eesti keel on Kõiksuse keel. Eestimaal, eestlasel ja eesti keelel on suur vägi ja oluline roll kogu maa eluprogrammis, mida tavainimene ette ei kujuta. Seda mõistavad väga teadjad inimolendid ja seda teavad ka deemonid – armastuse ja kurjuse võitlus. See kuidas mõni teine rahvus enda keeles väljendab “Hingega Elusate Inimeste Jõud ja Otsustusõigus”, on nende endi teha. Fakt on täna see, et suurem osa poliitikutest ja riikide juhtidest, pankuritest ja rahatrükkijatest, globaalsete ettevõtete omanikud (nt. BlackRock, BlackStone, JP Morgn Chase, WEF, Big Pharma, Big Media,…) on deemonid või nende kontrolli all.

Räägime edasi Tucker Carlsoni ja Mike Bezi intervjuust

Intervjuus räägitakse demokraatia kadumisest maailmas. Nemad peavad silmas vabaduse kadumist. Kas inimkonnal on olnud üldse vabadust siin Maa eluprogrammis? Pole vaja palju minevikku sukelduda, sest tänane veel elus inimene on pidanud raha nimel orjama, et elus püsida ja ebavõrdsust on olnud kogueag ning see kasvab. Seega, demokraatia tõepoolest on kadunud ja see on asendunud Kraatiaga – Türannia ja transhumanism ehk deemonite rass.

Alljärgneva intervjuu kohta käiva info autor on Robert W Malone MD

Soovitan intervjuus viiele punktile tähelepanu pöörata:

Esiteks – siin kirjeldatud Aspeni Instituudi planeerimine tuletab mulle meelde COVID-i sündmuse 201 planeerimist.

Teiseks – lugedes selle intervjuuga Tuckeri algse postituse kommentaare teemal X, tabavad mind paralleelid minu ja Mike Benzi delegitimeerimiseks tehtud jõupingutuste vahel. Inimesed peaksid olema teadlikud, et seda tüüpi delegitimiseerimise taktika on propaganda taga olevate inimeste tavaline reaktsioon kõigile, kes paljastavad oma taktika ja strateegiad. Selle taktika tuum on kahtluse alla seadmine, kas kõnealune isik on ebausaldusväärne või omamoodi topeltagent (kontrollitud opositsioon).

Kolmandaks – Mike Benz keskendub enamasti kõige selle tsensuuriaspektile ega sukeldu tegelikult sügavale aktiivse propaganda edendamise (PsyWar) aspekti.

Neljandaks – Mike räägib mõjude kaardistamise ja loomuliku keele töötlemise tööriistadest, mida kasutatakse, kuid ei kirjelda „Käitumise maatriksi” tööriistakomplekti, mis hõlmab emotsioonide eraldamist ja kaardistamist. Kui soovite sellesse veidi süveneda, käsitlesin seda viimast osa oktoobris 2022 alavirna essees pealkirjaga “Twitter on relv, mitte äri”.

Viiendaks – see, mida Mike Benz kirjeldab, on funktsionaalselt USA sõjaväe ja Deep State’i vaikne riigipööre. Ja jah, Barack Obama sõrmejäljed on sellel kohal.

Video transkriptsioon:
Tucker Carlson:

Ameerika Ühendriikide määravaks faktiks on sõnavabadus. Kuivõrd see riik on tegelikult erandlik, tuleneb see sellest, et meil on õiguste eelnõus esimene muudatus. Meil on südametunnistuse vabadus. Me võime öelda, mida me tegelikult mõtleme.

Sellest pole vaenu õhutamise erandit lihtsalt sellepärast, et vihkad seda, mida keegi teine arvab. Te ei saa sundida seda inimest vait olema, sest me oleme kodanikud, mitte orjad. Kuid see õigus, see alusõigus, mis teeb sellest riigist selle, mis ta on, see õigus, millest kõik õigused voolavad, kaob tsensuuri tingimustes suurel kiirusel. Nüüd, tänapäevane tsensuur, ei sarnane enam varasemate tsensuurirežiimidega eelmistes riikides ja eelmistel ajastutel. Meie tsensuuri mõjutab desinformatsiooni ja väärarengute vastane võitlus. Ja peamine asi, mida selle kohta teada saada, on see, et neid on kõikjal. Ja loomulikult ei viita see tsensuur sellele, kas see, mida sa räägid, on tõsi või mitte.

Teisisõnu võite öelda midagi, mis on faktiliselt täpne ja kooskõlas teie enda südametunnistusega. Ja Ameerika varasemates versioonides oli teil absoluutne õigus neid asju öelda. aga nüüd – kuna need kellelegi ei meeldi või kuna neil on võimul olevate inimeste plaanide suhtes ebamugav, võidakse need hukka mõista kui desinformatsiooni ja teilt võidakse võtta õigus neid väljendada kas isiklikult või internetis. Tegelikult võib nende asjade väljendamine muutuda kuriteoks ja kas on muide oluline teada, et seda ei tee ainult erasektor.

Neid jõupingutusi juhib USA valitsus, mille eest maksate ja mille vähemalt teoreetiliselt omate. See on teie valitsus, kuid nad võtavad teie õigusi väga suure kiirusega. Enamik inimesi mõistab seda intuitiivselt, kuid nad ei tea, kuidas see juhtub. Kuidas tsensuur toimub? Mis on selle mehaanika?

Võime üsna kindlalt väita, et Mike Benz on selle juhtumise ekspert maailmas. Mike Benzil oli välisministeeriumi küberportfell. Ta on nüüd Foundation for Freedom Online tegevdirektor ja me räägime temaga väga spetsiifilisest tsensuurist. Muide, me ei saa piisavalt tugevalt soovitada, kui soovite teada, kuidas see juhtub, on Mike Benz see mees, kes luges.

Kuid täna tahame lihtsalt rääkida teatud tüüpi tsensuurist ja sellest tsensuurist, mis lähtub muinasjutulisest sõjatööstuskompleksist, meie kaitsetööstusest ja Washingtoni välispoliitikast. See on praegu märkimisväärne, sest oleme ülemaailmse sõja haripunktis ja seega võite oodata tsensuuri järsu kasvu. Ja sellega seoses on siin Mike Benz, Interneti-vabaduse sihtasutuse tegevdirektor. Mike, suur tänu meiega liitumise eest ja ma lihtsalt ei saa meie publikule üle tähtsustada, kui ammendavad ja põhjalikud on teie teadmised sellel teemal. See on peaaegu uskumatu. Ja nii et kui te saaksite meid lihtsalt läbi viia, kuidas välispoliitika asutajad ja kaitsetöövõtjad ja DOD ja ainult kogu klaster, riigikaitsega seotud riiklikult rahastatavate institutsioonide konstellatsioon, võeti meilt ära,

Mike Benz:

Meie sõnavabadus. Muidugi. Üks lihtsamaid viise, kuidas lugu tegelikult alustada, on tõesti Interneti-vabaduse lugu ja see lülitus Interneti-vabadusest Interneti-tsensuurile, sest sõnavabadus Internetis oli riigitöö vahend peaaegu Interneti erastamise algusest 1991. aastal. Kaitseministeeriumi, välisministeeriumi ja meie luureteenistuste jõupingutuste kaudu avastasime kiiresti, et inimesed kasutavad internetti ajaveebidesse ja foorumitesse kogunemiseks. Ja praegusel hetkel toetasid sõnavabadust rohkem kui keegi teine Pentagon, välisministeerium ja meie omamoodi CIA väljalõigatud valitsusväliste organisatsioonide blob-arhitektuur, et toetada teisitimõtlevaid rühmitusi kogu maailmas, et aidata neil kukutada autoritaarseid valitsusi, nagu nad olid. omamoodi ehitada sisuliselt internet sõnavabadus võimaldas omamoodi insta režiimimuutusoperatsioone, et oleks võimalik hõlbustada välispoliitika institutsioonide välisministeeriumi päevakorda.

Google on selle suurepärane näide. Google sai alguse DARPA stipendiaadina Larry Page’ist ja Sergey Brinist, kui nad olid Stanfordi doktorid, ning nad said raha osana CIA NSA ühisest programmist, mille eesmärk oli kaardistada, kuidas sulelinnud veebis kokku karjuvad, kasutades otsingumootorite koondamist. Ja siis aasta hiljem käivitasid nad Google’i ja said seejärel sõjaliseks töövõtjaks. Kiiresti pärast seda said nad Google Mapsi, ostes sisuliselt CIA satelliiditarkvara, ja võimalust kasutada Internetis sõnavabadust, et vältida riikliku kontrolli meedia üle sellistes kohtades nagu Kesk-Aasia ja kogu maailmas, peeti suureks eeliseks. viis teha seda, mida varem tehti CIA jaamahoonetes või saatkondades või konsulaatides täiesti turboülelaaduriga. Ja kogu Interneti-kõnevabaduse tehnoloogia lõi algselt meie riikliku julgeolekuriik – VPN-id, virtuaalsed privaatvõrgud teie IP-aadressi varjamiseks, pimedas veebis ringkäikudeks, kaupade anonüümseks ostmiseks ja müümiseks, täielikud krüptitud vestlused. .

Kõik need asjad loodi algselt DARPA projektidena või CIA NSA ühisprojektidena, et aidata luure toetatud rühmitusi, kukutada valitsusi, mis tekitasid probleeme Clintoni administratsioonile või Bushi administratsioonile või Obama administratsioonile. Ja see plaan töötas võluväel umbes aastast 1991 kuni umbes 2014. aastani, mil Interneti-vabaduse ja selle kasulikkuse kohta hakati rääkima.

Nüüd oli omamoodi Interneti-sõnavabaduse hetke kõrgeim vesimärk 2011. ja 2012. aasta araabia kevad, kui teil oli see ükshaaval – kõik Obama administratsiooni vaenulikud valitsused: Egiptus, Tuneesia, kõik hakkasid Facebookis kukutama. revolutsioonid ja Twitteri revolutsioonid. Ja välisministeerium tegi väga tihedat koostööd sotsiaalmeedia ettevõtetega, et hoida sotsiaalmeediat nendel perioodidel võrgus. Google’i esindaja Jared Cohen helistas Twitterile, et ta ei teeks plaanipäraseid hooldustöid, et Iraani eelistatud opositsioonirühmitus saaks nende valimiste võitmiseks kasutada Twitterit.

Nii et sõnavabadus oli algusest peale riikliku julgeolekuriigi riigitöö instrument. Kogu see arhitektuur, kõik valitsusvälised organisatsioonid, suhted tehnoloogiaettevõtete ja riikliku julgeolekuriigi vahel olid juba ammu vabaduse jaoks loodud. 2014. aastal, pärast riigipööret Ukrainas, toimus ootamatu vastupööre, kus Krimm ja Donbas läksid lahku ning nad läksid lahku sisuliselt sõjalise kaitsevahendiga, milleks NATO ei olnud toona väga valmis. Neil oli viimane võimalus tervitada Maarjat, milleks oli Krimmi annekteerimise hääletus 2014. aastal. Ja kui Krimmi inimeste süda ja mõistus hääletasid Venemaa Föderatsiooniga ühinemise poolt, oli see viimane piisk karikasse sõnavabaduse kontseptsioonile Internetis 2014. aastal. NATO silmad – nagu nad seda nägid. Sõja põhiolemus muutus sel hetkel. Ja NATO kuulutas sel hetkel midagi, mida nad alguses nimetasid Gerasimovi doktriiniks, mis sai nime selle Vene sõjaväelase järgi, kindral, kes nende väitel pidas kõne, et sõja põhiolemus on muutunud.

(Gerasimovi doktriin on idee, et) Kesk- ja Ida-Euroopa ülevõtmiseks pole vaja sõjalisi kokkupõrkeid võita. Kõik, mida pead tegema, on kontrollida meediat ja sotsiaalmeedia ökosüsteemi, sest see on see, mis kontrollib valimisi. Ja kui saate lihtsalt õige administratsiooni võimule, kontrollivad nad sõjaväge. Seega on lõpmata odavam kui sõjalise sõja läbiviimine lihtsalt organiseeritud poliitilise mõjutamise operatsioon sotsiaalmeedia ja pärandmeedia üle. Loodi tööstus, mis hõlmas Pentagonit, Briti kaitseministeeriumi ja Brüsselit organiseeritud poliitiliseks sõjapidamiseks, peamiselt infrastruktuuriks, mis loodi algselt Saksamaal ning Kesk- ja Ida-Euroopas psühholoogiliste puhvertsoonide loomiseks, põhiliselt selleks, et luua võime. teha sõjalist koostööd sotsiaalmeedia ettevõtetega, et tsenseerida Venemaa propagandat ja seejärel tsenseerida kodumaiseid parempopulistlikke rühmitusi Euroopas, kes tõusid sel ajal migrantide kriisi tõttu poliitilisele võimule.

Nii et meie riigiosakond, meie luurekogukond, Pentagon võtsid süstemaatiliselt sihikule selliseid rühmitusi nagu Saksamaa AFD, mis on alternatiiv Deutsche Landile ja rühmitustele Eestis, Lätis ja Leedus. Nüüd, kui Brexit 2016. aastal juhtus, oli see kriisihetk, kus järsku ei pidanud nad enam muretsema ainult Kesk- ja Ida-Euroopa pärast. See tuli läände, see idee Venemaa kontrollist südamete ja meelte üle. Ja nii oli Brexit 2016. aasta juunis. Juba järgmisel kuul Varssavi konverentsil muutis NATO ametlikult oma põhikirja, et pühenduda selgesõnaliselt hübriidsõjale kui NATO uuele võimekusele. Nii läksid nad põhimõtteliselt 70 aastat kestnud tankidelt säutsude tsenseerimise selgesõnalise suutlikkuse suurendamiseni, kui neid peeti Venemaa volinikeks. Ja jällegi, see ei ole ainult Venemaa propaganda, need olid nüüd Brexiti rühmitused või rühmitused nagu Mateo Salvini Itaalias või Kreekas või Saksamaal või Hispaanias koos Vox Partyga.

Ja praegu avaldas NATO sel ajal valgeid pabereid, milles öeldi, et NATO suurim oht ei ole tegelikult Venemaa sõjaline sissetung. See kaotab siseriiklikud valimised kogu Euroopas kõigile neile parempoolsetele rahvarühmadele, kes, kuna nad olid enamasti töölisklassi liikumised, tegid kampaaniat odava Venemaa energia nimel ajal, mil USA survestas seda energia mitmekesistamise poliitikat. Ja nii nad väitsid pärast Brexitit, nüüd variseb kogu reeglitel põhinev rahvusvaheline kord kokku, kui sõjavägi ei võtaks kontrolli meedia üle, sest Brexit tooks kaasa Frexiti Prantsusmaal koos merejalaväe Lapiniga lihtsalt Brexitiga Hispaanias koos Voxi parteiga Itaaliasse Itaalia, Grexitini Saksamaal ja Grexitini Kreekas, EL laguneks, nii et NATO tapetaks ilma ühegi kuulita. Ja mitte ainult, nüüd, kui NATO on kadunud, ei ole Rahvusvahelisel Valuutafondil, Rahvusvahelisel Valuutafondil ega Maailmapangal enam jõustamisharu. Nii et nüüd oleksid riikliku julgeolekuriigi peksvast oinast sõltuvad finantshuvirühmad põhimõtteliselt abitud kogu maailma valitsuste vastu. Seega, kui sõjavägi ei hakkaks Internetti tsenseerima, kukuksid nende vaatenurgast kokku kõik demokraatlikud institutsioonid ja infrastruktuur, mis tekitasid pärast Teist maailmasõda tänapäevase maailma. Nii et võite ette kujutada reaktsiooni,

Tucker Carlson:

Oota, küsi

Mike Benz:

Hiljem. 2016. aasta valimised võitis Donald Trump. Niisiis

Tucker Carlson:

Noh, sa rääkisid just ühe tähelepanuväärse loo, mida ma pole kunagi kuulnud kedagi nii selgelt ja teravalt seletamas kui sina. Kuid kas keegi NATO-st või keegi välisministeeriumist tegi hetkeks pausi ja ütles, et oodake, oleme just tuvastanud, et meie uus vaenlane on demokraatia oma riigis. Ma arvan, et see on see, mida sa räägid. Nad kartsid, et inimesed, oma riikide kodanikud, saavad oma tahtmise, ja nad läksid selle vastu sõtta.

Mike Benz:

Jah. Nüüd on sellel rikkalik ajalugu, mis ulatub külma sõjani. Külm sõda Euroopas oli sisuliselt sarnane võitlus inimeste südamete ja meelte pärast, eriti Kesk- ja Ida-Euroopas sellistes nõukogude puhvertsoonides. Ja alates 1948. aastast loodi tõesti rahvuslik julgeolekuriik. Siis oli teil 1947. aasta seadus, millega loodi Luure Keskagentuur. Teil oli see maailmakord, mis oli loodud kõigi nende rahvusvaheliste institutsioonidega, ja teil oli 1948. aasta ÜRO inimõiguste deklaratsioon, mis keelab territooriumi omandamise sõjalise jõuga. Nii et te ei saa enam juhtida traditsioonilist sõjalist okupatsioonivalitsust nii, nagu me võisime näiteks 1898. aastal, kui me Filipiinid võtsime, tuli kõik teha läbi mingi poliitilise legitimeerimise protsessi, mille käigus toimub teatud ratifitseerimine riigis inimeste südame ja mõistuse kaudu.

Nüüd hõlmab see sageli lihtsalt nukupoliitikuid, keda meie välisministeerium on esilekerkivateks juhtideks kasvatanud. Aga võitlus südamete ja mõistuse pärast oli meile andnud endale pika moraalse litsentsirihma, kui soovite, alates 1948. aastast. Üks CIA ristiisa oli George Kennan. Niisiis, 12 päeva pärast seda, kui võltsisime 1948. aasta Itaalia valimisi, toppides hääletuskastid ja töötades koos rahvahulgaga, avaldasime memo, mille nimi oli organiseeritud poliitilise sõja inauguratsioon, kus Kennan ütles: “Kuulge, siin on alatu vana maailm. Meie, CIA, võltsisime just Itaalia valimisi. Pidime seda tegema, sest kui kommunist võidab, siis võib-olla ei toimuks Itaalias enam kunagi uusi valimisi, kuid see on tõesti tõhus, poisid. Vajame mustade trikkide osakonda, et saaksime seda teha kogu maailmas. Ja see on sisuliselt uus ühiskondlik leping, mida me ameeriklastega sõlmime, sest see ei ole viis, kuidas me varem diplomaatiat läbi viinud, kuid nüüd on meil keelatud kasutada sõjaosakonda 1948. aastal.

Samuti nimetasid nad sõjaosakonna ümber kaitseosakonnaks. Nii et jällegi, osana sellest diplomaatilisest rünnakust poliitilise kontrolli poole, selle asemel, et see näib olevat ilmselge sõjaline kontroll, kuid sisuliselt juhtus see, et me lõime selle välismaise tulemüüri. Me ütlesime, et meil on räpaste trikkide osakond, et saaksime valimisi võltsida, et me suudaksime kontrollida meediat, et saaksime sekkuda riigi iga teise räpase krundi siseasjadesse.

Aga selline püha mustus, milles Ameerika kodumaa istub, ei tohi nad seal tegutseda. Välisministeeriumil, kaitseministeeriumil ja CIA-l on USA pinnal tegutsemine selgesõnaliselt keelatud. Muidugi pole see nii kaugel, see pole isegi naljakas, kuid selle põhjuseks on mitmed pesunipid, mille nad on 70 aasta jooksul seda tehes välja töötanud.

Kuid põhimõtteliselt ei olnud tsensuuritööstuse loomisel algul moraalseid probleeme. Kui see algas Saksamaal ja Leedus ja Lätis ja Eestis ning Rootsis ja Soomes, siis pärast Brexitit hakati selle üle diplomaatilisem debatt käima ja siis sai Trumpi valituks osutumise hoog täis. Ja selle vähese vastupanu kattis üle Russiagate’i küllastumise tõus, mis võimaldas neil põhimõtteliselt mitte tegeleda oma rahva tsenseerimise moraalsete ebaselgustega.

Sest kui Trump oli Venemaa vara, pole teil enam traditsioonilist sõnavabaduse probleemi. See oli riikliku julgeoleku küsimus. Alles pärast seda, kui Russiagate 2019. aasta juulis suri, Robert Mueller lämbus kolm tundi stendil ja paljastas, et tal pole absoluutselt mitte midagi. Pärast kaks ja pool aastat kestnud uurimist leidis aset välismaiste kodumaiste vastu vahetus, kus nad võtsid kogu selle tsensuuriarhitektuuri, hõlmates DHS-i, FBI-d, CIA-d, DOD-i, DOJ-d ja seejärel tuhandeid valitsuse rahastatud valitsusväliseid ja eraorganisatsioone. sektori palgasõdurite ettevõtted viidi põhimõtteliselt üle välismaisest predikaadist, Venemaa desinformatsiooni predikaadist demokraatia predikaadiks, öeldes, et desinformatsioon ei ole ainult oht, kui see tuleb venelastelt, vaid see on tegelikult sisemine oht demokraatiale endale.

Selle tulemusel suutsid nad pesta kogu demokraatia edendamise režiimi muutmise tööriistakomplekti just õigel ajal 2020. aasta valimisteks.

Tucker Carlson:

See on peaaegu uskumatu, et see juhtus. Tähendab, mu enda isa töötas selles äris USA valitsuse heaks Nõukogude Liidu vastase infosõja raames ja oli selles suur osa. Ja idee, et USA valitsus pööraks mõne nendest vahenditest Ameerika kodanike vastu, oli näiteks 1988. aastal täiesti mõeldamatu. Ja te ütlete, et tegelikult pole olnud kedagi, kes oleks esitanud vastuväiteid ja see on pöördunud absoluutselt sissepoole, et manipuleerida ja võltsida meie endi valimisi, nagu me ütleksime Lätis.

Mike Benz:

Jah. Noh, niipea kui demokraatia predikaat kehtestati, oli teil see professionaalsete režiimimuutuskunstnike ja operatiivtöötajate klass, kes on samad inimesed, kes väitsid, et me peame Jugoslaaviasse demokraatia tooma ja see on eeldus Miloševićist või muust vabanemiseks. teine riik üle maailma, kus me põhimõtteliselt kukutame valitsusi demokraatia säilitamiseks. Noh, kui demokraatiaoht on praegu kodune, siis sellest saab, siis äkki on neil inimestel USA poolel uus töökoht ja ma võin selle kohta miljon näidet läbi lugeda. Kuid üks asi, mida te just mainisite, on see, et nende vaatenurgast ei olnud nad Interneti kasutamiseks valmis. 2016. aasta oli tõesti esimene kord, mil sotsiaalmeedia jõudis sellise küpsuseni, et hakkas varjutama pärandmeediat. See oli pikk aeg. Ma arvan, et inimesed nägid seda hoonet aastatel 2006–2016.

Internet 1.0-l polnud aastatel 1991–2004 isegi sotsiaalmeediat, sotsiaalmeediat polnud üldse. 2004, Facebook tuli välja 2005, Twitter, 2006, YouTube 2007, nutitelefon. Ja sel sotsiaalmeedia algperioodil ei saanud keegi tellijaid tasemel, kus nad tegelikult konkureerisid päranduudismeediaga. Kuid algselt isegi need dissonantsed hääled meie sees, ehkki need võisid hetkedel olla valjud, ei jõudnud kunagi 30 miljoni jälgijani. Nad ei jõudnud kunagi miljardi näitamiseni aastas. Kuna tsenseerimata küps ökosüsteem võimaldas kodanikest ajakirjanikel ja sõltumatutel häältel konkureerida päranduudiste meediaga. See kutsus esile tohutu kriisi nii meie sõjaväes kui ka meie luureteenistuste riigiosakonnas. Toon teile selle suurepärase näite 2019. aastal Saksamaa Marshalli fondi koosolekul, mis on institutsioon, mis ulatub põhiliselt USA-sse, ma ei taha öelda altkäemaksu, vaid sisuliselt pehme jõu majandusliku pehme jõu projektsiooni. Euroopas osana Euroopa valitsuste ülesehitustööst pärast Teist maailmasõda, et saaksime neile sisuliselt maksta Marshalli fondi dollaritega ja siis vastutasuks, olid nad põhimõtteliselt meie ülesehitamise osas pöidla all.

Kuid Saksa Marshalli fond pidas koosoleku 2019. aastal. Ausalt öeldes pidasid nad neid miljoneid, kuid see oli siis, kui nelja tärni kindral tõusis paneeli ja esitas küsimuse, mis saab USA sõjaväest? Mis saab riiklikust julgeolekuriigist, kui New York Times taandatakse keskmise suurusega Facebooki lehele? Ja ta esitas selle mõtteeksperimendi näitena sellest, et meil on olnud need väravavahid, meil on olnud need kaitserauad demokraatia kohta sajandivanuste suhete vormis pärandmeedia institutsioonidega. Pean silmas seda, et meie peavoolumeedia ei ole isegi algusest peale mitte mingis vormis ega vormis, sõltumatu riiklikust julgeolekuriigist, välisministeeriumist, sõjaosakonnast, teil oli esialgne, kõik esialgne uudistefirmad, NBC, ABC ja CBS loodi Office of War Information Veterans poolt sõjaosakonna jõupingutustest Teises maailmasõjas.

Teil olid sellised suhted operatsiooniga Mockingbird 1950ndatest kuni 1970ndateni. Need jätkusid riikliku demokraatia sihtkapitali kasutamise ja luurevõimsuste erastamise kaudu 1980. aastatel Reagani juhtimisel. Seal on igasuguseid CIA lugemissaalide memosid, mida saate lugeda isegi saidilt cia.gov nende jätkuvate meediasuhete kohta 1990ndatel. Ja nii oli teil alati selline tagaukse suhe Washington Posti, New York Timesi ja kõigi suuremate ringhäälinguorganisatsioonide vahel. Muide, Rupert Murdoch ja Fox on samuti osa sellest. Rupert Murdoch kuulus tegelikult 1983. aastal koalitsiooni National Endowment for Democracy Coalition, kui see oli viis CIA operatsioonide läbiviimiseks pärast seda, kui demokraadid olid CIA-s 1970ndatel üliõpilaste liikumistega manipuleerimise pärast nii palju märgistatud. Kuid sisuliselt polnud juhuslike kodanike ajakirjanike kontode jaoks CIA vahendajat. Pentagoni tagastust ei olnud.

Sa ei saanud lugu tappa. Teil ei saa olla seda teenete eest suhet. Te ei saanud lubada juurdepääsu mõnele juhuslikule inimesele, kellel on 700 000 jälgijat ja kellel on Süüria gaasi kohta arvamus. Ja see ajendas ja see ei olnud probleem sotsiaalmeedia algperioodil 2006–2014, sest kunagi polnud dissidentide rühmitusi, mis oleksid piisavalt suured, et omada piisavalt küpset ökosüsteemi. Ja kõik sotsiaalmeedia võidud olid läinud selle teele, kus oli raha, milleks oli välisministeerium ja kaitseministeerium ning luureteenistused. Aga kui see küpsus juhtus, tekkis teil pärast 2016. aasta valimisi selline olukord, kus nad ütlesid, et okei, nüüd võib kogu rahvusvaheline kord tühistada. 70 aastat ühtset välispoliitikat Trumanist Trumpini on nüüd murtud.

Ja me vajame samu analoogjuhtimissüsteeme. Me pidime suutma panna põrkeautod halbade lugude või halbade poliitiliste liikumiste peale pärandmeediasuhete ja kontaktide kaudu, mida peame nüüd sotsiaalmeediaettevõtetes looma ja konsolideerima. Ja selle esialgne predikaat oli Russiagate. Kuid pärast seda, kui Russiagate suri ja nad kasutasid lihtsat demokraatia edendamise predikaati, tekkis sellest mitme miljardi dollari suurune tsensuuritööstus, mis ühendab sõjatööstuse kompleksi, valitsuse, erasektori, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja seejärel selle tohutu Meedialiitlaste ja professionaalsete faktikontrollirühmade ämblikuvõrk, mis toimib sedasorti valvuriklassina, mis uurib iga sõna Internetis.

Tucker Carlson:

Tänan teid veel kord selle peaaegu uskumatu selgituse eest, miks see juhtub. Kas saate tuua näite, kuidas see juhtub, ja lihtsalt valida ühe hulgast, ma tean lugematul hulgal näiteid selle kohta, kuidas rahvuslik julgeolekuriik elanikkonnale valetab, tsenseerib tõde päriselus.

Mike Benz:

Jah, meil on see osariigi osakonna riietus nimega Global Engagement Center, mille lõi mees nimega Rick Stengel, kes kirjeldas end kui Obama peapropagandat. Ta oli sisuliselt avalike suhete asekantsler, mis on riigiosakonna ja peavoolumeedia vahelise sideasutuse roll. Nii et see on põhimõtteliselt täpne seos, kus valitsuse jutupunktid sõjast või diplomaatiast või riigitööst sünkroniseeritakse peavoolumeediaga.

Tucker Carlson:

Kas ma võin oma tuttavana sellele midagi lisada – Rick Stengel. Ühel hetkel oli ta ajakirjanik ja Rick Stengel on avalikult esitanud argumente esimese muudatuse ja sõnavabaduse vastu.

Mike Benz:

Jah, ta kirjutas selle kohta terve raamatu ja avaldas 2019. aastal väljaande. Ta kirjutas sellest terve raamatu ja väitis, et me lihtsalt käisime siin üle, et sisuliselt ei ole põhiseadust Interneti jaoks ette valmistatud ja me vajame et vastavalt esimesest muudatusest vabaneda. Ja ta kirjeldas end kui sõnavabaduse absolutisti, kui ta oli Time Magazine’i tegevtoimetaja. Ja isegi siis, kui ta töötas Obama ajal välisministeeriumis, algatas ta midagi nimega Global Engagement Center, mis oli esimene valitsuse tsensuurioperatsioon föderaalvalitsuses, kuid see oli välismaise näoga, nii et see oli okei. Nüüd kasutasid nad selleks kodumaist ISIS-e predikaatohtu. Seetõttu oli väga raske vaielda vastu ideele, et välisministeeriumil oleks ametlik koordineerimispartnerlus kõigi USA suuremate tehnoloogiaplatvormidega, sest sel ajal toimusid need ISIS-e rünnakud ja meile öeldi, et ISIS värbab Twitteris ja Facebookis.

Ja nii loodi Global Engagement Center sisuliselt selleks, et olla osariigi osakond, mis on seotud sotsiaalmeedia ettevõtetega, et panna kaitserauad põhimõtteliselt nende kontode platvormile. Ja üks asi, mida nad tegid, on nad loonud uue tehnoloogia, mida nimetatakse loomuliku keele töötlemiseks. See on tehisintellekti masinõppe võime luua sõnadest tähendus, et kaardistada kõik, mida kõik Internetis räägivad, ja luua tohutu topograafia selle kohta, kuidas kogukonnad on veebis korraldatud, kes on peamised mõjutajad, millest nad räägivad, millised narratiivid on esile kerkivad või trendikad, ning et oleks võimalik luua selline võrgugraafik, et teada, keda sihtida ja kuidas teave ökosüsteemis liigub. Ja nii nad hakkasid joonistama keelt, eesliiteid, järelliiteid, populaarseid termineid ja loosungeid, millest ISIS-e inimesed Twitteris rääkisid.

Kui Trump 2016. aastal valimised võitis, ootasid kõik, kes välisministeeriumis töötasid, neid edutamisi Valge Maja Riiklikku Julgeolekunõukogusse Hillary Clintoni juhtimisel, kes ma peaksin vaatajatele meelde tuletama, et ta oli ka Obama ajal välisminister, tegelikult juhtis välisministeeriumi. Kuid kõik need inimesed ootasid 8. novembril 2016 ametikõrgendusi ja mees, kes oli New York Timesi andmetel valimiste päeval 20:1 allajäänud mees, vabastas nad tseremooniata töölt. Ja kui see juhtus, võtsid need välisministeeriumi inimesed oma erilised oskused, sundides valitsusi sanktsioone kehtestama. Välisministeerium juhtis jõupingutusi kehtestada Venemaale Krimmi annekteerimise tõttu sanktsioonid. 2014. aastal tegid need välisministeeriumi diplomaadid rahvusvahelise teeshow, et survestada Euroopa valitsusi võtma vastu tsensuuriseadusi, et tsenseerida parempoolseid rahvastikurühmi Euroopas, ning bumerangi mõjuna tsenseerida USA-ga seotud elanikkonnarühmitusi.

Nii et teil oli inimesi, kes läksid osariigi osakonnast otse, näiteks Atlanta nõukogusse, mis oli peamine vahendaja valitsuse ja valitsuse tsensuuri vahel. Atlanta nõukogu on rühmitus, mis on Bideni üks suurimaid poliitilisi toetajaid. Nad peavad end NATO mõttekojaks. Seega esindavad nad NATO poliitilist loendust. Ja kui NATO-l on kodanikuühiskonna tegevusi, mida tahetakse koordineerida sõjategevuse või piirkonnaga sünkroniseerimiseks, kasutatakse Atlandi Nõukogu sisuliselt konsensuse leidmiseks ja selle poliitilise tegevuse elluviimiseks NATO-le huvipakkuvas piirkonnas.

Nüüd on Atlantic Councili juhatuses seitse CIA direktorit. Paljud inimesed isegi ei tea, et seitse CIA direktorit on veel elus, rääkimata sellest, et kõik on koondunud üheainsa organisatsiooni juhatusse, mis on tsensuuritööstuses omamoodi raskekaallane. Nad saavad iga-aastast rahastamist kaitseministeeriumilt, välisministeeriumilt ja CIA väljalõigetelt, näiteks riiklikult demokraatia sihtkapitalilt.

Atlandi Nõukogu 2017. aasta jaanuaris asus koheselt survestama Euroopa valitsusi võtma vastu tsensuuriseadusi, et luua Atlandi-ülene sõnavabaduse külgtank täpselt sellisel viisil, nagu Rick Stengel sisuliselt nõudis, et me jäljendaksime Euroopa tsensuuriseadusi. Üks viise, kuidas nad seda tegid, oli panna Saksamaa 2017. aasta augustis läbima Nets DG nimelise projekti, mis sai sisuliselt alguse USA-s automatiseeritud tsensuuri ajastust. Netsi peadirektoraat nõudis, et kui sotsiaalmeedia platvormid ei taha maksta 54 miljonit dollarit trahvi iga kõne eest, iga postitus, mis oli nende platvormil üle 48 tunni ja mis oli tuvastatud vihakõnena, karistatakse neid põhimõtteliselt pankrotti. kui võtate kokku 54 miljonit kümnete tuhandete postituste kohta päevas. Ja turvaline varjupaik selle ümber oli see, kui nad võtaksid kasutusele tehisintellektil põhinevad tsensuuritehnoloogiad, mille oli taas loonud DARPA, et astuda ISIS-e vastu, et oleks võimalik kõnet automaatselt skannida ja keelata.

Ja sellest sai alguse see, mida ma nimetan nendeks massilise kustutamise relvadeks. Need on sisuliselt võime tajuda kümneid miljoneid postitusi vaid mõne koodirea abil. Ja viis, kuidas seda tehakse, on põhimõtteliselt tsensuuriteaduse valdkonna koondamine, kui soovite, kaks erinevat õpperühma. On teatud tüüpi politoloogid ja sotsiaalteadlased, kes on omamoodi mõtteliidrid selle üle, mida tuleks tsenseerida, ja siis on ka selliseid kvante, kui soovite. Need on programmeerijad, arvutusandmete teadlased, arvutuslingvistika ülikool.

Praegu on üle 60 ülikooli, kes saavad föderaalvalitsuse toetusi, et teha tsensuuritööd ja tsensuuri ettevalmistamist, kus nad loovad need koodiraamatud keelest, mida inimesed kasutavad samamoodi nagu isises. Nad tegid seda näiteks COVID-iga. Nad lõid need COVID-leksikonid selle kohta, mida dissidentide rühmad ütlesid mandaatide, maskide, vaktsiinide, kõrgetasemeliste isikute, nagu Tony Fauci või Peter Daszak või mõne sellise kaitstud VIP-i ja isikute kohta, kelle mainet tuli võrgus kaitsta.

Ja nad lõid need koodiraamatud, jagasid asjad narratiivideks. Näiteks Atlanta nõukogu oli osa sellest valitsuse rahastatud konsortsiumist, mida nimetatakse Virality Projectiks ja mis kaardistas 66 erinevat narratiivi, millest teisitimõtlejad räägime COVID-i kohta, alates COVID-i päritolust kuni vaktsiini efektiivsuseni. Ja siis jagasid nad need 66 väidet kõikideks erinevateks faktilisteks alamväideteks. Ja siis ühendasid nad need sisuliselt masinõppemudelitega, et saada pidev maailma soojuskaart selle kohta, mida kõik covidi kohta räägivad. Ja kui miski hakkas suunduma, mis oli halb Pentagoni soovile või Tony Fauci soovile, suutsid nad maha võtta kümneid miljoneid postitusi. Nad tegid seda 2020. aasta valimistel posti teel saadetavate sedelite abil. See oli sama. Oota,

Tucker Carlson:

Siin on nii palju ja see on nii šokeeriv. Nii et te ütlete, et Pentagon, meie Pentagon ja USA kaitseministeerium tsenseerisid ameeriklasi 2020. aasta valimistsükli ajal?

Mike Benz:

Jah, nad tegid seda läbi, nii et kaks enim tsenseeritud sündmust inimkonna ajaloos, ma väidan, et siiani on 2020. aasta valimised ja COVID-19 pandeemia, ning ma selgitan, kuidas ma sinna jõudsin.

Seega määrati 2020. aasta valimised posti teel saadetavate sedelite põhjal ja ma ei kaalu sisuliselt, kas posti teel saadetud hääletussedelid olid või ei olnud legitiimne või ohutu ja usaldusväärne hääletamise vorm. See on minu vaatenurgast täiesti sõltumatu teema.

Siis annab tsensuur välja ühe, kuid posti teel saadetavate sedelite tsensuur on tõesti üks erakordsemaid lugusid meie Ameerika ajaloos. Ma väidan, et juhtus see, et teil oli see süžee sisejulgeolekuministeeriumis. Nüüd pöördume tagasi selle juurde, millest me välisministeeriumi globaalse kaasamiskeskusega rääkisime. Teil oli see rühm Atlanta nõukogus ja välispoliitika asutuses, kes hakkasid 2017. aastal vaidlema selle üle, et riigis on alaline tsensuuriamet, mis toimiks tagamehena, mida nad nimetasid kogu ühiskonna valeinformatsiooni ja desinformatsiooni vastu võitlemiseks.

See tähendab lihtsalt tsensuuri. “Mis-dis-info” vastu võitlemiseks. Kuid kogu nende ühiskonnamudel pakkus sõnaselgelt välja, et vajame ühiskonnas iga üksiku vara mobiliseerimist kogu ühiskonna jõupingutustesse, et peatada võrgus leviv valeinformatsioon. See oli suur eksistentsiaalne oht demokraatiale, kuid nad fikseerisid 2017. aastal, et see peab olema valitsuse keskne, sest ainult valitsusel on mõjuvõim ja sunduslikud ohuvolitused ning tajutav autoriteet, et saaks sotsiaalmeediale rääkida. ettevõtted, mida teha, et oleks võimalik kutsuda kokku valitsuse rahastatud valitsusväline organisatsioon Swarm, et luua selline meedia ruumiline heli, et relvastada AstroTurfi faktikontrollijate armee ja olla võimeline suhtlema ja ühendama kõik need erinevad tsensuuritööstuse osalised ühtsesse auku. . Ja Atlandi Nõukogu pakkus algselt välja selle kavandi nimega Forward Defense. “See ei ole solvumine, see on ettepoole kaitse” poisid.

Esialgu tegid nad ettepaneku, et see väljastatakse välisministeeriumi globaalsest kaasamiskeskusest, kuna neil oli seal nii palju varasid, mis nii tõhusalt tsenseerisid Rick Stengeli, Obama administratsiooni ajal. Aga nad ütlesid, et oh, me ei pääse sellest mööda. Meil ei ole tegelikult riikliku julgeoleku predikaati ja see peaks olema välismaa. Me ei saa seda konksu kasutada, kui meil pole mingisugust rahvusliku julgeoleku vahendit. Siis nad kaalusid selle parkimist, CIA, ja nad ütlesid, et tegelikult on kaks põhjust, miks me seda teha ei saa. See on välisriigiga silmitsi seisev organisatsioon ja me ei saa tegelikult luua vastuluureohtu, et see kodumaal koju tuua. Lisaks on meil vaja sisuliselt kümneid tuhandeid inimesi, kes on kaasatud sellesse kogu seda ühiskonnamudelit hõlmavasse operatsiooni ja te ei saa tegelikult salajasi operatsioone niimoodi korraldada. Nad ütlesid: okei, aga FBI?

Nad ütlesid, et FBI oleks suurepärane, see on kodumaine, kuid probleem on selles, et FBI peaks olema justiitsministeeriumi luureosakond. Ja see, millega me siin tegeleme, ei ole seaduserikkumine, see on põhimõtteliselt Trumpi toetamine. Või kui võimule oleks tõusnud vasakpoolne populist nagu Bernie Sanders või Jeremy Corbin, siis ma ei kahtle, et nad oleks seda teinud Ühendkuningriigis. Nad oleksid temaga seal sama teinud. Nende sihtmärgiks olid Jeremy Corbin ja teised vasakpopulistlikud NATO skeptilised rühmitused Euroopas, kuid USA-s oli see kõik Trump.

Ja seega on sisuliselt see, mida nad ütlesid, noh, ainuke muu siseriiklik luurekapital, mis meil USA-s on peale FBI, on DHS. Seega võtame sisuliselt ära CIA volitused välismaiste meediaorganisatsioonide riisumiseks ja altkäemaksuks, mis on neil olnud alates päevast, mil nad sündisid 1947. aastal. Ja me ühendame selle võimuga siseriikliku jurisdiktsiooniga. FBI poolt, pannes selle DHS-i. Seega asendati DHS põhimõtteliselt. See ähmane väike küberjulgeolekuagentuur andis talle volitused, mis on ühendatud CIA-ga välismaal ja FBI jurisdiktsiooniga kodus. Ja see, kuidas nad seda tegid, kuidas küber, ebaselge väike küberjulgeolekuagentuur selle võimu sai, oli see, et nad tegid väikese naljaka kommutatsiooniseeria. Nii et see väike asi nimega CISA, nad ei kutsunud seda desinformatsiooni haldusnõukoguks. Nad ei nimetanud seda tsensuuriagentuuriks. Nad andsid sellele ebaselge väikese nime, mida keegi ei märganud. Küberturvalisuse ja infrastruktuuri turbeagentuur (CISA), mille asutaja ütles, et me hoolime turvalisusest nii väga, see on meie nimel kaks korda. Kõik panid silmad kinni ja teesklesid, et nii see oli. CISA lõi Active Congress 2018. aastal, kuna tajuti ohtu, et Venemaa on häkkinud 2016. aasta valimisi.

Ja seega vajasime küberjulgeoleku jõudu, et sellega toime tulla. Ja sisuliselt pärast CIA memo 6. jaanuaril 2017 ja samal päeval 6. jaanuaril 2017 DHSi korraldust, milles väideti, et Venemaa sekkus 2016. aasta valimistesse ja DHSi mandaadile, mille kohaselt on valimised nüüd kriitilise tähtsusega infrastruktuur. DHS-i uus jõud öelda, et küberjulgeolekurünnakud valimistele on nüüd meie pädevuses. Ja siis nad tegid kaks armsat asja. Üks neist ütles, et miss dis ja Malformation võrgus on küberjulgeoleku rünnaku vorm. Need on küberründed, sest need toimuvad võrgus. Ja nad ütlesid, et tegelikult on Venemaa desinformatsioon see, et me tegelikult kaitseme demokraatiat ja valimisi. Me ei vaja venekeelset predikaati pärast Russiagate’i surma. Nii et just nii oli teil küberjulgeolekuagentuuril õigus esitada seaduslik argument, et teie säutsud posti teel saadetavate sedelite kohta, kui õõnestate avalikku usku ja usaldust neisse kui legitiimse hääletamise vormi, olite nüüd küberrünnak. USA kriitiline infrastruktuur, mis sõnastab Twitteris valeinformatsiooni ja niisama.

Tucker Carlson:

Oota – teisisõnu, valimispettuste üle kurtmine on sama, mis meie elektrivõrgu mahavõtmine.

Mike Benz:

Jah, sa võiksid sõna otseses mõttes neljapäeva õhtul kell 930 oma tualettruumil istuda ja säutsuda, ma arvan, et posti teel saadetud hääletussedelid on ebaseaduslikud. Ja sisuliselt sattusite siis sisejulgeolekuministeeriumi sihikule, kes klassifitseeris teid USA kriitilise infrastruktuuri vastu küberrünnaku korraldajaks, kuna edastasite kübervaldkonnas võrgus desinformatsiooni. Väärteave on küberrünnak demokraatia vastu, kui see õõnestab avalikkuse usku ja usaldust meie demokraatlike valimiste ja meie demokraatlike institutsioonide vastu, ulatuks lõpuks sellest palju kaugemale. Tegelikult määratleksid nad demokraatlikud institutsioonid kui veel üks asi, mis oli küberjulgeoleku rünnak, et õõnestada ja ennäe, peavoolumeediat peetakse demokraatlikuks institutsiooniks, mis tuleb hiljem. See, mis lõpuks juhtus, oli 2020. aasta valimiste eel, mis algas 2020. aasta aprillis, ehkki see ulatub tagasi enne, kui see Trump NeoConi vabariiklaste sisejulgeolekuministeerium, mis ei töötanud sisuliselt kunagi koos NATOga riikliku julgeoleku poolel ja sisuliselt DNC-ga, kui soovite, , et kasutada DHS-i lähtepunktina valitsuse koordineeritud massitsensuurikampaaniale, mis hõlmab kõiki sotsiaalmeedia platvorme maailmas, et ennetada võimalust vaidlustada posti teel saadetavate sedelite legitiimsust.

Ja siin on, kuidas nad seda tegid. Nad koondasid neli erinevat asutust. Stanfordi ülikool, Washingtoni ülikool, ettevõte nimega Graphica ja Atlantic Council. Nüüd olid kõik neli asutust ja nendes asuvad keskused sisuliselt Pentagoni väljalõiked, mis teil Stanfordi õhuvaatluskeskuses olid. Seda juhtis tegelikult Michael McFaul, kui teate Michael McFauli. Ta oli USA suursaadik Venemaal Obama administratsiooni ajal ja ta kirjutas isiklikult seitsmeastmelise mänguraamatu värvilise revolutsiooni edukaks korraldamiseks. Ja osa sellest hõlmas täieliku kontrolli säilitamist meedia ja sotsiaalmeedia üle kodanikuühiskonna rõivaste kokkupressimist, valimiste ebaseaduslikuks kuulutamist. Pange tähele, kõik need inimesed olid 2016. aastal professionaalsed Venemaa, Gators ja professionaalsed valimiste delegitimaatorid, ja siis ma saan selle hetkega aru. Nii et Stanfordi, Michael McFauli juhitud Stanfordi observatooriumi juhtis Alex Stamos, kes oli varem Facebooki juht, kes koordineeris ODNI-ga ja austas Russiagate’i Venemaa propagandat Facebookis.

Nii et see on järjekordne side sisuliselt riikliku julgeolekuriigiga. Ja Alex Stamose alluvuses Sanfordi observatooriumis oli Renee Diresta, kes alustas oma karjääri CIA-s ja kirjutas Senati luurekomitee raporti Venemaa desinformatsiooni kohta, ja seal on palju muud, mida ma mõnel teisel korral käsitlen. Kuid järgmine asutus oli Washingtoni Ülikool, mis on sisuliselt Seattle’i Bill Gatesi ülikool, mida juhib Kate Starboard, kes on põhimõtteliselt kolm põlvkonda sõjaväelasi, kes omandasid doktorikraadi kriisiinformaatikas, tehes sisuliselt Pentagoni sotsiaalmeedia jälgimist. DARPA rahastamise saamine ja põhiline koostöö riikliku julgeolekuriigiga, seejärel otsustati uuesti posti teel hääletada. Kolmas firma Graphica sai 7 miljonit dollarit Pentagoni toetusi ja sai alguse Pentagoni Minerva algatuse osana. Minerva algatus on Pentagoni psühholoogilise sõjapidamise uurimiskeskus. See rühmitus tegeles sotsiaalmeedias luuramisega ja Pentagoni narratiivi kaardistamisega kuni 2016. aasta valimisteni ning seejärel tehti uuesti partnerluseks sisejulgeolekuministeeriumiga, et tsenseerida 22 miljonit Trumpi säutsu, Trumpi pooldavaid säutse posti teel saadetavate sedelite kohta.

Ja siis neljas institutsioon, nagu ma mainisin, oli Atlantic Council, mille nõukogus on seitse CIA direktorit, nii et üksteise järel. See on täpselt see, mida Ben Rhodes kirjeldas Obama ajastul kui blob, Foreign Policy Establishment, see on kaitseministeerium, välisministeerium või CIA iga kord. Ja loomulikult oli põhjuseks see, et neid ähvardas Trumpi välispoliitika ja kuigi suur osa tsensuurist paistab, et see tuleb siseriiklikult, on see tegelikult meie välismaiste räpaste trikkide osakond, värvilise revolutsiooni plekid, kes olid toona professionaalsed valitsuse tipptegijad. Põhimõtteliselt langes see 2020. aasta valimistele.

Nüüd nad tegid seda, nad ütlesid otsesõnu, et selle valimiste aususe partnerluse juht on lindil ja minu sihtasutus lõikas nad välja ning seda on mängitud enne Kongressi ja see on nüüd osa Missouri Bideni kohtuasjast, kuid nad ütlesid otsesõnu lindile, et need on määratud. kuni teha seda, mida valitsusel oli keelatud ise teha, ja seejärel sõnastasid nad mitmeastmelise raamistiku, et sundida kõiki tehnoloogiaettevõtteid tsensuurimeetmeid võtma.

Nad ütlesid lindile, et tehnoloogiaettevõtted poleks seda teinud, kui mitte avaldada survet, mis hõlmas valitsuse jõuga ähvardamist, kuna nad olid valitsuse asendusharu. Neil oli ametlik partnerlus DHS-iga. Nad said kasutada DHSi patenteeritud kodumaist desinformatsiooni jaotuskilpi, et kohe rääkida kõigi tehnoloogiaettevõtete tipptasemel messingist mahavõtmiste osas, ja nad kiitlesid lindil, kuidas nad panid tehnoloogiaettevõtted süstemaatiliselt vastu võtma uued teenusetingimuste kõnerikkumiste keeld. delegitimiseerimine, mis tähendas mis tahes säutsu, mis tahes YouTube’i videot, mis tahes Facebooki postitust, mis tahes TikToki videot, mis tahes lahkarvamuste postitust, mis tahes Twitchi videot, kõike Internetis, mis õõnestab avalikkuse usku ja usaldust posti teel saadetavate sedelite või eelhääletamise kastide kasutamise vastu. või hääletussedelite esitamise küsimused valimispäeval oli prima fascia teenusetingimuste rikkumise poliitika selle uue delegitimeerimise poliitika raames, mille nad võtsid vastu ainult valitsuse surve tõttu valimiste aususe partnerluse poolt, millega nad kiitlesid lindil, sealhulgas kasutatud ruudustiku üle. seda teha ja samaaegselt kutsuda esile ähvardused, et valitsus lõhub need või valitsus lõpetab tehnoloogilistele ettevõtetele teenete tegemise, kui nad seda just ei teinud, kui ka kutsudes esile kriisisuhteid, tehes koostööd oma meedialiitlastega.

Ja nad ütlesid, et DHS ei saa seda ise teha. Ja nii nad asutasidki selle põhimõtteliselt välisministeeriumi, Pentagoni ja IC võrkude konstellatsiooni, et juhtida seda tsensuurikampaaniat, millel oli nende enda matemaatika järgi ainuüksi Twitteris 22 miljonit säutsu, ja pange tähele, nad ainult 15 platvormil, see on sadu miljoneid postitusi, mis kõik skanniti ja keelati või piirati, et neid ei saaks võimendada või nad eksisteerivad mingis piiratud olekuga puhastustules või millele on need hõõrdumised kinnitatud faktikontrolli siltide kujul, millest tegelikult ei saanud klõpsata asja või sa pidid, see oli ebamugav, et sain seda jagada. Nüüd tegid nad seda seitse kuud enne valimisi, sest tol ajal olid nad mures Bideni võidu legitiimsuse pärast niinimetatud Red Mirage Blue Shift sündmuse puhul.

Nad teadsid, et ainus viis, kuidas Biden matemaatiliselt võidab, oli demokraatide ebaproportsionaalne posti teel saadetud hääletussedelite kasutamine. Nad teadsid, et tuleb kriis, sest see näeks välja äärmiselt veider, kui Trump näeks välja, et ta võitis seitsme osariigiga, ja siis kolm päeva hiljem selgub tegelikult valimiste ümberlülitus, ma mõtlen, et see tooks kaasa Bush Gore’i valimiste valimiskriisi. steroidide tasemel, milleks riikliku julgeoleku osariik ütles, et avalikkus ei ole selleks valmis. Niisiis, mida me peame tegema, on see, et me peame ette valmistama, et suudame isegi legitiimsust kahtluse alla seada.

Tucker Carlson:

Välja, oota, oota, kas ma võin paluda sul seal pausi teha? Peamised mõjutajad, nii et sa ütled, et nad teadsid valimiste tulemust seitse kuud enne valimiste toimumist.

Mike Benz:

See näeb väga halb välja.

Tucker Carlson:

Jah, Mike. See näeb väga halb välja

Mike Benz:

Ja eriti kui ühendada see tõsiasjaga, et see on tagandamismenetluse kannul. Pentagon juhtis ja CIA juhtis tagandamist. Kas see oli Eric? CIA-lt ja just Vindman Pentagonist juhtis Trumpi tagandamist 2019. aasta lõpus seoses väidetava telefonikõnega Ukraina abi andmisest keeldumise kohta. See sama võrk, mis tuli välja otse Pentagoni hübriidsõja sõjalise tsensuurivõrgustikust, mis loodi pärast esimest Ukraina kriisi 2014. aastal, oli 2019. aasta Ukraina tagandamismenetluse peaarhitektid ja naasis siis 2020. aasta valimistsensuuri raames sisuliselt steroididega. operatsiooni. Kuid nende vaatenurgast on see kindlasti ideaalne kuritegu. Need olid inimesed. DHS oli sel ajal tegelikult föderaliseerinud suure osa riiklikust valimisametist lahkuva Obama 6. jaanuari 2017 korraldusega. DHS-il oli Jed Johnson, mis sisuliselt lõi kõik 50 osariiki ametlikuks DHS-i partnerluseks. Seega vastutas DHS samaaegselt nii valimiste korraldamise kui ka kõigi valimiste korraldamise vaidlustajate tsenseerimise eest. See on sama, kui panna sisuliselt kohtuprotsessi kostja kohtunikuks ja vandekohtuks. See oli

Tucker Carlson:

Väga, aga sa ei kirjelda demokraatiat. Ma mõtlen, et te kirjeldate riiki, kus demokraatia on võimatu.

Mike Benz:

See, mida ma sisuliselt kirjeldan, on sõjaväeline reegel. Ma mõtlen, et see, mis juhtus tsensuuritööstuse tõusuga, on demokraatia idee täielik ümberpööramine. Demokraatia omab legitiimsust ideest, et seda juhitakse valitsetavate inimeste nõusolekul. See tähendab, et seda ei juhi tegelikult ülemus, sest valitsus on tegelikult vaid meie tahe, mida väljendame meie nõusolekul, kelle poolt me hääletame. Kogu tõuge pärast 2016. aasta valimisi ja pärast Brexitit ning pärast paari teist sotsiaalmeedias toimunud valimist, mis läksid välisministeeriumi soovist valesti, nagu 2016. aasta Filipiinide valimised, seisnes selles, et kõik, mida me kirjeldasime kui aluseks olevat demokraatliku ühiskonna jaoks, et tulla toime sõnavabaduse ohuga Internetis. Ja see, mida nad sisuliselt ütlesid, on see, et me peame demokraatia ümber defineerima valijate tahtest lähtuvalt demokraatlike institutsioonide pühaduseni ja kes on demokraatlikud institutsioonid?

Oh, see on sõjavägi, see on NATO, see on IMF ja Maailmapank. See on peavoolumeedia, valitsusvälised organisatsioonid ja loomulikult rahastatakse neid valitsusväliseid organisatsioone suures osas riigiasutustest või IC-st. Põhimõtteliselt on kõik eliitasutused, keda ohustas kodumaise populismi tõus, demokraatia uueks määratluseks oma konsensuse. Sest kui te määratlete demokraatiat kui demokraatlike institutsioonide tugevust, mitte keskendumist valijate tahtele, siis jääb teile sisuliselt demokraatia vaid konsensuse loomisel demokraatlike institutsioonide endi sees. Ja nende vaatenurgast võtab see palju tööd. Pean silmas seda, kui palju tööd need inimesed teevad. Pean silmas näiteks, et me mainisime Atlandi Nõukogu, mis on üks neist suurtest nafta- ja gaasitööstuse koordineerimismehhanismidest finantspiirkonnas ning JP Morgansi ja BlackRocksi piirkonna valitsusväliste organisatsioonide jaoks. Meedia, piirkonnas, peavad kõik need jõudma konsensusele ja see protsess võtab nende vaatenurgast palju aega, palju tööd ja palju läbirääkimisi.

See on demokraatia. Demokraatia paneb valitsusvälised organisatsioonid nõustuma BlackRockiga, nõustuma Wall Street Journaliga, nõustuma kogukonna ja aktivistide rühmadega, kes on seotud konkreetse algatusega, mis on nende vaatenurgast keeruline häälte kogumise protsess.

Päeva lõpuks otsustab hunnik rahvarohkeid rühmitusi, et neile meeldib TikTokis populaarne veokijuht rohkem kui NATO sõjaväelaste hoolikalt üles ehitatud konsensus. Noh, siis nende vaatenurgast on see nüüd rünnak demokraatia vastu ja see on kogu see kaubamärgitöö. Ja muidugi on demokraatial jällegi see maagiline režiimimuutuse eeldus, kus demokraatia on meie võlusõna, et kukutada valitsused algusest peale omamoodi värvilise revolutsiooni stiilis kogu ühiskonna püüdlustes kukutada demokraatlikult valitud valitsus seestpoolt, Näiteks nagu me tegime Ukrainas, valiti Victor Jankovitši demokraatlikult Ukraina rahva poolt nagu tema või vihkavad teda.

Ma isegi ei avalda arvamust, aga fakt on see, et värvirevolutsiooni lõpetame ta ametist välja. Kui aus olla, siis ma pean ausalt öeldes silmas, et riigiosakond rahastas paremsektori pätid ja 5 miljardi väärtuses kodanikuühiskonna raha pumbati sellesse, et kukutada demokraatlikult valitud valitsus demokraatia nimel. , ja nad viisid selle erioskuste komplekti koju ja nüüd on see käes ja võib-olla jääbki. Ja see on põhjalikult muutnud Ameerika valitsemise olemust, kuna on oht, et üks väike hääl muutub sotsiaalmeedias populaarseks.

Tucker Carlson:

Kas ma tohin teilt ühe küsimuse esitada? Nii et sellesse institutsioonide rühma, mis teie sõnul nüüd määratlevad demokraatiat, valitsusväliste organisatsioonide välispoliitikat jne, kaasasite peavoolumeedia. Nüüd 2021. aastal tungis NSA minu privaatsetesse tekstirakendustesse ja luges need läbi ning seejärel lekitas need minu vastu ajalehele New York Times. See juhtus minuga just eelmisel nädalal ja ma mõtlen, kui tavaline on see, et Inteli agentuurid töötavad niinimetatud peavoolumeediaga nagu New York Times, et oma vastaseid kahjustada.

Mike Benz:

Noh, see on nende valitsuse rahastatavate valitsusväliste organisatsioonide ja mõttekodade funktsioon, nagu me mainisime näiteks Atlantic Councili, mis on NATO mõttekoda, aga teisi rühmitusi nagu Aspeni Instituut, mis saab lõviosa oma rahastamisest. välisministeeriumilt ja teistelt valitsusasutustelt. Aspeni Instituut tehti sama asjaga Hunter Bideni sülearvuti tsensuuriga. Teil oli selline kummaline olukord, kus FBI-l olid põhjalikud teadmised Hunter Bideni sülearvuti loo ootel avaldamisest ja seejärel võluväel Aspeni Instituut, mida juhivad sisuliselt endine CIA, endine NSA, endine FBI ja seejärel hulk kodanikuühiskonda. kõik organisatsioonid korraldavad massilise sidusrühmade tsensuuri simulatsiooni, kolmepäevase konverentsi, see tuli välja ja yo Roth oli kohal. See on suur osa Twitteri failileketest ja seda on mainitud mitmes kongressi uurimises.

Kuid millegipärast sai Aspeni Instituut, mis on põhimõtteliselt riikliku julgeolekuriigi lisand, täpselt sama teabe, mille saamiseks riiklik julgeolekuriik luuras ajakirjanike ja poliitikute järele, ja mitte ainult ei lekitanud seda, vaid tegi siis põhimõtteliselt ühise koordineeritud tsensuuri. simulaator septembris, kaks kuud enne valimisi, et täpselt nagu posti teel saadetavate sedelite tsensuuri puhul oleks valmis ekraanile iga online võimendav, oodake hetk, uudis, mis polnud veel katkenudki.

Tucker Carlson:

Aspeni instituut, mis muide on, olen veetnud oma elu Washingtonis. See on omamoodi, ma mõtlen, et Walter Isaacson, endine ajakiri Time Magazine, juhtis seda, CNNI endisel presidendil polnud aimugi, et see on osa riiklikust julgeolekuriigist. Mul polnud aimugi, et seda rahastab USA valitsus. See on esimene kord, kui ma seda kuulen. Kuid kui eeldada, et see, mida te räägite, on tõsi, on see pisut imelik või jahmatav, et Walter Isaacson lahkus Aspensist, et kirjutada Elon Muski elulugu?

Mike Benz:

Ei? Jah, ma ei tea. Ma ei ole seda raamatut lugenud. Inimestelt kuuldu põhjal on see suhteliselt õiglane kohtlemine. Ma lihtsalt spekuleerin. Kuid ma kahtlustan, et Walter Isaacson on selle probleemiga vaeva näinud ja ei pruugi isegi kindlalt langeda ühte kindlasse kohta selles mõttes, et Walter Isaacson tegi Rick Geli intervjuude seeria Atlandi Nõukoguga ja muudes kohtades, kus ta intervjueeris spetsiaalselt Rick Geli. küsimuses vajadusest vabaneda esimesest muudatusest ja ohust, mida sõnavabadus sotsiaalmeedias demokraatiale kujutab. Sel ajal olin ma väga mures, see oli aastatel 2017–2019, kui ta tegi neid Rick Stangle’i intervjuusid. Olin väga mures, sest Isaacson väljendas mulle väga sümpaatset seisukohta Rick Stengeli vaatenurga kohta esimese muudatuse tapmise kohta. Nüüd ta ei toetanud seda seisukohta ametlikult, kuid see jättis mind Isaacsoni suhtes väga kirglikuks.

Aga mida ma peaksin ütlema sel ajal, ma ei usu, et väga paljud inimesed, tegelikult, ma tean, et riigis ei teadnud peaaegu keegi, kui sügavale jäneseauk tsensuuritööstuse ehitamisel läks ja kuidas sügavale olid kombitsad kasvanud sõjaväes ja riiklikus julgeolekuriigis, et seda poiida ja kindlustada. Ausalt öeldes tuli suur osa sellest isegi avalikkuse ette alles eelmisel aastal. Ausalt öeldes ajendas osa sellest Elon Muski omandamine ja Twitteri failid ning vabariiklaste käive majas, mis võimaldas neid mitut uurimist, kohtuasjad nagu Missouri v Biden ja sealne avastamisprotsess ning mitmed muud asjad, nagu desinformatsiooni haldusnõukogu, kes , muide, selle ajutine juht, selle juht Nina Janowitz sai tsensuuritööstuses alguse täpselt sellest samast salaluure kogukonna tsensuurivõrgustikust, mis loodi pärast 2014. aasta Krimmi olukorda.

Nina Janowitz, kui tema nimi 2022. aastal desinformatsiooni haldusnõukogu koosseisus välja tuli, kukkusin ma peaaegu toolilt, sest olin sel hetkel jälginud Nina võrgustikku peaaegu viis aastat, kui tema nimi Ühendkuningriigi sisemises võrgustikus välja tuli. Interneti tsensuuriks langenud salaoperatsiooni kobarrakk nimega Integrity Initiative, mille lõi Ühendkuningriigi välisministeerium ja mida toetas NATO poliitikaküsimuste üksus, et viia ellu see asi, millest me selle dialoogi alguses rääkisime. , NATO omamoodi psühholoogiline pookimine ja tapmisvõime, nn Venemaa propaganda või tõusvad poliitilised rühmitused, kes tahtsid säilitada energiasuhteid Venemaaga ajal, mil USA üritas tappa Nord Streami ja muid torujuhtmega seotud suhteid. Noh,

Noh, Nina Janowitz oli selle komplekti osa ja kes oli selle juht pärast Nina Janowitzi kukkumist, oli see Michael Chertoff ja Michael Chertoff juhtis Aspen Institute Cyber Groupi. Seejärel saab Aspeni instituut Hunter Bideni sülearvuti loo tsensuurisimulaatoriks. Ja siis kaks aastat hiljem on Chertoff desinformatsiooni juht….

Märkus: Täispika intervjuu kuulamiseks mine veebilehele https://tuckercarlson.com

Loe lisaks Tucker Carlson lugusid:

Fonte.News uudiste lugemise kuupakett

10€

Sulle on kõik uudised avatud ja toetad samas ka selle maailma inimeste kollektiivteadvuse avardamist ja Uue Maa loomist.
See rahaline panus on väiksem kui kohvikus tass kohvi ja pirukas, kuid tulemus on hindamatu väärtusega. Tule ja toeta kollektiivteadvuse parandamist ja Uue Maa loomist!

• Kõik artiklid avatud
• Väärt info otse allikast
• Toetad Uue Maa loomist
• Aitad lahustada hirme ja kurjust

Inimkond on maffia sõjas

Mis on maffia ja millised on enimteada maffia liigid?

Eesti keel on ainus keel, kus maffia kirjutatakse kahe “f” tähega. Seni ei ole kellelgi õnnestunud sõna “maffia” päritolu ja tähendust rahuldavalt selgitada, kuid on teada “salajase aadlike ühenduse – sekti”(mida peeti maffiaks) loomisest 1670 aastal Sitsiilias-Palermos(Lõuna Itaalia). Kuid see polegi oluline ja kui minu tekstis on vahest mafia ühe “f” tähega, siis on see interneti SEO jaoks vajalik.

Maffia on sisemise astmestusega organiseeritud ühendus, mille tegevuseks on kasu saamine peamiselt ebaseadusliku tegevustega, kasutades selle teostamiseks või soodustamiseks lojaalseid (korrumpeerunud) riigiametnikke, avalikke teenistujaid, ettevõtjaid, poliitikuid ja inimesi paljudest eluvaldkondadest.(Kas leiad sarnasusi tänases maailma või riikide poliitikute tegemistes?)

Märkus: Miks on Vatikan just Itaalias – maffia sünniriigis? Mõelge sellele.

Enimteada maffia liigid:

Alustan maailmas enimräägitud kuritegelikust maffiast, et saaksid selle selgituse mõttega läbi lugeda ja hiljem teiste maffia liikide osalejate nimed(tiitlid) panna selles tekstis sõna “kurjategija” asemele. Toon näiteid igas selgitavas tekstis.

Kuritegelik maffia

Kuritegelik maffia – on sisemise astmestusega organiseeritud kuritegevuslike jõukude ühendus, mille tegevuseks on varalise kasu saamine peamiselt ebaseadusliku äriga, kasutades selle teostamiseks või soodustamiseks korrumpeerunud riigiametnikke, poliitikuid, ärimehi, avalikke teenistujaid.

Allpool kirjeldatud struktuur viitab konkreetselt La Cosa Nostrale. Teistel rühmadel on sarnane struktuur, kuid need võivad mõnes pisidetailis erineda-eesmärk on sama kõigil.

Märkus: iga maffia liigi juures kordan seda pilti lisatud andmetega, et saaksid võrrelda.

Iga rühm koosneb mitmest jõugust, mida nimetatakse perekondadeks. Perede arv võib ulatuda alla 10-st üle 100-ni. Mõnikord peavad uue pere tekke heaks kiitma teiste perepead, samas kui mõnel juhul võib rühm teisest perest lahku lüüa ja oma võimu kindlustada aja jooksul tunnustatuna kui uus perekond. Igal perel on eraldi äritegevused, kuid perede tehingud võivad suurel määral seguneda sõltuvalt nende lähedusest ja nende ettevõtmiste ühisusest.

Iga pere juht on tuntud kui boss. Kõik suuremad otsused teeb ülemus ja pere tehtud raha jõuab lõpuks temani. Ülemuse autoriteeti on vaja vaidluste lahendamiseks ja kõigi korras hoidmiseks.
Vahetult ülemuse all on alamboss. Alamboss on kamandamiskohalt teine, kuigi tema võimu suurus võib varieeruda. Mõned ülemused lahendavad vaidlusi ülemust kaasamata. Mõned on ette valmistatud asendama ülemust, kui ta on vana või ähvardab vanglasse sattumist.

Underbossi all on mitu kapot. Kapode arv varieerub sõltuvalt pere üldisest suurusest. Capo käitub nagu leitnant, kes juhib oma perekonnaosa. Tal on konkreetsed tegevused, millega ta tegeleb. Capo territooriumi võib määratleda geograafiliselt või tema kasutatavate reketite (valdkonnad: näiteks narkootikumid, või hasartmängud, jne) järgi. Eduka capo võti on raha teenimine. Kapo jätab osa rahast, mille tema reketid teenivad, ning annab ülejäänud osa Underbossile ja Bossile.

“Musta töö” teevad  sõdurid. Sõdur on meeste seas madalaim auaste. Nad on osa perekonnast, kuid neil on vähe võimu ja nad teenivad suhteliselt vähe raha. Igasse caposse kuuluvate sõdurite arv võib tohutult varieeruda.

Lisaks sõduritele kasutab maffia ka kaaslasi. Kaastöötajad ei ole maffia tegelikud liikmed, kuid nad töötavad maffiasõdurite ja kapodega mitmesugustes kuritegelikes ettevõtetes. Kaastöötaja on lihtsalt keegi, kes töötab koos rahvahulgaga, sealhulgas kõik alates murdvargast või narkodiilerist kuni advokaadi, investeerimispankuri, politseiniku või poliitikuni.

Perekonnas on veel üks legendaarne ametikoht –  consigliere. Consigliere ei peaks kuuluma perekonna hierarhiasse. Ta peaks tegutsema nõuandjana ja tegema erapooletuid otsuseid, mis põhinevad pigem õiglusel kui isiklikel tunnetel või kättemaksudel. See ametikoht on mõeldud pigem pereliikmete valimiseks, mitte ülemuse nimetamiseks. Tegelikkuses määratakse mõnikord nõuandjad ja nad ei ole alati erapooletud.

Märkus: Pööran tähelepanu paarile olulisele teadmisele – 1. Inimene on energia ja tema energiat on võimalik ümberprogrammeerida(bio- ehk dna häkkimine) 2. Inimesi programmeeritakse maffia stiilis elukorralduses elama ja olema sellele korrale lojaalsed läbi filmide ja suure meedia.

Märkus: Inimkonnale on räägitud, et Maffia erineb organiseeritud kuritegevusest. Minu arvates pole sellel mingit vahet. Meedias ametlik infoallikas selgitab: “Maffiat eristab tavalisest organiseeritud kuritegevuslikust grupeeringust täpselt paika pandud hierarhia ja nn kirjutamata seadused ja reeglid, mis on aja jooksul välja kujunenud ja mida järgitakse. Peamine reegel, millele maffia võim toetub, on absoluutne vaikimiskohustus ehk nn “omerta”, mille võiks kokku võtta sõnadega: kes suud ei pea, peab surema. Siit ka põhjus, miks maffiavastastele kohtuprotsessidele on väga raske leida tunnistajaid.” Kas siin selgituses on midagi teistmoodi, kui võrrelda tänast maailma poliitilist käitumist? Näiteks: Poliitikute ja Globlistide juhitavate organisatsioonide(Mossad, CIA, NSA, FBI, jne) tegevuste avalikustamine “vilepuhujate” poolt lõppevad vilepuhujate tühistamistega ja likvideerimistega…

Poliitiline maffia

Poliitiline maffia – mõiste “poliitiline maffia” ei ole formaalne ega laialdaselt tunnustatud mõiste, kuid kõnekeeles kasutatakse seda sageli poliitilise sfääri korruptiivsete tegude kirjeldamiseks. Päriselus võib korruptsioon ja ebaeetiline käitumine esineda erinevates vormides ning oluline on märkida, et mitte kõik poliitilised süsteemid või üksikisikud ei osale sellistes tegevustes – on erandeid aga kas nendel on mõju ja jõudu maailma parandamiseks?

Korruptsioon poliitikas võib avalduda erinevatel viisidel, sealhulgas altkäemaksu võtmisel, omastamisel, onupojapoliitikal, sarnasustel ja muudel võimu kuritarvitamise vormidel. Sellises tegevuses osalevaid üksikisikuid, poliitikuid, avalikke teenistujaid, ärimehi või rühmitusi (vabamüürlased, illuminaadid, sionistid, religioonid) võib nimetada “poliitiliseks maffiaks”, kui nende tegevus sarnaneb organiseeritud kuritegevusega, kus üksikisikute võrgustikud kasutavad oma poliitilisi positsioone isikliku kasu (raha ja võim) saamiseks.

Poliitilise maffia tegevuse mõju tavainimesele võib olla märkimisväärne ja kahjulik. Korruptsioon poliitikas võib kaasa tuua ressursside väära jaotamise, ebavõrdse hüvede jaotamise ja avalikkuse usalduse puudumise valitsusasutuste vastu. See võib takistada majandusarengut, rikkuda kodanike õigusi ja soodustada sotsiaalset ebavõrdsust – seaduste tõlgendamine kellegi poolt temale kasulikult(ta on mõjutatud oma “bossi” poolt).

Märkus: Kasutan kuritegeliku maffia skeemi täiendustega ja ehk näed ka sina sarnasusi. Sellel sekeemil lihtrahvast pole, see peaks olema siis kõige all.

Eestis on näiteid palju poliitilise maffia kohta: Peaminister Kaja Kallas on/oli kõige valjuhäälsem Venemaa vastaste sanktsioonide nõudja aga tema oma mees tegeles aktiivselt Venemaa suunal äriga edasi, kusjuures Kaja Kallas andis veel laenu mehele, et Venemaaga äri õitseks – Kallas vastutust ei võtnud ja oma kohast ei loobunud. Erinevad valitsused on teinud oluliste ettevõtete erastamised ilma rahvaga läbirääkimata: Vesi(börsiettevõte Tallinna Vesi), elekter (börsiettevõte Eesti Energia), maavarad (mets, põlevkivi, mineralid, muldmetallid), riigijuhtide hääletussüsteem(e-hääletus), rahva tervis, jne. . Eestis kasvab töötus (üle 100 tuhande) ja vaesus (üle 40 tuhande elab alla vaesuse omapiiri) aga poliitikud toetavad oma rahva ja riigi arengu asemel Ukraina sõda (miljardid eurod) ja pagulasi (pagulased saavad igakuist raha, elukoha ja töö). Eesti eelmised valitsused alates Konstantin Pätsist on muutnud olulisi seadusi ja reegleid ilma rahvahääletusele panemata ja täna oleme me olukorras, kus Eesti Põhiseadus kaitseb ainult riigijuhte, mitte lihtrahvast, sest põhiseadusest on ametnike vastutus välja võetud ja rahvas ei otsusta. Põhiseaduse kaitset saab tavainimene ainult raha eest osta. Nagu diplomaat Kull ütles: “Eesti kohtusüsteemist sa õiglust ei saa, seda tuleb otsida mujalt.”

“Kuritegelikus maffias on reeglid paigas selle maffia loomisest alates ja iga igaüks vastutab. Poliitilises maffias ei vastuta keegi peale lihtrahva, kes võtab ka kannatused vastu.”

Faktidega näide värskest kohtuprotsessist:

Neve Uudelt, kohtumaja avalik teenistuja, ei taga vaesele inimesele Eesti Vabariigi Põhiseadusest tulenevaid õigusi. Kui sa 6000 eur ei maksa 6 firma advokaatidele, kelle aastakäive on kokku 100 miljonit eur, siis sul puuduvad ka õigused Eesti Vabariigis.

Eesti Kohtusüsteemi avalikud teenistujad Neve Uudelt, Ahti Kuuseväli ei kaitse Eesti kodanikke põhiseaduse järgi, otsused on vastuolus Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga. Selle info allikas on Fonte.News uuriva ajakirjaniku, Veiko Huuse, kogutud materjalisest ühest konkreetse kohtuprotsessi käigust, kus üksik naisterahvas on enda süütust kaitsmas 6 Eesti suurima meediaettevõtte vastu. Protsessis on juba pea 20 avalikku teenistujat(kohtuniku), kes eiravad Eesti Põhiseadust. Toon oma uurivate lugudega päevavalgele kõik need nimed, sest inimesed peavad teadma tõde nende kohta, kes tõde moonutavad ja seadusi ei tunne. Eesti Vabariigi õiglus, kohtumaja avaliku teenistuja, Ahti Kuuseväli moodi: annab 800 eur riigilõivu vabastust ja 6 kuud hiljem nõuab 5000 eur tagatist. Ja kui ei maksa, siis hagi menetlusse ei võta! See otsus sai edasi kaevatud ringkonna kohtusse ja sealt tuli otsus Neve Uudelt, mis õigustab Ahti Kuusevälja otsust ja on vastuolus põhiseadusele “igal inimesel on õigus ausale kohtumõistmisele” ja on vastuolus ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga.

Avalike teenistujate Reelika Lind(vasakult esimene pilt) ja Neve Uudelt tõlgendavad seadusi omamoodi ja nende otsused pole kuidagi kehtivate seduste järgi.

Avalik teenistuja Reelika Nieländer (tegutseb kohtunikuna) teeb tahtlikult seadusevastaseid otsuseid:

Poliitiline maffia on oma reegleid pidevalt muutnud ja täiendanud nii, et riigijuhid ja olulised avalikud teenistujad(kohtusüsteemi kohtunikud) saaksid töötada eluaeg oma ametikohal – rahvas ei saa neid tagasi kutsuda ega valida.

Kuula Eesti poliitikute käitumist siit videost, see on ainult pisike jäämäe tipp Eestis:

“Kas poliitilise maffia taustal on sündinud Kohtumaffia?”

Meditsiiniline maffia

Meditsiiniline maffia – sarnaselt terminiga “poliitiline maffia” ei ole termin “meditsiiniline maffia” konkreetne ja laialdaselt tunnustatud termin arstide või ametliku diskursuse piires. Siiski kasutatakse seda mõnikord kõnekeeles tervishoiutööstuse ebaeetiliste tavade kirjeldamiseks. Oluline on märkida, et paljud tervishoiutöötajaid ja organisatsioone seab esikohale patsiendi heaolu ja järgib eetilisi standardeid.

Tegelikus elus keerlevad “meditsiinimaffiaga” seotud mured sageli selliste probleemide ümber nagu:

• Ülehindamine ja kasutamine: võib esineda juhtumeid, kus teatud üksikisikud või üksused tervishoiutööstuses kasutavad patsiente ära meditsiiniteenuste(ravimite) katsetustes, tarbetute protseduuride või ravimite hinnatõusu kaudu.
• Korruptsioon ja tagasilöögid: mõned probleemid hõlmavad väiteid korruptsioonist või tagasilöögist tervishoiutöötajate, farmaatsiaettevõtete ja teiste sidusrühmade vahel, mis võib põhjustada erapoolikuid meditsiinilisi nõuandeid või retseptide väljakirjutamist.
• Kindlustuspettus: mõnel juhul võib ravikindlustusnõuetega seotud pettusi pidada “meditsiinimaffia” käitumise vormiks, kus üksikisikud või organisatsioonid manipuleerivad süsteemiga rahalise kasu saamiseks.
• Kvaliteetsetele nõuetele mittevastav hooldus: ebakvaliteetse hooldusega seotud probleemid või ebaeetilised tegevused meditsiiniasutustes võivad kaasa aidata negatiivsele ettekujutusele tervishoiusüsteemist.

Selliste tegevuste mõju keskmise inimese terviseotsustele võib olla märkimisväärne:

• Finantskoormus: ülehindamine ja ärakasutamine võivad põhjustada üksikisikutele rahalise koormuse, muuta tervishoiu vähem kättesaadavaks või sundida inimesi tegema oma tervise osas raskeid valikuid.
• Usalduse vähenemine: süüdistused korruptsiooni ja ebaeetilise tegevuse kohta vähendavad usaldust tervishoiusüsteemi vastu, muutes inimesed tervishoiutöötajate nõuannete ja soovituste suhtes skeptiliseks.
• Suboptimaalne ravi: kui tervishoiuotsuseid mõjutavad rahalised stiimulid või pettused, võivad patsiendid saada ebaoptimaalset või mittevajalikku ravi, mis võib kahjustada nende tervist.

Viimased sajandid on inimkonda kasutatud katsejänestena ja GMO eesmärkidel. “Viirused” on spetsiaalselt väljatöötatud biorelvad:

Meedia maffia

Meedia maffia – mõiste “meedia maffia” ei ole laialdaselt tunnustatud ega ametlik termin, kuid seda kasutatakse mõnikord kõnekeeles, et kirjeldada muresid, mis on seotud meediatööstuse ebaeetiliste tavadega. Oluline on märkida, et meedia, nagu iga teinegi tööstusharu, on mitmekesine ja mitte kõik meediaorganisatsioonid või -professionaalid ei tegele selliste tegevustega. Siiski on meedial kõige suurem mõju erapoolikuse ja manipuleerimisega seotult. Poliitiline maffia on meedia maffia boss.

Vaata joonist. Suur Meedia on loodud Süvariigile lojaalsete inimolendite (nendega seotud organisatsioonid) poolt ja need orgnisatsioonid kujundavad kogu maailma infomaastiku – käib inimkonna ajupesu ja programmeerimine läbi tugeva tsensuuri.

Päriselus võivad “meediamaffiaga” seotud probleemid hõlmata järgmist:

• Meedia omandiõigus ja kontroll: mured võivad tekkida siis, kui mõned võimsad isikud või üksused kontrollivad olulist osa meediamaastikust. Selline omandi koondumine võib potentsiaalselt piirata erinevaid vaatenurki ja viia kallutatud katvuseni.
• Sensatsioonilisus ja klikipeit: mõned meediaväljaanded võivad tähelepanu äratamiseks ja vaatajaskonna suurendamiseks seada esikohale sensatsioonilisus või klõpssööt (korjatakse klikke, et manipuleerida lugejate statistikaga, mille põhjal küsitakse reklaamiraha), mis võib toimuda täpse ja tasakaalustatud aruandluse arvelt. Suures osas on need sensatsioonilised artiklid sisutühjad, ilma faktide ja tõenditeta, on seotud kelmusega mõne inimese maine arvel.
• Teabega manipuleerimine: võib esineda valeinformatsiooni, desinformatsiooni või valikulise aruandluse juhtumeid, mis kujundavad avalikku arvamust kindlas suunas või teenivad konkreetseid huve.
• Eriarvamuste mahasurumine: mõnel juhul tekib mure, kui meediaväljaanded suruvad maha või marginaliseerivad eriarvamusi, piirates avalikkusele esitatavate arvamuste ja vaatenurkade mitmekesisust.

Sellise tegevuse mõju tavainimese arvamus- ja sõnavabadusele võib olla märkimisväärne:

• Piiratud teabe mitmekesisus: meediaomandi koondumine või kallutatud aruandlus võib piirata avalikkusele kättesaadava teabe mitmekesisust, mis võib mõjutada inimeste arvamusi ja veendumusi.
• Manipuleerimine avaliku arvamusega: manipuleerivad tavad, nagu sensatsioonilisus või valikuline aruandlus, võivad kujundada avalikku arvamust viisil, mis ei pruugi täpselt kajastada probleemi kogu keerukust.
• Külmutav mõju kõnele: kui meediaväljaanded suruvad maha lahkarvamusi või seisukohti, võib see sõnavabadusele avaldada külmavärinat, kuna inimesed võivad karta kättemaksu või sotsiaalset tagasilööki, kui nad avaldavad arvamusi, mis lahknevad peavoolu narratiivist.

Meediamaffial on üks suurimaid võime ja tänases Infosõjas on meediamaffiale kätte antud kogu inimkonda hävitav relv.

On palju näiteid maailmast ja Eestist:

Kartelli-ärimaffia

Kartelli ja ärimaffia – mõisteid “ärimaffia” ja “kartellikokkulepped” kasutatakse sageli ärimaailmas toimuva ebaseadusliku ja konkurentsivastase tegevuse kirjeldamiseks. Need tegevused õõnestavad vaba ja võrdse ettevõtluse põhimõtteid, moonutavad turukonkurentsi ning võivad avaldada negatiivseid tagajärgi tarbijatele ja majandusele.

• Kartelli-ärimaffia on ettevõtete rühmad (pangad, börsid, kütus, logistika, toit, ravimifirmad, energia, maavarad, jne), kes teevad kokkumängu, et kontrollida turuhindu, piirata konkurentsi ja manipuleerida kaupade või teenuste pakkumisega. Kartelli liikmed tegelevad sageli hindade kindlaksmääramise, pakkumiste võltsimise ja muude konkurentsivastaste tegevustega.
• Mõju tegelikule elule: kartellikokkulepped võivad tarbijatele kaasa tuua kõrgemaid hindu, halvendada toodete või teenuste kvaliteeti ja pärssida innovatsiooni. Tervislikku konkurentsi, millest tarbijad saavad kasu, õõnestatakse, kui ettevõtted püüavad seda kõrvaldada või piirata. Samuti võib see põhjustada hirmu, korruptsiooni ja ebaausa konkurentsi keskkonda. See kahjustab õigusriigi põhimõtet ja võib kahjustada nii ettevõtteid kui ka tarbijaid.

Ärimaffia seos poliitilise maffiaga:

Põhiline siduja on RAHA.

Kartellid ja ebaeetilised äritavad võivad olla levinud erinevates tööstusharudes, nagu farmaatsia, energeetika, ehitus ja palju muud. Nende tegevuste tugevus on sageli seotud reguleerimise, jõustamise ja järelevalve tasemega konkreetses sektoris.
Ettevõtete korruptsioon võib mõnikord olla seotud poliitilise korruptsiooniga, kuna mõlema sektori üksikisikud võivad vastastikust kasu teenida.

Näiteks: Eestis poliitikud tegid sellise apteegi reformi(ravimite müügi reform), et 1-2 inimolendit on Eesti turu ära jaganud ja keegi teine ravimeid müüa ei saa. Kui mõni proviisor tahaks teha isikupõhise apteegi ja tuua alternatiivseid ja üldjuhul tunduvalt odavamaid ravimeid riiki, siis seda ta teha ei saa. Nagu eelpool öeldud, on ravimiäris kõige suurem maffia.

Maffia likvideerimise lahendused

Lahendused ärimaffia vastu võitlemiseks

• Tugev regulatiivne raamistik: jõustada ja tugevdada konkurentsivastase tegevuse, hindade kindlaksmääramise ja korruptsioonivastaseid seadusi ja määrusi. Tõhusad reguleerivad raamistikud takistavad sellist tegevust ja tagavad sellega tegelejatele tagajärjed.
• Monopolivastane jõustamine: valvsad monopolivastased jõustamisasutused mängivad kartellide lõhkumisel ja ausa konkurentsi tagamisel otsustavat rolli.
• Vilepuhujate kaitse: kehtestage kaitse rikkumisest teatajatele, kes paljastavad ettevõtetes ebaseadusliku tegevuse. Vilepuhujad võivad olla olulised kartellikokkulepete ja muude korruptiivsete tegude paljastamisel.
• Läbipaistvus: soodustage läbipaistvust äritehingutes, sealhulgas hinnastrateegiate, lepingute ja omandistruktuuride osas. Läbipaistvus aitab vältida varjatud kokkumängu.
• Rahvusvaheline koostöö: kartellid tegutsevad sageli piiriüleselt. Rahvusvaheline koostöö reguleerivate asutuste vahel on nende tegevustega tõhusaks võitlemiseks hädavajalik.
  On oluline, et valitsused, reguleerivad asutused ja avalikkus jääksid selliste tavade suhtes valvsaks, et tagada aus konkurents, kaitsta tarbijaid ning edendada tervislikku ja eetilist ärikeskkonda. Üldsuse teadlikkus ja tugevate regulatiivsete meetmete toetamine võib aidata võidelda ärimaffiate ja kartellikokkulepete vastu.

Meediamaffiaga seotud probleemide lahendamiseks ja tervisliku meediakeskkonna edendamiseks on oluline

• Meediakirjaoskus: edendage meediapädevust, et anda inimestele võimalus teabeallikaid kriitiliselt hinnata, tuvastada eelarvamusi ning teha vahet usaldusväärsetel ja ebausaldusväärsetel allikatel.
• Mitmekesine meediaomand: propageerige poliitikat, mis soodustab mitmekülgset meediaomandit, vältides meediavõimu koondumist mõne üksuse kätte.
• Läbipaistvus ja vastutus: julgustage meediaväljaandeid olema läbipaistvad oma omandiõiguse, toimetuspoliitika ja võimalike huvide konfliktide osas. Toetage vastutusmeetmeid eksitava või kallutatud aruandluse korral.
• Toetage sõltumatut ajakirjandust: toetage ja tarbige sõltumatuid meediaväljaandeid, mis seavad esikohale tasakaalustatud aruandluse ja mitmekesised vaatenurgad.
• Meediapädevust, läbipaistvust ja mitmekesisust edendades saavad üksikisikud teha teadlikumaid valikuid tarbitava teabe osas ning meediaorganisatsioonid saavad panustada jõulisema ja eetilisema meediamaastiku kujundamisse.

“Meditsiinimaffiaga” seotud probleemide lahendamiseks on oluline

• Läbipaistvuse pooldaja: toetage algatusi, mis edendavad läbipaistvust tervishoiutööstuses, sealhulgas selged hinnastruktuurid, võimalike huvide konfliktide avalikustamine ja avatud suhtlus.
• Regulatiivne järelevalve: julgustada ja toetada tugevat regulatiivset järelevalvet, et jälgida ja karistada ebaeetilisi tavasid tervishoiusektoris.
• Patsiendi koolitus: andke inimestele teavet nende õiguste, ravivõimaluste ja tervishoiusüsteemis liikumise kohta. Teadlikud patsiendid on paremini varustatud mõistlike terviseotsuste tegemiseks.
• Vilepuhujate kaitse: propageerige nende isikute kaitset, kes paljastavad tervishoiusüsteemis rikkumisi, tagades, et ebaeetiliste tavade vastu sõnavõtjatele ei kohaldataks kättemaksu.
• Kuigi väljakutsed võivad esineda, peavad paljud tervishoiutöötajad ja organisatsioonid eetilist käitumist esikohale ning jõupingutused ebaeetiliste tavade käsitlemiseks võivad aidata kaasa läbipaistvama ja patsiendikesksema tervishoiusüsteemi loomisele.
• Tervishoiutöötaja (arst, õde) vastutus iga määrtud valeravi ja valediagnoosi puhul. Näiteks Covid vaktsiin on mürk ja kõik arstid ja õed, kes covid vaktsiini süstisid, peaksid oma ameti maha panema ja korvama kõik kahjud.

Rahuliku elu elamine poliitilise maffia keskel võib olla väljakutse, kuid see pole võimatu. Üksikisikud võivad kasutada mitut lähenemisviisi:

• Teadlikkus ja propageerimine: olge kursis poliitiliste probleemidega ja olge teadlik korruptsioonist. Toetage ja osalege propageerimispüüdlustes, et edendada läbipaistvust ja vastutust valitsuses.
• Kaasamine: osaleda kodanikutegevuses ja suhelda kohalike kogukondadega. Julgustada ja toetada ausaid ja vastutustundlikke juhte, kes seavad esikohale avalikkuse huvid.
• Juriidilised kanalid: teatage korruptsioonijuhtumitest asjakohastele ametiasutustele. Paljudes riikides on korruptsioonivastased agentuurid või ombudsmani bürood, kus kodanikud saavad kaebusi esitada.
• Kogukonna loomine: looge tugevaid kogukondi, mis väärtustavad läbipaistvust ja terviklikkust. Sotsiaalne ühtekuuluvus võib olla võimas jõud korruptsiooni vastu.
• Haridus: toetada ja edendada haridusalgatusi, mis rõhutavad eetilisi väärtusi ja vastutustundlikku kodanikutunnet. Teadlik ja haritud elanikkond on manipuleerimisele vähem vastuvõtlik.
• Oluline on mõista, et korruptsioonivastane võitlus nõuab sageli ühiseid jõupingutusi ja süsteemseid muutusi. Rahvusvahelised organisatsioonid, valitsusvälised organisatsioonid ja üksikisikud saavad kaasa aidata õiglasema ja vastutustundlikuma poliitilise keskkonna loomisele. Kuigi väljakutsed võivad esineda, saavad inimesed siiski püüdleda positiivsete muutuste poole oma ühiskonnas ja nendele kaasa aidata.
• Aidake luua Rahva Võim ja koosloomises luua uued elukorralduslikud kokkulepped, sellised mis ei muutu ja mis on aluseks kõrgele intelligentsile ja moraalile: “Tee teistele ainult seda, mida sa tahad, et sinule tehakse ehk ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et teised sinule teevad.”

Kokkuvõte

Minule jääb mulje, et need mafioosod, kes nimetavad “Kuritegelikku maffiat” kõige kurjuse allikaks, on kõige suuremad kurjategijad ise. Kui kuritegeliku maffia moraal, perekonna väärtus, vastutus ja kokkulepped püsivad muutumatuna sajandeid, siis kõik teised maffia üksused(poliitiline, meditsiini, äri, meedia) muudavad pidevalt algseid reegleid, nad ei vastuta ja nad ei hooli perekonnast(oma riigi rahvast). See on ka põhjus, miks tegelikul kurjategijal ei õnnestu hävitada “Kuritegelikku maffiat” – sest seal on tavalised inimesed kes elavad algselt kokkulepitud ja muutamata reeglite järgi.

Kui võtta ära maa eluprogrammist raha ja “maffia bossi” koht ning jätta alles see üks ja ainus moraal ning Rahva Võim koos Rahva Õigluse Kojaga, siis on minu arvates lootust luua harmooniline vajaduspõhine elukeskkond.

Mida sina arvad minu loost? Kirjuta mulle, kui julged:)

Kuula lisaks minu lugusid: