Fonte.News uudiste lugemise kuupakett

10€

Sulle on kõik uudised avatud ja toetad samas ka selle maailma inimeste kollektiivteadvuse avardamist ja Uue Maa loomist.
See rahaline panus on väiksem kui kohvikus tass kohvi ja pirukas, kuid tulemus on hindamatu väärtusega. Tule ja toeta kollektiivteadvuse parandamist ja Uue Maa loomist!

• Kõik artiklid avatud
• Väärt info otse allikast
• Toetad Uue Maa loomist
• Aitad lahustada hirme ja kurjust

USAID ülevaade

Artikli autor ja allikas: Robert W. Malone

Toimetaja märkus: “Alloleva artikli on tõlkinud AI ehk tehisintellekt. Tekstis võib esineda loogilisi ja grammatilisi vigu. Analüüsivõimega ja avatud mõtlemisega lugeja saab artikli mõttest aru ka siis kui kõik sõnad oleks kokku kirjutatud ja suudab näha sõnumi mõtet. Palun vabandust, kui kellegil kraabib silma, kui ta leiab kirjavigu ja tõlkes tekkinud loogika vigu ning selletõttu ta ei saa artikli sõnumist aru.”

Ameerika Ühendriikide Rahvusvahelise Arengu Agentuur ( USAID ) on (oli) Ameerika Ühendriikide valitsuse sõltumatu agentuur. Praegused märgid näitavad, et see võib olla esimene agentuur, mille uus Trumpi administratsioon rahastab, osaliselt DOGE algatuse (valitsuse tõhususe osakonna) uurimise tulemusel. Agentuur määratleb (või määratleb) oma missiooni järgmiselt: “ Me teeme koostööd äärmise vaesuse lõpetamisel ja vastupidavate, demokraatlike ühiskondade edendamisel, edendades samal ajal meie julgeolekut ja heaolu.” Ajalooliselt ei järgi USAID-i käsuliin sõjalist käsuliini, vaid on pigem struktureeritud USA valitsuse täitevvõimu sees. USAID tegutseb presidendi juhendamisel ja seda juhib riikliku julgeolekunõukogu toetusel vahetult välisminister. Presidendil on ülim volitus ja vastutus, talle järgneb USAIDi tegevust ja poliitikajuhiseid jälgiv välisminister. Ehkki USAID on ajalooliselt välisministeeriumist eraldiseisev, annavad mõlemad lõpuks aru välisministrile.

USAID on üle 50 miljardi dollari suuruse eelarvega üks maailma suurimaid ametlikke abiagentuure ja annab enam kui poole kogu USA välisabist – dollarites absoluutarvestuses maailma kõrgeim. USAID-l on missioonid enam kui 100 riigis, peamiselt Aafrikas, Aasias, Ladina-Ameerikas, Lähis-Idas ja Ida-Euroopas.

USAID on CIA surrogaat

USAID endine direktor John Gilligan tunnistas, et USAID oli “ülaservast CIA inimestega sisse imbunud”. Gilligan selgitas, et “idee oli kaasata operatiivtöötajaid igat liiki tegevustesse, mis meil välismaal olid; valitsus, vabatahtlik, religioosne ja igasugune.” Arvestades, et USAID on laialdaselt arvatavasti imbunud CIA töötajate poolt ning see toimib põhiliselt CIA haruna, on irooniline, et USAID asutas president John F. Kennedy 3. novembril 1961, allkirjastades 1961. aasta välisabi seaduse. Kennedy eesmärk oli luua tõhusam viis välisriigi abi vastu võitlemiseks Nõukogude Liidu mõjuvõimu kaudu.

Kui Ameerika humanitaarrühmad saavad USAID-lt raha, muutsid nende aruanded USAID-le loetavaks rühmad, keda nad abistasid, ja USAID kaudu edastatakse see teave CIA-le. Isa Cotton, misjonär, kes hakkas tundma uudishimu misjonitöö allikate vastu, kirjeldas USAID-d kui ” CIA väikest õde ” ja muretses, et humanitaar- ja abiprojektide kallal töötavad inimesed “ühendatakse teabevõrku, mis algab USA valitsusest ja millega CIA on ühendatud”. Cotter mõistis ka seda, et CIA hindas misjonäre, kuna sarnaselt antropoloogidega kippusid nad “aastaid töötama rohujuuretasandi inimestega ja aidates nende seas olevaid õnnetuid, nad võidavad usalduse ja kindlustunde. Inimesed räägivad neile oma lootustest ja hirmudest, külasündmustest ja kõigest, mis huvitab. Nad saavad teada, kes on kõige lootustandvamad piirkonnad, inimesed ja juhid neile piirkonnale – suletud enamikule autsaideritele. See on teave, mida CIA otsis ja mida otsitakse pidevalt voolavates infovoogudes.

Kui sellised rühmad nagu Antropoloogid radikaalsete poliitiliste tegevuste eest kritiseerisid sõjaväega seotud antropoloogilisi projekte, tuues kohati välja USAID projektid, mis olid otseselt seotud sõjatsooni mässutõrjeoperatsioonidega, siis külma sõja ajal olid Ameerika antropoloogid aeglased välja töötama nii laiaulatuslikku kriitikat viiside kohta, kuidas moderniseerimise teooria, USAID ja muud kaudsed arendusprojektid ühendasid moderniseerimise teooria, USAID ja muud kollased arendusprojektid.

USAID rahastatud akadeemiline “desinformatsiooni” uurimine ja USA siseriiklik tsensuur

USAID missioon keskendub tsiviilvälisabi ja arenguabi haldamisele ning vastutab selle eest . Selle harta ei hõlma USA siseriiklikke programme ega fookust. Ja ometi teatatakse nüüd , et “USAID rahastas Stanfordi ülikooli ja selle “Interneti-vaatluskeskuse” projekti – sama tsensuurirühm, mis oli suunatud Gateway Punditile ja Parlerile. Teatavasti kasutas see rahastus rahastamiskanalina National Science Foundationi . Föderaalsel veebisaidil USASpending otsimine ei näita USAID-i rahastamist, mis läheks otse Stanfordi Interneti-vaatluskeskusele või Washingtoni ülikooli informeeritud avalikkuse keskusele. Selline rahastamine kujutaks endast järjekordset föderaalse agentuuri “missiooni hiilimise” juhtumit, kuna USAID-l ei olnud volitust sekkuda sõnavabadusse ega USA siseasjadesse.

USA välisministeerium kasutab USAID-d dissidentide sihtimiseks ja desinformatsiooni levitamiseks

2008. aastal lõi USA välisministeerium oma “välisabi” agentuuri USAID kaudu Kuubal võltsitud suhtlusvõrgustiku. Väidetavalt rahvatervise ja kodanikuküsimustega tegelevad selle töötajad võtsid aktiivselt sihikule tõenäolised teisitimõtlejad . Saidil olid hashtagid, näilikud reklaamid ja kasutajate “poliitiliste kalduvuste” andmebaas.

2016. aastal nimetas Wikileaks Panama paberite leket “Putini rünnakuks” ja et selle “tootis OCCRP, mis on suunatud Venemaale ja endisele NSVL-ile ning mida rahastasid USAID ja Soros “.

USAID rahastas Dazaki EcoHealth Alliance’i

Lisaks ilmselt akadeemilise “desinformatsiooni” uuringute rahastamisele on USAID-i kasutatud ka mitmesuguste “rahvatervisega” seotud ettevõtmiste rahastamiskanalina. Tundub, et seda mehhanismi kasutatakse erinevate bioloogiliste uuringute ja tervisega seotud programmide HHS-i järelevalvest kõrvalehoidmiseks. Näiteks 2021. aastal teatas Daily Mail , et USAID rahastas Peter Daszaki EcoHealth Alliance’i 64,7 miljoni dollari ulatuses . Ilmselt teatatakse USA kulutuste veebisaidi kaudu vaid murdosa sellest rahastamisest, ülejäänud osa on ilmselt “tume” või salastatud rahastamine.

USAID õõnestas Pakistani vaktsiinikampaania Osama bin Ladeni leidmiseks

USAID osales ka Pakistanis B-hepatiidi vaktsineerimise kampaanias, mida kasutati Osama bin Ladeni mõrvani viinud luureandmete kogumiseks. Üks ameeriklanna (arvatavasti CIA töötaja) värbas Pakistani arsti Shakil Afridi, keda nimetatakse “Kate’iks”, kes korraldas USAID vaktsineerimiskampaaniaid Afganistani piiri äärses hõimupiirkonnas. Kampaania eesmärk oli vaktsineerida lapsi Abbottabadi lähedal asuvates piirkondades, kus bin Laden arvatavasti peidab end, ja testida kasutatud süstalde DNA-d, et näha, kas need on bin Ladeniga seotud, mis viis lõpuks tema ühendi asukoha tuvastamiseni. Selle operatsiooni tagasilöök hõlmas kahtlusi Pakistani rahvatervise kampaaniate suhtes, mis tõi kaasa poliomüeliidi vastu vaktsineerimisest keeldumise ja tervishoiutöötajate sihikule võtmise.

USAID rahastatud Pfizeri mRNA COVID vaktsiinid rahvusvaheliseks levitamiseks.

USAID COVID-iga seotud rahastamise ajalugu uurides selgus USA Föderaalse USA kulutuste veebiportaalist otsides, et USAID on 20. juuli 2021 seisuga eraldanud Pfizerile kuni 6,9 miljardit USA dollarit COVID-19 VAKTSINEID RAHVUSVAHELISEKS DOONORIKS (leping W58P05221C00). Nendest 6,9 miljardist dollarist kulutati väidetavalt 2,8 miljardit dollarit.

USAID rahastab areneva majandusega rahvastiku vähendamise programme

COVID-vaktsiinid, EcoHealth Alliance ja Pakistani B-hepatiidi vaktsiiniprogrammi varjatud ärakasutamine Osama bin Ladeni jahtimiseks ei ole ainsad USAID-i lipu all tehtavad rahvusvahelised rahvatervise tegevused. Samuti arvati, et see mängib suurt rolli teistes strateegilistes projektides, nagu rahvastikukontroll ja sundsteriliseerimiskampaaniad.

1966. aastal võttis Kongress vastu välisabi seaduse, sealhulgas sätte, millega eraldatakse USAID-i rahalised vahendid välismaal elluviidavate rahvastikukontrolli programmide jaoks. Seadus nägi lisaks ette, et kogu USA välisriikidele antav majandusabi sõltuks nende valitsuste valmisolekust teha koostööd välisministeeriumi soovidega selliste algatuste loomiseks oma piirides.

USAID raames loodi rahvastikubüroo ja selle esimeseks direktoriks määrati dr Reimert Thorolf Ravenholt. Ta oli sellel ametikohal kuni 1979. aastani, kasutades seda miljard dollari suuruse eelarvega tegutsevate rahvastikukontrolli organisatsioonide loomiseks. Ravenholt kasutas oma tegevusmeetodina oma raha jagamist Rahvusvahelisele Planeeritud Vanemuse Föderatsioonile, Rahvastikunõukogule ja paljudele teistele eraviisiliselt juhitavatele rahvastikukontrolli liikumise organisatsioonidele, võimaldades neil ilma USA valitsuse regulatiivse sekkumiseta läbi viia massilisi steriliseerimis- ja abordikampaaniaid kogu maailmas.

Ravenholtil polnud ka mingit muret selle pärast, et ta ostis kokku suures koguses tõestamata, heakskiitmata, defektiga või keelatud rasestumisvastaseid vahendeid ja emakasiseseid vahendeid (IUD) ning levitas neid oma rahvastikukontrolli liikumise alltöövõtjatele kasutamiseks miljonite pahaaimamatute kolmanda maailma naiste jaoks, kellest paljud kannatasid või surid selle tagajärjel.

USAID ostis ka Pfizeri toodetud rasestumisvastase vahendi Depo-Provera rasestumisvastaste vahendite rahvusvaheliseks levitamiseks. Depo-Provera on tekitanud vaidlusi selle väidetavate terviseriskide ja erinevate organisatsioonide kaasamise tõttu selle levitamisse. Clintoni tervise juurdepääsu algatust, Bill ja Melinda Gatesi fondi ja USAID-d on süüdistatud Depo-Provera reklaamimises arengumaade naistele , kuigi uuringud näitavad, et see võib suurendada HIV-nakkuse ja muude terviseprobleemide riski.

USAID rahastas kahe järjestikuse lepinguga Pfizerit, et pakkuda Depo-Proverat rahvusvaheliseks levitamiseks.

Clinton Health Access Initiative, Gates Foundation ja USAID on kaasatud Depo-Provera reklaamimisse, samas kui Pfizer seisab silmitsi juriidiliste väljakutsetega seoses ravimi võimalike terviseriskidega.

Melinda Gates koos USAID ja Gates Foundationiga tagasid 4 miljardit dollarit, et julgustada 2020. aastaks 120 miljonit täiendavat naist kasutama rasestumisvastaseid ravimeid, sealhulgas Depo-Provera. Depo-Provera tootja Pfizer on seisnud silmitsi juriidiliste väljakutsetega, sealhulgas 2025. aastal algatatud uue ühishagiga ajukasvajatega seotud ajukasvaja kohta.

USAID rahastab praegu Malawis Depo-Proveraga sarnase ravimi Sayana Pressi eksperimenti, julgustades naisi endale ravimit süstima, kuigi see ei ole USA-s kasutamiseks heaks kiidetud ega saadaval.

Gatesi sihtasutus on teatanud, et kuigi Depo-Provera terviseriskide uuringud on näidanud ebaselgeid ja vastuolulisi tulemusi, on nad pühendunud selle valdkonna rohkemate uuringute toetamisele.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi nii korporatiivmeedia kui ka DC Deep Staters ja nende surrogaadid on ulgunud pahameelt, näivad president Donald Trump, DOGE ja Elon Musk olevat löönud võtmehornetide pesa. Sumin on kõrvulukustav ja ilmselgelt on viimane aeg välja tuua suur purgirohi herilasepihustit. Endine president Kennedy veereb ilmselt oma hauas. Võib-olla Elon Musk ja RFK jr. suudab vajaliku hävitamise rakendamiseks kooskõlastamiseks leida ühise keele.

Artikli toimetas Veiko Huuse

Loe lisaks:

Helen Lasn: “Vastuseks 17.01.2025 Terviseameti ja meedia rünnakule.

Kõigepealt suur tänu väga paljudele inimestele toetuse eest.

Minu arvates on Facebook info jagamise ja suhtlemise koht, kus saab jagada just sellist infot, mis tundub hetkel vajalik ja aktuaalne. Oleme kogenud meedia ja Facebooki tsensuuri ning teame, et elame täna tõejärgses ühiskonnas, kus lubatud on ainult ühte tüüpi maailmavaade ning küsimustele ja kahtlustele pole kohta. Ometi teame, et teadus ise on alati kahtlev ja küsimusi esitav. Sellel ma praegu siiski ei peatu.

Tänu kuulumisele rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, mis koondavad eksperte paljudest eri valdkondadest, on minu teabeväli ulatuslik ja globaalne. Selle kaudu näen, kui palju uut infot ja tõenduspõhiseid uuringuid maailmas pidevalt lisandub. Kahjuks tundub aga, et Terviseamet (TA) toetub siiani infobaasile, mis pärineb koroonapandeemia algusaegadest. Täna, olles juba aastas 2025, vajame aga hoopis ajakohasemat ja mitmekülgsemat lähenemist.

Meie organisatsioonide pöördumised ja artiklid, mis puudutavad olulisi punkte, pole nendeni jõudnud. Tõenäoliselt pole nad isegi lugenud pöördumisi, mida oleme korduvalt saatnud viimaste aastate jooksul. Viimane väga oluline rahvusvaheline pöördumine saadeti 26.nov.2024, mis on leitav siin: https://northgroup.info/estonia.html
Kõigil huvilistel on võimalus tutvuda meie materjalidega siin:
https://meedikud-teadlased.ee
https://wchestonia.ee/
https://northgroup.info/
Facebook: https://www.facebook.com/share/1QshhLYm3E/?mibextid=wwXIfr

Mis puudutab teisi punkte, siis alates 20.01.2025 algab uus infoajastu, ja nende kohta saab tõenäoliselt rohkem infot lähiajal ka peavoolumeediast.

Eriti üllatav on, et TA lausa eitab geoinseneeringut, selle aastakümneid kestnud laialdast kasutamist ning selle mastaapi. Tegelikult peaks TA ise olema selle sisu ja riskidega kursis ning neid ühiskonnas tõstatama. Minu töö on olla arst, kes hindab terviseriske, kuid ma ei saa ega pea tegema TA tegemata tööd. Soovitan TA-l enne avalikku ründamist end teemaga põhjalikult kurssi viia.
Rohkem infot geoinseneeringu kohta:
https://www.geoengineeringwatch.org/the-dimming-full-length-climate-engineering-documentary/
https://teadus.postimees.ee/7976479/uus-oht-geoinseneeria-abil-paiksevalguse-vahetu-tokestamise-tulemus-voib-olla-kohutav
https://www.lifesitenews.com/analysis/weather-manipulation-globalist-effort-to-help-push-their-dangerous-climate-agenda/

Punkt nr 3 etteheitest ei saa täpselt aru – kes või mis peaks TA arvates seda kontrollima või organiseerima? Minul tekkis lihtsalt küsimus: kas tõesti on Biden valmis selliseks viimaseks käiguks? Samas pole midagi imestada, kuna linnugripi õhutamine on USAs olnud väga teadlik tegevus terve sügise 2024, ja kiire vaktsiinitootmine toimub, nagu kinnitab ka Big Pharma meediakanal:
https://www.reuters.com/business/healthcare-pharmaceuticals/us-awards-moderna-590-million-bird-flu-vaccine-development-2025-01-17/

Pean oluliseks rõhutada, et 17. jaanuaril 2025 astusid Terviseamet ja meedia üle hea tava piiri. Minuga ühendust võtmise asemel levitati avalikult ja minu selja taga infot, mida pean otseseks kahjustamiseks ja maine rikkumiseks. Näen selles teadlikku laimamise katset, mille eesmärk pole avatud dialoog, vaid kahju tekitamine.

Olles ise üles kasvanud meditsiini ja teaduse keskel, tunnen sügavuti bioeetika põhimõtteid, mis lähtuvad olulistest alustaladest:
1. “Ära kahjusta!”
2. Seada inimese heaolu ja õigused kõrgemale mis tahes institutsionaalsetest või erihuvidest.

Ma usun, et diskussioon ja erinevad vaatepunktid viivad meid edasi. Selle asemel, et teineteist vaigistada, peame leidma viisi, kuidas toetada ühiskonda, kus hinnatakse terviklikku pilti ja avatust.”

Toimetajana lisan juurde:

Küsimused Delfi Meediale ja ajakirjanikule Tuuli Jõesaar:

• Miks olete kehtestanud Ameerika Ühendriikide Kongressi aruande avaldamise ja avalikkuses arutamisele sisuliselt tsensuuri? Saate aruande alla laadida SIIT
• Tuuli Jõesaare artiklist ei loe välja tema meditsiini ja arsti haridust, et kas ja milline haridus tal on, et ta oleks pädev sellistel teemadel artikleid kirjutama?

Fonte.News toimetusel on, tänu kaastoimetajale Revo Jaansoole, sadu avaldusi, tõendeid, kirju, päringuid, mis saadetud Eesti Terviseametile, Ravimiametile, Eesti Ministeeriumitele, ministritele, Õiguskantslerile ja neilt saadud vastused pole andnud ühtegi selget vastust ega tõendeid, mis kinnitaks vaktsiinide ohutust. Nende kirjadega saab Tuuli Jõesaar tutvuda kui tal on pärsielt huvi selgust asjasse tuua või ta on ajupestud ja teeb “tankistina” oma tööd.

DNA SAASTUS

Selle alamkogu lugejad teavad hästi föderaalsaadiku Russell Broadbenti jõupingutusi teavitada ametlikult Austraalia peaministrit Anthony Albanese’i tõenditest, mis kinnitavad tõsiasja, et Austraalias levitatud mRNA COVID-19 vaktsiinides on DNA väga ohtlik tase. Sellest saastumisest tulenevat vähiriski ei saa üle hinnata, kuid peaminister pole midagi ette võtnud.

Nüüd on endine vandeadvokaat Julian Gillespie kasutanud oma 4-aastast Covidi vaktsiinikogemust ja -teadmisi, et koostada hr Broadbentile kiri (PJ O’Brian & Associates’i juristi Katie Ashby-Koppensi sulest), veelgi üksikasjalikum ülevaade tõenditest. Sellele kirjale oli allakirjutanuid (kaasa arvatud mina, Revo Jaansoo) üle 60. Soovitan tungivalt kiri (allpool) avada ja tõendeid ise vaadata.

23. detsembri 2024 „Kiri Broadbentile“ saab alla laadida siit.

KÕRVALSÜNDMUSTE ENNENÄGEMATU ARV

Nüüd on üle 10 000 dokumendi, mis dokumenteerivad COVID-19 “vaktsiinide“ kõrvaltoimeid, ja 3600 eelretsenseeritud uuringut, mis dokumenteerivad tõsiseid kõrvalmõjusid, sealhulgas surma. Ükski teine ravim ajaloos ei saa selle näruse rekordi lähedale jõuda, kuid meie valitsus soovitab ja isegi nõuab nende süstide kasutamist, ütleb Altman.

Süstimise patogeensed- ja toksilised mehhanismid on nüüd hästi teada. Lahkamised on tuvastanud südame histopatoloogilisi kahjustusi ja tõendeid kudede ja elundite põletikuliste kahjustuste kohta, vaktsiinist põhjustatud trombootiline trombotsütopeenia, müokardiit, mitme organi puudulikkus ja ebanormaalsed valged kummist trombid on vaid mõned teadaolevad surmaga seotud põhjused, mis peegelduvad jätkuvas kasvus kõigist põhjustest põhjustatud seletamatute surmade koguarvust kogu maailmas.

Koostatud on vastastikuse eksperdihinnanguga juhtumiaruannete ja uuringute kogumik, mis viitavad COVID-i süstimise järgsetele kahjulikele mõjudele, mida saab vaadata siit.

Austraalia Terapeutiliste Kaupade Amet (Therapeutic Goods Administration, TGA) vaikib suures osas selle hämmastava kliiniliste andmete kogumise ees. „Nad on meid täielikult petnud,“ ütleb Altman.

Ilmne, et neid süste poleks kunagi tohtinud teha. Jätkuvad väited, et elusid päästnud süstid ei põhine usaldusväärsetel andmetel, vaid põhinevad tuntud, omakasupüüdlike, tööstusega seotud töötajate diskrediteeritud modelleerimisel, kellel on pikk ajalugu valitsuse valeinformatsiooni levitamisest.

Artikli toimetas Veiko Huuse

Loe lisaks:

Meedikud: peatage mRNA süstimine. Häirekellad helisevad seoses DNA-ga saastumisega!

Häirekellad helisevad seoses Pfizeri vaktsiinide DNA-ga saastumisega

Saksa uurimisrühma uue eelretsenseeritud uuringu kohaselt sisaldavad Pfizeri mRNA koroonavaktsiinid kolm kuni neli korda rohkem bakteriaalset DNA-d, kui reguleerivad asutused lubavad. Peale selle on see DNA koos mRNA-ga pakitud liposoomidesse (rasvagloobulitesse), mis pääsevad tõhusalt ligi keharakkudele ja võivad aidata kaasa vähi arengule.

Uuring suurendab ülemaailmset muret mRNA vaktsiinide DNA saastumise pärast. Saksa teadlased uurisid hoolikalt DNA-d neljas erinevas Pfizeri vaktsiinipartiis. Nad on nende leidudest šokeeritud ja nõuavad moratooriumi kehtestamist kõikidele RNA-põhistele ravimeetoditele, mitte ainult Pfizeri koroonavaktsiinidele:

„Kutsume üles viivitamatult peatama kõik RNA-põhised bioloogilised ravimid, kuni need probleemid on teaduslikult ja veenvalt kõrvaldatud.”

Hollandi arstide kollektiiv toetab seda üleskutset.

„DNA olemasolu ja selle tõhus kohaletoimetamine rakku on murettekitav vastuvõtva raku DNA kahjustamise ohu, nn genotoksilise riski tõttu,“ teatab kollektiiv oma veebisaidil. DNA kahjustus võib muuhulgas kaasa aidata vähi tekkele. Mida rohkem DNA-d on vaktsiinides, seda suuremaks need riskid muutuvad. Lisaks leidis Saksa uurimisrühm ka DNA, mis pärineb kurikuulsast Simian Virus 40-st (SV40). Juba 2023. aasta sügisel kinnitas Kanada tervishoiuministeerium („Health Canada“) Pfizeri vaktsiinide, sealhulgas SV40 järjestuse DNA-ga saastumise. Health Canada osutus ebameeldivalt üllatunuks, sest Pfizer polnud sellest ette teatanud. Võimalik, et selle põhjuseks on valus vaktsiini ajalugu: enam kui kuuskümmend aastat tagasi kasutatud lastehalvatuse vaktsiinid osutusid SV40-ga saastunuks. Viiruspatogeen pärines vaktsiini tootmiseks kasutatud ahvide neerude rakkudest. SV40 eemaldati vaktsiinidest, kui tekkis mure vähi seose pärast.

Saksa teadlased tegid ka rakukultuuri eksperimendi, kus nad eksponeerisid inimrakke Pfizeri vaktsiiniga ja uurisid neid seitse päeva. „Esimene asi, mida märkasin, et rakud jätkasid kogu selle aja jooksul suures koguses SARS-COV-2 spike-valgu tootmist ja rakud hakkasid ebatervislikud välja nägema. … See viitab ogavalgu toksilisele toimele, mis on ilmnenud paljudest varasematest uuringutest,“ võtab Doctors Collective selle leiu kokku.

Täiendav ja üllatav avastus, et osa piigivalgust eritub rakust eksosoomides. Need on väikesed membraaniga suletud osakesed, mis on seotud raku välisküljelt. Eksosoomid võivad sulanduda päritolurakust kaugel asuvate rakkudega ja vabastada nende sisu neisse. Täiesti võimalik, et need eksosoomid sisaldavad ka vaktsiini RNA-d ja DNA saastumist, kuid autorid pole seda (veel) uurinud.

Ameerika teadlane Kevin McKernan, kes demonstreeris 2023. aasta aprillis esimesena maailmas Pfizeri vaktsiinide DNA-ga saastumist, nimetab uut uuringut DNA-probleemide vallas „tour de force“. Tema kaasmaalane immunoloog- ja biokeemik Jessica Rose nimetab seda juba „sajandi artikliks“. Klaus Steger, Saksamaa Giesseni ülikooli molekulaarandroloogia professor ja üks uuringu autoreid, hoiatas detsembri alguses Defenderile antud intervjuus, et rahvusvaheliste regulaatorite kehtestatud piirid DNA saastumisele on nüüdseks aegunud. Need piirangud põhinevad „paljal“ DNA-l, mis erineb DNA-st, mis koos mRNA-ga on pakitud liposoomidesse ja läheb meie immuunsüsteemist mööda ja viiakse meie rakkudesse. Seetõttu usub Steger, et piirid peaksid minema nullini. Ta seostab DNA saastumist „oluliste ohtudega inimeste tervisele“, sealhulgas riskidega, mis võivad järglastele edasi kanduda. Vahepeal pole üheski riigis DNA-reostusele nii palju tähelepanu pööratud kui Austraalias.

Austraalia parlamendisaadik Russell Broadbent koos 52 arsti, juristi, akadeemiku ja poliitikuga kirjutasid sel sügisel Austraalia peaministrile kirja, kutsudes üles DNA-ga saastumise tõttu viivitamatult peatama mRNA vaktsiinid. Terviseminister aga eiras palvet. Üks kirjale allakirjutanutest professor Ian Brighthope jättis novembri lõpus mulje sotsiaalmeedias levima hakanud vaidlusega. Ta ütles, et vaktsiinide DNA saastumine on „genoomilise ebastabiilsuse retsept, mis põhjustab vähki, autoimmuunhaigusi ja muid geneetilisi häireid“. Ta rääkis „kõige ohtlikumast ja kontrollimatumast eksperimendist“, mille inimkond on kunagi läbi teinud. „Neid vaktsiine on süstitud enam kui 20 miljonile pahaaimamatule austraallasele,“ ütles ta.

• https://publichealthpolicyjournal.com/biontech-rna-based-covid-19-injections-contain-large-amounts-of-residual-dna-iclude-an-sv40-promoter-enhancer-sequence/
• https://rairfoundation.com/professor-breaks-down-tears-exposing-devastation-inflicted-covid/
• https://www.deanderekrant.nl/nieuws/heeft-canada-pfizer-voor-de-bus-gegooid-2023-10-31

Loe ka selle nädala ajalehtest (nr 50): Pfizeri tapjapartii EM0477 nõudis Hollandis kümneid ohvreid.

Üleskutseid koroonavaktsiinide moratooriumi kehtestamiseks on kuulda kogu maailmas

Hollandis on sihtasutus Voorwaarheid alates 2023. aasta sügisest läbi viinud kohtumenetlusi, et sundida Ravimihindamisametit (College ter Beoordeling van Geneesmiddelen, CBG) tühistama mRNA süstimise litsentsi.

Rotterdami kohus otsustas hiljuti, et ravimite kasutamise peatamise eest vastutaks mitte MEB, vaid Tervishoiuinspektsioon (Inspectie Gezondheidszorg en Jeugd, IGJ). Sihtasutus pöördus kohe Riiginõukogu poole. Willem Engeli ja Jeroen Polsi sihtasutus pole kaugeltki ainus organisatsioon, mis nõuab mRNA koroonavaktsiinide moratooriumi kehtestamist. Erinevad huvirühmad üle maailma on samal lehel, sealhulgas McCullough Foundation, Americans for Health Freedom, World Council for Health, NORTH Group, The Hope Accord ja Doctors four Covid Ethics (D4CE). Sellesse nimekirja kuulub ka Ameerika Arstide ja Kirurgide Ühendus (AAPS).

Meditsiinitöötajate organisatsiooni AAPS teadusajakiri Journal of American Physicians and Surgeons vaatas hiljuti läbi argumendid viivitamatu moratooriumi kehtestamiseks ühes uuringus. Uuring osutab muu hulgas sellele, et mRNA vaktsiinid on valed, kuna neid klassifitseeritakse traditsioonilisteks “vaktsiinideks“, mitte geeniteraapiatoodeteks, hiilides mööda rangematest regulatiivsetest nõuetest.

Mittekliinilistes hinnangutes on kasutatud ka Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 2005. aasta juhiseid, kuigi need olid aegunud ega kehtinud mRNA vaktsiinide puhul. Lisaks juhivad autorid tähelepanu sellele, et mRNA vaktsiinide abil organismis toodetud piigivalk on toksiline ja võib põhjustada immuunsüsteemiga seotud tüsistusi. Peale selle varieerub ogavalkude tootmine indiviidide vahel geneetika, tervisliku seisundi ja muude tegurite põhjal, kuid seda varieeruvust pole kunagi uuritud.

Pfizeri enda „bioloogilise jaotumise andmed“ näitasid, et lipiidide nanoosakesed (LNP-d) ja mRNA jaotuvad laialdaselt kogu kehas, sealhulgas maksas, põrnas, munasarjades ja neerupealistes. Vastupidiselt väidetule, ei piirdunud valgu produktsioon süstekohaga. Pfizer ei viinud läbi mingeid genotoksilisuse ega kantserogeensuse uuringuid, vaatamata sellele, et piigivalgud ja LNP-d võivad kahjustada.

Samuti kliinilised uuringud olid vigased. Uuringus uuritakse ka kõrvaltoimete aruandeid. Pfizeri andmed pärast nende toote heakskiitmist näitasid 1223 surmajuhtumit ja arvukalt tõsiseid kõrvaltoimeid vaktsiini kasutuselevõtu esimese kolme kuu jooksul.

USA vaktsiini kõrvalnähtude aruandlussüsteem (Vaccine Adverse Event Reporting System, VAERS) dokumenteeris teatatud kõrvalnähtude tohutu hüppe. Kuid vaatamata teatatud surmajuhtumite ja tervisekahjustuste murettekitavale suurenemisele ei võtnud tervishoiuasutused parandusmeetmeid. Mittetäielike andmete, tõsiste ohutusprobleemide ja võimalike pikaajaliste riskide põhjal soovitavad autorid mRNA koroonaviiruse vaktsiinidele moratooriumi kehtestada.

Ajakirja Journal of American Physicians and Surgeons (2024) artiklit: „Pfizeri / BioNTechi COVID-19 modRNA vaktsiinid: Ohtlik geneetiline toimemehhanism välja antud enne piisavat prekliinilist testimist“, saab vaadata SIIT.

Toimetas Revo Jaansoo

Allikas: De Andere Krant

Loe lisaks:

Prantsusmaal tuvastas uuring 53 ainulaadset COVID-19 vaktsiiniohusignaali

Prantsusmaa riiklik ravimi- ja tervisetoodete ohutuse amet (Agence nationale de sécurité du médicament et des produits de santé, ANSM) koostöös 30 piirkondliku ravimiohutuse järelevalve keskusega võimaldasid tõhustatud riiklikku ravimiohutuse järelevalvesüsteemi.

Siinkohal vaatame üle ANSM-i, 30 piirkondliku ravimiohutuse järelevalvekeskuse, haigustega seotud ekspertide ning Euroopa Ravimiameti (European Medicines Agenc,EMA) ravimiohutuse järelevalve ja riskihindamise komitee kahe (2) aastase koostöökogemuse olulised tulemused.

Prantsusmaal manustati kuni 2023. aasta jaanuarini üle 155 miljoni annuse COVID-19 inokuleerimisprogrammi biotoote ja analüüsiti 190 000 immuniseerimisele järgnenud kõrvaltoimet (25% liigitati tõsisteks). ANSM teatas EMA ravimiohutuse ja riskihindamise komiteele kokku 53 võimalikust ohutussignaalist: 13 kinnitati, 24 on veel uurimise all ja 16 ei leidnud kinnitust.

Pilt: Samuel Crommelynck jt: „Prantsusmaal COVID-19 vaktsiinide puhul rakendatud tõhustatud riiklik ravimiohutuse järelevalve süsteem: 2-aastane kogemusaruanne“, ScienceDirect (14. november 2024)

Allpool on esitatud loetelu ohutussignaalidest, mille Prantsusmaa ravimiohutuse järelevalve asutused on ohutuse jälgimise käigus kindlaks teinud:

Täielik loetelu 53 COVID-19 vaktsiini ohutussignaalist Prantsusmaal

Kinnitatud Euroopa Ravimiameti poolt (13 signaali)

1. Müokardiit/perikardiit (mRNA vaktsiinid, Nuvaxovid®)
2. Raske menstruaalverejooks (mRNA vaktsiinid)
3. Hilinenud reaktogeensus (mRNA vaktsiinid)
4. Multiformne erüteem (mRNA vaktsiinid)
5. Guillain-Barré sündroom (adenoviirusel põhinevad vaktsiinid)
6. Näohalvatus (adenoviirusel põhinevad vaktsiinid)
7. Gripilaadne haigus (adenoviirusel põhinevad vaktsiinid)
8. Tromboos trombotsütopeenia sündroomiga (adenoviirusel põhinevad vaktsiinid)
9. Ülitundlikkus (adenoviirusel põhinevad vaktsiinid)
10. Kapillaaride lekke sündroom (adenoviirusel põhinevad vaktsiinid)
11. Venoosne trombemboolia (adenoviirusel põhinevad vaktsiinid)
12. Menstruatsioonihäired (mittespetsiifilised, sealhulgas tugev menstruaalverejooks vaktsiinitüüpide lõikes)
13. Müokardiit/perikardiit (rekombinantsed valgupõhised vaktsiinid)

Uurimise all (24 signaali)

1. Parsonage-Turneri sündroom
2. Omandatud hemofiilia
3. Autoimmuunne hepatiit
4. Kuulmislangus
5. Vaskuliit
6. Autoimmuunne hemolüütiline aneemia
7. Menstruatsioonihäired (välja arvatud tugev menstruaalverejooks)
8. Süsteemne nekrotiseeriv vaskuliit
9. Viiruse taasaktiveerimine
10. Trombemboolilised sündmused
11. Polümüalgia reuma
12. Sarkoidoos
13. Reumatoidartriit
14. Vöötohatis
15. Viivitatud neuroloogiline aktiveerimine
16. Kardiovaskulaarsed sekundaarsed reguleerijad
17. Müokardiit/perikardiit eripopulatsioonides
18. Progresseeruv neuromuskulaarne haigus
19. Vaskuliit (üldised ja kaugelearenenud juhud)
20. Viiruse reaktiveerimine (autoimmuunsetes alarühmades)
21. Autoimmuunsündroomid hilinenud algusega
22. Viivitatud trombotsütopeenia
23. Vaktsiinijärgse väsimuse sündroom
24. Hormonaalsed häired (üldised, välja arvatud tugev menstruaalverejooks)

Pole kinnitatud, kuid jälgimise all (16 signaali – järeldatud artikli põhjal, pole selgesõnaliselt mainitud)

1. Süsteemsed autoimmuunvastused (üldine)
2. Kuulmismõjud hilinenud algusega
3. Kardiovaskulaarsed ebakorrapärasused
4. Ülitundlikkusreaktsioonid kergete sümptomitega
5. Neuroloogilised subkliinilised vastused
6. Autoimmuunsed hüperinflammatoorsed seisundid
7. Tsüklilised immuuntundlikkuse mustrid
8. Pikaajaline liigesevalu ja jäikus
9. Nägemishäired (kerged kuni mõõdukad)
10. Viivitatud lööve või nahareaktsioonid
11. Seedetrakti ebakorrapärasused
12. Vaktsiinivastusega seotud unehäired
13. Mittespetsiifilised põletikulised reaktsioonid
14. Menstruaaltsükli häired (mitte-raske verejooks)
15. Lihas-skeleti valu sündroomid
16. Dermatoloogilised seisundid

Isegi kui teatatud on 53 ohutussignaali, ei kajasta see nimekiri kindlasti kõiki võimalikke kõrvaltoimeid pärast COVID-19 biotoodete manustamist retsipientidele. Lisaks on 25% tõsiste kõrvalnähtude määr (kokku 47 500 juhtumit) teatatud vahejuhtumite hulgas väga murettekitav. Ravimiohutuse järelevalvesüsteemi kõrvalnähtudest teatatakse sageli väga vähe, mis tähendab, et tegelik arv on usutavalt märksa suurem.

Arvestades teatatud ohutussignaalide ja tõsiste kõrvalnähtude teadete suurt arvu, miks kiitsid ülemaailmsed rahvaterviseasutused COVID-19 inokuleerimisbrogrammi heaks ning hiljem nende biotoodete laialdase manustamise? Nende toodete kõrvaldamine maailmaturul ja vastutus selle rahvatervise katastroofi eest on juba pea viis aastat hilinenud.

Toimetas Revo Jaansoo

Allikad: ScienceDirect,  Nicolas Hulscher, MPH – Substack

Loe lisaks:

Kaubanduslik kohustus inimkehadest raha välja võtta mõjutab laastavalt meditsiiniharidust ja teadmiste kogumit, mille kaudu meditsiinitöötajad tegutsevad. Kusagil mujal pole see ilmsem kui vaktsiinide valdkonnas ja nende oletatav koht meie elu pikkuse määramisel.

Vaktsiinid ja meie elu pikkus

Pikema elu ajalugu

Brownstone’i Instituudi artiklis ütleb David Bell, et arstitudengina õpetati mulle, põhjus, miks me jõukates riikides elame nüüd palju kauem kui meie esivanemad, oli elutingimuste, sanitaartingimuste ja toitumise parandamine. Me ei käi iga päev läbi reovee ja hobusesõnniku, sööme lendlevat liha, joome vett lähimate latriinide alt ega maga toas kaheksakesi rääsunud voodipesul. Meid pekstakse harvemini ja meil on rohkem vaba aega. Antibiootikumid aitasid samuti, kuid tulid pärast seda, kui enamik neist edusammudest oli saavutatud.

Enamik vaktsineerimisi tuli isegi hiljem, vähendades mõningast jääksuremust “vaktsiinennetatavates haigustes“. See kõik oli öeldud 300 arstitudengi loengusaalis koos asjakohaste andmetega selle varundamiseks ja aktsepteeriti faktina, sest jõukamate riikide puhul oli ja on see vaieldamatult tõsi.

Küsisin hiljuti väikeselt rühmalt õpilastelt oodatava eluea paranemise peamisi põhjuseid ja mulle öeldi „vaktsineerimine“. Järgmisel seansil näitasin mõningaid allpool toodud graafikuid. Õpilased olid šokeeritud ja küsisid, kust ma selle teabe sain. Seda oli tegelikult üsna raske leida. Mäletan, et otsisin 20 aastat tagasi ja leidsin selle hõlpsalt interneti teabesüsteemist.

2024. aastal kulus palju teabe sõelumist, selgitades, kuidas vaktsineerimine on ilmselt inimkonda päästnud ja kuidas need, kes kordasid seda, mida mulle õpilasena õpetati, olid õõnestav element, mis õõnestas suuremat hüve, levitades valeinformatsiooni või sarnaseid tobedaid väiteid. Kindlasti ei ole me edasi liikunud.

See ei tähenda, et vaktsiinid poleks suurepärane idee. Mõningase immuunsuse pakkumine enne nakkust võib leevendada suurt osa selle kahjust, andes kehale edumaa tagasi võitlemisel. See tähendab lihtsalt, et nende kasulikkust tuleb mõista kontekstis, nagu ka nende kahju. Mõnevõrra kummalisel kombel on vaktsiinide üle arutlemine meditsiiniasutuses muutunud üha vastuolulisemaks. Tundub, nagu oleks inkvisitsioon selle elukutse üle peale surutud, otsides kedagi, kes ikka veel eelistab rahulikku ratsionaalset mõtlemist ülalt dikteeritud dogmale. Kui aga tõde ja rahulik arutelu võivad moodustada poliitika ankru, vaktsineerimine on tõhusam.

Siin näidatud graafikud Austraaliast, Ameerika Ühendriikidest ja Inglismaalt kajastavad teiste jõukate riikide graafikuid. Samad järeldused kajastuvad erinevates avaldatud dokumentides. Faktid on faktid, isegi kui neid võib aja jooksul raskem leida, maetud Big Searchi algoritmide alla, et meid kaitsta. Need jäävad faktideks isegi siis, kui meditsiinitudengeid õpetatakse uskuma alternatiivseid reaalsusi. Selline väärõpetus koos suurte rahaliste stiimulitega ajendab nende soovi tagada, et lapsed oleksid “täielikult vaktsineeritud“ vastavalt oma riigi lapsepõlve ajakavale. Nad usuvad üha enam valet, ümberlükkamatut  valeinformatsiooni, et just seetõttu kasvab enamik meie riikide lapsi nüüd üles ilma sõbra või õe-venna surma kogemata.

Vaktsiinid kontekstis

Meditsiinimaailm nimetab neid „vaktsiinennetatavateks haigusteks“, sest ettevõtted müüvad vaktsiine, mis suudavad neid ära hoida. Need on suures osas vaktsiinennetatavad ja vaktsiinid takistavad neil inimesi tapmast. Kuid jõukates riikides, tõsi küll, nende säästetud arvud on väga väikesed.

Vaktsineerimisel oli tõenäoliselt suur roll rõugete kõrvaldamisel. Loomulikult ei saa me olla täiesti kindlad, sest kontrollrühma ei olnud. Rõuged põhjustasid puhanguid, mis hävitasid tuhandeid aastaid viirusest isoleeritud populatsioone, näiteks põlisameeriklasi, kus vaktsiin oleks tohutult muutnud.

Kuid rõugetel olid ka haiguse tunnused, mis võivad hea rahvatervisealase hariduse ja elatustaseme paranemise kaudu tegelikult kaduda; sellel puudus loomade reservuaar, selle levimiseks oli vaja tihedat kontakti kehavedelikega ja seda oli tavaliselt lihtne ära tunda. Tõenäoline, et vaktsiin kiirendas märkimisväärselt selle langust, eriti vaesemates riikides.

Leetrid on samamoodi huvitavad. Nagu graafikult näha, oli suurem langus ammu enne massilist vaktsineerimist. Nagu läkaköha, vähenes ka suremus hapnikravi tulekuga tõenäoliselt osaliselt, kuid peamiselt näivad inimesed olevat selle tüsistuste suhtes vähem vastuvõtlikud.

Sellegipoolest võib see olla laastav haigus, mis hävitas isoleeritud, immunoloogiliselt naiivsed populatsioonid Vaikse ookeani saartel ja mujal, kellel ei olnud varasemaid kokkupuuteid ning põhjustab tänapäeval madala sissetulekuga riikides endiselt välditavat laste surma. Leetritest tingitud surmad on sageli seotud mikrotoitainete alatoitumusega, näiteks A-vitamiini puudusega, ja selle parandamisega, mis lahendaks ka palju muid terviseriske. Seda rõhutati 30 aastat tagasi.

Kuid leetrite vaktsiin on väga tõhus ka leetrite surmajuhtumite peatamisel vastuvõtlikes populatsioonides. Sellel on väga väike mõju suremusele jõukates riikides, kus see peamiselt peatab nakatumise ja tüütu haigestumise, kuna vähesed lapsed on nii mikrotoitainete puudulikkusega, et olla vastuvõtlikud väga rasketele haigustele. Tegeliku nakatumise peatamine on nii hea, et leetrite vaktsiinide mandaadid, mida mõned riigid kehtestavad, seostatakse rohkem autoritaarsuse kui rahvatervisega.

Kui te ei soovi, et teie laps riskiks leetritega ja otsustate, et vaktsineerimine on väiksem risk, võite lasta oma lapse vaktsineerida. Teie laps on nüüd vaktsineerimata inimeste eest kaitstud, seega ei tohiks olla huvi seda neile lubada. Ratsionaalsed vabad inimesed võiksid sellega elada.

B-hepatiidi ja HPV vaktsineerimine (inimese papilloomiviiruse puhul) on veel kaks kurioosumit. Hep B vaktsineerimise planeerime esimesele elupäevale, kuigi see levib peamiselt lääneriikides seksuaalse kontakti ja intravenoosse preparaatide tarbimise kaudu.

Kui vanemad ei ole nakatunud (ja kõiki emasid kontrollitakse), siis ei ole tegelikult ohtu kuni hilise teismeeani, mil inimene saab ise teha oma teadliku valiku. Lapse puhul, kes on sündinud riigis, kus on 30% B-hepatiidi positiivsuse määr ja halb tervishoid, võib riski-kasu arvutamine anda teistsuguse tulemuse. Maksapuudulikkuse või maksavähi suremine ei ole meeldiv.

[Vaadake ka: Aaron Siri, „Uhke on kaevata kohtusse haiglad ja arstid, kes süstivad vastsündinutele ilma vanemate nõusolekuta B-hepatiidi vaktsiine“, Substack.com (21.09.2024). – toim.]

Emakakaelavähi ennetamiseks mõeldud HPV vaktsiinil on keeruline pilt. Sellel on piiratud suremuse mõju lääneriikides, kus emakakaelavähi suremus on regulaarsete sõeluuringute abil juba vähenenud. Mujal on olukord väga erinev: igal aastal sureb selle piinava haiguse tõttu üle 300 000 naise, peamiselt sellistes piirkondades nagu Sahara-tagune Aafrika, kus sõelutakse vaid umbes 12%.

See ei tulene valikust, vaid sellest, et sõeluuringud on halvasti kättesaadavad, kuna vähi väljakujunemine võib pärast HPV-nakkust kesta umbes 20 aastat, peame kasu arvutamisel tuginema ka (mõistlikele) eeldustele põhjuslikkuse kohta. Niisiis, võrrand on naiste vahel selgelt erinev.

Riski ja kasu arvutamine selge teadliku nõusoleku (või isegi meditsiinilise eetilise pädevuse) tagamiseks nõuaks vanuse, käitumise, sõeluuringule juurdepääsu ja kõrvaltoimete määra arvestamist.

Kõrvaltoimete määra teadasaamiseks oleks loogiliselt vaja võrrelda vaktsiini ja midagi neutraalset, näiteks soolalahust (mitte teisi vaktsiini koostisosi), kuna seda alles oodatakse, tuleks naisi sellest andmelüngast muidugi teavitada. Seetõttu oleks HPV-vastase vaktsineerimise üldine poliitika ebaloogiline.

[Vaadake ka: „USA-s on HPV vaktsiini tõttu kohtusse jõudnud suur ühishagi”, Telegram (07.03. 2023, 15:25 (EST); ja „Teadlased selgitavad, miks HPV-vaktsiin ebaturvaline on”, Telegram (13.08.2013, 16:26 (EST). – toim.]

Difteeria lugu viitab sellele, et meditsiinilisel juhtimisel võis olla selle languses suur roll. Langus langes kokku antikeharavi (antitoksiini) kasutuselevõtuga ja hiljem langusega toksoidvaktsiiniga. Kuid see langes kokku ka teiste lapsepõlve hingamisteede haiguste vähenemisega, millel selliseid sekkumisi ei olnud. Seega ei saa me lihtsalt kindlad olla.

Teetanuse toksoidil võis olla ka mõju, eriti suurema riskiga inimestele, näiteks torulukkseppadele ja põllumajandustootjatele. Kuid raamatupidajad ei liigu enam teel kontorisse sõnnikuga sillutatud tänavatel ja see üldine keskkonna puhastamine on toonud kaasa suure osa muutusest.

Ärilistel põhjustel, mis on veidi ebaselged, paljudes lääneriikides on revaktsineerijad saadaval ainult koos difteeria ja läkaköha vaktsiinidega, mis ei anna täiskasvanule midagi juurde, vaid suurendab nende riski. Raske on väita, et ohutus ja kasu on sellise anomaalia ees peamised ajendid.

[Vaadake ka: „Näiteid rõugete uurimise ajaloost: kas tegu on ikka ülinakkava haigusega?”, Telegram (22.08.2024, 16:00 (EST); ja „Kas USA-s ja Eestis vähenes suremus leetritesse enne leetrite vaktsiini kasutuselevõttu?”, Telegram (25.04.2024, 12:59 (EST). – toim.].

Teades seda, mida me ei tea

Kõigil vaktsiinidel on ka kahjulik mõju. Kuigi neist siin ei räägita, need on tõelised ja ma tean inimesi, kelle tervist vaktsineerimine rikkus. Riski hindamine on keeruline, kuna ükski USA ajakavas olev lapsepõlvevaktsiin ei ole läbinud tõelist platseebokontrollitud uuringut – neid võrreldakse tavaliselt viaali ülejäänud sisuga (kemikaalid, nagu abiained ja säilitusained, kuid puuduvad antigeen või inaktiveeritud viirus – segu, mis võib olla enamiku kõrvaltoimete põhjuseks) või mõne muu vaktsiiniga.

Seda tehes saab näidata, et nad ei ole halvemad kui võrdlusravim, mis oleks hea, kui meil oleks tegelikult korralikud platseebokontrollitud võrdlusuuringud. Enamik arste, kes vaktsiine välja kirjutavad, seda peaaegu kindlasti ei tea. (Selle teema kohta on olemas hea, tõenduspõhine selgitus, mis on väärt lugemist.)

Enamik arste pöörab tõenäoliselt vähe tähelepanu ka sellele, et puuduvad uuringud, mis määraksid kümnete immuunsust stimuleerivate adjuvantide ja säilitusainete, sealhulgas alumiiniumsoolade annuste andmise mõju kasvavatele lastele nende kujunemisaastate jooksul. Tõenäoliselt on see paljudele lastele suhteliselt kahjutu, kuid mõnele kahjulik, kuna bioloogia kipub nii toimima. Kui aga haigus, millega see tegeleb on vaevalt kunagi raske, võib “mõni“ muutuda väga oluliseks. Iga “mõni“ on laps, kelle vanemad püüavad teha õiget asja ja usaldavad meditsiiniasutust, et seda tõepoolest tehakse.

Miski sellest ei oleks paljude inimeste jaoks uus, kuna huvi vaktsiinide ning nende kahjude ja eeliste vastu kasvab. Kuid enamik vaktsineerimist läbiviivaid arste ei ole ilmselt teadlikud paljust ülaltoodust, eriti need, kes lõpetavad viimase paarikümne aasta jooksul. Kui nad on teadlikud, kardavad nad tõenäoliselt seda arutada, kuna see võib olla sildistatud “vaktsiini eitajaks“ või sarnaselt lapsikuks terminiks või seda peetakse “vaktsiinikõhkluse“ edendamiseks. Vaktsiinikõhklus seisneb selles, mida kunagi nimetasime teadlikuks nõusolekuks (või mõtleme enne seda). Pärast Teist maailmasõda otsustasime, et teadlik nõusolek on eetilise meditsiini jaoks hädavajalik. Nüüd peab Maailma Terviseorganisatsioon sellist sõltumatut mõtlemist eriti ohtlikuks ohuks nende ja nende sponsorite huvidele.

Paljud hiljuti koolitatud arstid peavad loengut, kus ma 40 aastat tagasi osalesin, rahvatervise ohuks ja fakte, mida meile näidati kui “valeinformatsiooni“. Vähemalt USA-s lõpetavad nad ka tohutute võlgadega ja on üsna sõltuvad toetustest, mida nad saavad meditsiinikindlustusandjatelt, sealhulgas vaktsineerimise pakkumine või andmine. Sellepärast võivad nad olla nii tõrjuvad intelligentsete inimeste suhtes, kes kulutavad aega selliste asjade lugemisele ja kahtluse alla seadmisele. Nad ei ole agressiivsed ega võitle tahtlikult ravimi- ja farmaatsiatööstuse eest; nad on lihtsalt nii indoktrineeritud nende tervisekaupade müümisel ning nii rahaliselt ja professionaalselt sõltuvad sellest, et see on parim suund ja nad ei suuda sõnastada sõltumatut, ratsionaalset, tõenditel põhinevat seisukohta.

Ratsionaalsel teel navigeerimine

Vaktsineerimisküsimuse mõistmiseks peab avalikkus mõistma, et meditsiini- ja rahvatervise kutsealad on kaotanud oma arutlusvõime. Nad on eksperdid, kes kordavad seda, mida neile õpetati, kuid mitte reaalsuse dešifreerimisel. Teisel pool vaktsiinilõhet on ka fanaatikuid ja dogmaatilisi inimesi, kes näevad kahju, kuid mitte head.

Nad alahindavad paarsada tuhat emakakaelavähist tingitud surmajuhtumit aastas ega ole olnud tunnistajaks soolestiku rusuvale vaatepildile, kuidas madala sissetulekuga riigis teetanusesse surev laps ei suuda oma valuga toime tulla. Nad ei ole pidanud marutaudi põdejat koju surema saatma, sest kohalik meditsiinisüsteem ei saa nende heaks lihtsalt midagi teha, kui neil on sümptomid.

Vaktsineerimispoliitika osas peab avalikkus seda enamasti üksi tegema. Saage aru, et on olemas reaalsed riskid ja reaalsed eelised, nagu iga ravim. Saage aru, et peamine põhjus, miks me ei sure paljudesse nakkushaigustesse, mida me varem kasutasime – on vaktsineerimisega vähe seotud. Kuulake arsti, seejärel küsige neilt mõned teravad küsimused, et teha kindlaks, kas nad vaatavad teie last kontekstis ja kaaluvad mõlemat poolt või lihtsalt loevad skripti.

Kui kasu kaalub selgelt üles riskid, vaktsiinidel on mõtet. Need on rumalad ideed, kui kehtib vastupidine. Seal on raske teavet navigeerida, kuid avalikkus peab seda tegema seni, kuni Ravimitootjad meditsiiniasutus vabastab ent oma sponsorite ahelatest ja jõuab järele.

Kõik peaksid kõhklema, kas neisse süstitakse asju ärilise kasu saamiseks. Peaksime rohkem kõhklema, kui seda süstivat inimest premeeritakse ka nende vastavuse eest. Arstid peaksid kõhklema kemikaalide ja metallisoolade süstimisel kellelegi, välja arvatud juhul, kui neil on tugevad ootused puhaskasu suhtes. Vaktsiinidega, nagu antibiootikumide ja peaaegu kõigi teiste ravimitega, neil on mõnikord ja mõnikord mitte.

Ilmselgelt ei tohiks valitsused kohustada kaubanduslike kemikaalide süstimist ühiskonnas osalemise nõudena – see oleks naeruväärne. Riik ei saa kunagi teha selliseid individuaalseid kulude-tulude hinnanguid ja demokraatias ei maksa me kindlasti valitsusele oma keha omamise ja juhtimise eest.

[Vaadake ka: „Julia Laffranque: kas inimõiguste kohtu otsus sillutab teed vaktsineerimiskohustusele?”, Postimees (15.04.2021, 00:01 (EST). – toim.]

See kõik on nii ilmne ja kooskõlas tavapärase tõenduspõhise praktikaga, et te tõesti ei tea, milles kogu kära seisneb.

Artikli toimetas Revo Jaansoo

Allikas: Brownstone’i Instituut

Autori kohta

David Bell on Brownstone’i instituudi vanemteadur, rahvatervise arst ja biotehnoloogia konsultant ülemaailmses tervises. Ta on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) endine meditsiiniametnik ja teadlane, malaaria ja palavikuhaiguste programmijuht Šveitsis Genfis asuvas Innovatiivse Uue Diagnostika Sihtasutuses (FIND) ning Globaalsete tervisetehnoloogiate direktor Intellectual Ventures Global Good Fundis Bellevues, WA-s, USA-s.

Loe lisaks: