<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><rss version="2.0"
	xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
	xmlns:wfw="http://wellformedweb.org/CommentAPI/"
	xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
	xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
	xmlns:sy="http://purl.org/rss/1.0/modules/syndication/"
	xmlns:slash="http://purl.org/rss/1.0/modules/slash/"
	>

<channel>
	<title>näomask &#8211; Fonte.News</title>
	<atom:link href="https://fonte.news/tag/naomask/feed/" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<link>https://fonte.news</link>
	<description>The Voice of New Society</description>
	<lastBuildDate>Sat, 02 Dec 2023 05:59:04 +0000</lastBuildDate>
	<language>et</language>
	<sy:updatePeriod>
	hourly	</sy:updatePeriod>
	<sy:updateFrequency>
	1	</sy:updateFrequency>
	

<image>
	<url>https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/05/cropped-favicon-32x32.png</url>
	<title>näomask &#8211; Fonte.News</title>
	<link>https://fonte.news</link>
	<width>32</width>
	<height>32</height>
</image> 
	<item>
		<title>Norra teadlaste uuring: maskid soodustavad hingamisteede haigustesse haigestumist 33-40 protsenti</title>
		<link>https://fonte.news/luhidalt/norra-teadlaste-uuring-maskid-soodustavad-hingamisteede-haigustesse-haigestumist-33-40-protsenti</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Sat, 02 Dec 2023 05:59:01 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Lühidalt]]></category>
		<category><![CDATA[Arvamus]]></category>
		<category><![CDATA[Biopoliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Eneseareng]]></category>
		<category><![CDATA[Hoiatus]]></category>
		<category><![CDATA[Inimene]]></category>
		<category><![CDATA[Kriis]]></category>
		<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Poliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Teadus]]></category>
		<category><![CDATA[Tehnoloogia]]></category>
		<category><![CDATA[Tervis]]></category>
		<category><![CDATA[Ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[Uuriv ajakirjandus]]></category>
		<category><![CDATA[kaitsemask]]></category>
		<category><![CDATA[kirurgimask]]></category>
		<category><![CDATA[mask]]></category>
		<category><![CDATA[meditsiiniline mask]]></category>
		<category><![CDATA[N95 mask]]></category>
		<category><![CDATA[näokate]]></category>
		<category><![CDATA[näomask]]></category>
		<category><![CDATA[respiraator]]></category>
		<category><![CDATA[tolmumask]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=24183</guid>

					<description><![CDATA[Hiljutine Norra teadusartikkel leidis, et inimesed, kes kannavad näomaski, võivad tõenäolisemalt haigestuda hingamisteede haigustesse, kui need, kes maski&#8230;]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Hiljutine Norra teadusartikkel leidis, et inimesed, kes kannavad näomaski, võivad tõenäolisemalt haigestuda hingamisteede haigustesse, kui need, kes maski ei kanna, vahendab <a href="https://www.theepochtimes.com/health/study-finds-higher-incidence-of-covid-19-among-consistent-mask-wearers-5536488" target="_blank" rel="noopener">Epoch Times</a>. Ajakirjas “Epidemiology and Infection” avaldatud <a href="https://www.cambridge.org/core/services/aop-cambridge-core/content/view/0525AD535D10FDCDF0C52603B50E7A1E/S0950268823001826a.pdf/association-between-face-mask-use-and-risk-of-sars-cov-2-infection-cross-sectional-study.pdf" target="_blank" rel="noopener">uuringu</a> käigus analüüsiti maskide kasutamist 3209 Norra elaniku seas.</p>



<figure class="wp-block-image size-full is-resized"><img  fetchpriority="high"  decoding="async"  width="516"  height="366"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/12/image-2.png"  alt=""  class="wp-image-24184"  style="aspect-ratio:1.4098360655737705;width:309px;height:auto"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/12/image-2.png 516w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/12/image-2-110x78.png 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/12/image-2-200x142.png 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/12/image-2-380x270.png 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/12/image-2-255x181.png 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/12/image-2-300x213.png 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/12/image-2-220x156.png 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/12/image-2-400x284.png 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/12/image-2-510x362.png 510w"  sizes="(max-width: 516px) 100vw, 516px" ></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Norra teadlaste Ingeborg Hess Elgersma, Atle Fretheim, Petter Elstrøm, Preben Aavitsland värskes uuringust selgub, et inimesi jälgiti 17 päeva jooksul ja küsiti seejärel osalejatelt näomaskide kasutamise kohta.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/37952983/" target="_blank" rel="noopener">13. novembril Cambridge kirjastuse avaldatud</a> teadusartikli autorite kogutud andmed näitasid, et mida sagedamini katseisikud näomaske kasutasid, seda suurem oli oht hingamisteede haiguste esinemissagedus.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Retsipendid</strong>, kes mõnikord või sageli kasutasid maske, oli esinemissagedus 33% suurem, kui neil, kes ei kasutanud kunagi või peaaegu kunagi maske.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Seevastu <strong>retsipentide grupis</strong>, kes kasutasid näomaske peaaegu alati või alati, esines 40% rohkem nakatumist. Uuringu läbi viinud teadlased tõdesid, et nende saadud tulemused on vastuolus varem samal teemal tehtud uuringutega.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Toimetas Revo Jaansoo</p>



<h3 id="loe-lisaks" class="wp-block-heading">Loe lisaks:</h3>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="52GdxXhlsu"><a href="https://fonte.news/teadus/raagime-veelkord-maskidest-mille-jaoks-need-tegelikult-vajalikud-on/">Räägime veelkord maskidest. Mille jaoks need tegelikult vajalikud on</a></blockquote><iframe class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Räägime veelkord maskidest. Mille jaoks need tegelikult vajalikud on” — Fonte.News" src="https://fonte.news/teadus/raagime-veelkord-maskidest-mille-jaoks-need-tegelikult-vajalikud-on/embed/#?secret=DuklgSlE81#?secret=52GdxXhlsu" data-secret="52GdxXhlsu" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Räägime veelkord maskidest. Mille jaoks need tegelikult vajalikud on</title>
		<link>https://fonte.news/teadus/raagime-veelkord-maskidest-mille-jaoks-need-tegelikult-vajalikud-on</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Mon, 04 Sep 2023 07:53:39 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Teadus]]></category>
		<category><![CDATA[Arvamus]]></category>
		<category><![CDATA[Biopoliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Eneseareng]]></category>
		<category><![CDATA[Hoiatus]]></category>
		<category><![CDATA[Inimene]]></category>
		<category><![CDATA[Kriis]]></category>
		<category><![CDATA[KUUM LUGU]]></category>
		<category><![CDATA[Lapsed]]></category>
		<category><![CDATA[Loodus]]></category>
		<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Poliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Tehnoloogia]]></category>
		<category><![CDATA[Tervis]]></category>
		<category><![CDATA[TIPPLUGU]]></category>
		<category><![CDATA[Ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[Uuriv ajakirjandus]]></category>
		<category><![CDATA[Vaimsus]]></category>
		<category><![CDATA[Covid mask]]></category>
		<category><![CDATA[idioot]]></category>
		<category><![CDATA[inimsusevastane kuritegu]]></category>
		<category><![CDATA[kes on idioot]]></category>
		<category><![CDATA[kirurgimask]]></category>
		<category><![CDATA[mask]]></category>
		<category><![CDATA[mask ei kaitse viiruste eest]]></category>
		<category><![CDATA[mask on sülje kaitseks]]></category>
		<category><![CDATA[maski nõue on kuritegu]]></category>
		<category><![CDATA[meditsiiniline pettus]]></category>
		<category><![CDATA[N95 mask]]></category>
		<category><![CDATA[näomask]]></category>
		<category><![CDATA[rockefelleri meditsiin]]></category>
		<category><![CDATA[Viirus]]></category>
		<category><![CDATA[viiruse kaitsemask]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=22509</guid>

					<description><![CDATA[Pea kolm viimast aastat on räägitud näomaskidest - kas nad kaitsevad viiruste eest või mitte. Viimasel kolmel aastal said paljudest üleöö viroloogid, bioloogid, arstid ja teadmainimesed. Enamus maskipooldajatest - et see kaitseb haiguste ja viiruste eest - näitasid kogu maailmale oma madalat intelligentsust. See oli ainus ja väärt kasutegur maskide puhul, sest intelligentne inimene sai hetkega aru, kes on idioot ja kes mitte.]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Pole vahet, kas kõik teie meeskonna liikmed kannavad maski; pole vahet, kas üks on ja teised<br>pole maskiga kaetud. Kandes maski või viibides keskkonnas, kus maske kantakse või ei kanta, ei ole vahet, kas teil on oht nakatuda hingamisteede viirushaigusesse. Erandeid ei ole.<br>Isegi kõik naftameditsiini loojate poolt kehtestatud teadusalused ja nende põhjal teaduslikud uuringud ei suutnud tõendada maskide kasutegurit viiruste kaitsel ja ei suutnud leida ühtegi erandit. Inimene hingab lisaks suu ja nina kaudu kogu oma keha katva nahaga (nahapooride kaudu käib energia liikumine, mustuse liikumine, jne), silmade, kõrvade, karvade kaudu. Haiglates operatsioonitoas kirurgilisi maske kantakse sellepärast, et vältida sülje kogemata<br>kukkumist avatud haavasse, mis võib põhjustada nakkust. Mikroobide ja bakterite lahtisesse haava sattumise vältimine on aga väga erinev viirusosakeste leviku tõkestamisest. Viirused pole mitte ainult palju väiksemad kui bakterid ja paljud teised süljes leiduvad mikroobid, vaid on jällegi õhus – selle maailma ametliku kinnitatud teaduse põhjal. Need on aerosoolitud ja osa vedelast õhust. Seega, kui õhk võib maski tungida, võivad need aerosooliosakesed ka läbi pääseda.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Endine füüsikaprofessor Ph.D. Denis Rancourt on Kanada Ontario kodanikuvabaduste assotsiatsiooni teadlane. Ta on sellel vabatahtlikul ametikohal olnud alates 2014. aastast, mis on andnud talle võimaluse süveneda kodanikuõigusi mõjutavatesse teadusküsimustesse. Ta tegi ka järeldoktorantuuri keemias.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kahjuks pöördus propaganda ja valitsuse korraldused maskikandmise poole peaaegu kõikjal. Teid ei lubata poodidesse; ilma selleta te ei saa lennata ega võtta taksot, Uberit ega Lyfti; peate seda kandma kõikjal, kuhu lähete, isegi õues, ja kui te seda ei tee, siis teid halvustatakse, mõnikord rünnatakse agressiivselt.</p>



<p class="wp-block-paragraph">ÜKSKI neist hästi kavandatud uuringutest, mille eesmärk on kõrvaldada vaatluslik kallutatus, ei leidnud statistiliselt olulist eelist maski kandmisel võrreldes maski mittekandmisega.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Maskikandmisele puudub teaduslik tugi</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Rancourti uurimine maskide kandmise kohta oli osa tema uurimistööst Ontario kodanikuvabaduste assotsiatsiooni jaoks. Ta uuris põhjalikult maske käsitlevat teaduskirjandust, keskendudes tõenditele, mis näitavad, et maskid võivad vähendada nakkusohtu, eriti hingamisteede viirushaigusi.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>„Mida ma leidsin, kui vaatasin kõiki randomiseeritud kontrollitud uuringuid kontrollitud tulemustega, mis tähendab, et mõõdate tegelikult, kas inimene oli nakatunud või mitte … ÜKSKI neist hästi kavandatud uuringutest, mille eesmärk on kõrvaldada vaatluslik kallutatus … leiti, et maski kandmisel on statistiliselt oluline eelis võrreldes maski mittekandmisega.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Samuti ei olnud respiraatorite ja kirurgiliste maskide vahel tuvastatavat erinevust. See oli minu jaoks selge märk sellest, et teadus ütles meile, et nad ei suuda selles rakenduses tuvastada maskide positiivset kasulikkust.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Me räägime paljudest tõeliselt [kvaliteetsetest] katsetest. Mida see tähendab – ja see on väga oluline – on see, et kui maski kandmisel oleks selle riski vähendamiseks mõni märkimisväärne eelis, siis oleksite avastanud, et vähemalt üheski neist uuringutest pole sellest märki.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>See on minu jaoks kindel teaduslik järeldus: puuduvad tõendid selle kohta, et maskid oleksid kasulikud, takistades aerosooliosakeste väljatulekut või sisenemist. Sa ei aita inimesi enda ümber maski kandes ja sa ei aita ennast haigust ennetada maski kandes.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>See teadus on üheselt mõistetav, kuna sellist positiivset mõju ei saa tuvastada. Niisiis, see oli esimene asi, mida ma avalikustasin. Kirjutasin selle kohta suure arvustuse</em><em><sup>1</sup></em><em><sup>,</sup></em><em><sup>2</sup></em><em> teaduskirjandusest.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Aga siis ma küsisin endalt kui füüsikult ja teadlaselt, miks on see nii? Miks ei võiks maskid üldse töötada? Ja nii ma uurisin bioloogiat ja füüsikat, kuidas need haigused edasi kanduvad.“</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Kõigi põhjuste suremuse statistika tähtsus</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Kui proovite välja selgitada, kas sekkumine töötab COVID-19 vastu või mitte on oluline vaadata surmastatistikat. Surmade arv on tõesti oluline, mitte nakatunud inimeste arv, kuna paljudel ei pruugi isegi sümptomeid ilmneda.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Rancourt märkis, epidemioloogid on juba ammu teadnud, et viiruspandeemiate puhul ei saa surma põhjust usaldusväärselt määrata. Sellega on seotud tohutu kallutatus.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Nende probleemide lahendamiseks peate vaatama kõigi põhjuste suremust. Selle põhjuseks on asjaolu, et aruandluse kallutatus ei mõjuta kõigi põhjuste suremuse andmeid.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Niisiis tegi Rancourt üksikasjaliku uuringu kõigi põhjuste suremuse praeguste andmete kohta, näidates, et 2019. aasta talve kõigi põhjuste suremus ei erinenud statistiliselt eelmistest aastakümnetest. Teisisõnu, COVID-19 ei ole tapjahaigus ja see pandeemia ei ole hukkunute arvu poolest midagi tavalist välja toonud.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Valitsuse sulgemiskorraldused suurendasid hukkunute arvu</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Ta avaldas need andmed ajalehes,<sup>3</sup> „Kõigi põhjuste suremus COVID-19 ajal: katku pole ja valitsuse reageerimisel on tõenäoline massimõrva allkiri.“ Rancourt selgitab:</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>„Tuleb välja, et need kõverad, mis näitavad talvist suremuse koormust igal talvel kühmudena, mõnel neist on mõnes jurisdiktsioonis veel üks väga järsk tipp. See ei esinda … tohutul hulgal surmajuhtumeid võrreldes kogu talvise koormusega, sest see on väga järsk tipp, kuid see on anomaalne tipp. See ei ole loomulik tipp.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Ja see juhtus täpselt kokkusattumuses ja ajaliselt kõikjal. Igas jurisdiktsioonis, mis näeb seda anomaalset, ebaloomulikku tippu … tipp algas täpselt siis, kui Maailma Terviseorganisatsioon kuulutas välja pandeemia. Ja Maailma Terviseorganisatsioon soovitas sel ajal riikidel valmistada oma haiglad ette kriitiliste tingimustega inimeste tohutuks sissevooluks.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Niisiis, valitsuse vastus sellele Maailma Terviseorganisatsiooni soovitusele, mis tappis inimesi, kiirendades surmajuhtumeid. Näete seda andmetes ja saate sellest aru ka selles mõttes, kuidas immuunhaavatavad inimesed on sellistest haigustest mõjutatud.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Mida nad tegid, oli see, et nad sulgesid inimesed oma institutsioonilistesse elukohtadesse, nad ei lubanud külastajaid. Niisiis eraldasid nad ühiskonna kõige haavatavamad osad, kellel olid juba kaasnevad haigused, kes olid hapras seisundis.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Niisiis tagasid nad, et paljud inimesed, kes olid nendesse asutustesse lukustatud, surevad selle konkreetse hooajalise patogeeni tõttu, mis põhjustab hingamisteede haigust.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Kuid patogeen ise ei ole virulentsem kui teised patogeenid. Talvekoormussurmade koguarv ei ole suurem, kuid on olemas terava omaduse allkiri, mis kestab kogu laiuses poole maksimumini. See funktsioon on kolm või neli või viis nädalat, mis on erakordselt kiire, mida pole kunagi varem nähtud. Ja see juhtub talvekoormuse hooajal väga hilja.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Sellist järsku tippu pole kunagi varem hooaja lõpus nähtud ja see toimub [sünkroonselt] kõikjal, igal mandril, samal ajal otseses vahetus läheduses pärast pandeemia väljakuulutamist. Minu silmis ei ole kahtlust, et valitsuse reageeringute tõttu kiirenes haavatavate inimeste surmade arv …</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Tegelikult on olulised kõvad andmed ja kõvad andmed on kõigi põhjuste suremus igas jurisdiktsioonis, mida soovite vaadata. Ja see ei ole olnud anomaalne, statistiliselt öeldes, ükskõik kuidas sa seda viilutad.“</em></p>



<p class="wp-block-paragraph">Kaks allolevat graafikut näitavad surmade arvu kõigist põhjustest aastatel 1972–1993 ja 2014. aastast kuni 2020. aastani.</p>



<figure class="wp-block-image size-full"><img  decoding="async"  width="964"  height="380"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/09/image.png"  alt=""  class="wp-image-22510"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/09/image.png 964w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/09/image-300x118.png 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/09/image-768x303.png 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/09/image-110x43.png 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/09/image-200x79.png 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/09/image-380x150.png 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/09/image-255x101.png 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/09/image-550x217.png 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/09/image-800x315.png 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/09/image-220x87.png 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/09/image-400x158.png 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/09/image-760x300.png 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/09/image-510x201.png 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/09/image-600x237.png 600w"  sizes="(max-width: 964px) 100vw, 964px" ></figure>



<figure class="wp-block-image size-full"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="964"  height="426"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/09/image-1.png"  alt=""  class="wp-image-22513"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/09/image-1.png 964w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/09/image-1-300x133.png 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/09/image-1-768x339.png 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/09/image-1-110x49.png 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/09/image-1-200x88.png 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/09/image-1-380x168.png 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/09/image-1-255x113.png 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/09/image-1-550x243.png 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/09/image-1-800x354.png 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/09/image-1-220x97.png 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/09/image-1-400x177.png 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/09/image-1-760x336.png 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/09/image-1-510x225.png 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2023/09/image-1-600x265.png 600w"  sizes="auto, (max-width: 964px) 100vw, 964px" ></figure>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Miks valitsuse reageerimine oli halvasti soovitatud</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Rancourt täpsustab osa neist andmetest patogeeni ülekande mehhanismi põhjal, mis aitab ka selgitada, miks valitsuse vastused on olnud halvasti soovitatud, kuna need tegelikult pigem halvendavad ülekannet kui pärsivad seda. Hingamisteede nakkushaigused levivad peamiselt väga peente aerosooliosakeste kaudu, mis on õhus suspensioonis.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>„Me räägime aerosoolide väikesest fraktsioonist, mis on tavaliselt väiksem kui 2 mikromeetrit. On veepiisad, mis kannavad neid virioone, viiruseosakesi, ja neid virioone võib olla kümneid või sadu sellise suurusega väga väikese tilga kohta.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Need on tilgad, millest me räägime. Nende suuruste juurde jõudes on gravitatsiooniline väljavool väga ebaefektiivne ja need jäävad põhimõtteliselt vedrustusse. Ja niipea, kui teil on voolud või õhuvool, kantakse üle,“ </em>selgitab Rancourt.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Aerosooliosakesed jäävad suspensiooni, kui absoluutne õhuniiskus on madal. Seetõttu tekivad gripipuhangud talvel. Kui absoluutne niiskus tõuseb, muutuvad aerosooliosakesed ebastabiilseks. Nad aglomereeruvad, langevad suspensioonist välja ja lakkavad olemast edasikanduvad.</p>



<p class="wp-block-paragraph">„See on hästi teada. See on olnud teada juba kümmekond aastat. Seda on tippteadlased erakordselt hästi näidanud“, ütleb Rancourt.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Keskmise laiuskraadiga riba on koht, kus leiate kuiva ilma ja temperatuuri, mis sobib ideaalselt hingamisteede patogeenide edastamiseks, mis levivad tavaliselt talvel põhjapoolkeral ja suvel lõunapoolkeral.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>„Näete seda mõlemal poolkeral, kuid ümberpööratud.</em> <em>Sellepärast, kui liigute ekvaatori poole, langeb ülekanne. Te ei saa ülekannet.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Samamoodi, kui lähete liiga kaugele põhja, ei edasta see samuti ja seda ei mõisteta hästi. Olen ekspert keskkonna nanoosakeste ja selle kohta, kuidas nad laadivad ja mida nad teevad, nii et mul on mõned ideed selle kohta, miks see nii on, kuid seda pole üksikasjalikult uuritud.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Asi on selles, et ülekanderiba on väga kitsas. See on kogu Euroopas ja Põhja-Ameerikas, kus temperatuur on umbes null kuni 10 kraadi Celsiuse järgi ja teil on madal absoluutne õhuniiskus. See on koht, kus need aerosooliosakesed, mis ülekande vektoriks on vedeliku õhu osana täielikult suspendeeritud.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Nad on tõesti osa vedelast õhust, nii et igasugune õhk, mis läbi läheb, tulevad läbi. Sellepärast maskid ei tööta. Ja need osakesed on õhus suspensioonis ja jäävad siseruumidesse lõksu.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Sellepärast on keskused, kus teil on haigeid inimesi ja te ei kontrolli õhukeskkonda, ülekandekeskused. Me räägime vanade inimeste kodudest, haiglatest, isegi inimeste kodudest. Kogu see haiguste klass, nii need levivad,“ </em>ütleb Rancourt.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Miks operatsiooni ajal maske kasutatakse</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Video: <a href="https://www.youtube.com/watch?v=7_b0AhqvAVw" target="_blank" rel="noopener">Tõde maskide kohta | COVID-19 faktid eesliinilt – YouTube</a></p>



<p class="wp-block-paragraph">Rancourt selgitas, põhjus, miks operatsioonitoas kirurgilisi maske kantakse, vältida sülje kogemata kukkumist avatud haavasse, mis võib põhjustada nakkust. Mikroobide ja bakterite lahtisesse haava sattumise vältimine on aga väga erinev viirusosakeste leviku tõkestamisest. Viirused pole mitte ainult palju väiksemad kui bakterid ja paljud teised süljes leiduvad mikroobid, vaid on jällegi õhus. Need on aerosoolitud ja osa vedelast õhust. Seega, kui õhk võib maski tungida, võivad need aerosooliosakesed ka läbi pääseda.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>„Parimad randomiseeritud kontrollitud uuringud, millel on kontrollitud tulemused, teisisõnu, ainsad teaduslikult kavandatud uuringud, mis eemaldavad vaatlusliku eelarvamuse ning on kehtivad ja ranged, [tehakse] kliinilises keskkonnas.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph">Niisiis, nad vaatavad tervishoiutöötajaid, kes ravivad inimesi, <em>kellel võib olla hingamisteede viirusinfektsioon või ravivad inimesi, keda nad teavad, et neil on selline nakkus ja nad teevad midagi, mis võib ravi käigus tekitada palju aerosooliosakesi. Selles keskkonnas on tehtud palju-palju katseid ja ükski neist ei leia tervishoiutöötajatele mingit eelist,“</em> ütleb Rancourt.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Maski kandmine ei kaitse ka teisi</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Allolev video on pärit Patrick Bet Davidilt, kellel on YouTube’i kanal. Tema alljärgnev sõnum on jagatud lihtsateks terminiteks ning ta esitab paikapidavaid argumente ja häid küsimusi.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Video: <a href="https://www.youtube.com/watch?v=XFnUGSr3fw0&embeds_referring_euri=https%3A%2F%2Farticles.mercola.com%2Fsites%2Farticles%2Farchive%2F2023%2F09%2F03%2Fare-face-masks-effective.aspx&source_ve_path=OTY3MTQ&feature=emb_imp_woyt" target="_blank" rel="noopener">youtube.com</a></p>



<p class="wp-block-paragraph">Võrreldakse tervishoiutöötajaid, kes kannavad maske, respiraatoreid või üldse mitte midagi. Kuigi see ei võimalda teil eristada, keda kaitstakse – maskikandjat või teisi -, näitavad uuringud, et maski kandmine ei tee kumbagi.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kuna kõik asuvad üksteise vahetus läheduses ja nakatumismäärades ei leita erinevusi, olenemata sellest, millist tüüpi maski kantakse või üldse mitte, ütleb see meile, et maski kandmine ei kaitse kedagi patogeenidest tingitud nakkuste eest.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>„Pole vahet, kas kõik teie meeskonna liikmed kannavad maski; pole vahet, kas üks on ja teised mitte.</em> <em>Kandes maski või viibides keskkonnas, kus maske kantakse või ei kanta, ei ole vahet, kas teil on oht nakatuda hingamisteede viirushaigusesse.</em> <em>Ei ole vähendamist, periood. Erandeid ei ole. Kõik uuringud, mis on tabelisse kantud, vaadatud, avaldatud, ma ei suutnud leida ühtegi erandit, kui piirdute kontrollitud tulemustega“, </em>ütleb Rancourt.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Veelgi enam, tulemused on samad nii <a href="https://takecontrol.substack.com/p/coronavirus-mask" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><strong>N95 respiraatorite</strong></a> kui ka <a href="https://takecontrol.substack.com/p/mask-mandate-for-all" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><strong>kirurgiliste maskide</strong></a> puhul. Respiraatorid ei paku viirusnakkuste osas kaitsvat eelist.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>„Ühes randomiseeritud kontrolluuringus, suures, milles võrreldi tervishoiutöötajate seas maske ja N95 respiraatoreid, oli ainus statistiliselt oluline tulemus, mille nad avastasid ja millest nad teatasid, et N95 respiraatoreid kandnud tervishoiutöötajad kannatasid palju tõenäolisemalt peavalude all</em>. <em>Nüüd, kui teil on kamp tervishoiutöötajaid, keda sunnite peavalu saama, kui hea on tervishoid,“ </em>ütleb Rancourt.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Miks maskid ei takista viirusinfektsioone</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Nagu Rancourt märkis, oluline on eraldada teaduslikud leiud võimalikest mehaanikatest, mis võivad teatud tulemust selgitada. Uuringud on veenvalt tõestanud, et maskid ei hoia ära viirusinfektsioone.</p>



<p class="wp-block-paragraph">„Ma arvan, et on oluline mõista, et ükskõik kui tark on teie selgitus, ei pruugi see olla õige,“ ütleb Rancourt. Sellegipoolest on Rancourti esitatud üks levinud selgitus, et maskid ei tööta selle rakenduse jaoks lihtsa asjaolu tõttu, et need võimaldavad õhuvoolu:</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>„Olen jõudnud järeldusele, et kõige silmapaistvam ülekandevektor on need peened aerosooliosakesed. Need peened aerosooliosakesed järgivad vedelat õhku. Kirurgilises maskis ei blokeeri te kuidagi vedelat õhku. Kui hingate kirurgilist maski kandes on õhuvoolu madalaim takistus läbi maski külgede, ülaosade ja alumiste osade.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Teisisõnu, väga väike osa õhuvoolust läheb läbi tegeliku maski. Mask on mõeldud ainult selleks, et takistada teie sülituspallide väljatulekut ja kellegi löömist … Kui õhuvool on läbi külgede, siis mis iganes molekulid või väikesed osakesed õhus kanduvad, hakkavad ka nii voolama ja nii sa nakatudki.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Kui te ei takista [viirusosakeste] sissetulekut, ei takista te ka nende väljatulekut. Nad järgivad voolu, perioodi. Nii see on. Sellepärast ongi võrdväärne lause „See ei kaitse sind ja see ei kaitse ka kedagi teist.“</em></p>



<p class="wp-block-paragraph">Irooniline on see, et mõned maskid on hingamise hõlbustamiseks mõeldud isegi väljavooluavadega, mis eitavad täielikult väidet, et maskikandjad kaitsevad teisi.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Miks maskid ei mõjuta viiruskoormust</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Rancourt lükkab tagasi argumendi, et maskid võivad teie sülge kinni püüdes vähendada kogu viiruskoormust. Teooria on see, et minimeerides viiruskoormust, millega keegi kokku puutub, minimeeritakse nende võimalused nakkuse ülevõtmiseks.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>„Suured tilgad kukuvad kohe põrandale ja neid ei hingata sisse. Niisiis, nad ei ole ülekandemehhanismi osa. Võite teha teadusliku uuringu, mis näitab, et viirused elavad pinnal üsna pikka aega … Neid nimetatakse fomiitideks, nendeks pindadeks, kus viirused võivad elada ja aktiivseks jääda.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>See ei tähenda, et ülekanne toimub pindade kaudu. See tähendab ainult seda, teadlane suutis kindlaks teha, et viirus võib pinnal pikka aega ellu jääda. See ei ütle teile midagi haiguse tõenäolise ülekandemehhanismi kohta. Niisiis, palju on selliseid uuringuid, mis ülekandemehhanismi seisukohast on põhimõtteliselt ebaolulised.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>[Hingamisteede nakkushaigused] kanduvad edasi nende peente aerosooliosakeste kaudu, mis on õhus suspensioonis. Kas sellisel juhul on mask, kas miski, mis takistab sülituspallide väljatulekut, kaitseb sind või kaitseb teisi? Ja vastus on ei, see ei tee mõõdetavat vahet.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>On palju uuringuid, mis näitavad, kui raske on tegelikult kedagi nakatada, kui proovite lihtsalt panna midagi vedelikku või midagi, mida teate, et see kannab viirust tema silma või ninasse. Seda on raske teha. Seda näitavad uuringud.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Kuid kui võtate peene aerosooli ja hingate selle sügavalt sisse, algab nakkus ja see on koht, kus viirus on arenenud kõige tõhusamaks. Niisiis, hingates sisse nende viirustega koormatud aerosoole, nakatute. Proovige teha midagi muud ja see saab olema raske [nakkuse levitamine].</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>… Randomiseeritud kontrollitud uuring [2020.] aastal jõudis põhimõtteliselt järeldusele, et nad ei leidnud tõendeid selle kohta, et maskid, kätepesu ja distantseerumine seda tüüpi haiguste riski vähendamiseks oleksid kasulikud. [Nad] ei aidanud.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Niisiis, seal on see dissonants selle vahel, mida teadus teile tegelikult ütleb, kui mõõdate õigesti ja selle vahel, mida tervishoiuasutused käsivad teil teha. Nad tahavad, oleksite veendunud, et olete selles ohtlikus keskkonnas ja et kui järgite nende juhiseid, olete ohutu.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Nende eesmärk on kontrollida teie elu ja anda teile juhiseid ning te aktsepteerite seda. See on osa sellest, kuidas nad veenavad teid, et vajate oma elu päästmiseks tingimata riiki. Ma arvan, et see on see, mis toimub“, </em>ütleb Rancourt.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Maski kandmine ei ole ilma riskideta</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://odysee.com/@TheSearch4Truth:8/trim.73AD9D52-2A52-433E-A9E1-DD8BF03AB4DE:d" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><strong>Video Link</strong></a></p>



<p class="wp-block-paragraph">Oleme juba maininud, et teatud maskid võivad suurendada peavalude tõenäosust.Samuti maskid võivad põhjustada hapniku madalamat osarõhku, mis võib põhjustada tõsiseid terviseprobleeme. Ülaltoodud videos väidab Peggy Hall TheHealthyAmerican.org väitega, et teatud maskid võivad põhjustada madalat hapnikutaset, rikkudes seega OSHA hapnikunõuete reegleid.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>„Maskide kandmisega kaasnevad paljud ohud.</em> <em>Maailma Terviseorganisatsioon oma 5. juuni [2020. aasta] memos,</em><em><sup>4</sup></em><em> kui nad muutsid oma seisukohta ja otsustasid, et on hea mõte soovitada maskide kasutamist kogu elanikkonnale, ütlevad nad selles dokumendis tegelikult, et peate arvestama võimalike kahjudega ja nad loetlevad, mida nad peavad kõigiks võimalikeks kahjudeks.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Nad igatsesid palju. Kuid üks peamisi on see, et koondate patogeeniga koormatud materjali sellele materjalile oma näo, nina, silmade ja nii edasi. Ja sa puudutad kogu aeg maski, sa puudutad ennast, sa puudutad teisi. …</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Minu arvates on erakordne see, et neil on ka nimekiri sellest, mida nad nimetavad potentsiaalseteks eelisteks. Ja kui ma võrdlen neid kahte nimekirja, kaaluvad potentsiaalsed ohud kaugelt üles võimalikud eelised. …</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Kuidas teha need kaks veergu ja võrrelda eeliseid ja puudusi ning lasta ühel selgelt kaaluda üles teine ja siis järeldada, et seetõttu soovitame maske? See on lihtsalt. See on irratsionaalne. Niisiis, minu ühing lisas meie nimekirja</em><em><sup>5</sup></em><em> asjadest, mida nad isegi ei kaalunud.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Me käsitlesime ka kodanikuvabaduste aspekti, sest ma arvan, et see on väga oluline. Vaba ja demokraatliku ühiskonna üks põhiaspekte on see, et inimesel on õigus hinnata isiklikku ohtu iseendale, kui ta maailmas tegutseb,“ </em>ütleb Rancourt.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Nagu Rancourt märkis, riskihindamine on väga isiklik asi. See hõlmab teie isiksust, teie otsustusvõimet, teadmisi, kogemusi ja kultuuri. See on väga isiklik asi, mida sul on õigus enda heaks teha. Kui riik sunnib teid aktsepteerima nende riskihinnangut, siis rikutakse seda põhilist ettekirjutust. Mis veelgi hullem, nad sunnivad teid nõustuma riskihinnanguga, mida ei saa teaduslikult põhjendada.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Maskimandaadid viitavad kasvavale totalitarismile</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Oma kirjas<sup>6</sup> WHO-le käsitles Ontario kodanikuvabaduste assotsiatsioon ka maskimandaatide kui totalitarismi vahendi küsimust.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>„Oma kirjas panime selle nii. Seal on hiljutine teaduslik uuring,</em><em><sup>7</sup></em><em> mis tuli välja 2019. aastal. Esimene autor on Ontario kodanikuvabaduste ühingu tegevdirektor, kelle jaoks ma uurimistööd teen ja ta on ka füüsik. Ta kirjutas artikli teise füüsikuga.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Nad vaatlesid tingimusi, mille korral ühiskond järk-järgult laguneb totalitaarsema riigi suunas. Nad leidsid, et ühiskonda iseloomustavad kaks peamist kontrollparameetrit, mis ütlevad teile, kas see juhtub tõenäoliselt või mitte.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Üks neist kontrolliparameetritest on autoritaarsus ühiskonnas. Mida nad selle all mõtlevad, kui edukas saab inimene olla, kui ta keeldub millestki, näiteks keeldub maski kandmisest, kui ta protesteerib? Kui suur on võimalus, et nad õnnestuvad, kui nad keelduvad? See oleks seotud autoritaarsuse astmega.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Teine oluline parameeter on vägivalla aste ühiskonnas. Kui vägivaldne on repressioon, kui te ei kuuletu? Kui suur on trahv? Kas sa saad vangi minna? Kui palju karistatakse teid, kui te ei järgi mõnda konkreetset reeglit, näiteks maski kandmist?</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Need kaks parameetrit, nad suutsid luua selle, mida me nimetame ühiskondade faasidiagrammiks … Ja mida nad leidsid, et praeguses ühiskonnas, kui te hindaksite nende kahe parameetri keskmist väärtust … oleme praegu seisundis, kus ühiskond areneb väga järk-järgult totalitarismi suunas.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Viis, kuidas seda aeglustada ja vältida, et inimesed esitavad vastuväiteid ja vähendavad seda. Niipea kui nõustute irratsionaalse korraga, irratsionaalse käsuga, mis ei ole teaduspõhine, ei tee te midagi selleks, et tuua ühiskond tagasi vaba ja demokraatliku ühiskonna poole, mis meil peaks olema. Te lubate sellel aeglasel marsil totalitarismi suunas. Nii selgitaksin, kui oluline on sellele vastu vaielda“, </em>ütleb Rancourt.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Maskimandaadid võimaldavad valitsusel vastutusest kõrvale hiilida</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Rancourt juhib tähelepanu ka sellele, et kui valitsus ja tervishoiuasutused veenavad inimesi, et maskid on lahendus, eemaldavad nad tõhusalt oma hoolsuskohustuse teie ees, sest nad ütlevad, et kõik, mida peate tegema on maski kandmine. See võimaldab neil vältida vastutust leviku tegeliku takistamise eest esmastes nakkuskeskustes, näiteks haiglates, hooldekodudes ja mujal.<sup>8</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>„Me ei pea õhku juhtima nii, et immuunhaavatavad selles asutuses ei oleks ohus surra ja nii edasi. Nad eemaldavad oma hoolsuskohustuse, öeldes: „Noh, me lihtsalt ei luba külastajaid ja sunnime kõiki maske kandma.“</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Peate teaduslikult vaatama, mis siin toimub. Miks on inimesed ohus? Mis on immuunhaavatavus? Mida saate selle vastu ette võtta? Ja siis peate sellega midagi ette võtma, kui võtate tõsiselt oma kohustust nende inimeste eest hoolitseda.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Nii et sellel on see kõrvalmõju, mis laseb neil pääseda sellest, et nad ei hoolitse inimeste eest, kelle eest nad vastutavad“, </em>ütleb Rancourt.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Üleskutsed rahumeelsele kodanikuallumatusele kasvavad</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Ontario kodanikuvabaduste ühendus on välja andnud pressiteate<sup>9</sup> kutsudes üles rahumeelsele kodanikuallumatusele kohustusliku maskeerimise vastu. Mittetulundusühing <a href="https://standforhealthfreedom.com/action/act-now-mandatory-masks-endanger-your-health/" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><strong>Stand for Health Freedom</strong></a> kutsub samuti üles kodanikuallumatusele ja sellel on vidin, mille abil saate oma valitsuse esindajatega ühendust võtta, teatades neile, et maski kandmine peab olema isiklik valik.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>„Välja pandud memos selgitame, kuidas seda kodanikuallumatust kõige paremini täita. Me selgitame, et peaksite olema rahulik ja enesekindel ning mitte sattuma vaidlustesse ja mitte püüdma veenda ametivõime.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Lihtsalt väljendage oma sõnakuulmatust selle reegli suhtes. Ja siis me selgitame, et nad võivad tahta teid ületada, nad võivad soovida teile trahvi määrata, võite ette näha, et võitlete selle trahviga kohtus. Me läbime sammud, et inimesed saaksid visualiseerida, kuidas seda teha.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Selgitame, et mõned nende tuumikostjad või tuumikkodanikud on vihased ja agressiivsed ning ei satu kaklusse ega sõnasõtta. Ärge proovige neid veenda. Lihtsalt jääge selle juurde, mida te ei kavatse täita. Ole väga rahulik.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Selline kodanikuallumatus on … ajaloos erinevatel aegadel olnud edukas.</em> <em>Sellega kaasnevad riskid, kuid sageli on üksikisiku jaoks seda väärt kodanikuallumatus, sest on palju inimesi, kes ei tea, mida teha, olles väga vihased, sest neid sunnitakse maske kandma ja nad peavad seda absurdseks piiranguks. Niisiis, püüame anda neile ülevaate kohast, kuidas sellele vastu seista …</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Samuti soovitame, kui inimesed praktiseerivad sellist kodanikuallumatust, neid ei isoleeritaks, et nad püüaksid moodustada rohujuuretasandi toetusrühma ja et nad ei teeks seda üksi. Püüdke kaasa võtta vähemalt üks inimene, üks toetaja. Salvestage suhtlus ametivõimudega ja andke sotsiaalmeedias ja nende gruppidele teada juhtunu üksikasjadest ja nii edasi.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Loodame luua omamoodi sujuvama sõnumi, et paljud inimesed või vähemalt mõned inimesed ei usu seda maskijuttu ja ei usu, et nad on ohus ning on valmis praktiseerima kodanikuallumatust, et seda rõhutada.“</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em><strong>Toimetas Revo Jaansoo</strong></em></p>



<p class="wp-block-paragraph">Allikas:<a href="https://articles.mercola.com/sites/articles/archive/2023/09/03/are-face-masks-effective.aspx" target="_blank" rel="noopener">Denis Rancourt – maskid tõenäoliselt ei takista viiruse levikut</a>. URL: <a href="https://articles.mercola.com/sites/articles/archive/2023/09/03/are-face-masks-effective.aspx" target="_blank" rel="noopener">https://articles.mercola.com/sites/articles/archive/2023/09/03/are-face-masks-effective.aspx</a> <strong></strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Loe lisaks:</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="O2nHyqF8J9"><a href="https://fonte.news/teadus/saksa-teadlaste-uuring-kinnitas-et-naomaskid-pohjustavad-susinikdioksiidi-murgistuse/">Saksa teadlaste uuring kinnitas, et näomaskid põhjustavad süsinikdioksiidi mürgistuse</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Saksa teadlaste uuring kinnitas, et näomaskid põhjustavad süsinikdioksiidi mürgistuse” — Fonte.News" src="https://fonte.news/teadus/saksa-teadlaste-uuring-kinnitas-et-naomaskid-pohjustavad-susinikdioksiidi-murgistuse/embed/#?secret=dx75vgSB1h#?secret=O2nHyqF8J9" data-secret="O2nHyqF8J9" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="O5ka5G9oZ6"><a href="https://fonte.news/uhiskond/maskid-pole-kuhugile-kadunud-need-muutuvad-pidevalt/">Maskid pole kuhugile kadunud, need muutuvad pidevalt</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Maskid pole kuhugile kadunud, need muutuvad pidevalt” — Fonte.News" src="https://fonte.news/uhiskond/maskid-pole-kuhugile-kadunud-need-muutuvad-pidevalt/embed/#?secret=1Q8GqfxJte#?secret=O5ka5G9oZ6" data-secret="O5ka5G9oZ6" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="ksAq2kOaPb"><a href="https://fonte.news/tervis/rockefelleri-meditsiin-inimkonna-genotsiid/">Rockefelleri meditsiin: inimkonna genotsiid?</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Rockefelleri meditsiin: inimkonna genotsiid?” — Fonte.News" src="https://fonte.news/tervis/rockefelleri-meditsiin-inimkonna-genotsiid/embed/#?secret=gZyuuAVX3c#?secret=ksAq2kOaPb" data-secret="ksAq2kOaPb" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Allikad ja viited</strong></p>



<ul class="wp-block-list">
<li><sup>1</sup> <a href="https://vixra.org/abs/2006.0044" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Vixra.org 5. juuni 2020</a></li>



<li><sup>2</sup> <a href="https://archive.org/details/covid-censorship-at-research-gate-2/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">COVIDi tsensuur ResearchGate’is: asjad, mida teadlased ei saa öelda</a></li>



<li><sup>3</sup> <a href="https://www.researchgate.net/publication/341832637_All-cause_mortality_during_COVID-19_No_plague_and_a_likely_signature_of_mass_homicide_by_government_response" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Tehniline aruanne juuni 2020 Sünniaeg: 10.13140/RG.2.24350.77125</a></li>



<li><sup>4</sup> <a href="https://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/332293/WHO-2019-nCov-IPC_Masks-2020.4-eng.pdf?sequence=1&isAllowed=y" target="_blank" rel="noreferrer noopener">WHO.int, Nõuanded maskide kasutamise kohta COVID-19 kontekstis 5. juuni 2020 (PDF)</a></li>



<li><sup>5,</sup> <sup>6</sup> <a href="http://ocla.ca/ocla-letter-who/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">OCLA.ca 21. juuni 2020</a></li>



<li><sup>7</sup> <a href="https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0211403" target="_blank" rel="noreferrer noopener">PLOS ONE 29. jaanuar 2019 DOI: 10.1371/journal.pone.0211403</a></li>



<li><sup>8</sup> <a href="https://academic.oup.com/cid/article/doi/10.1093/cid/ciaa939/5867798" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Kliinilised nakkushaigused 6. juuli 2020; CIAA939</a></li>



<li><sup>9</sup> <a href="http://ocla.ca/wp-content/uploads/2020/06/2020-06-30-OCLA-recommends-civil-disobedience-against-mandatory-masking.pdf" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Ontario kodanikuvabaduste ühendus Pressiteade: kodanikuallumatus kohustusliku maskeerimise vastu (PDF)</a></li>
</ul>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Saksa teadlaste uuring kinnitas, et näomaskid põhjustavad süsinikdioksiidi mürgistuse</title>
		<link>https://fonte.news/teadus/saksa-teadlaste-uuring-kinnitas-et-naomaskid-pohjustavad-susinikdioksiidi-murgistuse</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 27 Apr 2023 07:00:22 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Teadus]]></category>
		<category><![CDATA[Biopoliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Hoiatus]]></category>
		<category><![CDATA[Inimene]]></category>
		<category><![CDATA[KUUM LUGU]]></category>
		<category><![CDATA[Lapsed]]></category>
		<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Tehnoloogia]]></category>
		<category><![CDATA[Tervis]]></category>
		<category><![CDATA[TIPPLUGU]]></category>
		<category><![CDATA[Ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[Vaimsus]]></category>
		<category><![CDATA[ajukahjustus]]></category>
		<category><![CDATA[Covid]]></category>
		<category><![CDATA[Covid mask]]></category>
		<category><![CDATA[eluohtlik tervisekahju]]></category>
		<category><![CDATA[Hirm]]></category>
		<category><![CDATA[mask]]></category>
		<category><![CDATA[näokate]]></category>
		<category><![CDATA[näomask]]></category>
		<category><![CDATA[parandamatud tervisekahjustused]]></category>
		<category><![CDATA[Saksa teadlased]]></category>
		<category><![CDATA[Saksamaa]]></category>
		<category><![CDATA[süsinikdioksiid]]></category>
		<category><![CDATA[süsinikdioksiidi mürgistus]]></category>
		<category><![CDATA[teadlased]]></category>
		<category><![CDATA[tervisekahjustus]]></category>
		<category><![CDATA[uuring]]></category>
		<category><![CDATA[uuringu tulemused]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=19780</guid>

					<description><![CDATA[Uuringud leiavad, et näokatted võivad põhjustada süsinikdioksiidi mürgistust, põhjustades tõsiseid terviseprobleeme ajule ja näomaskid võivad suurendada surnultsündi, munandite&#8230;]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Uuringud leiavad, et näokatted võivad põhjustada süsinikdioksiidi mürgistust, põhjustades tõsiseid terviseprobleeme ajule ja näomaskid võivad suurendada surnultsündi, munandite düsfunktsiooni, kognitiivset langust lastel. Uuringud on väga põhjalikud ja tervisekahjude nimekiri on pikk.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Saksa teadlaste uues uuringus on jõutud järeldusele, et näomaskid võivad isegi lühiajalisel kandmisel põhjustada süsinikdioksiidimürgistust ja võivad rasedate naiste kandmisel märkimisväärselt kaasa aidata surnultsündidele, samuti munandite düsfunktsioonidele ja laste kognitiivsele langusele, muu hulgas elu hävitavatele terviseprobleemidele.</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Daily Maili teatel sisaldab <a href="https://www.cell.com/heliyon/pdf/S2405-8440(23)01324-5.pdf" target="_blank" rel="noreferrer noopener">ajakirjas Heliyon</a> avaldatud uuring ülevaadet 43 varem avaldatud uuringust CO2-ga kokkupuute, maskide kandmise ja raseduse kohta.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Uuringus märgitakse, et isegi lühiajaline kokkupuude CO2 kontsentratsiooniga, mis on kuni 0,3%, põhjustas ühes uuringus <strong>ajukahjustusi</strong>, suurenenud ärevust ja mälu halvenemist nii tiinetel rottidel kui ka noortel hiirtel.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Teises, kui isased hiired puutusid nelja tunni jooksul kokku 2,5-protsendilise CO2-ga, hävitati munandirakud ja sperma. Samaväärne kogus inimestele oleks 0,5 protsenti CO2-st samal ajavahemikul.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Veel üks eksperiment avastas, et surnultsünd ja sünnidefektid esinesid tiinetel rottidel, kes puutusid kokku vaid 3 protsendi CO2-ga, mis oleks inimestel võrdne 0,8 protsendiga.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Samuti viitavad autorid uuringutele, mis leidsid, et vaid viis minutit maskikandmist tõi kaasa CO2 taseme tõusu 1.4–3.2 protsendini.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kuigi teadlased märgivad, et ülevaade pakub ”kaudseid tõendeid”, vihjates samas <a href="https://www.dailymail.co.uk/health/article-8741513/Stillbirths-surged-50-percent-amid-COVID-19-lockdowns.html" target="_blank" rel="noreferrer noopener">surnultsündide hüppelisele kasvule</a> COVID-19 puhangu ajal, öeldes, et maskid oleksid võinud kaasa aidata.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Eelnevalt leidsid Rootsi teadlased, et surnultsündide määr kasvas pärast puhangut seitsmelt 1000 sünni kohta 21-le 1000 sünni kohta, samas kui Ühendkuningriigi juhtivas haiglas kasvas surnultsündide määr neli korda.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>”Olemas on kaudsed tõendid selle kohta, et populaarne maskide kasutamine võib olla seotud praeguste tähelepanekutega, mille kohaselt on surnultsündide arv kogu maailmas märkimisväärselt tõusnud 28–33 protsenti,” kinnitasid Saksa teadlased.</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Samuti märgivad nad, et uuringud näitavad ”pandeemia ajal sündinud laste skooride kahe täieliku standardhälbe verbaalse, motoorse ja üldise kognitiivse jõudluse vähenemist”.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Dr Kevin Bassil, raku- ja molekulaarbioloogia doktoril on uuringu kohta üksikasjalik lõim, mida saab siduda allpool:</p>



<p class="wp-block-paragraph">Tulemused on kooskõlas Ühendkuningriigi Terviseohutuse Agentuuri (UKHSA) avaldatud aruandega, milles jõuti järeldusele, ”tõendeid ei saa esitada”, tõestamaks, et meditsiinilise kvaliteediga näomaskid kaitsesid haavatavaid inimesi vähimalgi määral COVIDi eest.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Mitmed uuringud on <a href="https://summit.news/2021/11/30/oxford-professor-official-data-shows-face-masks-made-no-meaningful-difference-to-infection-rates/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">jõudnud samale järeldusele</a>, kuid vaatamata kõigele sellele kannavad inimesed endiselt maske, mõned koolid sunnivad endiselt lapsi maske kandma ning mõned lennufirmad ja reisifirmad sunnivad endiselt maskide kandmist.</p>



<p class="wp-block-paragraph">2020. aasta algusest peale on olnud üldteada, et <a href="https://summit.news/2021/07/19/government-advisor-admits-masks-are-purely-comfort-blankets-that-do-virtually-nothing/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">maskid ei tee praktiliselt midagi</a>. Neid, kes vastupanu osutasid, isegi <a href="https://summit.news/2021/12/06/doctor-banned-for-questioning-efficacy-of-masks-wins-high-court-case/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">arste</a>, <a href="https://summit.news/2022/01/17/rand-paul-wonders-if-youtube-will-kiss-my-and-apologise-after-cdc-admits-cloth-masks-arent-effective/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">karistati ja neil keelati</a> oma muresid avalikult väljendada.</p>



<p class="wp-block-paragraph">See käib käsikäes <a href="https://summit.news/2022/02/02/new-johns-hopkins-study-lockdowns-have-had-little-to-no-public-health-effects-and-imposed-enormous-economic-and-social-costs/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">tohutult kahjulike sulgemistega</a>.</p>



<p class="wp-block-paragraph">[Loe ka <strong>epidemioloog </strong><a href="https://brownstone.org/author/paul-elias-alexander/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Paul Elias Alexander</a><strong>: </strong>”<a href="https://www.telegram.ee/maailm/pohjalik-analuus-koroonaviiruse-kontrollimeetmete-ebainimlikkus-on-tanaseks-selgelt-toestatud" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Põhjalik analüüs: koroonaviiruse kontrollimeetmete ebainimlikkus on tänaseks selgelt tõestatud</a>“ <em>Telegram</em> (13. mai 2022).]



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Millal ja kas lõppeb inimkonna genotsiid läbi piinamiste?</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Allikad: <a href="https://summit.news/2023/04/24/explosive-new-study-finds-face-masks-may-increase-stillbirths-testicular-dysfunction-cognitive-decline-in-kids/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Summit News</a>, <a href="https://www.infowars.com/posts/explosive-new-study-finds-face-masks-may-increase-stillbirths-testicular-dysfunction-cognitive-decline-in-kids/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Infowars</a></p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Kuula videot, kus räägitakse maski kandmise ohtudest põhjalikult:</strong></p>



<figure class="wp-block-embed is-type-video is-provider-youtube wp-block-embed-youtube wp-embed-aspect-16-9 wp-has-aspect-ratio"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><iframe loading="lazy" title="Veiko Huuse ja leiutaja Assar Sild räägivad alternatiivlahendustest kaitsepookimistele" width="1200" height="675" src="https://www.youtube.com/embed/p_FR-V4km9Q?feature=oembed" frameborder="0" allow="accelerometer; autoplay; clipboard-write; encrypted-media; gyroscope; picture-in-picture; web-share" allowfullscreen></iframe></div>
</div></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Loe lisaks:</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="QS7y21YEnO"><a href="https://fonte.news/uhiskond/maskid-pole-kuhugile-kadunud-need-muutuvad-pidevalt/">Maskid pole kuhugile kadunud, need muutuvad pidevalt</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Maskid pole kuhugile kadunud, need muutuvad pidevalt” — Fonte.News" src="https://fonte.news/uhiskond/maskid-pole-kuhugile-kadunud-need-muutuvad-pidevalt/embed/#?secret=6k79qTz3gA#?secret=QS7y21YEnO" data-secret="QS7y21YEnO" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Dokumentaalfilm: &#8220;Teadmata nõusolek&#8221;</title>
		<link>https://fonte.news/maailm/dokumentaalfilm-teadmata-nousolek</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Sat, 27 Aug 2022 07:06:37 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Inimene]]></category>
		<category><![CDATA[Kriis]]></category>
		<category><![CDATA[Poliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Riik]]></category>
		<category><![CDATA[Teadus]]></category>
		<category><![CDATA[Tehnoloogia]]></category>
		<category><![CDATA[Tervis]]></category>
		<category><![CDATA[Ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[arst]]></category>
		<category><![CDATA[covid vaktsiin]]></category>
		<category><![CDATA[COVID-süst]]></category>
		<category><![CDATA[dokumentaalfilm]]></category>
		<category><![CDATA[eliit]]></category>
		<category><![CDATA[geeniülekandeteraapia]]></category>
		<category><![CDATA[genotsiid]]></category>
		<category><![CDATA[hippokratese vanne]]></category>
		<category><![CDATA[hitler]]></category>
		<category><![CDATA[infrapuna]]></category>
		<category><![CDATA[inimkonna hävitamine]]></category>
		<category><![CDATA[invaliidid]]></category>
		<category><![CDATA[ivermektiin]]></category>
		<category><![CDATA[kuulekas ori]]></category>
		<category><![CDATA[Meditsiin]]></category>
		<category><![CDATA[melatoniin]]></category>
		<category><![CDATA[näomask]]></category>
		<category><![CDATA[orja sümbol]]></category>
		<category><![CDATA[pandeemia]]></category>
		<category><![CDATA[Pettus]]></category>
		<category><![CDATA[surm]]></category>
		<category><![CDATA[tagakiusama]]></category>
		<category><![CDATA[teadlane]]></category>
		<category><![CDATA[Teadmata nõusolek]]></category>
		<category><![CDATA[Todd Michael Harris]]></category>
		<category><![CDATA[vaktsiini kõrvalmõjud]]></category>
		<category><![CDATA[vandenõuteoreetik]]></category>
		<category><![CDATA[vandeõuteooria]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=13196</guid>

					<description><![CDATA[Harris püüdis konkreetselt luua filmi, mis aitaks avada nende silmi ja meelt, kes ikka veel ei näe toimuvat või ei usu seda, mida nad näevad. Nii nagu antisemitism normaliseeriti propagandaga 1930. aastate Saksamaal, kasutati COVID-i pandeemia ajal täpselt sama strateegiat – ja me maksime selle kuritarvitamise eest, samal ajal kui „eliit” klass sai sellest tahtlikust aegluubis rongiõnnetusest kasu. On aeg kõik paljastada.]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Filmis käsitletakse uudse tõestamata geeniülekande tehnoloogia pealesurumist igas vanuses inimestele ning samaaegselt eravara varastamisele ja väikeettevõtete hävitamisele kogu maailmas, meditsiiniasutuse Hippokratese vande hülgamist, uimastitööstuse seadusetut kultuuri ning reguleerivate asutuste ja meedia haaramist, teadliku nõusoleku ajalugu ja seda, miks sunnid ja volitused rikuvad seda rahvatervise põhiprintsiipi, vaktsiinivigastused ja vaktsiin -vigastuste eitamine, kulissidetagune korruptsioon, mis viis teaduse mahasurumise ja varajase ravini, ja palju muud…..</p>



<h2 id="loo-kokkuvote" class="wp-block-heading">Loo kokkuvõte</h2>



<ul class="wp-block-list"><li>Dokumentaalfilm “Teadmatu nõusolek” sukeldub sügavalt COVID-19 narratiivi – kes seda kontrollib ja kuidas hirmu kasutati, et suruda uudset tõestamata geeniülekandetehnoloogiat igas vanuses inimestele.</li><li>Ühe mehe kaotuse südantlõhestavast loost sisse ja välja põimides uurivad intervjuud arstide ja teadlastega inimõiguste kaotamist bioohutuse nimel ja seda, kuidas “eliitklass” sellest kõigest kasu saab.</li><li>“Jaga ja valluta” – inimestevahelise lõhe tekitamine – on igivana sõjastrateegia. <strong>Hitleri valitsusajal normaliseeriti antisemitism propaganda abil, milles juute võrreldi “täidega” ja süüdistati nakkushaiguste kandmises.</strong> <strong>Sama taktikat kasutati COVID-pandeemia ajal</strong></li><li>Isiklik lugu, mille juurde kogu filmi jooksul ikka ja jälle tagasi pöördutakse, on leinava abikaasa lugu, kelle naine tegi enesetapu. Ta kannatas torkimisest keeldumise pärast halastamatut kiusamist ja ahistamist töökaaslaste ja ülemuste poolt ning kui ta lõpuks palgata puhkusele pandi, võttis ta endalt elu</li><li><strong>Filmis käsitletakse meditsiiniasutuse Hippokratese vande hülgamist</strong>, uimastitööstuse seadusetut kultuuri ning reguleerivate asutuste ja meedia haaramist, teadliku nõusoleku ajalugu ja seda, miks sunnid ja volitused rikuvad seda rahvatervise põhiprintsiipi, vaktsiinivigastused ja vaktsiin -vigastuste eitamine, kulissidetagune korruptsioon, mis viis teaduse mahasurumise ja varajase ravini, ja palju muud</li><li>Ülaltoodud dokumentaalfilm “Teadmata nõusolek” sukeldub sügavalt COVID-19 narratiivi – kes seda kontrollib ja kuidas hirmu kasutati (ja kasutatakse jätkuvalt), et suruda peale uudset tõestamata geeniülekande tehnoloogiat. igas vanuses inimestele ning samaaegsele eravara varastamisele ja väikeettevõtete hävitamisele kogu maailmas.</li></ul>



<p class="wp-block-paragraph">Filmi stsenarist ja režissöör on Todd Michael Harris (Matador Films). Filmi kaasprodutsendid on Briti Columbia vabaduse eest võitleja ja Kanada sotsiaalmeediaplatvormi Librti asutaja Odessa Orlewicz ning pensionil psühhoterapeut ja Kanada Vaccine Choice president Ted Kuntz.</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-rumble-com wp-block-embed-rumble-com"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted" title="Matador Films &quot;Uninformed Consent&quot; Documentary - An In-Depth Look Into the Covid 19 Narrative" src="https://rumble.com/embed/v1d5ezr/?pub=4#?secret=nesjP9z2RT" data-secret="nesjP9z2RT" width="854" height="480" frameborder="0"></iframe></div>
</div><figcaption>Dokumentaalfilm “Teadmata nõusolek”</figcaption></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Ühe mehe kaotuse südantlõhestavast loost sisse ja välja põimides uurivad intervjuud arstide ja teadlastega inimõiguste kaotamist bioohutuse nimel ja seda, kuidas “eliitklass” sellest kõigest kasu saab.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Sekka on kogutud meediavaled ja valitsusametnike hämmastavalt vastuolulised diktaadid, samuti kaadrid protestidest ja näited inimestest, kes kukkusid televisiooni otse-eetris pärast torgete saamist kokku.</p>



<p class="wp-block-paragraph">COVID-i torked on inimsusevastane kuritegu ja see on käimasolev kuritegu. Paljude jaoks, kes on toimuvast teadlikud, on igapäevane reaalsus nagu tahtliku aegluubis rongiõnnetuse vaatamine.</p>



<h2 id="jaga-ja-valluta" class="wp-block-heading">Jaga ja valluta</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Nagu märkis B.C. Arst dr Stephen Malthouse, keda filmis intervjueeritakse, “jaga ja valluta” on igivana sõjastrateegia. Hitleri valitsusajal normaliseeriti antisemitism propaganda abil, milles juute võrreldi “täidega” ja süüdistati tüüfuse kandmises. Sama täpselt strateegiat kasutati COVID-pandeemia ajal.</p>



<blockquote class="wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow"><p>“<em>Neid, kes kandsid kohusetundlikult näomaske ja said torkeid, tunnistati headeks ja moraalseteks kodanikeks, ülejäänud aga mõrvarlikeks, haigusi kandvateks, amoraalseteks egoistideks, kes oma isekuse tõttu kaotasid õiguse elule.</em>“</p></blockquote>



<p class="wp-block-paragraph">Valitsusametnikud, tervishoiuasutused ja meedia õhutasid ja normaliseerisid algusest peale halastamatult irratsionaalset vihkamist maskeerijate, lukustamise vastu võitlejate ja vasikate vastu võitlejate vastu.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Neid, kes kandsid kohusetundlikult näomaske ja said torkeid, tunnistati headeks ja moraalseteks kodanikeks, ülejäänud aga mõrvarlikeks, haigusi kandvateks, amoraalseteks egoistideks, kes oma isekuse tõttu kaotasid õiguse elule.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Pereliikmed vastandati pereliikmetele. Sõbrad sõprade vastu. Töökaaslased töökaaslaste vastu. Tööandjad töötajate vastu. Enamikku meist, kes sellest suurejoonelisest geneetilisest eksperimendist loobusid, on inimesed, keda me armastame, eemale hoidnud ja neid tauninud.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Lisades vigastusele solvangu, maksime kõik selle kuritarvitamise eest. Miljardeid maksumaksja dollareid kulutati propagandale, vaxidevastasele ahistamisele ja vaximeelsele reklaamile. Selle tahtliku jaga ja valluta strateegia valu oli paljude jaoks liiga suur, et seda kanda.</p>



<h2 id="surmani-kiusatud" class="wp-block-heading">Surmani kiusatud</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Isiklik lugu, mille juurde Harris filmi jooksul ikka ja jälle tagasi pöördub, on leinava abikaasa lugu, kelle naine tegi enesetapu. Ta kannatas torkimisest keeldumise pärast töökaaslaste ja ülemuste halastamatu kiusamise ja ahistamise all ning kui ta lõpuks palgata puhkusele pandi, võttis ta endalt elu.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kui paljude enesetappude eest vastutavad pandeemianukumeistrid ja nende ajupestud käsilased? Keegi ei tea, kuid tõenäoliselt on neid üsna vähe. Ja ärge eksige: vihkamist tekitav retoorika, mis söödeti kõigi ajudesse ja mida nõrganärvilised esitasid, oli mõeldud kahju tekitamiseks.</p>



<p class="wp-block-paragraph">See oli mõeldud ahastuse tekitamiseks ja paljud kannavad nüüd kellegi surnuks kiusamise risti, olenemata sellest, kas nad on sellest teadlikud või mitte. Kahjuks pole paljud veel oma õppetundi õppinud ja jõupingutused teatud rühmade demoniseerimiseks jätkuvad. Nüüd on sihitud opositsioon need, kes esitavad küsimusi, millele Big Pharma ja valitsus keelduvad vastamast, või osutavad narratiivi räigetele vastuoludele.</p>



<h2 id="enamik-vandenouteooriaid-on-vandenou-faktid" class="wp-block-heading">Enamik “vandenõuteooriaid” on vandenõu faktid</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Mõisteid nagu “vandenõuteoreetik” ja “vandenõuteooria” kasutatakse kõige ja kõigi kohta, kes seavad kahtluse alla ametliku ja selgelt naeruväärse narratiivi. Ja demoniseerimine jätkub isegi siis, kui niinimetatud “vandenõud” on korduvalt tõestatud.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Näiteks kahtlus, et oleme sunnitud tegema neid geeniteraapia võtteid mitu korda aastas, aastaid järjest, märgiti “vandenõuteooriaks”, kuid ei kulunud kaua aega, kui võimendused võeti kasutusele ja nüüd nad tulevad välja ka uuemate variantide võtetega, mille tulemuseks on veel üks süstimise voor.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Samamoodi hoiatasid “vandenõuteoreetikud”, et torke saanud inimesed peavad jätkama kordusvaktsineerimist või kaotama oma väärtusliku “täielikult vaktsineeritud” staatuse, ja täpselt nii juhtuski.</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Tegelikult lükati vaktsiinipasside kontseptsioon inimeste igapäevaühiskonnast väljalülitamiseks algselt kõrvale kui paranoiline vandenõuteooria, kuid ei läinud kaua, kui valitsused just seda tegid.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Vandenõuteoreetikud hoiatasid ka, et COVID-i löök ei takistanud nakatumist ega levikut ning ka see on nüüd vaieldamatu fakt. 2022. aasta veebruari alguse seisuga teatas Iisrael, et 80% tõsistest COVID-i juhtudest olid täielikult vaktsineeritud.(4)</p>



<p class="wp-block-paragraph">Vandenõuteoreetikud hoiatasid, et katsesüsti andmine teismelistele ja väikelastele oleks ülemõistuse ohtlik, kuna neil on COVID-i tüsistuste tekkerisk tühine ning nüüd tunnistab isegi peavoolumeedia aeg-ajalt, et teismelised ja noored täiskasvanud kannatavad tavapärasest enam südamepõletikke.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ajavahemikus 2021. aasta jaanuarist kuni 2022. aasta augustini (periood 19 kuud) on maailmas vähemalt 1249 sportlast südameseiskumise või kollapsi all kannatanud ja 847 sportlast on surnud pärast COVID-i süstimist.(5) Ajalooliselt oli sportlaste äkksurmade aasta keskmine vahemik 29(6) kuni 69.(7)</p>



<h2 id="pandeemiareaktsioonid-on-kontrollitud" class="wp-block-heading">Pandeemiareaktsioonid on kontrollitud</h2>



<p class="wp-block-paragraph">“Teadmatu nõusolek” uurib paljusid pandeemiale reageerimise elemente, nagu näiteks irratsionaalne idee, et COVID-19 varajane ravi on olematu ja/või mõttetu, ning sama irratsionaalne idee, et ainus lahendus on süstida kõigile planeedil elavatele inimestele katsetoode, arvestamata individuaalset riskitaset.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Intervjuudes arstide ja teadlastega — nagu dr Robert Malone, dr Peter McCullough, B.C. perearstid dr Stephen Malthouse ja dr Charles Hoffe, dr Tess Laurie ja valitsuse uimastipoliitika uurija Alan Cassels – Harris annab ereda valguse meditsiiniasutuse äkilisele Hippokratese vande hülgamisele.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ta vaatleb ka uimastitööstuse seadusetut kultuuri ning reguleerivate asutuste ja meedia haaramist – arengut, mis on tõhusalt kõrvaldanud igasuguse kaitse, mis avalikkusel oleks olnud ja peaks olema röövelliku käitumise ja ohtlike toodete eest. Harris hindab ka:</p>



<ul class="wp-block-list"><li>Teadliku nõusoleku ajalugu ja miks sund ja volitused rikuvad seda kõige põhilisemat ja olulisemat rahvatervise põhimõtet.</li><li>COVID-i torkimisest ja teistest lapsepõlves tehtud vaktsiinidest saadud vigastused ning vaktsiinivigastuste eitamise ajalugu.</li><li>Pandeemiameetmete taga olevad rikutud isikud, organisatsioonid ja võrgustikud, sealhulgas dr Anthony Fauci ja Bill Gatesi kesksed rollid teaduse ja elupäästvate ravimeetodite mahasurumisel.</li><li>Suured huvide konfliktid Big Pharma, neid reguleerivate agentuuride ja meie seadusi loovate poliitikute vahel.</li><li>Eraüksuste ja valitsuste vaheline kokkumäng globaalse totalitarismi esilekutsumiseks bioturvalisuse sildi all.</li></ul>



<p class="wp-block-paragraph">Loodan, et leiate aega, et vaadata „Teadmata nõusolek” ja jagada seda teistega. Ta ütleb, et <strong>Harris püüdis konkreetselt luua filmi, mis aitaks avada nende silmi ja meelt, kes ikka veel ei näe toimuvat või ei usu seda, mida nad näevad.</strong></p>



<h2 id="vahendid-neile-kes-on-covid-susti-tottu-viga-saanud" class="wp-block-heading">Vahendid neile, kes on COVID-süsti tõttu viga saanud</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Kui soovite lõpetada asja millegagi, mida selles filmis ei käsitleta, kui saite mingil põhjusel ühe või mitu torget ja saite vigastuse, siis teadke, et lahenduste kallal töötavad head arstid ja teadlased.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Ennekõike ärge kunagi võtke kunagi teist või kolmandat COVID-i korduvat, mRNA geeniteraapia süsti ega tavalist vaktsiini.</strong> Peate oma süsteemi rünnaku lõpetama. Sama kehtib kõigi kohta, kes on võtnud ühe või mitu COVID-süsti ja kellel on vedanud, et neil ei ole kurnavaid kõrvalmõjusid.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Teie tervis võib siiski pikaajaliselt kannatada, seega ärge tehke rohkem süste. Mis puutub ravisse, siis pole ikka veel palju arste, kes teaksid, mida teha, kuigi ma kahtlustan, et tulevikus näeme rohkem arste, kes on spetsialiseerunud COVID-i süstide vigastustele.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Arstide seas, kes on tõsiselt hakanud tegelema COVID-i torkevigastuste raviga, on dr Michelle Perro (DrMichellePerro.com), keda olen sellel teemal intervjueerinud. Perro on lastearst, kes on viimase paari aasta jooksul hakanud ravima ka torkega vigastatud täiskasvanuid. Teine on dr Pierre Kory (DrPierreKory.com).</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Mõlemad nõustuvad, et esmane ülesanne on eemaldada teie kehas praegu pidevalt toodetav piigivalk.</strong> Perro eelistatud vahend selle jaoks on hüdroksüklorokviin, samas kui Kory kasutab tavaliselt ivermektiini. Mõlemad ravimid seonduvad ja hõlbustavad seeläbi ogavalgu eemaldamist.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kory usub ka, et võib olla viise, kuidas immuunsüsteemi tugevdada, et see laguneks ja lõpuks eemaldaks ogavalke teie rakkudest aja jooksul loomulikult. Üks strateegiatest, mida ta selleks soovitab, on <a href="https://takecontrol.substack.com/p/new-benefits-of-fasting" target="_blank" rel="noreferrer noopener">TRE (ajaliselt piiratud söömine)</a>, mis stimuleerib autofagiat, loomulikku puhastusprotsessi, mis kõrvaldab kahjustatud ja toksilised valgud. Teine strateegia, mis võib sama teha, on saunateraapia.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Front Line COVID-19 Critical Care Alliance’i (FLCCC) liikmena aitas Kory välja töötada FLCCC vaktsiinijärgse ravi protokolli nimega <a href="https://covid19criticalcare.com/covid-19-protocols/i-recover-post-vaccine-treatment/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">I-RECOVER</a>. Kuna protokolli uuendatakse pidevalt, kui rohkem andmeid on saadaval, on parim võimalus laadida uusim versioon otse FLCCC veebisaidilt aadressil <a href="http://covid19criticalcare.com8" target="_blank" rel="noreferrer noopener">covid19criticalcare.com8</a> (hüperlink ülaltoodud õigele lehele).</p>



<h2 id="muud-kasulikud-ravi-ja-abinoud" class="wp-block-heading">Muud kasulikud ravi- ja abinõud</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Varasemates artiklites olen käsitlenud ka mitmeid ravimeetodeid ja abinõusid, mis võivad olla abiks COVID-i lööbevigastuste korral, näiteks:</p>



<p class="wp-block-paragraph">• Hüperbaarne hapnikravi, eriti insuldi, südameataki, autoimmuunhaiguste ja/või neurodegeneratiivsete häirete korral. Lisateabe saamiseks vaadake jaotist <a href="https://www.theepochtimes.com/hyperbaric-oxygen-treatment-reverses-signs-of-aging_3632927.html" target="_blank" rel="noreferrer noopener">„Hüperbaarne teraapia – väga vähekasutatud ravimeetod”.</a></p>



<p class="wp-block-paragraph">• Vähendage oma Omega-6 tarbimist. Linoolhapet tarbitakse kümnekordsetes kogustes ideaalist rohkem kui 95% elanikkonnast ja see aitab kaasa tohutule oksüdatiivsele stressile, mis kahjustab teie immuunvastust. Hoolikalt tuleb vältida seemneõlisid ja töödeldud toite. Lisateabe saamiseks võite vaadata minu <a href="https://www.theepochtimes.com/the-worst-ingredient-for-your-immune-system_4242786.html" target="_blank" rel="noreferrer noopener">postitust</a>.</p>



<p class="wp-block-paragraph">•Ajapiiranguga söömine aitab oluliselt vähendada insuliiniresistentsust ja parandada metaboolset paindlikkust. Enamik inimesi sööb rohkem kui 12 tundi päevas. Ideaalne aeg enamiku jaoks on 16–18 tundi pidevat paastumist koos minimaalse söögikorraga vähemalt kolm tundi enne magamaminekut. Kui olete ülekaaluline, on parem paastuda 18 tundi; kui olete normaalkaalus, 16 tundi.</p>



<p class="wp-block-paragraph">• Farmatseutiline metüleensinine, mis parandab mitokondriaalset hingamist ja aitab kaasa mitokondrite paranemisele. 15–80 milligrammi päevas nende jaoks, kes põevad pikamaa COVID-i, võib aidata paljudel pärast torkimist kogetud väsimust leevendada. Metüleensinine on tegelikult hüdroksüklorokiini lähtemolekul ja seda on kasutatud malaaria raviks alates 1890. aastast.</p>



<p class="wp-block-paragraph">See võib olla kasulik ka ägedate insultide korral. Esmane vastunäidustus on G6PD puudulikkus (pärilik geneetiline seisund), mille puhul ei tohiks metüleensinist üldse kasutada. Lisateabe saamiseks vaadake jaotist <a href="https://takecontrol.substack.com/p/methylene-blue-health-benefits" target="_blank" rel="noreferrer noopener">“Metüleensinise üllatav kasu tervisele”</a>.</p>



<p class="wp-block-paragraph">•Lähi-infrapunavalgus, kuna see käivitab melatoniini tootmise teie mitokondrites(29), kus seda kõige rohkem vajate. Reaktiivsete hapnikuliikide eemaldamisel aitab see parandada ka mitokondrite funktsiooni ja paranemist. Looduslik päikesevalgus on 54,3% infrapunakiirgusest(30), seega on see ravi saadaval tasuta. Lisateavet leiate jaotisest <a href="https://www.theepochtimes.com/what-you-need-to-know-about-melatonin_4633361.html" target="_blank" rel="noreferrer noopener">“Mida peate melatoniini kohta teadma”.</a></p>



<p class="wp-block-paragraph">Käesolev artikkel algselt avaldatud 20. augustil 2022 saidil Mercola.com</p>



<h3 class="wp-block-heading" id="heading"><span id="allikad-ja-viited">Allikad ja viited</span></h3>



<ul class="wp-block-list" id="footnote-references2"><li><sup>1</sup> <a href="https://librti.com/uninformed-consent" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Librti Uninformed Consent July 31, 2022</a></li><li><sup>2</sup> <a href="https://uninformedconsent.ca/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Uninformed Consent</a></li><li><sup>3</sup> <a href="https://live.childrenshealthdefense.org/premiere-uninformed-consent-a-matador-films-picture" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Childrens Health Defense July 29, 2022</a></li><li><sup>4</sup> <a href="https://www.israelnationalnews.com/news/321674" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Israel National News February 3, 2022</a></li><li><sup>5</sup> <a href="https://goodsciencing.com/covid/athletes-suffer-cardiac-arrest-die-after-covid-shot/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Good Sciencing Athlete Deaths</a></li><li><sup>6</sup> <a href="https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17143117/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">European Journal of Cardiovascular Prevention and Rehabilitation December 2006; 13(6): 859-875</a></li><li><sup>7</sup> <a href="https://www.ahajournals.org/doi/10.1161/circulationaha.108.804617" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Circulation February 16, 2009; 119: 1085-1092</a></li><li><sup>8</sup> <a href="https://covid19criticalcare.com/covid-19-protocols/i-recover-post-vaccine-treatment/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Covid19criticalcare.com</a></li><li><sup>9</sup> <a href="https://journals.physiology.org/doi/full/10.1152/physiol.00034.2019" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Physiology February 5, 2020 DOI: 10.1152/physiol.00034.2019</a></li><li><sup>10</sup> <a href="https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1011134415300713" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Journal of Photochemistry and Photobiology February 2016; 155: 78-85</a></li></ul>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
	</channel>
</rss>

<!--
Performance optimized by W3 Total Cache. Learn more: https://www.boldgrid.com/w3-total-cache/?utm_source=w3tc&utm_medium=footer_comment&utm_campaign=free_plugin

Page Caching using Disk: Enhanced 
Database Caching 28/195 queries in 0.024 seconds using Redis (Request-wide modification query)

Served from: fonte.news @ 2026-06-25 03:03:41 by W3 Total Cache
-->