Pressiteade 05.08.2024

MTÜ Meie Nursipalu vabatahtlikud leidsid Nursipallu planeeritavalt harjutusvälja alalt enneolematul hulgal Euroopa direktiivide kohaselt rangelt kaitstava palu-karukella (Pulsatilla patens) ja looduskaitse all olevate käpaliste uusi kasvukohti.

Palu-karukell kuulub Euroopa Loodusdirektiivi II ja IV lisasse ja lisaks II kaitsekategooriasse. Kliimaministeeriumil tuleb EL Loodusdirektiivi II lisas toodud liikide kaitseks piiritleda kaitsealad – loodusalad, IV lisa loetleb aga rangelt kaitstavaid liike, mille kasvukohtade hävitamine on rangelt keelatud. Looduskaitseseaduse kohaselt on II kaitsekategooria taimede kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine keelatud. III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas.

Kokku on hetkel palu-karukella uusi kasvukohti Nursipalus leitud 166, neis loendati kokku 397 palu-karukella taime. Eesti mõistes on tegemist enneolematu leiuga, sest palu-karukella on elurikkuse ametliku andmebaasi põhjal üldse läbi kogu ajaloo Eestis kokku 836 (https://elurikkus.ee/app/occurrences/search?taxon=6647&country=Estonia&offset=200).

Lisaks palu-karukelladele leiti ka suurel hulgal looduskaitse all olevaid käpalisi. Näiteks laialehist neiuvaipa (Epipactis helleborine, III kat) leiti 1048 ja roomavat öövilget (Goodyera repens, III kat) 433 taime. Kuni Nursipalu nüüdsete leidudeni oli laialehist neiuvaipa elurikkuse andmebaasis kogu Eesti kohta kokku 3780 kirjet. Seega lisab Nursipalu tervelt ligi kolmandiku selle kaitsealuse taime uusi kasvukohti.

Kokku esitas MTÜ Meie Nursipalu Keskkonnaametile arvelevõtmiseks 2052 kaitsealust isendit 18-st erinevat liigist.

Ka varasemalt, käesoleva aasta kevadel, on Meie Nursipalu MTÜ leidnud plaanitavalt harjutusalalt Euroopas rangelt kaitstava palu-karukella kasvukohti. Tookord leiti neid neli. MTÜ teavitas kevadel uutest kasvukohtadest keskkonnaametit, kes võttis need  arvele. Keskkonnaameti kohus on tagada kaitsealuse taime kaitse.

MTÜ Meie Nursipalu rõhutab, et militaaralade rajamisel ei ole antud eriõigusi looduse hävitamiseks. Loodus on meie ühine rikkus, Eesti kultuuri osa, mille kaitsmise kohustus on nii meie oma sõjaväel kui ka liitlastel.

MTÜ Meie Nurispalu nimel

Maarika Niidumaa

Fotod leitud taimedest kaitsealustes maal:

3 pilti: palu-karukell (neist esimene, aprillis leitud, on Keskkonnaameti poolt tänaseks registreeritud)

2 pilti: laialehine neiuvaip

1 pilt: roomav öövilge

19. detsembril võttis Tallinna Halduskohus menetlusse 64 võrumaalase ühiskaebuse Vabariigi Valitsuse vastu. Inimesed nõuavad valitsuse 20.10.2023 korralduse „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“”  tühistamist.

Tegemist on ühe suurima ühiskaebusega läbi aegade. Kohtusse on pöördunud inimesed Võrumaalt ja isegi Põlvamaalt,  erinevaist paigust, sest harjutusväljalt kostvad plahvatused ja kahurikõmin segavad ja häirivad tugevalt igapäevast elu.

Avalikkusele on püütud näidata, et harjutusvälja laienemine on ainult laiendatavale alale jäävate inimeste mure ja natuke ehk häirib müra ka harjutusvälja naabruses elavaid peresid. Tegelikult on mürast juba praegu, kus ei ole uusi ja võimsamaid relvaliike veel kasutusele võetud, häiritud vähemalt 30 000 inimest, see on suur osa Võrumaa 35 000st elanikust. Üksnes  Võrumaa kaugemates nurkades Missos ja Luhamaal ei ole suurt häiringut. Samas muretsevad ka kaugemal elavad inimesed turvalisuse ja võimaliku müra tõttu tulevikus, sest Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammi^[1] järgi on plaanis hakata ka  lennukitelt pommitama harjutusvälja sihtmärgialasid. Lisaks on sõjaväelased rahvakoosolekutel ja avalikult korduvalt rääkinud, et ka väljastpoolt harjutusvälja hakatakse 40-50 kauguselt üle inimeste  peade ja kodude tulistama harjutusvälja sees asuvatele sihtmärgialadele. Mida see kõik kaasa tooks ja milline oleks mõju Võrumaa inimestele ja loodusele, see ei ole Kaitseministeeriumi ja Vabariigi Valitsust  huvitanud.

Võrumaale kavandatav harjutusväli on ebaproportsionaalselt suur ja kõigi planeeritud tegevuste ellurakendamisel lüüakse  segi kogu senine Võrumaa elukorraldus.

Suhtarvuna kogu riigi pindalasse on harjutusväljakute maht juba praegu Eestis oluliselt suurem meie sõjaliste partnerriikide vastavatest harjutusväljakute pindaladest. See tõstatab aga mitmeid küsimusi – kas harjutusväljakute jätkuv laiendamine tõstaks oluliselt meie kaitsevõimet; kas harjutusväljakute mahu suurendamine enne kõikide mõjude hindamist on põhjendatud; kas oleks muid vältimatuid tegevusi, mis tõstaksid oluliselt rohkem riigi kaitsevõimet kui harjutusväljakute laiendamine; kuidas arendada kaitsevõimet nii, et kindlustada julgeolekut mistahes kriisideks ja teha seda kohalikega koostöös; kuidas kindlustada tugev tagamaa kohalikega koostöös, mitte vastandudes kohalikule kogukonnale.

Kaebajad toovad ka välja võrdlused mõningate teiste riikide harjutusväljade  pindalade ja riigi territooriumide suhtes.

Saksamaa territoorium on Eesti omast ca 8 korda suurem, aga nende suurim harjutusväljak on (Vikipeedia andmetel) vaid 284 km2 suurune. Kui Saksamaal oleks polügoon, mille suurus oleks proportsionaalselt samaväärne kaitseväe poolt Nursipalusse soovituga, peaks selle territoorium olema ca 1589 km2 ehk olemasolevast ca 5,6 korda suurem

Itaalia territoorium on Eesti omast ligi 6,5 korda suurem, aga nende suurim harjutusväljak on 120 km2 suurune (sama suur kui kaitseväe keskpolügoon). Taanis, mille territoorium on Eesti omaga sarnases suurusjärgus, on suurima harjutusväljaku territooriumiks 47 km2 – Portugalis 75 km2, Iirimaal 27 km2.

Tegemist on puhtalt eraisikute kaebusega, kus MTÜl Meie Nursipalu oli kaebuse esitamisel koordineeriv roll. Kuna kohtuskäik on kallis ja paljudele käiks üksi õigusbüroo palkamine üle jõu, siis võtsid inimesed MTÜga ühendust ja otsustati teha ühiskaebus. Koos oleme tugevamad. Kaebajaid esindab Henno Nurmsalu.

MTÜ Meie Nursipalu on ise lisaks algatanud kaks kohtuasja. Maikuus läks kohtusse 20 kaebajat, üks neist MTÜ, seal olid kaebajad põhiliselt harjutusvälja alale jäävad inimesed ja vahetud naabrid. Oktoobris kaebas MTÜ kohtusse Keskkonnaameti seoses Rõuge jõele rajatava sillaga. See asi on hetkel kohtus menetlusse võetud.

Lisainfo: nursipalukohus@gmail.com

Maarika Niidumaa tel 5215 143

Tiiu Ritari tel 5254 607

——————————————-

Väljavõtteid kaebusest:

Põlvas elav kaebaja:

“Kuna elan Põlva äärelinnas, linnulennult 25 km kaugusel praegusest Nursipalu laiendusest, siis kuuleb isegi B energiatähisega majja müra.

Minu poeg rajab Põlvast 13 km kaugusele maakodu. Linnulennult jääb see ligi 30 km kaugusele Nursipalust, Olin seal, kui Nursipalus toimus paugutamine. Poja eelkooli ealised lapsed jooksid minu juurde ja kartsid , et äike tuleb. Taevas oli pilvitu. Peatasin saemootori ja kuulsin ka paugutamisi. Lastele andis mitu minutit rääkida, et äikest ei ole.”

Harjutusvälja naabruses Võsi külas elav kaebaja:

“Harjutusväljaku vahetus läheduses paiknemine vähendab minu kinnistute väärtust, lisaks on mürast tingitud vibratsioon kahjulik elamute konstruktsioonile (pommitamise päevadel maja aknad värisevad). Minu ja minu laste elukeskkond on oluliselt häiritud, samuti ka minu koerte. Kardan, et harjutusväljakul kasutatavad lõhkeained võivad põhjustada põhjavee ja pinnase reostust.

Kõige sellega seonduvalt on vähenenud minu turvatunne turvalisele ja elamiskõlblikule elule, koliks mujale, kuid milliste vahenditega, kui kinnisvara väärtus on oluliselt langenud.”

Kaebaja 6 km praegusest sihtmärgialast:

“Nursipalu I etapp on juba minule põhjustanud väga häirivat kogemust. Hetkel asub praegune harjutusala sihtmärgiala 6 km kaugusel, aga uus planeeritav sihtmärgiala tahetakse rajada-ehitada 2,5 km kaugusele. Praegu toimiv sihtmärgiala on mulle negatiivselt mõjunud järgmiselt:

* Lahingmüra põhjustab stressi

* Sõjalise materjali ( miin, mürsk, pomm) lõhkemise tagajärjel tekkinud lööklaine võib põhjustada mul, kui südamehaigel südame rütmi muutuse ( 29 jaan 2023a) ja võib ka lõppeda ….. Minu elamine on renoveeritud, kuid lõhkemise lööklaine läbis minu elamus 3 palkseina ja põhjustas tervisehäire. Muuseas mingite akende vahetus ei taga lööklaine levikut..

* Olen tegelenud koerte tõuaretusega kennelis Sydoia. Aretasin jahikoeri, kuid Nursipalu tegevuse tõttu pidin lõpetama tõuaretuse, sest Nursipalu paugutamise tagajärjel hakkasid jahikoera kutsikad pauku kartma. Ühesõnaga praak jahikoeraks.

* Müra on häiriv. Miks mina pean taluma sõjamüra ja ohverdama rohkem riigikaitsesse, kui Nursipalust kaugemal elavad kodanikud? Kaitseministeerium kuldab vallavalitsusi harjutusväljaku mõjude eest, aga kes elavad häiringu alal, neil inimestel on ainuke leevendus see, et tuleb ära kolida.

* Minu kinnisvara hoonestuse väärtus on muutunud 0 lähedaseks. Mitte keegi ei soovi investeerida pommitusalast 2,5 km kaugusele.”

Naabruses elav kaebaja:

“Nursipalu harjutusala puhul on juba praegu häirivalt suur müra ja sapööriõppe käigus toimuvate lõhkamiste korral või miinipilduja laskmiste korral maja aknad värisevad, ka maapind väriseb ning majale on tekkinud praod. Mis hakkab toimuma sedavõrd suure harjutusala puhul, kuhu plaanitakse tohutut rasketehnikat? On ilmselge, et elukeskkond halveneb kordades, väheneb kinnisvara väärtus, halveneb tervis jne. Vagula, Kubija ja Tamula järve piirkond on siiani olnud arvestatav turismipiirkond, kuid see ilmselt ei jätku.

Kokkuvõttes jääb täiesti arusaamatuks miks nii väike maa, nii väikese rahvaarvuga, peaks omama sellise suurusega harjutusala. Miks ei kaaluta mitut väiksemat harjutusala erinevatesse Eesti piirkondadesse või siis näiteks ülepiirilist Eesti / Läti harjutusala, miks ei ole Kaitseministeerium pakkunud välja alternatiive, alternatiivide üle debateerinud?”

Kaebaja, kelle  peres kasvab väikelaps:

“Eelkõige häirib elukeskkonna halvenemine – müra, mürgised gaasid, võimalik looduse ja põhjavee reostumine.

Väimelasse on väga hästi kosta müra harjutuspäevadel, samuti see väga ebameeldiv vibratsioon on tunda, mis sellega kaasneb.

2+ laps ärkas kevadel isegi üks hommik just nimelt selle vibratsiooni peale üles ja imiteeris paugu hääli.

Kindlasti langeb ka kinnisvara väärtus, mis ei ole ju kellegile meeldiv, kes siia piirkonda oma elu on rajanud.”

Kaebaja:

“Seni on harjutusväljal tegutsemine häirinud minu pere elukeskonda seoses müra, madalsageduslikke helilainete ning kaitseväe kokkuleppeliste harjutustsükklite eiramistest. Müra ja vibratsioon on oluliselt häirinud õues viibimist, siseruumides kodukontoris töö tegemist ning ka põhjustanud lõõklainete tõttu väljas töötamist.

Minu kinnisvara kogumaksumus on langenud hinnanguliselt 80 %.”

Kaebaja:

“Nursipalu harjutusvälja laienemise juures häirib mind peale ohu põhjaveele, müra ja kinnisvara väärtuse vähenemise KÕIGE rohkem 100 km2 suurusel alal looduse hävitamine ja kahepalgelisus tänapäeva rohepöörde ajastul. Kahe kolmandiku Tallinna linna suurusel alal kaob kõik – puud, taimed, linnud, loomad, putukad, roomajad, mullastik, samblad, samblikud, looduslikud elupaigad. Kes kujutab ette, et linnas nii suur park likvideeritaks?

Inimesed saavad ikka hakkama, aga loodus on antud juhul kõige kaitsetum ning läheb kõik lihtsalt nö prügikasti. Loodust ei saa “mujale kolida”.”

Kaebaja kaugus harjutusala piirist ca 2 km:

“Häirib pidev müra ja pugutamine, sõjaväeautode kolonnid minu koduteel, lägastatud metsaalused peale nende käike ( toidupakid, kommipaberid, rakettide langevarjud, jne…)”

Kaebajakaugus uues piirist 3,5 km:

“Juba praegu on müra päris tugevalt kosta ja kuulda ka tuppa. Kui tuul on harjutusvälja poolt, on paugud vahel nii tugevad, et laps ehmub.

Kui hakatakse laskma suuremate relvadega, siis on müra oluliselt suurem, mis hakkab igapäevaelu  väga häirima. Kuigi koht on minu jaoks emotsionaalse väärtusega, siis kaalusin kinnistu müümist, kui harjutusvälja laienemine oli kindel. Kahjuks on juba praegu kinnisvara väärtus Nursipalu ümbruses langenud. Ka kinnisvara ostukuulutustes on sageli välja toodud, et Nursipalu ümbrust mitte pakkuda. Seega ei ole mul enam võimalik elu mujal alustada, sest puudub finantsvõimekus, kuna ma ei saa oma kinnisvara eest enam summat, mille oleksin enne laiendusplaane saanud.

See ei ole kuidagi aus, et Eesti kaitsevõimekuse parandamise eest maksavad osad pered oma kinnisvara väärtuse või elutöö hinnaga või peavad maksma oma tervisega, sest igapäevane paugutamine paraku hakkab mõjutama varem või hiljem ka tervist.”

Kaebaja, Võrumaa vadjalane:

“Ma ei soovi võõraid vägesid arusaamatu kokkuleppe alusel oma maale, suurendamaks sõjatööstuse kasumit. Ma kardan reostust õhule ja põhjaveele ning lärmi. Ma hindan Võrumaa puhast loodust ja keeleruumi, olen vadja põlisrahva esindajana ilma jäänud oma keelest ja kultuurist ning nüüd näen võru põlisrahva anastamist Eesti riigi poolt.”

Kaebaja:

“Nursipalu laiendus häirib meie perekonda ja lemmikloomi oma tugeva müra ja vibratsiooniga.

Lisaks on tunduvalt vähenenud meie piirkonnas kinnisvaraväärtus. Meil on suur hirm pinnase reostumise ees ja sealhulgas kaevude ja põhjavee reostumise

Juba praeguse harjutusväljal toimuva tõttu on mõned meie kasvuhoone klaasid iga-aastaselt purunenud ja nende asendamine läheb iga aastaga järjest kulukamaks.”

Kaebaja laiendatavast piirist 1,8 km:

“Seoses laiendusega muutub totaalselt elukeskkond, keskkond. Juba täna lagastatakse 100-du hektareid metsasid, mis peaksid müra tõkestama… ainuke järeldus on, et ametnikel puudub ajutegevus, täidetakse töökoha kaotuse hirmus käsku… juurestik lõhutakse, et hiljem  viimane metski nö kahjustuste likvideerimise raames maha raiuda… tänu ju likvideeritakse tormikahjustusi…

Kokku ca 300 ha (UXO alad) on planeeritud kontrollitud põletamised… kas kujutate ette, kuidas keskkond reostub, kui regulaarselt põletatakse 300 ha maad, kus igasugu lõhkenud ja lõhkemata laskemoon, mis kemikaalid sealt eralduvad ja kuhu jõuavad… suits – otse hingamisteedesse, tahm, saaste ladestub loodusesse (taimed, veekogud) – sealt edasi kandub see meie toidulauale – vili, kartul, kariloomad, põhjavesi.. kõik saastub. Veekogud – saastuvad, koos seal elavate kaldega, linnud loomad…

Elades ca 1,8 km kaugusel tekib otsene oht tervisele, süües, juues ja hingates sisse kogu seda saastet tekivad kindlasti tervise probleemid. Lisades mürast, vibratsioonist tekkiva stressi (häirib magamist, elamist), siis antud piirkond ei ole elamiskõlbulik… samas puuduvad meetmed mis kompenseeriks kahjusid. See et vallale antakse miljon ja nad selle betooni panevad (rajavad miski mänguväljaku, kergliiklus tee vms)… krt kellele või kuidas see peaks mind aitama?

Lisandub veel turvalisuse aspekt: viimase aasta jooksul on olnud polügoonidel ja lasketiirudes juhtumeid, kus kaitseväelased või teenistujad saavad surma (laskeharjutused – Järvere lasketiir, plahvatused – Kesk polügoon)… see on otsene oht ligiduses elavatele inimestele… seda enam, kui planeeritakse polügoonile kaudtulirelvadest hakata märki laskma väljas poolt… miks mina ja ligikaudsed inimesed peavad riskima oma elu ja vara hävinemisega… vaadates reaalseid juhtumeid, siis ei saa välistada, et mõni pomm, miin eksib teelt ja tabab läheduses olevat elamut… 0 ajutegevus, 0 riskide vältimist… täna on olukord selline, et riik ainult võtab jõuaga ja jätab kogu tagajärjed läheduses elavate inimeste kanda, oma tegevusega on riik pannud läheduses elavad inimesed halvemasse seisukord, kui need olid enne polügooni laiendamist ja see ei ole minule teada olevalt seadusega lubatud.”

Kaebaja:

“Teadaolevalt kavandatakse pärast laiendust kasutada ja katsetada erinevaid NATO relvi,  valitsuse esindajad on rääkinud155mm haubitsatest ja kui nüüd on UXO alad meile palju lähemal, ei ole just palju fantaasiat tarvis võrrelda seda müra ja vibratsiooni mis on meile juba tuttav120mm miinipilduja tekitatud müra ja vibratsiooni näol.

Mis sõjatehnikat, lennukeid, helikoptereid veel kaasatakse, kuidas kujuneb müra foon on meile, kohalikele elanikele täiesti teadmata, uuringuid ei tule, tõde selgub kui asi käes on.

Väga häiriv ja murettekitav on keskkonnauuringute kõrvalejätmine.

Konkreetselt meie puhta põhjavee veesooned tulevad kavandatava lääne UXO ala suunast. Kas ja kui kauaks jagub puhast joogivett?

Kuidas sõjaharjutused mõjuvad Mustjõe lammi alal kaitse all olevatele kala liikidele nagu euroopa harjus ja võldas.

Kas plahvatustest eralduvad mürkained satuvad jõkke ja põhjavette, kuidas levivad õhu kaudu.

Kas me saame üldse enam siin normaalset elu jätkata? Kes hüvitab kinnisvara hinna languse  kui elukeskkond muutub talumatuks? Kuidas harjutusväljak mõjutab kinnisvara hinda? Need küsimused on vastuseta.

Juba praegu on kahjustatud minu ja minu pereliikmete tervist, määramatus ja teadmatus tuleviku ees tekitab stressi ja ärevust.”

Väikeste lastega suurpere ema:

“Mind on hakanud häirima kõik sellega seonduv- müra, vibratsioon, turvatunde vähenemine, jne. Oleme 4 lapse ja koeraga noor pere, kes ostis antud kinnistu ca 8 aastat tagasi.

6 aasta eest alustasime maja ehitamise ja oma kodu rajamisega täiesti nullist. Oleme palju raha ja vaeva/aega panustanud oma kodu ehitamisele-maja, kuur, haljastus, lillepeenrad, viljapuudeaed jne.

Oleks sel hetkel teadnud, mis siin tulema hakkab, poleks ehk isegi Järverre elama jäänud. See polnud minu unistus idüllilisest vanaduspõlvest.

Kohati on vibratsioon/lööklained nii tugevad, et uue maja 3-paketiga aknakaasid värisevad. Lööklaine tõmbab seest õõnsaks ja süda tahab rütmist välja minna.

Koer kiunub hirmust ja lapsed nutavad ehmatusest. See pole see elukeskkond,mida arvasin loovat oma lastele.

See kõik on kahjustanud minu vaimset tervist. Mul on tugevad ärevushäired ja paanikahood.”

^[1] Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm (28.08.2023), kättesaadav: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/nursipalu-laiendus/

Loe lisaks:

16.10.2023

Meie Nursipalu MTÜ esitas Kliimaministeeriumile ettepaneku Nursipalu rahvuspargi moodustamiseks.

Ettepaneku kohaselt hõlmaks  Nursipalu rahvuspark  piirkonna kõige rikkama looduse ja kultuuripärandiga alasid. Rahvuspargi alale jääksid praegused Keretü ja Timmase  looduskaitsealad -kusjuures Timmase on ka Euroopa tähtsusega Natura 2000 võrgustiku ala, lisaks Natura võrgustikku kuuluvad Rõuge jõgi ja Pärlijõgi, 11 I kaitsekategooria liikide püsielupaika, neli metsise püsielupaika, 73 vääriselupaika, rohkelt  II ning III kaitsekategooria liikide elu- ja kasvukohti. Planeeritava rahvuspargi alale jääks 9 muinsuskaitse objekti ja hulgaliselt pärandkultuuriobjekte, mitmed põlistalud ja ajaloolised asualad. Rahvuspark jääks riikliku tähtsusega rohevõrgustiku tugialale. Kaitse alla võetaks 9 Euroopa tähtsusega elupaigatüüpi, neist neli on eriti ohustatud.

Rahvuspargi piiride ja kaitsevööndite määramisel lähtuti põhimõttest, et oleks tagatud nii loodusväärtuste kui ajaloolis-kultuuriliselt rikkaliku pärandiga piirkonna kestmine ja samas ka riigikaitsevajadused. Nursipalu rahvuspargis oleks 2 loodusreservaati, 7 sihtkaitsevööndit ja piiranguvöönd, kus kaitse-eeskirjas võiks ette näha militaarse tegevuse.

Erilist tähelepanu pöörati põhja- ja pinnavee kaitsele, kuna riigikontrolli aruande (2018) järgi asuks planeeritav Nursipalu harjutusväli  piirkonnas, kus põhjaveekogum on suures osas  halvas seisundis. Riiki ei saa kaitsta joogiveeta.

Kokku hõlmaks Nursipalu rahvuspark ca 5400 ha. Kuna Eesti peab aastaks 2030 suurendama EL elurikkuse strateegia kohaselt (EC 2021)  kaitstavate alade osakaalu ca 10 % võrra, siis toetab rahvuspargi loomine igati selle kohustuste täitmist. Et Relvaseaduse muutmisega militaarsete harjutusväljade loomisel või laiendamisel enam keskkonnamõjude hindamise kohustust ei ole, siis on Eesti kestmise huvides  vaja kaitsta elukeskkonda läbi kaitseala.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kaitseministeeriumi esindajad on korduvalt avalikult öelnud, et riigikaitse ja looduskaitse ei välista teineteist. Kadri Auväärt on väitnud, et harjutusväljadel elurikkus kasvab. Seega võiks Eestist saada edulugu, kus looduse ja riigi kaitsmine on targalt korraldatud ning tagatud valmisolek erinevateks kriisideks.

Lisa 1. Nursipalu rahvuspargi välispiir ja vööndid. Lae alla SIIT

Lisa 2. Ettepanek rahvuspargi moodustamiseks

Lugupidamisega, Maarika Niidumaa – MTÜ Meie Nursipalu juhatuse liige, tel. 5215143

MTÜ Meie Nursipalu ja MTÜ Päästame Eesti Metsad avaldasid 1. oktoobril 2023 pressiteate seoses seaduse rikkumistega tee ehitamisel planeeritaval Nursipalu laienduse alal. Seepeale ilmus Delfis artikkel väidetega, justkui oleks toimuv siiski seaduspärane, kuid artiklis polnud viiteid dokumentidele ega seadustele. Selgitame olukorda ja avame tausta, tuginedes dokumentidele, seadustele ja kohapealsetele vaatlustele.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse juhtimisel toimuvad Nursipalus seadusi rikkuvad ehitustööd

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse juhtimisel tehtavad ehitustööd Nursipalus tehakse
Natura alal Natura hindamiseta, leevendavate meetmeteta ja Vabariigi Valitsuse
korralduseta ehk vastuolus mitmete õigusaktidega.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) eestvedamisel toimuvad Nursipalu alal tee-
ehitustööd, mille käigus on rikutud mitmeid seadusi: muudetud on Euroopa kaitstavate alade
Natura võrgustikku kuuluva Rõuge jõe kallast, sh jõe kaldajoont, sõidetud masinatega jõkke,
piirkonnast valguv vesi suunatud kuivenduskraavidega otse jõkke, raiutud puud vedelevad jõe
kaldal. On rikutud Eesti Looduskaitseseaduse § 69¹- § 69 9 , Veeseaduse § 119 lg 5, lg 6 sätteid
ja ühtlasi on ehitustegevus vastuolus Euroopa Liidu direktiiviga, mille kohaselt tuleb Eestis
Natura alasid kaitsta viisil, mis vähendaks või väldiks ohtu Natura aladel. Kõikidel Natura aladel
tuleb enne tegutsemist mõjud hinnata ja leevendusmeetmed rakendada. Rikutud on
Veeseaduse nõudeid, mille kohaselt ei tohi rikkuda kallast ega veekogu seisundit.

MTÜ Meie Nursipalu juhatuse liige Maarika Niidumaa rõhutab, et silla ehitamiseks üle Rõuge
jõe on Tinter-Projekt OÜ projektis öeldud järgnevat: “Projekteeritud lahenduse koostamisel on
arvestatud, et ei väheneks jõe ristlõige ning jõesäng jääks puutumatuks, seega kaevetöid
normaalveetasemest allapool ei teostata ja sild ehitatakse nii, et kaevetööd toimuvad jõekaldal
ning säilitatakse kallasrada elustikule vähemalt 1 m laiuses mõlemal kaldal. Mida aga laupäeva
õhtul kohal olles näha võis, oli ehmatav ja pani küsima, kuidas riigiameti poolt korraldatavaid
töid nii räigelt seadusi rikkudes tehakse. Kus on järelevalve AS Taalri Varahalduse silmad?
Kuigi raie veekaitsevööndis on Keskkonnaameti loal lubatud, peab metsateatise aluseks olema
Vabariigi Valitsuse korraldus Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seotud töödeks. Seda
korraldust aga ju ei ole!”

Keskkonnaamet on andnud küll RKIK-le loa riigikaitselise erandina sild ehitada, aga seda
tingimusel, et Vabariigi Valitsus on vastu võtnud otsuse Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks.
Praegu on vastav eelnõu alles avalikul menetlusel. Vabariigi Valitsus ei ole veel Nursipalu
laiendamise otsust teinud. Samuti on Keskkonnaamet näinud ette, et töid teostatakse alles
siis, kui keskkonnamõjud on asjakohaselt hinnatud – Natura eelhinnang heaks kiidetud,
Natura asjakohane hindamine tehtud ja luba Natura erandi rakendamiseks EL Komisjoni
poolt antud ning leevendusmeetmed rakendatud. Seejuures peavad leevendusmeetmed
olema rakendatud enne arendustegevusi.

Päästame Eesti Metsad MTÜ juhatuse liige Farištamo Eller rõhutas, et kuna tegemist on
Euroopa Liidu tähtsusega kaitsealaga, siis loa erandi rakendamiseks annab Euroopa Komisjon.
“RKIK aga ei saa ega tohi eeldada, et luba nagunii antakse! Praegu on RKIK eestvedamisel
rikutud Looduskaitseseadust, mis seab eelnimetatud tingimused Natura hindamiseks ja mille jõustumise eestvedajaks suve hakul Kaitseministeerium ise oli.

Taotleme, et tööd katkestataks seniks, kuni keskkonnamõjud on asjakohaselt hinnatud, loodus ja elukeskkond kaitstud ning leevendusmeetmed rakendatud,” lisas Eller.

FOTOD: https://photos.app.goo.gl/t4aRZQo2LNp7UmpD6

Pressiteade, 1.oktoober 2023
Päästame Eesti Metsad MTÜ, Meie Nursipalu MTÜ

Riigiametid valedega looduse kallal, Naturast hoolimata.

Aivar Pau artikkel Delfis:

https://forte.delfi.ee/artikkel/120237081/survegruppide-paljastus-nursipalu-tohutust-looduskahjust-osutus-valjamoeldiseks, 04.10.2023/

Vastus Aivar Pau artiklile LOE SIIT

Taasiseseisvumispäeval küsime Võrus meie lauluisa mõtte valguses:
Kuidas targalt toimida oma riigis, oma vabal maal?

Tähtpäevad on selleks, et tähistada: olulised ühised suunad koos läbi mõelda ja edasiminekut mõtestada. Kas see idee, mis oli kandev 34 aastat tagasi Balti ketis seistes, on ühendav ka täna? Kas Eesti Vabariik on sellel teel ja suunal, nagu me soovinud oleme?

Sõna saavad Eesti looduse, maa ja meele hoidjad.
Tuleme kokku, et maailmale meelde tuletada: vajame terviklikku, ilma sõjabaaside ja UXO aladeta Võrumaad. Vajame Eestit, kus kodud oleksid kaitstud.

Kõned

Rahvalikud laulud. Kohal on lõõtsamees.

Pühapäeval avatakse ka KODUKÄIJATE NÄITUS. Täpsem info näituse kohta kogunemisel.

Kohtumiseni juba sel pühapäeval kell 12 lauluisa Kreutzwaldi kuju jalamil!

Lisainfo:

Maarika Niidumaa

5215143

Meie Nursipalu MTÜ

nursipalu@gmail.com

Tiiu Ritari

5254607

Me laulame, tunneme laulukaare all ME MAA ON PÜHA!

Keskkonnaministeeriumi kodulehelt võib lugeda: “Maa tervise ja tuleviku eest vastutame me kõik üheskoos. Töötatakse kõikide eluvaldkondade keskkonnasäästlikumaks muutumise nimel, maksustatakse keskkonna saastamist ning aidatakse vähem arenenud majandusega riikidel keskkonnasõbralikke ja jätkusuutlikumaid lahendusi kasutusele võtta.” Sellest tulenevalt küsime:

1. Miks ei lähtuta neist punktidest meie Nursipalu harjutusvälja arendamisel?

2. Miks me isegi ei võta arutlusele jätkusuutlikumaid lahendusi, et kaitsta Võrumaa loodust, kultuuri ja elu?

3. Kas tõesti pole alternatiive UXO aladele Võrumaal?

4. Kuivõrd on tagatud inimeste varustamine puhta joogiveega, kui saastatakse sihtmärgialade  pinnas ja põhjavesi?

Selgituseks: Nursipalu harjutusvälja laiendamisel on planeeritud lisaks olemasolevale kolm uut UXO (ingl k unexploded ordnance) ehk sihtmärgiala (vt  joonis lisatud dokumendis Kaitseministeeriumi plaanist, uutest UXO aladest). Laskeharjutusi on plaanis hakata tegema ka väljastpoolt harjutusala sellele  alale. Täna teame, et kasutusele võetud UXO ala hävitatakse pöördumatult ja sellest saab igaveseks keelutsoon, kuhu inimjalg ei või astuda (vt fotod 1 – 3). Isegi, kui ala puhastataks lõhkemata moonast, ei saa maad enam kasutada. Maailma praktikas on näha, et need alad nö küllastuvad ja pommitusala tuleb nihutada edasi. USA-s ja mujal maailmas on need alad enamasti inimtühjades kõrbetes, meie riik plaanib need teha inimasustuse keskele, põlistalude maadele,  üleriigilise rohevõrgustiku tuumalale, Natura lähialale, olulisele valgalale ja nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonda. Maikuus oli Nursipalu harjutusvälja  sihtmärgialal maastikupõleng, mida päästjad ei julgenud kustutada, sest seal on lõhkemata laskemoona.

Miks Keskkonnaministeerium, kliimaminister ja keskkonnaminister ei küsi, kuidas see me loodusele mõjub ja kuidas me täidame prioriteete, mida loodus- ka elukeskkonna kaitsel oleme riigi ja rahvana endile seadnud ning Euroopale  lubanud?

Head  otsustajad! Meie Nursipalu MTÜ kutsub teid küsima neid küsimusi ja käituma vastutustundlikult! Otsustes peame ka ise lähtuma neist põhimõtetest, millest räägime. Palume sekkuda Nursipalu harjutusvälja laiendamise protsessi, et me loodus- ja eluskeskkond oleks kaitstud. Kodanikena on meil kõigil kohustus vastutada Maa, tervise ja tuleviku eest. Kui aitame vähem arenenud riikidel leida keskkonnasõbralikke ja jätkusuutlikke lahendusi, siis peame neid samu põhimõtteid järgima ikka kõigepealt omaenda maal, oma kodus!

Kirja LISA –  ARENDATAVA NURSIPALU HARJUTUSVÄLJA KASUTAMISE KIRJELDUS (pdf) 

Avaliku kirja saad alla laadida SIIT (pdf)

Lugupidamisega, Maarika Niidumaa, MTÜ Meie Nursipalu juhatuse liige, tel. 5215143

Fotod on erilised – tehtud jaaniööl 2023 aastal, mil erandlikult oli värav sihtmärgialale avatud ja punast keelavat lippu ei olnud. Ei ole märganud, et see värav sihtmärgialale viivas teeotsas oleks üldse kunagi varem lahti olnud. Nursipalu harjutusväljaku kasutamise kirjelduses on joonis planeeritavate UXO aladega.