Lugu mehest, kes otsis süüdlast

Ta nimi ei ole oluline. Samal teekonnal võib olla ka naine.
Sest see võiks olla sina.

Ta ärkas igal hommikul sama tundega.

Midagi on valesti.

Ta avas uudised.
Nägi sõdu, nägi viha, nägi nimesid, mis kordusid nagu loits:

Putin.
Netanyahu.
Trump.

Ta surus rusikad kokku.

“Kuidas nad saavad seda teha?”– olid tal pidevad mõtted ja süüdistas neid pimesi.

Ta tundis, et maailm on kellegi teise käes.
Et kuskil on keegi, kes juhib kõike — ja tema on lihtsalt vaataja.

Ühel õhtul, kui linn oli vaikne ja tänavavalgus lõikas pimedust nagu külm tera, otsustas ta minna jalutama.

Ta kõndis kaua.

Liiga kaua.

Kuni ta jõudis kohta, mida ta polnud varem märganud.

Vana hooldamata hoone ja kulunud uks.
Ilma sildita.

Ta ei teadnud, miks — aga ta avas selle ukse, see polnud lukus.

Ta sisenes ettevaatlikult esimesse suuremasse ruumi, seal ei olnud midagi peale suure peegli.

Suur.
Põrandast laeni.

Ta vaatas sinna.

Nägi ennast.

Väsinud keha ja silmad.
Keha täidetud vihaga.
Midagi, mida ta polnud varem tahtnud tunnistada.

Ja siis — peegel ei jäänud peegliks.

See muutus.

Ta nägi pilte.

Sõdur, kes tõmbab päästikut.
Poliitik, kes kirjutab alla otsusele.
Rahvas, kes karjub.
Rahvas, kes vaikib.

“Nemad,” sosistas ta.
“Nemad teevad seda.”

Aga peegel ei lubanud tal eemale vaadata.

Pildid muutusid.

Ta nägi ennast:

– hetkel, kui ta vaikis, kuigi teadis, et midagi on valesti
– hetkel, kui ta valis mugavuse tõe asemel
– hetkel, kui ta süüdistas, aga ei loonud midagi paremat

Ta astus sammu tagasi.

“See ei ole sama asi,” ütles ta valjult.

Vaikus vastas.

Siis ilmus peeglisse üks lause.

Ta ei kuulnud seda kõrvadega.

Ta tundis seda.

“Suured teod on väikeste valikute kogum.”

Ta kukkus toolile, mida enne polnud seal olnud. Ta ei pannud ruumi sisenedes tooli tähele, nii nagu ta ei pannud oma eluteel paljusid asju tähele ja pimesi süüdistas vihast väliselt teisi.

Peegel näitas talle natukene ajalugu.

Teine maailmasõda
— mitte ainult juhte, vaid miljoneid inimesi, kes kartsid, kuuletusid, vaikisid.

Rooma impeeriumi langus
— mitte ainult keisreid, vaid rahvast, kes oli kaotanud suuna ja usu endasse.

Ja siis tuli hääl.

Mitte väljast.
Seest.

“Sa otsid süüdlast, et mitte tunda vastutust.”

Ta raputas pead.
“Ma ei alusta sõdu.”– ütles ta mõttes.

Vaikus ei vaielnud.

Aga peegel näitas:

– iga kord, kui ta valis viha mõistmise asemel
– iga kord, kui ta “tühistas” kedagi oma peas
– iga kord, kui ta uskus, et “teised” on probleem

Midagi murdus.

Mitte välises maailmas.

Temas endas.

Ta istus kaua.

Siis küsis ta endalt:

“Kui ma ei saa maailma kontrollida… siis mis mul üldse teha on?”

Ja siis tuli vastus.

Rahulik.
Selge.
Lõplik.

Kõiksuse hääl ütles:

“Sa ei tulnud siia maailma, et parandada teisi.
Sa tulid siia, et näha, valida, mõista ja ise õppida olema parem eeskuju läbi oma olemise.”

Peegel muutus jälle.

Seekord mitte pimedaks.

Vaid avaraks.

Ta nägi samu asju:

sõda
rahu
viha
armastust

Aga nüüd oli midagi erinevat.

Ta ei tundnud enam ainult reaktsiooni.

Ta nägi valikut.

“Iga hetk küsib sinult: kas sa lisad pimedust või tood teadlikkust valgusest?”

Ta tõusis.

Peegel oli jälle lihtsalt peegel.

Ta astus majast välja.

Linn oli sama.

Uudised ei olnud muutunud.
Maailm ei olnud muutunud.

Aga tema…

ei otsinud enam ainult süüdlast.

Ta hakkas märkama:

kuidas tema sõnad loovad
kuidas tema mõtted suunavad
kuidas tema valikud… levivad nagu valgus

Ja esimest korda elus
ta ei tundnud end ohvrina.

Ta tundis end olulise osana selles maailmas.

Ja kui sa seda loed…

siis võib-olla sina seisad praegu selle sama peegli ees.

Küsimus ei ole enam:

“Kes on süüdi?”

Küsimus on:

“Mida sina nüüd lood?”

Selle loo kokkuvõte:

Mees, kes vihkas maailma juhte, jõudis süüdlase otsingul kohta, mis näitas talle midagi ootamatut – mitte süüdlasi, vaid iseennast. Tema teekond viis arusaamiseni, et maailma kaos ei sünni ainult “seal väljas”, vaid algab iga inimese sees tehtud valikutest.

Minu sõnum lõpetuseks:

See lugu ei sündinud selleks, et kaitsta selle maailma inimvaenulikke “poliitilisi” juhte, keda maailma rahvad vihkavad.
See sündis selleks, et murda lihtne illusioon — et kurjus on alati “keegi teine”. Kurjus sünnib pimeduses, sest siis pole ta nähtav – kes on tegelikult selle kurja looja.

Inimesed kiruvad, süüdistavad ja vihkavad nimesid: Putin, Netanyahu, Trump.
Aga nad unustavad küsida: kes loob süsteemi, milles sellised juhid üldse tõusevad?

On mugav uskuda, et kõik on juhus või ühe inimese tahe.
On lihtne suunata viha nähtava vastu.

Aga pimedam mõte sosistab midagi muud:
et võim ei teki üleöö, vaid kujuneb aastakümnete jooksul — otsuste, hirmude, rahavoogude (rahatrükkijate) ja vaikimise kaudu.

See sõnum ei nõua, et sa usuksid varjatud jõude.
See kutsub sind nägema, et nähtav on vaid jäämäe pisike tipp.

Sest enne, kui sa süüdistad,
küsi endalt:

kas sa oled valmis nägema ka seda, mis ei ole mugav?

Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses, valguse teejuht

Loe lisaks:

Maailm lubaduste vangis — miks sõjad ei lõpe, institutsioonid murenevad ja rahu ei sünni

Lõputud “rahuplaanid”, mis pole kuhugi viinud; tühjad lubadused poliitikutelt, kes väidavad, et suudavad sõja lõpetada “24 tunniga”; lõputu ringmäng, kus Brüssel ei nõustu Washingtoniga, Washington ei nõustu Moskvaga, Moskva ei nõustu Kiievi tingimustega.
Selle sees seisab meedia, mis süstib lootust ja lõhub selle sama kiiresti, luues avalikkuses emotsionaalse pendli — hirmu ja valeootuse igavese rütmi.

Ukraina elanikud ütlevad seepärast üha sagedamini ajakirjanikele:

“Meid valmistatakse ette aastatepikkuseks sõjaks.”

See ei ole esimene kord ajaloos, kui suur konflikt paljastab süsteemi, mis on üles ehitatud kriisile, mitte rahule.
Rahu on inimlik eesmärk — aga poliitiline süsteem ei ole inimlik.
See on masin, mis töötab hirmu, polariseerimise, majanduslike huvide ja geopoliitiliste kalkulatsioonide toel.

Selle masina mõistmine nõuab sügavamat sukeldumist nii minevikku kui olevikku.

I. Tühjade lubaduste ajastu — kui poliitika on muutunud lubaduste tootmiseks, mitte lahenduste loomiseks

Ukraina sõda tõi ilmekalt nähtavale, et poliitilised lubadused on muutunud mitte kohustuseks, vaid kommunikatsioonivahendiks.

Trumpi “24 tunni rahuplaan” kui poliitiline artefakt

USA endine president Donald Trump kuulutas korduvalt, et suudaks sõja lõpetada ühe päevaga.
Euroopas reaktsioon kõikus ärevusest põlguseni:

• Brüsseli silmis näis plaan ohtliku lihtsustusena,
• Ida-Euroopa riigid kartsid, et “kiire rahu” tähendaks Ukraina survestamist järeleandmistele,
• Washingtoni välispoliitiline establishment nägi selles geopoliitilist riski.

Lõpptulemus: lubadus jäi vaid loosungiks.
Nii nagu kümned lubadused enne seda.

Euroopa sisemised lõhed

Euroopa Liit on korduvalt jäänud toppama omaenda sisetüli tõttu.
Näiteks külmutatud Vene varade kasutamine Ukraina toetuseks — iga kord, kui kokkulepe tundub sündimas, ütleb üks riik lõpuks “ei”.
Hiljuti Belgia; varem Ungari; homme võib olla keegi teine.

Kokkuvõttes sünnib illusioon, mitte lahendus.

Ajaloolised paralleelid tühjade lubadustega

Sarnast mustrit on nähtud varem:

• Müncheni leping (1938) – lubati rahu, tuli sõda.
• Bretton Woodsi stabiilsuse lubadus – süsteem varises 1971 ühe otsusega.
• Afganistani “rahuehitus” – 20 aastat lubadusi, riik kukkus 11 päevaga.
• 2008. aasta kriis – “pankasid ei päästeta”, kuid päästeti.

Eesti näide: Kaja Kallas: “Lugege mu huultelt, maksud ei tõuse” – maksud tõusid ja lisandusid uued maksud…..

Poliitilised lubadused ei ole reaalsus, vaid retoorilised tööriistad.

II. Miks otsused ei vii rahuni? Vastuoluline geopoliitika ja huvide risttuli

Sõda ei lõpe, sest osapooli on liiga palju — ja igaüks neist tahab midagi erinevat.

• USA näeb sõjas võimalust piirata Venemaa mõjusfääri.
• Euroopa Liit tahab säilitada ühtsust, aga ei suuda seda teha.
• Venemaa näeb sõda kui eksistentsiaalset vastasseisu.
• Ukraina võitleb ellujäämise eest.
• Hiina näeb konfliktis lääne nõrgenemise võimalust.

Sellises matemaatikas ei ole ruumi kiirele rahule.
Iga rahuplaan põrkub kellegi strateegilistele huvidele.

III. Meedia roll — millal lootus on toode ja hirm on turundusvahend

Meedia ei ole enam neutraalne uudisvahendaja, vaid emotsionaalse rütmi looja.

Lootuse vilgutamine

“Ukrainale uus rahuplaan!”
“Läbirääkimiste aken avaneb!”
“Suurriigid kaaluvad kompromissi!”

Need pealkirjad müüvad lootust.

Lootuse mahakiskumine

“Moskva lükkas ettepaneku tagasi.”
“Brüssel ei nõustu tingimustega.”
“USA kongress blokeeris abipaketi.”

Need pealkirjad loovad hirmu ja pettumust.

See on hirmumajanduse ja lootuse-majanduse tsükkel — müüakse tunnet, mitte infot.

IV. Digitaalne ajastu ja geopoliitiline nihkumine — CBDC-d, kvanttehnoloogia ja kontrollimehhanismid

21. sajandi konfliktid on kiirendanud arenguid, mis oleksid rahuajal võtnud aastakümneid.

CBDC-d (keskpankade digivaluutad)

Euroopa, USA, Hiina, Venemaa — kõik arendavad tsentraliseeritud digiraha.
Põhjendus on alati sama: turvalisus, kiirus, majanduse stabiliseerimine.

Reaalne mõju:

• anonüümsus väheneb,
• kontroll suureneb,
• finantsvabadus kitseneb.

Kvanttehnoloogia võidujooks

Sõda on ideaalne katsepolügoon:

• droonisüsteemid,
• kvantkrüptograafia,
• satelliitide luurevõrgustikud.

Need arenevad kiiremini kui avalik järelevalve suudab järgi tulla.

V. Kuidas rahvusvahelised institutsioonid kaotasid oma neutraalsuse

Kui ÜRO loodi, oli eesmärk rahu – seda nad pole suutnud tagada.
Kui NATO loodi, oli eesmärk kollektiivkaitse – kuid on saanud riikide hävitaja.
Kui Euroopa Liit loodi, oli eesmärk majanduslik stabiilsus – tulemuseks on riikide ja majanduste suveräänsuse kadumine ja kaos.

Täna:

• ÜRO on vetode pantvang,
• NATO on geopoliitiline jõukeskus,
• EL on sisemiselt lõhenenud poliitiline blokk,
• IMF ja Maailmapank on muutunud poliitilisteks mõjutusvahenditeks.

Institutsioonid ei ole enam neutraalsed.
Nad on osapooled.

VI. Kriiside majandus – kuidas uued süsteemid sünnivad kaose keskel

Kriisid on alati olnud majanduse ümberkujundamise katalüsaatorid:

• Suur Depressioon → Keynesi mudel
• Teine maailmasõda → sõjatööstuslik majandus
• 1970ndate naftakriis → petrodollar
• 2008 finantskriis → rahatrükkimine ja nullintressid
• COVID + Ukraina sõda → digitaalne majandus, tsentraliseeritud raha, tehnoloogiline kontroll

Kriis on modernse majanduse arhitekt.

VII. Miks poliitikud vajavad kriisi — ja miks kriis vajab poliitikuid

Kriis annab poliitikutele:

• erakorralised volitused,
• populaarsuse tõusu,
• ideoloogilise õigustuse,
• võimaluse vältida vastutust,
• võimaluse muuta seadusi kiiremini kui rahuajal.

Kriis vajab poliitikuid, sest:

• kriis vajab narratiivi,
• kriis vajab seaduslikku raami,
• kriis vajab mobiliseerijat.

See on vastastikune sõltuvus.
Rahu selles mudelis ei toimi.

VIII. Kuidas hirmumajandus hoiab ühiskondi kontrolli all

Hirm:

• mobiliseerib,
• halvab kriitilist mõtlemist,
• tsentraliseerib võimu,
• tekitab sõltuvust meediast,
• õigustab survevahendeid,
• tugevdab riigi kontrollimehhanisme.

Kui ühiskond elab hirmus, ei küsi ta:
“Kas see on õige?”
Vaid küsib:
“Kas see on ohutu?”

See on poliitilise võimu unistus.
Hirm on nähtamatu valuuta, mis hoiab süsteemi koos.

IX. Miks rahu ei ole poliitiline prioriteet

Rahu:

• ei anna poliitikule populaarsust,
• ei õigusta suuri kulutusi,
• ei toida relvatööstust,
• ei mobiliseeri valijaid,
• ei varja sisemisi probleeme,
• ei too meediale klikke.

Rahu nõuab kompromisse, mitte deklaratsioone.
Aeglast koostööd, mitte kiiret retoorikat.
Püsivat dialoogi, mitte eskaleeruvat narratiivi.

Sellepärast jääbki rahu lubaduseks, mitte prioriteediks.

X. Kust algab tegelik vabanemine?

Kui uurida selle maailma kõiki kihte — poliitikat, majandust, sõjamasinaid, meediat, tehnoloogiat — joonistub välja üks muster:

Süsteem ei ole üles ehitatud inimese rahu jaoks, vaid süsteemi enda rahu jaoks.

See tähendab:

• poliitiline rahu ≠ inimlik rahu
• geopoliitiline stabiilsus ≠ sisemine rahu
• sõja lõpp ≠ hirmu lõpp
• institutsioonide tugevnemine ≠ ühiskonna tervenemine

Ja ometi on just inimese sisemine rahu see, mida ükski sõjaline, poliitiline ega majanduslik süsteem ei suuda kontrollida.

Ajalugu on näidanud:

• impeeriumid tõusevad ja kukuvad,
• süsteemid vahetuvad,
• ideoloogiad muutuvad,
• tehnoloogiad arenevad,
• kriisid tulevad ja lähevad.

Aga inimene, kes on teadlik, kriitiline, rahulik ja vaba hirmust — seda inimest süsteem ei kontrolli.
Mitte kunagi.

Tõeline vabanemine ei ole poliitiline akt.
See on teadvuslik akt.

Rahu ei alga valitsusest.
Rahu algab inimesest, kes näeb läbi hirmumajanduse, võimumängude ja tühjade lubaduste ning ütleb enda sees:

“Ma ei ela enam süsteemi rütmis. Ma elan enda tõe rütmis.”

Kui piisavalt inimesi seda mõistavad, pole ühegi kriisi jaoks enam kütust —
ja siis saabub rahu, mida ükski poliitik kunagi anda ei suuda.

“Selle Maailma, 3D eluprogramm, elukorraldus on loodud inimestele õppimiseks ja siin on sõjad, hirmud, kaosed põhilised praktikad ja tööriistad – need ei kao kunagi. Igal õpilasel on võimalik vaba tahte alusel nendest õppida ja väljuda – lõpetab sõjad, hirmud ja võitlused enda sees – saavutades vabaduse, rahu ja valguse.”

Artikli koostas: Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses. Teejuht Uuele Maale.

Loe lisaks:

Ukrainasse on pumbatud sadu miljardeid ja on välja tulnud mitmed suured korruptsioonijuhtumid, kus suures ulatsuses raha on “ärandatud”.

https://www.delfi.ee/artikkel/120421020/ajastu-lopp-ukrainas-kohalikud-eksperdid-ei-valista-et-hall-kardinal-jermak-laheb-kohtu-alla

Afganistani pumbati sadu miljardeid ülesseehituseks aga riik on varemetes ja raha kadunud:

https://www.delfi.ee/artikkel/120421553/usa-pumpas-afganistani-ulesehitusse-ligi-145-miljardit-dollarit-sellest-suur-osa-raisati-tulutult-voi-kadus

Ära lase end eksitada: Trump, Putin ja poliitilise Eliidi teater ei päästa sind

See pole rahu märk.
See pole lootuse kandja.
See on kaose kiirendamise rituaal.

Maatriks vajab pidevat energiat, ja seda saavad nad inimeste lootusest ja hirmust. Kui annad tähelepanu poliitikutele, annad oma valgusest killu ära neile, kes ei tee midagi sinu hinge päästmiseks.

Maatriks variseb – hoia oma sagedus ja valgus

Mida see tähendab hingelistele?

• Ära oota päästjat – päästjat ei tule.
• Rahu ei sünni poliitikute kokkulepetest, vaid sinu südame rahust.
• Kui näed lavastust ja lubadust, siis tunne: kas see toob sulle sisemist selgust või hoopis pinget ja ootust?

Just nüüd toimub suurim proovilepanek hingelistele:
Kas sa jääd sõltuma lavastatud maailmast või astud kindlalt omaenda valgusesse?

• Kui poliitiline süsteem laguneb, jää rahulikuks. See on maatriksi varisemine, mitte sinu kokkuvarisemine.
• Kui inimesed mässavad ja karjuvad, siis tea – iga vihahetk annab jõudu nendele olenditele, kes toituvad kaosest.
• Sinu töö ei ole mässata, vaid hoida oma sagedust puhtana.

Uus Maa ei sünni riikide parlamentides, Brüsselis, Kremlis, Valges Majas ega Alaskal.
Uus Maa sünnib sinus, sinu südames, sinu valikus.

Sõnum on lihtne, aga karm:
Kui jätkad lootmist poliitikutele, oled ikka veel vanas maailmas.
Kui valid oma südame valguse, oled juba Uue Maa rajal.

Ära lase end eksitada. Ära anna oma jõudu ära. Hoia oma valgus ja Kõiksus juhatab sind.

Loe lisaks:

Putin ja Trump ei lõpeta sõdu

Lavastus, mis kordub läbi ajaloo

Kõik selle maailma poliitilised liidrid, olenemata sellest, kuidas nad välja paistavad või millist lippu lehvitavad, mängivad ühes ja samas lavastuses.
Selle lavastuse lavastajad ei ole inimesed, vaid jõud, mis tegutsevad väljaspool Maad – olendid, kes toituvad hirmu, segaduse ja konfliktide energiast.
Sõjad ei ole kõrvalprodukt – need on osa programmi keskmehhanismist.

Miks mäss toidab just neid jõude

Kui inimesed vihastuvad poliitikute peale, lähevad protestima, mässama või isegi lihtsalt sotsiaalmeedias raevutseda, siis nad arvavad, et nad võitlevad õigluse nimel.
Tegelikkuses toimub aga midagi muud – iga viha, iga hirmuimpulss, iga lootusetuse tunne on energia, mida need mitte-inimlikud olendid enda jaoks koguvad.
Mida rohkem tähelepanu ja emotsioone anda poliitikale ja sõdadele, seda võimsamaks nende energiamasin muutub.

Kuidas tsükkel lõpeb

See tsükkel ei katke ühegi rahulepingu ega valimislubadusega.
See katkeb siis, kui sina ja teised valgusolendid lõpetavad oma energia panustamise sellesse mängu.
See tähendab:

• Ära otsi päästjat poliitikute seast.
• Lõpeta oma tähelepanu ja viha suunamine nende peale.
• Eemalda oma energia konfliktidest ja pööra see iseenda ja oma kogukonna loomisse.

Uus tee – elu südame ja Kõiksusega

Ainuke tõeline väljapääs on hakata elama oma elu kooskõlas südame ja Kõiksuse vooga, sõltumata sellest, mida poliitiline maailm teeb või ei tee.
See ei ole passiivsus – see on teadlik otsus mitte mängida nende reeglite järgi.
Kui piisavalt inimesi loobub hirmu ja viha andmisest süsteemile, kukub selle alus kokku.

“Sõda lõpeb siis, kui sa lõpetad selle enda sees. Siis ei ole sul enam energiat anda nendele, kes sellest elavad.” – Sh’Elon

“Kes valib rahu iseendas, see on juba astunud välja sellest programmist. Sinu valik on ainus relv, mida nad kardavad.” – Zaa`Hul

Loe lisaks:

Fonte.News uudiste lugemise kuupakett

10€

Sulle on kõik uudised avatud ja toetad samas ka selle maailma inimeste kollektiivteadvuse avardamist ja Uue Maa loomist.
See rahaline panus on väiksem kui kohvikus tass kohvi ja pirukas, kuid tulemus on hindamatu väärtusega. Tule ja toeta kollektiivteadvuse parandamist ja Uue Maa loomist!

• Kõik artiklid avatud
• Väärt info otse allikast
• Toetad Uue Maa loomist
• Aitad lahustada hirme ja kurjust

Fonte.News uudiste lugemise kuupakett

10€

Sulle on kõik uudised avatud ja toetad samas ka selle maailma inimeste kollektiivteadvuse avardamist ja Uue Maa loomist.
See rahaline panus on väiksem kui kohvikus tass kohvi ja pirukas, kuid tulemus on hindamatu väärtusega. Tule ja toeta kollektiivteadvuse parandamist ja Uue Maa loomist!

• Kõik artiklid avatud
• Väärt info otse allikast
• Toetad Uue Maa loomist
• Aitad lahustada hirme ja kurjust

Fonte.News uudiste lugemise kuupakett

10€

Sulle on kõik uudised avatud ja toetad samas ka selle maailma inimeste kollektiivteadvuse avardamist ja Uue Maa loomist.
See rahaline panus on väiksem kui kohvikus tass kohvi ja pirukas, kuid tulemus on hindamatu väärtusega. Tule ja toeta kollektiivteadvuse parandamist ja Uue Maa loomist!

• Kõik artiklid avatud
• Väärt info otse allikast
• Toetad Uue Maa loomist
• Aitad lahustada hirme ja kurjust

err.ee

Kohtumise tulemused ja esindajate avaldused

Pärast ligi neli tundi kestnud läbirääkimisi teatasid osapooled, et moodustatakse kõrgetasemelised töörühmad, mis hakkavad töötama konflikti lõpetamise nimel. USA välisministeeriumi kõneisik Tammy Bruce rõhutas, et eesmärk on saavutada “kestev, jätkusuutlik ja kõigile osapooltele vastuvõetav” lahendus. Venemaa presidendi abi Juri Ušakov kinnitas, et arutati ka võimaliku Trumpi ja Putini tippkohtumise korraldamist, kuid konkreetset kuupäeva ei määratud.

err.ee

Ukraina ja Euroopa reaktsioonid

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi väljendas rahulolematust, et tema riik jäeti läbirääkimistest kõrvale, ning rõhutas, et Ukraina ei aktsepteeri ühtegi kokkulepet, mis on tehtud ilma nende osaluseta. Zelenskõi sõnul ei ole pelgalt relvarahu piisav ning Ukraina ei nõustu ühegi kokkuleppega, mis ohustab riigi pikaajalist suveräänsust.

ohtuleht.ee

Euroopa liidrid väljendasid muret USA ja Venemaa kahepoolsete läbirääkimiste üle, mis toimusid ilma Euroopa osaluseta. Prantsusmaa president Emmanuel Macron kutsus kokku erakorralise tippkohtumise, et arutada Euroopa julgeolekut ja Ukraina olukorda, rõhutades vajadust ühtse Euroopa seisukoha järele. Poola president Andrzej Duda rõhutas USA osaluse olulisust Ida-Euroopa julgeolekus, samas kui Taani peaminister Mette Frederiksen hoiatas geopoliitilise olukorra halvenemise eest, mis võib olla hullem kui külma sõja ajal.

theguardian.com

Tuleviku väljakutsed ja ohud

Kuigi USA ja Venemaa vahelised läbirääkimised võivad tähendada edasiminekut diplomaatilises protsessis, tekitab Ukraina ja Euroopa Liidu kaasamise puudumine muret võimalike kokkulepete legitiimsuse ja kestvuse osas. Ukraina jätkuv kõrvale jätmine võib süvendada usaldamatust ning raskendada rahu saavutamist.

Lisaks näitavad USA ja liitlaste luureandmed, et Venemaa president Vladimir Putin soovib endiselt kontrollida kogu Ukrainat, mis seab kahtluse alla tema valmisoleku tõeliseks rahulepinguks.

eestinen.fi

Euroopa Liidu jaoks on oluline säilitada ühtsus ja kindlustada oma julgeolek, eriti olukorras, kus USA võib võtta iseseisvama rolli läbirääkimistes Venemaaga. Euroopa riikide omavaheline koostöö ja ühine strateegia on võtmetähtsusega, et tagada piirkonna stabiilsus ja vältida võimalikku geopoliitilist ebastabiilsust.

Kokkuvõttes on USA ja Venemaa läbirääkimised oluline samm diplomaatilises protsessis, kuid ilma Ukraina ja Euroopa aktiivse osaluseta võivad need jõupingutused osutuda ebapiisavaks püsiva ja õiglaselt toimiva rahu saavutamiseks piirkonnas.

Toimetas Veiko Huuse

Loe lisaks:

Mis saab edasi pärast seda, kui Putin ja Trump leppisid kokku rahukõneluste alustamises?

12. veebruar 2025 läheb ajalukku kui päev, mil NATO-Vene vahendussõda Ukrainas ametlikult lõppes. Kaitseminister Pete Hegseth alustas kõike sellega , et kuulutas : Ukraina ei ühine NATOga; USA ei usu, et Ukraina suudab taastada oma 2014. aasta eelsed piirid; USA ei läheta vägesid konfliktipiirkonda; USA soovib, et eurooplased võtaksid seal hoopis rahuvalvekohustusi; kuid USA ei laienda artikli 5 tagatisi ELi vägedele seal.

Sellele järgnesid Trump ja Putin esimest korda pärast seda, kui esimene naasis ametisse. Nad leppisid kokku alustama viivitamatult rahuläbirääkimisi, millele järgnes Trump helistamine Zelenskyle, et teda sellest teavitada ja sundida temalt tõenäoliselt järeleandmisi, mida ta Putinile arvatavasti lubas. Trump tegi ka ettepaneku , et kohtub Putiniga peagi Saudi Araabias ja et igaüks neist võiks seejärel rahuprotsessi raames üksteise riike külastada. Siin on mõned taustteave laiema konteksti kohta:

* 3. jaanuar: ” Loomeenergeetika diplomaatia võib panna aluse suurele Vene-Ameerika kokkuleppele “

* 17. jaanuar: ” Mitte-Lääne rahuvalvajate kontrolli all oleva demilitariseeritud Trans-Dnepri piirkonna eelised “

* 3. veebruar: ” Territoriaalsed järeleandmised võivad eelneda relvarahule, mis viib Ukraina uute valimisteni “

* 4. veebruar: ” Trumpi huvi Ukraina haruldaste muldmetallide vastu võib Zelenskile tagasi anda “

* 7. veebruar: ” Trumpi erisaadik valgustas oma bossi Ukraina rahuplaani “

Esimene loovenergia diplomaatia analüüs sisaldab kummalegi poolele tosinat pakutud kompromissi, mis võiksid aidata nende kõnelusi edasi viia. Tegelikult on see, et USA ei laienda artikli 5 tagatisi ELi vägedele Ukrainas, nüüd Hegsethi poliitika, nii et on võimalik, et mõned teised võivad järgida. Lisaks märkis Trump just Zelensky ebapopulaarseks muutumise kohta , mis viitab sellele, et ta kavandab “järkjärgulist juhtimise üleminekut” uute valimiste kaudu, mida ka selles kirjatükis välja pakuti.

Jääb näha, milline neist teistest ettepanekutest võib peagi saada USA poliitikaks, sama kehtib ka nende kohta, mida Venemaa võib rakendada, näiteks nõustuda piiratud sõjaliste piirangutega tema poolel DMZ-st, mis luuakse tõenäoliselt näiteks selle protsessi lõpuks. Järgnevalt on toodud viis peamist küsimust, mis kujundavad Venemaa-USA rahukõnelusi Ukraina üle nende juhtide, diplomaatide ja nende ekspertide vahel, keda võidakse kutsuda sellel osalema täiendavate Track II kõneluste kaudu:

———–

* Territoriaalsed parameetrid

Kõige kiirem probleem, mis tuleb lahendada, on see, kuhu langeb uus Vene-Ukraina piir. Hegsethi väide Ukraina suutmatuse kohta taastada oma 2014. aasta eelset piiri viitab sellele, et Trump võib sundida Zelenskit taanduma vähemalt kogu Donbassist, mis on nende konflikti territoriaalse mõõtme keskmes, kuigi on võimalik, et tema väed võivad taanduda kuni Zaporožje linnani. Praegu on ebatõenäoline, et Venemaa laseb seda linna ja Dneprist läänes asuvate uute piirkondade osi kontrollida.

Selle põhjuseks on asjaolu, et Trump ei pruugi tahta võtta ette seda, mis järgneks sellele, et Venemaale antakse üle 700 000 elanikuga linn, mille elanikud ei osalenud 2022. aasta septembri referendumil. Sama kehtib ka jõest läänes asuvate Venemaa uute piirkondade osade kohta. Selle asemel võib ta teha ettepaneku korraldada ÜRO järelevalve all toimuv rahvahääletus millalgi pärast lahingute külmumist, et lahendada nende territoriaalvaidluse see aspekt, võimaldades samal ajal Venemaal jätkata ametlikult nendele aladele pretensioonide esitamist. See võib olla piisavalt pragmaatiline, et Putin nõustuks.

* DMZ tingimused ja rahuvalvaja rollid

Järgmine probleem, mida pärast ülaltoodut käsitleda, on DMZ tingimused nende vahepealsel piiril ja rahuvalvajate roll, kes seejärel tõenäoliselt sinna seda jälgima läheksid. Hegsethi avaldus, et USA ei laienda sealsetele ELi vägedele artikli 5 tagatisi, võib takistada neid mängimast olulist rolli , mille Venemaa peaks igal juhul ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga volitama alalise esindaja Vassili Nebenzia kohta, vastasel juhul on nad seaduslikud sihtmärgid . Mitte-läänelikud on seega palju meeldivamad.

Nagu selgub, on valdav enamus ÜRO rahuvalvajatest pärit mitte-lääneriikidest, nii et nad võiksid Nebenzia ettepanekul sinna paigutada ÜRO Julgeolekunõukogu mandaadi alusel ja võib-olla isegi viia Lääne rahuvalvajate täieliku väljaarvamiseni, kui lepitakse kokku, et ükski missioonile ei panusta. Selle resolutsiooni vastuvõtmiseks peavad nende tingimused olema vastuvõetavad nii Venemaale kui ka USA-le, seega pole täpselt selge, mida nad saavad teha või mitte teha, kuid see läheb otse järgmisesse väljaandesse.

* Demilitariseerimine ja denatsifitseerimine

Venemaa erioperatsiooni kaks peamist eesmärki on Ukraina demilitariseerimine ja denatsifitseerimine, mida ta algselt üritas teha Ukrainat sõjalise sundimise teel 2022. aasta kevadise rahulepingu eelnõus sätestatud tingimuste kohaselt , kuigi see ei õnnestunud Ühendkuningriigi ja Poola tõttu . On ebareaalne ette kujutada, et Trump nõustub laskma Venemaal selle rakendamiseks oma relvajõude paigutada kogu Ukraina territooriumile, nii et seda saab saavutada ainult sarnaste diplomaatiliste vahenditega, mis hõlmavad Kiievi nõusolekut.

Selles peitub võimalik roll, mida ÜRO rahuvalvajad võivad täita Ukraina demilitariseerimise ja denatsifitseerimise osas lõpuks kokkulepitud asjade jälgimisel ja jõustamisel. See võib toimuda kahtlustatavate ebaseaduslike relvakohtade ja kogu Ukraina piiriülese liikluse (sealhulgas sadamates) kontrollimise vormis, samal ajal kui tal on õigus nõuda vajaduse korral muudatusi oma meedias ja koolide õppekavades. See on ainus viis tagada, et Ukraina jääb pärast konflikti lõppu demilitariseeritud ja denatsifitseerituks.

* Sanktsioonide leevendamine

Venemaa on korduvalt nõudnud kõigi lääneriikide sanktsioonide tühistamist, kuid võib väita, et “tehinguisand” Trump ei oleks kunagi nõus seda kõike korraga tegema, vaid eelistab koostada sanktsioonide järkjärgulise leevendamise kava, et saada tasu Venemaa poolt relvarahu, vaherahu või rahulepingu järgimise eest. See võiks toimuda loovenergia diplomaatia analüüsis pakutu kujul, mille kohaselt võiks osa Venemaa eksporti ELi esimeses etapis usaldust suurendava meetmena taasalustada.

Kuigi Venemaa eelistaks, et need kõik viivitamatult tühistataks, võivad tema poliitikakujundajad järeldada, et parem on nõustuda etapiviisilise plaaniga, kui see on kõik, mida Trumpil on mugav pakkuda, mitte midagi. Siiski teeks ta hea tahte, kui kaotaks sanktsioonid Venemaa naftaekspordile ka meritsi, kuna see võib veenda neid poliitikakujundajaid, et ta kavatseb Venemaale avaldatava surve leevendamist tõsiselt võtta. See omakorda muudaks Putinil lihtsamaks kodus järkjärgulise sanktsioonide leevendamise kompromissi müümise.

* Uus turvaarhitektuur

Venemaa kavandas 2021. aasta detsembris USA ja NATO-ga sõlmitavate vastastikuste lepingute kaudu uue Euroopa julgeolekuarhitektuuri loomist vastavalt julgeolekugarantiinõuetele, mida ta toona nendega jagas. Need olid tagantjärele mõeldud nende julgeolekudilemma diplomaatiliseks lahendamiseks, mille juured on NATO jätkuvas idasuunalises laienemises pärast Vana külma sõda ja eriti selle salajasest laienemisest Ukrainasse, mitte Putini omal ajal salaja kavandatud erioperatsiooni asemel, kui see ebaõnnestub.

Sellest ajast alates on nii palju muutunud, et eraldi laiaulatuslikud kõnelused peavad algama kohe pärast seda, kui Ukraina küsimuses saavutatakse kokkulepe. Uute teemade hulka kuuluvad NATO idaosa sõjaline ülesehitamine, Soome ja Rootsi uued liikmesused, Venemaa hüperhelikiirusega oreshnikud , nende paigutamine Valgevenesse , Venemaa tuumarelvade paigutamine ka sinna , järgmisel aastal aeguva uue STARTi tulevik ja uus võidurelvastumine kosmoses jt. Uue turvaarhitektuuri kokkuleppimine stabiliseerib seega maailma.

———–

Nagu näha, on edasine tee väga raske tundlike küsimuste tõttu, mida Venemaa ja USA peavad lahendama, kuid nende juhid on näidanud, et neil on tahe pidada läbirääkimisi heas usus. Tõenäoliselt ei saavuta kumbki pool oma maksimaalseid eesmärke, kuid diplomaatia on võimalike asjade kunst, nii et kumbki annab endast parima, et olusid arvestades saavutada selles osas nii palju kui võimalik. Parim stsenaarium on õiglane ja kestev rahu, mis tõesti lahendab selle konflikti keskmes olevad algpõhjused.

Autor Andrew Korybko

Räägitakse demokraatiast aga mõeldakse Kaose Impeeriumist

Poliitikud ja rahvas räägib demokraatiast aga tegelikult, poliitikud mõtlevad “kuidas säilitada kaos ja hirm”, ja rahvas ei saa tegelikult aru “mis on demokraatia” ja nõuavad – tegelikult nad elavadki demokraatias, nad ei saa mitte millestki aru – poliitikud teavad seda.

Mis on demokraatia?

Demo – lühend deemon; kraatia – tähendab kord. Deemon ehk Saatan toitub suures kaoses tekkinud hirmu energiast ja hirmu saab hoida kontrolli all, kui rahvas on hirmunud ja kontrollitav. Demokraatia on tegelikult Kaose Impeeriumi kord.

Kaose impeerium on järeleandmatu. Õigusaktid, destabiliseerimised, sanktsioonid, inimröövid, värvilised revolutsioonid, kliimapettus, mittebinaarsus, valelipud, sõjad, annekteerimised, BRICS, CBDC,….

Alljärgneva Artikli allikas, autor: Pepe Escobar, zerohedge.com

Toimetaja märkus: “Alloleva artikli on tõlkinud AI ehk tehisintellekt. Tekstis võib esineda loogilisi ja grammatilisi vigu. Analüüsivõimega ja avatud mõtlemisega lugeja saab artikli mõttest aru ka siis kui kõik sõnad oleks kokku kirjutatud ja suudab näha sõnumi mõtet. Palun vabandust, kui kellegil kraabib silma, kui ta leiab kirjavigu ja tõlkes tekkinud loogika vigu ning selletõttu ta ei saa artikli sõnumist aru.”

Hindamatu prof Michael Hudson lõi “kaose” USA ametlikuks poliitikaks. See on kahepoolne – ja see läbib kõiki Deep State’i silohoidlaid.

Pikaajalise strateegilise visiooni puudumisel ja keset järkjärgulist impeeriumi väljatõrjumist Euraasiast ei jää Hegemonil muud üle, kui vallandada kaos Lääne-Aasiast Euroopasse ja osadesse Ladina-Ameerikasse – kooskõlastatud katse jagada ja valitseda BRICS-e ning nurjata. nende kollektiivne tõuge, mis kinnitab suveräänsust ja rahvuslike huvide ülimuslikkust.

US Think Tank oli juba poolteist aastat tagasi levitanud  swing states mõistet.  Mitte kihelkondlik Ameerika valimisversioon, vaid selle ülevõtmine geopoliitikasse.

Kõik kuus kandidaati olid sel ajal BRICSi liikmed (Brasiilia, India, Lõuna-Aafrika Vabariik) või potentsiaalsed BRICSi liikmed või partnerid (Indoneesia, Saudi Araabia, Turkiye).

“Swing states” kood oli eksimatu: kõik need on destabiliseerimise sihtmärgid – kui sa ei pea kinni “reeglipõhisest rahvusvahelisest korrast”, siis sa kukud alla.

Saudi Araabia, kes on ettevaatlik oma Londoni ja New Yorgi finantsturgudele pargitud rikkuse suhtes, maandab endiselt oma panuseid ettevaatlikult: teoreetiliselt on Riyadh BRICSi liige, kuid praktikas mitte. Turkiye on kutsutud partneriks (ametlikku vastust veel pole).

Ja siis on Kagu-Aasia jõuallikas Indoneesia, mis võeti just sel nädalal täisliikmeks – Brasiilia BRICS-riikide eesistumise ajal. Nimetage seda BRIIICS: geopoliitiliste tektooniliste plaatide seismilise ümberkalibreerimise domineeriv vektor, mis peab ümber kujundama kaubandust, rahandust ja juhtimist.

BRIIICS ja valitud partnerid konfigureerivad tohutut võrgustikku, mille eesmärk on mängureeglid ümber kirjutada: praegu on 10 täisliiget ja 8 täispartnerit, ning see moodustab ostujõu pariteeti järgi 41,4% ülemaailmsest SKTst ja ligikaudu poole maailma rahvastikust. Selle vastu seisab Kaose Impeerium, Kaose Impeeriumis endas – kokku teeb see täieliku Kaose.

Kujutage ette Hiina-India-Venemaa-Iraani-Indoneesiat-Lõuna-Aafrikat-Brasiiliat-Egiptust-Saudi Araabiat tärkava mitmesõlmelise maailma mandriteüleste pärlitena – tohutud populatsioonid; tohutud loodusvarad ja tööstuslik jõud; lugematuid arenguvõimalusi.

Kaose impeeriumi valitseval eliidil pole sellele kasvavale geopoliitilisele jõujaamale midagi pakkuda – koos oma arengupangaga (see nõuab palju tööd); täielik kohustus arendada ja katsetada alternatiivseid maksesüsteeme; ja laialivalguv mandritevaheline kaubandusliit, mis kaldus  USA dollarist järk-järgult kõrvale hiilima .

Selle asemel, et töötada diplomaatia, dialoogi ja koostöö kallal, kaose impeerium – ja vasalliseeritud kollektiivne Lääs – „pakuvad” midagi globaalsele enamusele: oma täielikku toetust etnilise puhastuse genotsiidile ja täielikku toetust ülikonnale – siduda endises suveräänses araabia riigis võimu haarav “mõõdukate” päid raiuva terrorirühmitusega.

Tere tulemast Terror and Genocide R Us’i.

Kui kahtlete, lisage kõik

Eelmise aasta oktoobris Kaasanis toimunud tippkohtumisel  saavutatud saavutusi edasi arendades  rakendab BRICS põhiliselt Sun Tzu strateegiat. Pettus. Ei mingeid suuri kuulutusi. Ja mitte mingeid otseseid ohte Kaose impeeriumile, välja arvatud selge keskendumine IMFi ja Maailmapanga haardest vabanemisele – nagu näiteks kohalike valuutadega kauplemise suurendamine.

BRICS-i ajam liigutab aeglaselt, kuid kindlalt juba teisi mitmepoolseid nuppe malelaual, Shanghai Koostööorganisatsioonilt (SCO)  ASEANile.

Parimad BRICS-riigid, Hiina keskendub kolmikule: tehnoloogiasõda USA vastu; suurendada oma osa ülemaailmses kaubanduses; ning Belt and Road Initiative’i (BRI) projektide ümberkalibreerimine. Mitmes aspektis on BRI Hiina BRICS-i lähenemise keskne osa.

Pekingi fookus hõlmab turge üle kogu globaalse lõunaosa, BRICS-i, ASEANi vabakaubanduslepinguid ja APEC-i (kaubanduse ja investeeringute võti Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas). APEC on BRI-ga tihedalt seotud. President Xi keskendumise kogu Euraasia turu loomisele ja tugevdamisele kujundas esmakordselt 2013. aastal käivitatud BRI.

Samal ajal on välisminister Wang Yi alates 2022. aastast pidevalt laiendanud Xi üleskutset luua Lähis-Idas uus julgeolekuarhitektuur .

Hiina jaoks tähendab see klassikalist jõudude tasakaalu: Iraan on väga tugev tugisammas, mis teeb Hiinaga koostööd Lääne-Aasias, et USA-le vastu seista. 2021. aastal allkirjastasid Hiina ja Iraan olulise 25-aastase majanduskoostöö kavandi.

Siis on energiat. Ligikaudu 50% Hiina toornafta impordist pärineb Lääne-Aasiast. Hiina nafta- ja gaasitarnijad on väga mitmekesised: Saudi Araabia, Iraak, AÜE, Omaan, Kuveit, Katar ja Iraan (läbi Malaisia).

Paralleelselt ei teki Pekingil probleeme QUADi ja AUKUSe väiksemate häiringutena hoidmisega. NATO suundumine Aasia poole pole võimalik: Hiina ehitab kiiresti välja kompleksse piirkonna keelamise strateegia.

Aafrikas jätkab Saheli riikide liit laienemist – ja Prantsusmaa kui neokolonialistlik jõud on tühistatud. Ülejäänud Aafrikas algab uus dekoloniseeriv vastupanu alles nüüd.

Ladina-Ameerika toob aga kaasa suuri probleeme. Trump 2.0 all olev kaose impeerium võib minna üle täieliku Monroe doktriini – lisaks Kanada, Gröönimaa, Panama kanali ja muude pahaaimamatute laiuskraadide annekteerimise deliiriumile. Üldiselt on see “tagahoovi” valitud sõlmedele raske sõit – kui mitte arvestada laastatud neokolooniat Argentinat.

USA kaotuse juhtimine Venemaa vastu

Euroopa kollektiivne enesetapp jõuab paroksüsmini – sotsiaalse, tööstusliku ja kultuurilise mudeli täielikust korrosioonist välja.

Haiguste kataloogis on Brüsselis taaskäivitunud dementsus; pole enam odavat energiat; kiirendatud deindustrialiseerimine; majandused vabalanguses; tasumata võlg – avalik ja eravõlg; ja viimaseks, kuid mitte vähemtähtsaks, NATOstani niinimetatud demokraatias NATO-ELi “juhtkonna” absoluutne põlgus keskmise Euroopa kodaniku/maksumaksja suhtes, kui on vaja  sundida suuri kärpeid sotsiaalteenustele,  et suurendada relvastust.

Trump 2.0 üsna tõenäoline kaubandussõda EL-i vastu ainult kiirendab Euroopa majanduse kokkuvarisemist.

Võtke Prantsusmaa, juba kohutavas segaduses. Prantsusmaa võlakirjade vahe on praegu Kreeka 2012. aasta tasemel, mis ületab Saksamaa võlakirju. Üle 50% 2,5 triljoni euro suurusest Prantsusmaa riigivõlakirjade turust kuulub ülemaailmsetele raisakotkastele ja kuumale rahale. Ei ole ühtegi Mario Draghit, kellel on EKP basuuka, et päästa eurot uuest eksistentsiaalsest kriisist. Ja Le Petit Roi on lihtsalt labane pardivang, keda vihkavad isegi Pariisi rennirotid.

Ajaloolane, antropoloog ja demograaf Emmanuel Todd, murrangulise  La Défaite de L’Occidenti autor  ( siin on esimene ingliskeelne arvustus  ) on üks väheseid prantsuse intellektuaale, kes mõistab uusi mängureegleid.

Todd osutab jahmatavas  intervjuus  Prantsuse kõrgkodanluse privilegeeritud hääletorule Trumpi võidukaks pidamise absurdsusele “keset räbaldunud majandust”; ja lisaks sellele, kui “USA kaotab Venemaa vastu sõja ülemaailmses mastaabis”.

Nii, et keset kogu kära “Trumpi kui maagilise indiviidi hüperjõu kohta” on Todd tulnud välja vapustava ja kristallselge sõnastusega: “Trumpi ülesanne on juhtida USA lüüasaamist Venemaa vastu.”

Süüria kui Liibüa 2.0

Noh, me kõik popkultuuri narkarid teame, et USA jätkab “võitmist” – Hollywoodi viisil; pigem Maailma Maadlusliidu (WWF) viisil. Kindel on see, et olenemata sellest, millised Trump 2.0 raketid Euroopa ja Aasia vastastes kaubandussõdades välja lasta, sunnitakse Kaose impeeriumi nurka surutud õigustatud eliiti ülemaailmsele enamusele tohutut kahju tekitama.

Võit Süürias on viinud nad purjuspäi – ja mõtteviis “tõelised mehed lähevad Teherani” on kättemaksuga tagasi (Iraan, mitte juhuslikult, on BRICSi tippliige).

Kõik tingimused on täidetud, et Süüriast saaks Liibüa 2.0. Ometi pole see „Maja võidab alati“ juhtum – ennekõike sellepärast, et „maja“ pole olemas. Naaberriigis Liibanonis on Hizbollah juba ümber korraldatud. Jääb väljavaade, et pärast ümberrühmitamist ja strateegiate ümberkujundamist ühinevad Hizbollah, Ansarullah Jeemenis, uus Süüria opositsioon ja IRGC Iraanis erinevas koosseisus ja uuendavad tõelist lahingut Eretz Israeli vastu.

Keegi ei tea, mille üle valitseb ülikonnas ja lipsus salafi-džihaadi Ahmad Al-Sharaa, varem Abu Mohammad Al-Jolani. Erineval määral ei usalda kollektiivne Lääs, Pärsia lahe monarhiad ja Iisrael teda kunagi ja peavad teda ühekordseks kasutamiseks. Ta on lihtsalt ajutine kasulik pai.

Al-Jolani oli ISISe Niinive emiir; Jabhat Al-Nusra emiir; ja Al-Qaeda peaemiir Levandis. Ta personifitseerib ainuisikuliselt kogu lääne toodetud propagandat “terrorist”. Tema järgijad on juba raevukad, et ta pole Süüriast hetkega islami emiraadiks muutnud.

Kui ta ei anna võimu 2025. aastal – ja mitte nelja aasta pärast – vastvalitud parlamendile, valitsusele ja presidendile, unustage Süüria suhtes tühistatavad sanktsioonid.

Kaose impeerium – Tel Avivist rääkimata – tahab tegelikult Süüriat püsivas kaoses; kindlasti mitte stabiilne esinduslik valitsus, mis võitleks nende nafta, gaasi ja nisu varguse vastu.

Siis on ees ootamas laupkokkupõrge Eretz Israeli ja Turkiye neo-osmanismi vahel. Türgi projekt Süüria kontrollimiseks on parimal juhul kõikuv. Kaose impeerium ei loobu kurdidest; Türgi välisministeerium keerutab juba “sõjalise operatsiooni” võimalust. Paralleelselt ei hakka Araabia raha Süüria ülesehitamiseks liikuma, kui Damaskus ei ole täielikult Pärsia lahe monarhiate pärusmaa.

Kõik on seotud võla ja tööstusliku tootmisega

Muidugi on BRICS-riike lõhestavad tõsised sisemised vastuolud, mida Kaose impeerium halastamatult ära kasutab. Alustades sellest, et Iraan, AÜE, Egiptus ja Saudi Araabia (kui saudid kohtumistele ilmuvad) püüdlevad ühes lauas konsensuse saavutamise nimel.

Lisage sellele Brasiilia võimsa BRICS-i vastase lobisisesed vastuolud isegi välisministeeriumis, peegeldades Iraani sisetüli paadunud  Vastupanutelje  toetajate ja atlantidele kalduva rahvahulga vahel.

Institutsionaalsel tasandil on kõige olulisem see, et Hiina-Venemaa kõrgeimas BRICS-i sfääris ja ka kogu pehme jõu sfääris rõhutaksid jätkuvalt võrdsust, harmooniat ja keskendumist inimarengule kui olulistele poliitilis-majanduslikele väärtustele – globaalse enamusega täiesti sünkroonis.

See, mis ei muutu isegi kaose impeeriumi lakkamatu surve all, on BRICSi püüdlus ehitada paralleelne, tõeliselt demokraatlik rahvusvaheliste suhete süsteem. See ei tähenda NATO-le BRICS-partneri loomist; isegi SCO töötab lahtise liiduna. Pärast Ameerika vältimatut lüüasaamist Ukrainas laguneb NATO varem või hiljem – kõrvuti oma poliitilis-propaganda haru EL-iga.

Prof Michael Hudson on taas  tabanud naelapea pihta (kollektiiv)  . Asja tuum on välisvõlg: “BRICS-i riigid ei saa kuidagi kasvada ja samal ajal tasuda välisvõlgu, millega nad on viimased 100 aastat ja eriti alates 1945. aastast põdenud.”

Neid dollarivõlakirju hoiab kompradorite/oligarhiline eliit, “kes ei taha hoida oma valuutat, sest globaalsed lõunamaa riigid ja nende oligarhiad mõistavad, et võlgu ei saa maksta”. Nii et “BRICS-i riigid peavad kasvamiseks oma võlad alla kirjutama” ja lahendama oma huvide ja rahvuslike huvide vastuolu.

Prof Hudson on kindlalt veendunud, et “koduparasiitidega tuleb tegeleda”, et BRICS-riigid saaksid “püstitada uue rahvusvahelise kaubandus- ja finantsstruktuuri”. Kaose impeerium loomulikult “liitub kohalike parasiitidega”, et õhutada – mis muud – kaost, režiimimuutusi ja terrorit.

Nii palju kui BRICS-riikidel on vaja kooskõlastatud majandusfilosoofia väljatöötamiseks – oletame, et järgmise nelja aasta jooksul realistlikult –, on geoökonoomiline kiri juba seinal. Alates aastatuhande algusest on USA tööstustoodang kasvanud vaid 10%; ja alates 2019. aastast sõna otseses mõttes 0%.

Võrdluseks, alates 2000. aastast on Hiina tööstustoodang kasvanud peaaegu 1000%; India oma üle 320%; ja Venemaa oma üle 200%.

Arenenud NATOstan pole Covid 2019 eelsest ajast peale kasvanud. Lääne-Euroopa saavutas haripunkti aastatel 2007–2008 – Saksamaa aga 2017. aastal. Itaaliast on väga kahju: tööstustoodang on tegelikult  vähenenud  (kaldkirjas minu oma) alates 2000. aastast 25%.

Lisage siia, et Kaose impeerium on Venemaaga võrreldes absoluutselt mittekonkurentsivõimeline relvatootmises ja ausalt öeldes ülehelivõimeline, kui rääkida hüperhelitehnikast ja raketitõrjest.

BRICS+ ja globaalse enamuse teostatav tegevuskava kontrollimatu kaose imperiaalse “strateegia” vastu võitlemiseks oleks integratsiooni kiirendamine kõigis valdkondades; rakendada Sun Tzu, et suurendada Trumpi 2.0 käikude tagasilöögikoefitsienti; ja sundida Deep State’i silosid tegema järjestikuseid valesid otsuseid.

Kaose impeeriumist ainus väljapääs on Rahva Võimu kehtestamine.

Loe lisaks: