The Culinary Experience of Food and the Experience of the Cell

Below, I’ll explain in simple terms, without beating about the bush, what a “culinary food experience” and a “cell experience” are.

We live in an age where there is more food than ever before — yet, paradoxically, more people are suffering from fatigue, obesity, stress, and diabetes; people are losing their teeth and suffering from a host of chronic health problems.

How can that be?

The answer lies in two completely different experiences:

• A culinary experience — it’s something that immediately appeals to your taste buds: crunchy, sweet, soft, salty, quick.
• The cellular experience — this is what speaks to the body later on: a clearer mind, a calmer, more controlled appetite, better recovery, more stable energy levels, a healthy body, no chronic health problems, no issues with being overweight, clear thinking, and lasting youthfulness.

“Does food control you, or do you control food?”

The Trap of Ultra-Processed Foods

Many ultra-processed foods are made to give you the strongest experience with the smallest effort. They may be very tasty and convenient, but they are often high in calories and full of added sugar, chemical additives (colourings, preservatives, bleaching agents, nanomaterials, plastic packaging, ‘unknown’ E substances, substances ‘accidentally’ omitted from the label, etc.) or fat (rapeseed and seed oils), whilst fibre and micronutrients are scarce or entirely absent.

It is this kind of eating pattern, rather than any single ‘bad’ ingredient, that is the problem for many people.

The Culinary Experience of Food — Instant Payoff

A culinary experience is that moment when:

• Something is sweet; flavours and aromas enriched with artificial flavourings
• Crunchy, greasy
• The brain gets a dopamine rush
• ‘Appetising’ product images, packaging, and ‘messages’
• You feel a sense of satisfaction… for a moment

For example:

• White sugar
• Pastries and wheat products
• Alcohol
• Ultra-processed snacks
• Taste-optimized “ready meals”
• Rapeseed oil and other seed oils

These are designed for maximum enjoyment, not for maximum cellular nourishment. They are bad because they exist to generate profits for the pharmaceutical industry, not to keep people healthy.

“Are you eating for the taste, or feeding your cells?”

The Cellular Experience — Real Food

The cellular experience is not as “loud”. It does not “explode with flavour”. But it does something else:

• It gives the body its necessary building blocks
• Stabilises energy levels
• Reduces uncontrollable cravings
• Does not cause insulin resistance
• Keeps hormones in balance
• Healthy cells — healthy body

For example:

• Eggs
• Meat and fish
• Vegetables
• Berries
• Nuts
• Quality fats (for example, coconut or olive oil, butter, beef fat, pork fat, seal fat, mutton fat)
• Pure, unprocessed, natural sea salt
• Natural and healthy sweeteners: Stevia and Monk Fruit

This is the food that makes up the body and nourishes the cells.

“Does what you eat build you up or wear you down?”

Why Are People Overeating?

Here is an important idea that biohackers also emphasise:

“The body is not looking for calories. It’s looking for nutrients.”

If you eat food that contains:

• Lacks minerals
• Lacks vitamins
• Lacks sufficient protein
• Lacks fresh food

…then the body does not receive the signal that it has been ‘fed’.

And the result: you eat again, and again, and again… (cellular) hunger deepens — resulting in a stressed and inflamed body.

“Every bite is either building or breaking down.”

KETO and Carnivore — Why People Choose Them

Many people end up following a keto or carnivore diet not because of ideology, but through personal experience.

• In the case of KETO:
  • Carbohydrate intake decreases
  • Blood sugar levels fluctuate less
  • Feelings of hunger decrease
  • Removes almost all ‘contaminants’
  • Focuses on natural food
• Carnivore:
  • For some, this means simplicity
  • Clarity
  • Less decisions

“Is your food information or an illusion?”

Sugar — Do People ‘Need’ It?

Human hormones crave — and need — a sweet ‘signal’. People do not biologically need white sugar.

But people crave the experience of a sweet taste. And this is where our sweet ‘friends’ straight from nature come into play:

• Monk fruit
• Stevia

These provide the best healthy sweet taste for your cells without a glucose load. For some, this is a bridge — enjoyment without added sugar.

“The body doesn’t need more food, it needs better food.”

Sunlight — The Forgotten, Yet Critically Important ‘Food’

We talk about food, but we forget something very simple and very important: a person does not ‘live’ on food alone. The sun provides a perfect and essential source of vitality for our cells.

Sunlight:

• Gives the body a rhythm in harmony with the universe
• Has a beneficial effect on hormones (melatonin, cortisol)
• Has a positive effect on the body’s energy levels and cell health

Biohacker Gary Brecka has said:

“If you don’t get any natural light in the morning, your body’s biological clock is already a step behind.”

Sunrise — Red Light — Therapy

There is a lot of talk about the red light at sunrise:

• It’s there in the morning, of course
• It interacts with cells differently from blue light or any other type of light

Science has made significant discoveries regarding the benefits of red light — whether from the sun or from a lamp — and research is ongoing.

The benefits of sunlight are evident in several key areas:

• The sun provides energy for the entire ecosystem
• Light consists of different wavelengths (red, blue, etc.), each with different physical properties
• Without the sun, life as we know it would not exist
• Plants use red and blue light for photosynthesis
• Human skin produces vitamin D with the help of the sun’s UV rays
• Light entering through the eyes regulates the circadian rhythm

Therefore: the sun is not simply ‘beneficial’ — it is fundamental to life.

Sunlight and Wavelengths, Health Benefits — Cellular Vitality

• Every type of light has its own wavelength and energy.
• These affect tissues in different ways (e.g., red light penetrates deeper than blue).
• Red light has been the subject of the most research. This field is known as photobiomodulation.

Effects for which there are solid scientific references:

• Affects the mitochondria (the cell’s ‘powerhouses’)
• May increase ATP production (energy in cells)

May help with:

• Wound healing
• Reducing inflammation
• Muscle recovery
• Lowering blood sugar levels

“Do you choose comfort or vitality?”

Water, Salt and the Body

People often say: “Drink more water.”

But in reality, the body functions on the basis of electrolyte balance:

• Sodium
• Potassium
• Magnesium… plus over 60 other minerals and beneficial substances

This means that in certain situations (e.g. sweating, physical activity), a small amount of salt in water is more beneficial and has a positive effect on cell vitality.

Key Figures and Ideas

In addition to Veiko Huuse, Annika Urmi, and biohacker Gary Brecka, Dr Eric Berg will also be speaking on similar topics.

All training courses and advice focus, amongst many other topics, on:

• Insulin
• The effect of carbohydrates
• Fasting
• Breathing

They all emphasise one idea:

“The problem isn’t just what you eat, but also what your body can use.”

Final Thoughts

Human beings are not meant:

• To eat solely for the sake of taste
• To count calories alone
• To eat according to adverts and the ‘medical narrative’

Human beings are meant:

• To be mindful
• To listen to their bodies
• To eat balanced, cell-nourishing food

The question is not: “Does this food taste good?”

…but rather: “Will this food still nourish me after I’ve eaten it?”

“A cell doesn’t ask for flavour; it asks for nutrients.”

“If you don’t choose your food consciously, the pharmaceutical industry will choose it for you.”

If you think the articles on the Fonte.News channel are worthwhile, please support us:

Read more:

Päikesetõus – maailma võimsaim tasuta “biohäkk”

Miks on uni inimese kõige võimsam ravim?

Me veedame umbes kolmandiku oma elust magades. Esmapilgul võib see tunduda raisatud ajana, kuid tegelikult toimub just une ajal suurem osa organismi taastumisest. Kui magad halvasti, ei taastu aju, hormoonid lähevad tasakaalust välja, veresuhkru kontroll halveneb, immuunsüsteem nõrgeneb ning suureneb põletik. Halva unega on seostatud suuremat riski haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse, II tüüpi diabeeti, rasvumisse, depressiooni ja neurodegeneratiivsetesse haigustesse. Uni ei ole luksus, vaid üks olulisemaid bioloogilisi vajadusi.

Mida teeb aju siis, kui sina magad?

Paljud arvavad, et uni tähendab lihtsalt puhkamist, kuid tegelikult on aju öösel erakordselt aktiivne. Sügava une ajal aktiveerub aju glümfaatiline süsteem – aju “puhastussüsteem”, mis eemaldab päeva jooksul kogunenud jääkained ja valgud. Öö jooksul vahelduvad umbes 90- minutilised unetsüklid, milles korduvad kerge uni, sügav uni ja REM-uni.

• Sügav uni: Domineerib öö esimeses pooles ning on kriitiline füüsiliseks taastumiseks ja aju puhastamiseks.
• REM-uni: Muutub pikemaks öö teises pooles ning on oluline mälu, õppimise ja emotsioonide töötlemise jaoks. Miks soovitatakse magama minna enne südaööd? Kuigi maagilist kellaaega, mis sobiks kõigile, ei ole, on oluline, et uni oleks kooskõlas inimese tsirkadiaanrütmiga. Kui loomulik melatoniini tõus jääb vahemikku 21.00–23.00, algab öö esimene pool ajal, mil organismis on kõige rohkem sügavat und – just siis toimub

kõige intensiivsem füüsiline taastumine. Kui magamaminek nihkub oluliselt hilisemaks, võib sügava une osakaal väheneda ning kogu ööpäevarütm sassi minna.

Miks on hommikune päikesevalgus eriline?

Enamik inimesi otsib paremat und toidulisanditest, kuid tegelikult algab hea uni 12–16 tundi varem – hommikul. Hommikune päikesetõus annab ajule kõige tugevama signaali, et uus päev on alanud. See paneb paika kogu ööpäevase bioloogilise kella ja määrab, millal õhtul hakkab tõusma melatoniin. Erinevalt keskpäevasest päikesest läbivad päikesetõusu kiired paksema atmosfäärikihi, mistõttu jõuab maapinnani suhteliselt rohkem punast ja lähiinfrapunast valgust, mis toimib kui looduslik punase valguse teraapia, aktiveerides mitokondreid ja suurendades ATP tootmist.

Tsirkadiaanrütm: organismi peamine bioloogiline kell

Peaaegu igal inimese rakul on oma sisemine kell – maks, süda, neerud ja isegi mitokondrid töötavad kindla ööpäevase rütmi järgi. Nende sünkroniseerimiseks vajab organism peamist koordineerimiskeskust, mida nimetatakse suprahiasmaatiliseks tuumaks (SCN) ja mis asub ajus. SCN-i ainus usaldusväärne kellaaeg on valgus.

Igal hommikul, kui loomulik päevavalgus jõuab läbi silmade võrkkestas asuvate melanopsiini-rakkude SCN-i, saab aju signaali päeva algusest. See “käivitab” kogu süsteemi: hormoonide tootmise, kehatemperatuuri tõusu ja ainevahetuse aktivatsiooni. Kui see hommikune signaal jääb saamata, muutub organismi ajastus ebatäpseks, mis põhjustab väsimust päeval ja raskusi uinumisel öösel.

Päikeseloojang: päeva sulgemine

Päikesetõus avab bioloogilise päeva, kuid päikeseloojang sulgeb selle. Õhtul muutub valgusspekter uuesti: sinise valguse osakaal väheneb ja domineerima hakkab punakas, soojem valgus. See on aju jaoks kriitiline signaal, et aktiivne faas on lõppemas ja aeg on valmistuda taastumiseks.

Kui veedad päikeseloojangu ajal aega õues, saab keha loomuliku märguande melatoniini tootmise alustamiseks. Kui aga viibid sel ajal ereda LED-valguse, nutitelefoni või arvutiekraani ees, petad oma bioloogilist kella, hoides keha kunstlikult “päevarežiimil”. See lükkab edasi melatoniini tõusu, vähendab sügava une aega ja häirib öist aju puhastumist.

Kuidas seda praktikas teha?

Kõige suurema mõju annab see, kui lähed õue päikesetõusu ajal. Just siis saab organism kõige tugevama valgussignaali, mis aitab sünkroniseerida tsirkadiaanrütmi. Kui tsirkadiaanrütm paraneb, hakkab õhtune melatoniini tootmine varem ning paraneb ka uni.

Ühes uuringus nihutas kolm järjestikust päeva hommikust eredat valgust ööpäevarütmi varasemaks kuni 2,4 tundi. Kõige suurema mõju andis umbes 2 tundi hommikust valgust, kuid juba 30 minutit andis ligikaudu 75% sellest mõjust. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/25620199/

Kui sa ei jõua õue täpselt päikesetõusu ajal, mine välja kohe pärast ärkamist. Püüa, et päeva esimene tugev valgus tuleks taevast, mitte telefoni- või arvutiekraanilt.

Praktiline soovitus:

• Hommikul: viibi päikesetõusu ajal õues vähemalt 30 minutit. Kui unerütm on väga paigast ära, proovi olla õues 1–2 tundi vähemalt 3 järjestikusel hommikul. Vajadusel jätka seda harjumust 30 päeva, et anda organismile aega uue rütmiga kohaneda. Tegelikuses on see eluaegne harjumus ja kui unustad teha siis läheb rütm jälle sassi.
• Päeval: kasuta kõrgemat päevast päikest D-vitamiini tootmiseks, kuid väldi päikesepõletust.
• Õhtul: viibi võimalusel päikeseloojangu ajal õues ning vähenda pärast seda eredat tehisvalgust ja ekraanide sinist valgust. Päikesetõus avab bioloogilise päeva. Päikeseloojang sulgeb selle. Nende kahe igapäevase valgussignaali vahel kujuneb välja terve tsirkadiaanrütm, mis toetab aju öist puhastumist, hormoonide normaalset ööpäevarütmi ja kvaliteetset und.
• Tasuta Red Light Therapy – miks on päikesetõusu valgus eriline? Paljud inimesed maksavad sadu või isegi tuhandeid eurosid Red Light Therapy seadmete eest. Tegelikult pakub loodus igal hommikul tasuta väga sarnast valgusspektrit. Päikesetõusu ajal läbivad päikesekiired enne maapinnani jõudmist palju paksema atmosfäärikihi kui keskpäeval. Selle tulemusena hajub suur osa ultraviolett- ja sinisest valgusest ning maapinnani jõuab suhteliselt rohkem punast ja lähiinfrapunast (NIR) valgust. Just neid lainepikkusi kasutatakse ka Red Light Therapy seadmetes. Levinumad seadmed töötavad umbes 660 nm punase valguse ning 810–850 nm lähiinfrapunase valgusega, sest need suudavad tungida kudedesse sügavamale ja mõjutada rakkude energiavahetust. Red Light Therapy seadmed püüavad jäljendada väikest osa sellest, mida loodus pakub igal hommikul tasuta. Päikesetõusu ajal domineerivad punane ja lähiinfrapunane valgus – samad lainepikkused, mida kasutatakse fotobiomodulatsioonis (Photobiomodulation, PBM) ehk Red Light Therapy seadmetes. Erinevalt kunstlikust valgusravist annab päikesetõus aga kogu loomuliku valgusspektri, mille järgi inimese organism on miljonite aastate jooksul arenenud. Lisaks punasele ja lähiinfrapunasele valgusele jõuab organismini ka loomulik päevavalgus, mis aitab sünkroniseerida tsirkadiaanrütmi. Seetõttu ei mõju hommikune päike ainult nahale, vaid annab üheaegselt signaali silmadele, ajule ja kogu organismile.

Tasuta Red Light Therapy – miks on päikesetõusu valgus eriline?

Paljud inimesed maksavad sadu või isegi tuhandeid eurosid Red Light Therapy seadmete eest. Tegelikult pakub loodus igal hommikul tasuta väga sarnast valgusspektrit. Päikesetõusu ajal läbivad päikesekiired enne maapinnani jõudmist palju paksema atmosfäärikihi kui keskpäeval. Selle tulemusena hajub suur osa ultraviolett- ja sinisest valgusest ning maapinnani jõuab suhteliselt rohkem punast ja lähiinfrapunast (NIR) valgust. Just neid lainepikkusi kasutatakse ka Red Light Therapy seadmetes. Levinumad seadmed töötavad umbes 660 nm punase valguse ning 810–850 nm lähiinfrapunase valgusega, sest need suudavad tungida kudedesse sügavamale ja mõjutada rakkude energiavahetust. Red Light Therapy seadmed püüavad jäljendada väikest osa sellest, mida loodus pakub igal hommikul tasuta. Päikesetõusu ajal domineerivad punane ja lähiinfrapunane valgus – samad lainepikkused, mida kasutatakse fotobiomodulatsioonis (Photobiomodulation, PBM) ehk Red Light Therapy seadmetes. Erinevalt kunstlikust valgusravist annab päikesetõus aga kogu loomuliku valgusspektri, mille järgi inimese organism on miljonite aastate jooksul arenenud. Lisaks punasele ja lähiinfrapunasele valgusele jõuab organismini ka loomulik päevavalgus, mis aitab sünkroniseerida tsirkadiaanrütmi. Seetõttu ei mõju hommikune päike ainult nahale, vaid annab üheaegselt signaali silmadele, ajule ja kogu organismile.

Mitokondrid – koht, kus sünnib raku energia

Kui inimesed räägivad energiast, mõeldakse tavaliselt seda, kas nad tunnevad end väsinuna või erksana. Rakubioloogias tähendab energia aga midagi palju konkreetsemat – ATP-d.

ATP on molekul, mille abil töötavad kõik inimese rakud. Südamelöögid, lihaste kokkutõmbed, närviimpulsid, immuunsüsteem ja kudede taastumine vajavad ATP-d. Seda toodavad peamiselt mitokondrid, mida nimetatakse sageli raku jõujaamadeks.

Punane ja lähiinfrapunane valgus mõjutavad mitokondrites paiknevat ensüümi tsütokroom c oksüdaasi, mis osaleb ATP tootmises. Seetõttu uuritakse fotobiomodulatsiooni võimalikke mõjusid energia tootmisele, taastumisele ja mitokondrite talitlusele.

Lämmastikoksiid ehk NO on organismis vajalik signaalmolekul: see laiendab veresooni, parandab verevoolu, osaleb närviülekandes, immuunsüsteemi töös ja vererõhu regulatsioonis. Mitokondrites võib NO aga ajutiselt seonduda tsütokroom c oksüdaasiga ja konkureerida hapnikuga. Kui see seondumine on liiga tugev, võib ATP tootmine aeglustuda. Punase ja lähiinfrapunase valguse üheks mehhanismiks peetakse seda, et valgus aitab NO seondumist vabastada, hapnik saab taas paremini ensüümiga seonduda ning mitokondrite ATP tootmine paraneb.

Päikesetõus annab kehale korraga kaks olulist signaali: valgus silmade kaudu paneb paika bioloogilise kella ning punane ja lähiinfrapunane valgus toetavad rakkude energiavahetust.

Hormoonid: kortisool, melatoniin, testosteroon, kilpnääre ja insuliin

Kui tsirkadiaanrütm läheb paika, hakkavad õige rütmi järgi tööle ka hormoonid. Hormoonid ei ole lihtsalt keemilised sõnumitoojad – need juhivad praktiliselt kogu organismi tööd alates energiatasemest ja ainevahetusest kuni une, taastumise ja immuunsuseni.

Hommikune päikesevalgus annab ajule signaali, et päev on alanud. Selle tulemusena tõuseb loomulikult kortisool, mis ei ole ainult stressihormoon, vaid aitab organismil ärgata, tõstab erksust ja valmistab keha päevaseks aktiivsuseks. Kui hommikune valgussignaal jääb saamata, võib kortisooli rütm nihkuda ning inimene on hommikul väsinud, kuid õhtul hoopis liiga ergas.

Sama oluline on melatoniin, mida toodetakse peamiselt päebva teises pooles ja õhtul. Hommikune valgus määrab suuresti ära, millal melatoniin päeva teises pooles tõusma hakkab. Seetõttu algab hea uni tegelikult hommikul, mitte siis, kui inimene voodisse läheb.

Melatoniin ei ole ainult unehormoon. Lisaks käbinäärme toodetud melatoniinile toodetakse melatoniini ka rakkudes ja mitokondrites, kus see toimib tugeva antioksüdandina. Mitokondrid toodavad ATP-d, kuid selle käigus tekib paratamatult ka reaktiivseid hapnikuühendeid ehk ROS-e. Kui neid tekib liiga palju, suureneb oksüdatiivne stress ja kahjustuda võivad mitokondrite DNA, rakumembraanid, valgud ja ensüümid. Rakusisene melatoniin aitab kaitsta mitokondreid selle stressi eest ning toetab energia tootmist. Üks fotobiomodulatsiooni hüpotees on, et päikesetõusu ajal domineeriv lähiinfrapunane valgus võib toetada melatoniini tootmist otse rakkudes ja mitokondrites — see ei tee inimest uniseks, vaid aitab rakkudel päevaks paremini valmistuda.

Päikesevalgus ei mõjuta ainult und, vaid kogu hormonaalsüsteemi. Hommikune valgus paneb paika keha sisemise kella ja aitab hormoonidel töötada õiges rütmis. Testosteroon on üks nendest hormoonidest, mille normaalne tootmine sõltub valgusest, unest, taastumisest, D-vitamiinist, ainevahetusest ja tsirkadiaanrütmist. See mõjutab lihasmassi, jõudu, taastumist, energiataset, motivatsiooni, libiidot ja üldist elujõudu nii meestel kui ka naistel. Seetõttu ei ole päike ainult D-vitamiini allikas, vaid üks olulisemaid signaale, mis aitab kehal hoida testosterooni ja teisi hormoone normaalses rütmis.

Immuunsus, põletik, veresuhkur, aju ja tuju Tsirkadiaanrütm mõjutab kogu organismi. Kui uni on häiritud, ei kannata ainult enesetunne – muutuvad ka immuunsüsteemi töö, põletikutasemed ja ainevahetus.

Öösel toimub suur osa organismi taastumisest. Immuunsüsteem parandab kahjustusi, reguleerib põletikku ja valmistub järgmiseks päevaks. Kui uni jääb lühikeseks või ebakvaliteetseks, võib suureneda krooniline põletik, mida seostatakse südame-veresoonkonna haiguste, II tüüpi diabeedi, rasvumise ja mitmete neurodegeneratiivsete haigustega.

Ka veresuhkru kontroll sõltub unest. Halb uni võib vähendada insuliinitundlikkust, suurendada isu ja muuta organismi glükoositaluvust juba järgmisel päeval. Seetõttu ei sõltu ainevahetus ainult toidust, vaid ka sellest, kas keha saab öösel piisavalt taastuda.

Aju jaoks on kvaliteetne uni hädavajalik. Sügava une ajal aktiveerub glümfaatiline süsteem, mis eemaldab ajust ainevahetuse käigus tekkinud jääkaineid. Samal ajal kinnistuvad mälestused, korrastatakse närviühendusi ja taastub närvisüsteem. Kui uni paraneb, paranevad sageli ka keskendumine, mälu, meeleolu ja üldine vaimne võimekus.

D-vitamiin: miks päikesetõus ei ole selleks, aga päevane päike on vajalik

Paljud inimesed seostavad päikest eelkõige D-vitamiiniga, kuid tegelikult ei ole see päikesetõusu peamine ülesanne.

Päikesetõusu ajal on UVB-kiirgust tavaliselt liiga vähe, et nahas D-vitamiini toota.

Hommikuse valguse peamine eesmärk on anda ajule tugev valgussignaal, mis sünkroniseerib tsirkadiaanrütmi, toetab hormoonide normaalset ööpäevarütmi ning valmistab organismi ette päevaks.

D-vitamiini tootmiseks on vaja päevast päikest, kui UVB-kiirgus on piisavalt tugev. Nahas moodustub esmalt D3-vitamiin, mis muutub maksas ja neerudes aktiivseks hormoonvormiks. D-vitamiin mõjutab luustikku, immuunsüsteemi, lihaste tööd ja paljusid teisi organismi funktsioone.

Seetõttu ei konkureeri päikesetõus ja päevane päike omavahel, vaid täiendavad teineteist.

Päikesetõus paneb paika keha bioloogilise kella, päevane päike võimaldab toota D- vitamiini. Mõlemad on tervise jaoks olulised, kuid nende roll organismis on erinev.

Just seetõttu võib öelda, et loomulik päikesekaitse algab juba päikesetõusuga. Hommikul on UVB-kiirgust väga vähe, kuid organism saab esmalt punase ja lähiinfrapunase valguse bioloogilised signaalid, mis võivad toetada mitokondrite tööd, ATP tootmist ja rakkude loomulikku antioksüdantset kaitset. Alles hiljem, kui päike tõuseb kõrgemale, suureneb UVB-kiirgus ning algab D-vitamiini tootmine. Kuid just päikese tõusuga, keha saab enne tugevamat päevast UV-kiirgust võimaluse oma loomulikud kaitsemehhanismid tööle panna.

Sellest räägib põhjalikult Jonathan Jarecki ja sageli kasutatab mõtet: “SPF Protection is Sunrise.” https://www.instagram.com/jonathanjarecki?igsh=ZDRodzUyZnUwM3Fv
“The sunrise acts as the healthiest sunscreen acting as an SPF-15 for midday sun exposure later in the day.”

Praktiline kokkuvõte

Päikesetõus ei ole müstika, vaid puhas füsioloogia. See on signaal, mis käivitab mitokondrite ATP tootmise, sünkroniseerib hormoonid ja paneb paika tsirkadiaanrütmi. Kui sa ei saa seda signaali hommikul, jääb kogu süsteem ebatäpseks: väsimus päeval, uinumisraskused öösel ja hormonaalne segadus.

See on tasuta tööriist, mis on sul olemas iga päev. Kui tahad oma tervist taastada, siis ära otsi keerulisi lahendusi – mine hommikul õue, lase valgusel oma silmadesse jõuda ja lase kehal oma loomulik rütm uuesti üles leida. See ei ole luksus, vaid elementaarne bioloogiline vajadus, mille eiramine maksab kätte su une ja üldise tervise

Kõige lihtsam viis seda süsteemi kasutada on minna hommikul õue võimalikult varsti pärast ärkamist. Selge ilmaga võib piisata 10–20 minutist. Pilvise ilmaga ja talvel võiks olla õues kauem, umbes 30–60 minutit. Kui unerütm on väga paigast ära, võib proovida 1–2 tundi hommikust loomulikku valgust vähemalt 3 järjestikusel hommikul. Otse päikesesse vaadata ei ole vaja. Oluline on, et loomulik valgus jõuaks silmadesse ja võimalusel ka nahale.

Päeval on D-vitamiini jaoks vaja UVB-valgust, mida päikesetõusu ajal praktiliselt ei ole. Selleks sobib lühike mõõdukas päevane päike, vältides päikesepõletust. Õhtul tasub võimalusel näha päikeseloojangut ja vähendada pärast seda tugevat kunstlikku valgust, sest õhtune valgus annab kehale sama olulise signaali nagu hommikune valgus: päev hakkab lõppema.

Päikesetõus ei ole lihtsalt ilus hetk ega ainult D-vitamiini teema. See on bioloogiline signaal, mis mõjutab mitokondreid, ATP tootmist, lämmastikoksiidi, melatoniini, kortisooli, hormoone, immuunsüsteemi, veresuhkrut, aju ja und. Kõige suurem praktiline mõju tuleb aga tsirkadiaanrütmi taastamisest. Kui keha saab hommikul signaali, et päev algas, ja õhtul signaali, et päev lõpeb, hakkab ta paremini aru saama, millal olla aktiivne ja millal taastuda.

Kui unerütm läheb paika, paraneb kogu tervis: uni muutub sügavamaks, taastumine paremaks, veresuhkur stabiilsemaks, immuunsus tugevamaks, tuju rahulikumaks ja hormonaalne tasakaal paremaks. Keha parandab ennast kõige võimsamalt just öösel, kuid selleks peab aju teadma, millal on päev ja millal on öö.

Päikesetõus avab bioloogilise päeva. Päikeseloojang sulgeb selle. Selle rütmi taastamine võib olla üks kõige lihtsamaid ja suurema mõjuga terviseharjumusi: ärka, mine õue, lase valgusel silmadesse jõuda ja anna kehale teada, et päev on alanud.

Vaata ja kuula merekohinaga 4 minutilist hommikust päikesetõusu – see teeb sinu päeva heaks:

Artikli Autor Annika Urm.

Kui sa arvad, et Fonte.News kanalis artiklid on vajalikud, siis palun toeta:

Loe ka Annika Urmi teisi tervise ja toitumise artikleid:

Artikli Autorist – Annika Urm

Annika Urm on magistrikraadiga finantsjuht, kelle taust raamatupidamises ja juhtimises kujundas sügava arusaama bilansi ja tasakaalu loogikast. Meditsiini Õenduse õpingute käigus leidis ta, et inimese organism toimib samal põhimõttel nagu finantsbilanss: tervis ei sõltu üksikutest näitajatest, vaid sellest, kas süsteem tervikuna on tasakaalus.
Annika fookuses on inimese keha kui tervik, kus määravad rolli vedelikutasakaal, elektrolüüdid, happe-aluse tasakaal, vitamiinid, mineraalid, hormoonid ja ainevahetus. Annika läheneb tervisele süsteemselt – vaadates korraga nii analüüse kui ka inimest nende taga ning küsides alati, mis kehas on puudu, mis on üle ja kuidas tasakaalu taastada.
See mõtteviis on eriti selge intensiivravis, kus patsient ei saa rääkida ja otsused tehakse füsioloogia, analüüside ja kliinilise loogika põhjal. Annika jaoks ei ole see erandlik olukord, vaid peegeldus tõsiasjast, et kõigi inimeste tervis taandub lõpuks samale põhimõttele – organismi bilansile.

Tasakaalu taastamisel peab ta oluliseks ka närvisüsteemi ja ainevahetuse regulatsiooni, kus keskset rolli mängivad uni, füüsiline koormus (eriti jõutreening), tsirkadiaanne rütmi järgimine, külma ja kuuma vaheldumine kui füsioloogilised signaalid, mis õpetavad organismi kohanema ja taastuma. Need ei ole tema käsitluses „elustiilinipid“, vaid osa keha bioloogilisest regulatsioonist ja tervise säilitamise mehhanismidest.

Lisaks meditsiini õendusele, tegeleb Annika ketogeense toitumisega kui ühe võimaliku tööriistaga ainevahetusliku tasakaalu toetamisel, kuid tema keskne huvi ja kirg on alati olnud
üks: inimese tervis ja organismi võime taastuda, kui bilanss on paigas.

Lisaks loe Annika Urmi kohta siit:

AU News today https://news.annikaurm.com/
Annika Urm https://annikaurm.com/
Annika Urm – sinu teejuht tervisliku elustiilini
Annika on Golden Stevia retseptide looja, retseptiraamatute autor ja keto ja low carb dieedi toitumisnõustaja, kes on spetsialiseerunud low carb, keto ja diabeedisõbralikule toitumisele. Tema lähenemine ühendab teaduspõhise toitumise, praktilise elu ja loodusliku tasakaalu. Magus elu ilma suhkruta on võimalik – alustades lihtsatest sammud Kõik tooted ja
teenused: https://goldenstevia.ee/pood

Kui soovid personaalset konsultatsiooni ja sul on siiras tahe saada terveks – näiteks pöörata tagasi 2. tüüpi diabeet või võtta kaalust alla keto toitumisega –, siis sinu usaldusväärne teejuht on toitumisnõustaja Annika Urm.

Low Carb, Keto dieedi menüü koos nõuannetega+ 14 päeva Nõustamist TASUTA!