Euroopa Inimõiguste Kohtu roll ja “elava instrumendi” tähendus

Nagu piiblis on salmid nummerdatud, moodustades suure võrgustiku, on ka Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahendid omavahel seotud. Üks kasvab välja teisest, pannes aluse kolmandale. Konventsiooni peetakse “elavaks instrumendiks”, mida arendatakse ja täpsustatakse iga päev läbi EIK kohtupraktika. Kuid EIK teeb oma kohtulahendid teatavaks peamiselt inglise ja prantsuse keeles, mistõttu eestlastel puudub võimalus oma emakeeles nende seisukohtadega tutvuda.

See tähendab, et meie kohtud tuginevad õigusallikatele, millega siseriiklikult pole võimalik eesti keeles tutvuda. Kas Riigikohus rikub keeleseadust? Kuivõrd Riigikohus pole menetlustesse kaasanud tõlki, siis on järelikult meie kohtusüsteem üle läinud kolmkeelsele õigusemõistmisele. Lisaks eesti keelele kehtib meil ka inglise ja prantsuse keel. See omakorda muudab õigusemõistmise kättesaamatuks suurele osale elanikkonnast, kellel puudub võõrkeeleoskus ja oskus kohtuinfot otsida. Küsimus ei ole enam ainult tõlgetes, vaid õigusemõistmise läbipaistvuses ja vabas ligipääsus õigusele.

Artikkel 13 tõlkeviga ja selle tagajärjed

Üks olulisemaid välislepinguid, Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, sisaldas aastatel 1996–2010 tõlkevigu, mis mõjutasid otseselt õiguskaitse kättesaadavust Eestis. Näiteks konventsiooni artiklis 13 viidati isikute õigusele tõhusale menetlusele, samas kui inglise- ja prantsuskeelsetes algtekstides räägiti tõhusast õiguskaitsevahendist. See erinevus ei ole pelgalt semantiline, vaid mõjutab otseselt inimeste õigusi ja kohtulahendite sisu.

See tõlkeviga jäi kehtima kuni 2010. aastani, mil see lõpuks parandati. Kuid selle aja jooksul võisid mitmed kohtuasjad tugineda ebatäpsetele tõlgetele, mis mõjutasid otseselt menetluste tulemusi ja kodanike õigusi. On võimatu tagantjärele öelda, kui palju kohtuotsuseid oleks pidanud olema teistsuguse sisuga. Kui selline süstemaatiline ja massiline inimõiguste piiramine tõele vastab, siis kes selle eest vastutab?

Võrdluseks: mitmes Euroopa riigis on rahvusvaheliste lepingute tõlked automaatselt auditeeritud spetsiaalsete keele- ja õigusekspertide komisjonide poolt. Eestis piirdutakse sageli lihtsalt keelelise ülekandega, mitte kontseptuaalse õigusliku tõlgendusega. Tulemuseks on olukord, kus sõna „remedy“ (õiguskaitsevahend) tõlgitakse kui „menetlus“ – ning kogu õiguskaitse tähendus muutub.

Tõlkeprobleemide mõju konkreetsetes kohtuasjades

Kalda vs. Eesti (nr 2)

2016. aastal tegi EIK otsuse kohtuasjas Kalda vs. Eesti (nr 2), kus käsitleti vangistatud isiku õigust juurdepääsule teatud internetilehekülgedele, mis sisaldasid õiguslikku teavet. Eesti kohtud olid leidnud, et piirangud olid õigustatud, kuid EIK leidis, et see rikkus EIÕK artiklit 10 (sõnavabadus). Juhtum tõi esile vajaduse täpse tõlke ja EIÕK sätete õige tõlgendamise järele Eesti kohtutes.

Pello vs. Eesti

Teine oluline juhtum on Pello vs. Eesti, kus kaebaja väitis, et tema õigust õiglasele kohtumenetlusele oli rikutud, kuna kohtumenetluse kestus oli ebamõistlikult pikk. EIK nõustus kaebajaga, leides, et Eesti riik oli rikkunud EIÕK artiklit 6. See juhtum rõhutas vajadust menetlusnormide ja -tähtaegade täpse järgimise järele, samuti EIÕK sätete korrektse tõlgendamise olulisust.

Riigikohus asub vastuollu keelepoliitikaga

Viimastel aastatel on sagenenud olukorrad, kus Riigikohus viitab oma otsustes EIK praktikale, ent nendest lahenditest pole tehtud eestikeelseid tõlkeid. Nii näiteks leidub Riigikohtu lahend nr 3-1-1-107-17, kus viidatakse mitmetele EIK lahenditele, kuid ükski neist pole eesti keeles kättesaadav. Tekib küsimus: kuidas saab kodanik mõista oma õigusi, kui õiguse allikad on talle arusaamatus keeles?

Õiguskaitse kadumine tavalise inimese jaoks

Keskmisel Eesti kodanikul on väga piiratud võimalus mõista, mida õiguskantsler, kohtud või Euroopa Kohtud tegelikult ütlevad. Kui EIK lahendid on kättesaadavad ainult võõrkeeltes ja seadusetekstides esineb tõlkevigu, tähendab see sisuliselt, et õiguskaitse muutub elitaarseks privileegiks. Me loome süsteemi, kus õiglus on sõltuv võõrkeeleoskuse olemasolust.

Lisaks jääb suurem osa inimestest ilma võimalusest vaidlustada õigusrikkumisi rahvusvahelisel tasandil, sest puudub ligipääs emakeelsele teabele. Põhiõigused, mille eest EIK seisab, muutuvad kasutuks, kui inimesed ei tea nende olemasolust ega mõista, kuidas neid kaitsta.

Sotsiaalne ebavõrdsus süveneb veelgi, kuna haritum, võõrkeelsele materjalile ligipääsev klass saab end edukalt kaitsta, samas kui suurem osa ühiskonnast jääb kaitsetuks. Õigusriik ei saa eksisteerida kahe tasemega õiguskorras – üks haritud inglise keelt valdavale klassile, teine vaikselt taluvatele vaikijatele.

Süsteemne vastutamatus ja poliitiline ükskõiksus

Kui eakate inimeste vastutusele võtmine on raske sotsiaalne probleem, siis veelgi keerulisem on see, et paljud tänased liidrid olid tol ajal ametis. On väheusutav, et näiteks õiguskantsler Ülle Madise, Riigikohtu esimees Villu Kõve või teised kõrged ametnikud ei märganud neid vigu aastaid. Ent keegi pole vastutust võtnud, rääkimata ametlikust uurimisest.

Kas tegemist on ametkondliku mugavusega, õigussüsteemi suletusega või lausa süsteemse huvipuudusega rahvusvaheliste normide rakendamise suhtes? Küsimus ei ole üksikutes vigades, vaid selles, kas Eesti õiguskord tervikuna on suuteline end kriitiliselt analüüsima ja vajadusel vigasid tunnistama.

Veelgi teravam on küsimus: kui palju süüdimõistvaid otsuseid tuginesid valedele tõlgetele? Kui palju inimesi istub vanglas olukorras, kus nende kaitseõigus jäi formaalseks menetluseks, mitte sisuliseks õiguskaitsevahendiks? Need pole retoorilised küsimused, vaid üleskutsed uurimiseks.

Peamised rahvusvahelised lepingud ja konventsioonid, millele Eesti on allakirjutanud ja mida ta järgima peab:

1. Euroopa Nõukogu konventsioonid

• Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EIÕK) – kõige olulisem dokument, millele EIK lahendid tuginevad.
• Konventsioon piinamise ja ebainimliku kohtlemise vastu.
• Euroopa Nõukogu andmekaitseraamistik.

2. Euroopa Liidu õigus

• Euroopa Liidu põhiõiguste harta – kohaldub EL õiguse rakendamisel.
• EL määrused ja direktiivid (nt varjupaiga-, isikuandmete kaitse, tarbijakaitse ja konkurentsi valdkonnas).

3. ÜRO konventsioonid

• Inimõiguste ülddeklaratsioon (UDHR)
• Lapse õiguste konventsioon
• Naiste diskrimineerimise kaotamise konventsioon (CEDAW)
• Tsiviil- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt (ICCPR)
• Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste pakt (ICESCR)

4. Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuut

• Eesti on selle osaline alates 2002. aastast.

5. Geneva konventsioonid ja lisaprotokollid

• Relvakonfliktide ja humanitaarõiguse alus.

Tõlkimata või ligipääsmatud:

• Enamik Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahenditest – Eesti keelde pole tõlgitud.
• EL Kohtu (CJEU) lahendid – väga vähesed on eesti keeles, kuigi just need on Eesti õiguse tõlgendamise seisukohalt määrava tähtsusega.
• Rahvusvaheliste kohtute (nt Rahvusvaheline Kohus, Rahvusvaheline Kriminaalkohus) lahendid on peamiselt inglise või prantsuse keeles.

Millised on selle tagajärjed õiguskaitse seisukohalt?

1. Tavaline kodanik ei saa oma õigusi kaitsta kehtivate seaduste järgi
2. Advokaadid ja kohtunikud peavad tuginema võõrkeelsele materjalile, mille tähendus võib olla eksitav või erinev tõlgendusest.
3. Õiguskaitse muutub ebaühtlaseks – need, kellel on ressursse ja keeleoskust, saavad parema juurdepääsu.
4. Riigikohus viitab lahenditele, mis pole eesti keeles kättesaadavad, mis muudab õigusemõistmise läbipaistmatuks.

Järeldus:

Eesti õigusruum on sügavalt rahvusvahelistest konventsioonidest läbi põimunud ja on nendest sõltuv. Kuid õiguse praktiline kättesaadavus emakeeles on tõsine probleem. Seda ei saa lahendada üksnes paremate juristide koolitusega – vaja on süsteemset ja riiklikku pingutust tõlkimise ja selgitustöö osas, et iga inimene, sõltumata haridustasemest ja keeleoskusest, saaks seista oma õiguste eest.

Reformide vajadus ja võimalikud lahendused

Tõlgete kvaliteedi tagamine

Tõlked peavad olema tehtud asjatundjate poolt ja läbima pidevat järelevalvet. EIÕK, EL õigusaktid ja rahvusvahelised lepingud peavad olema kättesaadavad kvaliteetses eesti keeles. Tuleb luua riiklik auditisüsteem kõikide tõlgete kvaliteedi tagamiseks.

Kohtunike koolitus

Kohtunikele tuleb pakkuda regulaarset koolitust rahvusvahelise õiguse vallas, eelkõige EIÕK praktikast, et tagada nende pädevus otsuste langetamisel. Lisaks peab igal kohtul olema ligipääs tõlkide ja rahvusvahelise õiguse konsultantidele.

Lahendite tõlkimine ja avaldamine

EIK olulisemad otsused tuleb eesti keelde tõlkida ja neid peab levitama Riigi Teataja ja Õiguskantsleri Kantselei kaudu. Samuti tuleks luua keskne digikogu, kus oleks süstematiseeritud kogu Euroopa ja Eesti kohtupraktika emakeeles.

Vastutuse sätestamine

Tuleb luua mehhanism, kuidas tuvastada, kas ebatäpsed tõlked on mõjutanud varasemaid kohtuotsuseid. Vajadusel tuleb algatada kohtuasjade ülevaatus ja tagada kannatanutele võimalus uueks menetluseks.

Avalikkuse teavitamine

Tuleb luua platvorm, kus EIK praktika ja põhiõiguste sisu oleks arusaadavalt ja keeleliselt kättesaadavalt avatud. See suurendab usaldust õigussüsteemi vastu.

Kokkuvõte:

Eesti on riik, mis peab seisma põhiseaduse väärtuste eest, kuid ei saa ignoreerida olukorda, kus tõlkeprobleemid või rahvusvahelise õiguse puudulik rakendamine toob kaasa hulgi reaalseid õigusrikkumisi. Kui tõlkes kaob õigus, siis kaob ka õiglus. Ning see on juba põhiseaduslik kriis. Sellest vaikitakse, kuid selle ees ei saa sulgeda silmi ega keerata selga. Tõlkes ei tohi kaduda mitte ainult sõnad – seal ei tohi kaduda ka inimõigused.

Loe lisaks:

Fonte.News uudiste lugemise kuupakett

10€

Sulle on kõik uudised avatud ja toetad samas ka selle maailma inimeste kollektiivteadvuse avardamist ja Uue Maa loomist.
See rahaline panus on väiksem kui kohvikus tass kohvi ja pirukas, kuid tulemus on hindamatu väärtusega. Tule ja toeta kollektiivteadvuse parandamist ja Uue Maa loomist!

• Kõik artiklid avatud
• Väärt info otse allikast
• Toetad Uue Maa loomist
• Aitad lahustada hirme ja kurjust

Fonte.News uudiste lugemise kuupakett

10€

Sulle on kõik uudised avatud ja toetad samas ka selle maailma inimeste kollektiivteadvuse avardamist ja Uue Maa loomist.
See rahaline panus on väiksem kui kohvikus tass kohvi ja pirukas, kuid tulemus on hindamatu väärtusega. Tule ja toeta kollektiivteadvuse parandamist ja Uue Maa loomist!

• Kõik artiklid avatud
• Väärt info otse allikast
• Toetad Uue Maa loomist
• Aitad lahustada hirme ja kurjust

Anonüümne (Toimetusele on teada nimed ja olen käinud üle vaatamas elukoha ja perekonna olukorra), Tallinnas majandusraskustesse sattunud perekond räägib oma kogemuse Tallinna Kesklinna Linnavalitsuse Sotsiaalhoolekande osakonna avalike teenistujatega suhtlemisest.

Tallinna Kesklinna Sotsiaalhoolekande ametnikud Inga Pronina ja Moonika Roosnupp toetuse taotleja kodukülastusel: „Oi, vaesed küll nii ei ela! „

Märkus: Ametnike poolt üle vaadatud Korteri puhul on tegemist üürikorteriga koos sisustusega! Mööbel on enam kui 10 aastat vana ja kulunud. Mõned mööbliesemed on eelmisest sajandist(antiik), korteri seinad ja laed vajavad värskendust, jne. Korter on sellegipoolest puhas. Kas nii on eetiline Tallinna Kesklinna Valitsuse Sotisaalhoolekande töötajatel peale vaadates otsustada, kes on vaene, kes mitte?  Sotsiaaltöötajad vaatavad peale, et sa pole joodik, üürikorter asub vanalinnas, elanikud näevad „liiga ilusad“ välja ja küll kindlasti pealt vaadates kuskilt raha tuleb. Selline subjektiivne ametnike otsustamine pole eetiline ja pole üheski seaduses sellist “Toetuse kõlbliku” hindamise metoodikat kinnitatud. Kas tõepoolest tuleb oodata seda hetke, kui avalikud teenistujad kaotavad oma rolli ja selle võtab üle AI robot (tehisintellekt) – AI otsustab maksudeklaratsioonide, töötukassa, panga, jmt elektrooniliste andmete põhjal – otsus oleks kindel JAH toetuse andmiseks. Kui tuleb mängu inimfaktor, jääb selline kiusamine kestma senikaua kui inimesed vahetuvad, sest neil on ju oma subjektiivne arvamus kinnsitunud ja see ei muutu niisama, kuna inimesed on väga egoistlikud ja enesekesksed.

Kohtusse kaebamine maksab – riigilõiv ja juriidilised kulud. Samuti võtab kohtuprotsess nii kaua aega, ja inimesed võivad juba tänaval olla, ennem kui abi saabub. Raske on otsustada teiste elutingimuste üle kui sul endal on “soe tool” tagumiku all ja palk laekub viivitusteta (ametnike palk laekub maksumaksjate käest). Tallinna Halduskohus on tihti avalike teenistujate poole kaldu, isegi kui ametnike poolt tõendid puuduvad toetuse väljamaksest keeldumiseks, venitatakse otsustega ja iga kuu tuleb taotlejatel esitada uus taotlus, mis aina kuhjuvad.

Anonüümse perekonna kannatused on kestnud 2 aastat. Korduvalt on tehtud ülevaatamisi, kohal käimist, taotleja tõendid on seadusega kooskõlas, kuid linnaosavalitsus pole pakkunud toimivat teenust, et perekond saaks toime tulla. Ametnikud teevad kiusu: nõuavad taotlejal pidevalt Sostiaalosakonda kohale tulla selgitusi andma, kuigi tänapäeval on elektrooniliselt ja seaduse järgi võimalik olukord lahendada kohale minemata.

Eesti on meil e-riik, näiteks töötukassa, kohtumaja ja ka kõik teised linnaosavalitsused, kus saab teha e-avaldusi ja neid menetletakse. Avalikud teenistujad Kristel Tina, Moonika Roosnupp, Marje Paljak, Inga Pronina, Ene Nugismann – neile see ei sobi! Nad kiusavad ja nõuavad kohaletulekut. Peale seda kui Linnaosavalitsus on taotleja poolt 3 korda kohtusse antud, hakkasid ametnikud igakuiseid küsimusi saatma linnaosa juristi KRISTEL TINA kaudu TÄHITUD KIRJADEGA, mida varasemalt saadeti tavalise emailiga ja oli suhtlus kiirem. Perekond on alati vastanud tavalistele emailidele 24 h jooksul ja varasemalt on nende põhjal ka toetusi makstud. Juristi kaasamine ja tähitult kirjade saatmine on konkreetne venitustaktika ja “mitte maksta toetust” soov. Tähitud kirjadega saadetavad küsimused on samad, mis ennem lihtkirjade teel saadeti ja asjad said ka lahenduse. Kui ennem vastused olid vastuvõetavad, siis miks nüüd viimased kuud enam need ei sobi? Seadus pole vahepeal muutunud.

Inga Pronina kirjutab oma emailis: “ega sotsiaalteenus ei ole mingi mugavusteenus, te peate kohale tulema ja aja planeerima. ” Tegelikkuses ei tohi majanduslikult hättasattunud perekondi alandada, ega rohkem alavääristada, selline käitumine kuust kuusse on vastuvõetamatu ja selline ülbe ametnike suhtumine tuleb lõpetada – nad ei sobi sotsiaalhoolde süsteemi teenindajaks.

Perekond on teinud taotluse ka korteri saamiseks aga seda pole pakutud. Korra tehti pakkumine 1 toalise korteriga aga perekond on kolmeliikmeline ja see oli väga väike nende jaoks.

Perekond pole toimetulekutoetust saanud juba viimased 5 kuud ning on tõsine oht kaotada ka praegune eluase, mille eest ei vastuta linnaosavalitsuse avalikud teenistujad! Kes siis vastutab? Monika Haukanõmm, Õiguskantsler? Avalike teenistujate loodud seadused ei anna hätta sattunud peredele kaitset ja toetust. Milleks need seadused ja maksud on, kas Mõnitamiseks ja alandamiseks?

Perekonna olemasoleva korteri kaotamisel ei ole neil võimalust vabaturul olevat uut korterit hankida (vanad võlad ja uue eluruumi tagatiste ja kolimise kulud on lihtsalt liiga suured) ja jäävad lihtsalt kodutuks. Täna saaks seda olukorda veel ära hoida kui perekond saab seduse järgi ettenähtud toimetulekutoetust ja perekond saab maksta üürivõlad. Pole alust kahelda, et nad seda ei tee, kuna alati on makstud ära toimetuleku toetusest üür ja kommunaalkulud, selleks on 2 a väljavõte.

Rohkem kannatavad VÄIKEETTEVÕTJAD

Raskes olukorras on väikeettevõtjad, kelle firmad on läinud pankrotti või on makseraskustes või ettevõte polegi tegutsenud aga ta on juh. liige ja/või omanik. Sotsiaalhoolde ametnik ei süvene ettevõtte ajaukku ega olukorda, miks on see nii ja ametnik EELDAB , et kuna sa oled omanik, juhatuse liige ja siis kusagilt tuleb ju raha. Kuid raskustes ettevõtja pole saanud ettevõtet likvideerida, sest ka see on kulu ja ennem ta ostab viimse raha eest toitu kui hakkab ettevõtet likvideerima et “saada sotsiaaltoetust”. Kuid seegi pole kindel enam, et toetust saab, sest selles artiklis on reaalne kogemus, et ei pruugi saada. Avalik teenistuja (linnaametnik, isegi kohtumaja avalikud teenistujad) enam ei tee vahet isegi ei ettevõtte, võlausaldajate, omaniku, või palgatöötaja rahakotil. Üks 1000 eur laekumine ettevõttesse järsku kuulub kõigile. Ja sellest makstake ära kõik kulud, mis siis, et kulusid on näiteks 20 000 eur. Ja selline ongi Kesklinna Linnaosa Valitsuse avalike teenistujate arvamus, mitte tõendid. Nad on kindlad, et kui perekond üritab elatist teenida ja reklaam on uue võimaluse kohta üleval, siis ametnike arvates tähendab ka kohest rahavoogu. Ametnikud ei mõista või ei taha mõista, et reklaam on kulu, mis ei pruugigi tagasi teenida, kui toodet või teenust ei ole inimestele vaja. Kui aga inimene ei reklaami, siis ei saa kuidagi ka luua mingit sissetuleku allikat tulevikuks. Ametnik seda ei mõista, sest tema sissetulek on maksumaksjate rahakotist. Ettevõtte omanikud või ka perekonna liikmed teevad mingi sissetuleku allika loomisel suurema osa tööst tasuta ja ei ole olemas Linnaosavalitsust või Riigiorganit, kes need kulud kinni maksab, kui perekonna idee raha teenida (et väljud toetuste kerjamisest Riigilt) ei too tulemust. Nendel raskes seisus ettevõtjatel on võimatu ka Töötukassas arvele võtta, et Tervisekassa abil saaks vähemalt arsti juurde minna.

Tänased pankrotiavaldused ja Töötukassas töötute registreerimine on ainult väike osa raskustesse sattunud firmadest, perekondadest ja töötajatest. Neid on kordades rohkem kui statistika näitab.

Siinkohal kutsun ülesse inimesi andma endast märku, kes on sarnases olukorras ja teda on jooksutatud ja talunud alandusi. Ma jätkan sotsiaalhoolekande ametnike ebainimlike tegevuste avaldamist. Anonüümsus on tagatud.

Ka advokaadid on moraalitud ja kiusajad

Mitte ainult kohtusüsteemis töötavad avalikud teenistujad pole kallutatud, kiusajad või mõjutatud(vaimselt, “kellegi sõber”, moraalitu, jne) vaid ka advokaadid on mõjutatud. Siinkohal jagame Kristiina Heinmetsa sotsiaalmeedia seinalt pilti infoga, kus tuntud advokaat käitub moraalitult. Märkus: Minule on teada mitmeid advokaate (olen ise mõne sellisega protsessides hetkel), kellel puudub moraal ja kes esindavad “Rahakotte” ning õiglus ja moraal neile korda ei lähe. Vaata Fonte.News EKSPERIMENT

Kiusajad avalikud teenistujad:

Tallinna Kesklinna Valitsuse hoolekandeosakonna esindajad ja vastutajad:

Esindaja: Kristel Tina, s. 18.08.1979

Esindaja: Moonika Roosnupp, s. 15.10.1971

Esindaja: Marje Paljak, s. 14.01.1954

Marje Paljak tutvustus kesklinna valituses veebilehel

Õppisin TPÜs eriala aastatel 1993–1996 ning töötan alates 1997. aastast Tallinna Kesklinna Valitsuse hoolekande osakonna juhatajana. Suuremat tähelepanu tuleks koolituses pöörata kliendi abivajaduse terviklikule hindamisele, vaimse tervise ja lähisuhtevägivalla probleemidele ning kindlasti ennetustööle nii lastekaitse valdkonnas kui ka sotsiaalvaldkonnas tervikuna.

Õiguskantsler Ülle Madise on juba varem öelnud:  Omavalitsused ei tohi panna inimesi aastateks eluruumi järjekorda

https://epl.delfi.ee/artikkel/120203116/omavalitsused-ei-tohi-panna-inimesi-aastateks-eluruumi-jarjekorda

Hiljuti kirjutas Eesti Päevaleht kodutuks jäänud naisest, kellele Tallinna Kesklinna valitsus pole suutnud sobivat eluruumi pakkuda. Pakutud on kodutute öömaja, kus saab olla ainult öösiti, ja sotsiaalmajutusüksust ehk ühiselamut, kus tuleb eluruumi jagada võõrastega. Need variandid üksikule naisele ei sobi – nii turvalisus- kui ka muudel kaalutlustel.

Õiguskantsler Ülle Madise on juba varem Tallinna Kesklinna valitsuse tähelepanu juhtinud sellele, et nad peavad andma abivajavale inimesele reaalse elukoha.

Kesklinnavalitsuse sotsiaalosakonnast märgiti, et olemas on ka eluruumi tagamise teenus. „Sel juhul osutab linn inimesele elamispinna üürimise nõustamise ja toetamise teenust, mille eesmärk on toetada püsiva sissetulekuga sotsiaal-majanduslikes raskustes inimest vabaturult eluruumi leidmisel,“ selgitas osakonna juhataja Marje Paljak. Aga selleks oleks justkui vaja püsivat sissetulekut.

https://www.tallinn.ee/et/kesklinn/tallinna-kesklinna-valitsuse-sotsiaalhoolekande-osakond

Inga Pronina, Tallinna Kesklinna Valitsus, sotsiaalhoolekande osakonna vanemspetsialist tel. 6457 862, e-mail: inga.pronina@tallinnlv.ee

Ene Nugismann, Tallinna Kesklinna Valitsus, sotsiaalhoolekande osakonn vanemspetsialist tel. 6457 873, e-mail: Ene.Nugismann@tallinnlv.ee

Palun võtke minuga ühendust ka teistel perekondadel, kes on samamoodi avalike teensitujate poolt vaimse terrori all.

Nähes juba igapäevaselt avalike teenistujate(ametnikud, kohtunikud, riigijuhid, jne) ja advokaatide süüdimatut käitumist, põhiseaduse ja seaduste eiramist ning õigluse ümberdefineerimist, siis oleks võibolla tõesti mõistlik kõik avalikud teenistujad ja advokaadid likvideerida ja asendada AI ga. Seda ju Suure Maailma Lähtestajate grupeering ka plaanib. Eesti Ekspress näeb ka lahendust AI-s:

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120249109/riigikohus-asendaks-kallid-kohtunikud-odavama-toojou-ja-tehisintellektiga

Kuula videolugu Sotsiaaltoetuste maksete kohta ja kuidas protsess käib:

Veiko Huuse küsimus Monika Haukanõmmele:

Anonüümne (Toimetusele on teada nimed ja olen käinud üle vaatamas elukoha ja perekonna olukorra), Tallinnas majandusraskustesse sattunud perekond räägib oma kogemuse Tallinna Kesklinna Linnavalitsuse Sotsiaalhoolekande osakonna avalike teenistujatega suhtlemisest.

Tallinna Kesklinna Sotsiaalhoolekande ametnikud Inga Pronina ja Moonika Roosnupp toetuse taotleja kodukülastusel: „Oi, vaesed küll nii ei ela! „

Märkus: Ametnike poolt üle vaadatud Korteri puhul on tegemist üürikorteriga koos sisustusega! Mööbel on enam kui 10 aastat vana ja kulunud. Mõned mööbliesemed on eelmisest sajandist(antiik), korteri seinad ja laed vajavad värskendust, jne. Korter on sellegipoolest puhas. Kas nii on eetiline Tallinna Kesklinna Valitsuse Sotisaalhoolekande töötajatel peale vaadates otsustada, kes on vaene, kes mitte?  Sotsiaaltöötajad vaatavad peale, et sa pole joodik, üürikorter asub vanalinnas, elanikud näevad „liiga ilusad“ välja ja küll kindlasti pealt vaadates kuskilt raha tuleb. Selline subjektiivne ametnike otsustamine pole eetiline ja pole üheski seaduses sellist “Toetuse kõlbliku” hindamise metoodikat kinnitatud. Kas tõepoolest tuleb oodata seda hetke, kui avalikud teenistujad kaotavad oma rolli ja selle võtab üle AI robot (tehisintellekt) – AI otsustab maksudeklaratsioonide, töötukassa, panga, jmt elektrooniliste andmete põhjal – otsus oleks kindel JAH toetuse andmiseks. Kui tuleb mängu inimfaktor, jääb selline kiusamine kestma senikaua kui inimesed vahetuvad, sest neil on ju oma subjektiivne arvamus kinnsitunud ja see ei muutu niisama, kuna inimesed on väga egoistlikud ja enesekesksed.

Kohtusse kaebamine maksab – riigilõiv ja juriidilised kulud. Samuti võtab kohtuprotsess nii kaua aega, ja inimesed võivad juba tänaval olla, ennem kui abi saabub. Raske on otsustada teiste elutingimuste üle kui sul endal on “soe tool” tagumiku all ja palk laekub viivitusteta (ametnike palk laekub maksumaksjate käest). Tallinna Halduskohus on tihti avalike teenistujate poole kaldu, isegi kui ametnike poolt tõendid puuduvad toetuse väljamaksest keeldumiseks, venitatakse otsustega ja iga kuu tuleb taotlejatel esitada uus taotlus, mis aina kuhjuvad.

Anonüümse perekonna kannatused on kestnud 2 aastat. Korduvalt on tehtud ülevaatamisi, kohal käimist, taotleja tõendid on seadusega kooskõlas, kuid linnaosavalitsus pole pakkunud toimivat teenust, et perekond saaks toime tulla. Ametnikud teevad kiusu: nõuavad taotlejal pidevalt Sostiaalosakonda kohale tulla selgitusi andma, kuigi tänapäeval on elektrooniliselt ja seaduse järgi võimalik olukord lahendada kohale minemata.

Eesti on meil e-riik, näiteks töötukassa, kohtumaja ja ka kõik teised linnaosavalitsused, kus saab teha e-avaldusi ja neid menetletakse. Avalikud teenistujad Kristel Tina, Moonika Roosnupp, Marje Paljak, Inga Pronina, Ene Nugismann – neile see ei sobi! Nad kiusavad ja nõuavad kohaletulekut. Peale seda kui Linnaosavalitsus on taotleja poolt 3 korda kohtusse antud, hakkasid ametnikud igakuiseid küsimusi saatma linnaosa juristi KRISTEL TINA kaudu TÄHITUD KIRJADEGA, mida varasemalt saadeti tavalise emailiga ja oli suhtlus kiirem. Perekond on alati vastanud tavalistele emailidele 24 h jooksul ja varasemalt on nende põhjal ka toetusi makstud. Juristi kaasamine ja tähitult kirjade saatmine on konkreetne venitustaktika ja “mitte maksta toetust” soov. Tähitud kirjadega saadetavad küsimused on samad, mis ennem lihtkirjade teel saadeti ja asjad said ka lahenduse. Kui ennem toetuse taotleja vastused olid vastuvõetavad ja elu olukord on sama(või veel halvem), siis miks nüüd viimased kuud enam need ei sobi? Seadus pole vahepeal muutunud!

Inga Pronina kirjutab oma emailis: “ega sotsiaalteenus ei ole mingi mugavusteenus, te peate kohale tulema ja aja planeerima. ” Tegelikkuses ei tohi majanduslikult hättasattunud perekondi alandada, ega rohkem alavääristada, selline käitumine kuust kuusse on vastuvõetamatu ja selline ülbe ametnike suhtumine tuleb lõpetada – nad ei sobi sotsiaalhoolde süsteemi teenindajaks.

Perekond on teinud taotluse ka korteri saamiseks aga seda pole pakutud. Korra tehti pakkumine 1 toalise korteriga aga perekond on kolmeliikmeline ja see oli väga väike nende jaoks.

Perekond pole toimetulekutoetust saanud juba viimased 5 kuud ning on tõsine oht kaotada ka praegune eluase, mille eest ei vastuta linnaosavalitsuse avalikud teenistujad! Kes siis vastutab? Monika Haukanõmm, Õiguskantsler? Avalike teenistujate loodud seadused ei anna hätta sattunud peredele kaitset ja toetust. Milleks need seadused ja maksud on, kas Mõnitamiseks ja alandamiseks?

Perekonna olemasoleva korteri kaotamisel ei ole neil võimalust vabaturul olevat uut korterit hankida (vanad võlad ja uue eluruumi tagatiste ja kolimise kulud on lihtsalt liiga suured) ja jäävad lihtsalt kodutuks. Täna saaks seda olukorda veel ära hoida kui perekond saab seduse järgi ettenähtud toimetulekutoetust ja perekond saab maksta üürivõlad. Pole alust kahelda, et nad seda ei tee, kuna alati on makstud ära toimetuleku toetusest üür ja kommunaalkulud, selleks on 2 a väljavõte.

Rohkem kannatavad VÄIKEETTEVÕTJAD

Raskes olukorras on väikeettevõtjad, kelle firmad on läinud pankrotti või on makseraskustes või ettevõte polegi tegutsenud aga ta on juh. liige ja/või omanik. Ettevõtja võib olla peres ainus toitja. Sotsiaalhoolde ametnik ei süvene ettevõtte ajaukku ega olukorda, miks on see nii ja ametnik EELDAB , et kuna sa oled omanik, juhatuse liige ja siis kusagilt tuleb ju raha. Kuid raskustes ettevõtja pole saanud ettevõtet likvideerida, sest ka see on kulu ja ennem ta ostab viimse raha eest toitu kui hakkab ettevõtet likvideerima, et “saada sotsiaaltoetust”. Kuid seegi pole kindel enam, et toetust saab, sest selles artiklis on reaalne kogemus, et ei pruugi saada. Avalik teenistuja (linnaametnik, isegi kohtumaja avalikud teenistujad) enam ei tee vahet isegi ei ettevõtte, võlausaldajate, omaniku, või palgatöötaja rahakotil. Üks 1000 eur laekumine ettevõttesse järsku kuulub kõigile. Ja sellest makstake ära kõik kulud, mis siis, et kulusid on näiteks 20 000 eur. Ja selline ongi Kesklinna Linnaosa Valitsuse avalike teenistujate arvamus, mitte tõendid. Nad on kindlad, et kui perekond üritab elatist teenida ja reklaam on uue võimaluse kohta üleval, siis ametnike arvates tähendab ka kohest rahavoogu. Ametnikud ei mõista või ei taha mõista, et reklaam on kulu, mis ei pruugigi tagasi teenida, kui toodet või teenust ei ole inimestele vaja. Kui aga inimene ei reklaami, siis ei saa kuidagi ka luua mingit sissetuleku allikat tulevikuks. Ametnik seda ei mõista, sest tema sissetulek on maksumaksjate rahakotist. Ettevõtte omanikud või ka perekonna liikmed teevad mingi sissetuleku allika loomisel suurema osa tööst tasuta ja ei ole olemas Linnaosavalitsust või Riigiorganit, kes need kulud kinni maksab, kui perekonna idee raha teenida (et väljud toetuste kerjamisest Riigilt) ei too tulemust. Nendel raskes seisus ettevõtjatel on võimatu ka Töötukassas arvele võtta, et Tervisekassa abil saaks vähemalt arsti juurde minna.

Tänased pankrotiavaldused ja Töötukassas töötute registreerimine on ainult väike osa raskustesse sattunud firmadest, perekondadest ja töötajatest. Neid on kordades rohkem kui statistika näitab.

Teine värske näide ühelt raskes olukorras olevalt kahe lapse emalt:

Väga värske info ühelt inimeselt, kes on keerulises eluetapis, üksikema(laste isa ei taha ka lapsi toetada) – pole tööd, sissetulekut, töötukassa toetus on lõppenud, sotsiaaltoetusi ei taheta maksta ja venitatakse, inimesel pangakontod arestitud, võlad kuhjunud, lapsed on peres ja käivad koolis. See inimene käis mõned päevad tagasi Linnavalitsuse Sotsiaalhoolekande töötajate suunamisel Riiklike võlanõustajate konsultatsioonil. Need võlanõustajad on maksumaksja palgal ja peaksid andma nõu “kuidas võlaahelatest ja probleemidest pääseda” – nad peaksid oma kogemuste ja teadmiste põhjal pakkuma reaalseid lahendusi, mitte lohutama “tühjade sõnadega”. See inimene siis kuulas neid nõustajaid(nad olid kõik pensionieelikud või olidki pensionärid) ja 2 tunnise jutu kokkuvõte on see, et lahendusi pole sellisest olukorrast välja tulemiseks! Inimene küsis siis elamispinda riigi(linna) poolt, ja pakuti 10-12 m2 tube kusagil ühsielamus ja see inimene oli siis öelnud et andke 1-3 tuba sellist(kolmeliikmeline pere ja igale üks tuba). Vastus oli, et kahjuks ei saa neid anda, sest nendel on järjekord:))) Miks üldse siis nad pakkusid?:) Miks üldse suunab Sotsiaalhoolekande osakond nõustajate juurde, kellel pole lahendusi ja kulutatakse maksumaksja raha “mingi nõustaja koha täiteks”. Sotsiaalhoolekande töötaja peab ise selle töö ära tegema ja seda ta teeb nagunii kui selgitab välja toetuse taotleja olukorda. Miks on topelttöö? Riigijuhtidel on raha kulutada Ukraina sõjaks, Kliimaministeeriumi(mõttetu asutus) loomiseks, Keeniasse IT projekti arendamiseks, Mõttetu Õlitehase igakuise seisaku eest 4M euri maksmiseks, jne. jne aga raha ei anta abivajajatele vastavalt Riigijuhtide enda loodud seaduste ja määruste alusel – Riigijuhid ei vastuta absoluutselt. Tehakse seadused seaduste pärast, mitte nende reaalseks täitmiseks. Need samad tänased raskes olukorras inimesed on kunagi tööd teinud, makse maksnud, et Riik oleks tugev aga nüüd, kus inimesel vaja abi, siis ka seadused ei kaitse teda. Ilmselgelt on Eestis liiga palju ametnikke ja neid peaks olema 70-80% vähem, on töö kvaliteetsem ja rumalust vähem? 

Siinkohal kutsun ülesse inimesi andma endast märku, kes on sarnases olukorras ja teda on jooksutatud ja talunud alandusi. Ma jätkan sotsiaalhoolekande ametnike ebainimlike tegevuste avaldamist. Anonüümsus on tagatud.

Ka advokaadid on moraalitud ja kiusajad

Mitte ainult kohtusüsteemis töötavad avalikud teenistujad pole kallutatud, kiusajad või mõjutatud(vaimselt, “kellegi sõber”, moraalitu, jne) vaid ka advokaadid on mõjutatud. Siinkohal jagame Kristiina Heinmetsa sotsiaalmeedia seinalt pilti infoga, kus tuntud advokaat käitub moraalitult. Märkus: Minule on teada mitmeid advokaate (olen ise mõne sellisega protsessides hetkel), kellel puudub moraal ja kes esindavad “Rahakotte” ning õiglus ja moraal neile korda ei lähe. Vaata Fonte.News EKSPERIMENT

Kiusajad avalikud teenistujad:

Tallinna Kesklinna Valitsuse hoolekandeosakonna esindajad ja vastutajad:

Esindaja: Kristel Tina, s. 18.08.1979

Esindaja: Moonika Roosnupp, s. 15.10.1971

Esindaja: Marje Paljak, s. 14.01.1954

Marje Paljak tutvustus kesklinna valituses veebilehel

Õppisin TPÜs eriala aastatel 1993–1996 ning töötan alates 1997. aastast Tallinna Kesklinna Valitsuse hoolekande osakonna juhatajana. Suuremat tähelepanu tuleks koolituses pöörata kliendi abivajaduse terviklikule hindamisele, vaimse tervise ja lähisuhtevägivalla probleemidele ning kindlasti ennetustööle nii lastekaitse valdkonnas kui ka sotsiaalvaldkonnas tervikuna.

Õiguskantsler Ülle Madise on juba varem öelnud:  Omavalitsused ei tohi panna inimesi aastateks eluruumi järjekorda

https://epl.delfi.ee/artikkel/120203116/omavalitsused-ei-tohi-panna-inimesi-aastateks-eluruumi-jarjekorda

Hiljuti kirjutas Eesti Päevaleht kodutuks jäänud naisest, kellele Tallinna Kesklinna valitsus pole suutnud sobivat eluruumi pakkuda. Pakutud on kodutute öömaja, kus saab olla ainult öösiti, ja sotsiaalmajutusüksust ehk ühiselamut, kus tuleb eluruumi jagada võõrastega. Need variandid üksikule naisele ei sobi – nii turvalisus- kui ka muudel kaalutlustel.

Õiguskantsler Ülle Madise on juba varem Tallinna Kesklinna valitsuse tähelepanu juhtinud sellele, et nad peavad andma abivajavale inimesele reaalse elukoha.

Kesklinnavalitsuse sotsiaalosakonnast märgiti, et olemas on ka eluruumi tagamise teenus. „Sel juhul osutab linn inimesele elamispinna üürimise nõustamise ja toetamise teenust, mille eesmärk on toetada püsiva sissetulekuga sotsiaal-majanduslikes raskustes inimest vabaturult eluruumi leidmisel,“ selgitas osakonna juhataja Marje Paljak. Aga selleks oleks justkui vaja püsivat sissetulekut.

https://www.tallinn.ee/et/kesklinn/tallinna-kesklinna-valitsuse-sotsiaalhoolekande-osakond

Inga Pronina, Tallinna Kesklinna Valitsus, sotsiaalhoolekande osakonna vanemspetsialist tel. 6457 862, e-mail: inga.pronina@tallinnlv.ee

Ene Nugismann, Tallinna Kesklinna Valitsus, sotsiaalhoolekande osakonn vanemspetsialist tel. 6457 873, e-mail: Ene.Nugismann@tallinnlv.ee

Palun võtke minuga ühendust ka teistel perekondadel, kes on samamoodi avalike teensitujate poolt vaimse terrori all.

Nähes juba igapäevaselt avalike teenistujate(ametnikud, kohtunikud, riigijuhid, jne) ja advokaatide süüdimatut käitumist, põhiseaduse ja seaduste eiramist ning õigluse ümberdefineerimist, siis oleks võibolla tõesti mõistlik kõik avalikud teenistujad ja advokaadid likvideerida ja asendada AI ga. Seda ju Suure Maailma Lähtestajate grupeering ka plaanib. Eesti Ekspress näeb ka lahendust AI-s:

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120249109/riigikohus-asendaks-kallid-kohtunikud-odavama-toojou-ja-tehisintellektiga

Kuula videolugu Sotsiaaltoetuste maksete kohta ja kuidas protsess käib: