Mis on SLAPP? Eesti valitsus peab ratifitseerima EU SLAPP direktiivi 07.05.2026

Directive (EU) 2024/1069 of the European Parliament

SLAPP tähendab erinevates keeltes:

Inglise keeles SLAPP – Strategic Lawsuit Against Public Participation ehk vaigistushagi – kohtuasjad, mille eesmärk ei ole õigusemõistmine, vaid kriitikute vaigistamine, hirmutamine, vangistamine või kuludega kurnamine – eesmärk sundida vaikima

Ladina keeles SLAPP – Actio strategica contra participationem publicam – strateegiline hagi avaliku arvamuse vastu – kohtuasjad, mille eesmärk ei ole õigusemõistmine, vaid kriitikute vaigistamine, hirmutamine, vangistamine või kuludega kurnamine – eesmärk sundida vaikima

Prantsuse keeles SLAPP – Procédure stratégique contre la participation publique (Poursuite-bâillon) – vaigistav kohtumenetlus

Eesti keeles SLAPP – Strateegiline hagi avaliku arvamuse vastu – kohtumenetlus kriitika või avaliku arvamuse vaigistamiseks

Eestis hetkel kõige kuumemad ja värskeimad SLAPP juhtumid: Kristiina Heinmets lapsehoolduse vaidlus (vaidluses on paljastunud vabamüürlaste sekti tohutu mõju Eesti valitsuses, ametkondades, panganduses, suuräris ja kohtusüsteemis); Annika Urm (tahetakse panna vangi määramata ajaks) avalik eksperiment SLAPP i tõestamisel kohtunike-meedia-prokuratuuri-advokaatide “salajasest koostööst inimeste tühistamisel”; Eneke Roots juhtum (pandi ebaseaduslikult vangi); Kristi Loigo (menetleti surnuks) juhtum; ….

SLAPP Euroopas: vaigistamise tööstus

Loe lisaks ajakirjanike vabaduse, sõna vabaduse ja ajakirjanike kaitsmise kohta vaigistavate kohtuhagide eest: https://www.consilium.europa.eu/et/policies/media-freedom-eu

SLAPP ei ole erand juba ammu. See on süsteemne nähtus – hetkel veel ravimatu viirus.

2025 aasta raporti järgi on Euroopas dokumenteeritud üle 1300 SLAPP juhtumi ning nende arv kasvab iga aastaga.

Need ei ole juhuslikud vaidlused.
Need on:

• ajakirjanike vastu
• vaba sõna aktivistide vastu
• kriitiliste kodanike vastu

Eesmärk ei ole võita.

Eesmärk on väsitada, hirmutada ja vaigistada (tihti ka vangistada).

Euroopa näited: kui kriitika muutub “kuriteoks”

• Malta ajakirjanik Daphne Caruana Galizia seisis silmitsi kümnete kohtuasjadega enne oma mõrva – klassikaline SLAPP surve
• Poolas ja Ungaris on dokumenteeritud juhtumeid, kus riik või riigiga seotud struktuurid kasutavad menetlusi kriitikute vastu
• Itaalias ja Prantsusmaal on ajakirjanikke kohtusse kaevatud suurte summadega, et nad lõpetaks uurimise

Euroopa Komisjon on ise tunnistanud:

SLAPP-id “on suunatud ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate vaigistamisele”

Kriminaalne SLAPP – järgmine tase

Kui tsiviil-SLAPP ähvardab rahaga, siis kriminaalne SLAPP ähvardab:

• vabaduse võtmisega
• maine hävitamisega
• psühholoogilise survega (vahistamised, avalikus meedias tagaotsimise kuulutused, tähtajatult vanglasse panemine, jne)

Ja kõige ohtlikum:

see näeb välja nagu “tavaline õigusemõistmine”.

Eesti SLAPP juhtumid: mustrid, mis korduvad

Eestis ei ole SLAPP-i ametlikult palju diagnoositud. Aga see ei tähenda, et seda ei eksisteeri.

Vastupidi — mitmed juhtumid viitavad samadele mustritele, mida Euroopas juba tunnistatakse.

1. Delfi juhtum – pretsedent, mis muutis mängu

Üks tuntumaid juhtumeid on Delfi AS v. Estonia.

• Meediaväljaanne vastutati lugejate kommentaaride eest
• isegi siis, kui need olid anonüümsed
• ja eemaldati pärast teavitamist

Euroopa Inimõiguste Kohus leidis, et see ei rikkunud sõnavabadust.

Tagajärg:

• ajakirjanikud ja portaalid pidid hakkama ennast tsenseerima
• suurenes vastutus ka teiste inimeste sõnade eest

Mitmed õiguseksperdid on hiljem nimetanud seda otsust:

“jahutava efekti” alguseks Eesti meedias

2. Ajakirjanike kohtuasjad uuriva töö eest

Eestis on dokumenteeritud juhtumeid, kus:

• ajakirjanikke on kaevatud kohtusse
• pärast seda, kui nad paljastasid rikkumisi

Sellised juhtumid on rahvusvaheliselt klassifitseeritud SLAPP-i alla:

“kohtuasjad, mis tekitavad hirmu ja survet”

Näiteks:

• uuriva ajakirjaniku vastu algatatakse menetlus
• mitte selleks, et tõde välja selgitada
• vaid selleks, et peatada edasine avaldamine

3. Isikute vastu suunatud massilised hagid

ERR kajastas juhtumit, kus üks isik:

• algatas üle 30 kohtuasja erinevate inimeste vastu
• seoses väidetavate solvangutega

Mida see näitab?

• õigussüsteemi saab kasutada süsteemse survevahendina
• isegi kui iga üksik juhtum on “seaduslik”

See on klassikaline SLAPP muster:

mitte üks asi — vaid pidev surve

4. Ajakirjanike isiklik vastutus

Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et:

• ajakirjanikud võivad vastutada isiklikult oma kirjutatu eest

Tagajärg:

• ajakirjanik ei riski enam ainult tööga
• vaid ka isikliku varaga ja vabadusega (vanglas)

See loob tugeva hirmuefekti:

• kas avaldada lugu
• või mitte riskida kohtuga

5. Kriminaalse SLAPP-i varjatud vormid Eestis

Kuigi avalikult räägitakse tsiviil-SLAPP-ist, on mitmeid viiteid, et Eestis esineb ka:

kriminaalse SLAPP-i elemente

Mustriteks on:

• solvamise või “õigusemõistmise takistamise” süüdistused
• ekspertiiside kasutamine isiku diskrediteerimiseks
• menetluse venimine ja surve suurendamine

Euroopa uuringud kinnitavad, et:

kriminaalne laim ja sarnased normid on SLAPP-i tööriistad mitmes EL riigis

6. Kohtuekspertiisid kui surve mehhanism

Eestis on esinenud juhtumeid, kus:

• kohtuekspertiisid ei kajasta täielikku meditsiinilist pilti
• isiku seisundit hinnatakse selektiivselt

Sellised olukorrad on SLAPP-i kontekstis eriti ohtlikud, sest:

need loovad näilise objektiivsuse

Aga tegelikult võivad:

• õigustada piiranguid
• toetada eelnevalt kujundatud narratiivi

Kuidas see kriminaalne SLAPP töötab?

Kriminaalse SLAPP-i mustrid, kuid need on sarnased ka tsiviil SLAPP -iga:

• kasutatakse “solvamise” või “õigusemõistmise takistamise” sätteid
• käivitatakse ekspertiisid (tihti fabritseeritud)
• tekivad vastuolulised tõendid
• tehakse drastilisi menetlusotsuseid (nt vahistamine)

Kõik on formaalselt korrektne.

Aga sisuliselt?

Narratiiv ehitatakse, mitte ei leita.

Kohtuekspertiis kui vaigistamise tööriist

Üks kõige vähem räägitud osa:

ekspertiiside võimalik manipuleerimine

SLAPP-i kontekstis võib (tihti on) see tähendada:

• diagnooside ignoreerimist
• arstitõendite kõrvalejätmist
• järelduste “sobitamist” menetluse vajadustega

Need ei paista välja kui repressioon.

Need paistavad välja kui “professionaalne hinnang” (kasutatakse “valitult” tuntud eksperte).

Kohtunik ja kriitika: kus on piir?

Euroopa õigustraditsioon ütleb selgelt:

“Kohtunik peab taluma rohkem kriitikat ja solvanguid kui tavainimene”

Põhjus on lihtne:

• kohtunik teostab avalikku võimu
• tema tegevus peab olema kontrollitav

See tähendab:

• ka terav kriitika on lubatud
• isegi ebamugav või solvav kriitika

Kui süsteem pöörab kriitika vastu

Oht tekib siis, kui:

• kriitika kvalifitseeritakse kuriteoks
• kohtunik muutub “kannatanuks”
• riik asub kaitsma võimu, mitte õigust

Siis tekib küsimus:

kas tegemist on õigusemõistmisega või süsteemi enesekaitsega?

Eesti: vahepealne tsoon

Eesti ei ole veel SLAPP-riik.

Aga Eesti on:

ohtlikus üleminekufaasis

• solvamine riigiesindaja vastu on endiselt kriminaliseeritud
• SLAPP direktiiv ei ole veel täielikult rakendatud
• kriminaalõiguse kasutamine kriitika vastu on võimalik

07.05.2026 – kriitiline kuupäev

Euroopa Liidu SLAPP direktiiv:

• jõustus 2024
• tuleb rakendada hiljemalt 7. mai 2026

Direktiiv näeb ette:

• põhjendamatute kohtuasjade varajase lõpetamise
• kahjude hüvitamise ohvritele
• sanktsioonid väärkasutuse eest

eesmärk:

Peatada kohtute kasutamine relvana

Aga probleem

Direktiiv keskendub peamiselt tsiviilasjadele.

Samas:

Euroopa Komisjon on juba tunnistanud, et SLAPP võib esineda ka kriminaalmenetluses

Toimetuse avalik pöördumine

Toimetus teeb avaliku ettepaneku (saadetud ka kirjalikult kirja teel ministrile):

Eesti valitsusele ja justiitsministrile Liisa-Ly Pakostale

1. SLAPP direktiiv tuleb rakendada SISULISELT, mitte formaalselt

See tähendab:

• kaitse peab laienema ka kriminaalmenetlusele
• mitte ainult paberil

2. Karistusseadustiku § 305¹ tuleb kriitiliselt üle vaadata

Praeguses vormis:

• seda saab kasutada kriitika kriminaliseerimiseks
• see võib olla vastuolus EL õiguse eesmärgiga

vajab kohest muutmist või eemaldamist enne 07.05.2026.

3. Riigi vastutus peab olema reaalne

Kui:

• inimest vaigistatakse menetluse kaudu
• kasutatakse ebaproportsionaalseid meetmeid

siis peab olema võimalik:

nõuda riigilt kahjutasu

Mis on peidus?

Toimetus töötab hetkel juhtumi kallal, mis võib saada pretsedendiks.

See hõlmab:

• kriminaalmenetlust
• vastuolulisi ekspertiise
• küsitavat vahistamismäärust

Osalisteks:

• tuntud kohtunikud
• prokuratuur
• vandeadvokaadi büroo

Küsimus ei ole ainult ühes inimeses.

Küsimus on:

“kas süsteemi kasutatakse vaigistamiseks”

Lõppsõna

Vabade inimeste ühiskond (mõne jaoks demokraatia) ei lagune korraga.

Ta laguneb siis, kui:

• kriitika muutub ohtlikuks
• küsimused muutuvad karistatavaks
• ja kohtust saab hirmu ja kättemaksu instrument

“Kui kohtusaal muutub vaikimise kohaks, siis ei ole probleem enam ühes menetluses. See on probleem kogu riigis.”

SLAPP ei alga suurest skandaalist.

See algab väikestest juhtumitest,
mis tunduvad esmapilgul “tavalised”.

Kuni ühel hetkel:

kriitika ei ole enam turvaline.

Uuriv sari ühest võimalikust kriminaalsest SLAPP juhtumist Eestis ilmub peatselt Fonte.News kanalis.

Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses, valguse teejuht

Loe Eesti SLAPP juhtumite kohta ja nendes lugudes jooksevad läbi nimed, kellest tuleb suur uuriv sari konkreetsest kriminaal SLAPP juhtumist: