“Eestlane usub sinisilmselt, et riigijuhid räägivad musta valgeks.” (Kas see võiks olla Eesti riigilipu sini-must-valge tähendus?)

Miks valitakse riiki juhtima inimesed, kes on juba korduvalt läbi kukkunud?

See artikkel ilmus esmakordselt 26.05.2025 Fonte.News kanalis. See on kordus, sest Eesti Riigikogu valimiste reklaamikampaaniad (propaganda, manipulatsioon, “süüdistamiste” näitemängud) on aktiviseerinud.

Selgitav sissejuhatus enne Veiko Huuse intervjuud

Kas keegi palkaks endale kodu remontima meistri, kes on juba kaks korda selle sama seina valesti üles ladunud? Tõenäoliselt mitte. Ometi laseme me ikka ja jälle poliitikasse kandideerida – ja valimegi – need samad inimesed, samadest erakondadest, kes on meid toonud just sinna, kus me praegu oleme: stagnatsiooni, usalduskriisi ja lootusetuse äärele.

Valime nägusid, mitte mõtteviise

Iga valimistsükkel toob meie ette uued särasilmsed kandidaadid, kes räägivad rahvale magusat juttu: “Meie erakonnas on muutused toimunud”, “Mina olen uus inimene, toon värskust”, “Ma ei ole poliitiline mängur”. Ja rahvas usub. Sest inimene on uus. Aga erakond ei ole. Ja erakond pole mingi perroonil seisev tühi vagun – see on süsteem, millel on suund, omanikud, huvid ja aastakümnete pikkune teekond.

Iga uus liige, kes soovib seal karjääri teha, peab mängima selle süsteemi reeglite järgi. Avalikult võib ta olla sõbralik, kaastundlik ja “rahvameelne”, kuid kui võimule pääseb, hakkab ta ellu viima just neid poliitikaid, millele erakond tugineb. Ja need poliitikad on meile juba tuttavad. Me teame, kuhu need viivad. Me oleme seal olnud.

Ettevõtlusõppetund: “kogemusega” ei tähenda “paremat”

Sama viga tehakse iga päev ettevõtetes. Kui firmal on vaja uut töötajat, otsitakse CV-de seast neid, kellel on “kogemus samas valdkonnas”. Aga kas see kogemus on edukas kogemus? Kui keegi on töötanud viis aastat turunduses, kuid iga kampaania on ebaõnnestunud ja lõpuks jäädakse töötuks – siis mida see kogemus tegelikult tähendab? Tulemusi ei tulnud, sest süsteem, mõtteviis või inimene ise ei töötanud. Nüüd tahetakse sama inimene palgata uue sildi all. Miks peaks tulemus erinema?

Sama loogika kehtib poliitikas. Kui kandidaat on tulnud erakonnast, mis on varasemalt võimul olles ebaõnnestunud – miks peaks järgmine kord teisiti minema, kui suunised, eesmärgid ja rahastajad on täpselt samad?

Uus tähendab uut – mitte vana uues kuues

Kui me tahame muutust, peame olema valmis riskima millegi tõeliselt uuega. Mitte mugava, sileda, pressikonverentsi-tooni kandidaatidega, vaid inimestega, kes on olnud seni poliitikast eemal. Inimestega, kellel on eluline kogemus, eetiline kompass ja soov päriselt muuta – mitte lihtsalt positsiooni vahetada.

Ükskõik kui palju me ka ei sooviks uskuda, et “seekord on erakond teistsugune”, on see soovmõtlemine. Kui sõidame pidevalt samal teel, samas suunas, sama autoga – kas tõesti üllatab, et jõuame ikka samasse kohta?

Riik pole partei, riik peaks olema põlisrahva juhtimisel maa

Poliitika ei ole eliidi privileeg. See on rahva asi. Ja rahvas – sina, mina, meie – peame mõistma, et kui me tahame uut tulevikku, peame ütlema “ei” vanadele mustritele. Tõelised muutused tulevad siis, kui julgeme valida neid, kes ei ole poliitikat varem juhtinud. Sest ainult need, kes pole süsteemi sees olnud, saavad seda muuta.

Ärme enam vali inimesi nende järgi, kes oskavad kõige ilusamalt lubada. Valime neid, kes ei ole osa sellest mängust, vaid tahavad mängu reeglid ümber kirjutada.

Intervjuu

Me ei saa uut Eestit ehitada vana süsteemi varemetele – Veiko Huuse vastab Teadmainimese, Helle Vilu, küsimustele. Toimus see 26.05.2025.

Intervjuu Veiko Huusega, Vaba Eesti Kogukonnalooja ja Eestimaa Elukorraldusliku Kokkuleppe autor (EEK)

Küsitles Austatud Teadmainimene Helle Vilu, 26. mai 2025

Helle Vilu: Veiko Huuse, sa oled olnud tuntud kui visionäär, kes on välja töötanud alternatiivse juhtimismudeli Eestile, sealhulgas uue põhiseaduse – Eesti Elukorraldusliku Kokkuleppe. Miks me vajame uut riigikorraldust?

Veiko Huuse: Sest vana süsteem on läbi kukkunud. Kui 30 aastat järjest roteeruvad riigijuhtimise kohal samad näod või samad erakonnad, siis ei muutu mitte midagi. Me oleme delegeerinud oma saatuse erakondadele, kes on oma olemuselt fiktsioonid – mitte inimesed, vaid korporatiivsed huviklubid. Tulemuseks on see, et rahvas elab võõras riigis ja oma maal, ilma reaalse võimuta.

Helle Vilu: Sinu kriitika on väga terav. Mida sa konkreetselt silmas pead?

Veiko Huuse: Meil on riigis olukord, kus rahvas on vahetatud välja valijateks. Inimesed arutavad, kumma erakonna esindaja on “vähem halb”, selle asemel et küsida: kas see inimene üldse esindab mind? Meil ei valita enam inimesi, vaid logosid. Ja iga “uus” poliitik, kes astub erakonda, allub paratamatult selle erakonna juhatuse, rahastajate ja ideoloogiliste tugisammaste survele.

Helle Vilu: Kuidas sinu pakutud mudel siis erineb?

Veiko Huuse: Eestimaa ei ole enam riik selle vana määratluse järgi. Meie näeme Eestimaad kui kogukondlikku maad, kus võim ei ole enam parteide, vaid rahva käes – sõna otseses mõttes. Selle keskmes on Eesti Vanemate Kogu, kuhu kuuluvad inimesed, kes on saanud rahva usalduse mitte lubaduste, vaid elu ja tegude põhjal. Pole parteisid, pole erakondlikku survet. On vastutus, läbipaistvus ja moraalne mõõdupuu.

Helle Vilu: Paljud ütlevad, et “kogemusega poliitikud” on usaldusväärsemad, sest nad teavad, kuidas süsteem toimib.

Veiko Huuse (naeratab): Just! Nad teavad, kuidas süsteemi sees ellu jääda, mitte kuidas süsteemi muuta. Kui me palkame tööle samast valdkonnast inimesi, kes seal juba põrusid, siis pole imestada, et tulemused ei muutu. Kujutage ette, et teil on tootmisjuht, kes on viie eelmise ettevõtte juures kõik tehased kahjumisse viinud – kas palkaksite ta kuuendat korda juhiks? Poliitikas me teeme seda pidevalt. See pole loogika – see on mugavus ja inerts.

Helle Vilu: Mis on sinu nägemuses kõige olulisem muutus?

Veiko Huuse: Võimu allikas. Meie süsteemis ei tule otsused enam “ülevalt alla”, vaid “alt üles”. Referendum pole mingi erakorraline vahend, vaid loomulik juhtimisviis. Samuti anname rahvale õiguse tagasi kutsuda need juhid, kes ei täida rahva tahet. See tähendab: lubasid, aga ei teinud – lahku ametist.

Helle Vilu: Mõned ütlevad, et sinu visioon on utoopiline. Mida neile vastad?

Veiko Huuse: Utoopiline on uskuda, et erakondade kaudu saab teha rahvavõimu. See on illusioon. Kogu lääne poliitiline süsteem on üles ehitatud sellele, et anda inimestele valik ilma tegeliku võimuta. Meie anname võimu tagasi rahvale. See võib tunduda harjumatu, aga see on ainus viis, kuidas Eestit saab muuta seestpoolt, mitte ainult pealispinda pahteldades.

Helle Vilu: Mis on sinu sõnum neile, kes tunnevad, et midagi peab muutuma, aga ei tea, kust alustada?

Veiko Huuse: Tule julgelt kaasa. Sa ei pea olema poliitik ega “ekspert”. Piisab, kui oled inimene, kellel on süda, selgroog ja soov Eestimaa üle uhke olla. Meie ei ehita uut Eestit eliidi juhiste järgi. Me ehitame Eestimaad inimestest – mitte parteidest.

Helle Vilu märkus: Veiko Huuse ideed on leidnud palju poolehoidu ja ka kriitikat. Ent keegi ei saa eitada, et tema esitatud küsimused väärivad ühiskondlikku arutelu. Kuidas me saame muutust loota, kui me ei julge muuta aluseid?

Rootsis on kasvamas poliitikavaba elukeskkonna loomise idee. Neid liikumisi on mitmes riigis juba märgatud.

Toeta Veiko Huuse missiooni ja Uue Maa loomist:

Sinu toetus aitab hoida elus Fonte.News’i – vaba ja sõltumatu uudistekanali, mis annab hääle Uue Vaba Maa sünnile. Iga panus aitab kaasa tõe levikule ja vabale ühiskonnale.

Loe lisaks:

Alloleval lingil saad kuulata ja näha Veiko Huuse intervjuud Sulev Roosma’ga, siit Maalt juba lahkunud hing. Sulevi teadmised on hindamatu väärtusega:

https://youtu.be/lMLsVtWIlTQ

Lisaks saad lugeda skandaalset “ennustuse hõnguga” vestlust sella 3D maailma “Teadja” ja Veiko Huuse vahel