<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><rss version="2.0"
	xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
	xmlns:wfw="http://wellformedweb.org/CommentAPI/"
	xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
	xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
	xmlns:sy="http://purl.org/rss/1.0/modules/syndication/"
	xmlns:slash="http://purl.org/rss/1.0/modules/slash/"
	>

<channel>
	<title>toiduõli &#8211; Fonte.News</title>
	<atom:link href="https://fonte.news/tag/toiduoli/feed/" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<link>https://fonte.news</link>
	<description>The Voice of New Society</description>
	<lastBuildDate>Tue, 06 May 2025 10:26:36 +0000</lastBuildDate>
	<language>et</language>
	<sy:updatePeriod>
	hourly	</sy:updatePeriod>
	<sy:updateFrequency>
	1	</sy:updateFrequency>
	

<image>
	<url>https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/05/cropped-favicon-32x32.png</url>
	<title>toiduõli &#8211; Fonte.News</title>
	<link>https://fonte.news</link>
	<width>32</width>
	<height>32</height>
</image> 
	<item>
		<title>Rapsiõli on ohtlik, loe miks</title>
		<link>https://fonte.news/toit/rapsioli-on-ohtlik-loe-miks</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 30 Jan 2025 04:25:25 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Toit]]></category>
		<category><![CDATA[Arvamus]]></category>
		<category><![CDATA[Eesti]]></category>
		<category><![CDATA[Fonte.News Tellijale]]></category>
		<category><![CDATA[Hoiatus]]></category>
		<category><![CDATA[Inimene]]></category>
		<category><![CDATA[Lapsed]]></category>
		<category><![CDATA[Loodus]]></category>
		<category><![CDATA[Maaelu]]></category>
		<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Permakultuur]]></category>
		<category><![CDATA[Teadus]]></category>
		<category><![CDATA[Tehnoloogia]]></category>
		<category><![CDATA[Tervis]]></category>
		<category><![CDATA[Ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[Canola õli]]></category>
		<category><![CDATA[erucic acid]]></category>
		<category><![CDATA[eruukhaoe]]></category>
		<category><![CDATA[fritüür]]></category>
		<category><![CDATA[GMO]]></category>
		<category><![CDATA[hüdrogeenitud]]></category>
		<category><![CDATA[keemiliselt töödeldud]]></category>
		<category><![CDATA[küllastumata rasv]]></category>
		<category><![CDATA[mis on alternatiiv rapsiõlile]]></category>
		<category><![CDATA[mootorikütus]]></category>
		<category><![CDATA[odav õli]]></category>
		<category><![CDATA[ohtlik õli]]></category>
		<category><![CDATA[ohtlik toiduõli]]></category>
		<category><![CDATA[õli]]></category>
		<category><![CDATA[Puhasta keha mürkidest]]></category>
		<category><![CDATA[raps]]></category>
		<category><![CDATA[rapsiõli]]></category>
		<category><![CDATA[rapsiõli on ohtlik]]></category>
		<category><![CDATA[rapsiõli tervisele kahjulik]]></category>
		<category><![CDATA[toiduõli]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=16548</guid>

					<description><![CDATA[Rapsiõli pole inimese toit ja seda peetakse toidu surmaks.]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<div style="max-width: 600px;margin: 0 auto;padding: 32px;border: 1px solid #ccc;font-family: sans-serif;text-align: center">
<h2 id="fonte-news-uudiste-lugemise-kuupakett" style="color: #7a838b;font-weight: 600;font-size: 20px;margin-bottom: 0">Fonte.News uudiste lugemise kuupakett</h2>
<p style="color: #7a838b;font-size: 18px;margin-top: 4px">10€</p>
<p style="text-align: left;margin-top: 24px">
    Sulle on kõik uudised avatud ja toetad samas ka selle maailma inimeste kollektiivteadvuse avardamist ja Uue Maa loomist.<br />
    See rahaline panus on väiksem kui kohvikus tass kohvi ja pirukas, kuid tulemus on hindamatu väärtusega. Tule ja toeta kollektiivteadvuse parandamist ja Uue Maa loomist!
  </p>
<ul style="text-align: left;margin: 16px 0">
<li>Kõik artiklid avatud</li>
<li>Väärt info otse allikast</li>
<li>Toetad Uue Maa loomist</li>
<li>Aitad lahustada hirme ja kurjust</li>
</ul>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" style="margin-top: 30px">
<tr>
<td>
      <a href="https://fonte.news/register" style="background-color: #b8a98b;color: white;padding: 12px 24px;font-size: 16px;font-weight: bold;text-decoration: none;border-radius: 6px">LIITU</a>
    </td>
<td style="width: 32px"></td>
<td>
      <a href="https://fonte.news/login" style="background-color: #b8a98b;color: white;padding: 12px 24px;font-size: 16px;font-weight: bold;text-decoration: none;border-radius: 6px">LOGI SISSE</a>
    </td>
</tr>
</table>
]]></content:encoded>
					
		
		<enclosure url="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/06/Gary-Brecka-rapsioli-Fonte.News-.mp4" length="20287218" type="video/mp4" />

			</item>
		<item>
		<title>Kas puidust ja põllumajandusjääkidest toodetav toiduõli on inimese tervisele ohutu?</title>
		<link>https://fonte.news/teadus/kas-puidust-ja-pollumajandusjaakidest-toodetav-toiduoli-on-inimese-tervisele-ohutu</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Tue, 24 Sep 2024 06:47:14 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Teadus]]></category>
		<category><![CDATA[ÄRIUUDIS]]></category>
		<category><![CDATA[Arvamus]]></category>
		<category><![CDATA[Eesti]]></category>
		<category><![CDATA[Eneseareng]]></category>
		<category><![CDATA[Haridus]]></category>
		<category><![CDATA[Loodus]]></category>
		<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Tehnoloogia]]></category>
		<category><![CDATA[Tervis]]></category>
		<category><![CDATA[Toit]]></category>
		<category><![CDATA[Ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[Uuriv ajakirjandus]]></category>
		<category><![CDATA[ÄIO]]></category>
		<category><![CDATA[Eesti iduettevõte ÄIO saepuru toiduõli]]></category>
		<category><![CDATA[keemiline toiduõli]]></category>
		<category><![CDATA[Mis on tervislikud õlid]]></category>
		<category><![CDATA[pärm]]></category>
		<category><![CDATA[põllumajandusjääk]]></category>
		<category><![CDATA[puidust toiduõli]]></category>
		<category><![CDATA[puit]]></category>
		<category><![CDATA[rasv]]></category>
		<category><![CDATA[saepurust suhkur]]></category>
		<category><![CDATA[sünteeline toiduõli]]></category>
		<category><![CDATA[Tallinna Tehnikaülikool]]></category>
		<category><![CDATA[toiduõli]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=30185</guid>

					<description><![CDATA[Selles artiklis teen lühikese analüüsi ja lugeja saab teha otsuse, milline õli oleks toiduks mõistlik. Eesti iduettevõte ÄIO&#8230;]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Selles artiklis teen lühikese analüüsi ja lugeja saab teha otsuse, milline õli oleks toiduks mõistlik.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Eesti iduettevõte ÄIO sai investoritelt demotehase ehituseks kuus miljonit eurot. Selline teade ilmus 24.09.2024 <a href="https://arileht.delfi.ee/artikkel/120324039/eesti-iduettevote-aio-sai-investoritelt-demotehase-ehituseks-kuus-miljonit-eurot" target="_blank" rel="noopener">Ärilehes rubriigis Tehnoloogiaäri.</a></p>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  fetchpriority="high"  decoding="async"  width="1024"  height="654"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/09/Kas-puidust-ja-pollumajandusjaakidest-toodetav-toiduoli-on-inimese-tervisele-ohutu-Fonte.News--1024x654.jpg"  alt=""  class="wp-image-30188"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/09/Kas-puidust-ja-pollumajandusjaakidest-toodetav-toiduoli-on-inimese-tervisele-ohutu-Fonte.News--1024x654.jpg 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/09/Kas-puidust-ja-pollumajandusjaakidest-toodetav-toiduoli-on-inimese-tervisele-ohutu-Fonte.News--300x192.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/09/Kas-puidust-ja-pollumajandusjaakidest-toodetav-toiduoli-on-inimese-tervisele-ohutu-Fonte.News--768x490.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/09/Kas-puidust-ja-pollumajandusjaakidest-toodetav-toiduoli-on-inimese-tervisele-ohutu-Fonte.News--1536x981.jpg 1536w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/09/Kas-puidust-ja-pollumajandusjaakidest-toodetav-toiduoli-on-inimese-tervisele-ohutu-Fonte.News--110x70.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/09/Kas-puidust-ja-pollumajandusjaakidest-toodetav-toiduoli-on-inimese-tervisele-ohutu-Fonte.News--200x128.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/09/Kas-puidust-ja-pollumajandusjaakidest-toodetav-toiduoli-on-inimese-tervisele-ohutu-Fonte.News--380x243.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/09/Kas-puidust-ja-pollumajandusjaakidest-toodetav-toiduoli-on-inimese-tervisele-ohutu-Fonte.News--255x163.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/09/Kas-puidust-ja-pollumajandusjaakidest-toodetav-toiduoli-on-inimese-tervisele-ohutu-Fonte.News--550x351.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/09/Kas-puidust-ja-pollumajandusjaakidest-toodetav-toiduoli-on-inimese-tervisele-ohutu-Fonte.News--800x511.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/09/Kas-puidust-ja-pollumajandusjaakidest-toodetav-toiduoli-on-inimese-tervisele-ohutu-Fonte.News--1160x741.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/09/Kas-puidust-ja-pollumajandusjaakidest-toodetav-toiduoli-on-inimese-tervisele-ohutu-Fonte.News--220x141.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/09/Kas-puidust-ja-pollumajandusjaakidest-toodetav-toiduoli-on-inimese-tervisele-ohutu-Fonte.News--400x255.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/09/Kas-puidust-ja-pollumajandusjaakidest-toodetav-toiduoli-on-inimese-tervisele-ohutu-Fonte.News--760x485.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/09/Kas-puidust-ja-pollumajandusjaakidest-toodetav-toiduoli-on-inimese-tervisele-ohutu-Fonte.News--510x326.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/09/Kas-puidust-ja-pollumajandusjaakidest-toodetav-toiduoli-on-inimese-tervisele-ohutu-Fonte.News--600x383.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/09/Kas-puidust-ja-pollumajandusjaakidest-toodetav-toiduoli-on-inimese-tervisele-ohutu-Fonte.News--1100x703.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/09/Kas-puidust-ja-pollumajandusjaakidest-toodetav-toiduoli-on-inimese-tervisele-ohutu-Fonte.News-.jpg 1594w"  sizes="(max-width: 1024px) 100vw, 1024px" ></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Ärileht kirjutab: &#8220;Biotehnoloogia iduettevõte ÄIO kaasas riskikapitalifondideLT 6,1 miljonit eurot, et rajada Eestisse&nbsp;<a href="https://www.delfi.ee/teema/96863966/undefined" target="_blank" rel="noreferrer noopener">demotehas</a>, kus toota puidu- ja põllumajandusjääkidest keskkonnasõbralikke õlisid ja rasvu. Investeerimisvoorus osalesid Eesti riigile kuuluv fondivalitseja SmartCap, Voima Ventures, 2C Ventures ja Nordic Foodtech VC. 2022. aastal Tallinna Tehnikaülikoolist välja kasvanud idufirma ÄIO on arendanud ainulaadse meetodi, mille abil saab toiduainetööstus loobuda keskkonda saastavate loomsete rasvade, palmi- ning teiste taimsete õlide massilisest kasutamisest. ÄIO lahendus muudab puidu- ja põllumajandussaaduste kõrvalproduktid nagu saepurust eraldatud suhkrud spetsiaalse pärmi abil toidulauakõlblikeks rasvadeks ja õlideks, mille valmistamise protsess on ettevõtte väitel oluliselt kiirem ja kurnab vähem loodust&#8230;..&#8221; Loe kogu artiklit <a href="https://arileht.delfi.ee/artikkel/120324039/eesti-iduettevote-aio-sai-investoritelt-demotehase-ehituseks-kuus-miljonit-eurot" target="_blank" rel="noopener">SIIT</a>.</p>



<h2 id="kas-puidust-ja-pollumajandusjaakidest-toodetav-toiduoli-on-inimese-tervisele-ohutu" class="wp-block-heading">Kas puidust ja põllumajandusjääkidest toodetav toiduõli on inimese tervisele ohutu?</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Saepurust või teistest puidujääkidest toiduõli tootmine on uuenduslik ja teatud keskkonnasõbralikum tehnoloogia, mis püüab lahendada nii ressursikasutuse kui ka toidutootmise probleeme. Selle protsessi eesmärk on kasutada biomassi jääke, näiteks saepuru, mille põhikomponendid – <strong>tselluloos ja ligniin</strong> – lagundatakse suhkruteks. Need suhkrud muundatakse spetsiaalse <strong>pärmi abil</strong> rasvhapeteks ja õlideks, mida saab kasutada toiduainetööstuses.</p>



<h3 id="keemiline-protsess-ja-tervisemojud" class="wp-block-heading"><strong>Keemiline protsess ja tervisemõjud</strong></h3>



<p class="wp-block-paragraph">Sellised protsessid on keemilised ja sisaldavad mitmeid etappe, sealhulgas:</p>



<ol class="wp-block-list">
<li><strong>Biomassi lagundamine</strong>: Saepurust (puitmaterjalist) tuleb esmalt saada kättesaadavaks lihtsuhkrud. Seda tehakse tavaliselt <strong>ensüümide</strong> või <strong>keemilise hüdrolüüsi</strong> abil. Need protsessid muudavad tselluloosi ja hemitselluloosi suhkruteks, mida saab kasutada mikroorganismide kasvatamiseks.</li>



<li><strong>Fermentatsioon</strong>: Suhkrud söödetakse <strong>genereeritud pärmikultuuridele</strong>, mis muudavad need mikroobsete protsesside käigus <strong>rasvhapeteks</strong>. Pärmid toodavad samal ajal ka erinevaid lipiide, millest sünteesitakse lõpuks õli.</li>



<li><strong>Õli eraldamine ja rafineerimine</strong>: Pärast fermentatsiooniprotsessi tuleb mikroorganismide toodetud rasvad ja õlid eraldada ja rafineerida, et need vastaksid toiduainetööstuse standarditele.</li>
</ol>



<h3 id="kas-see-on-tervislikum-kui-palmioli-voi-loomarasv-voi-oliivioli" class="wp-block-heading"><strong>Kas see on tervislikum kui palmiõli või loomarasv või oliiviõli?</strong></h3>



<ul class="wp-block-list">
<li><strong>Keskkondlik aspekt</strong>: Palmiõli ja loomse rasva tootmine on seotud oluliste keskkonnakahjudega, näiteks metsade raadamise ja kasvuhoonegaaside emissioonidega. Biomassi jääkide kasutamine, näiteks saepuru, on potentsiaalselt keskkonnasõbralikum, kuna see kasutab kõrvalprodukte, mis muidu läheksid raisku.</li>



<li><strong>Tervislikkus</strong>: Toiduõlide tervislikkus sõltub suuresti nende <strong>rasvhapete koostisest</strong> ja <strong>tootmisviisist</strong>. Traditsioonilised tervislikud õlid, nagu <strong>oliiviõli</strong>, on tuntud oma kõrge <strong>monoküllastumata rasvhapete</strong> sisalduse poolest, mis on südame tervisele kasulikud. Oliiviõli valmistatakse füüsilise <strong>külmpressi</strong> meetodil, mis säilitab õlis sisalduvad toitained ja antioksüdandid ilma kemikaalide kasutamiseta.</li>



<li><strong>Loomarasv</strong>: Toodetakse kahe erineva töötlusega(kuum sulatamine ja &#8220;külm&#8221; sulatamine, ilma keemiliste protsessideta ja lisanditeta)) loomade lindude rasvakihist. Loomarasvad sisaldavad <strong>konjugeeritud linoolhapet</strong> (CLA), millel on leitud potentsiaalseid tervislikke omadusi, sealhulgas vähivastane toime ja mõju rasvade ainevahetusele. Kas loomad ja linnud on keskkonnale koormaks ja kahjulikud?</li>
</ul>



<p class="wp-block-paragraph">Saepurust toodetud õli on aga <strong>sünteetiline toode</strong>, mis läbib mitu keemilist ja biotehnoloogilist etappi. Kuigi see võib olla <strong>keskkonnasõbralikum</strong>, on oluline uurida, millised täpsed rasvhapete profiilid ja omadused sel lõpp-produktina on ning kas need on inimese tervisele pikaajaliselt sobivad ja ohutud. <strong>Töötlemisprotsessi keerukus</strong> ja kemikaalide kasutamine toob endaga kaasa küsimuse, kas sellised sünteesitud rasvad ja õlid on pikaajaliselt sama tervislikud kui looduslikud, vähese töötlemisega õlid, näiteks <strong>külmpressitud oliiviõli</strong> või <strong>avokaadoõli</strong>.</p>



<h3 id="kuidas-saepuru-toodeldakse" class="wp-block-heading"><strong>Kuidas saepuru töödeldakse?</strong></h3>



<p class="wp-block-paragraph">Saepurust <strong>suhkru eraldamine</strong> toimub peamiselt <strong>hüdrolüüsi</strong> abil, mis kasutab kas happelisi või ensümaatilisi vahendeid tselluloosi ja hemitselluloosi lagundamiseks lihtsuhkruteks, näiteks <strong>glükoosiks</strong> ja <strong>ksüloosiks</strong>. Seejärel kasutatakse neid suhkruid mikroorganismide (nt pärmi) toiduna, kes suudavad neid suhkrud edasi töödelda rasvhapeteks ja lipiidideks.</p>



<h3 id="suhkru-tervisemojud" class="wp-block-heading"><strong>Suhkru tervisemõjud</strong>:</h3>



<p class="wp-block-paragraph">Kuigi saepurust saadud suhkur ei pruugi erineda keemiliselt teistest allikatest pärit suhkrust, on suhkrul <a href="https://fonte.news/toit/suhkur-murk-sinu-kehale/"><strong>tervisele kahjulikud omadused</strong> </a>suurtes kogustes tarbimisel, kuna see tõstab veresuhkru taset ja võib põhjustada diabeeti, ülekaalulisust ja südame-veresoonkonna haigusi. Õli tootmise käigus suhkur aga muudetakse pärmi abil rasvaks, nii et lõpp-produkt ei sisalda suhkrut. Oluline on siiski uurida, milline on selle protsessi mõju toiteväärtusele ja tervisele.</p>



<h3 id="kokkuvote" class="wp-block-heading"><strong>Kokkuvõte</strong>:</h3>



<ul class="wp-block-list">
<li><strong>Keskkonna aspektist</strong> võib saepurust ja biojäätmetest saadud õli olla potentsiaalselt keskkonnasõbralikum kui palmiõli.</li>



<li><strong>Tervislikkuse aspektist</strong> tuleb aga arvestada, et tegemist on sünteetiliselt toodetud õliga, mis vajab rohkem teaduslikke uuringuid, et kindlaks teha, kas see on inimese tervisele sama kasulik ja ohutu kui näiteks külmpressitud looduslikud õlid ja looma-linnu rasv.</li>



<li>Tootmisprotsess on <strong>keemiline ja biotehnoloogiline</strong>, mis erineb tunduvalt looduslike õlide tootmisest, kus keemilist töötlemist ei ole või on minimaalne.</li>
</ul>



<p class="wp-block-paragraph">Tuleviku toidutootmine liigub tõenäoliselt selliste biotehnoloogiliste lahenduste poole, kuid nende mõju tervisele ja toiteväärtusele vajab täiendavat uurimist, enne kui neid saaks tervislikuks alternatiiviks pidada võrreldes traditsiooniliste looduslike õlidega ja rasvadega.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Artikli toimetas Veiko Huuse. Allikad: <a href="https://arileht.delfi.ee/artikkel/120324039/eesti-iduettevote-aio-sai-investoritelt-demotehase-ehituseks-kuus-miljonit-eurot" target="_blank" rel="noopener">Ärileht</a>, internet ja isiklikud teadmised.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Loe lisaks:</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="4ogAwRmFMs"><a href="https://fonte.news/tervis/toidurasvad-on-universaalne-kutus-sinu-kehale/">Toidurasvad on universaalne kütus sinu kehale</a></blockquote><iframe class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Toidurasvad on universaalne kütus sinu kehale&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/tervis/toidurasvad-on-universaalne-kutus-sinu-kehale/embed/#?secret=LTW08GVa1e#?secret=4ogAwRmFMs" data-secret="4ogAwRmFMs" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="6ptGSNlPyd"><a href="https://fonte.news/tervis/mis-on-tervislik-keha-toitmine/">Mis on tervislik keha toitmine</a></blockquote><iframe class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Mis on tervislik keha toitmine&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/tervis/mis-on-tervislik-keha-toitmine/embed/#?secret=9hOVcYxmOF#?secret=6ptGSNlPyd" data-secret="6ptGSNlPyd" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<p class="wp-block-paragraph"><br>&nbsp;</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Võltsitud &#8220;toit kui ravim&#8221; tegevuskava</title>
		<link>https://fonte.news/toit/voltsitud-toit-kui-ravim-tegevuskava</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Sat, 25 Mar 2023 09:04:16 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Toit]]></category>
		<category><![CDATA[Biopoliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Hoiatus]]></category>
		<category><![CDATA[Inimene]]></category>
		<category><![CDATA[Lapsed]]></category>
		<category><![CDATA[Loodus]]></category>
		<category><![CDATA[Maaelu]]></category>
		<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Permakultuur]]></category>
		<category><![CDATA[Poliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Teadus]]></category>
		<category><![CDATA[Tehnoloogia]]></category>
		<category><![CDATA[Tervis]]></category>
		<category><![CDATA[Ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[Big Tech]]></category>
		<category><![CDATA[biotehnoloogiatööstus]]></category>
		<category><![CDATA[GMO]]></category>
		<category><![CDATA[GMO inimene]]></category>
		<category><![CDATA[GMO toit]]></category>
		<category><![CDATA[great reset]]></category>
		<category><![CDATA[kuidas kasvatada tervislikku toitu]]></category>
		<category><![CDATA[kunstliha]]></category>
		<category><![CDATA[laboratoorne]]></category>
		<category><![CDATA[laboratoorne toit]]></category>
		<category><![CDATA[lahendused põllumeestele]]></category>
		<category><![CDATA[mis on lahendus]]></category>
		<category><![CDATA[multikultuurne põllumajandusmudel]]></category>
		<category><![CDATA[õli]]></category>
		<category><![CDATA[õlid]]></category>
		<category><![CDATA[permakultuur]]></category>
		<category><![CDATA[ravim]]></category>
		<category><![CDATA[seemneõlid]]></category>
		<category><![CDATA[sõda toidu vastu]]></category>
		<category><![CDATA[sünteetiline]]></category>
		<category><![CDATA[sünteetiline toit]]></category>
		<category><![CDATA[toiduõli]]></category>
		<category><![CDATA[toit]]></category>
		<category><![CDATA[ultratöödeldud toit]]></category>
		<category><![CDATA[Vaktsiin]]></category>
		<category><![CDATA[võltsitud toit]]></category>
		<category><![CDATA[võltstoit]]></category>
		<category><![CDATA[võltstoit vaktsiin]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=18710</guid>

					<description><![CDATA[Toiduvarud on rünnaku all.&#160;Olgu põhjuseks tehnokraadid, kes peavad sõda tõelise toidu vastu, toidusuveräänsust ohustavad reeglid või mürgiste kemikaalide&#8230;]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Toiduvarud on rünnaku all.&nbsp;Olgu põhjuseks tehnokraadid, kes peavad sõda tõelise toidu vastu, toidusuveräänsust ohustavad reeglid või mürgiste kemikaalide kasutamine, inimeste õigus pääseda juurde võltsimata tervislikule toidule on käest libisemas.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Attack on Food Symposium, mille võõrustas dr Meryl Nass ja mida esitles Children&#8217;s Health Defense TV, tõi kokku erinevate erialade eksperdid kogu maailmast, et arutada toiduga kindlustatuse aktuaalset teemat ning pakkuda lahendusi nii üksikisiku kui ka ühiskonna tasandil.&nbsp;Seitsmetunnist üritust tervikuna saate vaadata <a href="https://rumble.com/v2bpnok-the-attack-on-food-symposium-solutions-to-fight-back.html" target="_blank" rel="noreferrer noopener">videost</a>.</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-rumble-com wp-block-embed-rumble-com"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted" title="The Attack on Food Symposium + Solutions to Fight Back" src="https://rumble.com/embed/v2947vm/#?secret=ro1rY06dCj" data-secret="ro1rY06dCj" width="1920" height="1080" frameborder="0"></iframe></div>
</div></figure>



<h2 id="voltsitud-toit-kui-ravim-tegevuskava" class="wp-block-heading">Võltsitud &#8220;toit kui ravim&#8221; tegevuskava</h2>



<p class="wp-block-paragraph">The Great Reset taga seisvatel globalistidel on oma patenteeritud geneetiliselt muundatud organismidega (GMO) pikka aega olnud toidumonopol.&nbsp;GMOde esmane eesmärk oli hõlbustada mürgise herbitsiidi glüfosaadi kasutamist,&nbsp;<sup>1</sup>&nbsp;mida Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) vanemteadur Stephanie Seneff, Ph.D., tutvustab sümpoosionivideos. Kuid selleks, et mõista, mis tuleb, on oluline mõista minevikku.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Biotehnoloogiatööstus kasutas lobitööd tagamaks, et GMOsid koheldakse sisuliselt samaväärsena päristoiduga, jättes sisuliselt kõrvale nõudest teha enne nende turule laskmist ohutustestid.&nbsp;Nende mänguraamat meenutab Big Tobacco taktikat toote suhtes, mis ei kahjusta teid kohe, kuid on aja jooksul kahjulik.&nbsp;Nüüd on aga ilmnenud sama tõsine oht GMO toiduga – sünteetiline toit.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Prognoositakse, et võltsitud toidust saab 3 triljoni dollari suurune turg.&nbsp;<sup>2</sup>&nbsp;Konsultatsioonifirma McKinsey &amp; Company, mida tööstusžargoonis mõnikord nimetatakse &#8220;biorevolutsiooniks&#8221; või synbioks (lühend sünteetilisest bioloogiast), ennustas, et 60% kõigist majanduses kasutatavatest materjalidest saab sel viisil toota, sealhulgas võltsliha, võltspiim ja võltsrasv.&nbsp;Nende raportis märgiti:&nbsp;<sup>3</sup></strong></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;Kuni 60 protsenti maailmamajanduse füüsilistest sisenditest võiks põhimõtteliselt olla bioloogiliselt toodetud – umbes üks kolmandik neist sisenditest on bioloogilised materjalid (puit või toiduks kasvatatavad loomad) ja ülejäänud kaks kolmandikku on mittebioloogilised (plastid või kütused), kuid neid võib potentsiaalselt toota või asendada bioloogia abil.&#8221;</em></p>



<p class="wp-block-paragraph">Impossible Foods ja Beyond Meat on võltslihaturu peamised tegijad.&nbsp;Välja on antud ka esimene võltsrasv Kultuurõli.&nbsp;2020. aasta juunis teatas Bill Gates ka idufirmast BIOMILQ, mis kasutab biotehnoloogiat sünteetilise laboris valmistatud inimpiima loomiseks imikutele.&nbsp;Kasutades rakukultuurisöötmega kolbidesse paigutatud rinnanäärme epiteelirakke, rakud kasvavad ja paigutatakse bioreaktorisse, mis ettevõtte sõnul &#8220;loob uuesti rinnaga sarnased tingimused&#8221;.&nbsp;<sup>4</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">Alates kell 3:30 alltoodud videos keskendus Dr. Joseph Mercola ettekanne &#8220;The Fake &#8220;Food as Medicine&#8221; Agenda &amp; Synthetic Foods &#8211; rünnakutele toidu ja põllumajanduse vastu. The Great Resetiga on tulemas kriis ja toit muutub tõeliseks probleemiks – veelgi enam kui praegu &#8211; toit muutub Eliidi reklvaks inimkonna mõjutamiseks. </p>



<h3 id="inimesi-saab-vaktsineerida-voltstoidu-abil" class="wp-block-heading"><em>&#8220;Inimesi saab vaktsineerida võltstoidu abil&#8221;</em></h3>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-bitchute wp-block-embed-bitchute"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted" title="The Fake &#039;Food as Medicine&#039; Agenda &amp; Synthetic Foods - Dr Mercola" width="459" height="344" src="https://www.bitchute.com/embed/UBSLU1o5lgvI/?feature=oembed#?secret=Hlgxrg8i5T" data-secret="Hlgxrg8i5T" frameborder="0"></iframe></div>
</div></figure>



<h2 id="ettevaatust-tapse-kaaritamise-eest" class="wp-block-heading">Ettevaatust täpse kääritamise eest</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Võltsitud toidutootjad tahavad, et te usuksite, et nende tooted on looduslikud, kuna need on valmistatud taimekomponentidest, kuigi looduses midagi sellist ei eksisteeri.&nbsp;Pöörake tähelepanu nende tööstusharu moesõnadele, nagu täppiskääritamine – termin, mida biotehnoloogiatööstus kasutab tõeliselt tervist edendava loodusliku kääritamise populaarsuse vähendamiseks.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Täppiskääritamisel pole aga ühtegi loomulikku vastet. See on sünteetilise bioloogia vorm, mis on eksisteerinud vähemalt 20 aastat. See kasutab geneetiliselt muundatud mikroorganisme, nagu pärm ja bakterid, mida kääritatakse õlletehase tüüpi mahutites kõrgtehnoloogilistes farmaatsiaklassi steriilsetes tingimustes. Seda seetõttu, et need kultuurid on väga vastuvõtlikud saastumisele, mis rikuks kogu partii.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ja saastumine võib kergesti juhtuda, nii et sellesse tehnoloogiasse on valatud miljardeid dollareid, mis kasutavad bioloogilisi teid, mida looduses pole kunagi varem eksisteerinud.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Nad on tühistanud ettevaatusprintsiibi, kuna võltsliha, võltsrasvade ja võltspiima tootmise pikaajalised tagajärjed on täiesti teadmata.&nbsp;Kuid see kõik teenib selle aluseks olevat tegevuskava, milleks on täielik kontroll ja maailma domineerimine.&nbsp;Selle saavutamiseks pole lihtsamat viisi kui toiduvarude kontrolli alla võtmine.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Need võltsitud, ultratöödeldud toidud annavad globalistidele enneolematu võimu ja kontrolli inimeste tervise üle ning nad kasutavad vargsi turundusvõtteid. </p>



<h2 id="volts-kultuuroli-ei-ole-loomulik" class="wp-block-heading">Võlts &#8220;kultuurõli&#8221; ei ole loomulik</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Paljud teavad seemneõlide laastavatest tervisemõjudest , kuna need sisaldavad umbes 75% linoolhapet ja aitavad kaasa krooniliste haiguste esinemissageduse suurenemisele. Mõni uus kultiveeritud õli sisaldab vähem kui 1% linoolhapet, nii et see kõlab – välja arvatud see, et see on valmistatud täppiskääritamise teel.</p>



<p class="wp-block-paragraph">See termin on petnud isegi paljusid tervisetööstuse eksperte, kes usuvad, et see on ohutu ja loomulik.&nbsp;Selle asemel on see veel üks pettuse vorm, mis muudab meie sõnavara kõige elementaarsemate sõnade, näiteks kääritamise, tähendust.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Tööstus soovib, et inimesed usuksid, et täppiskääritamisel toodetud tooted ei erine teistest kääritatud toiduainetest, nagu kimchi ja jogurt.&nbsp;Kuid mida nad ei avalda, on see, et täppiskääritamisel kõige sagedamini kasutatav organism on tavaline bakter E. coli.&nbsp;E. coli loob tõenäoliselt suvalise arvu mittesihtmärgilisi metaboliite, millel on täiesti tundmatud keskkonnamõjud.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Loodusliku kääritamise käigus tekkivad jäätmed on mitteohtlikud ning tegelikult söödavad ja paljudel juhtudel kasulikud.&nbsp;Samuti on see kompostitav ega ole bioohtlik.&nbsp;Seevastu GE sünteetilise bioloogia käärimisproduktide biojäätmed ei saa sattuda prügilasse.&nbsp;<sup>5</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">Kuna see on kestnud aastakümneid, on juba kehtestatud seadused, mis lubavad nendel toodetel igasugustest ohutustestidest mööda minna, kuna need on märgistatud kui tõelise toiduga bioloogiliselt samaväärsed. <strong>Soovitan hoida võltstoidust nii kaugele kui võimalik ja keskenduda inimese põhitoitumisele. </strong>Just see viib meid läbi suure lähtestamise.</p>



<h2 id="ulemaailmne-soda-puhta-toidu-vastu" class="wp-block-heading">Ülemaailmne sõda puhta toidu vastu</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Sümpoosionil esinesid ka Alexis Baden-Mayer, Organic Consumers Association (OCA) poliitiline direktor, kes võttis kokku tõendid selle kohta, et päris taludest pärit toit asendatakse võltsitud toiduga.&nbsp;Haitist ja Sri Lankast Indoneesia, Hollandi ja Kanadani on &#8220;lugu sama.&#8221;&nbsp;<sup>6</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">Ülemaailmsete kaubanduseesmärkidega ettevõttehuvid teevad koostööd valitsuse, Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) või Maailmapangaga, kes pakkusid pandeemia ajal majanduslikult kokkuvarisevatele riikidele võlakergendust toetuste või madala intressimääraga laenude näol, kuid piirangutega.</p>



<p class="wp-block-paragraph">&#8220;Nad ajavad taluperemehed oma maalt minema linna,&#8221; ütles Baden-Mayer.&nbsp;<sup>7</sup>&nbsp;Benjamin Dobson, kes rääkis väiketaludesse sissetungi ajaloost, märkis, et iseseisvad põllumehed ja taimseid ravimeid kasvatavad inimesed on ohuks tsentraliseeritud majandussüsteemile.&nbsp;<sup>8</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">Seneff jagas, kuidas kemikaalide, näiteks glüfosaadi kasutamine ohustab ka toidu tulevikku.&nbsp;<sup>9</sup>&nbsp;USA-s aastas kasutatav glüfosaadi kogus võrdub ühe naelaga iga mehe, naise ja lapse kohta, ütles ta.&nbsp;See on planeedil enimkasutatav herbitsiid.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kuigi see on GMOde puhul tavaline, märkis ta, et suurimad jäägid ilmnevad mitte-GMO toiduainetes, nagu nisu, kaer, oder ja rukis, kuna seda kasutatakse nendel põllukultuuridel kuivatusainena või kuivatusainena vahetult enne saagikoristust.&nbsp;Glüfosaat pärsib šikimaadi rada, mis osaleb asendamatute aromaatsete aminohapete fenüülalaniini, türosiini ja trüptofaani sünteesis.&nbsp;<sup>10</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">Seneff kasutas Florida manatees glüfosaadi mürgisuse näitena.&nbsp;Kemikaal on osariigi veeteedes üldlevinud, eriti suhkruroo koristamise ajal.&nbsp;Manaatid on suurendanud keha glüfosaadikoormust ja on haigeks jäänud, lisaks nälgivad nad, sest merehein sureb veeteede häiritud ökosüsteemides välja.&nbsp;<sup>11</sup></p>



<h2 id="lahendused-pollumeestele" class="wp-block-heading">Lahendused põllumeestele</h2>



<p class="wp-block-paragraph">2. seanss, mis täispikas videos algab umbes 2:40, pakub põllumeestele lahendusi.&nbsp;Ronnie Cummins, OCA kaasasutaja ja direktor, märkis, et maailma väiketalunike seas on vähem kui 1% sertifitseeritud mahepõllumajandustootjatest.&nbsp;Siiski on 60 miljonit väikest ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtet, mis võiksid saada mahepõllumajandusliku sertifikaadi, kui kõik regulatiivsed tõkked poleks paigas.&nbsp;<sup>12</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">&#8220;Kui vaadata põllumaa hulka ja toidukogust, mida need inimesed toodavad, on see märkimisväärne. Ülemaailmne toiduturg on umbes 10 triljonit dollarit, kuid hinnanguliselt toodetakse sellest 1,5 triljonit dollarit mahepõllumajanduslikus või peaaegu orgaaniliselt,&#8221; ütleb ta.&nbsp;<sup>13</sup>&nbsp;Kuna paljud mahepõllumajandustootjad suudavad leida kohalikke turge ja seal õitseda, on see üks strateegia, kuidas pinnal püsida.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Sõltumatu taluniku ja talukonsultandi Mark Fulfordi sõnul viib toidu sõltumatus loomulikult terviklike ökosüsteemideni, mis toetavad inimeste ja planeedi tervist.&nbsp;<sup>14</sup>&nbsp;Ta pooldab sõltumatuid toidukeskusi, mis lõikavad välja keskmise inimese, ning kasutavad selliseid strateegiaid nagu maastiku lugemine, seente või bakterite komposti kasutamine ning mesilaste ja teiste tolmeldajate omaksvõtmine.</p>



<h2 id="aiandus-lahendus-uksikisikutele" class="wp-block-heading">Aiandus – lahendus üksikisikutele</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Saate tegutseda individuaalsel tasandil, luues oma&nbsp;<a href="https://takecontrol.substack.com/p/rockefeller-foundation-reset-the-table" target="_blank" rel="noreferrer noopener">toiduga kindlustatuse turvavõrgu</a>&nbsp;.&nbsp;Aia rajamine ja toidutootmise põhioskuste õppimine on hädavajalik ning sellest räägitakse 3. sessioonis, täispikas videos kell 4:10.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Dr John Day jagab, kuidas valmistada köögiaeda, mis on teie köögile võimalikult lähedal.&nbsp;Ta soovitab valida koha, mis on vähemalt 400 ruutjalga ja puudest 20 jala kaugusel, sest nende juured võtavad teie aiast vett.&nbsp;Lõuna pool on ideaalne, et saada oma taimedele piisavalt valgust.&nbsp;&#8220;Rasketel aegadel ja toiduga kindlustatuse tagamiseks on oma juurviljaaia olemasolu ja juba selle töö tundmine väga kasulik.&#8221;&nbsp;<sup>15</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">Teine aednik Beverly Johannson pooldab kaevamisvaba aiandust, teist strateegiat, mida saate köögiviljade kasvatamiseks kasutada.&nbsp;Kui te maad harite, stimuleerib see maad alustama remonti, mida see teeb umbrohu kasvu suurendades.&nbsp;Ka mullaharimine hävitab elutähtsaid mikroobe ja seeneniidistiku, mis aitab mobiliseerida mullas toitaineid.&nbsp;Kaevamisvaba aiaga kogete vähem umbrohtu, suuremat saaki ja tervemaid taimi vähema kastmisega.&nbsp;<sup>16</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">Ta juhib tähelepanu sellele, et ladustamine on aianduse põhielement, kuna soovite toodangut mitte ainult kasvuperioodil, vaid ka talvel.&nbsp;Johannsonil on juurekelder, kus hoitakse kartulit ja muid juurvilju ning teine ​​ala suvikõrvitsa ja sibula jaoks, nii et tal on aastaringselt juurdepääs värskele toidule.</p>



<h2 id="toidu-kui-uhiskonna-kaitsmine" class="wp-block-heading">Toidu kui ühiskonna kaitsmine</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Viimases sessioonis käsitletakse ühiskondlikke lahendusi toidusõja vastu võitlemiseks.&nbsp;USA esindaja Thomas Massie tõstis esile haavatavust USA toiduvarustuses, mis lagunes pandeemia ajal, kui farmerid pidid loomi eutanaasima, kuna nad ei saanud neid töödelda.&nbsp;<sup>17</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">Neli lihapakkijat kontrollivad 85% USA-s töödeldud lihast. Üks neist kuulub Hiinale, üks Brasiiliale ja ülejäänud kaks on rahvusvahelised korporatsioonid.&nbsp;Toiduhinnad tõusevad, samal ajal kui põllumehed lähevad pankrotti.&nbsp;Massie tutvustas töötlemise taaselustamise ja siseriikliku liha erandi (PRIME) seadust, mis võimaldaks farmeritel müüa väiksemates tapamajades töödeldud liha ja võimaldaks osariikidel kehtestada oma lihatöötlemisstandardid.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kuna väikestel tapamajadel ei ole töötajate hulgas inspektorit – seda nõuet saavad hõlpsasti täita vaid suured rajatised –, on neil liha müümine keelatud.&nbsp;PRIME seadus tühistaks selle määruse ohutust ohverdamata, kuna USDA juhuslikud kontrollid võivad siiski toimuda.&nbsp;<sup>18</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">&#8220;Kui talunik soovib müüa tarbijale sea-, veise- või lambaliha, kuni see tarbija ja see põllumajandustootja ja töötleja on kõik samas riigis, ei ületa nad osariigi piire, vaid hoiavad föderaalvalitsuse sellest eemal. tehing,&#8221; ütleb ta.&nbsp;<sup>19</sup>&nbsp;Ta on kehtestanud ka õigusakte, et kaitsta juurdepääsu toorpiimale, mida ta nimetab värskeks piimaks.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Lõppkokkuvõttes peitub vastus toiduohutusele ja -julgeolekule detsentraliseeritud toidusüsteemis, mis ühendab kogukonnad talunikega, kes kasvatavad säästvalt tõelist toitu ja jagavad seda kohapeal.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Artikli allikas: <a href="https://articles.mercola.com/sites/articles/archive/2023/03/25/chd-the-attack-on-food-symposium.aspx" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Mercola</a></p>



<p class="wp-block-paragraph">Viited:</p>



<p class="wp-block-paragraph">Sources and References</p>



<ul class="wp-block-list" id="footnote-references2">
<li><sup>1</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://live.childrenshealthdefense.org/chd-tv/events/the-attack-on-food-symposium/-attack-on-food-symposium-event/?eType=EmailBlastContent&amp;eId=8ec846c1-9616-4014-9ca0-9ecb8b646aa6" rel="noreferrer noopener">The Attack on Food Symposium March 4, 2023, 2:03</a></li>



<li><sup>2</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://live.childrenshealthdefense.org/chd-tv/events/the-attack-on-food-symposium/-attack-on-food-symposium-event/?eType=EmailBlastContent&amp;eId=8ec846c1-9616-4014-9ca0-9ecb8b646aa6" rel="noreferrer noopener">The Attack on Food Symposium March 4, 2023, 2:04</a></li>



<li><sup>3</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://www.mckinsey.com/industries/life-sciences/our-insights/the-bio-revolution-innovations-transforming-economies-societies-and-our-lives" rel="noreferrer noopener">McKinsey &amp; Company, The Bio Revolution May 13, 2020</a></li>



<li><sup>4</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://www.biomilq.com/our-science" rel="noreferrer noopener">BIOMILQ, Our Science</a></li>



<li><sup>5</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://live.childrenshealthdefense.org/chd-tv/events/the-attack-on-food-symposium/-attack-on-food-symposium-event/?eType=EmailBlastContent&amp;eId=8ec846c1-9616-4014-9ca0-9ecb8b646aa6" rel="noreferrer noopener">The Attack on Food Symposium March 4, 2023, 2:11</a></li>



<li><sup>6,</sup>&nbsp;<sup>7,</sup>&nbsp;<sup>8</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://live.childrenshealthdefense.org/chd-tv/events/the-attack-on-food-symposium/-attack-on-food-symposium-event/?eType=EmailBlastContent&amp;eId=8ec846c1-9616-4014-9ca0-9ecb8b646aa6" rel="noreferrer noopener">The Attack on Food Symposium March 4, 2023, 2:16</a></li>



<li><sup>9</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://live.childrenshealthdefense.org/chd-tv/events/the-attack-on-food-symposium/-attack-on-food-symposium-event/?eType=EmailBlastContent&amp;eId=8ec846c1-9616-4014-9ca0-9ecb8b646aa6" rel="noreferrer noopener">The Attack on Food Symposium March 4, 2023, 2:22</a></li>



<li><sup>10</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://www.researchgate.net/publication/283490944_Glyphosate_pathways_to_modern_diseases_IV_cancer_and_related_pathologies" rel="noreferrer noopener">Journal of Biological Physics and Chemistry January 2015, 15(3):121-159</a></li>



<li><sup>11</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://live.childrenshealthdefense.org/chd-tv/events/the-attack-on-food-symposium/-attack-on-food-symposium-event/?eType=EmailBlastContent&amp;eId=8ec846c1-9616-4014-9ca0-9ecb8b646aa6" rel="noreferrer noopener">The Attack on Food Symposium March 4, 2023, 2:36</a></li>



<li><sup>12,</sup>&nbsp;<sup>13</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://live.childrenshealthdefense.org/chd-tv/events/the-attack-on-food-symposium/-attack-on-food-symposium-event/?eType=EmailBlastContent&amp;eId=8ec846c1-9616-4014-9ca0-9ecb8b646aa6" rel="noreferrer noopener">The Attack on Food Symposium March 4, 2023, 2:55</a></li>



<li><sup>14</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://live.childrenshealthdefense.org/chd-tv/events/the-attack-on-food-symposium/-attack-on-food-symposium-event/?eType=EmailBlastContent&amp;eId=8ec846c1-9616-4014-9ca0-9ecb8b646aa6" rel="noreferrer noopener">The Attack on Food Symposium March 4, 2023, 3:44</a></li>



<li><sup>15</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://live.childrenshealthdefense.org/chd-tv/events/the-attack-on-food-symposium/-attack-on-food-symposium-event/?eType=EmailBlastContent&amp;eId=8ec846c1-9616-4014-9ca0-9ecb8b646aa6" rel="noreferrer noopener">The Attack on Food Symposium March 4, 2023, 4:44</a></li>



<li><sup>16</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://live.childrenshealthdefense.org/chd-tv/events/the-attack-on-food-symposium/-attack-on-food-symposium-event/?eType=EmailBlastContent&amp;eId=8ec846c1-9616-4014-9ca0-9ecb8b646aa6" rel="noreferrer noopener">The Attack on Food Symposium March 4, 2023, 5:00</a></li>



<li><sup>17</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://live.childrenshealthdefense.org/chd-tv/events/the-attack-on-food-symposium/-attack-on-food-symposium-event/?eType=EmailBlastContent&amp;eId=8ec846c1-9616-4014-9ca0-9ecb8b646aa6" rel="noreferrer noopener">The Attack on Food Symposium March 4, 2023, 6:14</a></li>



<li><sup>18</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://humanevents.com/2020/05/06/pass-thomas-massies-prime-act/" rel="noreferrer noopener">Human Events May 6, 2020</a></li>



<li><sup>19</sup>&nbsp;<a href="https://live.childrenshealthdefense.org/chd-tv/events/the-attack-on-food-symposium/-attack-on-food-symposium-event/?eType=EmailBlastContent&amp;eId=8ec846c1-9616-4014-9ca0-9ecb8b646aa6" target="_blank" rel="noreferrer noopener">The Attack on Food Symposium March 4, 2023, 6:17</a></li>
</ul>



<p class="wp-block-paragraph">Loe sarnasel teemal lisaks:</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="1J8zFFd7tn"><a href="https://fonte.news/uus-uhiskond/loodusega-harmoonias-elukeskkond/">Maailma päästab ainult loodusega kooskõlas põllumajandusmudel</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Maailma päästab ainult loodusega kooskõlas põllumajandusmudel&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/uus-uhiskond/loodusega-harmoonias-elukeskkond/embed/#?secret=TB4KGzVneu#?secret=1J8zFFd7tn" data-secret="1J8zFFd7tn" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="65tWKhsms6"><a href="https://fonte.news/permakultuur/mis-on-permakultuur-ja-miks-see-oluline-on/">Mis on permakultuur ja miks see oluline on?</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Mis on permakultuur ja miks see oluline on?&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/permakultuur/mis-on-permakultuur-ja-miks-see-oluline-on/embed/#?secret=x8c0UXBHac#?secret=65tWKhsms6" data-secret="65tWKhsms6" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="VRx9rmWsPU"><a href="https://fonte.news/toit/laboratoorne-liha-on-inimese-tervisele-kahjulik/">Laboratoorne liha on inimese tervisele kahjulik</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Laboratoorne liha on inimese tervisele kahjulik&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/toit/laboratoorne-liha-on-inimese-tervisele-kahjulik/embed/#?secret=6PSYdQHYeP#?secret=VRx9rmWsPU" data-secret="VRx9rmWsPU" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="LiyTc1dWEQ"><a href="https://fonte.news/tervis/uued-toendid-ultratoodeldud-toit-tekitab-vahki/">Uued tõendid: ultratöödeldud toit tekitab vähki</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Uued tõendid: ultratöödeldud toit tekitab vähki&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/tervis/uued-toendid-ultratoodeldud-toit-tekitab-vahki/embed/#?secret=NIWSWd0BIB#?secret=LiyTc1dWEQ" data-secret="LiyTc1dWEQ" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="ej7Sztrrke"><a href="https://fonte.news/tervis/uus-uuring-kinnitab-seemneolid-pohjustavad-enamik-inimeste-haigused/">Uus uuring kinnitab: Seemneõlid põhjustavad enamik inimeste haigused</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Uus uuring kinnitab: Seemneõlid põhjustavad enamik inimeste haigused&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/tervis/uus-uuring-kinnitab-seemneolid-pohjustavad-enamik-inimeste-haigused/embed/#?secret=PF28Fd1ofA#?secret=ej7Sztrrke" data-secret="ej7Sztrrke" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Uued tõendid: ultratöödeldud toit tekitab vähki</title>
		<link>https://fonte.news/tervis/uued-toendid-ultratoodeldud-toit-tekitab-vahki</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 22 Feb 2023 08:54:32 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Tervis]]></category>
		<category><![CDATA[Eneseareng]]></category>
		<category><![CDATA[Hoiatus]]></category>
		<category><![CDATA[Inimene]]></category>
		<category><![CDATA[Lapsed]]></category>
		<category><![CDATA[Loodus]]></category>
		<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Teadus]]></category>
		<category><![CDATA[Toit]]></category>
		<category><![CDATA[Ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[autoimmuunhaigused]]></category>
		<category><![CDATA[dieet]]></category>
		<category><![CDATA[Elu]]></category>
		<category><![CDATA[elus toit]]></category>
		<category><![CDATA[fritüür]]></category>
		<category><![CDATA[fritüüritud toit]]></category>
		<category><![CDATA[laps]]></category>
		<category><![CDATA[mis toit tekitab vähki]]></category>
		<category><![CDATA[õli]]></category>
		<category><![CDATA[õlid]]></category>
		<category><![CDATA[praetud toit]]></category>
		<category><![CDATA[seemneõli]]></category>
		<category><![CDATA[terve inimene]]></category>
		<category><![CDATA[terve laps]]></category>
		<category><![CDATA[toiduõli]]></category>
		<category><![CDATA[toit]]></category>
		<category><![CDATA[ultratöödeldud toit]]></category>
		<category><![CDATA[uuringud kinnitavad]]></category>
		<category><![CDATA[vahelduv paastumine]]></category>
		<category><![CDATA[vähk]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=17727</guid>

					<description><![CDATA[Ultratöödeldud toit (UPF)- Toiduained, mis on tööstuslikud koostised, mis on valmistatud tööstuslikult saadud toiduainete ja toidu lisaainete kokkupanemisel ulatuslike tööstuslike protsesside jada kaudu. UPF-id sisaldavad vähe või üldse mitte täisväärtuslikku toitaineid ning on sageli keemiliste säilitusainetega, mürgiste toiduvärvidega, liigse soola-, suhkru- ja rasvasisaldusega, vähese kiudainesisaldusega ja ületarbimise ohuga.]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Ülemaailmselt on iga kuuenda surmajuhtumi põhjuseks vähk, mis on eriti traagiline statistika, kuna hinnanguliselt on vähemalt 50% vähi põhjustest ennetatavad. Riski vähendamiseks on Dieet &#8211; vahelduv paastumine &#8211; ja ultratöödeldud toiduainetest loobumine. Uued uuringud on välja toonud mitmeid vähivorme, mis on tingitud ultratöödeldud toidust ja mitte ainult.</p>



<h3 class="wp-block-heading" id="expanderHead"><span id="lugu-luhidalt">LUGU LÜHIDALT</span></h3>



<ul class="wp-block-list">
<li>Seni kõige põhjalikuma hinnangu kohaselt seostati ultratöödeldud toiduaineid suurenenud riskiga vähki haigestuda ja sellesse surra</li>



<li>Suurema hulga ultratöödeldud toitude tarbimine oli seotud suurema riskiga haigestuda mis tahes vähki, aga ka munasarja- ja ajuvähki.</li>



<li>Ultratöödeldud toidu tarbimist seostati ka suurenenud riskiga surra vähki, sealhulgas munasarja- ja rinnavähki</li>



<li>Iga 10% ülitöödeldud toidu tarbimise suurenemine oli seotud vähisuremuse üldise suurenemisega 6% võrra, rinnavähi suremuse 16% ja munasarjavähi suremuse 30% võrra.</li>



<li>Ultratöödeldud toitude terviseriskid on piisavalt murettekitavad, et üks teadlane nõudis hoiatussiltide lisamist nende pakenditele, et tarbijad saaksid teha teadlikke toitumisalaseid otsuseid.</li>
</ul>



<p class="wp-block-paragraph">Ülemaailmselt on iga kuuenda surmajuhtumi põhjuseks vähk, mis on eriti traagiline statistika, kuna hinnanguliselt on vähemalt 50% vähi põhjustest ennetatavad.&nbsp;<sup>1</sup>&nbsp;Üks peamine riskitegur, mida saate oma riski vähendamiseks muuta?&nbsp;Dieet, sealhulgas ultratöödeldud toiduainete tarbimise lõpetamine.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Seni kõige põhjalikumas ultratöödeldud toidu tarbimise ja vähktõve vahelise seose hindamises leidsid Imperial College Londoni rahvatervise kooli teadlased, et need odavad valmistoidud on seotud suurenenud riskiga vähki haigestuda ja sellesse surra.&nbsp;<sup>2</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">Ultratöödeldud toiduainete tarbimine on kogu maailmas tõusuteel.&nbsp;USA-s ja Ühendkuningriigis pärineb üle poole päevasest kaloraažist nendest rämpstoitudest.&nbsp;<sup>3</sup>&nbsp;Mis täpselt on ultratöödeldud toidud (UPF)?&nbsp;Londoni Imperial College&#8217;i teadlased määratlevad neid järgmiselt:&nbsp;<sup>4</sup></p>



<blockquote class="wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow">
<pre class="wp-block-code"><code><em>„… toiduained, mis on tööstuslikud koostised, mis on valmistatud tööstuslikult saadud toiduainete ja toidu lisaainete kokkupanemisel ulatuslike tööstuslike protsesside jada kaudu.&nbsp;UPF-id sisaldavad vähe või üldse mitte täisväärtuslikku toitu ning on sageli energiatihedad, soola-, suhkru- ja rasvasisaldusega, vähese kiudainesisaldusega ja ületarbimise ohus.</em></code></pre>
</blockquote>



<blockquote class="wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow">
<pre class="wp-block-code"><code><em>Neid turustatakse agressiivselt tugevate kaubamärkidega, et edendada tarbimist, ja järk-järgult tõrjuvad välja traditsioonilised toitumisharjumused, mis põhinevad värskel ja minimaalselt töödeldud toidul.</em>"</code></pre>
</blockquote>



<h2 id="ultratoodeldud-toidud-mis-on-seotud-munasarja-ja-ajuvahiga" class="wp-block-heading">Ultratöödeldud toidud, mis on seotud munasarja- ja ajuvähiga</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Uuring hõlmas andmeid 197 426 inimese vanuses 40–69 aastat toitumisest.&nbsp;Osalejate tervist jälgiti 10 aastat;&nbsp;keskmine ultratöödeldud toiduainete tarbimine oli 22,9%.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Üldiselt oli ultratöödeldud toitude tarbimine seotud suurema riskiga haigestuda mis tahes vähki, aga ka konkreetselt munasarja- ja ajuvähki.&nbsp;Seda seostati ka suurenenud riskiga surra vähki, sealhulgas munasarja- ja rinnavähki.&nbsp;Lisaks:&nbsp;<sup>5</sup></p>



<ul class="wp-block-list">
<li>Iga 10% ultratöödeldud toidu tarbimise suurenemine oli seotud üldise vähi esinemissageduse suurenemisega 2% ja munasarjavähi esinemissageduse suurenemisega 19%.</li>



<li>Iga 10% ultratöödeldud toidu tarbimise suurenemine oli seotud vähisuremuse üldise suurenemisega 6% võrra, rinnavähi suremuse suurenemisega 16% ja munasarjavähi suremuse 30% võrra.</li>
</ul>



<p class="wp-block-paragraph">Uuringu autor Kiara Chang Imperial College Londoni rahvatervise koolist ütles pressiteates:&nbsp;<sup>6</sup></p>



<blockquote class="wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow">
<pre class="wp-block-code"><code><em>"Keskmine Ühendkuningriigi inimene tarbib üle poole oma päevasest energiakogusest ultratöödeldud toidust.&nbsp;See on erakordselt kõrge ja murettekitav, kuna ultratöödeldud toiduaineid toodetakse tööstuslikult saadud koostisainetest ja sageli kasutatakse toidu lisaaineid värvi, maitse, konsistentsi, tekstuuri reguleerimiseks või säilivusaja pikendamiseks.</em></code></pre>
</blockquote>



<blockquote class="wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow">
<pre class="wp-block-code"><code><em>Meie keha ei pruugi nendele ülitöödeldud koostisosadele ja lisaainetele reageerida samamoodi kui värsketele ja toitvatele minimaalselt töödeldud toitudele.&nbsp;Ultratöödeldud toiduained on aga kõikjal ja kõrgelt turustatud odava hinna ja atraktiivsete pakenditega, et edendada tarbimist.&nbsp;See näitab, et meie toidukeskkond vajab kiiret reformi, et kaitsta elanikkonda ülimalt töödeldud toiduainete eest.</em>"</code></pre>
</blockquote>



<h2 id="upf-id-mis-on-seotud-29-suurema-kolorektaalse-vahi-riskiga" class="wp-block-heading">UPF-id, mis on seotud 29% suurema kolorektaalse vähi riskiga</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Imperial College Londoni uuring oli vaatluslik ja seetõttu ei saa põhjuslikku seost tuvastada.&nbsp;Varasemad uuringud on aga näidanud sarnaseid vähiriske.&nbsp;Ühes uuringus oli meestel, kes tarbisid kõige rohkem ultratöödeldud toite, 29% suurem risk kolorektaalse vähi tekkeks kui neil, kes tarbisid kõige vähem.&nbsp;<sup>7</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">Ultratöödeldud toiduainete alarühmade hulgas seostati valmisliha, linnuliha ja mereande koos suhkruga magustatud jookidega suurenenud kolorektaalse vähi riskiga.&nbsp;<sup>8</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">On mitmeid põhjuseid, miks ultratöödeldud toiduained suurendavad tõenäoliselt vähiriski, sealhulgas nende seos teiste vähiriski suurendavate seisunditega, nagu rasvumine ja II tüüpi diabeet.&nbsp;Lisaks on ultratöödeldud toidud toiteväärtuselt madalamad kui värsked toidud.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Toidu ultratöötlemine viib aga ka &#8220;toidumaatriksite muutumiseni&#8221;, mille tulemuseks on toidu tervisepotentsiaali halvenemine ning toitainete biosaadavuse ja biokättesaadavuse halvenemine, selgitasid teadlased.&nbsp;Lisaks:&nbsp;<sup>9</sup></p>



<blockquote class="wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow">
<pre class="wp-block-code"><code><em>"Uuringud on näidanud UPF-ide muid ühiseid omadusi, mis võivad kaasa aidata ebasoodsate vähi tagajärgedele, sealhulgas vastuoluliste toidu lisaainete, ultratöötlemise ajal moodustunud saasteainete(tootmisseadmed) ja toiduainete pakenditest migreerunud mürgiste saasteainete kasutamise kaudu."</em></code></pre>
</blockquote>



<p class="wp-block-paragraph">Ftalaadid ja bisfenoolid-F on ultratöödeldud toiduainete pakendites levinud endokriinseid häireid põhjustavaid kemikaale, mida on seostatud inimese vähktõve ja DNA kahjustustega.&nbsp;<sup>10</sup></p>



<h2 id="me-vajame-pakendi-esikuljel-olevaid-hoiatussilte" class="wp-block-heading">&#8220;Me vajame… pakendi esiküljel olevaid hoiatussilte&#8221;</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Ultratöödeldud toitude terviseriskid on piisavalt murettekitavad, et Chang nõudis hoiatussiltide lisamist nende pakenditele, et tarbijad saaksid teha teadlikke toitumisalaseid otsuseid.&nbsp;Ta ütles:&nbsp;<sup>11</sup></p>



<blockquote class="wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow">
<pre class="wp-block-code"><code><em>"Me vajame ultratöödeldud toiduainete pakendi esiküljel selgeid hoiatussilte, et hõlbustada tarbijate valikuid, ja meie suhkrumaksu tuleks laiendada, et see hõlmaks ultratöödeldud gaseeritud jooke, puuvilja- ja piimapõhiseid jooke, aga ka muid ultratöödeldud jooke.</em></code></pre>
</blockquote>



<blockquote class="wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow">
<pre class="wp-block-code"><code><em>Madalama sissetulekuga leibkonnad on nende odavate ja ebatervislike ülitöödeldud toitude suhtes eriti haavatavad.&nbsp;Minimaalselt töödeldud ja värskelt valmistatud toite tuleks subsideerida, et tagada kõigile juurdepääs tervislikele, toitvatele ja taskukohastele valikutele.</em>"</code></pre>
</blockquote>



<p class="wp-block-paragraph">Tõepoolest, hoiatussilt ei ole venitamine, kuna Brasiilia São Paulo ülikooli teadlaste sõnul on ultratöödeldud toitude söömine samuti enneaegse surma oluline põhjus.&nbsp;<sup>12</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">Selles uuringus leiti, et ligikaudu 57 000 enneaegset surma põhjustas ultratöödeldud toiduainete tarbimine, mis moodustas 10,5% kõigist põhjustest põhjustatud enneaegsetest surmadest ja 21,8% mittenakkushaigustesse põhjustatud enneaegsetest surmadest selles vanuserühmas.&nbsp;<sup>14</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">Ameeriklaste seas moodustavad ultratöödeldud toidud keskmiselt umbes 57% päevasest kalorist, mistõttu teadlased oletavad, et nende toiduainetega seotud enneaegsete surmade arv on USA-s tõenäoliselt veelgi&nbsp;suurem&nbsp;<sup>.</sup>&nbsp;toiduainete kogukalorite tarbimist vähendati 10% kuni 50%, igal aastal suudeti ära hoida 5900 kuni 29 300 surmajuhtumit.&nbsp;<sup>16</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">Lisaks leidsid teadlased, et kui ultratöödeldud toit moodustaks vähem kui 23% täiskasvanute igapäevastest kaloritest, saaks igal aastal ära hoida umbes 20 000 enneaegset surma.&nbsp;<sup>17</sup>&nbsp;Itaalias läbi viidud uuring, milles osales 22 985 täiskasvanut, näitas ka, et neil, kes tarbisid kõige rohkem ultratöödeldud toitu, oli kõige suurem risk mis tahes põhjuste ja kardiovaskulaarse suremuse tekkeks.&nbsp;<sup>18</sup></p>



<h2 id="upf-id-suurendavad-kognitiivse-languse-riski" class="wp-block-heading">UPF-id suurendavad kognitiivse languse riski</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Tugevalt töödeldud rämpstoidu tarbimine mõjutab kogu keha, sealhulgas aju.&nbsp;Ajakirjas JAMA Neurology avaldatud uuringud näitasid, et UPF-ide (nt hommikusöögihelbed, külmutatud toidud ja sooda) tarbimine võib põhjustada kognitiivset langust ja suurendada Alzheimeri tõve riski.&nbsp;<sup>19</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">Uuringus osales kaheksa aasta jooksul 10 775 Brasiilias elavat inimest.&nbsp;Andmed näitasid korrelatsiooni üksikisiku ultratöödeldud toidu &#8220;suure tarbimise&#8221; vahel, nii et kõrge tarbimine põhjustas 28% kiirema globaalsete kognitiivsete skooride, sealhulgas mälu, verbaalse sujuvuse ja täidesaatva funktsiooni languse.&nbsp;<sup>20</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">Selle asemel, et kasutada 50% või 60% ultratöödeldud toidu päevasest kaloraažist suure tarbimisena, määratles see uuring suure tarbimise kui &#8220;üle 20%.&nbsp;Uuring ei tuvastanud annusest sõltuvat toimet.&nbsp;Teisisõnu, nad uurisid ainult seda, kas rohkem kui 20% päevasest kaloraažist ultratöödeldud toiduainete söömine mõjutaks kognitiivset langust.&nbsp;Kui inimene sööks kaks või kolm korda seda kogust, kas kognitiivse languse määr oleks suurem?</p>



<p class="wp-block-paragraph">Teises uuringus leiti ka ultratöödeldud toiduainete ajuriske.&nbsp;Selles osales 72 083 55-aastast või vanemat osalejat.&nbsp;10-aastase jälgimisperioodi jooksul seostati ultratöödeldud toidu tarbimist dementsuse ja vaskulaarse dementsuse suurenenud riskiga.&nbsp;<sup>21</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">Vahepeal oli vaid 10% ülitöödeldud toiduainete asendamine toidus töötlemata või minimaalselt töödeldud toiduainetega seotud 19% väiksema dementsuse riskiga, mis rõhutab, kui võimsad võivad olla isegi minimaalsed tervislikud toitumismuudatused.</p>



<p class="wp-block-paragraph">&#8220;Kuigi neuroteadlasena, kes uurib, kuidas toitumine võib mõjutada kognitsiooni hilisemas elus, on vaja rohkem uurida,&#8221; kirjutas Florida ülikooli neurobioloogia ja kognitiivse vananemise dotsent Sara Burke ajakirjas Science Alert: &#8220;Ma leian, et need varased uuringud lisage uus kiht, et mõelda, kui oluline on toitumine aju tervisele.&#8221;&nbsp;<sup>22</sup></p>



<h2 id="kas-voltstoidud-on-koige-ultratoodeldud" class="wp-block-heading">Kas võltstoidud on kõige ultratöödeldud?</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Kuna uuringud vallandavad ultratöödeldud toitude terviseriskide üle, on irooniline, et võltsliha ja teisi laboris valmistatud taimseid pseudotoiduaineid peetakse endiselt tervislikuks.&nbsp;Toitu on raske rohkem töödelda kui laboris valmistatud burgerit.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Taimsed või laboris kasvatatud liha- ja piimatoodete alternatiivid on ülitöödeldud toiduainete määratlus, mis ei sisalda tervislikke loomseid rasvu, vaid pigem tugevalt töödeldud rasvu tööstuslikest seemneõlidest, nagu soja- ja rapsiõli.</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Ultratöödeldud toitude iseloomulik tunnus on nende pikad koostisosade loetelud.&nbsp;&#8220;Tõenäoliselt ei leia te oma koduköögis koostisosi, mis moodustavad enamiku nendest toitudest,&#8221; ütles Burke. Näiteks(23)&nbsp;<strong>Beyond Burgeri võltsitud lihakotletid sisaldavad 22 koostisosa</strong>.&nbsp;Nende hulgas on pressitud rapsiõli, hernevalgu isolaat, bambusest saadud tselluloos, modifitseeritud toidutärklis ja metüültselluloos&nbsp;<sup>24</sup>&nbsp;– vaevalt „tervislikud” toidud.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Nende koostisosade liha meenutavaks pätsiks muutmine nõuab märkimisväärset töötlemist, nii et ärge sattuge eufooriasse, et võltstoidud on teile kuidagi head.&nbsp;Tõenäoliselt põhjustavad need samu terviseprobleeme, mis on nüüd seotud ilmsemate ultratöödeldud toiduainetega, nagu diabeet, südamehaigused ja vähk, ning kõigi põhjuste suremusega.&nbsp;<sup>25</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">Kas see on siis juhus, et Maailma Majandusfoorumi ja teiste Great Reset&#8217;i pooldajate sõnul peetakse traditsioonilist täistoidulist dieeti jätkusuutmatuks ja keskkonda hävitavaks?&nbsp;Selle asemel taotlevad nad üleminekut täistoidult väga ebaloomulikule ülitöödeldud toidule või GMO putukatele.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Näiteks EAT Foorum, mille kaasasutaja on Wellcome Trust, töötas välja planeedi tervisedieedi&nbsp;<sup>26,</sup>&nbsp;mis on mõeldud kasutamiseks kogu maailma elanikkonnale.&nbsp;See hõlmab liha ja piimatoodete tarbimise vähendamist kuni 90%, asendades selle suures osas laboris valmistatud toiduainetega, teravilja, õliga ja GMO toiduga(putukad).</p>



<p class="wp-block-paragraph">Nende suurim algatus kannab nime FreSH, mille eesmärk on muuta toidusüsteem, tehes koostööd biotehnoloogia- ja võltslihaettevõtetega, et asendada täistoidud laboris loodud alternatiividega, mis on kindlasti inimeste tervisele kahjulikud.</p>



<h2 id="alustage-murgiste-seemneolide-valjajatmisega" class="wp-block-heading">Alustage mürgiste seemneõlide väljajätmisega</h2>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Pole kahtlust, et ülitöödeldud toitudel pole tervislikus toitumises kohta.</strong>&nbsp;Nende kõrvaldamine tähendab rämpstoidu, kiirtoidu ja paljude pakendatud kaupade vältimist oma toidupoes, alates leivast ja pitsast kuni küpsiste, soolakreekerite ja lihatoodeteni, nagu lõunasöögiliha ja hot dogid.&nbsp;Kui soovite siiski ühe koostisosaga alustada, alustage seemneõlidest, mida tuntakse ka taimeõlidena, nagu maisiõli, sojaõli, päevalilleõli ja rapsiõli.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Viimase 50 aasta jooksul on ülemaailmne taimeõli tootmine kasvanud 10 korda, kasvades 17 miljonilt tonnilt 1960. aastatel 170 miljonile tonnile 2014. aastal ja 218 miljonile tonnile 2018. aastal. 27 Taime- ja seemneõlid sisaldavad palju oomega-6 rasvhappid&nbsp;&#8211; happeline linoolhape (LA).&nbsp;<sup>28</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">Kuigi LA on oluline rasv, toimib liigses koguses tarbimisel metaboolse mürgina.&nbsp;Selle põhjuseks on see, et polüküllastumata rasvad, nagu LA, on väga vastuvõtlikud oksüdatsioonile.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kuna ameeriklased tarbisid suuremas koguses LA sisaldusega seemneõlisid, suurenes LA kontsentratsioon nahaaluses rasvkoes, mis on korrelatsioonis astma, rasvumise ja diabeedi levimuse suurenemisega.&nbsp;<sup>29</sup>&nbsp;Ultratöödeldud toiduainete väljajätmine dieedist on oluline, et hoida LA tarbimist madalal ja vastupidi, kuna need kaks käivad käsikäes.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kui mõte oma toitumise ümberkorraldamisest ülitöödeldud toiduainete eemaldamiseks tundub hirmutav, muutke see nappuse asemel külluse järgi.&nbsp;Loobudes nendest mürgistest rämpstoitudest, saavutate oma dieedis koha, kuhu lisada täisväärtuslikke toite, mis – selle asemel, et üks toidukord korraga teie tervist ära võtta – annavad teie kehale tervenemiseks ja tervise püsimiseks vajalikke toitaineid.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Artikli allikas: Dr. Joseph Mercola</p>



<p class="wp-block-paragraph">Allikad ja viited</p>



<ul class="wp-block-list" id="footnote-references2">
<li><sup>1,&nbsp;</sup>&nbsp;<sup>3,&nbsp;</sup>&nbsp;<sup>4,&nbsp;</sup>&nbsp;<sup>9,&nbsp;</sup>&nbsp;<sup>10</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://www.thelancet.com/journals/eclinm/article/PIIS2589-5370(23)00017-2/fulltext" rel="noreferrer noopener">&nbsp;e-kliiniline meditsiin 31. jaanuar 2023</a></li>



<li><sup>2,&nbsp;</sup>&nbsp;<sup>5,&nbsp;</sup>&nbsp;<sup>6,&nbsp;</sup>&nbsp;<sup>11</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://www.imperial.ac.uk/news/242892/ultra-processed-foods-linked-increased-risk-cancer/" rel="noreferrer noopener">&nbsp;Imperial College London 1. veebruar 2023</a></li>



<li><sup>7,&nbsp;</sup>&nbsp;<sup>8</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://www.bmj.com/content/378/bmj-2021-068921" rel="noreferrer noopener">&nbsp;BMJ 2022;378:e068921</a></li>



<li><sup>12,&nbsp;</sup>&nbsp;<sup>13,&nbsp;</sup>&nbsp;<sup>14,&nbsp;</sup>&nbsp;<sup>16</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://www.ajpmonline.org/article/S0749-3797(22)00429-9/fulltext" rel="noreferrer noopener">&nbsp;American Journal of Preventive Medicine 7. november 2022</a></li>



<li><sup>15,&nbsp;</sup>&nbsp;<sup>17</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://www.nbcnews.com/health/health-news/highly-processed-food-linked-early-death-study-rcna55455" rel="noreferrer noopener">&nbsp;NBC News 6. november 2022</a></li>



<li><sup>18</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://www.bmj.com/content/378/bmj-2022-070688" rel="noreferrer noopener">&nbsp;BMJ 2022;378:e070688</a></li>



<li><sup>19,&nbsp;</sup>&nbsp;<sup>20</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://jamanetwork.com/journals/jamaneurology/article-abstract/2799140" rel="noreferrer noopener">&nbsp;JAMA Neurology 5. detsember 2022</a></li>



<li><sup>21</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://n.neurology.org/content/99/10/e1056" rel="noreferrer noopener">&nbsp;Neuroloogia 27. juuli 2022</a></li>



<li><sup>22.,&nbsp;</sup>&nbsp;<sup>23.</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://www.sciencealert.com/ultra-processed-food-may-exacerbate-cognitive-decline-new-studies-show" rel="noreferrer noopener">&nbsp;Teadusalarm 1. veebruar 2023</a></li>



<li><sup>24</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://www.businessinsider.com/what-is-in-beyond-meat-burger-2019-5" rel="noreferrer noopener">&nbsp;Business Insider 7. juuni 2019</a></li>



<li><sup>25</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://www.ajpmonline.org/article/S0749-3797(22)00429-9/fulltext" rel="noreferrer noopener">&nbsp;American Journal of Preventive Medicine, 7. november 2022, sissejuhatus</a></li>



<li><sup>26</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://eatforum.org/learn-and-discover/the-planetary-health-diet/" rel="noreferrer noopener">&nbsp;EAT Foorum, Planetaarne Tervise Dieet</a></li>



<li><sup>27</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://ourworldindata.org/palm-oil" rel="noreferrer noopener">&nbsp;Meie maailm andmetes, palmiõli</a></li>



<li><sup>28,&nbsp;</sup>&nbsp;<sup>29</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://openheart.bmj.com/content/5/2/e000898" rel="noreferrer noopener">&nbsp;BMJ Open Heart, 2018;5:e000898</a></li>
</ul>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Loe lisaks samal teemal:</strong></p>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="ni4WtBXckA"><a href="https://fonte.news/tervis/mis-on-tervislik-keha-toitmine/">Mis on tervislik keha toitmine</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Mis on tervislik keha toitmine&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/tervis/mis-on-tervislik-keha-toitmine/embed/#?secret=G60duvnsWH#?secret=ni4WtBXckA" data-secret="ni4WtBXckA" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="rbX9dnKr9W"><a href="https://fonte.news/toit/ultratoodeldud-toit-halvim-valik-elukeskkonna-ja-inimese-tervise-jaoks/">Ultratöödeldud toit – halvim valik elukeskkonna ja inimese tervise jaoks. Mis toit on kasulik?</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Ultratöödeldud toit – halvim valik elukeskkonna ja inimese tervise jaoks. Mis toit on kasulik?&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/toit/ultratoodeldud-toit-halvim-valik-elukeskkonna-ja-inimese-tervise-jaoks/embed/#?secret=xacf7KTnXC#?secret=rbX9dnKr9W" data-secret="rbX9dnKr9W" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="AtC3V6RaOq"><a href="https://fonte.news/toit/selline-toit-teeb-halba-teie-ajule/">Selline toit teeb halba teie ajule</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Selline toit teeb halba teie ajule&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/toit/selline-toit-teeb-halba-teie-ajule/embed/#?secret=QHJovztuHi#?secret=AtC3V6RaOq" data-secret="AtC3V6RaOq" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="Yzs3wrNr9O"><a href="https://fonte.news/tervis/palun-anname-lastele-inimvaarset-toitu/">Palun anname lastele inimväärset toitu!</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Palun anname lastele inimväärset toitu!&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/tervis/palun-anname-lastele-inimvaarset-toitu/embed/#?secret=QE1Umwuq3N#?secret=Yzs3wrNr9O" data-secret="Yzs3wrNr9O" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="fXXie0kA4Q"><a href="https://fonte.news/tervis/uus-uuring-kinnitab-seemneolid-pohjustavad-enamik-inimeste-haigused/">Uus uuring kinnitab: Seemneõlid põhjustavad enamik inimeste haigused</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Uus uuring kinnitab: Seemneõlid põhjustavad enamik inimeste haigused&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/tervis/uus-uuring-kinnitab-seemneolid-pohjustavad-enamik-inimeste-haigused/embed/#?secret=9JzlqrQsTE#?secret=fXXie0kA4Q" data-secret="fXXie0kA4Q" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Uus uuring kinnitab: Seemneõlid põhjustavad enamik inimeste haigused</title>
		<link>https://fonte.news/tervis/uus-uuring-kinnitab-seemneolid-pohjustavad-enamik-inimeste-haigused</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 26 Jan 2023 08:55:21 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Tervis]]></category>
		<category><![CDATA[Eneseareng]]></category>
		<category><![CDATA[Hoiatus]]></category>
		<category><![CDATA[Inimene]]></category>
		<category><![CDATA[Lapsed]]></category>
		<category><![CDATA[Loodus]]></category>
		<category><![CDATA[Maaelu]]></category>
		<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Teadus]]></category>
		<category><![CDATA[Tehnoloogia]]></category>
		<category><![CDATA[Toit]]></category>
		<category><![CDATA[Ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[Cris Knobbe]]></category>
		<category><![CDATA[DNA mutatsioonid]]></category>
		<category><![CDATA[haigused]]></category>
		<category><![CDATA[insuliiniresistentsus]]></category>
		<category><![CDATA[kahjulikud seemneõlid]]></category>
		<category><![CDATA[kasulikud õlid]]></category>
		<category><![CDATA[kroonilised haigused]]></category>
		<category><![CDATA[LDL]]></category>
		<category><![CDATA[õli]]></category>
		<category><![CDATA[PUFA]]></category>
		<category><![CDATA[tervislik toitumine]]></category>
		<category><![CDATA[toiduõli]]></category>
		<category><![CDATA[toit]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=17186</guid>

					<description><![CDATA[Toidutööstus on kasumi nimel valmis riskima inimeste tervise ja eluga ning inimestele müüakse toitu, mis pole inimesele mõeldud.&#8230;]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Toidutööstus on kasumi nimel valmis riskima inimeste tervise ja eluga ning inimestele müüakse toitu, mis pole inimesele mõeldud. Kõik pole ikka &#8220;kuld&#8221; tervisele, mis loodusest leidub. Mõni toit on mõeldud loomadele ja teistele liikidele, mitte inimesele.</p>



<h2 id="seemneolid-pohjustavad-enamik-inimeste-haigused" class="wp-block-heading">Seemneõlid põhjustavad enamik inimeste haigused</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Mis on ühist südamehaigustel, vähil, kõrgel vererõhul, insuldil, diabeedil, rasvumisel, metaboolsel sündroomil, Alzheimeri tõvel, kollatähni degeneratsioonil ja muudel kaasaegse ühiskonna kroonilistel tervisehäiretel? Need kõik on viimastel aastakümnetel šokeerivalt suurenenud. Ja need kõik on seotud seemneõlide tarbimisega.</p>



<ul class="wp-block-list">
<li>Oftalmoloog dr Chris Knobbe ütleb, et enamik kroonilisi haigusi, nagu südamehaigused, vähk, kõrge vererõhk, insult, diabeet, rasvumine, metaboolne sündroom, Alzheimeri tõbi ja kollatähni degeneratsioon, on seotud töödeldud seemneõlide tarbimisega.</li>



<li>Knobbe ütleb, et oomega-6 seemneõli laialdane tarbimine igapäevases lääne dieedis on nii ohtlik, et see on &#8220;ülemaailmne inimkatse &#8230; ilma teadliku nõusolekuta&#8221;.</li>



<li>Polüküllastumata rasvhapped, mida nimetatakse ka PUFA-deks ja mida leidub taimeõlides, toiduõlides, seemneõlides, transrasvades ja taimeõlides, võlgnevad oma olemasolu &#8220;rullveski tehnoloogiale&#8221;, mis asendas kiviveski tehnoloogia ja eemaldas nende toitained</li>



<li>Paljud inimesed tarbivad praegu 80 grammi PUFA-sid päevas, mis moodustab 720 kalorit ja kolmandiku nende kaloritarbimisest</li>



<li>Hõimurahvaste ja loomadega tehtud uuringute tulemused on näidanud PUFAde kahjulikku mõju toidus</li>
</ul>



<p class="wp-block-paragraph">Mis on ühist südamehaigustel, vähil, kõrgel vererõhul, insuldil, diabeedil, rasvumisel, metaboolsel sündroomil, Alzheimeri tõvel, kollatähni degeneratsioonil ja muudel kaasaegse ühiskonna kroonilistel tervisehäiretel?&nbsp;Need kõik on viimastel aastakümnetel šokeerivalt suurenenud.&nbsp;Ja need kõik on seotud seemneõlide tarbimisega.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Hiljutises Sheraton Denveri kesklinna hotellis peetud kõnes pealkirjaga &#8220;Tsivilisatsiooni haigused: kas seemneõli ületab ühendava mehhanismi?&#8221; paljastab dr Chris Knobbe hämmastavaid tõendeid selle kohta, et seemneõlid, mis on tänapäevastes dieetides nii levinud, on põhjuseks enamikule tänapäeva kroonilised haigused.&nbsp;<sup>1</sup></p>



<figure class="wp-block-embed is-type-video is-provider-youtube wp-block-embed-youtube wp-embed-aspect-16-9 wp-has-aspect-ratio"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><iframe loading="lazy" title="Dr. Chris Knobbe - &#039;Diseases of Civilization: Are Seed Oil Excesses the Unifying Mechanism?&#039;" width="1200" height="675" src="https://www.youtube.com/embed/7kGnfXXIKZM?feature=oembed&#038;enablejsapi=1" frameborder="0" allow="accelerometer; autoplay; clipboard-write; encrypted-media; gyroscope; picture-in-picture; web-share" referrerpolicy="strict-origin-when-cross-origin" allowfullscreen></iframe></div>
</div></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Silmaarst Knobbe on mittetulundusühingu Cure AMD Foundation asutaja, mis on pühendunud vanusega seotud kollatähni degeneratsiooni (AMD) nägemiskaotuse ennetamisele.&nbsp;<sup>2</sup>&nbsp;Ta on endine Texase ülikooli Southwesterni meditsiinikeskuse emeriitdotsent.&nbsp;<sup>3</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">Tema uuringud näitavad, et oomega-6 seemneõli suur tarbimine igapäevases toidus on tänapäeva tsivilisatsiooni krooniliste degeneratiivsete haiguste peamine ühendav tõukejõud.&nbsp;Ta nimetab lääne dieetide üleujutamist kahjulike seemneõlidega &#8220;ülemaailmseks inimkatseks &#8230; ilma teadliku nõusolekuta&#8221;.</p>



<h2 id="polukullastumata-rasvhapete-pufa-tous" class="wp-block-heading">Polüküllastumata rasvhapete (PUFA) tõus</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Transrasvad ja polüküllastumata rasvhapped, mida nimetatakse ka PUFA-deks, mida leidub taimeõlides, toiduõlides, seemneõlides ja taimeõlides, on üsna hiljutine leiutis ning nende hulka kuuluvad puuvillaseemned, rapsiseemned, päevalilleseemned, safloor, riisikliid,&nbsp;<a href="https://takecontrol.substack.com/p/soybean-oil-side-effects" target="_blank" rel="noreferrer noopener">sojaoad</a>&nbsp;, mais ja muud populaarsed õlid. .&nbsp;PUFA-d võlgnevad oma olemasolu &#8220;rullveski tehnoloogiale&#8221;, mis umbes 1880. aastal asendas kiviveski tehnoloogia, mida kasutati nisu jahuks jahvatamiseks.&nbsp;<sup>4</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">Rullveski tehnoloogia hõlbustas kogu kliide ja tera idu eemaldamist, jättes alles ainult endospermi, rafineeritud toote, millest on eemaldatud toitained.&nbsp;<sup>5</sup>&nbsp;Knobbe sõnul kirjutas Cure AMD Foundationi veebisaidil:&nbsp;<sup>6</sup></p>



<blockquote class="wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow">
<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;Esimene neist [PUFA-dest] oli puuvillaseemneõli. Sellele järgnes peagi puuvillaseemneõli hüdrogeenimine ja osaline hüdrogeenimine, mille tulemusel tekkis esimene kunstlikult loodud transrasv. Viimase tutvustas Proctor &amp; Gamble 1911. aastal nime all &#8221; Crisco, mida turustati kui &#8220;tervislikumat alternatiivi searasvale &#8230; ja säästlikumalt kui või&#8221;.</em></p>
</blockquote>



<p class="wp-block-paragraph">Criscot, kaubanduslikult toodetud PUFA-de ehk transrasvade vanaisa, müüakse laialdaselt ka tänapäeval.&nbsp;Taimeõlitootjate plaan oli Knobbe sõnul loomseid rasvu alla müüa ja seetõttu välja vahetada.&nbsp;<sup>7</sup>&nbsp;Plaan õnnestus.</p>



<p class="wp-block-paragraph">PUFA-d muutusid nii populaarseks, et moodustavad nüüd 63% Ameerika toidust, on USDA toidusoovituste aluseks ja neid leidub 600 000 USA-s praegu müüdavas töödeldud toidus.&nbsp;<sup>8</sup>&nbsp;Knobbe sõnul sõid ameeriklased 1909. aastal 2 grammi taimeõli päevas ja 2010. aastaks sõid nad päevas hämmastavalt 80 grammi taimeõli.&nbsp;<sup>9</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">PUFA-d on kahjulikud mitmel põhjusel, ütleb Knobbe.&nbsp;Erinevalt loomsetest rasvadest puuduvad neil A-, D- ja K-vitamiinid, mistõttu on neil toitainete puudus.&nbsp;Nad aitavad kaasa enamikule kaasaegse tsivilisatsiooniga seotud kroonilistele haigustele.&nbsp;Ja PUFA-d aitavad kaasa ka rasvumise epideemiale.&nbsp;Knobbe ütleb, et 80 grammi PUFA-sid päevas, mida ameeriklased praegu tarbivad, on 720 kalorit, mis tähendab, et kolmandik enamiku inimeste kaloritest &#8220;tuleb tehastest välja&#8221;.&nbsp;<sup>10</sup></p>



<h2 id="kroonilised-haigused-tousid-pufa-dega" class="wp-block-heading">Kroonilised haigused tõusid PUFA-dega</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Paljud inimesed teavad, et diabeet, rasvumine, vähk, südamehaigused, metaboolne sündroom ja muud haigused olid 20. sajandi esimesel poolel vähem levinud kui tänapäeval.&nbsp;Kuid nende seisundite esinemissageduse kasv on dramaatilisem, kui paljud mõistavad.&nbsp;Knobbe sõnul:&nbsp;<sup>11</sup></p>



<ul class="wp-block-list">
<li>1900. aastal suri 12,5% USA elanikkonnast südamehaigustesse;&nbsp;2010. aastal oli see näitaja 32%.</li>



<li>1811. aastal suri vähki 1 inimene 118-st;&nbsp;2010. aastal suri iga kolmas vähki</li>



<li>80 aastaga on II tüüpi diabeedi esinemissagedus kasvanud 25 korda</li>



<li>19. sajandil oli 1,2% ameeriklastest rasvunud;&nbsp;2015. aastal oli 39,8% rasvunud</li>



<li>1930. aastal ei olnud kollatähni degeneratsiooni juhtumeid rohkem kui 50;&nbsp;2020. aastal on juhtumeid 196 miljonit</li>
</ul>



<p class="wp-block-paragraph">Kas nende krooniliste haigusseisundite tõus on korrelatsioonis PUFA-de toidutarbimise suurenemisega?&nbsp;Absoluutselt, ütleb Knobbe oma loengus.&nbsp;Ta annab järgmise selgituse:&nbsp;<sup>12</sup></p>



<blockquote class="wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow">
<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;Nendel häiretel südamehaigustest ateroskleroosist 2. tüüpi diabeedini makuladegeneratsiooni ja vähini on kõik samad. Neil kõigil on mitokondriaalne düsfunktsioon &#8230; Kõige esimene asi, mis juhtub, kui elektronide transpordiahel ebaõnnestub&#8230; hakkab välja tulistama reaktiivseid hapniku liike &#8211; need on hüdroksüülradikaalid ja superoksiid &#8230;</em></p>
</blockquote>



<blockquote class="wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow">
<p class="wp-block-paragraph"><em>Need vabad radikaalid põhjustavad tuuma mitokondriaalseid DNA mutatsioone &#8230; mis soodustavad südamepuudulikkust &#8230; kollatähni degeneratsiooni, Alzheimeri tõbe, Parkinsoni tõbe &#8230; katastroofiline lipiidide peroksüdatsioonikaskaadi, [mis] viib mürgiste aldehüüdideni.</em>&#8220;</p>
</blockquote>



<p class="wp-block-paragraph">Seemneõlide poolt tekitatud kahjulike biokeemiliste reaktsioonide aluseks on linoolhape, ütleb Knobbe, mis on 18 süsinikusisaldusega oomega-6 rasv.&nbsp;Linoolhape on PUFA-des leiduv esmane rasvhape ja see moodustab umbes 80% kogu taimeõlidest.&nbsp;Omega-6 rasvad peavad olema tasakaalus oomega-3 rasvadega, et need ei oleks kahjulikud.</p>



<p class="wp-block-paragraph">&#8220;Enamik sellest linoolhappest, kui see oksüdeerub, arendab see lipiidide hüdroperoksiide ja seejärel lagunevad need kiiresti &#8230; oksüdeeritud linoolhappe metaboliitideks,&#8221; ütleb Knobbe.&nbsp;<sup>13</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">Oksüdeeritud linoolhappe metaboliidid on täiuslik torm.&nbsp;Need on tsütotoksilised, genotoksilised, mutageensed, kantserogeensed, aterogeensed ja trombogeensed, ütleb Knobbe.&nbsp;Nende ateroskleroos ja trombogeensed toimed on eriti murettekitavad, kuna need võivad tekitada insulte ja trombe.</p>



<h2 id="pufa-d-loovad-insuliiniresistentsuse" class="wp-block-heading">PUFA-d loovad insuliiniresistentsuse</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Diabeet,&nbsp;<a href="https://takecontrol.substack.com/p/insulin-resistance-the-real-pandemic" target="_blank" rel="noreferrer noopener">insuliiniresistentsus</a>&nbsp;ja metaboolne sündroom on muutunud epideemiaks, kuna USA dieet on põhinenud PUFA-del.&nbsp;Hinnanguliselt on peaaegu 70% ameeriklastest praegu&nbsp;<a href="https://takecontrol.substack.com/p/what-caused-obesity-epidemic" target="_blank" rel="noreferrer noopener">ülekaalulised</a>&nbsp;või rasvunud ning suur osa inimestest on metaboolselt ebatervislikud.&nbsp;<sup>14</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">See seab inimesi ohtu II tüüpi diabeedi ja paljude insuliiniresistentsusega seotud krooniliste haiguste tekkeks, alates vähist kuni Alzheimeri tõveni.&nbsp;Oma loengus selgitab Knobbe, kuidas need seisundid arenevad:&nbsp;<sup>15</sup></p>



<blockquote class="wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow">
<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;Kui tarbite liigselt oomega-6&#8230; see ühineb reaktiivsete hapnikuliikidega, nagu hüdroksüülradikaalid&#8230; nii algab katastroofiline lipiidide peroksüdatsioonikaskaad – need polüküllastumata rasvad kogunevad teie rakkudesse, kogunevad teie membraanidesse, kogunevad teie mitokondrid ja need põhjustavad peroksüdatsioonireaktsiooni.&#8221;</em></p>
</blockquote>



<p class="wp-block-paragraph">Kuna seal on nii palju reaktiivseid hapniku liike, põhjustab see rakutasandil insuliiniresistentsuse teket ja lipiidide tilkade tootmist maksas, jätkab Knobbe:</p>



<blockquote class="wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow">
<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;&#8230; mis loob katastroofilise lipiidiosa või toidab tagasi lipiidide peroksüdatsiooni&#8230; nii et nüüd ei põleta te rasva kütuseks korralikult, nii et kaalus juurde võtnud ja sellega seoses haigestunud inimene on nüüd sõltuv süsivesikutest – tema glükolüüs töötab, kuid &#8230; [nad] hakkavad rasva talletama &#8230; nii et see viib rasvumiseni.&#8221;</em></p>
</blockquote>



<p class="wp-block-paragraph">Linoolhape on selles kahjulikus protsessis iseäranis süüdlane, nõustub taskuhäälingus arstist ajakirjanik dr Paul Saladino.&nbsp;Linoolhape &#8220;lõhkub teie rasvarakkude tundlikkuse insuliini suhtes&#8221; – see muudab need insuliinitundlikumaks – ja kuna teie rasvarakud kontrollivad teie ülejäänud keha insuliinitundlikkust, vabastades vabu rasvhappeid, tekib teil insuliiniresistentsus.</p>



<h2 id="rotiuuringud-ja-polisrahvad-naitavad-pufa-kahju" class="wp-block-heading">Rotiuuringud ja põlisrahvad näitavad PUFA kahju</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Loomkatsed on dramaatiliselt näidanud PUFA-de kahjulikku mõju.&nbsp;Ühes uuringus, mida Knobbe tsiteerib, pandi kaks rottide rühma identsele dieedile, välja arvatud see, et üks rühm sai 5% puuvillaseemneõli ja teine ​​​​1,5% võirasva.&nbsp;<sup>16</sup>&nbsp;Uuringu tulemus oli järgmine:&nbsp;<sup>17</sup></p>



<blockquote class="wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow">
<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;&#8230; puuvillaseemneõlis olevad rotid kasvavad kuuskümmend protsenti normaalsest suurusest ja elavad [d] keskmiselt 555 päeva; nad on nõrgad, haprad, haiged väikesed rotid. Võirasva peal olevad rotid on terved; nad kasvavad normaalse suurusega ja nad elavad 1020 päeva, nii et nad kasvavad peaaegu kaks korda suuremaks [puuvillaseemneõliga toidetud rottidest], elavad kaks korda kauem ja on lõpmatult tervemad.</em>&#8220;</p>
</blockquote>



<p class="wp-block-paragraph">Kuigi on oletatud, et American Heart Association ja teised meditsiinirühmad võivad selliseid uuringuid alla jätta, nimetades neid potentsiaalselt paradoksaalseteks, on ka näiteid küllastunud ja loomsete rasvade positiivsest mõjust inimeste tervisele, ütleb Knobbe.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Näiteks Tokelau inimesed, kes elavad Vaikse ookeani lõunaosas Hawaii ja Austraalia vahel asuvatel saartel, söövad peaaegu eranditult kookospähklit, kala, tärkliserikkaid mugulaid ja puuvilju.&nbsp;<sup>18</sup>&nbsp;Knobbe märgib, et 54–62% nende kaloritest pärineb kookosõlist, mis sisaldab küllastunud rasvu.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Sellegipoolest leiti Tokelau 40–69-aastaste meeste uuringus, et neil ei olnud südameinfarkti, ülekaalulisust ega diabeeti.&nbsp;<sup>19</sup>&nbsp;Nad olid &#8220;fantastiliselt terved&#8221;, ütleb Knobbe.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ükskõik, kas me räägime loomkatsetest või mitteläänestunud inimeste uuringutest, on lääneriikides vähemalt 80% ülekaalulisusest ja kroonilistest haigustest tingitud töödeldud toidust, järeldab Knobbe.&nbsp;&#8220;Seda juhivad taimeõlid ja transrasvad&#8230; peaaegu kõik kiirtoidurestoranid valmistavad süüa sojaõlis ja rapsiõlis.&#8221;</p>



<h2 id="teised-eksperdid-noustuvad-knobbeiga" class="wp-block-heading">Teised eksperdid nõustuvad Knobbe&#8217;iga</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Eelmises ülalmainitud Saldino taskuhäälingusaadet sisaldavas uudiskirjas arutasin, kuidas Saladino ja ajakirjanik Nina Teicholz taunivad&nbsp;<a href="https://takecontrol.substack.com/p/saturated-fat-myth" target="_blank" rel="noreferrer noopener">PUFA-de populaarsust ja laialdast levikut tänapäevases toidusüsteemis</a>&nbsp;ning usuvad küllastunud rasvade tervislikku kasu.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Podcastis annavad Saladino ja Teicholz ülevaate küllastunud rasvade ja kolesterooli demoniseerimise ajaloost, mis sai nende sõnul alguse ekslikust hüpoteesist aastatel 1960–1961, et küllastunud rasv põhjustab südamehaigusi.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Seda hüpoteesi toetasid esimesed 1980. aastal kasutusele võetud ameeriklaste toitumisjuhised, mis käskisid inimestel piirata küllastunud rasvade ja kolesterooli tarbimist, vabastades samal ajal süsivesikuid, mida valmistati üha enam PUFA-dega.&nbsp;Pole üllatav, et hüpotees ja toitumisjuhised olid seotud rasvumise ja krooniliste haiguste, näiteks südamehaiguste kiire kasvuga.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Podcastis arutavad Saladino ja Teicholz põhjuseid, miks sellel müütil on lastud püsida, hoolimata selle vastu esitatud teaduslikest tõenditest.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kui küllastunud loomseid rasvu tunnistataks tervislikuks ning&nbsp;<a href="https://takecontrol.substack.com/p/effects-of-vegetable-oil-on-our-health" target="_blank" rel="noreferrer noopener">töödeldud tööstuslikke taimeõlisid</a>&nbsp;ja teravilja paljastataks ebatervislikeks, hävitaks see suuremad töödeldud toidu- ja kiirtoidutööstused, mis toetuvad taimeõlidele ja teradele.&nbsp;Lisaks kannataks statiinide müük ja muud Big Pharma kasumivaldkonnad.&nbsp;Big Foodil ja Big Pharmal on rahalised motiivid, et hoida varjatud tõelise toidu kasulikkust tervisele.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Nagu Knobbe, on eksperdid veendunud, et linoolhappe tarbimise tohutu kasv, mis tuleneb selle laialdasest leidmisest tööstuslikes taimeõlides ja töödeldud toiduainetes, on ülekaalulisuse, südamehaiguste, vähi ja muude krooniliste haiguste peamine ainevahetuse tõukejõud.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Nad rõhutavad, et arvamus, et kõrge madala tihedusega lipoproteiinid (LDL) &#8211; niinimetatud &#8220;halb&#8221; kolesterool &#8211; on südamehaiguste riskitegur ja et LDL-i alandamine vähendab südameinfarkti riski, on vale.&nbsp;Teadus lihtsalt ei talu seda, ütlevad nad.&nbsp;Selle põhjuseks on asjaolu, et kõik LDL-osakesed ei ole ühesugused.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Saladino selgitab, et punase liha ja küllastunud rasvade tarbimise vähendamine ja rohkem taimeõli söömine võib põhjustada LDL-i tõusu, kuid need LDL-d ei oksüdeeru.&nbsp;See on LDL-i oksüdatsiooni mõju, mis käivitab insuliiniresistentsuse ja sellega seotud probleemid, sealhulgas südamehaigused &#8211; midagi, mida LDL-testid ei tuvasta.&nbsp;Küllastunud rasvade söömine võib seevastu tõsta teie LDL-i, kuid need LDL-osakesed on suured ja kohevad ega põhjusta arterite kahjustusi, ütleb Saladino.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Nii arstide Knobbe kui ka Saladino sõnum on see, et seemneõlid põhjustavad enamikku tänapäevastest haigustest ja parim, mida saate oma tervise heaks teha, on neist lahtiütlemine.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Artikli allikas: Dr. Joseph Mercola</p>



<h3 id="millist-oli-voib-toiduks-kasutada" class="wp-block-heading">Millist õli võib toiduks kasutada?</h3>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="yVsqTVAtRR"><a href="https://fonte.news/tervis/hullem-kui-suhkur-enamik-doseerib-sellega-25-korda-ule/">Hullem kui suhkur, enamik doseerib sellega 25 korda üle</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Hullem kui suhkur, enamik doseerib sellega 25 korda üle&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/tervis/hullem-kui-suhkur-enamik-doseerib-sellega-25-korda-ule/embed/#?secret=wKDzKDxUtU#?secret=yVsqTVAtRR" data-secret="yVsqTVAtRR" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="4DMJJGDDPi"><a href="https://fonte.news/toit/ultratoodeldud-toit-halvim-valik-elukeskkonna-ja-inimese-tervise-jaoks/">Ultratöödeldud toit – halvim valik elukeskkonna ja inimese tervise jaoks. Mis toit on kasulik?</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Ultratöödeldud toit – halvim valik elukeskkonna ja inimese tervise jaoks. Mis toit on kasulik?&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/toit/ultratoodeldud-toit-halvim-valik-elukeskkonna-ja-inimese-tervise-jaoks/embed/#?secret=lsn4NGy9x5#?secret=4DMJJGDDPi" data-secret="4DMJJGDDPi" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="wuSZ6ynqJb"><a href="https://fonte.news/tervis/sojaoli-on-seotud-geneetiliste-ja-neuroloogiliste-kahjustustega/">Sojaõli on seotud geneetiliste ja neuroloogiliste kahjustustega</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Sojaõli on seotud geneetiliste ja neuroloogiliste kahjustustega&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/tervis/sojaoli-on-seotud-geneetiliste-ja-neuroloogiliste-kahjustustega/embed/#?secret=VOshhg0XRm#?secret=wuSZ6ynqJb" data-secret="wuSZ6ynqJb" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="C6UqtXwjHe"><a href="https://fonte.news/toit/rapsioli-on-ohtlik-loe-miks/">Rapsiõli on ohtlik, loe miks</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Rapsiõli on ohtlik, loe miks&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/toit/rapsioli-on-ohtlik-loe-miks/embed/#?secret=mpaXuUsEI2#?secret=C6UqtXwjHe" data-secret="C6UqtXwjHe" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="pzuIoG7tyC"><a href="https://fonte.news/tervis/mis-on-tervislik-keha-toitmine/">Mis on tervislik keha toitmine</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Mis on tervislik keha toitmine&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/tervis/mis-on-tervislik-keha-toitmine/embed/#?secret=LO0v0AjlVu#?secret=pzuIoG7tyC" data-secret="pzuIoG7tyC" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Allikad ja viited</p>



<ul class="wp-block-list" id="footnote-references2">
<li><sup>1,&nbsp;</sup>&nbsp;<sup>2,&nbsp;</sup>&nbsp;<sup>3,&nbsp;</sup>&nbsp;<sup>8,&nbsp;</sup>&nbsp;<sup>9,&nbsp;</sup>&nbsp;<sup>10,&nbsp;</sup>&nbsp;<sup>11,&nbsp;</sup>&nbsp;<sup>12,&nbsp;</sup>&nbsp;<sup>13,&nbsp;</sup>&nbsp;<sup>15,&nbsp;</sup>&nbsp;<sup>16,&nbsp;</sup>&nbsp;<sup>17,&nbsp;</sup>&nbsp;<sup>18,&nbsp;</sup>&nbsp;<sup>19</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://www.youtube.com/watch?v=7kGnfXXIKZM&amp;feature=youtu.be" rel="noreferrer noopener">&nbsp;YouTube 13. juuni 2020</a></li>



<li><sup>4,&nbsp;</sup>&nbsp;<sup>5,&nbsp;</sup>&nbsp;<sup>6,&nbsp;</sup>&nbsp;<sup>7</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://www.cureamd.org/introduction-is-age-related-macular-degeneration-amd-preventable-and-treatable-with-diet/" rel="noreferrer noopener">&nbsp;Cure AMD Foundation 2020</a></li>



<li><sup>14</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://www.liebertpub.com/doi/10.1089/met.2018.0105" rel="noreferrer noopener">&nbsp;Metaboolne sündroom ja sellega seotud häired Vol.&nbsp;17, nr 1</a></li>
</ul>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Ultratöödeldud toit – halvim valik elukeskkonna ja inimese tervise jaoks. Mis toit on kasulik?</title>
		<link>https://fonte.news/toit/ultratoodeldud-toit-halvim-valik-elukeskkonna-ja-inimese-tervise-jaoks</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Sat, 10 Sep 2022 09:57:05 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Toit]]></category>
		<category><![CDATA[Inimene]]></category>
		<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Majandus]]></category>
		<category><![CDATA[Teadus]]></category>
		<category><![CDATA[Tervis]]></category>
		<category><![CDATA[Ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[Bill Gates]]></category>
		<category><![CDATA[biloogiline]]></category>
		<category><![CDATA[Cabal]]></category>
		<category><![CDATA[diabeet]]></category>
		<category><![CDATA[dieet]]></category>
		<category><![CDATA[ebatervislik]]></category>
		<category><![CDATA[eliit]]></category>
		<category><![CDATA[Elon Musk]]></category>
		<category><![CDATA[fritüür]]></category>
		<category><![CDATA[globalistid]]></category>
		<category><![CDATA[GMO]]></category>
		<category><![CDATA[haigused]]></category>
		<category><![CDATA[jahuussid]]></category>
		<category><![CDATA[kahjulik]]></category>
		<category><![CDATA[kahjulik toiduõli]]></category>
		<category><![CDATA[kasulik toiduõli]]></category>
		<category><![CDATA[Klaus Schwab]]></category>
		<category><![CDATA[kunstlik liha]]></category>
		<category><![CDATA[laboratoorne]]></category>
		<category><![CDATA[laboratoorne toit]]></category>
		<category><![CDATA[liha]]></category>
		<category><![CDATA[Loodus]]></category>
		<category><![CDATA[mahepõllumajandus]]></category>
		<category><![CDATA[mahetoit]]></category>
		<category><![CDATA[mis on tervisele kahjulik toiduõli]]></category>
		<category><![CDATA[Mis on tervisele kahjulik toit]]></category>
		<category><![CDATA[mis on tervisele kasulik toiduõli]]></category>
		<category><![CDATA[mis on tervislik toit]]></category>
		<category><![CDATA[Mis on tervislik toitumine]]></category>
		<category><![CDATA[mürgine]]></category>
		<category><![CDATA[mürk]]></category>
		<category><![CDATA[õli]]></category>
		<category><![CDATA[orgaaniline]]></category>
		<category><![CDATA[põletikud]]></category>
		<category><![CDATA[põllumajandus]]></category>
		<category><![CDATA[prussakad]]></category>
		<category><![CDATA[putukad]]></category>
		<category><![CDATA[rämpstoit]]></category>
		<category><![CDATA[seemneõli]]></category>
		<category><![CDATA[steroidid]]></category>
		<category><![CDATA[suhkur]]></category>
		<category><![CDATA[suur lähtestamine]]></category>
		<category><![CDATA[taimed]]></category>
		<category><![CDATA[taimne]]></category>
		<category><![CDATA[tehistoit]]></category>
		<category><![CDATA[toiduõli]]></category>
		<category><![CDATA[toit]]></category>
		<category><![CDATA[töödeldud]]></category>
		<category><![CDATA[ülekaal]]></category>
		<category><![CDATA[ultratöödeldud]]></category>
		<category><![CDATA[valk]]></category>
		<category><![CDATA[WEF]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=13373</guid>

					<description><![CDATA[Maailma Eliidi, eesotsas Klaus Schwabi ja WEF grupeeringu, sõnul ei ole traditsiooniline loodusest tulev täistoiduline dieet mitte ainult "jätkusuutmatu", vaid ka "keskkonda hävitav".]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Maailma Suure Lähtestamise edendajate (WEF) sõnul ei ole traditsiooniline loodusest tulev täistoiduline dieet mitte ainult &#8220;jätkusuutmatu&#8221;, vaid ka &#8220;keskkonda hävitav&#8221; ning see tuleb asendada putukatest, taimedest ja sünteetilisest bioloogiast valmistatud GMOde ja valgu alternatiividega. Nad ütlevad, et elu maa peal ei saa püsida, kui me ei lähe üle ülitöödeldud ja väga ebaloomulikule dieedile.</p>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1024"  height="668"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/putukad-inimeste-toit-uudis-Fonte.News-.2022-1024x668.jpg"  alt=""  class="wp-image-13379"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/putukad-inimeste-toit-uudis-Fonte.News-.2022-1024x668.jpg 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/putukad-inimeste-toit-uudis-Fonte.News-.2022-300x196.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/putukad-inimeste-toit-uudis-Fonte.News-.2022-768x501.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/putukad-inimeste-toit-uudis-Fonte.News-.2022-110x72.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/putukad-inimeste-toit-uudis-Fonte.News-.2022-200x130.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/putukad-inimeste-toit-uudis-Fonte.News-.2022-380x248.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/putukad-inimeste-toit-uudis-Fonte.News-.2022-255x166.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/putukad-inimeste-toit-uudis-Fonte.News-.2022-550x359.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/putukad-inimeste-toit-uudis-Fonte.News-.2022-800x522.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/putukad-inimeste-toit-uudis-Fonte.News-.2022-1160x756.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/putukad-inimeste-toit-uudis-Fonte.News-.2022-220x143.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/putukad-inimeste-toit-uudis-Fonte.News-.2022-400x261.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/putukad-inimeste-toit-uudis-Fonte.News-.2022-760x496.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/putukad-inimeste-toit-uudis-Fonte.News-.2022-510x333.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/putukad-inimeste-toit-uudis-Fonte.News-.2022-600x391.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/putukad-inimeste-toit-uudis-Fonte.News-.2022-1100x717.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/putukad-inimeste-toit-uudis-Fonte.News-.2022.jpg 1282w"  sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" ><figcaption class="wp-element-caption">Inimeste tuleviku toit?</figcaption></figure>



<h2 id="loo-kokkuvote" class="wp-block-heading">Loo kokkuvõte</h2>



<ul class="wp-block-list">
<li><a href="https://fonte.news/maailm/sa-ei-oma-midagi-ja-sa-oled-onnelik-veel-selleparast-klaus-schwab/" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">Suure Lähtestamise</mark></a> edendajate sõnul ei ole traditsiooniline täistoiduline dieet mitte ainult &#8220;jätkusuutmatu&#8221;, vaid ka &#8220;keskkonda hävitav&#8221; ning see tuleb asendada putukatest, taimedest ja sünteetilisest bioloogiast valmistatud GMOde ja valgu alternatiividega. Nad ütlevad, et elu maa peal ei saa püsida, kui me ei lähe üle ülitöödeldud ja väga ebaloomulikule dieedile.</li>



<li>Teaduslik ülevaade heidab Suure Lähtestamise <a href="https://www.weforum.org/great-reset" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">grupeeringu</mark></a> kõnepunktid vanasõna prügikasti, kuna ultratöödeldud toidud on &#8220;põhimõtteliselt jätkusuutmatud&#8221; ja toitumise seisukohast ebaolulised. Sellisena on ultratöödeldud toitude keskkonnamõjud kaitsmatud, kuna need on täielikult välditavad</li>



<li>Ultratöödeldud toidud moodustavad 17–39% kogu dieediga seotud energiatarbimisest; 36% kuni 45% kogu toitumisega seotud bioloogilise mitmekesisuse vähenemisest; kuni üks kolmandik toitumisega seotud kasvuhoonegaaside koguheitest, maakasutusest ja toidujäätmetest; ja kuni veerand kogu toitumisega seotud veetarbimisest täiskasvanute seas kõrge sissetulekuga riikides</li>



<li>EAT foorum, mille asutasid 2014. aastal Wellcome Trust ja Stockholmi vastupanuvõime keskus, on välja töötanud planeedi tervisedieedi, mida kavatsetakse rakendada kogu maailma elanikkonnale. <strong>See hõlmab liha ja piimatoodete tarbimise vähendamist kuni 90% ning koostööd biotehnoloogia- ja võltslihaettevõtetega, et asendada täistoidud laboris loodud alternatiividega – seda kõike kliimamuutuste ennetamise ja jätkusuutlikkuse nimel.</strong></li>



<li>Kui ettevõtetel on monopol liha, piimatoodete, teravilja ja õlide osas, saavad nemad toiduga varustamisest kasu ja kontrollivad seda. Ettevõtted, kes kontrollivad toiduainetega varustamist, hakkavad lõpuks kontrollima ka riike ja kogu elanikkonda</li>
</ul>



<p class="wp-block-paragraph">Maailma Majandusfoorumi (WEF) ja selle liitlaste Suure Lähtestamise(Great Reset) käsilaste sõnul ei ole traditsiooniline täistoiduline dieet mitte ainult &#8220;jätkusuutmatu&#8221;, vaid ka &#8220;keskkonda hävitav&#8221;.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ajakirjas The Guardian(1) avaldatud hiljutises &#8220;toiduanalüüsis&#8221; võeti sihikule just mahekarjamaadel toidetud veise- ja lambaliha, soosides selliseid põllumajandustavasid nende ekstravagantse maakasutuse tõttu, kuid saagikuse osas jäi see alla:</p>



<blockquote class="wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow">
<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;Põllukultuurid, millest osa söödetakse põllumajandusloomadele, hõivavad 12% planeedi maapinnast. Kuid palju rohkem maad (umbes 26%) kasutatakse karjatamiseks: teisisõnu karjamaal söödetud liha ja piima jaoks. Kuid sellel tohutul alal toodavad täielikult karjamaal söödetavad põllumajandusloomad vaid 1% maailma valkudest.&#8221;</em></p>
</blockquote>



<p class="wp-block-paragraph">Loomsed toidud üldiselt ja eriti mahepõllumajanduslikult toodetud toidud, nagu väidavad WEF käsilased, tuleb asendada toodetega, mis on geneetiliselt muundatud kõrge saagikuse ja kahjurikindluse tagamiseks ning valgu alternatiividega, mis on valmistatud putukatest, taimedest ja sünteetilisest bioloogiast. Üldiselt ei saa elu maa peal püsida, kui me ei lähe üle <a href="https://takecontrol.substack.com/p/fake-meat-fake-breastmilk-food-shortages" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">ülitöödeldud ja väga ebaloomulikule toitumisele.</mark></a></p>



<p class="wp-block-paragraph">Ajakirja Journal of Cleaner Production 25. septembri 2022. aasta numbris avaldatud artikkel(2) viskab WEF käsilaste jutupunktid vanasõna prügikasti, kuid enne sellesse laskumist vaatame läbi taustamaterjali.</p>



<h2 id="globaalse-kabali-eesmark-havitada-hea-toit" class="wp-block-heading"><a href="https://fonte.news/maailm/muinasjutt-khazarian-mafia-ja-looja/" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">Globaalse Kabali</mark></a> eesmärk: hävitada hea toit</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Viimastel kuudel olen pühendanud palju artikleid meie toidusüsteemi tahtliku hävitamise paljastamisele. Hollandi valitsuse otsus kehtestada põllumeestele lämmastikureostuse piirangud on vaid üks hiljutine näide selle kohta. See &#8220;roheline&#8221; poliitika vähendab järgmisel aastal loomakasvatustoodangut riigis 30%, kõrvaldab põllumajandustootjad ja sunnib neid oma maad müüma.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kuna Holland on Euroopa Liidu suurim lihaeksportija(3), toob see plaan paratamatult kaasa lihapuuduse kogu maailmas. Ka Kanada rakendab nüüd oma kliimaplaani raames identseid piiranguid(4).</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kuid ärge muretsege, sest WEF juhid üle kogu maailma kavatsevad ehitada uue toidusüsteemi, mis põhineb &#8220;mikrokarjadel&#8221;, nagu ritsikad, jahuussid ja prussakad, koos Petri tassides kasvatatud kultiveeritud lihaga(5) ja taimsel lihal alternatiivid, nagu Beyond Meat, mille peamised koostisosad(6) on hernevalk, <a href="https://reviveyourself.co/canola-oil-rapeseed-oil-are-no-more-than-liquid-poison/" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">rapsiõli</mark></a>(pole tervisele kasulik) ja riisivalk.</p>



<h2 id="planeedi-tervist-havitava-dieedi-plaan" class="wp-block-heading">Planeedi tervist hävitava dieedi plaan</h2>



<p class="wp-block-paragraph">EAT foorum, mille asutasid 2014. aastal Wellcome Trust ja Stockholm Resilience Center(7) on välja töötanud nn planeedi tervisedieedi(8), mida kavatsetakse rakendada kogu maailmas. <strong>See hõlmab liha- ja piimatoodete tarbimise vähendamist kuni 90% võrra ning selle asendamist laboratooriumis valmistatud toiduainetega ning teravilja ja õlidega, millest enamik on nüüdseks geneetiliselt muundatud (GE)</strong>.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Nende suurim algatus on nimega FreSH, mille eesmärk on muuta toidusüsteem, tehes koostööd biotehnoloogia- ja võltslihaettevõtetega, et asendada täistoidud laboris loodud alternatiividega – <strong>seda kõike kliimamuutuste ennetamise ja jätkusuutlikkuse nimel</strong>.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://fonte.news/poliitika/uks-ettevote-kontrollib-ja-dikteerib-maailma/" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">Kui tehnikahiiglased</mark></a> saavad kontrolli liha, piimatoodete, teravilja ja õlide üle, saavad nemad kasu toiduvarust ja kontrollivad seda. Ütlematagi selge, et eraettevõtted, kes kontrollivad toiduainetega varustamist, hakkavad lõpuks kontrollima ka riike ja kogu elanikkonda. Lõppkokkuvõttes ongi see jutuajamine &#8220;jätkusuutlikest toidusüsteemidest&#8221;</p>



<h2 id="mis-on-tervisele-kahjulik-toit" class="wp-block-heading">Mis on tervisele kahjulik toit</h2>



<h2 id="rampstoit-steroididel" class="wp-block-heading">Rämpstoit steroididel</h2>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Kuid igaüks, kes toitumisest midagi teab, näeb, et kõik selle kavandatava uue toidusüsteemi kohta on katastroof</strong>. Alustuseks on sünteetiline bioloogia &#8211; liha- ja piimatoodete alternatiivid &#8211; steroidide rämpstoit.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kõik need on kõrgelt töödeldud ja ultratöödeldud toiduaineid seostatakse suurenenud kalorite tarbimise, kaalutõusu ja krooniliste haigustega(9), sealhulgas kognitiivsete funktsioonide halvenemisega(10), soodustades samal ajal alatoitumist.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Üks peamisi põhjuseid, miks töödeldud toit on tervisele nii halb, on see, et see sisaldab peamiselt tööstuslikest seemneõlidest pärit oomega-6-rasva linoolhapet (LA)</strong>. Oluline on mõista, et taimsed liha alternatiivid ei sisalda loomseid rasvu. Kogu rasv pärineb tööstuslikest seemneõlidest, nagu soja- ja rapsiõli, mis on metaboolse katastroofi ettekirjutused.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Muidugi sisaldavad töödeldud toidud ka suures koguses <a href="https://fonte.news/teadus/kuidas-saada-veresuhkur-kontrolli-alla/" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">suhkrut</mark></a>, tavaliselt kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirupina, kuid nii halb kui see ka pole, ei lähe see ligilähedalegi kahjustustele, mida põhjustab suur LA tarbimine, mis toimib metaboolse mürgina. Mis veelgi hullem, LA püsib teie rakumembraanides kuni seitse aastat, samas kui suhkur kulub kiiresti ära ja elimineeritakse, kui te lõpetate selle lisamise.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Et olla selge, LA on see rasv, mida soovite oma dieedis kindlasti minimeerida, mitte rohkem süüa! Kõik, mis ületab 10 grammi päevas, põhjustab tõenäoliselt halba tervist ja enamik ameeriklasi tarbib sellest palju rohkem. LA kahjulike mehhanismide kohta lisateabe saamiseks vaadake jaotist <a href="https://takecontrol.substack.com/p/linoleic-acid-health-effects" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">„Kuidas linoolhape teie tervist kahjustab”</mark></a>.</p>



<h3 id="tabelites-on-punasel-real-seemned-pahklid-ja-olid-mida-kindlasti-peaks-oma-toidumenuus-vahendama-voi-valja-jatma" class="wp-block-heading">Tabelites on punasel real seemned, pähklid ja õlid, mida kindlasti peaks oma toidumenüüs vähendama või välja jätma:</h3>



<p class="wp-block-paragraph">Mooniseemnen, kanepiseemned, nisuidud, pähklid, pekaanipähkel, kõrvitsaseemned, Brasiilia pähkel, Seesami seemned, maapähkel, männi pähkel</p>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="967"  height="1024"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-11.56.53-967x1024.png"  alt=""  class="wp-image-13384"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-11.56.53-967x1024.png 967w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-11.56.53-283x300.png 283w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-11.56.53-768x814.png 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-11.56.53-110x117.png 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-11.56.53-200x212.png 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-11.56.53-380x403.png 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-11.56.53-255x270.png 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-11.56.53-300x318.png 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-11.56.53-550x583.png 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-11.56.53-800x847.png 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-11.56.53-220x233.png 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-11.56.53-400x424.png 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-11.56.53-760x805.png 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-11.56.53-510x540.png 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-11.56.53-600x636.png 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-11.56.53-1100x1165.png 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-11.56.53-566x600.png 566w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-11.56.53.png 1114w"  sizes="auto, (max-width: 967px) 100vw, 967px" ></figure>



<h3 id="neid-olisid-ei-tohi-inimene-oma-toidus-kulmalt-ega-kupsetamisel-kasutada" class="wp-block-heading"><strong>Neid õlisid ei tohi inimene oma toidus külmalt ega küpsetamisel kasutada:</strong></h3>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Tervisele kahjulikud õlid</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Saflooriõli, Viinamarjaseemneõli, Päevalilleõli, maisiõli, puuvillaseemneõli, riisiseemneõli, <strong>Rapsiõli</strong>, sojaubaõli, maapähkliõli</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Tervisele kasulikud õlid</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Rasv(lamba, sea, veise, kala,&#8230;), või, <strong>Kookosõli</strong>, Oliiviõli, Avokaadoõli, Palmiõli</p>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="789"  height="1024"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-11.57.10-789x1024.png"  alt=""  class="wp-image-13387"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-11.57.10-789x1024.png 789w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-11.57.10-231x300.png 231w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-11.57.10-768x996.png 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-11.57.10-110x143.png 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-11.57.10-200x259.png 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-11.57.10-380x493.png 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-11.57.10-255x331.png 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-11.57.10-300x389.png 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-11.57.10-550x714.png 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-11.57.10-800x1038.png 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-11.57.10-220x285.png 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-11.57.10-400x519.png 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-11.57.10-760x986.png 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-11.57.10-510x662.png 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-11.57.10-600x778.png 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-11.57.10-1100x1427.png 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-11.57.10-462x600.png 462w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-11.57.10.png 1116w"  sizes="auto, (max-width: 789px) 100vw, 789px" ></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Minu arvates süvendab tõelise liha asendamine võltsitud asendusainetega, olenemata nende valmistamise viisist, veelgi tervise kiiret langust, mida elanikkond on juba kogenud. Järgmisel nädalal avaldan aruande USA oodatava eluea rekordilise vähenemise kohta, mis äsja langes 100 aasta jooksul trastiliselt just viimase kahe aasta jooksul(11).</p>



<p class="wp-block-paragraph">Lihtsamalt öeldes pole kasu, kui asendada päris liha võltsitud asendusainetega. Mitte keskkonna, kliima, inimeste toitumise ega loomade heaolu pärast. Need on ainult ohud ja valed väited. <strong>Seega, kui hindate oma tervist, peaksite hoiduma kõigist lihaasendajatest.</strong></p>



<h2 id="miks-on-putukavalk-on-halb-mote" class="wp-block-heading">Miks on putukavalk on halb mõte?</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Olgu, aga kuidas on lood putukavalguga? WEF käsilaste sõnul on putukate valk toitumise seisukohast nii hea kui võimalik ja kaitseb planeeti, kaotades vajaduse kariloomade järele, vähendades põllumajanduslikku maakasutust ja pöörates tagasi kliimamuutuse(12).</p>



<p class="wp-block-paragraph">Mitte nii kiiresti. Võib-olla keegi ei mõelnud seda lõpuni. (Või nad tegid seda ja putukapõhise dieedi võimalikud negatiivsed tagajärjed on tegelikult nende kavandatud tagajärjed.) <strong>Nagu selgub, sisaldavad putukad kitiini(13,14) väga põletikulist ja allergiat tekitavat ühendit</strong>(<strong>15</strong>)</p>



<p class="wp-block-paragraph">Mõnes inimese kudedes on kitiini hävitav ensüüm, mida nimetatakse kitinaasiks, kuid see ei tööta alati hästi. Sel juhul võib kitiin vallandada immuunvastuse, allergilisi reaktsioone ja põletikku, kuna see suurendab põletikuliste tsütokiinide tootmist.</p>



<p class="wp-block-paragraph">2022 aastal käivitatud veebileht Edibleinsects.com aga kirjeldab kitiini kui &#8220;väärtuslikku prebiootilist kiudainet&#8221;, millel on seenevastased, viirusevastased ja antibakteriaalsed omadused(16) ning eatcrickster.com väidab, et see võib vähendada põletikku(17). Mitmed viimastel aastatel avaldatud uuringud on näidanud sarnaseid tulemusi väidetavalt.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Mina soovitaksin tegutseda väga ettevaatlikult, kuna toiduainetööstus on aastakümneid väitnud, et töödeldud toit ja kunstlikud koostisosad on ohutud ja tõhusad, nagu ka COVID-i torkimine, isegi kui <strong>rohked uuringud näitavad vastupidist</strong>.</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-video is-provider-youtube wp-block-embed-youtube wp-embed-aspect-16-9 wp-has-aspect-ratio"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><iframe loading="lazy" title="Coconut Oil Poison | The Shocking Truth!" width="1200" height="675" src="https://www.youtube.com/embed/OXKebPHSzgE?feature=oembed&#038;enablejsapi=1" frameborder="0" allow="accelerometer; autoplay; clipboard-write; encrypted-media; gyroscope; picture-in-picture" allowfullscreen></iframe></div>
</div><figcaption class="wp-element-caption">USA Südameassotsatsioon nimetab tervislikke toite mürgiks. Videos lükatakse see müüt ümber.</figcaption></figure>



<h2 id="toidukompass-mis-on-loodud-toitumisjuhiste-havitamiseks" class="wp-block-heading">Toidukompass, mis on loodud toitumisjuhiste hävitamiseks</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Suurepärane näide sellest, kuidas ebatervislikke ülitöödeldud toite reklaamitakse töötlemata loomsetest toiduainetest parematena, on Friedmani toitumisteaduse ja -poliitika kooli toidukompass(18), mis avalikustati 2021. aasta lõpus. Toidukompass loodi selleks, et(19):</p>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1024"  height="544"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.18.10-1024x544.png"  alt=""  class="wp-image-13391"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.18.10-1024x544.png 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.18.10-300x159.png 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.18.10-768x408.png 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.18.10-1536x816.png 1536w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.18.10-110x58.png 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.18.10-200x106.png 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.18.10-380x202.png 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.18.10-255x135.png 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.18.10-550x292.png 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.18.10-800x425.png 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.18.10-1160x616.png 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.18.10-220x117.png 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.18.10-400x213.png 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.18.10-760x404.png 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.18.10-510x271.png 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.18.10-600x319.png 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.18.10-1100x584.png 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.18.10-1600x850.png 1600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.18.10.png 1630w"  sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" ></figure>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Probleem on selles, et Food Compass juhib inimesed EEMALE tervislikust looduslikust toidust</strong> ja töödeldud rämpstoidu suunas. Näiteks Frosted Mini Wheatsi hinded on kolm korda kõrgemad kui veisehakkliha (87 100-st, võrreldes 26-ga), nagu on näidatud alloleval graafikul, mille postitas sõltumatu ajakirjanik Nina Teicholz(20).</p>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1024"  height="755"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.21.05-1024x755.png"  alt=""  class="wp-image-13394"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.21.05-1024x755.png 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.21.05-300x221.png 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.21.05-768x566.png 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.21.05-1536x1133.png 1536w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.21.05-110x81.png 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.21.05-200x147.png 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.21.05-380x280.png 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.21.05-255x188.png 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.21.05-550x406.png 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.21.05-800x590.png 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.21.05-1160x855.png 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.21.05-220x162.png 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.21.05-400x295.png 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.21.05-760x560.png 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.21.05-510x376.png 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.21.05-600x442.png 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.21.05-1100x811.png 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.21.05.png 1546w"  sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" ></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Teiste kõrgelt töödeldud toitude hulka kuuluvad šokolaadiga kaetud mandlid, mesipähklid Cheerios, friikartulid, taimeõlis praetud munaasendaja ja Lucky Charms. Mandli M&amp;M hind on isegi kõrgem kui võis praetud terve muna, cheddari juust ja veisehakkliha – kõik kolm on terved töötlemata toidud.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kes suudaks täie mõistusega uskuda, et M&amp;M on tervislikum kui täistoit – mis tahes täistoit? Food Compassi andmetel tuleks minimeerida kõike, mille skoor on alla 30, nii et selle tööriista põhjal olete tervem, kui asendate terve muna, Cheddari juustu ja veisehakkliha kommidega, mis pole midagi muud kui hullumeelsus.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Nii teate, et see teenib muud eesmärki kui tegelik toitumisjuhis. See on suurepärane lähtestamistööriist, et teavitada inimesi sellest, mis on tervislik ja mis mitte. Ilma valepropagandata ei saa nad <a href="https://takecontrol.substack.com/p/synthetic-fake-meat" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">toidusüsteemi ümber korraldada</mark></a> nii, nagu nad tahavad.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Huvitav on see, et tippvili, arbuus, on tegelikult enamiku jaoks üsna tervislik ja see on minu absoluutne lemmikvili. Lihtsalt olge ettevaatlik, et vältida seemnete söömist, kuna need, nagu enamik seemneid, on LA-ga koormatud.</p>



<h2 id="ultratoodeldud-toidud-pole-rohelised" class="wp-block-heading">Ultratöödeldud toidud POLE &#8220;rohelised&#8221;</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Olles üle vaadanud, miks WEF ideed uue toidusüsteemi kohta on teie tervisele katastroof, astume edasi ajakirja Journal of Cleaner Production(21) juurde, mida alguses mainisin.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Töö pealkiri on &#8220;Kontseptuaalne raamistik ülimalt töödeldud toiduainete keskkonnamõjude ja säästvate toidusüsteemide mõju mõistmiseks&#8221;. See selgitab, miks ultratöödeldud toidud on keskkonnasõbralike ja jätkusuutlike eesmärkidega täiesti vastuolus. Näiteks ultratöödeldud toiduained (UPF) moodustavad:</p>



<ul class="wp-block-list">
<li>17% kuni 39% kogu dieediga seotud energiatarbimisest</li>



<li>36–45% kogu toitumisega seotud bioloogilise mitmekesisuse kadumisest</li>



<li>Kuni üks kolmandik toitumisega seotud kasvuhoonegaaside heitkogustest, maakasutusest ja toidujäätmetest</li>



<li>Kuni veerand kogu toitumisega seotud veetarbimisest täiskasvanute seas kõrge sissetulekuga riikides</li>
</ul>



<p class="wp-block-paragraph">Ultratöödeldud toiduainete tootmine aitab oluliselt kaasa ka maa degradeerumisele, soodustab herbitsiidide kasutamist ja aitab kaasa eutrofeerumisele (ehk toitainetest põhjustatud fütoplanktoni tootlikkuse tõus).</p>



<blockquote class="wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow">
<p class="wp-block-paragraph"><strong><em>&#8220;Ultratöödeldud toitude keskkonnamõjud ON VÄLTIMISED, sest seda tüüpi toiduained EI OLE toiteväärtuselt olulised. Need võiks ja tuleks üldse kaotada, kui me tegelikult tahame kaitsta elukeskkonda ja inimese tervist.&#8221;</em></strong></p>
</blockquote>



<p class="wp-block-paragraph">Ja vaatamata sellele, et kõigis eluvaldkondades on &#8220;õiglane&#8221; olemas, suunab töödeldud toidu tarbimise suurenemine rahalised vahendid väiksematelt põllumeestelt ja talupidajatelt eemale, aidates sellega kaasa &#8220;majanduslikule ebavõrdsusele, kuna mõned suured rahvusvahelised korporatsioonid vastutavad UPF-i tootmise eest&#8221;. loota alatasustatud toidusüsteemi töötajatele kehvades tingimustes, mille tulemuseks on rikkuse ebaühtlane jaotus. Teisisõnu, töödeldud toidu tarbimise propageerimine:</p>



<ul class="wp-block-list">
<li>Edendab rahalist ebavõrdsust, mis on täpselt vastupidine sellele, mille nimel The Great Reset toetajad väidavad, et nad töötavad</li>



<li>Soodustab bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ja halvendab nii maad kui ka vett, mis on vastupidine keskkonna- ja planeedikaitsele, mida Green New Deali toetajad lubasid</li>
</ul>



<h2 id="ultratoodeldud-toiduained-on-pohimotteliselt-jatkusuutlikud" class="wp-block-heading">Ultratöödeldud toiduained on &#8220;põhimõtteliselt jätkusuutlikud&#8221;</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Nagu autorid märkisid:(22)</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;Tulemused rõhutavad, et UPF-idega seotud keskkonnaseisundi halvenemine on tõsine probleem, kuna selliste toodete tootmiseks ja töötlemiseks kasutatakse suuri ressursse ning ka seetõttu, et UPF-id on inimeste põhivajaduste jaoks üleliigsed …</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>UPF-id kasutavad veenvat turundust ja neid toodetakse tavaliselt massiliselt, kasutades odavaid koostisosi, et võimaldada ületarbimist kättesaadavuse, ülimaitsvuse, halva küllastustunde ja täistoidu väljatõrjumise tõttu dieedist.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em><strong>Üha rohkem tõendeid näitab, et UPF-i tarbimine on seotud muu hulgas suurenenud ülekaalu ja rasvumise, südame-veresoonkonna haiguste, 2. tüüpi diabeedi, metaboolse sündroomi, ärritunud soole sündroomi, vähi, depressiooni ja igasuguse suremuse riskiga. On usutav, et selle põhjuseks on UPF-i halb toitainete koostis ja lagunenud toidumaatriksid …</strong></em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Üksikasjalik arusaam UPF-ide keskkonnamõjudest on toidupoliitika ja toitumisjuhiste teavitamisel võtmetähtsusega. See on asjakohane, kuna UPF-id jäetakse sageli säästvate toidusüsteemide ja toitumise ülemaailmsetest ja riiklikest suunistest ja poliitikadokumentidest välja.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Näiteks EAT-Lanceti aruanne, üks tunnustatumaid säästva toitumise viitedokumente, ei maini UPF-e ega ka FAO suuremat aruannet toidu ja põllumajanduse mõjude kohta bioloogilisele mitmekesisusele.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Vähesed poliitilised tegevused, mis arvestavad UPF-ide keskkonnasäästlikkust, põhinevad pigem kontseptuaalsetel tõenditel kui empiiriliste uuringute tõenditel …</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Järeldus: ülimalt töödeldud toiduained on põhimõtteliselt mittesäästvad tooted; neid on seostatud halbade tervise- ja sotsiaalsete tulemustega ning nende tootmiseks on vaja piiratud keskkonnaressursse … UPF-id vastutavad märkimisväärse toitumisega seotud energia ja kasvuhoonegaaside heitkoguste eest …”</em></p>



<p class="wp-block-paragraph">Siin on tõsiasi, et ultratöödeldud toitude keskkonnamõjud on VÄLDITAVAD, kuna seda tüüpi toidud EI OLE toitumise seisukohast olulised. Need võiks ja tuleks üldse kaotada, kui me tegelikult tahame kaitsta elukeskkonda, meie planeeti ja inimese tervist.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Rohkem vajame <a href="https://takecontrol.substack.com/p/regenerative-food-and-farming-the-road-forward" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">mahepõllumajanduslikku</mark></a>, biodünaamilist ja <a href="https://takecontrol.substack.com/p/regenerative-food-and-farming-survival-revival" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">regeneratiivset põllumajandust</mark></a>, alustades puu- ja juurviljadest kuni loomse toiduni. See on see, mida maailm vajab optimaalse tervise tagamiseks ning see on ka see, mis suudab meie keskkonda kõige paremini säilitada ja parandada.</strong></p>



<h2 id="keelduge-suurest-lahtestamisdieedist" class="wp-block-heading"><strong>Keelduge suurest lähtestamisdieedist</strong></h2>



<p class="wp-block-paragraph">Nagu märgiti 2004. aasta ülevaates väljaandes American Journal of Clinical Nutrition(23), „paljud terviseerinevused on seotud ebavõrdsusega hariduses ja sissetulekutes”. Toitainetetihe dieet maksab tavaliselt rohkem kui kaloririkas, kuid toitainetevaene dieet.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Selle üheks põhjuseks on see, et kõrge kalorsusega töödeldud toidud sisaldavad valitsuse subsideeritud koostisosi, nagu mais, nisu, suhkur ja erinevad seemneõlid. Kuna need pakuvad tööstustootjatele paremaid kasumimarginaale, on vähe stiimuleid kasvatada põllukultuure, mis ei jõua töödeldud toidutsüklisse. 2016. aastal avaldas WEF artikli pealkirjaga &#8220;Mida me 2030. aastal sööme?&#8221;(24)</p>



<p class="wp-block-paragraph">Võttes arvesse äsja mainitud seost tervise ja sissetulekute ebavõrdsuse vahel, tehakse artiklis ettepanek parandada toidusüsteemi mitte töödeldud toiduainete vähendamise, vaid nende väitel olevate toitude töötlemise kaudu, mis on &#8220;meie tervisele paremad viisid&#8221;, näiteks &#8220;rikastamine või biorikastamine) – kus toitaineid muudetakse sisse kas bioloogias või toidu valmistamisel – ja praeguste toitude oluline muutmine, et saada vähem kaloreid ja rohkem toitaineid.</p>



<p class="wp-block-paragraph">&#8220;Ultratöödeldud toit ei pea olema ebatervislik,&#8221; väidab WEF. See on sama suur vale kui &#8220;Roundup on joomiseks piisavalt ohutu&#8221;, &#8220;Suitsetamine on rasedatele ohutu&#8221;, &#8220;DDT on minu jaoks hea&#8221; ja &#8220;COVID-vaktsiinid on ohutud ja tõhusad&#8221;. <strong>Ultratöödeldud toitu ei saa kuidagi tervislikuks muuta</strong>.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Allpool on Twitteris levitatud graafik(25), mis näitab WEF-i plaane meie toitumise tulevikuks. Kuigi see väidetavalt pärineb WEF-ist, viitab selge sarkasm, et see on pettus. See on siiski väga õpetlik ja rahaliselt õige, kuna see on faktiliselt õige.</p>



<p class="wp-block-paragraph">See on tõepoolest selline dieet, mida WEF ja tema liitlased tahavad, et me omaks võtaks, kas me tahame või mitte. Isegi kõige küsitavam &#8220;uuendatud kodanike&#8221; kaasamine ei ole vale, kuna see segadus propageerib tegelikult ideed, et kannibalism on või võib ka olla vastuvõetav.</p>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1024"  height="1002"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.40.53-1024x1002.png"  alt=""  class="wp-image-13397"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.40.53-1024x1002.png 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.40.53-300x294.png 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.40.53-768x752.png 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.40.53-110x108.png 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.40.53-200x196.png 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.40.53-380x372.png 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.40.53-255x250.png 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.40.53-550x538.png 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.40.53-800x783.png 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.40.53-1160x1135.png 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.40.53-220x215.png 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.40.53-400x392.png 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.40.53-760x744.png 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.40.53-510x499.png 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.40.53-600x587.png 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.40.53-1100x1077.png 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-10-at-12.40.53.png 1416w"  sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" ></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Sellele kiiresti lähenevale düstoopilisele tulevikule lahenduste leidmiseks vaadake üle minu eelmine artikkel „<a href="https://takecontrol.substack.com/p/food-shortages-price-increases" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">Miks toiduhinnad peaksid hüppeliselt tõusma</mark></a>” ja Corey Lynni artikkel „Värske toidu allikate leidmine”(26).</p>



<p class="wp-block-paragraph">Osa vastusest on oma parimate võimaluste piires ise toitu kasvatada. Teine osa on toetada kohalikke kasvatajaid nende toodangu ostmisega, vastasel juhul tõrjutakse nad välja. Kohalike ühistute ja kogukonnaaedade asutamine võib pikas perspektiivis aidata kaasa ka toiduga kindlustatuse loomisele.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Samal ajal peame tagasi lükkama ka globalistlikud lahendused, nagu võltsliha, geenitöötlusega veiseliha, GMO-toidud, putukapõhised toidud ja kõik muu. On aeg mõista, et ükski nende lahendustest ei ole meile kasulik. Need on meie kahjuks.</strong> <strong>WEF on teatanud, et 2030. aastaks ei oma te midagi ja nad tõesti mõtlevad seda.</strong> Nad võtavad meilt kõik, sealhulgas õiguse ise kasvatada ja süüa looduslikku töötlemata ja lisanditeta toitu – kui me lubame.</p>



<h2 id="mis-on-tervisele-kasulik-toit" class="wp-block-heading">Mis on tervisele kasulik toit</h2>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="da6BCZ9Ujh"><a href="https://fonte.news/tervis/palun-anname-lastele-inimvaarset-toitu/">Palun anname lastele inimväärset toitu!</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Palun anname lastele inimväärset toitu!&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/tervis/palun-anname-lastele-inimvaarset-toitu/embed/#?secret=Xf2H1VJu5k#?secret=da6BCZ9Ujh" data-secret="da6BCZ9Ujh" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="tnhr54l43q"><a href="https://fonte.news/tervis/milline-toit-annab-tugeva-tervise-ja-suure-elujou/">Milline toit annab tugeva tervise ja suure elujõu?</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Milline toit annab tugeva tervise ja suure elujõu?&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/tervis/milline-toit-annab-tugeva-tervise-ja-suure-elujou/embed/#?secret=oMfq6EBDBm#?secret=tnhr54l43q" data-secret="tnhr54l43q" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="NBhg4WjIbw"><a href="https://fonte.news/tervis/vikerkaar-sinu-kehas/">Vikerkaar sinu kehas. Oluline on süüa värvilist puu ja juurvilja. Mida iga värv sinu kehale annab</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Vikerkaar sinu kehas. Oluline on süüa värvilist puu ja juurvilja. Mida iga värv sinu kehale annab&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/tervis/vikerkaar-sinu-kehas/embed/#?secret=MfxxLBSddA#?secret=NBhg4WjIbw" data-secret="NBhg4WjIbw" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Artikli originaalallikas: <a href="https://articles.mercola.com/sites/articles/archive/2022/09/09/ultraprocessed-food-environmental-impacts.aspx" target="_blank" rel="noreferrer noopener">https://articles.mercola.com/sites/articles/archive/2022/09/09/ultraprocessed-food-environmental-impacts.aspx</a></p>



<p class="wp-block-paragraph">Viited:</p>



<ul class="wp-block-list">
<li><sup>1</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://www.theguardian.com/environment/2022/aug/16/most-damaging-farm-products-organic-pasture-fed-beef-lamb" rel="noreferrer noopener">The Guardian August 16, 2022</a></li>



<li><sup>2,</sup>&nbsp;<sup>21,</sup>&nbsp;<sup>22</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0959652622027445" rel="noreferrer noopener">Journal of Cleaner Production September 25, 2022; 368: 133155</a></li>



<li><sup>3</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://plantbasednews.org/news/environment/dutch-farmers-reduce-livestock/#:~:text=Dutch%20Farmers%20Face%20Calls%20To%20Reduce%20Livestock%20By,to%20cut%20livestock%20production%20by%20almost%20a%20third" rel="noreferrer noopener">Plant Based News September 27, 2021</a></li>



<li><sup>4</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://www.climatedepot.com/2022/07/10/trudeaus-nitrogen-policy-will-decimate-canadian-farming/" rel="noreferrer noopener">Climate Depot July 10, 2022</a></li>



<li><sup>5</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC8112310/" rel="noreferrer noopener">Food Science of Animal Resources May 2021; 41(3): 355-372</a></li>



<li><sup>6</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://www.beyondmeat.com/en-US/products/the-beyond-burger" rel="noreferrer noopener">Beyond Burger Ingredients</a></li>



<li><sup>7</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://eatforum.org/person/dr-gunhild-a-stordalen/" rel="noreferrer noopener">EAT Forum Gunhild Stordalen</a></li>



<li><sup>8</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://eatforum.org/learn-and-discover/the-planetary-health-diet/" rel="noreferrer noopener">EAT Forum Planetary Health Diet</a></li>



<li><sup>9</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://www.nih.gov/news-events/news-releases/nih-study-finds-heavily-processed-foods-cause-overeating-weight-gain" rel="noreferrer noopener">NIH May 16, 2019</a></li>



<li><sup>10</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://www.ctvnews.ca/health/cognitive-decline-linked-to-ultraprocessed-food-study-finds-1.6010018" rel="noreferrer noopener">CTV News August 1, 2022</a></li>



<li><sup>11</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://www.nytimes.com/2022/08/31/health/life-expectancy-covid-pandemic.html" rel="noreferrer noopener">The New York Times August 31, 2022</a></li>



<li><sup>12</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://www.weforum.org/agenda/2021/07/why-we-need-to-give-insects-the-role-they-deserve-in-our-food-systems/" rel="noreferrer noopener">WEF July 12, 2021</a></li>



<li><sup>13</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://www.ucsf.edu/news/2007/04/102335/one-lifes-most-common-compounds-causes-allergic-inflammation" rel="noreferrer noopener">UCSF.edu April 23, 2007</a></li>



<li><sup>14,</sup>&nbsp;<sup>16</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://www.edibleinsects.com/what-is-chitin/" rel="noreferrer noopener">Edible Insects What Is Chitin?</a></li>



<li><sup>15</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5680136/" rel="noreferrer noopener">Clin. Rev. Allergy Immunology April 2018; 54(2): 213-223</a></li>



<li><sup>17</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://www.eatcrickster.com/blog/chitin" rel="noreferrer noopener">Eatcrickster.com Chitin</a></li>



<li><sup>18</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://sites.tufts.edu/foodcompass/" rel="noreferrer noopener">Food Compass</a></li>



<li><sup>19</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://now.tufts.edu/2021/10/14/ranking-healthfulness-foods-first-worst" rel="noreferrer noopener">Tufts Now October 14, 2021</a></li>



<li><sup>20</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://twitter.com/bigfatsurprise/status/1548730633953968128/photo/1" rel="noreferrer noopener">Twitter Nina Teicholz July 17, 2022</a></li>



<li><sup>23</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/14684391/" rel="noreferrer noopener">American Journal of Clinical Nutrition January 2004; 79(1): 6-16</a></li>



<li><sup>24</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://www.weforum.org/agenda/2016/11/what-will-we-eat-in-2030/" rel="noreferrer noopener">WEforum November 10, 2016</a></li>



<li><sup>25</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://www.google.com/search?sa=N&amp;tbs=simg:CAQSgAEafgsQsIynCBpiCmAIAxIosROwE74TsxO1E7wTkxOyE4wIvxPuP5U3xT2ePp8-5DOePZ0p4zPzPxowpATDuIYHD_1F_1yp8ZjEhx44qowFmNIokaoflGjaPwYYJ3-Ag9HQyF-YWP-zsUDXuLIAQMCxCOrv4IGgoKCAgBEgT4WQISDA&amp;tbm=isch&amp;ved=2ahUKEwj1kdf" rel="noreferrer noopener">Google Images Search</a></li>



<li><sup>26</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://www.coreysdigs.com/solutions/finding-sources-of-fresh-food/" rel="noreferrer noopener">Corey’s Digs May 9, 2022</a></li>
</ul>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
	</channel>
</rss>

<!--
Performance optimized by W3 Total Cache. Learn more: https://www.boldgrid.com/w3-total-cache/?utm_source=w3tc&utm_medium=footer_comment&utm_campaign=free_plugin

Page Caching using Disk: Enhanced 
Database Caching 156/240 queries in 0.027 seconds using Redis

Served from: fonte.news @ 2026-10-07 21:03:24 by W3 Total Cache
-->