<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><rss version="2.0"
	xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
	xmlns:wfw="http://wellformedweb.org/CommentAPI/"
	xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
	xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
	xmlns:sy="http://purl.org/rss/1.0/modules/syndication/"
	xmlns:slash="http://purl.org/rss/1.0/modules/slash/"
	>

<channel>
	<title>tsink &#8211; Fonte.News</title>
	<atom:link href="https://fonte.news/tag/tsink/feed/" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<link>https://fonte.news</link>
	<description>The Voice of New Society</description>
	<lastBuildDate>Fri, 24 Jul 2026 09:57:00 +0000</lastBuildDate>
	<language>et</language>
	<sy:updatePeriod>
	hourly	</sy:updatePeriod>
	<sy:updateFrequency>
	1	</sy:updateFrequency>
	

<image>
	<url>https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/05/cropped-favicon-32x32.png</url>
	<title>tsink &#8211; Fonte.News</title>
	<link>https://fonte.news</link>
	<width>32</width>
	<height>32</height>
</image> 
	<item>
		<title>Arstid ei räägi sellest piisavalt: lihtne igapäevane kollageeni ja meresoola rutiin, mis võib muuta rohkem, kui arvad</title>
		<link>https://fonte.news/tervis/arstid-ei-raagi-sellest-piisavalt-lihtne-igapaevane-kollageeni-ja-meresoola-rutiin-mis-voib-muuta-rohkem-kui-arvad-annika-urm</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Tue, 28 Apr 2026 03:04:11 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Tervis]]></category>
		<category><![CDATA[Arvamus]]></category>
		<category><![CDATA[Eneseareng]]></category>
		<category><![CDATA[Health]]></category>
		<category><![CDATA[Inimene]]></category>
		<category><![CDATA[Inspireerija]]></category>
		<category><![CDATA[NÕUANNE]]></category>
		<category><![CDATA[Teadus]]></category>
		<category><![CDATA[Toit]]></category>
		<category><![CDATA[Annika Urm]]></category>
		<category><![CDATA[C-vitamiin]]></category>
		<category><![CDATA[elektrolüüdid]]></category>
		<category><![CDATA[Guérande meresool]]></category>
		<category><![CDATA[hüdratsioon]]></category>
		<category><![CDATA[igapäevane rutiin]]></category>
		<category><![CDATA[juuksed ja küüned]]></category>
		<category><![CDATA[keto toitumine]]></category>
		<category><![CDATA[kollageen]]></category>
		<category><![CDATA[kollageeni kasulikkus]]></category>
		<category><![CDATA[liigeste tervis]]></category>
		<category><![CDATA[Low Carb]]></category>
		<category><![CDATA[meresool]]></category>
		<category><![CDATA[mineraalid]]></category>
		<category><![CDATA[mineraalvesi]]></category>
		<category><![CDATA[naha tervis]]></category>
		<category><![CDATA[taastumine]]></category>
		<category><![CDATA[tervislik toitumine]]></category>
		<category><![CDATA[toidulisandid]]></category>
		<category><![CDATA[tsink]]></category>
		<category><![CDATA[želatiin]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=39528</guid>

					<description><![CDATA[Pärast 30. eluaastat hakkab keha kaotama olulisi ehitusmaterjale, mida ei saa juhuslikust toitumisest. Üha rohkem inimesi lisab oma igapäevarutiini kollageeni, želatiini ja mineraalid, et toetada nahka, liigeseid ja enesetunnet. Kas sina annad kehale iga päev seda, mida ta tegelikult vajab?]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Üha rohkem üle 30-aastaseid inimesi pöördub selle igapäevase rutiini poole keha rakkude tervise, luustiku, naha ja energia taastumise nimel. Igahommikune <strong>kollageeni</strong> (<strong>želatiin</strong>) ja <strong>meresoola</strong> jook muudab sinu keha rohkemgi kui sa arvata oskad.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Keha kasutab iga päev ära ehitusmaterjale ja mineraale. Sellepärast ei piisa sellest, et inimene sööb “vahel tervislikult”. <strong>Kollageen/želatiin ja mineraalid peavad olema igapäevane rutiin</strong>, sest keha vajab neid naha, liigeste, luude, juuste, küünte, veresoonte, sidekoe, lihaste ja vedelikutasakaalu toetamiseks.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Pärast 30. eluaastat hakkab keha loomulik kollageeni tootmine vähenema. Samal ajal kaotab organism iga päev mineraale higistamise, stressi, liikumise, kohvi, paastumise, low carb/keto toitumise ja vedeliku väljutamise kaudu. Sellepärast ei piisa ainult vee joomisest ega juhuslikust tervislikust toidust. Keha vajab igapäevast distsipliini.</p>



<h2 id="miks-kollageen-ehk-zelatiin-on-olulised" class="wp-block-heading"><strong>Miks kollageen ehk želatiin on olulised?</strong></h2>



<figure class="wp-block-image size-full"><img  fetchpriority="high"  decoding="async"  width="1536"  height="1024"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/04/Arstid-ei-raagi-sellest-piisavalt-lihtne-igapaevane-kollageeni-ja-meresoola-rutiin-mis-voib-muuta-rohkem-kui-arvad-Fonte.News-Annika-Urm.jpg"  alt="Arstid ei räägi sellest piisavalt- lihtne igapäevane kollageeni ja meresoola rutiin, mis võib muuta rohkem, kui arvad - Fonte.News - Annika Urm"  class="wp-image-39530"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/04/Arstid-ei-raagi-sellest-piisavalt-lihtne-igapaevane-kollageeni-ja-meresoola-rutiin-mis-voib-muuta-rohkem-kui-arvad-Fonte.News-Annika-Urm.jpg 1536w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/04/Arstid-ei-raagi-sellest-piisavalt-lihtne-igapaevane-kollageeni-ja-meresoola-rutiin-mis-voib-muuta-rohkem-kui-arvad-Fonte.News-Annika-Urm-768x512.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/04/Arstid-ei-raagi-sellest-piisavalt-lihtne-igapaevane-kollageeni-ja-meresoola-rutiin-mis-voib-muuta-rohkem-kui-arvad-Fonte.News-Annika-Urm-110x73.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/04/Arstid-ei-raagi-sellest-piisavalt-lihtne-igapaevane-kollageeni-ja-meresoola-rutiin-mis-voib-muuta-rohkem-kui-arvad-Fonte.News-Annika-Urm-200x133.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/04/Arstid-ei-raagi-sellest-piisavalt-lihtne-igapaevane-kollageeni-ja-meresoola-rutiin-mis-voib-muuta-rohkem-kui-arvad-Fonte.News-Annika-Urm-380x253.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/04/Arstid-ei-raagi-sellest-piisavalt-lihtne-igapaevane-kollageeni-ja-meresoola-rutiin-mis-voib-muuta-rohkem-kui-arvad-Fonte.News-Annika-Urm-255x170.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/04/Arstid-ei-raagi-sellest-piisavalt-lihtne-igapaevane-kollageeni-ja-meresoola-rutiin-mis-voib-muuta-rohkem-kui-arvad-Fonte.News-Annika-Urm-300x200.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/04/Arstid-ei-raagi-sellest-piisavalt-lihtne-igapaevane-kollageeni-ja-meresoola-rutiin-mis-voib-muuta-rohkem-kui-arvad-Fonte.News-Annika-Urm-550x367.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/04/Arstid-ei-raagi-sellest-piisavalt-lihtne-igapaevane-kollageeni-ja-meresoola-rutiin-mis-voib-muuta-rohkem-kui-arvad-Fonte.News-Annika-Urm-800x533.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/04/Arstid-ei-raagi-sellest-piisavalt-lihtne-igapaevane-kollageeni-ja-meresoola-rutiin-mis-voib-muuta-rohkem-kui-arvad-Fonte.News-Annika-Urm-1160x773.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/04/Arstid-ei-raagi-sellest-piisavalt-lihtne-igapaevane-kollageeni-ja-meresoola-rutiin-mis-voib-muuta-rohkem-kui-arvad-Fonte.News-Annika-Urm-600x400.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/04/Arstid-ei-raagi-sellest-piisavalt-lihtne-igapaevane-kollageeni-ja-meresoola-rutiin-mis-voib-muuta-rohkem-kui-arvad-Fonte.News-Annika-Urm-220x147.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/04/Arstid-ei-raagi-sellest-piisavalt-lihtne-igapaevane-kollageeni-ja-meresoola-rutiin-mis-voib-muuta-rohkem-kui-arvad-Fonte.News-Annika-Urm-400x267.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/04/Arstid-ei-raagi-sellest-piisavalt-lihtne-igapaevane-kollageeni-ja-meresoola-rutiin-mis-voib-muuta-rohkem-kui-arvad-Fonte.News-Annika-Urm-760x507.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/04/Arstid-ei-raagi-sellest-piisavalt-lihtne-igapaevane-kollageeni-ja-meresoola-rutiin-mis-voib-muuta-rohkem-kui-arvad-Fonte.News-Annika-Urm-510x340.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/04/Arstid-ei-raagi-sellest-piisavalt-lihtne-igapaevane-kollageeni-ja-meresoola-rutiin-mis-voib-muuta-rohkem-kui-arvad-Fonte.News-Annika-Urm-1100x733.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/04/Arstid-ei-raagi-sellest-piisavalt-lihtne-igapaevane-kollageeni-ja-meresoola-rutiin-mis-voib-muuta-rohkem-kui-arvad-Fonte.News-Annika-Urm-1200x800.jpg 1200w"  sizes="(max-width: 1536px) 100vw, 1536px" ><figcaption class="wp-element-caption">Arstid ei räägi sellest piisavalt- lihtne igapäevane kollageeni ja meresoola rutiin, mis võib muuta rohkem, kui arvad &#8211; Fonte.News &#8211; Annika Urm</figcaption></figure>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Kollageen / želatiin (zelatiin) </strong>on keha kõige olulisem struktuurne valk. Seda leidub nahas, liigestes, kõõlustes, sidemetes, luudes, hammastes, veresoonte seintes ja sidekoes. Kui kollageeni tase väheneb, võib keha anda märku naha kuivuse, liigeste tundlikkuse, küünte pehmenemise, juuste hõrenemise või aeglasema taastumise kaudu.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Želatiin (zelatiin) on kollageenist saadud toiduaine. See sisaldab väärtuslikke aminohappeid nagu glütsiin, proliin ja hüdroksüproliin, mida keha kasutab sidekoe ja naha ülesehituses. Želatiin ei asenda kogu päeva valguvajadust, sest lisaks tuleb süüa ka muna, liha, kala, puljongit ja teisi täisväärtuslikke valguallikaid. Kuid želatiin annab kehale just seda tüüpi aminohappeid, mida tavalisest kana/veise fileelihast sageli vähem saadakse.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Zelatiin ehk kollageen sisaldab kehale olulisi aminohappeid</strong>, näiteks <strong>glütsiini, proliini ja hüdroksüproliini. </strong>Need on aminohapped, mida keha kasutab sidekoe, naha ja liigeste ülesehituses. Kollageen ei asenda kogu päeva valgukogust – lisaks tuleb süüa muna, liha, kala, puljongit ja muud kvaliteetset valku.</p>



<h2 id="miks-kollageeni-tasub-votta-iga-paev" class="wp-block-heading"><strong>Miks kollageeni tasub võtta iga päev?</strong></h2>



<p class="wp-block-paragraph">Kollageen ei ole ühekordne “kuur”, vaid <strong>igapäevane ehitusmaterjal.</strong> Kui keha kasutab seda iga päev, tuleb seda ka iga päev juurde anda. Eriti oluline on see 30+ ja 40+ vanuses, aktiivse eluviisi, stressi, treeningu, taastumise, liigeste koormuse, naha kuivuse, küünte nõrkuse ja juuste hõrenemise korral.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Paljud inimesed märkavad esimesi muutusi just küüntes, juustes, nahas ja liigestes. Keha annab märku. Küsimus on selles, kas inimene oskab seda kuulata.</p>



<h2 id="kollageen-ja-zelatiin-on-sama-algmaterjal-oluline-on-see-ise-vedelaks-teha" class="wp-block-heading"><strong>Kollageen ja želatiin on sama algmaterjal – oluline on see ise vedelaks teha</strong></h2>



<p class="wp-block-paragraph">Želatiin on kollageenist saadud toiduaine, mida saab kodus ise lihtsal viisil ette valmistada: <strong>paisutada külmas vees ja sulatada vesivannil vedelaks!</strong> See on kodune hüdrolüüs!</p>



<p class="wp-block-paragraph">Tavaline kuiv želatiin ei ole mõeldud lihtsalt lusikaga suhu võtmiseks. Selleks, et keha saaks seda mugavalt kasutada ja et see muutuks joogiks või toidu sisse segatavaks, tuleb želatiin ise ette valmistada: kõigepealt paisutada külmas vees ja seejärel muuta soojusega vedelaks. Seda protsessi kutsume koduseks hüdrolüüsiks ehk želatiini vedeldamiseks. See ongi peamine vahe: ostad puhta želatiini ja teed sellest ise vedela kollageeni.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Praktikas tähendab see väga lihtsat rutiini:</p>



<h3 id="annika-urmi-igapaevane-kollageeni-rituaal" class="wp-block-heading"><strong>Annika Urmi igapäevane kollageeni rituaal</strong></h3>



<ul class="wp-block-list">
<li>Võta <strong>2 supilusikatäit ehk umbes 25 g želatiini / kollageeni</strong>&nbsp;</li>



<li>Lisa umbes <strong>200 ml külma vett</strong>, sega läbi</li>



<li>Lase paisuda <strong>3-5</strong>&nbsp;minutit</li>



<li>Pane tops või metallnõu vesivannile&nbsp;</li>



<li>Sulata madalal kuumusel vedelaks&nbsp;</li>



<li><strong>Ära keeda!&nbsp;</strong></li>
</ul>



<p class="wp-block-paragraph">Eesmärk on muuta paisunud želatiin vedelaks. Võid paisunud želatiini lisada ka otse kuuma tee, kohvi või puljongi sisse – ka nii muutub see vedelaks. Oluline on, et kuiv želatiin saaks kõigepealt paisuda ja seejärel soojusega vedelaks minna. Nii saad ise valmistada igapäevase kollageenijoogi.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Paisunud želatiini võib lisada ka kuuma tee, kohvi või puljongi sisse – ka nii muutub see vedelaks.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kui želatiin ehk kollageen on vedel, lisa see <strong>sidrunivee</strong>, tee, kohvi, puljongi või teeseenejoogi sisse. Hommikul sobib see hästi koos <strong>sidruni ja C-vitamiiniga</strong>. Õhtul sobib kollageen väga hästi sooja tee või puljongi sisse.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Alla 40-aastasele võib sobida ka <strong>10 g zelatiini päevas</strong>, kuid 40+ vanuses eelistavad paljud <strong>20–25 g päevas</strong>.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Sellepärast on Golden Stevia <strong>kollageen/toiduželatiin</strong> praktiline valik: ostad puhta toiduželatiini, teed kodus ise <strong>hüdrolüüsi</strong> läbi kuuma rituaali ning kasutad seda iga päev tee, kohvi, sidrunivee või puljongi sees</p>



<h2 id="kas-kollageeni-voib-tarbida-ka-ohtul" class="wp-block-heading"><strong>Kas kollageeni võib tarbida ka õhtul?</strong></h2>



<p class="wp-block-paragraph">Jah. Õhtul sobib kollageen väga hästi. Želatiin sisaldab aminohapet <strong>glütsiini</strong>, mida seostatakse rahulikuma enesetunde ja kvaliteetsema unega. Seetõttu meeldib paljudele võtta kollageeni õhtul sooja tee või puljongi sees.</p>



<h2 id="miks-lisada-sidrunit-c-vitamiini-ja-tsinki" class="wp-block-heading"><strong>Miks lisada sidrunit, C-vitamiini ja tsinki?</strong></h2>



<p class="wp-block-paragraph">Kollageeni moodustumise juures on C-vitamiin väga oluline. Sellepärast sobib želatiini kõrvale hästi sidrun, marjad või C-vitamiini sisaldav toit.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Tsink toetab naha, juuste, küünte ja immuunsüsteemi normaalset talitlust.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kui eesmärk on toetada nahka, juukseid, küüsi ja taastumist, ei tasu mõelda ainult kollageenile. Keha vajab tervikut: kollageen + C-vitamiin + tsink + mineraalid + piisav valk + päris toit</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kui eesmärk on toetada nahka, juukseid, küüsi ja taastumist, tasub lisaks kollageenile vaadata üle ka mineraalid: <strong>tsink, magneesium, kaalium, kaltsium ja naatrium</strong>. Keha ei vaja ainult ühte ainet, vaid tervet ehitusmaterjalide süsteemi.</p>



<h2 id="meresool-ja-mineraalid-miks-vesi-uksi-ei-piisa" class="wp-block-heading"><strong>Meresool ja mineraalid – miks vesi üksi ei piisa?</strong></h2>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="UfKYeWB1ti"><a href="https://fonte.news/keha-hudratsioon-ja-vedelikutasakaal-miks-mineraalid-on-hadavajalikud-annika-urm/">Keha hüdratsioon ja vedelikutasakaal: miks mineraalid on hädavajalikud</a></blockquote><iframe class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Keha hüdratsioon ja vedelikutasakaal: miks mineraalid on hädavajalikud&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/keha-hudratsioon-ja-vedelikutasakaal-miks-mineraalid-on-hadavajalikud-annika-urm/embed/#?secret=ZY4UEaL2lx#?secret=UfKYeWB1ti" data-secret="UfKYeWB1ti" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Hüdratsioon ei tähenda lihtsalt vee joomist. Tegelik hüdratsioon tähendab, et vesi jõuab rakkudesse, püsib seal ja osaleb ainevahetuses. Selleks vajab keha elektrolüüte ehk mineraale.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Peamised elektrolüüdid on <strong>naatrium, kaalium, magneesium, kaltsium ja kloor</strong>. Need juhivad vedeliku liikumist rakkude sees ja rakkude ümber.&nbsp;</p>



<p class="wp-block-paragraph">Lihtne reegel on: <strong>vesi järgib mineraale</strong>. Kui mineraale on liiga vähe, võib inimene juua palju vett, kuid tunda end ikkagi väsinuna, kuivana või “tühjana”, sest vesi ei püsi kehas õigesti.</p>



<h2 id="miks-guerande-meresool-on-eriline" class="wp-block-heading"><strong>Miks Guérande meresool on eriline?</strong></h2>



<p class="wp-block-paragraph">Guérande meresool on Prantsusmaal Guérande soolaväljadel traditsiooniliselt käsitsi kogutud rafineerimata meresool. See ei ole tavaline kuiv tööstuslik lauasool. Guérande sool tekib päikese ja tuule loomuliku aurustumise teel savipõhjaga soolaväljadel, mistõttu säilib selle loomulik mineraalne iseloom ja niiskus.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Guérande niiske meresool ehk Gros Sel humide</strong> on loomulikult niiske. See on kvaliteetse rafineerimata meresoola tunnus. See tähendab, et sool ei ole lihtsalt kuiv “puhas NaCl”, vaid selles on säilinud looduslik niiskus ja mineraalne profiil.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Guérande meresool sisaldab looduslikult <strong>12 põhimineraali ja üle 64 mikromineraali</strong>, mis pärinevad Atlandi ookeani mereveest ja Guérande savipõhjaga soolaväljadest. Nende hulka kuuluvad näiteks <strong>naatrium, kaalium, magneesium, kaltsium, raud, tsink, mangaan, jood ja seleen</strong>.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Just see teeb <strong>Guérande meresoolast premium-kvaliteediga</strong> mineraaliderikka meresoola, mida saab kasutada nii toidus kui ka vee mineraliseerimiseks.</p>



<h2 id="miks-guerande-niiske-hall-jame-meresool-on-eriti-hinnatud" class="wp-block-heading"><strong>Miks Guérande niiske hall jäme meresool on eriti hinnatud?</strong></h2>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Guérande Gros Sel humide</strong> ehk niiske hall jäme meresool on paljude hinnangul kõige väärtuslikum Guérande vorm, sest see on kõige vähem töödeldud ja säilitab loomuliku niiskuse ning mineraalse koostise. Hall toon tuleb savipõhjaga soolaväljadest, kust sool kogutakse traditsioonilisel meetodil.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Just see <strong>niiske hall jäme sool</strong> on sageli kõige tugevama loodusliku mineraalikontsentratsiooniga, kuna seda ei kuivatata agressiivselt ega rafineerita puhtaks valgeks lauasoolaks. Alles jäävad loomulikud mikroelemendid ja merevee mineraalne profiil.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Seda kasutatakse hästi:</p>



<ul class="wp-block-list">
<li>joogivee mineraliseerimiseks&nbsp;</li>



<li>puljongisse ja suppidesse&nbsp;</li>



<li>liha ning kala maitsestamiseks&nbsp;</li>



<li>sauna ja higistamise järel mineraalide toetuseks&nbsp;</li>



<li>low carb / keto elustiili juures&nbsp;</li>
</ul>



<h2 id="guerande-mineraaliderikas-meresool-niiske-maailmas-hinnatud-kasitsi-korjatud-meresool-igapaevaseks-keha-mineraliseerimiseks" class="wp-block-heading"><strong>GUÉRANDE MINERAALIDERIKAS MERESOOL (NIISKE)-&nbsp;Maailmas hinnatud käsitsi korjatud meresool igapäevaseks keha mineraliseerimiseks</strong></h2>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-golden-stevia-suhkruvaba-keto-gluteenivaba-low-carb-diabeet-e-pood wp-block-embed-golden-stevia-suhkruvaba-keto-gluteenivaba-low-carb-diabeet-e-pood"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="Mwxb8gK86c"><a href="https://goldenstevia.ee/pood/osta-telli/guerande-jame-meresool-niiske/" target="_blank" rel="noopener">GUÉRANDE MINERAALIDERIKAS MERESOOL (NIISKE) &#8211; Gros Sel</a></blockquote><iframe class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;GUÉRANDE MINERAALIDERIKAS MERESOOL (NIISKE) &#8211; Gros Sel&#8221; &#8212; Golden Stevia suhkruvaba keto gluteenivaba low carb diabeet e-pood" src="https://goldenstevia.ee/pood/osta-telli/guerande-jame-meresool-niiske/embed/#?secret=3iIZEZIvQa#?secret=Mwxb8gK86c" data-secret="Mwxb8gK86c" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<h2 id="koige-tahtsam-iga-paev-distsipliiniga-meresoolaga-niisutamine-ja-kollageen" class="wp-block-heading"><strong>Kõige tähtsam: iga päev, distsipliiniga meresoolaga niisutamine ja kollageen</strong></h2>



<p class="wp-block-paragraph">Kollageen ja mineraalid ei tööta nii, et võtad ühe korra ja ootad imet. Need on keha igapäevased ehitusmaterjalid. Tulemus tuleb rutiinist.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Alusta kohe hommikul:</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>1. Klaas vett mineraalsoolaga</strong><br><strong>2. Kollageen või želatiin sidruniga</strong><br><strong>3. Valgurikas hommikusöök</strong><br><strong>4. Päeva jooksul päris toit, puljong, munad, liha, kala ja mineraalid</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Keha annab ise märku, kui tal on midagi puudu. Küüned, juuksed, nahk, liigesed ja taastumine on sageli esimesed kohad, kus muutusi märgatakse.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Mineraalsool ei tähenda, et soola tuleb kasutada suures koguses. Oluline on õige ratsioon ja järjepidevus.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Mineraaliderikast vett võib päeva jooksul juua vastavalt janule, eriti pärast higistamist, sauna, trenni, alkoholi tarvitamist või suuremat suhkrutarbimist, kui organism võib kaotada rohkem vedelikku ja mineraale.</p>



<h3 id="veiko-huuse-hommikune-saladus" class="wp-block-heading"><strong>Veiko Huuse hommikune saladus:</strong></h3>



<figure class="wp-block-embed is-type-video is-provider-youtube wp-block-embed-youtube wp-embed-aspect-16-9 wp-has-aspect-ratio"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><iframe loading="lazy" title="Miks ma joon iga päev meresoolavett ja söön kollageeni - Veiko Huuse" width="1200" height="675" src="https://www.youtube.com/embed/fkgjr97NFE4?feature=oembed&#038;enablejsapi=1" frameborder="0" allow="accelerometer; autoplay; clipboard-write; encrypted-media; gyroscope; picture-in-picture; web-share" referrerpolicy="strict-origin-when-cross-origin" allowfullscreen></iframe></div>
</div></figure>



<h2 id="igapaevaseks-hommikurutiiniks-sobib" class="wp-block-heading"><strong>Igapäevaseks hommikurutiiniks sobib:</strong></h2>



<ul class="wp-block-list">
<li>klaas vett väikese koguse <strong>Guérande meresoolaga</strong>&nbsp;</li>



<li>soovi korral <strong>sidrunimahl</strong>&nbsp;</li>



<li>1 teelusikatäis kuni 1 supilusikatäis <strong>külmpressitud kvaliteetset oliiviõli puhtast allikast</strong>, et saada häid rasvhappeid ja toetada rasvlahustuvate vitamiinide omastamist&nbsp;</li>



<li>soovi korral 1 teelusikatäis <strong>kookosõli / MCT õli</strong>, mis annab kiiret energiat&nbsp;</li>



<li>kõrvale või pärast seda <strong>kollageen / želatiin</strong>&nbsp;</li>
</ul>



<p class="wp-block-paragraph">Hommikul enne kohvi või koos kollageenirutiiniga sobib see hästi paljudele inimestele.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kui inimene higistab, käib saunas, teeb trenni, sööb low carb / keto järgi, paastub või joob palju kohvi, võib mineraalide vajadus suureneda. Just siis võib mineraaliderikas vesi olla eriti kasulik vedelikutasakaalu toetamiseks.</p>



<h2 id="hammaste-igemete-ja-loualuu-tugi-miks-mineraalid-ja-kollageen-on-olulised" class="wp-block-heading"><strong>Hammaste, igemete ja lõualuu tugi – miks mineraalid ja kollageen on olulised?</strong></h2>



<p class="wp-block-paragraph">Kollageen ja mineraalid ei ole olulised ainult nahale ning liigestele. Need on väga tähtsad ka <strong>hammastele, igemetele ja lõualuule</strong>. Igemed koosnevad suurel määral sidekoest, mille struktuuris on oluline roll kollageenil. Kui organismis napib ehitusmaterjale ja mineraale, võib keha anda märku tundlike igemete, nõrgemate hammaste, taanduvate igemete või lõualuu nõrgenemise kaudu.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Hambad vajavad tugevuseks eelkõige mineraale nagu <strong>kaltsium, fosfor, magneesium ja naatriumi tasakaal</strong>, kuid ka piisavat valku ja kollageeni, sest hambad ei püsi ainult mineraalidega – neid ümbritsevad koed, igemed ja lõualuu vajavad samuti tuge. Sellepärast on <strong>kollageen / želatiin, mineraalid, D-vitamiin, K2-vitamiin ja kvaliteetne toit</strong> oluline tervik.</p>



<h2 id="guerande-meresoola-kolm-varianti" class="wp-block-heading"><strong>Guérande meresoola kolm varianti</strong></h2>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Guérande Gros Sel humide – jäme niiske meresool</strong><br>Sobib puljongisse, keeduvette, supi sisse, mineraalvee tegemiseks ja igapäevaseks toiduvalmistamiseks.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Guérande Sel Fin – peen meresool</strong><br>Sobib igapäevaseks maitsestamiseks, salatitele, munale, lihale, kalale ja valmistoitudele.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Guérande Fleur de Sel – soolaõis</strong><br>Premium viimistlussool. Sobib toidu peale lõpus lisamiseks, kui soovid gurmee-maitset ja mineraalset soolakristalli.</p>



<h2 id="hommikurutiin-millega-alustada-kohe" class="wp-block-heading"><strong>Hommikurutiin, millega alustada kohe</strong></h2>



<p class="wp-block-paragraph">Alusta hommikut lihtsalt:</p>



<ul class="wp-block-list">
<li>Klaas vett väikese koguse Guérande meresoolaga&nbsp;</li>



<li>Sidrun või C-vitamiin&nbsp;lisa toasooja või soojemasse vette</li>



<li>Paisutatud ja vesivannil sulatatud želatiin/kollageen, mille lisad sidruni või C vitamiini veele, jood kohe</li>



<li>Valgurikas hommikusöök: muna, liha, kala, puljong või muu päris toit&nbsp;</li>
</ul>



<p class="wp-block-paragraph">See ei pea olema keeruline. Kõige tähtsam on, et teed seda iga päev.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Loo endale igapäevane kollageeni ja mineraalide rutiin juba täna.<br>Telli Golden Stevia e-poest kvaliteetne kollageen / želatiin ja Guérande meresool.</p>



<h2 id="golden-stevia-epood-pakub-lahendust" class="wp-block-heading"><strong>Golden Stevia epood pakub lahendust</strong></h2>



<p class="wp-block-paragraph">Kui tahad alustada lihtsalt, vali <strong><a href="https://goldenstevia.ee/pood/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Golden Stevia e-poest</a></strong>:</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Kollageen / <a href="https://goldenstevia.ee/toode-kategooria/kollageen-zelatiin/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">toiduželatiin</a> 500 g või 1 kg</strong><br><strong>Guérande <a href="https://goldenstevia.ee/toode-kategooria/guerande-meresool/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">mineraaliderikas meresool</a></strong><br><strong>Low Carb ja <a href="https://goldenstevia.ee/toode-kategooria/kupsetussegud/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Keto tooted</a> igapäevaseks toitumiseks</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Telli kohe ja alusta hommikust rutiini juba homme.</strong></p>



<h2 id="kokkuvote" class="wp-block-heading"><strong>Kokkuvõte</strong></h2>



<p class="wp-block-paragraph">Kui küsida: <strong>kas sina tarbid iga päev kollageeni, želatiini ja meresoola mineraale?</strong>, siis vastus peaks olema teadlik. Keha kasutab neid aineid iga päev. Naha, liigeste, juuste, küünte, sidekoe, rakkude, vedelikutasakaalu ja närvisüsteemi toetamiseks on vaja järjepidevat igapäevast rutiini.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Kollageen annab kehale tugimaterjali.</strong><br><strong>Želatiin annab väärtuslikke aminohappeid.</strong><br><strong>Guérande meresool annab veele mineraalse jõu.</strong><br><strong>Sidrun, C-vitamiin ja tsink toetavad tervikut.</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Alusta kohe hommikul. Ära oota, kuni keha karjub. Kuula keha juba siis, kui ta vaikselt märku annab.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Telli Golden Stevia e-poest</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Kollageen / toiduželatiin 500 g ja 1 kg</strong><br><strong>Guérande Gros Sel humide 500 g</strong><br><strong>Guérande Sel Fin 500 g</strong><br><strong>Guérande Fleur de Sel 100 g</strong><br><strong>Guérande Chef Set – jäme, peen ja Fleur de Sel</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Toimetuse märkus:</strong> Kui tahad pääseda vanaduses tihti esinevatest energia puudusest, juuste väljalangemisest, liigeste valudest ja raginatest, naha probleemidest, kortsudest, puusa-, põlve- ja teistest proteesidest, siis tasub juba varakult keha toita vajalike ehitusmaterjalidega &#8211; mineraalid (meresool) ja kollageen (zelatiin).</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Artikli autor</strong>: <strong><a href="https://annikaurm.com" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Annika Urm</a></strong> &#8211; Rahvusvaheline ajakirjanik, tervisenõustaja, koolitaja, kahe KETO toitumise kokaraamatu autor</p>



<h2 id="kui-sina-arvad-et-fonte-news-uudistekanal-on-vajalik-siis-palun-toeta" class="wp-block-heading">Kui Sina arvad, et Fonte.News uudistekanal on vajalik, siis palun toeta:</h2>



<div class="wp-block-buttons is-layout-flex wp-block-buttons-is-layout-flex">
<div class="wp-block-button"><a class="wp-block-button__link wp-element-button" href="https://buy.stripe.com/4gMdR92t9eZMd122ni8AE00" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><strong><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-red-color">TOETUS</mark></strong></a></div>
</div>



<p class="wp-block-paragraph">Loe lisaks:</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="rJuTwGSQTZ"><a href="https://fonte.news/tode-kollageenist-miks-su-keha-vananeb-parast-30-eluaastat-kiiremini-veiko-huuse/">Šokeeriv tõde kollageenist: miks su keha vananeb pärast 30. eluaastat kiiremini</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Šokeeriv tõde kollageenist: miks su keha vananeb pärast 30. eluaastat kiiremini&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/tode-kollageenist-miks-su-keha-vananeb-parast-30-eluaastat-kiiremini-veiko-huuse/embed/#?secret=Iwgnbi9Vmo#?secret=rJuTwGSQTZ" data-secret="rJuTwGSQTZ" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="zIsZaDxbcM"><a href="https://fonte.news/kuidas-plastpakendis-olev-kunstlik-ostrogeen-rikub-sinu-hormoonid-ja-aju-annika-urm/">Kuidas plastpakendis olev kunstlik östrogeen rikub sinu hormoonid ja aju</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Kuidas plastpakendis olev kunstlik östrogeen rikub sinu hormoonid ja aju&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/kuidas-plastpakendis-olev-kunstlik-ostrogeen-rikub-sinu-hormoonid-ja-aju-annika-urm/embed/#?secret=MAuRQa5ZF0#?secret=zIsZaDxbcM" data-secret="zIsZaDxbcM" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="580p4cGS3l"><a href="https://fonte.news/tervislik-toitumine-oiged-kombinatsioonid-veiko-huuse/">Tervislik toitumine: “õiged kombinatsioonid” teaduse ja vaimsete soovituste järgi</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Tervislik toitumine: “õiged kombinatsioonid” teaduse ja vaimsete soovituste järgi&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/tervislik-toitumine-oiged-kombinatsioonid-veiko-huuse/embed/#?secret=rkTcPaXemW#?secret=580p4cGS3l" data-secret="580p4cGS3l" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="WDhIuRCyda"><a href="https://fonte.news/toidu-elamus-ja-raku-elamus-veiko-huuse/">Toidu elamus ja raku elamus</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Toidu elamus ja raku elamus&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/toidu-elamus-ja-raku-elamus-veiko-huuse/embed/#?secret=u9Wpw75fID#?secret=WDhIuRCyda" data-secret="WDhIuRCyda" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="1Hckihxr0R"><a href="https://fonte.news/inimkeha-vee-ja-soolade-tasakaalu-susteem-veiko-huuse/">Inimkeha: vee ja soolade tasakaalu süsteem</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Inimkeha: vee ja soolade tasakaalu süsteem&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/inimkeha-vee-ja-soolade-tasakaalu-susteem-veiko-huuse/embed/#?secret=921wjfqu8P#?secret=1Hckihxr0R" data-secret="1Hckihxr0R" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="WQYPLrvfZ0"><a href="https://fonte.news/kuidas-jaada-ellu-vaimse-terrori-ja-slapp-runnakute-all-ohvri-praktiline-teejuht-annika-urm/">Kuidas jääda ellu vaimse terrori ja SLAPP-rünnakute all? Ohvri praktiline teejuht</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Kuidas jääda ellu vaimse terrori ja SLAPP-rünnakute all? Ohvri praktiline teejuht&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/kuidas-jaada-ellu-vaimse-terrori-ja-slapp-runnakute-all-ohvri-praktiline-teejuht-annika-urm/embed/#?secret=HrkWyrStwS#?secret=WQYPLrvfZ0" data-secret="WQYPLrvfZ0" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Kiulised trombid, võõrkehad veres pärast COVID-torkimist: kas on olemas viis võõrutusraviks?</title>
		<link>https://fonte.news/teadus/kiulised-trombid-voorkehad-veres-parast-covid-torkimist-kas-on-olemas-viis-voorutusraviks</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Mon, 26 Sep 2022 03:53:21 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Teadus]]></category>
		<category><![CDATA[Inimene]]></category>
		<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Poliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Tehnoloogia]]></category>
		<category><![CDATA[Tervis]]></category>
		<category><![CDATA[Ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[arstid]]></category>
		<category><![CDATA[Astaksantiin]]></category>
		<category><![CDATA[AstraZeneca]]></category>
		<category><![CDATA[avastused]]></category>
		<category><![CDATA[c vitamiin]]></category>
		<category><![CDATA[CDC]]></category>
		<category><![CDATA[Covid]]></category>
		<category><![CDATA[D3 vitamiin]]></category>
		<category><![CDATA[dieet]]></category>
		<category><![CDATA[Falun Gong]]></category>
		<category><![CDATA[FDA]]></category>
		<category><![CDATA[glutatioon]]></category>
		<category><![CDATA[grafeen]]></category>
		<category><![CDATA[grafeenoksiid]]></category>
		<category><![CDATA[hingamine]]></category>
		<category><![CDATA[Janssen]]></category>
		<category><![CDATA[Johnson & Johnson]]></category>
		<category><![CDATA[kirurgid]]></category>
		<category><![CDATA[KoVeDocs]]></category>
		<category><![CDATA[Kvertsetiin]]></category>
		<category><![CDATA[mediteerimine]]></category>
		<category><![CDATA[melatoniin]]></category>
		<category><![CDATA[metalliosakesed]]></category>
		<category><![CDATA[Moderna]]></category>
		<category><![CDATA[mRNA]]></category>
		<category><![CDATA[NAC]]></category>
		<category><![CDATA[ogavalk]]></category>
		<category><![CDATA[palsameerijad]]></category>
		<category><![CDATA[Piimaohakas]]></category>
		<category><![CDATA[protein]]></category>
		<category><![CDATA[rakk]]></category>
		<category><![CDATA[rakukahjustus]]></category>
		<category><![CDATA[Sputnik]]></category>
		<category><![CDATA[surmad]]></category>
		<category><![CDATA[teadlased]]></category>
		<category><![CDATA[teadus]]></category>
		<category><![CDATA[toitumine]]></category>
		<category><![CDATA[trombid]]></category>
		<category><![CDATA[tsink]]></category>
		<category><![CDATA[tundmatud võõrkehad]]></category>
		<category><![CDATA[uurijad]]></category>
		<category><![CDATA[Vaktsiin]]></category>
		<category><![CDATA[vaktsiinikahjustus]]></category>
		<category><![CDATA[vitamiinid]]></category>
		<category><![CDATA[võõrmaterjal]]></category>
		<category><![CDATA[WHO]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=13787</guid>

					<description><![CDATA[Üle maailma on arstid, palsameerijad ja sõltumatud uurijad avastanud Covid vaktsiini saanud patsientidel surma ja raskete pikaajaliste haiguste põhjuseid. Avastused on judinaid tekitavad ja teadusele tundmatud.]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Hiljuti on kogu maailmas teatatud ebatavalistest verehüüvetest ja metallitaolistest võõrkehadest, mis on leitud COVID-19 torkimise saajate veresoontest. Mõlemat tüüpi ained on ebatavalised ja tõenäoliselt meie kehale kahjulikud. Millised on nende ainete võimalikud põhjused ja tagajärjed ning kas on võimalik salapärane seisund ümber pöörata?</p>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1024"  height="542"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/voorkehad-veres-covid-vaktsineerimine-uudis-Fonte.News-2022-1024x542.jpg"  alt=""  class="wp-image-13788"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/voorkehad-veres-covid-vaktsineerimine-uudis-Fonte.News-2022-1024x542.jpg 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/voorkehad-veres-covid-vaktsineerimine-uudis-Fonte.News-2022-768x407.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/voorkehad-veres-covid-vaktsineerimine-uudis-Fonte.News-2022-1536x814.jpg 1536w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/voorkehad-veres-covid-vaktsineerimine-uudis-Fonte.News-2022-2048x1084.jpg 2048w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/voorkehad-veres-covid-vaktsineerimine-uudis-Fonte.News-2022-110x58.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/voorkehad-veres-covid-vaktsineerimine-uudis-Fonte.News-2022-200x106.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/voorkehad-veres-covid-vaktsineerimine-uudis-Fonte.News-2022-380x201.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/voorkehad-veres-covid-vaktsineerimine-uudis-Fonte.News-2022-255x135.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/voorkehad-veres-covid-vaktsineerimine-uudis-Fonte.News-2022-300x159.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/voorkehad-veres-covid-vaktsineerimine-uudis-Fonte.News-2022-550x291.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/voorkehad-veres-covid-vaktsineerimine-uudis-Fonte.News-2022-800x424.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/voorkehad-veres-covid-vaktsineerimine-uudis-Fonte.News-2022-1160x614.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/voorkehad-veres-covid-vaktsineerimine-uudis-Fonte.News-2022-600x318.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/voorkehad-veres-covid-vaktsineerimine-uudis-Fonte.News-2022-220x117.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/voorkehad-veres-covid-vaktsineerimine-uudis-Fonte.News-2022-400x212.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/voorkehad-veres-covid-vaktsineerimine-uudis-Fonte.News-2022-760x403.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/voorkehad-veres-covid-vaktsineerimine-uudis-Fonte.News-2022-510x270.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/voorkehad-veres-covid-vaktsineerimine-uudis-Fonte.News-2022-1100x583.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/voorkehad-veres-covid-vaktsineerimine-uudis-Fonte.News-2022-1600x848.jpg 1600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/voorkehad-veres-covid-vaktsineerimine-uudis-Fonte.News-2022-2320x1228.jpg 2320w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/voorkehad-veres-covid-vaktsineerimine-uudis-Fonte.News-2022-1200x636.jpg 1200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/voorkehad-veres-covid-vaktsineerimine-uudis-Fonte.News-2022.jpg 1920w"  sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" ><figcaption>VASAKUL: vaktsineeritud patsientide seerumis leitud kiuline materjal. (Dr. Ann Corsoni loal). KESKEL: Richard Hirschmani surnukehadest leitud kiulised trombid. (Richard Hirschmani loal) PAREMAL: patsiendi vere 40-kordne suurendamine üks kuu pärast vaktsineerimist. Punased verelibled ei ole enam sfäärilised ja kleepuvad nagu hüübimise ja hüübimise korral. (IJVTPR-i loal)</figcaption></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Korea Veritas Doctors (KoVeDocs) COVID-19 jaoks avastas varem Pfizeri ja Moderna mRNA COVID-19 vaktsiinidest teatud võõrmaterjale ja liikuvaid parasiiditaolisi üksusi, kuna need vaktsiinid soojendati peaaegu toatemperatuurini.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Seejärel, 11. märtsil 2022, avaldasid kolm Korea arsti, Young Mi Lee, Sunyoung Park ja Ki-Yeob Jeon avaldasid samalaadsete võõrmaterjalide leiud COVID-19 torkimise saajate vereproovides artiklis &#8220;Võõrmaterjalid COVID-19 vaktsiini saajate vereproovides&#8221; ajakirjas International Journal of &#8220;Vaccine Theory, Practice, and  Research&#8221;.</p>



<figure class="wp-block-image size-full"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="634"  height="836"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.20.01-AM.png"  alt=""  class="wp-image-13791"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.20.01-AM.png 634w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.20.01-AM-228x300.png 228w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.20.01-AM-110x145.png 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.20.01-AM-200x264.png 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.20.01-AM-380x501.png 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.20.01-AM-255x336.png 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.20.01-AM-300x396.png 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.20.01-AM-550x725.png 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.20.01-AM-220x290.png 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.20.01-AM-400x527.png 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.20.01-AM-510x672.png 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.20.01-AM-600x791.png 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.20.01-AM-455x600.png 455w"  sizes="auto, (max-width: 634px) 100vw, 634px" ><figcaption>Moderna vaktsiinis täheldatud võõrmaterjalide võrdlust suurendati 400 korda ja nende vaktsineeritud patsientide plasmaproovides, kes said ühe või mitu annust Moderna mRNA COVID-19 vaktsiini. (&#8220;Võõrmaterjalid COVID-19 vaktsiinide saajate vereproovides&#8221; International Journal of Vaccine Theory, Practice, and Research väljaandes.)</figcaption></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Kaheksalt COVID-19 vaktsiini saajalt leiti ebatavalisi materjale: kuus plasmaproovi sisaldasid tuvastamata koostisega mitmekihilist ketast; kolm proovi sisaldasid helmestega poolitaolisi materjale; üks plasmaproov sisaldas sarnase välimusega helmestega võõrmaterjali kiulist kimpu; ja erineval kolmest proovist koosneval rühmal olid võõrmaterjali kristallilaadsed moodustised.</p>



<p class="wp-block-paragraph">COVID-19-ga vaktsineeritud isikute tsentrifuugitud plasmades leiduvate võõrkehade erinevad kujud ja suurused sarnanesid vaktsiinides endis varem täheldatud võõrmaterjalide kuju ja suurusega.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Tõendid viitavad sellele, et selles uuringus COVID-19 vaktsiini saajate hulgast leitud võõrmaterjalid süstiti nende kehasse, kui nad said ühe või mitu doosi COVID-19 vaktsiini.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kolm Itaalia arsti, kes kõik on kirurgid – Franco Giovannini, M.D., Riccardo Benzi Cipelli, M.D. ja Giampaolo Pisano, M.D., uurisid 1006 sümptomaatilise katsealuse verd, kellele oli süstitud mRNA COVID-19 vaktsiine (P. ) alates märtsist 2021.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Itaalia arstid on Korea uuringut kordanud palju suuremas proovis ja arenenuma tehnikaga ehk slaidil oleva värske perifeerse vere tumevälja mikroskoopilise analüüsiga, mis võimaldab esmalt ja koheselt hinnata inimese vere tervislikku seisundit, paremini. mis esindavad nende üldist tervislikku seisundit.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Üks kuu pärast mRNA inokuleerimist ilmnes kokku 948 katsealusel (94 protsenti kogu uuritud populatsioonist) erütrotsüütide (punaste vereliblede) agregatsiooniga verd ning ebaselge päritoluga erineva kuju ja suurusega osakesi.</p>



<p class="wp-block-paragraph">See võõrmaterjal näis kogunevat struktuuridesse, moodustades mõnikord kristalle ja mõnikord pikki torusid või kiude.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Võõrstruktuurid patsientide veres, mida enne vaktsineerimist seal olnud ei olnud, näevad uuringusse kaasatud fotodel kindlasti ebatavalised välja.</p>



<p class="wp-block-paragraph"></p>



<figure class="wp-block-image size-full"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="872"  height="556"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.22.16-AM.png"  alt=""  class="wp-image-13794"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.22.16-AM.png 872w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.22.16-AM-300x191.png 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.22.16-AM-768x490.png 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.22.16-AM-110x70.png 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.22.16-AM-200x128.png 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.22.16-AM-380x242.png 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.22.16-AM-255x163.png 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.22.16-AM-550x351.png 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.22.16-AM-800x510.png 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.22.16-AM-220x140.png 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.22.16-AM-400x255.png 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.22.16-AM-760x485.png 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.22.16-AM-510x325.png 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.22.16-AM-600x383.png 600w"  sizes="auto, (max-width: 872px) 100vw, 872px" ><figcaption>Osakeste kokkupanek omandab kristalsed omadused. (IJVTPR-i loal)</figcaption></figure>



<figure class="wp-block-image size-full"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="866"  height="574"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.24.52-AM.png"  alt=""  class="wp-image-13797"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.24.52-AM.png 866w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.24.52-AM-300x199.png 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.24.52-AM-768x509.png 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.24.52-AM-110x73.png 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.24.52-AM-200x133.png 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.24.52-AM-380x252.png 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.24.52-AM-255x169.png 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.24.52-AM-550x365.png 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.24.52-AM-800x530.png 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.24.52-AM-220x146.png 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.24.52-AM-400x265.png 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.24.52-AM-760x504.png 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.24.52-AM-510x338.png 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.24.52-AM-600x398.png 600w"  sizes="auto, (max-width: 866px) 100vw, 866px" ><figcaption>See pilt 120-kordse suurendusega (digitaalselt toodetud 3-kordne suurendus) tõstab esile tüüpilise isekoonduva struktuuri fibro/torukujulises režiimis. (IJVTPR-i loal)</figcaption></figure>



<figure class="wp-block-image size-full"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="868"  height="334"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.25.57-AM-1.png"  alt=""  class="wp-image-13803"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.25.57-AM-1.png 868w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.25.57-AM-1-300x115.png 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.25.57-AM-1-768x296.png 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.25.57-AM-1-110x42.png 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.25.57-AM-1-200x77.png 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.25.57-AM-1-380x146.png 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.25.57-AM-1-255x98.png 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.25.57-AM-1-550x212.png 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.25.57-AM-1-800x308.png 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.25.57-AM-1-220x85.png 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.25.57-AM-1-400x154.png 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.25.57-AM-1-760x292.png 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.25.57-AM-1-510x196.png 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.25.57-AM-1-600x231.png 600w"  sizes="auto, (max-width: 868px) 100vw, 868px" ><figcaption>Ilmsed torukujulised moodustised 120-kordse suurendusega agregatsioonifaasis, mis näitavad nende keerulist morfoloogiat. (IJVTPR-i loal)</figcaption></figure>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1024"  height="350"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-05-at-2.33.26-PM-1024x350.png"  alt=""  class="wp-image-13806"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-05-at-2.33.26-PM-1024x350.png 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-05-at-2.33.26-PM-300x102.png 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-05-at-2.33.26-PM-768x262.png 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-05-at-2.33.26-PM-110x38.png 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-05-at-2.33.26-PM-200x68.png 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-05-at-2.33.26-PM-380x130.png 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-05-at-2.33.26-PM-255x87.png 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-05-at-2.33.26-PM-550x188.png 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-05-at-2.33.26-PM-800x273.png 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-05-at-2.33.26-PM-1160x396.png 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-05-at-2.33.26-PM-220x75.png 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-05-at-2.33.26-PM-400x137.png 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-05-at-2.33.26-PM-760x259.png 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-05-at-2.33.26-PM-510x174.png 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-05-at-2.33.26-PM-600x205.png 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-05-at-2.33.26-PM-1100x376.png 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-05-at-2.33.26-PM.png 1318w"  sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" ><figcaption>Need fotod on 40x suurendusega. Vasakul pool (a) näitab patsiendi vereseisundit enne inokuleerimist. Parempoolne pilt (b) näitab sama inimese verd üks kuu pärast Pfizeri mRNA vaktsiini esimest annust. Punaste vereliblede hulgas võib näha osakesi, mis on tugevalt koondunud eksogeensete osakeste ümber; arvatakse, et aglomeratsioon peegeldab zeta potentsiaali vähenemist, mis mõjutab negatiivselt erütrotsüütide normaalset kolloidset jaotumist, nagu vt vasakul. Parempoolsed punased verelibled (b) ei ole enam sfäärilised ja kleepuvad nagu koagulatsiooni ja hüübimise korral. (IJVTPR-i loal)</figcaption></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Kaheteistkümnel katsealusel, kelle verd uuriti enne vaktsineerimist sama meetodiga, oli mikroskoobi all täiesti normaalne veri. Pärast mRNA süstide inokuleerimist leitud muutused tugevdavad veelgi kahtlust, et muutused olid tingitud torkidest endist.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Need fotod on 40x suurendusega. Vasakul pool (a) näitab patsiendi vereseisundit enne inokuleerimist. Parempoolne pilt (b) näitab sama inimese verd üks kuu pärast Pfizeri mRNA vaktsiini esimest annust. Punaste vereliblede hulgas võib näha osakesi, mis on tugevalt koondunud eksogeensete osakeste ümber; arvatakse, et aglomeratsioon peegeldab zeta potentsiaali vähenemist, mis mõjutab negatiivselt erütrotsüütide normaalset kolloidset jaotumist, nagu on näha vasakul. Parempoolsed punased verelibled (b) ei ole enam sfäärilised ja kleepuvad nagu koagulatsiooni ja hüübimise korral. (IJVTPR-i loal)</p>



<ol class="wp-block-list" start="2022"><li>aasta augustis avaldati Itaalia arstide tulemused Korea andmetega samas ajakirjas.</li></ol>



<p class="wp-block-paragraph">Tulemusi uuris ka Saksamaa COVID-vaktsiinianalüüsi töörühm, interdistsiplinaarne töörühm, mis võttis ülesandeks analüüsida uudsete COVID-19 vaktsiinide sisu ja mõju.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Eelnimetatud grupp koosneb sõltumatutest teadlastest, sealhulgas arstidest, füüsikutest, keemikutest, mikrobioloogidest, farmakoloogidest ja alternatiivse tervise praktikutest, keda toetavad juristid, psühholoogid, analüütikud ja ajakirjanikud.</p>



<p class="wp-block-paragraph">2022 aasta juulis avaldasid nad oma esialgsed järeldused, mis on üsna sarnased eelnimetatud uuringute tulemustega.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Nad leidsid tumevälja mikroskoobi all kõigi 48 vaktsineeritud inimese verest nähtavaid eristavaid osakesi, millel on erineva suurusega keerukad metallstruktuurid. Need osakesed olid nagu kristalsed moodustised. Eranditult ilmnesid kõigil neil patsientidel iseärasused, mida ei täheldatud ühelgi vaktsineerimata isikute puhul.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Nad on kindlaks teinud, et COVID-19 vaktsiinid sisaldavad pidevalt aineid, mille koostist ei ole võimalik määrata. Mõnda koostisosa pole vaktsiinitootjad isegi koostisainetena loetlenud.</p>



<h2 id="palsameerijate-leiud-arvukalt-pikki-nooritaolisi-kiulisi-trombe" class="wp-block-heading">Palsameerijate leiud: arvukalt pikki, nööritaolisi kiulisi trombe</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Mitmed palsameerijad üle kogu riigi on alates 2020. või 2021. aastast jälginud palju suuri ja mõnikord väga pikki &#8220;kiulisi&#8221; ja &#8220;kummisi&#8221; hüübimisi surnukehade sees.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Pole veel teada, kas uue hüübimisnähtuse põhjus on COVID-19 nakkus, vaktsiinid, mõlemad või midagi muud. Korea ja Itaalia uuringud on aga andnud üsna palju tõendeid selle kohta, et on võimalik, et COVID-19 torked põhjustavad neid kummalisi verekomponente.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Mike Adams, kes juhib Texases ISO-17025 akrediteeritud laborit, analüüsis augustis trombe ja leidis, et neis on raua, kaaliumi, magneesiumi ja tsingi puudus.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Nööritaolised struktuurid erinevad suuruse poolest, kuid pikim võib olla inimese jala pikkune ja jämedam võib olla roosaka sõrme jäme.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Richard Hirschman, litsentseeritud matusekorraldaja ja palsameerija Alabamas, ütles: &#8220;Enne 2020., 2021. aastat nägime tõenäoliselt kuskil 5–10 protsenti palsameeritavatest surnukehadest, millel on verehüübed,&#8221; kuid praegu on 50 protsendil 70 protsendil kehadest, mida ta näeb, on trombid.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kogenud palsameerijate sõnul ei ole need &#8220;tavalised&#8221; surmajärgsed hüübimised, vaid pikad väikesed nöörid võisid surmasid soodustada, takistades nendesse piirkondadesse levikut.</p>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1024"  height="574"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/trombid-veres-covid-uudis-Fonte.News-2022-1024x574.jpg"  alt=""  class="wp-image-13809"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/trombid-veres-covid-uudis-Fonte.News-2022-1024x574.jpg 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/trombid-veres-covid-uudis-Fonte.News-2022-300x168.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/trombid-veres-covid-uudis-Fonte.News-2022-768x431.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/trombid-veres-covid-uudis-Fonte.News-2022-110x62.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/trombid-veres-covid-uudis-Fonte.News-2022-200x112.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/trombid-veres-covid-uudis-Fonte.News-2022-380x213.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/trombid-veres-covid-uudis-Fonte.News-2022-255x143.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/trombid-veres-covid-uudis-Fonte.News-2022-550x308.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/trombid-veres-covid-uudis-Fonte.News-2022-800x449.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/trombid-veres-covid-uudis-Fonte.News-2022-1160x650.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/trombid-veres-covid-uudis-Fonte.News-2022-220x123.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/trombid-veres-covid-uudis-Fonte.News-2022-400x224.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/trombid-veres-covid-uudis-Fonte.News-2022-760x426.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/trombid-veres-covid-uudis-Fonte.News-2022-510x286.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/trombid-veres-covid-uudis-Fonte.News-2022-600x336.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/trombid-veres-covid-uudis-Fonte.News-2022-1100x617.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/trombid-veres-covid-uudis-Fonte.News-2022.jpg 1516w"  sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" ><figcaption>Richard Hirschmani surnukehadest leitud kiulised trombid (Richard Hirschmani loal)</figcaption></figure>



<h2 id="kust-nad-tulevad" class="wp-block-heading">Kust nad tulevad?</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Kõik tahavad teada, mis täpselt on nende kummaliste kiuliste verehüüvete põhjus. Kuid vastuseid võib olla raske leida, sest tootjad ei avalda lihtsalt mRNA vaktsiinide tuuma.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Mida me teame, on see, et veres neid kummalisi asju moodustavad kaks peamist komponenti: metallilised elemendid ja valgukomponendid. Aga kust need tulevad?</p>



<h3 id="metallist-materjalid" class="wp-block-heading">Metallist materjalid</h3>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Mis on grafeen?</strong><br>Grafeenoksiid (GO) saadakse grafiidist oksüdatsioonitöötluse teel, mis säilitab suure tasapinnalise struktuuri ja suure pindala, lisades samal ajal hüdrofiilseid rühmi, nagu hüdroksüül-, karboksüül- ja epoksürühmad. Tänu ainulaadsetele füüsikalis-keemilistele omadustele, eriti pinnale, mida saab kergesti muuta, muutub see bioaktiivsete molekulide potentsiaalseks kandeplatvormiks.</p>



<p class="wp-block-paragraph">GO nanomaterjale on biomeditsiini valdkondades laialdaselt kasutatud tänu nende ainulaadsetele omadustele, nagu ravimite kohaletoimetamine, bioloogiline andur, fotodünaamiline ravi, vähiravi, antibakteriaalne ravi ja vaktsiinid.</p>



<p class="wp-block-paragraph">On teatatud, et GO-d kasutatakse vaktsiini antigeeni kohaletoimetamiseks, mis toimetab antigeeni dendriitrakkudesse (DC-d: professionaalsed rakud, mis edastavad signaale T-rakkudele). Antigeeniga laetud GO soodustab antigeeni ristesitlust CD8+T-rakkudele, mis aitab kaasa rakusiseste patogeenide ja patogeensete rakkude elimineerimisele pärast vaktsineerimist.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Eelretsenseeritud artiklis on käsitletud grafeeni kasutamist adjuvandina vaktsiinides.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Teisest küljest näitas in vitro uuring, et GO võib aktiveerida immuunsüsteemi, suurendades nii põletikulisi tegureid kui ka lümfotsüütide, eriti CD8+T-rakkude proliferatsiooni ja diferentseerumist.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kuigi GO-l on uute vaktsiinide valmistamisel tohutu potentsiaal, piirab selle madal lahustuvus ja halb stabiilsus selle kasutamist inimkehas.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Lisaks on näidatud, et GO on tsütotoksiline, mis võib olla seotud selle pinnal olevate valkudega; eriti kuna see võib kahjustada DNA-d, mis on seotud selle keemiliste omadustega.</p>



<p class="wp-block-paragraph">GO-d on kasutatud gripisüstides. Grafeenoksiidi võib COVID-i vaktsiinides kasutada eesmärgiga suurendada immunogeensust, st vaktsiini võimet esile kutsuda immuunvastust, mida vaktsiini väljatöötamise katsetes hinnatakse sageli neutraliseerivate antikehade kontsentratsiooni järgi.</p>



<h3 id="grafeeni-tuvastamine-covid-vaktsiinides" class="wp-block-heading"><strong>Grafeeni tuvastamine COVID-vaktsiinides</strong></h3>



<p class="wp-block-paragraph">La Quinta Columna on Hispaania uurimisrühm, mille asutasid Ricardo Delgado ja dr José Luis Sevillano.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Dr. Pablo Campra Madrid, keemiateaduste doktor ja bioloogiateaduste bakalaureusekraad, Hispaania Almeria ülikooli dotsent oli esimene, kes uuris COVID-i torkeid metallmaterjalide suhtes. Ta tegi seda La Quinta Columna palvel.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Dr Campra Madrid avaldas 2021. aasta novembris aruande pealkirjaga &#8220;Grafeeni tuvastamine COVID19 vaktsiinides mikro-raman-spektroskoopia abil&#8221;. (Tema raporti ingliskeelse tõlke leiate siit).</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ta viis läbi optilise mikroskoopiaga nähtavate nanoosakeste skriinimise seitsmes juhuslikus proovis nelja erineva tootja COVID-vaktsiini viaalidest.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kasutades tehnikat, mida nimetatakse mikro-RAMANiks, suutis dr Campra määrata grafeeni olemasolu proovides.</p>



<p class="wp-block-paragraph">RAMANi infrapunaspektroskoopia on kiire tehnika, mis võimaldab tuvastada materjali struktuuri ilma selle omadusi muutmata või hävitamata. See on kaasaegne tehnika, mis sai nime selle arendaja Sir C. V. Ramani järgi.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Seotud optiline mikroskoopia võimaldab ergastuslaserit fokuseerida konkreetsetele objektidele ja objektidel paiknevatele punktidele, et tugevdada materjali olemuse tuvastamise usaldusväärsust ning saada täiendavat teavet grafeeni paksuse, defektide, soojusjuhtivuse ja servageomeetria kohta. nanokristallilised struktuurid.</p>



<figure class="wp-block-image size-full"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="470"  height="530"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.42.59-AM.png"  alt=""  class="wp-image-13812"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.42.59-AM.png 470w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.42.59-AM-266x300.png 266w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.42.59-AM-110x124.png 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.42.59-AM-200x226.png 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.42.59-AM-380x429.png 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.42.59-AM-255x288.png 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.42.59-AM-300x338.png 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.42.59-AM-220x248.png 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.42.59-AM-400x451.png 400w"  sizes="auto, (max-width: 470px) 100vw, 470px" ><figcaption>(&#8220;Grafeeni tuvastamine COVID19 vaktsiinides mikro-raman-spektroskoopia abil.&#8221;)</figcaption></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Pärast sõelumist valiti optilise mikroskoopia abil nende grafeenitaolise välimuse järgi välja enam kui 110 objekti. Neist 28 objektist koosnev rühm valiti välja nii piltide kui ka spektrite ühilduvuse tõttu grafeeni derivaatide olemasoluga, võttes aluseks nende signaalide vastavuse standarditest ja teaduskirjandusest saadud signaalidele.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Grafeenoksiidi struktuuride identifitseerimist võib pidada lõplikuks 8 korral 28-st, kuna neil on kõrge spektraalne korrelatsioon standardiga. Ülejäänud 20 objekti puhul näitavad Ramani signaalidega ühendatud pildid väga kõrget ühilduvust määramata grafeenistruktuuridega, hoolimata erinevatest tuvastamismeetoditest. .</p>



<p class="wp-block-paragraph">Siin on üks Pfizeri vaktsiini näidis (kood: Pfizer 2 WBR UP GO2). Vasakpoolsel fotol on RAMANi signaal, mis on väga sarnane ülaltoodud grafeenoksiidiga; parempoolsel fotol on metallagregaatide mikroskoopiline pilt (100X suurendusega).</p>



<figure class="wp-block-image size-full"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="978"  height="452"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.44.03-AM.png"  alt=""  class="wp-image-13816"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.44.03-AM.png 978w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.44.03-AM-300x139.png 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.44.03-AM-768x355.png 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.44.03-AM-110x51.png 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.44.03-AM-200x92.png 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.44.03-AM-380x176.png 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.44.03-AM-255x118.png 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.44.03-AM-550x254.png 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.44.03-AM-800x370.png 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.44.03-AM-220x102.png 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.44.03-AM-400x185.png 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.44.03-AM-760x351.png 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.44.03-AM-510x236.png 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.44.03-AM-600x277.png 600w"  sizes="auto, (max-width: 978px) 100vw, 978px" ><figcaption>(&#8220;Grafeeni tuvastamine COVID19 vaktsiinides mikro-raman-spektroskoopia abil.&#8221;)</figcaption></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Oma aruande lõpetuseks, mille ta on vabalt kättesaadavaks teinud, kutsub dr Campra üles käimasolevateks uuringuteks, aruteludeks ja oma töö kordamiseks. Samuti palub ta teistel sõltumatutel teadlastel, kellel ei ole huvide konflikti ega koostööd ühegi institutsiooniga, teha nende toodete kohta laiemat vastuanalüüsi, et saada üksikasjalikumad teadmised nende eksperimentaalsete ravimite koostise ja võimaliku terviseriski kohta.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Campra tuletab lugejatele meelde, et grafeenimaterjalid on potentsiaalselt mürgised inimestele ja grafeeni olemasolu COVID-19 vaktsiinides ei ole deklareeritud üheski erakorralise kasutamise loas.</p>



<h2 id="mrna-vaktsiinide-avalikud-dokumendid" class="wp-block-heading">mRNA vaktsiinide avalikud dokumendid</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Kuid ei Pfizer ega Moderna avalik dokumentatsioon ei väida, et nende tooted sisaldavad grafeenoksiidi või muud tüüpi metallkomponente. Sellegipoolest on nende mRNA tootmisprotsessis endiselt võimalikke kvaliteediprobleeme, millest on aeg-ajalt teatatud alates 2021. aasta septembrist.</p>



<p class="wp-block-paragraph">MRNA stabiilsuse küsimus on bioloogilistes uuringutes ajalooliselt hästi tuntud probleem. Pole üllatav, et kvaliteediprobleemid tekivad farmaatsiatööstuses sageli, eriti ebastabiilse komponendi, näiteks mRNA puhul.</p>



<p class="wp-block-paragraph">2021 aasta hilissuvel leiti Jaapanis Moderna vaktsiiniviaalidest metallilisi saasteaineid. Selle tulemusena peatasid Jaapani võimud kolme Moderna partii, mis koosnesid 1,63 miljonist doosist, kasutamise.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kaks meest vanuses 30–40 surid päevade jooksul pärast kõnealuste partiide Moderna COVID-19 vaktsiini saamist.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Samuti leiti mõni nädal hiljem valget hõljuvat ainet kahest kasutamata Pfizeri COVID-19 vaktsiini viaalist. Hiljuti pidi Moderna pärast saastumise tuvastamist Euroopas tagasi kutsuma 764 900 doosi oma COVID-19 vaktsiini.</p>



<h3 id="valgud" class="wp-block-heading">Valgud</h3>



<p class="wp-block-paragraph">Kust need kiudvalgud pärinevad ja kuidas nad moodustavad lahustumatuid kiudaineid?</p>



<p class="wp-block-paragraph">On leitud, et neil trombidel puuduvad terve inimese veres leiduvad põhielemendid, nagu raud, kaalium ja magneesium, mis viitab sellele, et need on moodustunud millestki muust kui verest.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Pärast nakatamist annavad COVID-vaktsiinid rakkudele korralduse toota suures koguses teravikvalke. Normaalsed biokeemilised ja füsioloogilised protsessid &#8220;kaaperdatakse&#8221;, et tekitada ebanormaalses koguses neid valke.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Spike-valgud on võimelised moodustama amüloiditaolisi aineid, lahti rulluma ja moodustama erineva konfiguratsiooni, aidates kaasa pikisuunalise keerdumise ja ristsidemega tihedate stringitaoliste sidestruktuuride tekkele – sellist protsessi saab teha mikroskoopia abil nähtavaks.</p>



<figure class="wp-block-image size-full"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="458"  height="802"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.48.22-AM.png"  alt=""  class="wp-image-13819"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.48.22-AM.png 458w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.48.22-AM-171x300.png 171w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.48.22-AM-110x193.png 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.48.22-AM-200x350.png 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.48.22-AM-380x665.png 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.48.22-AM-255x447.png 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.48.22-AM-300x525.png 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.48.22-AM-220x385.png 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.48.22-AM-400x700.png 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/09/Screen-Shot-2022-09-18-at-10.48.22-AM-343x600.png 343w"  sizes="auto, (max-width: 458px) 100vw, 458px" ><figcaption>(&#8220;SARS-CoV-2 oga-valgu amüloidogenees&#8221; JACSis)</figcaption></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Peale selle võib piigivalk heparaansulfaadiga konkureeriva seondumise kaudu põhjustada verehüübeid; S1 (osa piigivalgust) võib indutseerida fibrinolüüsi suhtes resistentse fibriini tootmist, mis põhjustab mikrohüüveteta moodustumist.</p>



<h2 id="metallmaterjalide-valkude-ja-inimkeha-koostoime" class="wp-block-heading">Metallmaterjalide, valkude ja inimkeha koostoime</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Lõpuks on olemas koostoime valkude, metallide ja inimkeha vahel. Hinnanguliselt võivad ligikaudu pooled meie inimese raku valkudest seostuda metallidega (pdf).</p>



<p class="wp-block-paragraph">Hea näide on hemoglobiini ja raua (Fe) koostoime. Hemoglobiin on punastes verelibledes leiduv valk. Hemoglobiini põhiülesanne on hapniku transportimine kogu meie kehas. Samuti transpordib see teatud koguse süsinikdioksiidi erinevatest kehaosadest kopsudesse.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Hemoglobiin koosneb neljast polüpeptiidi subühikust, kahest alfa (α) subühikust ja kahest beeta (β) subühikust. Kõik neli alaühikut sisaldavad heemi molekuli, mis sisaldab raua aatomit.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Halvad näited valkude ja metallide vastastikmõjudest esinevad Tau valguga (Alzheimeri tõve korral leitud ebanormaalne valesti volditud valk) ja Alzheimeri tõve patogeneesis esinevate metalliliste elementidega.</p>



<p class="wp-block-paragraph">On kinnitatud, et kolme metalliiooni Fe2/3+, Cu2+ ja Zn2+ tihe interaktsioon inimese tau valguga võib põhjustada struktuurseid muutusi.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Metalliioonide juuresolekul moodustunud tau agregaatide ülekandeelektronmikroskoopilised uuringud viitavad sellele, et metalliioonide olemasolu mõjutab agregatsiooniprotsessi. Täispika htau40 fluorestsentsuuringud Cu2+ juuresolekul näitavad reaktiivsete hapnikuliikide moodustumist, mis võib veelgi kaasa aidata oksüdatiivsele stressile ja neuronite surmale.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kui tõestati, et COVID-vaktsiini saajate veres sisalduv metallmaterjal on grafeenoksiid, on mitmeid uuringuid, mis on teatanud grafeenoksiidi mõjust bioloogilistele süsteemidele koos potentsiaalse interaktsiooniga elektromagnetväljadega (EMF) või ilma.</p>



<p class="wp-block-paragraph">2018 aastal teatas rühm Hispaania teadlasi, et grafeenoksiidi nanolehed häirivad lipiidide koostist, Ca2+ homöostaasi ja sünaptilist ülekannet primaarsetes kortikaalsetes neuronites (pdf).</p>



<p class="wp-block-paragraph">Üks Korea uuring, mis avaldati 2016. aastal ajakirjas Advanced Healthcare Materials, näitas, et vähendatud GO (RGO) ja impulss-EMF-ide kombinatsioon suurendab inimese alveolaarsete luuüdi tüvirakkude (hABMSC) neurogeenset ja adipogeenset diferentseerumist ning suurendab sünergiliselt ekstratsellulaarset maatriksit (ECM). ) moodustumist, membraanivalke ja ainevahetust. Paber näitab ka, et magnetväljaga kiiritatud RGO võib indutseerida magnetmomente, mis seejärel magnetväljade muutumisel indutseerivad elektrivoolu.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Miks grafeeni või GO vastu nii tuliselt vaieldakse? Sellel on palju atraktiivseid füüsikalisi omadusi, nagu kõrge juhtivus, hea läbipaistvus ja mittelineaarsus. Grafeen on ka paljulubav materjal ümberkonfigureeritavate miniatuursete resonantsantennide ehitamiseks.</p>



<p class="wp-block-paragraph">2018 aasta rahvusvahelisel Jaapani-Aafrika elektroonika, side ja arvutuste konverentsil (JAC-ECC) teatasid Egiptuse teadlased (Zainud-Deen, Malhat ja Ghazi), et grafeeni on kasutatud telekommunikatsiooni infrastruktuurides.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Nende täielik paber kannab pealkirja &#8220;Suure võimendusega grafeenipõhine magnetelektriline antenn 5G side jaoks&#8221;.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kuigi grafeeni ja elektromagnetväljade vastastikmõju pole veel täpselt mõistetav, teame, et meie elukeskkond on täis erinevaid EMF-välju, mida kiirgavad mobiiltelefonide tornid, mobiiltelefonid, telerid, raadiod, elektriseadmed ja mikrolainekiirguse kiirgajad. Grafeen on suurepärase juhtivusega metall.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Need elektromagnetväljad võivad avaldada mõju ka meie tervisele. Näiteks 2021. aasta oktoobris ajakirjas Journal of Clinical and Translational Research avaldatud uuringus uuriti elektromagnetväljade mõju COVID-19 nakkuste kliinilisele raskusastmele. Autorid pakuvad COVID-19 ja traadita side kiirgusega kokkupuute, eriti 5G, &#8220;patobioloogia olulist kattumist&#8221;. Nad esitavad tõendeid selle kohta, et COVID-19 kliiniline progresseerumine võib olla põhjustatud traadita side kiirguse (WCR) kokkupuutest.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Terve 2021. aasta suve levitasid sotsiaalmeedias sadu amatöörvideoid inimestest, kelle keha külge kleepuvad süstekohas või selle läheduses metallesemed, mis näitavad, et neil on pärast vaktsineerimist tekkinud elektromagnetilised omadused. Peavoolumeedia ja teadusringkonnad lükkasid need tähelepanekud aga kiiresti ümber kui looduslike nahaõlide kleepuvat omadust. Sellegipoolest viisid Euroopa vaktsiinivalvsuse foorumi teadlased läbi Luksemburgis vaktsineeritud inimeste elektromagnetilisuse uuringu, mis leidis, et magnetid kleepuvad tõepoolest vaktsineeritud inimeste nahale.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Lisaks on Hispaania uurimisinstituut La Quinta Columna esitanud tõendeid selle kohta, et mõnedel vaktsineeritud inimestel ei esine mitte ainult magnetismi, vaid ka seda, et grafeeni toksilisus võib esineda COVID-19 haigusega sarnaste sümptomitega.</p>



<p class="wp-block-paragraph">COVID-19 vaktsiinide üksikasjalik analüüs näitas ka nanoruuterite, tuubulite ja vooluringide olemasolu, mis võivad selgitada, miks mõned vaktsineeritutest Bluetoothi ​​MAC-aadresse väljastavad.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Hispaania ja Prantsuse teadlased on dokumenteerinud MAC-aadressid, mis pärinevad vaktsineeritud, kuid mitte vaktsineerimata inimestelt. Kahjuks tsenseerivad ja tembeldavad faktide kontrollijad suure osa sellest uuringust tugevalt.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Inimkeha sees oleva grafeeni koostoimet elektromagnetväljadega tuleks põhjalikult uurida ja hoolikalt selgitada võimalikku kahju inimeste tervisele.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kuna oleme pärast COVID-i torkeid olnud tunnistajaks erakordselt laiale hulgale kõrvaltoimetele, võivad need metallid ja tarretisesarnad veres olla peamised põhjused äkksurma, südameataki, väsimuse, ajuudu või neuropsühholoogilise sündroomi tekkeks pärast vaktsineerimist.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Muud teatatud kahjulikud tagajärjed on järgmised: autoimmuunhaigused, nõrgenenud immuunsüsteem, põletikulised seisundid, elundikahjustused, kõrge vererõhk, südameatakk, müokardiit, neurodegeneratiivsed haigused, vähk ja lühenenud eluiga.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Selline mitmekesine haigusmuster võib varjata nende ebanormaalsete veresaakkehade põhjuslikku rolli ja COVID-19 vaktsineerimisega seotud kiulised trombid võivad nendes haigustes mängida.</p>



<h2 id="edasiseks-uurimiseks-kutsutakse-ules-globaalset-koostood-tegema" class="wp-block-heading">Edasiseks uurimiseks kutsutakse üles globaalset koostööd tegema</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Arstidena, kes on seda pandeemiat ja vaktsineerimiskava algusest peale jälginud, peame väljendama nende enneolematute leidude pärast sügavat muret.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kõik teadlased, kes on selles küsimuses oma uuringuid läbi viinud, on hoiatanud ja hoiatanud ülemaailmset meditsiiniringkonda selle probleemi tõsidusest.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Keegi pole kunagi näinud sellist tüüpi ebanormaalseid metalle lisaks ebatavalistele fibrootilise stringitaolistele trombidele inimestel.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Esimene soovitus oleks kohe peatada kõik COVID-19 vaktsineerimisprogrammid.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kõik COVID-19 vaktsiinipassi põhimõtted ja muud COVID-19 vastu vaktsineerimise volitused tuleks viivitamatult lõpetada ja neist loobuda.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Tõenäoliselt küsivad inimesed, mida nad peaksid tegema, kui nad on juba vaktsineeritud, ja kuidas teha kindlaks, kas neil on neid komponente veres.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Sellele küsimusele vastamiseks tuleks COVID-19 vaktsiini sisu ja COVID-19 süstidega vaktsineeritud isikute vereplasmaproovide ülemaailmne koostööhindamine viia läbi viivitamatult ja vajaliku hoolsusega.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Tuleks läbi viia erakorralised koostööuuringud COVID-19 vaktsiini tagajärgede detoksikatsiooniprotokollide kohta.</p>



<h2 id="kuidas-peaksid-vaktsineeritud-inimesed-vabanema-nendest-voorkehadest-ja-oga-valgust-on-veel-lootust" class="wp-block-heading">Kuidas peaksid vaktsineeritud inimesed vabanema nendest võõrkehadest ja oga-valgust? On veel Lootust</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Esiteks soovitame kõigil inimestel, eriti vaktsiiniga seotud tagajärgede all kannatavatel inimestel, nii palju kui võimalik vähendada kokkupuudet traadita side kiirguse ja muude elektromagnetväljadega(wifi, nutiseadmed).</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kõige tavalisemad meetodid, mida kasutatakse meie kehas leiduvate valkude ebanormaalse hulga vähendamiseks, on autofaagiat soodustavad tehnikad, sealhulgas vahelduv paastumine, N-atsetüültsüsteiin (NAC), looduslikud toidu koostisosad või meditatsioon.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Meie kehas olevate metalliliste komponentide detoksikatsioon võib olla veidi keerulisem, kuna metall ei lahustu meie kehas kergesti. Milliseid meetodeid võiks kaaluda nende metalliliste elementide eemaldamiseks meie kehast?</p>



<h3 id="toidulisandid-glutatioon-nac-vitamiinid" class="wp-block-heading"><strong>Toidulisandid: glutatioon, NAC, vitamiinid</strong></h3>



<p class="wp-block-paragraph">Glutatioon näib olevat abiks grafeenoksiidi eemaldamisel.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Glutatioon on aine, mis on valmistatud aminohapetest glütsiinist, tsüsteiinist ja glutamiinhappest. Seda toodab looduslikult maks ja see osaleb paljudes kehas toimuvates protsessides, sealhulgas kudede ehitamises ja parandamises, kehas vajalike kemikaalide ja valkude tootmises ning immuunsüsteemi toimimises. Meie kehas on looduslik glutatioonivaru. See annab meile tugeva immuunsüsteemi.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kui glutatiooni tase kehas on kõrge, pole meil probleeme ja meie immuunsüsteem toimib hästi. Kuid kui grafeenoksiidi kogus kehas ületab glutatiooni, põhjustab see immuunsüsteemi kokkuvarisemise ja tsütokiinide tormi.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Seetõttu võib grafeenoksiid negatiivselt mõjutada glutatiooni taset kehas ja vallandada haigusi.</p>



<p class="wp-block-paragraph">N-atsetüültsüsteiin (&#8220;NAC&#8221;) on toidulisand, mis on tuntud glutatiooni eelkäija ja aitab organismil endogeenselt glutatiooni toota, näiteks kui tegelete raske spordiga. NAC pärineb aminohappest L-tsüsteiinist ja keha kasutab seda antioksüdantide tootmiseks. Antioksüdandid on vitamiinid, mineraalid ja muud toitained, mis kaitsevad ja parandavad rakke kahjustuste eest. NAC-i saate hankida toidulisandina või retseptiravimina.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Tsink koos NAC-ga on olulised antioksüdandid, mida kasutatakse grafeenoksiidi lagundamiseks.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Muud toidulisandid, mida saab grafeenoksiidi eemaldamiseks kasutada, on järgmised:</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Astaksantiin<br>Melatoniin<br>Piimaohakas<br>kvertsetiin<br>C-vitamiin<br>D3 vitamiin</p>



<p class="wp-block-paragraph">Sideained, nagu aktiivsüsi ja bentoniitsavi, on potentsiaalselt kasulikud ka metallide ja muude toksiinide eemaldamiseks kehast.</p>



<h3 id="toit-ja-dieet" class="wp-block-heading">Toit ja Dieet</h3>



<p class="wp-block-paragraph">On mõned toiduained, mis võivad aidata inimestel meie kehast metallielemente väljutada. Siin on üks näide:</p>



<p class="wp-block-paragraph">Koriandrit (Coriandrum sativum L.), Apiaceae perekonda kuuluv taim, hinnatakse selle kulinaarse ja meditsiinilise kasutamise poolest. Paljude bioaktiivsete komponentide olemasolu tõttu on sellele ravimtaimele omistatud lai valik farmakoloogilisi toimeid, mis hõlmavad antimikroobseid, põletikuvastaseid ja neuroprotektiivseid omadusi. Huvitav on see, et koriandril on ka potentsiaali pliid detoksifitseerida.</p>



<h3 id="meele-ja-keha-meditatiivne-praktika" class="wp-block-heading">Meele ja keha meditatiivne praktika</h3>



<p class="wp-block-paragraph">Paljud vaimu-keha harjutused on seotud keha energiaväljaga, nii et neil on metallidega seotud toksilisuse ohjamisel eriline mõju.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Siinkohal tahaksime tutvustada üht meile kõige enam tuttavat ravimipraktika tüüpi.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Falun Gong, tuntud ka kui Falun Dafa, on iidne Hiina vaimse meditatsiooni distsipliin keha, vaimu ja vaimu üldiseks parandamiseks. Falun Gongi õpetused, mis sisalduvad raamatus Zhuan Falun, rõhutavad universaalseid põhimõtteid „Tõelikkus-Kaastunne- Kannatlikkus” või hiina keeles „Zhen-Shan-Ren”.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Alates selle esmakordsest avalikkusele tutvustamisest 1992. aastal on Falun Gong muutunud populaarseks tänu oma erakordsele tervendavale mõjule inimeste füüsilisele ja vaimsele tervisele. Tänu selle kasulikule tervisemõjule praktiseeris Mandri-Hiinas Falun Gongi 1999. aastaks umbes 100 miljonit inimest. Nüüd praktiseeritakse seda enam kui 100 riigis üle maailma.</p>



<p class="wp-block-paragraph">1998 aastal Mandri-Hiinas läbi viidud Hiina valitsuse rahastatud terviseuuringu kohaselt oli 12 731 osalejast 93,4 protsenti haiged ja 49,8 protsenti põdenud vähemalt kolme tüüpi haigusi, sealhulgas hüpertensioon, hüperlipideemia, kopsuhaigused, immuunhäired või muud raskesti ravitavad, enne kui nad hakkasid Falun Dafat praktiseerima. Falun Dafa õppimise ja praktiseerimise kaudu paranes praktiseerijate tervislik seisund erineval määral. Efektiivne kogumäär ulatus 99,1 protsendini, millest täielik taastumise määr oli 58,5 protsenti.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ameerika kliinilise onkoloogia ühingu (ASCO) aastakoosolekul 2016. aastal esitletud uuring näitas Falun Gongi praktiseerimise märkimisväärset kasu lõppstaadiumis vähi puhul, sealhulgas oluliselt pikenenud elulemus, paranenud sümptomid ja elukvaliteet.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Falun Dafa praktiseerijate kogemuste jagamise peamisel veebisaidil en.minghui.org loeme sageli üllatavaid, kuid reaalseid lugusid, et pärast kirurgilist operatsiooni on teatatud, et Falun Gongi praktiseerijate kehade metallplaadid on üllatavalt kadunud.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Siin on vaid mõned näited paljudest Falun Gongi praktiseerijatest:</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">«Mul läks jalg katki, kui autolt löögi sain. … Luu oli kildudeks, nii et arst kinnitas luu koos hoidmiseks terasplaadi. … Palusin arstil plaat eemaldada. Arst ütles, et see oleks väga raske ja riskantne, sest operatsioon võib põhjustada luu nakatumise ja olukorra palju hullemaks muuta. … Viis aastat hiljem avastasin kogemata, et mu jalast oli terasplaat kadunud. See kadus.&#8221;</p>



<p class="wp-block-paragraph">„Mu abikaasa läks ühel päeval Falun Dafa materjale kohale toomas, kuid sai löögi kihutavalt mootorrattalt. Ta lasi juhil minna, kuigi tema pea veritses ja üks küünarnukk oli murdunud. Arstid implanteerisid tema käe sisse 5-tollise pika terasplaadi ja üheksa naela. Umbes kaks aastat hiljem oli ta üllatunud, et tundus, et taldrik on kadunud. Nii läks ta haiglasse, kus röntgenipilt kinnitas, et terasplaat on tõepoolest kadunud.</p>



<p class="wp-block-paragraph">&#8220;See eakas daam oli noorusest peale tulvil paljusid haigusi ja sõltus igapäevaselt ravimitest. Kuigi tema perekond ei saanud endale lubada piisavalt toitu osta, püüdsid nad siiski anda endast parima, et tema ravimite eest maksta.</p>



<p class="wp-block-paragraph">&#8220;20 aasta jooksul, mil ta oli haige, oli palju kordi, kui ta ei saanud voodist välja. …</p>



<p class="wp-block-paragraph">„Kuid ühel päeval hakkas ta Falun Dafat praktiseerima. Pärast seda, kui ta vaatas videosalvestust meister Li Hongzhi Fa loengutest, koges ta märkimisväärset füüsilist muutust. Ta muutus sama energiliseks kui noor inimene.</p>



<p class="wp-block-paragraph">&#8220;2008. aasta mais, kui ta aitas oma mehel vannis käia, kukkus mees pikali ja lõi ka tema pikali. Lapsed viisid ta haiglasse ja tal tuvastati puusaluumurd. Talle tehti operatsioon ja nad panid terasplaadi sisse. Arstid ütlesid, et ta oli liiga vana, et taluda uut terasplaadi eemaldamise operatsiooni. …</p>



<p class="wp-block-paragraph">&#8220;2014. aasta Hiina uusaasta ajal kukkus ta uuesti oma mehele süüa tehes. …</p>



<p class="wp-block-paragraph">«Arstid ütlesid, et tal on luud korras ja ainult lihased said kergelt haiget. Poeg palus neil teha kindluse mõttes röntgen.</p>



<p class="wp-block-paragraph">«Tulemus näitas, et tema jala naelad ja terasplaat olid kadunud. Tema lapsed ja lapselapsed olid üllatunud. “</p>



<p class="wp-block-paragraph">Võite küsida, miks? Arvatakse, et kui inimesed praktiseerivad Falun Gongi (pdf), on võimas positiivne energiaväli, mis võib toimida haiguste tõrjumiseks ja vormis hoidmiseks.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ka inimkeha koosneb energiaväljadest. Kui inimesed mediteerivad või praktiseerivad Falun Dafat, võib kõrge energiaga aine imenduda meie enda keha energiaväljadesse ja ka meie keha aine selles dimensioonis võib muutuda. Need halvad ained (metallid või toksiinid), mis ei ühildu kõrge energiaväljadega, muunduvad või kaovad.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Meil on palju sõpru, kes on Falun Dafa praktiseerijad, kellest enamik on vaktsineerimisest hoolimata terve. Kuigi meil pole statistilisi numbreid, on Falun Dafa praktiseerijate kehal palju paremad enesetaastumisvõimed ja nad näivad olevat vastupidavamad vaktsiinist põhjustatud kõrvalmõjudele.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Inimkeha on väike universum ja selles on kihid kihtide peale molekule, aatomeid ja subatomaarseid struktuure. Meil on tulevikus veel palju õppida ja elu sügavamat tõde uurida. Kuid kaasaegne teadus võib meid viia vaid nii kaugele ja me usume, et tõeliste teadlaste tunnuseks on tunnistada teaduse enda ja meie enda piiranguid. Oleme inimesed ja jumala mängimine pole see, mida me siin tegema tahame.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Pandeemia on põhjustanud inimmaailmas palju tragöödiat, kuid kui kasutame võimalust avada oma silmad ja loobuda vanadest seisukohtadest, võivad negatiivsed olukorrad muutuda positiivseteks võimalusteks. Igal pilvel on helgem pool.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Viited ja allikad:</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://www.theepochtimes.com/embalmers-have-been-finding-numerous-long-fibrous-clots-that-lack-post-mortem-characteristics_4696015.html" target="_blank" rel="noopener">https://www.theepochtimes.com/embalmers-have-been-finding-numerous-long-fibrous-clots-that-lack-post-mortem-characteristics_4696015.html</a></p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://www.theepochtimes.com/italian-study-blood-patients-after-mrna-shot_4708049.html" target="_blank" rel="noopener">https://www.theepochtimes.com/italian-study-blood-patients-after-mrna-shot_4708049.html</a></p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://ijvtpr.com/index.php/IJVTPR/article/view/37/74" target="_blank" rel="noopener">https://ijvtpr.com/index.php/IJVTPR/article/view/37/74</a></p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://ijvtpr.com/index.php/IJVTPR/article/view/47/86" target="_blank" rel="noopener">https://ijvtpr.com/index.php/IJVTPR/article/view/47/86</a></p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://www.documentcloud.org/documents/22140176-report-from-working-group-of-vaccine-analysis-in-germany" target="_blank" rel="noopener">https://www.documentcloud.org/documents/22140176-report-from-working-group-of-vaccine-analysis-in-germany</a></p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://www.theepochtimes.com/embalmers-have-been-finding-numerous-long-fibrous-clots-that-lack-post-mortem-characteristics_4696015.html" target="_blank" rel="noopener">https://www.theepochtimes.com/embalmers-have-been-finding-numerous-long-fibrous-clots-that-lack-post-mortem-characteristics_4696015.html</a></p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://sci-hub.se/https://doi.org/10.1016/j.actbio.2020.06.009" target="_blank" rel="noreferrer noopener">https://sci-hub.se/https://doi.org/10.1016/j.actbio.2020.06.009</a></p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://www.laquintacolumna.info/docs/docs/campra-informe-tecnico-en.pdf" target="_blank" rel="noopener">https://www.laquintacolumna.info/docs/docs/campra-informe-tecnico-en.pdf</a></p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://www.researchgate.net/publication/355684360_Deteccion_de_grafeno_en_vacunas_COVID19_por_espectroscopia_Micro-RAMAN" target="_blank" rel="noopener">https://www.researchgate.net/publication/355684360_Deteccion_de_grafeno_en_vacunas_COVID19_por_espectroscopia_Micro-RAMAN</a></p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://www.dropbox.com/s/tnnq4ftw818chmx/FINAL_VERSIÓN_CAMPRA_REPORT_DETECTION_GRAPHENE_IN_COVID19_VACCINES.pdf?dl=0" target="_blank" rel="noopener">https://www.dropbox.com/s/tnnq4ftw818chmx/FINAL_VERSIÓN_CAMPRA_REPORT_DETECTION_GRAPHENE_IN_COVID19_VACCINES.pdf?dl=0</a></p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://www.reuters.com/business/healthcare-pharmaceuticals/japan-finds-stainless-steel-particles-suspended-doses-moderna-vaccine-2021-09-01/" target="_blank" rel="noopener">https://www.reuters.com/business/healthcare-pharmaceuticals/japan-finds-stainless-steel-particles-suspended-doses-moderna-vaccine-2021-09-01/</a></p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://www.forbes.com/sites/graisondangor/2021/08/28/two-men-in-japan-die-after-covid-19-shots-from-supply-suspected-of-contamination/?sh=3130867f75e4" target="_blank" rel="noopener">https://www.forbes.com/sites/graisondangor/2021/08/28/two-men-in-japan-die-after-covid-19-shots-from-supply-suspected-of-contamination/?sh=3130867f75e4</a></p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://www.reuters.com/business/healthcare-pharmaceuticals/moderna-recalls-thousands-covid-vaccine-doses-2022-04-08/" target="_blank" rel="noopener">https://www.reuters.com/business/healthcare-pharmaceuticals/moderna-recalls-thousands-covid-vaccine-doses-2022-04-08/</a></p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://pubs.acs.org/doi/10.1021/jacs.2c03925" target="_blank" rel="noopener">https://pubs.acs.org/doi/10.1021/jacs.2c03925</a></p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC8553634/" target="_blank" rel="noopener">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC8553634/</a></p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC8380922/" target="_blank" rel="noopener">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC8380922/</a></p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="http://authors.library.caltech.edu/25052/1/BioinCh.pdf" target="_blank" rel="noreferrer noopener">http://authors.library.caltech.edu/25052/1/BioinCh.pdf</a></p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://sci-hub.se/https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0162013418306640?via%3Dihub" target="_blank" rel="noreferrer noopener">https://sci-hub.se/https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0162013418306640?via%3Dihub</a></p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://arxiv.org/pdf/1810.12016.pdf" target="_blank" rel="noopener">https://arxiv.org/pdf/1810.12016.pdf</a></p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://sci-hub.se/10.1002/adhm.201600429" target="_blank" rel="noopener">https://sci-hub.se/10.1002/adhm.201600429</a></p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://ieeexplore.ieee.org/abstract/document/8679535" target="_blank" rel="noopener">https://ieeexplore.ieee.org/abstract/document/8679535</a></p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://sci-hub.se/10.1109/JEC-ECC.2018.8679535" target="_blank" rel="noopener">https://sci-hub.se/10.1109/JEC-ECC.2018.8679535</a></p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://www.theepochtimes.com/schumann-resonances_4630444.html" target="_blank" rel="noopener">https://www.theepochtimes.com/schumann-resonances_4630444.html</a></p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC8580522/" target="_blank" rel="noopener">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC8580522/</a></p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://www.efvv.eu" target="_blank" rel="noopener">https://www.efvv.eu</a></p>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-global-research wp-block-embed-global-research"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="Pdp3QeMkS3"><a href="https://www.globalresearch.ca/study-electromagnetism-vaccinated-persons-luxembourg/5749516" target="_blank" rel="noopener">Study on Electromagnetism of Vaccinated Persons</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Study on Electromagnetism of Vaccinated Persons&#8221; &#8212; Global Research" src="https://www.globalresearch.ca/study-electromagnetism-vaccinated-persons-luxembourg/5749516/embed#?secret=Pdp3QeMkS3" data-secret="Pdp3QeMkS3" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://www.richplanet.net/vaccine.php" target="_blank" rel="noopener">https://www.richplanet.net/vaccine.php</a></p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://www.bibliotecapleyades.net/ciencia3/ciencia_coronavirusvaccine103.htm" target="_blank" rel="noopener">https://www.bibliotecapleyades.net/ciencia3/ciencia_coronavirusvaccine103.htm</a></p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://www.theepochtimes.com/covid-aging-brain-reversal_4608393.html" target="_blank" rel="noopener">https://www.theepochtimes.com/covid-aging-brain-reversal_4608393.html</a></p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23281145/" target="_blank" rel="noopener">https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23281145/</a></p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://en.minghui.org/eng/science_eng/survey98_1eng.htm" target="_blank" rel="noopener">https://en.minghui.org/eng/science_eng/survey98_1eng.htm</a></p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://doi.org/10.1200/JCO.2016.34.15_suppl.e21568" target="_blank" rel="noopener">https://doi.org/10.1200/JCO.2016.34.15_suppl.e21568</a></p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="http://en.minghui.org/html/articles/2020/8/8/186251.html" target="_blank" rel="noreferrer noopener">http://en.minghui.org/html/articles/2020/8/8/186251.html</a></p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="http://en.minghui.org/html/articles/2015/9/5/152394.html" target="_blank" rel="noreferrer noopener">http://en.minghui.org/html/articles/2015/9/5/152394.html</a></p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="http://en.minghui.org/html/articles/2014/7/7/1939.html" target="_blank" rel="noreferrer noopener">http://en.minghui.org/html/articles/2014/7/7/1939.html</a></p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://falundafa.org/eng/eng/pdf/ZFL2014.pdf" target="_blank" rel="noopener">https://falundafa.org/eng/eng/pdf/ZFL2014.pdf</a></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>COVID-süsti vigastatute tunnistused</title>
		<link>https://fonte.news/tervis/covid-susti-vigastatute-tunnistused</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 03 Aug 2022 05:20:28 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Tervis]]></category>
		<category><![CDATA[Inimene]]></category>
		<category><![CDATA[Kriis]]></category>
		<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Õigus]]></category>
		<category><![CDATA[Teadus]]></category>
		<category><![CDATA[Ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[biorelv]]></category>
		<category><![CDATA[C-viatmiin]]></category>
		<category><![CDATA[Covid]]></category>
		<category><![CDATA[Covid-19]]></category>
		<category><![CDATA[D-vitamiin]]></category>
		<category><![CDATA[DNA]]></category>
		<category><![CDATA[elav surnu]]></category>
		<category><![CDATA[eliidi plaan]]></category>
		<category><![CDATA[genotsiid]]></category>
		<category><![CDATA[haigus]]></category>
		<category><![CDATA[häving]]></category>
		<category><![CDATA[hingetu]]></category>
		<category><![CDATA[hulgi haigused]]></category>
		<category><![CDATA[infarkt]]></category>
		<category><![CDATA[infrapuna]]></category>
		<category><![CDATA[inimkonna hävitamine]]></category>
		<category><![CDATA[insult]]></category>
		<category><![CDATA[invaliid]]></category>
		<category><![CDATA[ivermektiin]]></category>
		<category><![CDATA[Kõrvalmõjud]]></category>
		<category><![CDATA[melatoniin]]></category>
		<category><![CDATA[mRNA]]></category>
		<category><![CDATA[NAC]]></category>
		<category><![CDATA[orjastamine]]></category>
		<category><![CDATA[piinamine]]></category>
		<category><![CDATA[piinlemine]]></category>
		<category><![CDATA[põletikud]]></category>
		<category><![CDATA[SARS]]></category>
		<category><![CDATA[surm]]></category>
		<category><![CDATA[süst]]></category>
		<category><![CDATA[trombid]]></category>
		<category><![CDATA[tsink]]></category>
		<category><![CDATA[vähk]]></category>
		<category><![CDATA[Vaktsiin]]></category>
		<category><![CDATA[veritsused]]></category>
		<category><![CDATA[vigastused]]></category>
		<category><![CDATA[zombi]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=12637</guid>

					<description><![CDATA[COVID-süstide tagajärgedest räägitakse vähe. Eluaegseid invaliide ja ootamatuid surmasid COVID süstide tõttu on miljoneid! Paljudes riikides on hakatud küll korvama tervisekahjustusi aga neid tehakse väga vähe, suhtega üks sajast ja summad on naeruväärsed. Peavoolumeedia tsenseerib ja kustutab kahjukannatajate lugusid. Jaga seda lugu nii palju kui võimalik enne kui see kustutatakse.]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Kui teie või keegi, keda armastate, ei mõista endiselt COVID-süstide riske, vaadake artiklis olevat videot, mida artikli autor ise soovitab laialdaselt levitada, enne kui see kustutatakse. Loos räägivad väga paljud COVID-süstide kannatajad ja meditsiinitöötajad. Hoiatan, et videos olevad kaadrid on emotsionaalselt häirivad. Anname kasulikku teavet süstide kahjude parandamiseks.</p>



<h2 id="lugu-luhidalt" class="wp-block-heading">Lugu lühidalt</h2>



<ul class="wp-block-list"><li>“mRNA “vaktsiin” genotsiid 2021–2022: ohvrite ja meditsiinitöötajate tunnistused”, räägib lugusid inimestest kogu maailmas, kes on COVID-i süsti tõttu vigastada saanud</li></ul>



<ul class="wp-block-list"><li>Nende võitlus, valu, surm väärivad tunnustust selle eest, mis nad on – meditsiinilise väärkäitumise, regulatiivse korruptsiooni ja ühiskondliku “massimoodustamise” hullumeelsuse tulemus, mis on ajendatud meedia hirmust ja otsestest valedest</li></ul>



<ul class="wp-block-list"><li>Nende lugude ühine joon on meditsiiniringkondade järjepidev vallandamine. Isegi juhtudel, kui arstid kahtlustavad COVID-i vigastust, pole neil endiselt aimugi, kuidas sümptomid on põhjustatud või kuidas neid ravida, nii et nad saadavad ohvrid lihtsalt koju. Edukas ravi näib olevat äärmiselt haruldane, mis lisab vigastustele solvangut</li></ul>



<ul class="wp-block-list"><li>COVID-süst on kaasaegse meditsiini ajaloos kõige ohtlikum ravim ning neid ohte nägid ette ja ennustasid paljud lugupeetud ja haritud arstid ja teadlased, kelle sõnumeid tsenseeriti</li></ul>



<ul class="wp-block-list"><li>Kõigi põhjuste suremus aja järgi on kõige usaldusväärsem mõõdik, mille abil saame tuvastada tõelisi katastroofilisi sündmusi. Kõigi põhjuste suremus hakkas pärast COVID-i süstide kasutuselevõttu tõusma. Need tõusud korreleeruvad ka riigi COVID-i süstide määraga</li></ul>



<p class="wp-block-paragraph">Mind ei huvita, kas saate riskidest juba hästi aru, olen kindel, et saate kasu sellest, kui vaatate, mida need kaadrid teevad.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Enamikul meist, sealhulgas minul, ei ole otsest kontakti inimestega, kes on COVID-i löökide tõttu hukkunud või vigastatud. Need klipid aitavad igaühel meist mõista, kui tõeliselt moraalselt laiduväärsed on need jaburused. COVID süstid on tapnud sadu tuhandeid ja invaliidistanud veel miljoneid. Soovitan teil tungivalt seda videot vaadata ja jagada seda kõigiga, keda teate.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kuid teid tuleb hoiatada. Pildid on emotsionaalselt häirivad, nii et valmistage ennast ette. Kuid me peame hakkama vaatama tegelikkust lahtiste silmadega. Nende eksperimentaalsete geeniülekandesüstide ohvrid väärivad nägemist, et aidata meil paremini mõista abitutel vallandunud alatut biorelva (<em>bioweapon</em>).</p>



<h2 id="video" class="wp-block-heading"><strong>VIDEO</strong></h2>



<h2 id="mrna-vaccine-genocide-2021-2022-testimonies-from-the-victims-and-medical-staff-odysee-com" class="wp-block-heading"><a href="https://odysee.com/@Commentator:e4/video_2022-03-16_13-10-03:9?src=embed" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color"><strong>mRNA &#8216;VACCINE&#8217; GENOCIDE 2021-2022: TESTIMONIES FROM THE VICTIMS AND MEDICAL STAFF (odysee.com)</strong></mark></a></h2>



<h2 id="suur-vale" class="wp-block-heading">Suur vale</h2>



<p class="wp-block-paragraph">2021. aasta alguses kutsus Ameerika Ühendriikide asepresident <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Kamala_Harris" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">Kamala Harris</mark></a> paljude teiste seas avalikult kõiki üles saama COVID-i süsti, mis tema sõnul oli „ohutu ja tõhus”. Meid kutsutakse armastama oma naabreid „ja vaktsineerimine on tõesti selle pikendus,” rõhutas Harris.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Parimal juhul oli ta valesti informeeritud. Halvimal juhul ta valetas. Faktid on see, et <a href="https://fonte.news/tervis/kas-aastaks-2028-sureb-covid-vaktsiinide-tottu-100-miljonit-inimest/" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">COVID-süst</mark></a> on kaasaegse <a href="https://fonte.news/inimene/rockefelleri-meditsiin-inimkonna-genotsiid/" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">meditsiini</mark></a> ajaloos kõige ohtlikum ravim ning neid ohte nägid ette ja ennustasid paljud lugupeetud ja haritud arstid ja teadlased. Paraku tsenseeriti nende hääli – mõnel juhul näib, et Valge Maja administratsiooni enda juhtimisel.</p>



<h2 id="covid-ohvrid-on-propaganda-soja-tagajarg" class="wp-block-heading">COVID ohvrid on propaganda sõja tagajärg</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Ohvrite võitlus, nende valu, surm väärivad tunnustust selle eest, mis nad on – <a href="https://fonte.news/tervis/meditsiinilise-desinformatsiooni-valeinformatsioon/" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">meditsiinilise väärkäitumise</mark></a>, regulatiivse korruptsiooni ja ühiskondliku „massimoodustamise” hullumeelsuse tulemus, mis on ajendatud meedia hirmust ja otsestest valedest, et toetada üleminekut ülemaailmsele türanniale ja orjusele.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kuulsused, poliitikud, terviseagentuuri ametnikud, uudisteankrud, arstid, õed, akadeemikud ja lugematud teised surusid, häbistasid ja ähvardasid nii paljusid kui võimalik, et nad inimesed süsti saaksid. Kõik nad peavad nüüd nägema, mis oli selle tulemus ja kuidas need pahaaimamatud inimesed kogu maailmas on kannatanud.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Videos on nii palju lugusid, ma ei püüa neid kokku võtta. Ma tõesti julgustan teid videot vaatama. Nende lugude ühine joon, mis väärib märkimist on aga meditsiiniringkondade järjepidev vallandamine. Isegi juhtudel, kui arstid kahtlustavad COVID-i vigastust, pole neil endiselt aimugi, kuidas sümptomid on põhjustatud, mis veelgi olulisem, kuidas neid ravida. Niisiis, nad lihtsalt saadavad ohvrid koju või suunavad nad teiste spetsialistide juurde, kelle teadmised on sama puudulikud. Edukas ravi näib olevat äärmiselt haruldane, mis lisab vigastustele ainult solvangut.</p>



<h2 id="suudlased-tuleb-vastutusele-votta" class="wp-block-heading">Süüdlased tuleb vastutusele võtta</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Video: <a href="https://odysee.com/@Adverse:c/The_Covid_Genocide:6?src=find" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">Greg Reese: The Covid Genocide (odysee.com)</mark></a>, avaldatud 19.07.2022</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ülaltoodud lühivideos jagab <a href="https://reesereport.com/" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">Greg Reese</mark></a>, kes lõi dokumentaalfilmi “Covid Genotsiid” (“The COVID Genocide”), oma põhjuseid selle tegemiseks. „Nad tahavad maailma hävitada,” ütleb ta, viidates <a href="https://fonte.news/kriis/sa-ei-oma-midagi-ja-sa-oled-onnelik-veel-selleparast-klaus-schwab/" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">globalistlikule kabalale</mark></a>, kes on selle meditsiinilise genotsiidi planeerijad, kui mitte tegelikud orkestrandid.</p>



<p class="wp-block-paragraph">„<strong>Nad tahavad hävitada maailma. &#8230; Need on nagu kulutulekahjud, mis tuleb kustutada,” ütleb Reese. </strong>„<strong>Me vajame tõsiseid sõjakuritegude tribunale.” ~ Greg Reese viidates GLOBALISTLIKULE ELIIDILE, kes vastutab COVID-i süstide genotsiidi eest</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Nad usuvad, et pääsevad sellest, ignoreerides tõendeid ja tsenseerides kõiki, kes väidavad, et on vigastatud, või kõiki, kes avalikult leinavad COVID süstidega tapetud lähedase surma. Me ei saa lasta sellel juhtuda. „Need on nagu kulutulekahjud, mis tuleb kustutada,” ütleb Reese. „Meil on vaja tõsiseid sõjakuritegude tribunale.”</p>



<h2 id="ulemaailmne-kampaania-teadlikkuse-suurendamiseks-covid-sustide-vigastustest" class="wp-block-heading"><strong>Ülemaailmne kampaania teadlikkuse suurendamiseks COVID-süstide vigastustest</strong></h2>



<p class="wp-block-paragraph">Samuti teised asuvad võitlema COVID-i jaburuste ohvrite olukorra leevendamiseks. Nüüd on käimas ülemaailmne veebikampaania, et suurendada teadlikkust ja murda vaikus COVID-i jaburuste ümber. Kampaania asutajad julgustavad #CanWeTalkAboutIt (<a href="https://www.canwetalkaboutit.org/" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">canwetalkaboutit.org</mark></a>) jaburuses vigastada saanud inimesi jagama oma isiklikke lugusid kõikjal, kus võimalik. Nagu teatas The Defender,<sup>1</sup> „Kampaania eesmärk on ka aidata vaktsiinivõrgustikus vigastatud inimesi ning leida ressursse ja teavet oma riikides ja kogukondades.”</p>



<p class="wp-block-paragraph">Osalemiseks postitage oma sotsiaalmeediavõrgustikku mustvalge foto, millel on parem varrukas üles keeratud ja käsivarrel Plaaster (<em>Band-Aid</em>), mis illustreerib, et teil on „jabur”, koos #CanWeTalkAboutIt „hashtagiga” koos lühikese kirjeldusega kogetud vigastustest. <a href="https://www.canwetalkaboutit.org/our-team" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">Agnieszka Wilson</mark></a>, üks kampaania asutajatest, ütles The Defenderile:<sup>2</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">&#8220;<em>Kui võtate peavalutablette ja näete, et on kõrvaltoime, mis muudab teie naha siniseks, siis võite ilmselgelt öelda: </em>„<em>Okei, see võib olla sellest, eks?” Aga mis puutub vaktsiinidesse, siis nendest asjadest ei saa tegelikult rääkida.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Me kõik kuulsime ja teadsime, et [COVID-vaktsiinide] kasutuselevõtt on algamas ja me näeme, et need vaktsiinid teevad palju kahju. Kuid inimesed olid tõesti hirmul ja eriti [kartsid], et neid seostatakse &#8230; organisatsioonidega, mis tembeldati vax-vastasteks organisatsioonideks.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Samuti kõik me teadsime, et meedia vaigistab seda. Neile inimestele ei antud, et need olid vaktsiinivigastused, [kuid] me nägime kõiki neid asju toimumas. Nii et ma mõtlesin, et me peame midagi ette võtma, me peame hakkama inimestele teadvustama, et need on tegelikult ohtlikud vaktsiinid.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Maailmas pole ühtegi haigust [millest te ei saaks rääkida] &#8230; võite rääkida vähist, võite rääkida mis tahes haigusest seal, kuid mitte sellest. Neil on teadlased, kes on valmis seda uurima, suurte institutsioonide teadlased ja neid lihtsalt ignoreeritakse.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Toimub veel midagi. &#8230; Miks peavoolumeedia vaikib? Miks me sellest ei räägi? Ajaloos pole kunagi olnud ravimit, millel oleks olnud nii palju kõrvaltoimeid ja keegi ei räägi sellest.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Ma töötan alati globaalselt; ma arvasin, et nüüd peame tegema midagi globaalselt, me peame tegema kampaania, mis hakkab murdma vaikust selle teema ümber, sest inimesed peavad teadma. Me ei taha, et rohkem inimesi pildistaks, eriti pärast seda, mida ma kõigis nendes gruppides näen.</em>&#8220;</p>



<h2 id="puuete-ja-surmade-statistika-raagib-oma-lugu" class="wp-block-heading">Puuete ja surmade statistika räägib oma lugu</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Lisaks tuhandetele sotsiaalmeedias jagatud isiklikele lugudele toetab jagatud kogemusi ka mitmesugune statistika:</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Hospitaliseerimised on lõppenud </strong>— 2022. aasta jaanuaris teatas Indiana Haiglate Liit (<em>Indiana Hospital Association</em>), et Indiana haiglad näevad nii surmajuhtumite kui ka hospitaliseerimiste dramaatilist kasvu mitmesuguste seisundite korral.<sup>3</sup> Lisaks sellele, et Indiana hospitaliseerimiste arv on suurem kui enne COVID-kaadrite kasutuselevõttu 2021. aastal, samuti on see viie aasta kõrgeim.<sup>4</sup> Samal ajal on COVID-19 põhjustatud igapäevased surmajuhtumid vähem kui pooled 2020. aasta omadest.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Puudetaotlused on üleval —</strong> Näiteks Indiana osariigi pealinnas Indianapolises asuv riiklik vastastikune elukindlustusselts <a href="https://www.thinkadvisor.com/2022/01/04/covid-19-driving-group-life-deaths-past-200-year-event-levels-oneamerica/" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">OneAmerica</mark></a> teatab puudenõuete tõusust. Esialgu suurenes lühiajaliste puudetaotluste arv, kuid peagi ületati need pikaajaliste puuete taotlustega. Ettevõte loodab, et nõuete kasv läheb neile maksma tublisti üle 100 miljoni dollari, ootamatu kulu, mis kantakse edasi tööandjatele, kes ostavad grupi elukindlustuspoliise.<sup>5</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Täiskasvanute äkksurma sündroom (SADS) on hüppeliselt tõusmas —</strong> Varem haruldast meditsiinilist nähtust nimega SADS süüdistatakse muidu tervete täiskasvanute surmades, mis näib olevat selge katse varjata COVID-i süsti-surmade tegelikkust.<sup>6,7</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Mõned maailma kõige tervemad surevad ilma märgatava põhjuseta —</strong> Analüüs<sup>8</sup> äkksurmadest võistlussportlaste seas aastatel 1980–2006 Ameerika Ühendriikides leiti, et aasta keskmine oli 69. Rahvusvahelise Olümpiakomitee koostatud&nbsp; andmete<sup>9</sup> kohaselt aasta keskmine on 29, kõigi spordialade lõikes. Vahepeal on ainuüksi 2021. aasta jaanuarist kuni 2022. aasta juulini &#8211; 18 kuud &#8211; vähemalt 1,204 sportlast kannatanud südame seiskumise või kokkuvarisemise all ning 804 on surnud, tavaliselt väljakul, kogu maailmas.<sup>10</sup> ELi FIFA (jalgpall) sportlaste seas suurenes äkksurmade arv 2021. aastal 420%.<sup>11</sup> Ajalooliselt on igal aastal mängu mängides surnud umbes viis jalgpallurit. 2021. aasta jaanuarist novembri keskpaigani suri äkksurma tagajärjel 21 FIFA mängijat.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Kõigi põhjuste suremus kasvab —</strong> Kõigi põhjuste suremus aja järgi on kõige usaldusväärsem näitaja, mille abil saame tuvastada tõelisi katastroofilisi sündmusi. Kõigi põhjuste suremus hakkas kogu maailmas tõusma pärast COVID-i viaalide kasutuselevõttu. Need tõusud korreleeruvad ka riigi COVID-i süstitute määraga.<sup>12,13,14</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">Näiteks teatas OneAmerica, et tööealiste ameeriklaste (18–64) suremus oli 2021. aasta kolmandas kvartalis 40% kõrgem kui prepandeemiline tase<sup>15</sup> — intressimäära tõus, mis on täiesti ennekuulmatu. Teised allikad teatavad sarnasest suurenemisest, sealhulgas: <sup></sup></p>



<ul class="wp-block-list"><li>India Kindlustuse Regulatiiv- ja Arendusamet (<em>Regulatory and Development Authority</em>) teatas surmajuhtumite 41% kasvust 2021. aastal<sup>16</sup></li><li>Ameerika Ühendriikide Arizona osariigi pealinn Phoenix teatas linna töötajate suremuse 100% tõusust 2021. aastal, võrreldes 10 aasta keskmisega<sup>17</sup></li><li>Avaliku matusebüroo <a href="https://www.theglobeandmail.com/investing/markets/stocks/CSV-N/pressreleases/9357117/carriage-services-announces-second-quarter-and-six-months-ended-june-30-2022-results/" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">Carriage Services</mark></a> andmetel suurenes 2021. aasta septembris osutatud teenuste arv võrreldes 2020. aasta septembriga 28%<sup>18,19,20</sup></li><li>Lincoln Nationali surmajuhtumid kasvasid 2021. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2019. aastaga 54%<sup>21</sup></li></ul>



<p class="wp-block-paragraph">Samuti Euroopa liigsuremuse tõendid näitavad, et nooremad inimesed surevad kiiremini kui eakad ja alla 14-aastased lapsed surid 2021. aasta teisel poolel sagedamini kui esimesel<sup>22</sup></p>



<h2 id="kui-olete-covid-susti-tagajarjel-vigastatud-siis-mis-edasi-saab" class="wp-block-heading">Kui olete COVID süsti tagajärjel vigastatud, siis mis edasi saab?</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Kui olete COVID-i jaburuse tõttu vigastada saanud, ärge võtke kunagi teist COVID-i “revaktsineerimist”, muud mRNA geeniteraapia süsti ega tavalist vaktsiini. Sama kehtib kõigi kohta, kes on võtnud ühe või mitu COVID-i süsti ja kellel oli õnn mitte kogeda kurnavaid kõrvaltoimeid.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Teie tervis võib siiski olla pikaajaliselt mõjutatud, nii et ärge tehke rohkem süste. Mis puutub ravisse, siis pole ikka veel palju arste, kes teaksid, mida teha, kuigi kahtlustan, et näeme tulevikus rohkem COVID-i jaburuste vigastustele spetsialiseerunud arste.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Arstide hulka, kes on hakanud tõsiselt tegelema COVID-i jaburuste raviga, kuulub dr Michelle Perro (<strong><a href="https://drmichelleperro.com/" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">DrMichellePerro.com</mark></a></strong>), keda <strong><a href="https://takecontrol.substack.com/p/prevent-and-treat-covid-jab-injuries" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">olen sel teemal intervjueerinud</mark></a></strong>. Perro on lastearst, kes on viimase paari aasta jooksul hakanud ravima ka jaburusest vigastatud täiskasvanuid. Teine on dr Pierre Kory (<strong><a href="https://drpierrekory.com/" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">DrPierreKory.com</mark></a></strong>).</p>



<h2 id="ogavalgu-korvaldamise-strateegiad" class="wp-block-heading"><strong>Ogavalgu kõrvaldamise strateegiad</strong></h2>



<p class="wp-block-paragraph">Nii Perro kui ka Kory nõustuvad, et ogavalgu kõrvaldamine, mida teie keha nüüd pidevalt toodab, on esmane ülesanne. Perro eelistatud ravim selleks on <a href="https://www.koroonateave.ee/h%C3%BCdroks%C3%BCklorokviin-hcq" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">hüdroksüklorokviin (HCQ)</mark></a>, samas kui Kory kasutab tavaliselt <a href="https://fonte.news/tehnoloogia/kas-ivermektiin-ennetab-ja-ravib-vahki-kas-on-tegemist-uue-universaalse-ravimiga/" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">ivermektiini</mark></a>. Mõlemad ravimid seovad ja hõlbustavad seeläbi ogavalgu eemaldamist.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Samuti usub Kory, et immuunsüsteemi tugevdamiseks võib olla viise, mis võimaldavad sellel laguneda ja lõpuks aja jooksul teie rakkudest piigi eemaldada. Üks strateegiaid, mida ta selleks soovitab on <strong><a href="https://takecontrol.substack.com/p/new-benefits-of-fasting" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">TRE (ajaliselt piiratud söömine)</mark></a></strong>, mis stimuleerib <strong><a href="https://takecontrol.substack.com/p/best-of-series-metabolic-autophagy-7ad?s=r#details" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">autofaagiat</mark></a></strong>&#8211; looduslikku puhastusprotsessi, mis kõrvaldab kahjustatud, valesti kokku pandud ja toksilised valgud. Teine strateegia, mis võib sama asja teha, oleks <a href="http://www.heidimakila.fi/saunaterapia.htm" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">saunateraapia</mark></a>.</p>



<h2 id="strateegiad-immuunfunktsiooni-suurendamiseks-ja-poletiku-kaotamiseks" class="wp-block-heading"><strong>Strateegiad immuunfunktsiooni suurendamiseks ja põletiku kaotamiseks</strong></h2>



<ul class="wp-block-list"><li><a href="https://lambertseesti.ee/toode/kvertsetiin-500-mg/" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color"><strong>Kvertsetiin</strong></mark></a> ja <a href="https://meravita.ee/mikro-ja-makroelemendid/tsink/" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color"><strong>tsink</strong></mark></a> immuunfunktsiooni suurendamiseks;</li><li>Fibrinolüütilised ensüümid nagu <strong><a href="https://takecontrol.substack.com/p/treating-long-haul-syndrome?s=r" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">lumbrokinaas</mark></a></strong> verehüüvete vältimiseks ja olemasolevate trombide seedimiseks, eriti kui teie D-dimeeri tase on kõrgenenud, kuna see on hüübimise biomarker. Et see toimiks, peate selle siiski tühja kõhuga võtma. Toiduga koos võttes toimib see seedetrakti abivahendina, kuid kui seda võetakse tund enne sööki või kaks tundi pärast seda, saate süsteemse kasu;</li><li><strong><a href="https://takecontrol.substack.com/p/coronavirus-n-acetylcysteine?s=r" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">N-atsetüültsüsteiin (NAC)</mark></a></strong><a href="https://takecontrol.substack.com/p/coronavirus-n-acetylcysteine?s=r" target="_blank" rel="noopener"><strong>,</strong></a> mis pärsib proinflammatoorsete tsütokiinide ekspressiooni, parandab T-rakkude reaktsiooni, soodustab mitmesuguseid kopsuprobleeme ja pärsib hüperkoagulatsiooni, mis võib põhjustada insulti ja / või verehüübeid;</li><li><strong><a href="https://toidutare.ohtuleht.ee/920359/valmista-ise-manniokastest-vitamiinirikas-tee" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">Männiokaste tee</mark></a></strong> ja männi eeterlik õli, millel on antioksüdant, antimutageenne ja kasvajavastane kasu;</li><li><a href="https://fonte.news/uus-uhiskond/kurkum-seljatab-naftaravimid-on-aeg-loobuda-naftameditsiini-propagandast/" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color"><strong>Kurkumiin</strong></mark></a>, põletiku summutamiseks;</li><li><a href="https://et.greenlife-kyoto.com/7224-zeolite-properties-benefits-contraindications" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color"><strong>Tseoliit</strong></mark></a> ;</li><li>Tervendavad toidud nagu küüslauk ja ingver;</li><li>Sümptomispetsiifilised homöopaatilised ravimid;</li><li><strong><a href="https://takecontrol.substack.com/p/nebulized-peroxide" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">Nebuliseeritud vesinikperoksiid</mark></a></strong></li><li>Siberi nulg õli</li><li>Nelgi õli</li></ul>



<p class="wp-block-paragraph">Front Line COVID-19 Kriitilise Hoolduse Liidu (<em>Front Line COVID-19 Critical Care Alliance</em>, FLCCC) liikmena aitas Kory välja töötada FLCCC vaktsiinijärgse raviprotokolli nimega <strong><a href="https://covid19criticalcare.com/covid-19-protocols/i-recover-post-vaccine-treatment/" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">I-RECOVER</mark></a></strong>. Kuna protokolli uuendatakse pidevalt, kui saadaval on rohkem andmeid, teie parim valik on alla laadida uusim versioon otse FLCCC veebisaidilt aadressil covid19criticalcare.com<sup>23</sup> (hüperlink ülaltoodud õigele lehele).</p>



<h2 id="muud-kasulikud-abinoud" class="wp-block-heading">Muud kasulikud abinõud</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Muud abinõud, mis võivad olla kasulikud COVID-i süsti-vigastuste korral, on järgmised:</p>



<ul class="wp-block-list"><li><a href="https://et.eagha.org/hyperbaric-oxygen-therapy-1775" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">Hüperbaariline hapnikuravi</mark></a>, eriti insuldi, südameataki, autoimmuunhaiguste ja/või neurodegeneratiivsete häirete korral. Lisateabe saamiseks vaadake jaotist “<strong><a href="https://takecontrol.substack.com/p/hyperbaric-therapy" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">Hüperbaariline teraapia &#8211; tohutult alakasutatud raviviis</mark></a></strong>”.</li></ul>



<ul class="wp-block-list"><li><a href="https://www.kliinikum.ee/haiglaapteek/pildid/dokumendid/metuleensinine.pdf" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">Farmatseutiline metüleensinine</mark></a>, mis parandab mitokondriaalset hingamist ja aitab mitokondriaalset parandamist. 15–20 milligrammi päevas võib see potentsiaalselt aidata lahendada mõnda väsimust, mida paljud kannatavad pärast jaburust. See võib olla kasulik ka ägedate insultide korral. Esmane vastunäidustus on see, kui teil on <a href="https://healthquery.net/fi/g6pd-deficiency.html#:~:text=G6PD-puutos%2C%20joka%20tunnetaan%20my%C3%B6s%20nimell%C3%A4%20glukoosi-6-fosfaattidehydrogenaasin%20puutos%2C%20on,glukoosi-6-fosfaattidehydrogenaasin%20puutteen%20vuoksi%2C%20eiv%C3%A4tk%C3%A4%20ne%20voi%20toimia%20kunnolla." target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">G6PD</mark></a> puudus (pärilik geneetiline seisund), sel juhul ei tohiks te metüleensinist üldse kasutada.</li></ul>



<ul class="wp-block-list"><li><a href="https://stonelock.com/what-is-near-infrared-light/" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">Infrapuna valgus</mark></a>, kuna see käivitab teie mitokondrites <a href="https://www.terveystalo.com/fi/tietopaketit/melatoniini/" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">melatoniini</mark></a> tootmise<sup>24</sup> seal, kus seda kõige rohkem vajate. Reaktiivsete hapnikuliikide moppimisega aitab see parandada ka mitokondriaalset funktsiooni. Looduslik päikesevalgus on 54,3% infrapunakiirgust,<sup>25</sup> nii et see ravi on saadaval tasuta.</li></ul>



<p class="wp-block-paragraph">Artikli algallikas: <a href="https://articles.mercola.com/sites/articles/archive/2022/08/02/covid-jab-injuries.aspx" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">Tunnistused COVID süstide vigastatud (mercola.com),</mark></a> <a href="https://mohodgeministries.substack.com/p/the-aftermath-of-the-covid-shots" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">COVID-i kaadrite tagajärjed 1. osa (substack.com)</mark></a></p>



<p class="wp-block-paragraph">Viited ja allikad:</p>



<ul class="wp-block-list"><li><sup>1, 2</sup> The Defender 22. juuli 2022, <a href="https://childrenshealthdefense.org/defender/covid-vaccine-injuries-global-campaign-canwetalkaboutit/" target="_blank" rel="noopener">#CanWeTalkAboutIt: ülemaailmse kampaania eesmärk on murda vaikus COVID-vaktsiinivigastuste ümber • Laste tervisekaitse (childrenshealthdefense.org)</a></li></ul>



<ul class="wp-block-list"><li><sup>3, 4, 5, 15</sup> The Center Square January 1. jaanuar 2022, <a href="https://www.thecentersquare.com/indiana/indiana-life-insurance-ceo-says-deaths-are-up-40-among-people-ages-18-64/article_71473b12-6b1e-11ec-8641-5b2c06725e2c.html" target="_blank" rel="noopener">Indiana elukindlustuse tegevjuht ütleb, et surmajuhtumite arv on 18–64-aastaste inimeste seas kasvanud 40% | Indiana | thecentersquare.com</a> [algallikas ei ole kättesaadav 02.08.2022]</li></ul>



<ul class="wp-block-list"><li><sup>6</sup> Euro News Weekly 8. juuni 2022, <a href="https://euroweeklynews.com/2022/06/08/sudden-adult-death-syndrome-sads/" target="_blank" rel="noopener">Tervete noorte täiskasvanute äkksurma sündroomist (SADS) hämmingus olevad arstid &#8211; Euro Weekly News</a></li></ul>



<ul class="wp-block-list"><li><sup>7</sup> Daily Mail Australia 8. juuni 2022, <a href="https://www.dailymail.co.uk/news/article-10895067/Doctors-trying-determine-young-people-suddenly-dying.html" target="_blank" rel="noopener">Doctors trying to determine why many young people are suddenly dying | Daily Mail Online</a></li></ul>



<ul class="wp-block-list"><li><sup>8</sup> Circulation 16. veebruar 2009; 119: 1085-1092, <a href="https://www.ahajournals.org/doi/10.1161/circulationaha.108.804617" target="_blank" rel="noopener">Sudden Deaths in Young Competitive Athletes | Circulation (ahajournals.org)</a></li></ul>



<ul class="wp-block-list"><li><sup>9 </sup>European Journal of Cardiovascular Prevention and Rehabilitation detsember 2006; 13(6): 859-875, <a href="https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17143117/" target="_blank" rel="noopener">Äkksurmad sportlastel: Lausanne&#8217;i soovitused &#8211; PubMed (nih.gov)</a></li></ul>



<ul class="wp-block-list"><li><sup>10</sup> Good Sciencing Athlete Deaths, <a href="https://goodsciencing.com/covid/athletes-suffer-cardiac-arrest-die-after-covid-shot/" target="_blank" rel="noopener">1225 sportlase südame seiskumist, tõsised probleemid, 818 surnud, pärast COVID-i süsti &#8211; tõeline teadus (goodsciencing.com)</a></li></ul>



<ul class="wp-block-list"><li><sup>11</sup> Americas Frontline Doctors 18. november 2021, <a href="https://www.fac-tcheck.org/tag/americas-frontline-doctors/" target="_blank" rel="noopener">https://www.fac-tcheck.org/tag/americas-frontline-doctors/</a> [algallikas ei ole kättesaadav 02.08.2022]</li></ul>



<ul class="wp-block-list"><li><sup>12</sup> Rumble Highwire with Del Bigtree 22. aprill 2022, <a href="https://rumble.com/v11zuuo-new-data-shows-troubling-trend-in-vaccinated.html" target="_blank" rel="noopener">Uued andmed näitavad murettekitavat suundumust COVID-19 süstitute hulgas (rumble.com)</a></li></ul>



<ul class="wp-block-list"><li><sup>13</sup> Twitter TexasLindsay 25. aprill 2022, <a href="https://twitter.com/TexasLindsay_/status/1518633728792317954?s=20&amp;t=S6pkcmkTMVB-4NEzb9dfnQ" target="_blank" rel="noopener">TexasLindsay<img src="https://s.w.org/images/core/emoji/17.0.2/72x72/2122.png" alt="™" class="wp-smiley" style="height: 1em; max-height: 1em;" /> Twitterissä: “United States <img src="https://s.w.org/images/core/emoji/17.0.2/72x72/1f1fa-1f1f8.png" alt="🇺🇸" class="wp-smiley" style="height: 1em; max-height: 1em;" /> Source: Our World In Data https://t.co/E2KCE9Si3o” / Twitter</a></li></ul>



<ul class="wp-block-list"><li><sup>14 </sup>Twitter TexasLindsay 23. aprill 2022, <a href="https://twitter.com/TexasLindsay_/status/1517727088979193856?s=20&amp;t=6tWcTyJ8G6jAKh5JEYLDtA" target="_blank" rel="noopener">TexasLindsay<img src="https://s.w.org/images/core/emoji/17.0.2/72x72/2122.png" alt="™" class="wp-smiley" style="height: 1em; max-height: 1em;" /> Twitterissä: “Covid Deaths vs. Vaccination Status Comparison of: —Africa (Pop. ~1.37 Billion) —Europe (Pop. ~748 Million) —S. America (Pop. ~434 Million) —N. America (Pop. ~596 Million) Source: Our World In Data https://t.co/srGwEkGKLF” / Twitter</a></li></ul>



<ul class="wp-block-list"><li><sup>16</sup> Fortune India 30. detsember 2021, <a href="https://www.fortuneindia.com/enterprise/life-insurance-death-claims-shoot-41-up-35x-in-2021/106563" target="_blank" rel="noopener">Fortune India: äriuudised, strateegia, rahandus ja ettevõtte ülevaade</a></li></ul>



<ul class="wp-block-list"><li><sup>17</sup> Steve.kirsch.substack 3. jaanuar 2022, <a href="https://stevekirsch.substack.com/p/unprecedented-deaths-in-indiana-for" target="_blank" rel="noopener">Enneolematu: Indiana osariigis on 18–64-aastaste surmade arv kasvanud 40% (substack.com)</a></li></ul>



<ul class="wp-block-list"><li><sup>18, 19 </sup>Zero Hedge 5. veebruar 2022, <a href="https://www.zerohedge.com/covid-19/long-funeral-homes-short-life-insurers-ex-blackrock-fund-manager-discovers-some-disturbing" target="_blank" rel="noopener">Pikad matusekodud, lühikese elu kindlustajad? Endine Blackrocki fondijuht avastab häirivaid suremuse suundumusi | ZeroHedge</a></li></ul>



<ul class="wp-block-list"><li><sup>20 </sup>Twitter, Ed Dowd 2. veebruar 2022 Account Deleted by <a href="https://twitter.com/DowdEdward/status/1488957594362269696?ref_src=twsrc%5Etfw%7Ctwcamp%5Etweetembed%7Ctwterm%5E1488957594362269696%7Ctwgr%5E%7Ctwcon%5Es1_&amp;ref_url=https%3A%2F%2Fwww.zerohedge.com%2Fcovid-19%2Flong-funeral-homes-short-life-insurers-ex-" target="_blank" rel="noopener">Twitter</a></li></ul>



<ul class="wp-block-list"><li><sup>21</sup> ZeroHedge 3. jaanuar 2022, <a href="https://www.zerohedge.com/medical/life-insurance-ceo-says-deaths-40-among-those-aged-18-64-and-not-because-covid" target="_blank" rel="noopener">Elukindlustuse tegevjuht ütleb, et surmajuhtumid kasvasid 40% 18–64-aastaste seas | ZeroHedge</a></li></ul>



<ul class="wp-block-list"><li><sup>22</sup> Euromomo.eu Data as of Week 52, 2021, <a href="https://www.euromomo.eu/graphs-and-maps" target="_blank" rel="noopener">Graafikud ja kaardid – EUROMOMO</a></li></ul>



<ul class="wp-block-list"><li><sup>23</sup> Covid19criticalcare.com, <a href="https://covid19criticalcare.com/covid-19-protocols/i-recover-post-vaccine-treatment/" target="_blank" rel="noopener">I-RECOVER: vaktsiinijärgne ravi &#8211; FLCCC | Front Line COVID-19 Kriitilise Hoolduse Liit (covid19criticalcare.com)</a></li></ul>



<ul class="wp-block-list"><li><sup>24</sup> Physiology February 5, 2020 DOI: 10.1152/physiol.00034.2019, <a href="https://journals.physiology.org/doi/full/10.1152/physiol.00034.2019" target="_blank" rel="noopener">Melatoniin mitokondrites: selgete ja praeguste ohtude leevendamine | Füsioloogia (physiology.org)</a></li></ul>



<ul class="wp-block-list"><li><sup>25</sup> Journal of Photochemistry and Photobiology February 2016; 155: 78-85, <a href="https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1011134415300713" target="_blank" rel="noopener">Infrapuna ja nahk: sõber või vaenlane &#8211; ScienceDirect</a></li></ul>



<h3 id="kui-see-artikkel-sind-konetas-on-sul-voimalik-liituda-uudiskirjaga-ja-toetada-meie-tegevust" class="has-medium-font-size wp-block-heading">Kui see artikkel Sind kõnetas, on Sul võimalik liituda uudiskirjaga ja toetada meie tegevust.</h3>



<div class="wp-block-columns is-layout-flex wp-container-core-columns-is-layout-8f761849 wp-block-columns-is-layout-flex">
<div class="wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow">
<p class="has-text-align-center has-medium-font-size wp-block-paragraph">Toeta meie tegevust</p>
</div>



<div class="wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow">
<div class="wp-block-buttons aligncenter is-layout-flex wp-block-buttons-is-layout-flex">
<div class="wp-block-button aligncenter is-style-fill"><a class="wp-block-button__link has-vivid-red-background-color has-background" href="https://fonte.news/toeta/">Toetan</a></div>
</div>
</div>
</div>



<div class="wp-block-columns is-layout-flex wp-container-core-columns-is-layout-8f761849 wp-block-columns-is-layout-flex">
<div class="wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow">
<p class="has-text-align-center has-medium-font-size wp-block-paragraph">Liitu uudiskirjaga</p>
</div>



<div class="wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow">
<div class="wp-block-buttons aligncenter is-layout-flex wp-block-buttons-is-layout-flex">
<div class="wp-block-button aligncenter"><a class="wp-block-button__link has-black-background-color has-background" href="http://eepurl.com/hvJ9T1" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Liitun</a></div>
</div>
</div>
</div>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Miks vaikitakse tõhusatest ravimeetoditest?</title>
		<link>https://fonte.news/kriis/miks-vaikitakse-tohusatest-ravimeetoditest</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Sat, 06 Mar 2021 06:08:00 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Kriis]]></category>
		<category><![CDATA[Tervis]]></category>
		<category><![CDATA[budesoniit]]></category>
		<category><![CDATA[doksütsükliin]]></category>
		<category><![CDATA[Dr Richard Bartlett]]></category>
		<category><![CDATA[hüdroksüklorokviin]]></category>
		<category><![CDATA[ivermektiin]]></category>
		<category><![CDATA[off-label ravimid]]></category>
		<category><![CDATA[tsink]]></category>
		<category><![CDATA[vaktsiinipromo]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=5782</guid>

					<description><![CDATA[Sajad ja tuhanded päästmata elud. Miks keeldutakse aktsepteerimast ravimeid, mis nii hästi toimivad? Pole tehtud uuringuid? On küll tehtud ja neid on palju. Pole andnud kliiniliselt häid tulemusi? On küll, ülipalju uskumatult häid tulemusi. ]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Samal ajal, kui kõikjalt kostub meeleheitlikku vaktsiinipromo, on hästi teada, et mitmed turvalised ja aastakümneid kasutatud ravimid töötavad viiruse vastu ülitõhusalt. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Loodetavasti pole inimeste mälu veel tuhmunud hüdroksüklorokviini, tsingi ja asitromütsiini kombo osas, mille efektiivsuse kohta räägivad nii arstid kui ka patsiendid imelugusid üle kogu maailma. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Põhjus, miks Aafrika riikides on suremus viirusesse olnud ülimadal, on paljude hinnangul suuresti seotud just sellega, et hüdroksüklorokviin (HCQ) on seal apteekides vabamüügis ja inimesed kasutavad seda iseenesestmõistetavalt nii malaaria kui ka koroonasümptomite puhul. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Hoolimata sadadest uurimistöödest, mis ravimi tõhusust kinnitavad, sattus HCQ aga ülemaailmse tigeda rünnaku alla. Mõtteaineks: tegu on väga odava ja turvalise ravimiga, mida saaks kasutada tõesti ja ainult just nende inimeste puhul, kes raskelt haigestuvad.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Järgmiseks hakkas kostuma imelugusid parasiidiravimi ivermektiini kohta, mis on kasutusel eelmise sajandi 70-ndatest, ja mis suutis profülaktilisel kasutamisel ära hoida haigestumist lausa 100%-l meedikutest, kes igapäevaselt koroonahaigetega kokku puutusid. Sümptomite puhul suutis see ravim koos tsingi ja doksütsükliiniga kasutamisel 48-tunniga haiguse sümptomid kaotada. Ivermektiini päevase ravidoosi maksumus on mõned sendid.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Mis sai edasi? USA Senatis ivermektiinist rääkiva tunnustatud kopsuarsti videod kustutati nii youtubest kui mujalt. Hoolimata väga heast kliinilisest tagasisidest pühiti teave selle ravimi tõhususe kohta avalikkuse silme alt. Paljud arstid on nimetanud selle efektiivse ravimi varjamist patsientide eest kriminaalseks, loe selle kohta <a href="https://trialsjournal.biomedcentral.com/articles/10.1186/s13063-020-04813-1?fbclid=IwAR0fMbPGHlCiFyky8vFGlGHwdYzJHqqDbAT567MKF_ifRQbj-OHxAhUkEJw" rel="noreferrer noopener" target="_blank">Trialsjournali artiklit</a>. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Ühtlasi vaata Austraalia arstide kogemust ivermektiiniga.  </p>



<iframe loading="lazy" width="640" height="360" scrolling="no" frameborder="0" style="border: none;" src="https://www.bitchute.com/embed/nPZ3qO01Tejr/"></iframe>



<p class="wp-block-paragraph">Järgmiseks lõhestas vaktsiinipromojate infovälja uus uudis tavalise astmaravimi (sünteetilise kortikosteroidi) budesoniidi väga efektiivsest toimest koroonasümptomite vähendamisel. Dr Richard Bartlett, kes ravimit propageerima asus, kuna oli saavutanud sellega suurepäraseid tulemusi oma patsientidega, sattus vihase meedirünnaku alla ja kuulutati naivistlikuks idioodiks. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Nüüd siis, ca pool aastat hiljem, avaldati lõpuks mingi ime läbi Oxfordi uuring, mis kinnitab absoluutselt kõike seda, mida dr Bartlett rääkis. <a href="https://www.medrxiv.org/content/10.1101/2021.02.04.21251134v1?fbclid=IwAR34lPmvJo8jWXTEJe2xioqygJ3Wchfrk3vzJLYBcJ8c0K8YMkF8EQ0vJEM" rel="noreferrer noopener" target="_blank">Uuringus selgub,</a> et 90% (!) hospitaliseerimistest saaks ära hoida, kui arstidel tuleks pähe kasutada seda ravimit tõsiste sümptomitega patsientide puhul piisavalt varakult. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Niisiis, sajad ja tuhanded päästmata elud. Miks keeldutakse aktsepteerimast ravimeid, mis nii hästi toimivad? Pole tehtud uuringuid? On küll tehtud ja neid on palju. Pole andnud kliiniliselt häid tulemusi? On küll, ülipalju uskumatult häid tulemusi. Need ravimid on n-ö <em>off-label</em>? Igapäevaselt kasutatakse ravimeid <em>off-label</em> misiganes muude haiguste puhul.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Miks siis ometi? Igaüks vastab sellele küsimusele ise. <a href="https://www.reuters.com/article/health-coronavirus-asthma-treatment-int-idUSKBN2A92M7?fbclid=IwAR3IB3zTSCER7GFaqVDLKSmX7O9_dlpqGy5qem56sH4-lcCbbUARfxo-Y94" rel="noreferrer noopener" target="_blank">Vt Oxfordi uuringut.</a></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Liis Orav on integratiivne terviseterapeut</em></p>



<pre id="block-34572a5c-af03-47af-ae58-314962f65120" class="wp-block-preformatted"><em><strong>Armas lugeja!</strong></em>
<em>
Täname Sind, et jälgid Fonte.Newsi! Oleme pakkunud sõltumatut ajakirjandust alates detsembrist 2020. Meie visioon on peagi kasvada ka rahvusvaheliseks uudistekanaliks. Selleks, et meie töö saaks jätkuda sõltumatul kujul ja senises rütmis (keskmiselt üks artikkel päevas), on meil just Sinu toetust vaja.</em>
<em>
Oleme läbipaistvad – selleks, et Fonte.News püsiks elujõuline, on vaja 700 regulaarset püsitoetajat summaga vahemikus 10-25€ kuus. Kui Sul on võimalik meid toetada ja Sa väärtustad meie tööd, siis palun <a href="https://fonte.news/toeta/">kliki siia</a>. Iga toetus on teretulnud ning aitab kaasa uue ühiskonna loomisele. Kui Sul on küsimusi toetuse kohta, siis palun pöördu aadressil <a target="_blank" rel="noreferrer noopener">anna.siitan@fonte.news</a> Anna poole. </em></pre>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
	</channel>
</rss>

<!--
Performance optimized by W3 Total Cache. Learn more: https://www.boldgrid.com/w3-total-cache/?utm_source=w3tc&utm_medium=footer_comment&utm_campaign=free_plugin

Page Caching using Disk: Enhanced 
Database Caching 1/208 queries in 0.036 seconds using Redis (Request-wide modification query)

Served from: fonte.news @ 2026-10-31 23:11:37 by W3 Total Cache
-->