Kui poliitiline võim ründab, siis valgus kutsub – Valguse Teejuhtide Ühispöördumine

Ühelgi poliitilisel riigijuhil (ühelgi olendil) ei ole õigust anda käsku ja rünnata teist riiki.

Valgus ja poliitiline vastupanu

USA riigijuht Donald Trump andis käsu rünnata Venezuelat – kõige otsesem Ameerika sõjaline toiming Venezuelaga alates Panama 1989. aasta invasioonist. (Reuters)

Lisaks, viimase 10 aasta jooksul on sõjalised operatsioonid või sõjalist tegevust alustatud (suurimad):

1. Yemen – regionaalne sekkumine (alates 2015). Wikipedia
2. Ukraina – suur riigiti invasioon (2022). World Population Review
3. Süüria ja ISIS-vastased operatsioonid – jätkuvad, eriti USA ja liitlaste tegevus. The Washington Post
4. Iisrael ja Lähis-Ida laiem konflikt – konfliktid ja rünnakud mitmes riigis. The Washington Post
5. Somalia – täiendavad õhulöögid ja võitlus terrorismiga. The Guardian
6. Aafrika operatsioonid – Sahel ja beninlikud erakorralised sekkumised. AP News+1
7. Hiina sõjaline surve Taiwani ümber – massiivsed sõjaväeõppused ja surve. Reuters

See ei ole „radikaalne“ seisukoht.
See on inimlik seisukoht.

Riigijuhid ei pane ohtu enda hinge ja keha.
Nad ei maga pommivarjendites.
Nad ei kaota lapsi, kodu ega maad.
Sõja hinna maksavad alati tavalised inimesed, sõltumata lipust või ideoloogiast.

Iga rünnak, isegi kui see on nimetatud:

• „julgeolekuoperatsiooniks“
• „ennetavaks löögiks“
• „demokraatia kaitseks“
• „korrakaitseks“

…on vägivald, kui see ületab teise riigi suveräänsuse ja seab ohtu tsiviilelanikud.

Rahvusvaheline õigus, eetika ja elementaarne südametunnistus ütlevad sama asja eri sõnadega:

“jõud ei anna moraalset õigust.“

Ja just siin tekibki see murdepunkt, millest ma räägin –
hetk, kus võim hakkab uskuma, et eesmärk õigustab kõike.

Ajalugu näitab järjekindlalt:

• iga „õigustatud“ sõda sünnitab uue vägivalla ringi
• iga poliitilise või pankurite jõuga kehtestatud „kord“ kasvatab vastupanu
• iga hirmule rajatud süsteem vajab üha rohkem kontrolli

Sõda ei ole kunagi ainult sõjaline sündmus.
See on inimteadvuse läbikukkumine.

Kätte on jõudnud aeg, mil maailm ei karju enam – ta ragiseb!

Mitte seepärast, et kurjus oleks uus,
vaid seepärast, et see ei vaevu end enam varjama.
Võim, mis põhineb jõul, kontrollil ja hirmul, astub nähtavale ning nimetab end korraks, julgeolekuks või õiguseks.

Aga üks tõde jääb muutumatuks, olenemata ajast, lipust või juhist:

“ühelgi riigijuhil ei ole õigust rünnata teist riiki ja selle elukeskkonda.“

See ei ole poliitiline loosung.
See on eetiline piir.

Sõda ei ole kunagi abstraktne otsus.
See ei ole kaartidel tõmmatud joon ega pressiteade.
Sõda tähendab alati katkiseid kehasid, katkiseid hingi ja katkiseid põlvkondi.

Need, kes otsustavad rünnata, ei kanna tagajärgi.
Neid kannavad inimesed, kellelt ei küsitud luba.

Ja just siin hakkab lagunema see, mida paljud tajuvad kui „maailmakorda“.
Maatriks – süsteem, mis on ehitatud hirmule ja allumisele – on jõudnud oma piirini.
Ta suudab veel ähvardada, suruda ja kontrollida,
aga ta ei suuda enam veenvalt valetada.

See on teadvuse murdepunkt.

Valgus ei tule selleks, et võidelda pimedusega samade relvadega.
Valgus ei kuku pommina ega marsi armeena kellegi koju või maale.
Valgus on kohal – katkematult.

Valguse teejuhtide ja valgusmajakate roll ei ole päästa maailma jõuga,
vaid jääda nähtavaks, kui süsteem hirmutab vaikima.

Särada, kui ümberringi kästakse kummarduda.
Seista sirgelt, kui öeldakse: „ole tänulik, et sa veel hingad“.

See maailm – 3D maailm, mis põhineb vägivallal, hierarhial ja kontrollil –
ei kuku kokku ühe hetkega.
Ta tühjeneb.
Ta kaotab mõtte neile, kelle hing mäletab midagi enamat.

Kuni aastani 2033, mida paljud tajuvad lävena, mitte lõpuna,
käivad veel konfliktid, kehtestatakse piiranguid, testitakse, kui palju inimene on nõus loovutama oma vabadust turvatunde nimel.

Aga mitte kõik ei kuku koos süsteemiga.

Need, kes hoiavad ühendust oma südametunnistusega,
kes ei õigusta vägivalda ühegi lipu all,
kes ei nõustu sellega, et elu väärtus sõltub pankurite loodud geopoliitikast –
need ei ole üksi.

Kui sa tunned seda teksti lugedes rahutust,
siis see ei ole hirm.
See on äratundmine.

Kui sa tunned väsimust,
siis see ei ole nõrkus.
See on märk, et sa oled liiga kaua kandnud maailma, mis ei ole sinu oma.

Ja kui sa tunned vaikset teadmist, et „midagi siin ei ole õige“,
siis see on sinu hing, mis ütleb:
ära harju vägivallaga.

Valgus ei sunni.
Ta kutsub.

Ja see kutse ei ole kuhugi põgenemiseks,
vaid mäletamiseks, kes sa oled ka siis, kui maailm kaotab suuna.

Sest ükski süsteem ei ole tugevam kui teadvus,
mis keeldub õigustamast vägivalda.

Ja ükski rünnak ei ole õigustatud,
kui selle hinnaks on inimese hing.

Valguse Teejuhtide Ühispöördumine

Me ei kogu end siia vastandumiseks,
vaid mäletamiseks.

Me ei seisa ühegi lipu, ideoloogia ega võimukeskuse taga.
Me seisame elu, südametunnistuse ja inimese hinge eest.

Me kinnitame selgelt ja ühemõtteliselt:

Mitte kellelgi, süsteemil ega institutsioonil ei ole õigust rünnata teist inimest, riiki,
ükskõik millise põhjenduse või nime all.

Vägivald ei muutu õigeks, kui seda nimetatakse korraks.
Sõda ei muutu pühaks, kui seda nimetatakse kaitseks.
Inimese elu ei kaota väärtust, kui see jääb „valele poole piiri“.

Meie, valguse teejuhtidena, ei ole siin selleks, et päästa maailma jõuga.
Me oleme siin selleks, et mitte vaikida, kui vaikimine tähendaks vägivalla normaliseerimist.

Meie roll ei ole:

• külvata hirmu
• kuulutada lõppu
• sundida ärkama

Meie roll on:

• olla kohal
• hoida sagedust, kus elu on püha
• särada, kui süsteem ehitab pimedust

Me tunnistame, et maailm on murdepunktis.
Struktuurid, mis põhinevad kontrollil, hirmul ja allutamisel, on lagunemisfaasis.
See lagunemine võib olla vali, kaootiline ja valus.

Aga valgus ei lahku kaoses.
Valgus püsib.

Me pöördume nende poole, kes tunnevad väsimust, segadust või vaikset sisemist vastupanu sellele, mida nimetatakse „paratamatuseks“.

Sa ei ole üksi.
Sa ei ole eksinud.
Sa ei ole nõrk.

Kui su süda ütleb, et vägivald ei ole lahendus,
siis see on sinu sisemine kompass, mitte naiivsus.

Me kutsume:

• mitte relvadele, vaid teadvusele
• mitte vihale, vaid selgusele
• mitte põgenemisele, vaid juurdumisele valgusesse

Me ei tea kõiki vastuseid.
Aga me teame seda:

maailm ei parane rohkemast hirmust,
vaid rohkemast vastutusest ja ärkvelolekust.

Me seisame elu poolel.
Iga inimese elu poolel.
Ka siis, kui see ei ole populaarne.
Ka siis, kui see ei ole turvaline.

See on meie ühine valgusleping.

Me jääme nähtavaks.
Me jääme inimlikuks.
Me ei õigusta vägivalda.

Ja sellest piisab,
et valgus leiaks tee.

Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses, valguse teejuht

Loe lisaks:

Käesolev artikkel ilmus esmakordselt 05.10.2024.

See lugu on raputanud kogu Eestimaa õigusruumi ja toob välja süsteemse värdkohtupraktika, mis sisaldab: grupiviisilist ja järjepidevat ametnike kokkumängu, “ametnike-kohtunike-prokuröride-rikaste sektiliikmete” kokkumängu tunnused ja “seadused ei kehti kui sa….” põhimõtte järgi otsustamine.

Ahti Kuuseväli sobivus kohtunikuks on tema tööandja otsustada aga minule on jäänud mulje, et Kohtunik Ahti Kuuseväli otsused pole olnud inimlikud, on olnud kallutatud, on korduvalt olnud vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega ja Euroopa Inimõiguste Konventsiooniga. Ta on minu arvates eksinud ka teistes kohtuasjades, millede kohta on minul olemas kohtuotsused kannatajatelt. Mulle on laekunud ka “saunast meeste käest” jutud, et Ahti Kuuseväli kaaperdas kunagi (80-90 ndatel) Võru ETK juristina selle organisatsiooni varad või oli tema see “aju” kes teatud grupil aitas seda ellu viia. Kas see kõlakas peab paika, seda teavad asjaosalised ise.

Kristiina lapse hooldusvaidluse lugu

Oluliselt täiendatud 11.12.2024 – kohtunik Ahti Kuuseväli rikkus räigelt seadusi ja tema otsused tühistati!! Kristiina on tütrega jälle koos ja mõlemad õnnelikud!!! Täiendatud 04.12. 2024 – Ahti Kuuseväli teeb seadusevastaseid varjatud tegevusi!; 29.11. – eirkontrolli raport kinnitab 8 seaduserikkumist ametnike poolt!!! 26.11. – Õiguskantsler tuvastas mitmeid puudusi ametnike tegutsemises! Kas kohtunik Ahti Kuuseväli peaks kohtuniku tööst kohe loobuma ja kas Margrit Pitkve peaks lapsekaitse tööst kohe loobuma?! Varasemad täiendused 20.11.,09.11.2024 – õigusõppejõu kommentaariga, 26.10., 11.10.. TÄIENDATUD HÄIRIVA VIDEOGA ja Kristiina avaliku kirjaga ja Aivar Aigro avaliku kirjaga 10.10.2024.

Käesolev artikkel ilmus esmakordselt 05.10.2024. Täiendame seda seni kuni lugu on lahendatud. Väga oluliselt täiendatud 05.10.2024 kell 19.00, 07.10.2024, 08.10.2024. Lisatud helisalvestusi ja pilte! Ahti Kuuseväli on uuriva ajakirjanduse radarisse sattunud korduvalt. Tema puhul on tegemist kohtunikuga, kelle otsused pole olnud inimlikud, on olnud kallutatud, on korduvalt olnud vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega ja Euroopa Inimõiguste Konventsiooniga. Mulle jääb mulje, et siin on kokku pandud “skeem”, mille autoriks on Margrit Pitkve? Täiendused on lisatud artikli lõppu.

Kas kohtunik Ahti Kuuseväli tuleks ametist vabastada? Jah, tuleks!

Ahti Kuuseväli on korduvalt ja räigelt rikkunud seaduseid! Tema koht pole õiguse ja õigluse loojate hulgas. Villu Kõve – millal sa vabastad Ahti Kuusevälja kohtuniku ametist?

Täiendus 11.12.2024:

https://fonte.news/erakorraline/kristiina-on-tutrega-jalle-koos-kohtunik-ahti-kuusevali-rikkus-raigelt-seadusi-ja-otsused-tuhistati-ahti-kuusevali-peab-lahkuma-kohtuniku-kohalt-kohe

Lugu Algas 05.10.2024:

Sotsiaalteaduslikus kirjanduses käsitletakse vanemast võõrandamist lapse vaimse väärkohtlemise vormina, kus üks vanem manipuleerib lapsega, et tekitada temas põhjendamatut vastumeelsust või hirmu teise vanema suhtes. Loe teadmainimeste arvamusest EPL artiklist. Miks kohtunik Ahti Kuuseväli ja lastekaitse “spetsialist” Margrit Pitkve sellest aru ei saa?

https://epl.delfi.ee/artikkel/120337966/rafaela-lehtme-ja-elo-madissoon-lapse-teisest-vanemast-voorandamine-on-vaimne-vagivald

Kohtunik Ahti Kuuseväli – kas oleks aeg meelt muuta?

Kohtunik Ahti Kuuseväli on olnud Eesti õigussüsteemis tähelepanu keskmes, kuna tema tegevuses on esinenud kahtlasi olukordi, mis viitavad võimalikele seadusrikkumistele ja kallutatud kohtuotsustele. Kuigi Kuuseväli on teeninud kohtunikuna pikki aastaid, on mitmed tema otsused ja tegevused tekitanud küsimusi tema erapooletuse ja õiguspärasuse kohta.

1. Kallutatud otsused ja eetikaprobleemid

Kuuseväli on sattunud kriitika alla mitmel korral seoses kahtlusega, et tema otsused on olnud kallutatud. On esinenud juhtumeid, kus tema otsused on andnud eelistusi teatud huvigruppidele, mis on tekitanud õiguskogukonnas küsimusi tema sõltumatuse ja objektiivsuse kohta. Näiteks on mitmeid kordi juhtunud, et tema otsused on favoriseerinud teatud osapooli, kellel on poliitilisi või majanduslikke huve seotud.

Uuriva ajakirjanduse kätte imbus info (mitte Kristiina Heinmetsa käest): Kõige värskem juhtum on see, et Ahti Kuuseväli otsustas eirata notariaalset lepingut, inimlikkust ja andis oma otsusega tõuke lastekaitse töötajale Margrit Pitkvele emalt laps ära võtta ja laps lasteturvakodusse panna, kuna laps keeldus isa juurde minemast. Kristiina Heinmets oli abielus kannatanud korduva vägivalla all, nii füüsilise kui psühholoogilise. Notriaalse lepingu alusel võttis isa kasvatada kaks last ja Kristiinale jäi üks laps. Laste isa aga hakkas lepingut rikkuma ja tegema kõik selleks, et ka kolmas laps emalt ära võtta. Allika teatel pole lapsed tahtnud isa juurde minna ja kõik on toimunud laste soovide vastaselt. Laste isa advokaat, lastekaitse inspektori Margrit Pitkve ja kohtuniku tegevuses jääb mulje kokkumängus ja seaduste(notariaalse lepingu rikkumine) rikkumises ja laste isa kasuks tegutsemisele.

2. Seaduslikud eksimused kohtupraktikas

On väidetud, et Kuuseväli on teinud mitmeid menetluslikke vigu, mis on viinud tema otsuste tühistamiseni kõrgemate kohtute poolt. Need eksimused puudutavad protseduurilisi küsimusi, mis seavad kahtluse alla kohtuprotsesside õigluse ja läbipaistvuse. Kuigi iga kohtunik võib aeg-ajalt eksida, on Kuusevälja juhtumite puhul tähelepanuväärne eksimuste korduvus, mis võib viidata süsteemsele probleemile.

3. Avalikkuse kriitika ja usaldusväärsuse kadu

Avalikkuses on Kuuseväli saanud negatiivset tähelepanu seoses mõnede tema kohtuotsustega, mis on tundunud ebaõiglased või ebaproportsionaalsed. Mitmed kriitikud, sealhulgas juristid ja ajakirjanikud, on juhtinud tähelepanu sellele, et tema otsused on mõnikord vastuolus seaduste või üldiste õigusprintsiipidega. See on õõnestanud usaldust kohtusüsteemi vastu ja tekitanud laiemat arutelu kohtunike sõltumatuse ja vastutuse üle Eestis.

4. Järeldus ja vajadus reformideks

Ahti Kuusevälja eksimused ja tema vastu esitatud süüdistused viitavad laiemale probleemile Eesti kohtusüsteemis, kus kohtunike tegevust ei kontrollita alati piisavalt ja otsused võivad olla mõjutatud väliste huvide poolt. Sellised juhtumid tõstatavad küsimuse vajadusest suurema järelevalve ja vastutuse mehhanismide järele, et tagada kohtunike erapooletus ja kohtuotsuste õiguspärasus.

Kuna kohtunike tegevusel on otsene mõju õigussüsteemi usaldusväärsusele ja kodanike õiguste kaitsele, on oluline, et selliseid juhtumeid uuritaks põhjalikult ja vajadusel viidaks sisse vajalikud reformid.

Alljärgnev postitus on Kristiina Heinmetsa sotsiaalmeedia kontolt:

“Kallid sõbrad, 

Juriidiline vägivald sisaldab endas nii emotsionaalset kui ka majanduslikku vägivalda. Ohvri jaoks on 3 etappi, minu tugiisik soovitas avalikustada foto, mis ma tegin esmaspäeva öösel reanimatsoonis Lissabonis. Mina olen jõudnud 3 etappi … 

1. Ohver ehk ema survestatakse kõikide osapoolte poolt. Iga olukord keeratakse tema vastu. Ema abiotsimist ja emotsionaalsust tõlgendatakse kõikide osapoolte poolt kui ebstabiilust ja sobimatust olla ema. Emal tekivad esimesed minestamise hood, ta elab tihti musta pilve sees, sest lugeda sadade lehekülgede viisi etteheiteid, mis ei vasta tõele, on julmus. 

2. Ema õpib toime tulema selliste “trigger” olukordadega ja muutub nn emotsioonituks iga ebanormaalse olukorra vastu. Ema õpib ära iga seaduses leidva punkti, et kaitsta ennast ja oma lapsi. Ta võidab kohtus … aga uusi menetlusi tuleb juurde, sest põhjatu rahakott ja meeletu egoistlik viha ei luba vastaspoolel alla neelata oma kaotusi. Algatatakse protsesse iga väikse asja üle … kompromisse ei sõlmita. 17 menetlust on Eestis minu toimikus, 221 erinevat dokumendifaili … 2 kohtuprotsessi Portugalis … Vastapoole 10 advokaati jahvatavad iganàdalaselt kirju, emaile, süüdistusi jne … 

3. Aastaid elab ohver meeletu stressi all, tema organism muutub nõrgaks ja piisab ühest väikesest kõrvalekaldest kui ema keha annab füüsiliselt alla. Minu jaoks oli see tavaline B viirus, mis 24h võttis mul võime hingata ja ma ei suutnud valudes reanimatsioonis enam rääkida … Haiglast otsiti tõlki … Mulle ei suudetud panna kanüüli, sest minu keha vappus. 

President Kersti Kaljulaid : “Vägivald kardab ainult avalikkust”. 

Mina olen andnud oma panuse juriidilise vägivalla avalikustamisse.

Margo Orupõld palus lisada ja postituse teha avalikuks: 

Minu olukord ehk see on naiste taasohvristamine kohtu kaudu ehk advokaatidest (neid on täna kokku 10) saavad kiusaja käepikendused kohtus ning kuritarvitatakse puudulikku seadusandlust, et ohvrit aastaid piinata legaalselt kümbete menetlustega, sest juriidika seda võimaldab ja rahapada on põhjatu. See on 10 advokaadi “hea töö” tulemus, lapsed kaotavad ühel hetkel oma ema, sest ema füüsiline tervis ütleb ülesse. Eestis ei ole ohvril õiguseid. 

Naeratades vägivalla vastu!”

Selle postituse juures olevad kommentaarid:

“tegelikult on süüdi kohtunikud”

“sellised kohtunikud tuleb vangi panna nad tekitavad kehavigastusi ja tervisekahjusid”

Täna 05.10.2024, selle artikli ilmumise päeval, jõudis ka minu kätte Kristiina Heinmetsa üleskutse:

“Tere, 

Kell 15.00 Vana Pärnu mnt 9a  ehk Nõmma turu tagumises parklas, ootan ma kõiki toetajad ehk proovin kokku koguda nii palju naisi kui saan ja nõuda avalikult oma tütre vabastamist Tallinna Lasteturvakeskusest. Ma helistan Aivar Aigrole!! Lastekaitse spetsialistile Margrit Pitkvele, kes lasi Aivar Aigro mulle kallale ja vaatas pealt, kuidas mond rapsiti laste isa poolt ja ma lamasin uriini loigus. 

Urmas Viilma kuulas seda videot ja palus selle kohe avalikustada. Samuti Kersti Kaljulaidi fondi esindaja. 

Ma kirjutan avaliku abipalve president Allar Karisele ja kutsun kõiki ajakirjanikke kajastama oma võitlust , et oma tütar vabastada Tallinna Lasteturvakeskuse eest, kuhu lapse isa käskis paigutada oma tütre, sest ta keeldub isa juurde minemast. Minu tütar vajab oma ema kallistust ja hellust, sest ta on üle elanud šoki, mida ei tohiks kogeda ükski inimene, veel vähem 8 aastane laps, oma elus. 

Margrit Pitkve andis teada, et minu tütrelt on võetud telefon ja ta saab mulle helistada alles siis kui ta vabatahtlikult on nõus füüsilist jõudu enda suhtes kasutanud isa juurde. Minu tütar on vangis ja kõige ebainimlikul moel survestatakse minu tütart minema vägivaldse isa juurde. 

Ma võtan kaasa oma tütre pildi ja ei lahku sealt enne kui lastekaitse või Aivar Aigro on andnud loa minu tütre lahkumiseks turvakeskusest. 

Kersti Kaljulaid: Vägivald kardab kõige rohkem avalikkust. 

Lugupidamisega

Kristiina Heinmets

Ma ei tohi avalikult kohtumenetlusest rääkida, aga minu tütar on turvakodus, see on Aivar Aigro otsus , sest tal on hooldusõigus ajutiselt!”

Täiendus 05.10.: Viibisin ise kohal täna, 05.10.2024 kell 15.00, Vana Pärnu mnt 9a Tallinn. Pildil on Kristiina Heinmets rääkimas ühele meediakanalile oma lugu. Kuulasin seda pikka lugu ja selgitust. Esimene mõte tekkis Kristiina lugu kuuldes “ma teadsin, et Eestis kuritarvitavad ametnikud võimu ja on korrumpeerunud(olen teinud palju lugusid sellel teemal) aga et Eestis on olukord veel hullem, siis pani mind väga tõsiselt mõtlema “Eesti riik on pealt vaadates ilus väike armas riik aga seest mädaneb täiega.” Kristiina taga on näha maja, kus hoitakse tema tütart vastu lapse tahtmist ja Kristiinal ei luba kohtunik last näha, lapsega suhelda telefoni teel ja rääkimata last koju tagasi viia.

Täiendus 05.10.: Siin on helisalvestis 03.10.2024 toimunud juhtumist, kus lapse bioloogiline isa Aivar Aigro kasutab vägivalda Kristiina suhtes ametnike juuresolekul ja tütar hõikab politseiametnikku appi aga ametnikud ei sekkunud ja seisid kõrval edasi: (nõrganärvilistel mitte kuulata) “Mul pole lihtsalt sõnu, kuidas ametnikud korraldavad psühholoogilist vägivalda ja terrorit 9 aastase lapse suhtes” – Veiko Huuse

Kristiina Heinmetsa loo põhjal ei pea paika see moraal, et kohus ja lastekaitse lähtuvad ennekõike lapse heaolust ja lapse huvidest. Antud loos näeme, kuidas kohus lapse tahte murdmiseks vägivallaga saadab ta lastekodusse – kohus ja lastekaitse vägivallatsevad lapsega – kas see moodus ongi laste kaitsmine ja lapse huvidega arvestamine?

Artikli täiendused

Täiendus 07.10.2024: Selles loos räägib 6 aastane laps sellest, kuidas teda mõjutasid lastekaitsjad. Olin ise selle loo tegemise juures kõrval (06.10.2024 Tallinna Lasteturvakeskuse juures) ja kuulsin veel enamat, mida seal salvestuses pole.

Täiendus 07.10.2024 ja 08.10.: Margrit Pitkve (endine nimi oli Margrit Vambola) kohta tuleb uskumatult palju kaebusi. Kurioosne on see, et seda “spetsialisti” on tahetud lastevanemate ühisavaldustega ja ühiskaebustega ametist vabastada aga Pirita Linnaosavalitsus hoiab sellist lastevastast “aktivisti” jätkuvalt maksumaksja palgal. Lisaks pidi Margrit olema manipulaator ja valetaja. Väidetavalt on Margrit korduvates lasteteemalistes protsessides rääkinud helistamisest kohtunikule kuid kohtutoimikutest pole välja tulnud helistamisi – kas tegemist on tahtliku valetamisega või salajaste tegevustega? Samuti on lapsevanemad kinnitanud, et Margrit Pitkve võltsib raporteid ja valetab laste elutingimuste kohta. Üks näide paljudest Pitkve tegevuse kohta(ekraanitõmmis):

Täiendus 07.10.2024 kell 21.30. Minule laekub ka teiste lastekaitse “spetsialistide” kohta vihjeid. Avaldan ühe paljudest kirjadest minule. Ütlen ka ette ära, et ma olen tegemas põhjalikku artiklit kogu selle lastekaitse teemal, teen intervjuud ja koostame ühiselt ühishagi kõigi ametnike vastu, kes on seadusi ja laste vaimset tervist rikkunud:

“Lugupeetud, Veiko Huuse!

Ma püüan mitte pikalt kirjutada. 

Teie kirjutasite artikli seoses Kristiina Heinmetsa kui ka tema alaealise lapse suhtes toime pandud pikaaegne vägivallatsemine s.h ka füüsiline, seda nii endise elukaaslase kui ka muude ametnike poolselt.

Juhul kui Te jätkate toimuva kajastamist, eeskätt seda osa mis puudutab kohtunike kui ka lastekaitse hoolimatust ja soovimatust lapsi aidata, kohtunikud kes pigem teevad otsuseid vägivallatseja kasuks, unustades ära igas kontekstis laste õigused ja tegelikud vajadused kui ka lastekaitse kes suurima heameelega aitab kohtule edastada infot hoolivat vanemat kahjustavana. Mina olen valmis kaasa rääkima!  Sest ka mina (neid emasid kui ka isasid on ilmselgelt sadu kui mitte nüüd juba tuhandeid) olen pidanud kannatama vaimset kui majanduslikku vägivalda. Mina täiskasvnud inimene/ema saan hakkama oma emotsioonide ja tunnetega, pikapeale, samm sammu haaval. Aga seda kuidas lapsed toime tulevad, peavad tulema ja mis sellised olukorrad lastele tulevikus kaasa toovad, seda ei huvita mitte kedagi kogu selles toredas süsteemis kus vaid suuliselt väidetakse kuidas aidatakse lapsi. Absoluutne vale! Mina julgen kinnitata ja võin ka üle eesti ruuporisse seda õelda, kogu Riiklik Süsteem teeb kõik selleks , et just neil ametnikel (kohtunikud, lastekaitse, Sotsiaalkindlustusamet, Riiklik Perelepitus jne.jne.jne)  oleks tulevikus tööd mida teha, toota võimalikult palju katkiseid lapsi!

Mul on terve rida ametnike nimesid, eriti lastekaitse töötajate nimesid (üks neist endine Mustamäe linnaosavalitsuse lastekaitse osakonna juht Ly Rüüs, Kristiine lastekaitse osakonna juht Merle Priimäe) kes teevad RAHA eest mida aga palutakse s.t, et nõudeid esitab vanem, kes oma lastest ei hooli. See tähendab, et neid nõudeid esitab ka ühe osapoole advokaat/jurist kes teeb kõik selleks ja rohkemgi veel, et oma klienti maksimaalselt aidata, unustades ja tühistades laste tegeliku heoalu ja õigused!

Selleks et midagigi kusagil keegi uurima hakkaks ja muudatusi ellu viima, selleks on vaja ääretult palju vanemaid kes kõik koos räägiks, mis.tegelilt toimub ja ellu viiakse kohtu ja lastekaitse suletud uste taga!!! Ja see mis seal toimub on kriminaalne ja pm.iga ametnik kes lastega tegeleb, tuleks vastutusele võtta ja panna peale  eluaegne keeld lastega töötamisel ükskõik mis valdkonnas!

Lugupidamisega, XX (toimetusele on kirja autor ja kannataja teada”

Täiendus 07.10.2024: Kristiina on kolmas päev Tallinna Lasteturvakodu juures, et viia oma laps koju. Aga kohtunik Kuuseväli ja ametnik Margrit Pitkve ei luba last koju viia. Mis riik meil on, kus sedused lubavad last kohelda kui “asja”?

“Kui bioloogiline isa hoolib lapsest tõeliselt ja armastab last südamest, siis ta ei tee eales lapsele haiget hingeliselt, vaimselt, füüsiliselt koos olles ega ema ja kolmandate osalpoolte juuresolekul. Antud juhtumis jääb minule mulje, et Kristiina lapse isa korraldab kättemaksu ja manipuleerib võimuga, tuues ohvriks tema enda bioloogilise lapse, ja ta ise ei adu olukorra tõsidust ja mõju kogu lapse edaspidise elu kulgemisele. Kui ametnikud seda samuti ei mõista, siis need ametnikud ei sobi minu arvates lastega tegelema ja nõustamise teenust pakkuma.”– Veiko Huuse

Täiendus 08.10.2024. Selle alloleva Margrit Pitkve pildigalerii kohta esitas Kristiina Heinmets avalikult küsimuse:

“Ma küsin avalikku arvamust! 

See on Margrit Pitkve , Pirita LOV laste heaolu spetsialist, tema korraldusel avati uks ja trepist alla jooksis Aivar Aigro mulle ja lapsele kallale. See sama naine on korduvalt kinnitanud, et on helistanud otse kohtunikule … ühtegi vestlust ei ole kohtutoimikusse esitatud! Samuti on ta korduvalt sòitnu Aivar Aigro autos … kohtumajast naeratus näol kuhugi ja jalutanud koos naljatledes Aivariga!! Ta on keeldunud mulle avaldamast infot ja valetanud emailides … Ta on vǒltsinud STAR programmi minu tütre kohta … see on lastekaitse programm, kuhu tuleb sisse kanda kòik kohtumised ja toimingud! 

Ilma selle naise “ekspertarvamuseta” ei oleks Amelie turvakodus. 

Mis on siin pildil valesti? 

Tema kinnitusel EI TOHI MINA OMA LAPSELE HELISTADA, kohtumääruses on kirjas teisiti!”

Täiendus 08.10.: Oleme saanud poole päevaga mitmeid vihjeid Ahti Kuuseväli suhtes, kus ta on laste teemal teinud emade jaoks ülekohtuseid otsuseid. Me kogume andmeid ja anonüümsuse garanteerin.

Erakorraline täiendus 08.10.: Kohtunik Kuuseväli oli teavitanud Lasteturvakeskust, et Kristiina saab oma tütrega suhelda alles siis kui laps on isale üle antud! Minule jätab selline käitumine türanni mulje ja kuidas saab kohtunik otsustada võõra lapse õigused?

Fonte.News koostööpartner FairTrial AI tegi analüüsi Kuuseväli käitumise kohta ja leidis, et kohunik Kuuseväli on rikkunud seaduseid. Loe põhjalikku analüüsi FairTrial AI lehelt. Analüüsi kokkuvõttev osa:

Eestis ja paljudes teistes riikides on kohtutel õigus langetada otsuseid lapse hooldusõiguse ja elukoha üle, sealhulgas eraldada laps vanemast ajutiselt, kui see on lapse parimates huvides. Siiski peab selline otsus olema põhjalikult põhjendatud ning vastama lapse heaolu ja õiguste kaitse standarditele. Ema täielik isoleerimine lapsega suhtlemisest on äärmuslik meede ning selle kasutamine võib rikkuda nii Eesti siseriiklikke seadusi kui ka rahvusvahelisi õigusi, eriti kui tegemist on korraliku elustiiliga vanemaga.

Eesti seadusandlus lapse hooldusõiguse kohta

Eesti perekonnaseaduse (§ 116–122) alusel peab lapse hooldusõigus lähtuma eeskätt lapse huvidest. Kohtunik võib otsustada lapse ajutise paigutamise turvakeskusesse või piirata vanema hooldusõigust, kui on põhjendatud oht lapse heaolule või turvalisusele. Sellise otsuse tegemisel peavad kohtud järgima järgmisi põhimõtteid:

1. Lapse huvid – otsus peab olema kooskõlas lapse parimate huvidega.
2. Kontakti hoidmine vanematega – lapsele tuleb võimaldada suhtlemine mõlema vanemaga, välja arvatud juhul, kui suhtlemine ei ole lapse huvides.
3. Proportsionaalsus – piirangud peavad olema proportsionaalsed ja ajutised, kui need on vajalikud lapse kaitseks.

Kui kohtu otsus viib täieliku suhtlemise keelamiseni emaga, kes on vastutustundlik vanem ja kellel ei ole mingeid ohte lapse heaolule, võib see olla kohtuliku omavoli juhtum ja emal on õigus vaidlustada selline otsus. Kohtu ülesanne on ka tagada, et kehtivaid hooldusõiguse kokkuleppeid järgitakse.

Võimalikud siseriiklikud õiguste rikkumised

Kui kohtunik otsustab lapse võtta emalt ära ja keelab täieliku suhtlemise ilma piisava põhjenduseta, võivad järgmised õigused olla rikutud:

1. Perekonnaelu puutumatus – Eesti põhiseaduse § 26 sätestab perekonnaelu kaitse. Kui kohtunik ei suuda piisavalt põhjendada ema ja lapse eraldamist, võib see rikkuda põhiseaduslikku õigust perekonnaelule.
2. Lapse ja vanema suhe – Eesti perekonnaseaduse kohaselt on mõlemal vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma lapse eest. Kui ema-lapse suhe katkestatakse ilma mõjuva põhjuseta, võib see olla seaduserikkumine.

Rahvusvahelised õigused

Kui kohtunik piirab ema õigust lapsega suhelda ja paigutab lapse isoleeritult turvakeskusesse, võivad järgnevad rahvusvahelised õigusnormid olla rikutud:

1. ÜRO lapse õiguste konventsioon:
   • Artikkel 9 – lapsel on õigus jääda mõlema vanema hoole alla, välja arvatud juhul, kui see ei ole lapse huvides. Kohtud peavad vältima vanemate ja laste asjatut eraldamist.
   • Artikkel 12 – lapsel on õigus oma arvamuse avaldamisele kohtus, kui tegemist on teda puudutava küsimusega.
2. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EIÕK):
   • Artikkel 8 – õigus perekonna- ja eraelu kaitsele. Vanema ja lapse eraldamine peab olema põhjendatud ja proportsionaalne ning see otsus peab olema kooskõlas lapse huvidega.
   • Artikkel 6 – õigus õiglasele kohtupidamisele. Kui ema õigusi on kohtumenetluses riivatud, võib ta pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse.
3. Lapse õiguste Euroopa konventsioon:
   • Artikkel 3 – lapsel on õigus pidevale hoolitsusele ja kontaktile oma vanematega, kui ei ole tõendeid selle kohta, et selline kontakt ei ole lapse huvides.

Kokkuvõte

Kohtunikul on teatud olukordades õigus piirata vanema suhtlust lapsega, kuid selleks peab olema piisav põhjendus, mis on lapse huvides. Kui ema on korralik ja vastutustundlik lapsevanem ning lapsele ei ole ohtu, võib selline äärmuslik meede rikkuda nii Eesti seadusi kui ka rahvusvahelisi õigusi, sealhulgas perekonnaelu ja lapse õiguste kaitset.

Sellises olukorras on emal õigus vaidlustada kohtu otsus kõrgemas kohtuastmes ja vajadusel pöörduda ka rahvusvaheliste institutsioonide poole, kui tema õigusi on rikutud.

Oluline täiendus 08.10.2024. Minuni jõudis avalik Facebook postitus tuntud Suure Meedia(Õhtuleht, ütleb Google otsing) ajakirjaniku Merle Luik FB seinalt. Saan tema avalikust postitusest aru, et Aivar Aigro advokaadid ähvardasid kui keegi peaks meedias seda teemat kajastama. See ähvardav suhtumine näitab nende advokaatide meelsust ja suhtumist tervikuna. Kui protsess on aus, siis pole vaja kedagi ähvardada, seega, tekib siinkohal küsimus, kas Aivar Aigro meeskonnal on pettusega tegu? Lugege seda ja saate ise järeldused teha:

“Mõtlesin kaua, kas teha seda postitust või ei. Aga süda ei anna kuidagi rahu, nii et siit ta tuleb. Pandagu mind või vangi, hahhaa.

Tõenäoliselt pole palju neid ühismeedia kasutajaid, kelleni poleks viimastel nädalatel-päevadel jõudnud üks kuulsate eksabikaasade jube kraaklus ja lapsejagamine. Levivad mitmed salvestused, mida on ka mulle korduvalt edasi saadetud koos küsimusega, et see kõik on kohutav, miks ometi meedia sellega ei tegele, miks sellest ei kirjutata?

Siin on väga lihtne selgitus, olgu see siinkohal ära toodud. Eesti ajakirjanduseetika koodeksi kohaselt vanemate vaidlusi laste hooldusküsimuste üle (reeglina) ei kajastata.

Ja tegelikult võiks siin ka jutt lõppeda, aga sellegipoolest on küsimusi, mis mind selle loo juures väga häirivad ja mida ma ajakirjanikuna, naise ja emana, aga ka lihtsalt kodanikuna tahaksin tõstatada. Seejuures ei võta ma poolt selles konkreetses peretülis, ma ei ole kummagi osapoolega isiklikult tuttav.

Nimelt potsatas eile ajakirjanike postkasti kiri ühe tülipoole advokaatidelt. Ja vot see tõmbas mu käima.

Esiteks oli selle toon üleolev ja ajakirjandusele põhimõtteliselt kohta kätte näitav: tuletati meile meelde, mida me võime teha ja mida me ei või teha. Ja et kõik ikka selge oleks, lõppes kiri sõnadega: /…./ on vajadusel valmis pöörduma nii enda kui lapse kaitseks Pressinõukogu- ja/või kohtu poole ja/või esitama kaebuse Andmekaitse Inspektsioonile.

Okei, saime aru, kes see ikka mingit kohtujama tahaks. Advokaadid võitsid. Ajakirjandus vaikib. Aga mina tahaks elada sellises riigis, kus ajakirjandus on endiselt neljas võim. Mitte raha või advokaadid. Ja sellises, kus toimuvad arutelud iga probleemi ümber. Ma viskan õhku mõned ettepanekud aruteludeks, äkki korjatakse üles.

Küsimus ja ettepanek Eesti Advokatuurile. Või õigupoolest on neid kolm – paar kitsamat ja üks laiem.

Esiteks – kuidas suhtuda kirja, milles advokaadid rõhutavad, et tegemist on kinniseks kuulutatud kohtumenetlusega ja ajakirjandus ei tohi selle toimumise ega selle sisu kohta andmeid avalda. Aga samas saadavad ise pressile laiali asjaolusid kirjeldava kirja?

Teiseks – meediale saadetud kirja lugedes saab ka vähema funktsionaalse lugemisoskusega inimene aru, et siin kaitstakse pigem ühe täiskasvanu mainet ja huve, laps ja tema õigused on siin ainult vahend. Kui eetiline see on?

Mõtlesin korra, et kataks pressile laiali saadetud kirjas nimed kinni ja avaldaks selle täies mahus – mis mind takistada saaks? Ega ometi mitte see, et keegi ähvardab või paneb enda poolt sadadele inimestele avaldatud infos punaselt “Off the rec” juurde? Aga las ta praegu siiski jääb.

Ja kolmandaks. Kas oleks variant, et võtate arutada ja tekitate mingi seisukoha, kas, millal ja kui eetiline on advokaatidel sekkuda ajakirjanduse töösse? Äkki on just nüüd jõudnud kätte see hetk, kus teha koostööd meedia esindajatega ja arutada veelkord läbi, kas ja mis aitaks praeguses kaebamisühiskonnas ajakirjandusel ikka oma tööd teha. See ei puuduta nüüd ainult konkreetset kaasust, aga probleem on tegelikult võtmas epideemiamõõtmeid.

Jah, ma tean, et see toimub nii kogu maailmas. Aga ausalt, mina tahaksin elada õiglusriigis, mitte juristiriigis. Sellises, kus ei võida see, kellel on parem advokaat.

Ettepanek sotsiaalsektorile, ja ma ei oskagi nüüd otseselt kellegi poole pöörduda. Aga kas poleks aeg üle vaadata punktid, mis puudutavad lapse eraldamist vanemast – kui ka seda tehakse kohtumäärusega?

Konkreetsest juhtumist levivad salvestused on äärmiselt härivad ja kõik see, mida sealt kuulda võib – appi karjuv vanem ja hüsteeriliselt karjuv laps – see ei tohiks mitte IIALGI käia ühegi nö päästeoperatsiooni juurde. See, mida te olete sel korral teinud, ei ole mitte ühesti servast last kaitsev ega lapse huvides. Mul jäi seda kuuldes reaalselt süda korralks seisma. Konkreetse eraldamise juures olnud ametnikud, nagu advokaatide kirjast selgus  –  mitmed lastekaitseametnikud, psühholoog, kohtutäitur ja politseinikud, kas te muidu magasite öösel pärast seda hästi?

Ja lõpuks ka meeldetuletus lapsi pooleks saagivatele vanematele. Igal lapsel on õigus mõlemale vanemale! Jätke enda lapsed vaimselt terveks.”

Lisan siia ka ekraanipildid tema jutust kollaazina:

Oluline täiendus 08.10.2024 kell 19.00. Aivar Aigro avalik pöördumine:

“Head sõbrad!

Minu ja minu endise abikaasa Kristiina suhted on olnud pikka aega pingelised. Need pinged on kahjuks jõudnud avalikkuse ette. Mul on sellest väga kahju, kuna see on kahjustanud nii meie lapsi, mind kui ka Kristiinat, kuid elus ei suuda inimene kõike juhtida, isegi kui väga tahab.

Veel enam kurvastab mind see, et meie ühised lapsed on palju kannatanud, kuna vanemad ei ole suutnud olulisi asju omavahel kokku leppida ning oleme pidanud selleks kasutama kohtute abi. Sisimas olen veendunud, et kuigi kohtu otsused ei pruugi olla kõigile osapooltele meeldivad, on nad usaldusväärsemad kui vanemate emotsionaalne arusaam sellest, mis on õiglane või õige. Sealjuures pean oluliseks märkida, et mitte ainult kõik kohtuastmed Eestis, vaid ka Portugali kohus on meie vaidlustes pidanud oluliseks meie tütre õigust suhelda mõlema vanemaga ja ei ole seejuures leidnud ühtegi asjaolu, mis annaks aluse piirata tütre õigust minuga koos olla.

Kolme lapse isana pean tähtsaks, et igal lapsel, sõltumata sellest, kas ta on poiss või tüdruk, on isa ja ema. Vanematel võivad olla omavahel ületamatud erimeelsused, kuid lapsele jäävad nad isaks ja emaks. Kuigi mul on võimatu heaks kiita Kristiina vahendid, millega ta on püüdnud vältida sõltumatute kohtute otsuste täitmist nii Eestis kui ka välismaal, saan ma aru, et Kristiina on minu laste ema ning jääb selleks. Kuid ka isal on õigused. Sealhulgas õigus oma lapsi näha, armastada ja jagada neile oma elutõdesid. Veelgi olulisem on see, et lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga, nagu kinnitab ka seadus. Kahjuks ei ole meie tütrel olnud enam kui poolteist aastat mitte mingisugust võimalust minuga suhelda. Täna on lastekaitsespetsialistid kohtumenetlustes leidnud, et meie tütar on minust võõrandatud ja seda on kinnitanud ka kohtu poolt meie lapsele määratud esindaja.

Meie tütar on väike ega suuda veel kõike iseseisvalt otsustada. Selleks on tal vanemad, kes teda selles toetavad ja tema heaolu eest seisavad. Vanemliku toetuse ja hoolduse hulka kuulub muuhulgas koolikohustuse täitmine, mis ei ole mitte üksnes normaalne elu osa, vaid on Eestis kuni põhikooli lõpuni ka kohustuslik. Kahjuks ei ole seni koos emaga elanud tütar sel sügisel Eestis koolis käinud. Ka siinkohal olen soovinud Kristiinaga kokku leppida, kuid see pole osutunud võimalikuks.

Loodan hinges, et Kristiina mõistab: kui me omavahel kokkuleppeid sõlmida ei suuda, peame usaldama otsustamise neile, kellel on selleks seadustest tulenevad kohustused – nagu kohus ja lastekaitse. Ma ei ole kunagi soovinud oma lastele avalikku vaidlust, mille eesmärk ei ole see, mis ta paistab – mitte lapse heaolu, vaid hoopis midagi muud.

Õigupoolest ei ole ma kuidagi tahtnud kommenteerida oma eraelu ega pidanud vajalikuks avalikkuse ees ümber lükata isegi mitte kõige häirivamaid süüdistusi minu suhtes, millest mitte ükski ei ole kohtus kinnitust leidnud.

Kõige rohkem teeb mulle haiget see, et Kristiina süüdistab mind avalikkusse ees vägivallas. Ma ei ole mitte kunagi olnud tema vastu vägivaldne. Selle sündmuse juures, mille kohta Kristiina sotsiaalmeedias postitusi ja monteeritud videoid levitab, viibisid mitmed lastekaitseametnikud, psühholoog, kohtutäitur ja politseinikud, kes kõik saavad kinnitada, et väited vägivalla kohta ei vasta tõele. Kogu sündmuste käigu protokollis kohtutäitur ja protokoll on esitatud vaidlust lahendavale kohtule.

Minu senise vaikimise põhjuseks on minu lapsed ja soov neid kaitsta. Neile jääme meie Kristiinaga isaks ja emaks ka siis, kui meie omavahelised suhted on väga sassis või neid ei olekski. Loodan, et Kristiina mõistab seda samuti, ja kui mitte kohe, siis mõne aja pärast. Kõik suhted algavad ilusaga, algavad armastusega. Kui nad lõppevad, siis ei tähenda see, et armastust pole kunagi olnudki. Kuid mõned sassis lõngakerad on lihtsalt sellised, mida ei olegi võimalik lahti harutada. Vähemalt kiiresti mitte, kui üldse. Kristiinale soovin head. Loodan, et ta vastab samaga.“

Kirjast jääb õhku küsimus, et kui ta hoolib lapsest, siis miks laps on “vangis” turvakeskuses ja ta ei luba emal läheneda või kasvõi telefoni teel suhelda?

TÄIENDUS 10.10.2024, kell 7.50 hommik – see lõik ja video: “Margrit Pitkve ja Ahti Kuuseväli arvavad et Aivar Aigro pole vägivaldne, vaid on hooliv, last armastav, jõudu ja vägivalda mitte kasutav, et oskab kriisiolukorras rahu säilitada ja rahu hoida. Kas see on ikka nii, kui vaadata seda videot? Videos lapse isa Aivar Aigro kisub jõuga last ema, Kristiina Heinmets käest. Ma olen elus näinud narkosõltlasi ja mulle jääb mulje, et kui vaadata Aivar Aigro näkku ja silmi, siis seal ei tundu kõik korras olevat….” Täna on seitsmes päev, kus laps on “vangistuses” ja kurioosne on see, et lapsele on määratud riigi poolt advokaat, kes pole isegi last “kleinti” vaatama läinud? Toimetusel on advokaadi nimi teada ja avaldame siis kui on põhjust.

Video:

TÄIENDUS 10.10.2024 kell 08.10 hommik: Kristiina Heinmets avalik kiri:

“Tere Aivar ja kallid lähedased!

Viimased seitse päeva on olnud iga lapsevanema õudusunenägu, mis sai alguse olukorrast, mida ma olen juba avalikkusega jaganud. Selle tagajärjel eraldati mind peagi 9-aastaseks saavast tütrest Ameliest, kes on minuga koos elanud oma sünnist alates.

Amelie oli 3. oktoobril Tallinna Laste Turvakeskuses juhtunust šokis ning mul ei ole olnud võimalik oma last toetada ega lohutada, mulle ei anta lapse kohta mitte mingisugust informatsiooni.

Püüdsin last isale üle anda juba 30. eptembrist peale, milleks olin veennud teda nii eelnevalt kui ka kohapeal koos kahe lastekaitse ametnikuga tund aega, et ta isa juurde läheks ja temaga suhtleks. Laps nuttis ja keeldus juba siis. Proovisime ka 1. oktoobril, aga olukord kordus. Viimane, 3. oktoobri situatsoon eskaleerus ning on toonud meid olukorda, kus meie laps on isa nõusolekul (seda kinnitavad kohtudokumendid) kinnises asutuses ja kogu maailmast isoleeritud. Minu laps on vangistatud sellepärast, et ta ei soovi suhelda oma isaga.

Siinkohal olgu kohe öeldud, et ma pole keelanud lapsel suhelda isaga, video kohtumisest salvestas minu advokaat ja see pole kokku monteeritud ning on ka selgelt näha, kuidas lapse isa tiris jõuga minu külge klammerdunud ja hirmunud last.

Hea Aivar – sinu viimane avalik postitus on jätnud minust mulje nagu oleksin hoolimatu ja kohusetundetu ema. Tahan siinkohal öelda, et nii nagu olin truu abikaasa, olin ma ka täielikult pühendunud ema meie kolmele imelisele lapsele. Olen seisnud ja austanud meie laste soove ning neid kasvatanud iseseisvateks indiviidideks, kellel on alati õigus ise otsustada ja omada isiklikku arvamust. Ma armastan kõiki oma lapsi, sa tead seda, aga Ameliel ja minul on eriline kiindumussuhe tema sünnist saati ja sellest, Aivar, oled sa samuti teadlik.

See side tugevnes ka meie ühisel kokkuleppel, et pärast lahkuminekut jäi ta minuga elama. Poisid jäid sinuga. Ka mina olen soovinud oma poegadega rohkem suhelda, aga sa oled seda osaliselt takistanud ning ka mul on selle kohta etteheiteid, et oled nad minust teadlikult võõrandanud ja minu vastu vääritult kasvatanud. Aga vaatamata kõigele ei suudaks ma enda tunnete ja soovide pärast vangistada meie lapsi vastu nende tahtmist ei võõraste ega enda juurde.

Mul on kahju, et aasta tagasi tehtud notariaalsed kokkulepped paraku enam ühepoolselt ei kehti. Esitad pidevalt juurde uusi hagisid ning algatad erinevaid kriminaalmenetlusi. Ehk oleks aeg leppida, et me ei ole enam koos ning sinu appihüüe kohtu kaudu minuga suhtlemist hoida on meie eelkõige meie lapsi kahjustav olukord. Mõistagi kaasneb sellega ka avalikkuse huvi, mis mõjub meie tesimelistele poegadele laastavalt. Ma siiralt palun, et sa lõpetaksid minu suhtes kõik nõuded, et säästa meie lapsi ja meie kõrges eas vanemaid, kelle jaoks on praegune olukord sama laastav kui Amelie jaoks.

Kurnamissõda on üks viis viia teine osapool sellisesse kohta, kus ta annab lõpuks alla, sest üks inimene ei jõua sõdida kümnete advokaatide vastu ei ajaliselt, energeetiliselt ega ka finantsiliselt. Ja mis on selle kõige eesmärk? Jätta lapsed ilma emata?

Meie tütar on turvakodus, vastavalt kohtu poolt korraldatud ajutisele määrusele ja sinu otsusel on ta isoleeritud täielikult kõikidest olulistest inimestest – oma sõpradest, vanavanematest, ristiemast ja peretuttavatest. Nii nagu meie kõik valutame südant Amelie pärast, valutab Amelie süda ka meie pärast.

Jätad avalikkusele mulje nagu oleksin jätnud meie lapse kooli panemata. Amelie käis koolis Lissabonis, kus ta õppis aastaga ära kaks võõrkeelt ja 1. klassi tunnistusel olid ainult A+ hinded. Tunnistusega oled sa ka ise tutvunud ja selle üle uhkust tundnud. Amelie armastab keeli ja tema soov on saada näitlejannaks. Tal on erakordselt hea lauluhääl ja ta armastab üle kõige käia koos oma pinginaabriga draamaringis. Naasesime Eestisse juunis ja Amelie oli koduõppel kuni 3. oktoobrini, mil tema elu pea peale keerati. Ka koduõppel olles hindas õpetaja teda kõikides ainetes A+ peale.

Tean, et Amelie soov oleks Lissabonis jätkata, aga näib, et isana on sul tema tulevikust teine nägemus.

Viimase 6 aasta jooksul olen korduvalt otsinud lahendusi ja teinud ettepanekuid, kuid ei sina ega su esindajad ole kunagi nendega leppinud. Olin valmis ka Eestisse kolima ning töötama Portugali ettevõtte jaoks osakoormusega, et teha sinuga koostööd laste kasvatamisel ja nende haridusteel. Sellega ei leppinud sa samuti ega arvestanud ka Amelie soovi kooli osas – minna Tallinna Euroopa Kooli, mille õppekava on Portugali koolile sarnane. Amelie akadeemiline tase oli nii kõrge, et ta arvati kooli 3. klassi. Ta palus, et meie vanematena leiaksime kokkuleppe, kuid seda ei tulnud. Kohus tegi hoopis otsuse, mis on viinud meie tütre täielikku isolatsiooni turvakodus, kus ta on ära lõigatud oma tugivõrgustikust.

Palun astu vähemalt samm tagasi selles, et meie tütre haridus ei saaks kannatada, sest viimase nädala sündmuste tagajärgedega tuleb tegeleda ilmselt pikalt.

Olen alati soosinud sinu suhtlust meie kõikide lastega ning selle kinnituseks on olukord, kus poisid elavad täna koos sinuga. Ma mõistan, et sa igatsed Amelied, kuid ta väljakujunenud isiksus ja tema soove tuleb austada. Me ootasime sind külla Lissaboni ning hoidsin sind kursis Amelie tegevustega. Rohkem kui 23 korda tegin sulle ettepaneku, et tulla Lissaboni ja olid oodatud ka Amelie sünnipäevale, kuid sa ei tulnud. Sa ei lubanud meie poegadel samuti tulla Lissaboni. Mina käisin selle perioodi jooksul korduvalt Eestis. Ma mõistan, et sinu jaoks on keeruline leppida olukorraga, et me ei ole abikaasadena enam koos ja mul on õigused otsustada, kus ma soovin elada ja kellega oma elu jagada. Kokkulepe, et Amelie elab koos minuga kehtib siiani ja mul on tõesti kurb tõdeda, et sa oma käitumisega võõrandasid ennast ja meie poegi ise oma tütrest ning tänast olukorda ei suuda enam keegi tagasi pöörata. Minul on poegadega hea suhe, sest mina emana täitsin oma kohust suhelda vahetult oma poegadega ja reisin kahe riigi vahet. Laste nimel tuleb teha kompromisse ja tänases globaalses maailmas on eririikides elamine normaalne nähtus. Sa peaksid olema õnnelik, et Amelie saab erakordselt hea hariduse, on kolmekeelne väike isiksus ja tema silmaring on kordades suurem kui teistel oma vanustel lastel.

Palun, et sa austaksid meie 9-aastase tütre soove elada koos emaga ja lubaksid tal naaseda koju oma ema juurde. Ma palun, et sa annaksid isana meie tütrele tagasi turvatunde ja harjumuspärase elukorralduse, mis on tänaseks jõuliselt katki rebitud ja näitaksid üles armastust oma lapse vastu.

Sinu nõudmisel loobusin laste nimel oma isiklikust eraelust ehk võimalusest omada romantilisi suhteid, et meie lastele jääks alles kodu. Olin valmis ohverdama lahutades kõik, soovisin ainult kodu ja võimalust olla ema meie lastele ilma kohtuvaidlusteta.

ÜRO lapse õiguste kaitse deklaratsioon on rahvusvaheline leping, mille eesmärk on kaitsta laste õigusi ja heaolu üle kogu maailma. See näeb ette, et lapsel on õigus oma arvamusele, sõnavabadusele, eraelu puutumatusele ja vabale liikumisele. Justnagu Eesti Põhiseadus.

Ükski nendest õigustest ei laiene täna meie tütrele Ameliele.

Alexandra Amelie Aigro ei ole õigustatud omama oma arvamust, tal pole sõnavabadust, tal pole eraelu puutumatust, vaba liikumise õigust, tal pole põhiõigusi ega -vabadusi.

Alexandra Amelie Aigro on maailmast isoleeritud ilma kohtuotsuseta oma isa soovil, kohtutäituri ja lastekaitsjate kaasabil. Tervikuna on selline olukord ennekuulmatu ja lubamatu ning lapse põhiõiguste ja -vabaduste põhjendamatu riive peab viivitamatult lõppema.

Samuti ei ole keegi küsinud minult tema meditsiiniliste eripärade kohta, mis teeb murelikuks absoluutselt iga ema, eriti arvestades asjaolu, et talle manustatakse rahusteid.

Tallinna lastekaitse ja Tallinna Laste Turvakeskuse poolt kasutatavad meetmed ei ole kohased ega lubatavad. Alexandra Amelie füüsiline ja vaimne tervis on ohus ning vajalik on viivitamatu sekkumine. Palun kõigi mõistmist ja abi, ka lastel on õigused, mida me täiskasvanutena peame austama ja järgima.

Kõikidele, kes loevad… Tean, et kirjutasin juba niigi pikalt. Ma ei tea, mida teha, mul pole enam midagi kaotada.

Olen ema kolmele lapsele, tänaseks pole mul justkui enam ühtegi last.

Palun mõelge, et see, mis juhtus minu ja minu lastega võib juhtuda igaühega ja seda on juba juhtunud sadade teistega, kes on mulle kirjutanud.

Kuidas me saame Eesti vabariigis sellist asja lubada?

Kristiina Heinmets”

TÄIENDATUD 10.10.2024 kell 14.20: Aivar Aigro vastus, mis on tema esindaja avalik kiri:

“Tere!

Kuna Kristiina otsustas avalikustada monteeritud video lapse üleandmisest, siis ainult seetõttu pean vajalikuks jagada minu advokaatide vastust meediale, mis on alljärgnev:

Tere!

Pöördume Teie poole Aivar Aigro esindajatena.

Käesolev teade sisaldab asjaolusid alaealise lapse kohta ning puudutab täitetoimingut, mis viidi läbi kinniseks kuulutatud kohtumenetluses tehtud kohtulahendi täitmiseks.

Meieni on jõudnud info, et Kristiina Heinmets on teile saatnud video, mille kohta ta selgitab, et selles on näha, kuidas Aivar Aigro teda ja last ründab.

Avaldame, et:

1.    Aivar Aigro ei rünnanud Kristiina Heinmetsa ega last. Mis tahes vägivalda ta nende suhtes ei ole kasutanud;

2.    video on salvestatud 3.10.2024 läbi viidud täitetoimingu käigus;

3.    tegemis oli täitetoiminguga, kus kohtutäitur täitis Harju Maakohtu 26.09.2024 kohtumäärust, millega kohus peatas ema käitumise ja tegevuse tõttu esialgse õiguskaitse korras Kristiina Heinmetsa hooldusõiguse poolte ühise alaealise tütre suhtes ning kohustas Kristiina Heinmetsa andma lapse üle isale (Aivar Aigrole). Kohtumääruse kohaselt „on Aivar Aigrol õigus nõuda lapse väljaandmist igaühelt, kes last vastu Aivar Aigro tahtmist õigusvastaselt enda juures hoiab, sealhulgas ka lapse emalt.“;

4.    kahel eelmisel korral oli kohtumäärus jäänud täitmata emast tulenevatel põhjustel; tegemist oli kolmanda „katsega“;

5.    teile esitatud video on monteeritud, see tähendab, et tervikust on välja lõigatud vaid 25 sekundi pikkune lõik;

6.    kohtutäitur salvestas täitetoimingu kogu pikkuses. Täitetoiming kestis 40:36;

7.    kohtutäituri salvestisest nähtub, et:

(a)      kohtutäitur, psühholoog ja laste heaoluspetsialist olid Krstiina Heinmetsale eelnevalt pikalt selgitanud kohustust anda laps üle tema isale;

(b)      Kristiina Heinmets esitab erinevaid põhjendusi, miks ta seda teha ei saa;

(c)       lõpuks laseb Kristiina Heinmets lapse käest lahti;

(d)      Aivar Aigro võtab lapse sülle;

(e)      Kristiina Heinmets tormab lapse ja isa juurde ning hakkab last jõuga isa sülest ära rebima;

(f)       Kristiina Heinmets kukub koos lapsega ja samuti kukub Aivar Aigro;

(g)       [siit algab teile esitatud video] Aivar Aigro proovib last enda sülle tagasi võtta, aga loobub sellest, sest laps on paanikas;

(h)      Kristiina Heinmets hakkab karjuma: „ta tuli mulle kallale, ta tuli mulle kallale“ [sellega lõppeb teile esitatud video];

(i)        Kristiina Heinmets jätkab karjumist, kohtutäitur selgitab talle, et keegi ei ole temale kallale läinud ja palub lõpetada dramatiseerimise;

(j)       kõike eelnevat saavad kinnitada toimingu juures viibinud politseiametnikud, kohtutäitur jt isikud;

8.    kohtutäitur on kogu toimingu protokollinud ja esitanud protokolli kohtule. Protokollis on märgitud, et „Kristiina Heinmets ei täitnud kohtumäärust lapse üleandmise osas kolmandat korda ning eiras kohtutäituri korraldust lapse ettevalmistamise osas ega toetanud ka üleandmise hetkel selgitustega lapsele üleandmise vajadusest Aivar Aigrole. Lapse üleandmist Kristiina Heinmetsa kaasabil Aivar Aigrole ei toimunud.“

Psühholoogi ja laste heaoluspetsialistide soovitusel viibib laps hetkel laste turvakodus, et spetsialistid saaksid hinnata tema vaimset seisundit pärast lapseröövi ja pikka aega Eestist eemalolekut ning saaksid teda vajadusel aidata.

Aivar Aigrol ja Kristiina Heinmetsalt on kolm ühist last – 18 ja 15 aastane poeg ning 8 aastane tütar. Vanemate vaidlus mõjub neile kõigile väga raskelt ja palume teil arvestada nende kolme lapse huvidega ja mitte avaldada Krstiina Heinmetsa poolt teile esitatud videot. Seda videot näeksid laste klassikaaslased ja sõbrad ja see jääks neid saatma kogu eluks.

Kahjuks on Kristiina Heinmets asunud vaidlust kajastama avalikkuse ees ja levitab häirivaid süüdistusi, mis ei vasta tõele. Vähim, mida meedia selles olukorras teha saab, on mitte aidata kaasa laste huvide süvenevale kahjustamisele.

Head soovides

Erki Vabamets, vandeadvokaat

Maarja Pild-Freiberg, vandeadvokaat”

“Minul kui nelja lapse isal ja kahe lapse vanaisal, lisaks on mul rahvusvahelise koolitajana kokkupuuted lastega olnud enam kui 60 riigis, on küsimus nii advokaatidele ja Aivar Aigrole, et kui te tahate väga lapsele head, siis nii nagu te seda läbi vangistuse ja võõraste “spetsialistide” töötlemisel teete, ei ole seotud inimlikkuse, hoolivuse, harmoonia ja armastusega lapse vastu. Lapse kõige turvalisem koht on ema juures, isegi kui isa oleks parem(mida siin juhtumis minul oleva info põhjal pole) kui ema, sest emaga on lapsel energeetiline side, sest ema kõhus on ta loodud ja see on lapse elu algallikas. Inimene on terve algallikaga ühenduses olles. Kui seda videot vaadata, siis sellest Aivar Aigro jõuga lapse ärakiskumisest piisab, et teha järeldused Aivar Aigro vaimu tervisest ja hinge kuuluvusest. Ükskõik millist kiidulaulu Aivar enda kohta ka ei laulaks, pole see minu jaoks tõsiselt võetav. On ütlus, et kui teed korra, siis teed seda koguaeg. Ema intstinkt on alati last kaitsta ja kui isegi Kristiina võttis lapse enda sülle “jõuga”, pole see mingi vabandus ja õigustus, et isa võib mehe jõuga(naise jõust korduvalt suurem) last tagasi kiskuda. Loomulikult üldsus ei tea kogu tõde ja ei saagi teada, sest tõde pole olemas. Energeetiliselt Parim lahendus lapsele on see, et anda kohe ta ema juurde. Aivari nõusolek sellele päästab ta enda ja lapse Karmast ja annab märku, et temas on isa hoolivust, et esikohal on lapse heaolu, mitte Aivari võimujanu näidata, et “ma saan mis tahan, kasvõi üle laipade”. Aivar ja advokaadid – muutke meelt, olge eeskujuks. ” – Veiko Huuse

Veiko Huuse säuts telegram kanalist: “Inimrass loodi selliselt, et kõik inimesed on harmoonias iseenda, teiste inimestega, loodusega – harmoonias kõigega. See tähendab, et me kõik oleme ühe pere lapsed, õed ja vennad, isad ja emad, vanaemad ja vanaisad. Me oleme isad ja emad kõigile lastele. Kui me näitame seda harmoonilist suhtumist teineteisele, see kasvab, kui me näitame selles suures peres “kuidas teha ei tohiks”, see õpetab teisi. Me kõik õpime ja areneme koguaeg ja sellel pole piire – saab minna ainult paremaks. Ole iga päev parem versioon eilsest sinust endast. Kristiina Heinmetsa lapse lugu on üks tuhandetest Eesti lugudest aga see lugu on üks miljonitest lugudest kogu maailmas. See laste vägivald lõppeb siis kui inimesed julgevad sellest rääkida ja tuua välja eksinud hingede nimed, et ka neid aidata kui see on võimalik. See eksinud hing – ametnik, kohtunik, isa, ema, advokaat,  – ei hakka paranema, kui ta saab olla “turvaliselt” peidus – temast ei räägita. See on nagu haigus – kui diagnoosi ja põhjust ei tea, pole võimalik ravida. Palun olge julged, tulge kapist välja, vabanege hirmudest, et äkki “ametnik ja kohtunik maksavad kätte”. Jagage oma lugu minuga Fonte.News kaudu ja jagage neid kahte, Ahti Kuuseväljaga, Kristiina lapsega seotud, lugusid nii palju kui võimalik, et saaksime suunata “ravi” õigesse kohta.”

Täiendus 11.10.2024. Lugeja kiri toimetusele(autor on toimetajale teada):

„Täiesti juhuslikult sattusin ka mina kuulma ja nägema riigi seadustatud tegevust ühe alaealise lapse kallal. Selle vähese põhjal, mida olen näinud, kuulnud ja lugenud, ütlen: LÕPETAGE SILMAKIRJATSEMINE. Advokaadid, kohtunikud, lastekaitsjad, politsei – kogu see kamp on ju kirjeldamatult silmakirjalik, südametu, ebainimlik, autu. Eneseimetleja, kes mängib laste huvide eest seivat lastekaitsjat, äraostetud ja zombistunud advokaadid, selge mõtlemisvõimeta politseinikud, hullustunud isa, ülbe ja kallutatud kohtunik….Mis teil kõigil viga on? Tundub, nagu oleks see kamp inimeste sekka sihilikult puistatud zombid, et süsteemselt hävitada ja kahjustada tulevasi põlvkondi ja normaalset kasvatust ning suhteid lapse ja normaalsete vanemate vahel. 

On ennekuulmatu, et keegi peale ema julgeb otsustada tema lapse käekäigu üle. Mis alusel? Me laseme lapsepilastajatel ja vägivalla kasutajatel õitseda, tehes nendele laste hävitamise igatpidi lihtsamaks ja soodsamaks. Kuid normaalsele vanemale tungib peale kogu riigi sõjamasin eesotsas ebakompetentsete lastetute eneseimetlejatega, keda meie silmakirjalikkus nimetab  “spetsialistideks”.

Ma tean, millest ma räägin, kuna süsteemne perede hävitamine on kestnud juba vähemalt mitukümmend aastat. Elasin peaaegu taolise situatsiooni üle ühe omaenda lapsega, keda samamoodi terroriseeris vaimselt haige isa. Koos “lastekaitsjate”, kohtuniku, “psühholoogide” ja muude muidusööjatega. Just sel ajal veendusin lõplikult selles, et riik vaid irvitab korralikkude vanemate üle. 

Toon välja järgmised punktid A.A. esindaja avalikust kirjast, mis näitavad selgelt mõtlemisvõime ja häbitunde täielikku puudumist:

7.f  “    Kristiina Heinmets kukub koos lapsega ja samuti kukub Aivar Aigro;”

Videosalvestisest on näha, et A.A ei kukkunud ega kuku. Ema lapsega lamab tõepoolest kaitseasendis põrandal. Kuid A.A seisab jõupositsioonil nende kohal ning kisub last ema sülest jõuga ära. 

7.g ” Aivar Aigro proovib last enda sülle tagasi võtta, aga loobub sellest, sest laps on paanikas;”

A.A. ei proovi last “sülle võtta”. Ta proovib lapse jäsemeid küljest rebida, peamine, et saada lapse enda haardesse. Ja ei loobu ta mitte sellepärast, et laps on paanikas. Ta loobub tõmmeldes ja kaheldes, kuna kõrvu jõuab hoiatus: “Füüsilist sundi ei tohi kasutada!”

“Psühholoogi ja laste heaoluspetsialistide soovitusel viibib laps hetkel laste turvakodus, et spetsialistid saaksid hinnata tema vaimset seisundit pärast lapseröövi ja pikka aega Eestist eemalolekut ning saaksid teda vajadusel aidata.”

“Spetsialistid” hindavad lapse vaimset seisundit? Sellised nagu eneseimetlejast “lastekaitsja”?Needsamad “spetsialistid” on lapse algul viinud sellisesse seisundisse ja nüüd hakkavad tema seisundit hindama? Et saaks öelda: jah, näe, lapse vaimne seisund on häiritud. Aga seda ei teinud meie. Seda tegi ema…?

Mida tähendab “lapserööv”? Kes selle organiseeris? Kuidas? Kas avaliku kirja väljamõtlejal on ka aimu, mida ta kirjutab??

Mida tähendab vihje” pärast pikka eestist eemalolekut”? Kas eestist eemalolek mõjub lapse vaimsele seisundile nii halvasti, et pärast seda peab lapse turvakodusse paigutama ning ta vaimselt häirituks tunnistama? Eestist eemalolek mõjus nii? Aga see, et isa last seaduse toetusel kiskus jäsemeid küljest rebides ema käest ära, see pole muidugi mingi põhjus? 

“Vajadusel aidata”? Kas lapse aitamise vajadus ei olnud juba siis selge, kui laps paanikas karjus ja emast lahti ei lasknud? Oli  selgelt näha, et laps kardab isa ja ei taha temaga minna, sealjuures väljendas laps oma soovi väga selgelt ja häälekalt. 

Videolõik kinnitab ka, et mingit ema poolt lapse sülle võtmist või “ära rebimist” ei toimunud. Vastupidi, on näha, et ema kaitseb ainukesena lapse huve, sest hoopiski laps on see, kes hoiab emast kramplikult kinni ja karjub paaniliselt isale: “Mine ära!!”

Nii vana laps peab otsustama ise, kellega vanematest ta soovib olla. See on lapse õigus ja see on püha. Seda otsust ei tohi kahtluse alla panna ükski kohtunik, lastekaitsja, advokaat ega ka lapse vanem ega ükski seadus. See on lapse elementaarsete õiguste kõige jämedam rikkumine. See on silmakirjalik mäng, et teeselda tööd ja mängida palga väljateenimist, et hävitada süstemaatiliselt moraali ja peresüsteemi. 

Viimastel aastatel olen päris mitmel korral olnud samasuguste situatsioonide tunnistajaks ning ma lihtsalt ei suutnud uskuda, et jälle! jälle! midagi taolist toimub. Selliste sündmuste esinemissagedus näitabki, et tegemist on süsteemse sihiliku hävitamisega, kusjuures lastega töötavad “spetsialistid” valitakse sihilikult selliste parameetritega, et nad ei suudakski õigeid otsuseid vastu võrra.“ 

Eile, 10.10. kell 18.00 toimus ka Kristiina Heinmetsa üleskutsel kohtumine Tallinna Lasteturvakeskuse juures. Selle sama maja ees, kus hoitakse vangistuses Kristiina last ja laps kannatab ametnike (lastekaitse ja kohtunik) ebakompetentse ja moraalitu käitumise pärast. Eile õhtul laekus ka toimetusele info, et Eesti Vabariigi Õiguskantsler on sellesse sündmusesse sekkunud ja loodame, et laps vabaneb ja saab ema juurde. Pildid eilsest sündmusest:

TÄIENDUS 11.10.2024 – Tuntud “nõid-tarokaartidega ennustaja” M. Kerro postitus tema Facebook seinal: Link https://www.facebook.com/share/p/1B8Lj9Fqpd/

“Kristiina Heinmetsa lugu meenutab mulle minu minevikku. Kui minu eksmees tungis noaga mulle koju, siis politseist öeldi, et aga ta ju ei öelnud, et ta tapab teid ära. Ja politsei enda sõnad selle peale, et laps oli kodus: laps sul nii väike ta ei oska tunda hirmu, seega ei lähe arvesse. Ma isegi lindistasin kogu selle nalja mida see politeinik-uurija mulle väita üritas ja saatsin selle edasi Tallinna politseile mille peale minuga tegelenud politsei eemaldati uurimisest. Vähe sellest läks üks tore politsei onu oma naisele rääkima sellest, mida olevat politsei majast kuulnud. Ei teadnud too, et naise sõbranna oli minu enda tuttav. Oma juhtumi põhjal võin väita, et ei oska ei lastekaitse ega politsei lahendada lähisuhte vägivalda. Väga raske on suhtest lahkuda, kui teine pool ei suuda leppida, et suhe läbi. Minu puhul tuldi sisse lausa uksest ja isegi aknast. Paljud naised kahjuks jäävadki abita kuna lihtsam on laste nimel alla anda ja proovida olla kodus “mõistvam” ja “kannatlikum”. Piisava vaimse ja füüsilise vägivalla puhul hakkab ohver ise uskuma, et on ise kõiges veel süüdi. Ärge süüdistsge ohvreid vaid aidake leida lahendust! Isegi kui seda on vaja teha kümme korda või rohkem. Maha tehtud, vaimselt väsinud emad on väga mõjutatavad ja manipuleerijad oskavad väga hästi oma nutulaulu laulda oma imepärasest muutumisest. Tihti jääb seda laulu uskuma ka politsei ja ohvri enda pere. Minul hakkas asi liikuma alles siis, kui keegi teine sai linnas peksa. Ilmselt siis hakati uskuma! Ma pole sellest rääkinud ja ilmselt enam seda ka ei tee aga vaadata videot kus politsei seisab koos lastekaitsega ja vaatab pealt kuidas laps karjub, et isa läheks ära on kohutav! Eemaldada tuleks sellised “kaitsjad”, kes maksumaksja raha eest seda kõike pealt vaatavad! Miks ei arvesta Kristiina loos “kaitsjad” lapse soovidega? Sundida last vastu tahtmist endaga aega veetma? Oi kui mannetu …Ps! See pole musta pesu pesemine, vaid sellised lood tulebki tuua avalikkuse ette! Asjad ei muutu enne, kui me lõpetame probleemide vaiba alla pühkimise. Eestlaslik arvamus on alati, et kannata ära ja näita, et elad naabrist paremini. EI! Kui ikka tehakse liiga, siis tuleb hakata asjadest rääkima. Kahju, et ma noorena olin nii mõjutatav, et ei teinud suud varem lahti. Kristiina, mina soovin sulle edu ja jaksu, emalõvina tulebki kaitsta oma last ja paluda abi avalikustades oma loo, sest muu ei toiminud!” – M. Kerro

Elu moraal on: “Tee teistele ainult seda, mida sa tahad, et sinule tehakse.” – Veiko Huuse

Mis on KARMA

Loe Ahti Kuuseväli kohta lisaks:

https://fonte.news/uuriv-ajakirjandus/ev-oiglus-ahti-kuusevali-moodi-annab-800-eur-riigiloivu-vabastust-ja-6-kuud-hiljem-nouab-5000-eur-tagatist

https://fonte.news/uuriv-ajakirjandus/avalikud-teenistujad-neve-uudelt-ahti-kuusevali-ei-kaitse-eesti-kodanikke-pohiseaduse-jargi-otsused-on-vastuolus-euroopa-inimoiguste-kohtu-praktikaga

https://fonte.news/arvamus/eesti-kohtususteem-vajab-kohest-reformi

TÄIENDUS 26.10.2024:

Kristiina Heinmets kohtus lõpuks füüsiliselt oma tütre Amelie’ga Pirita LOV ruumides. Tema kohtumine toimus ametnike valvsa jälgimise all ja kestis täpselt 1 tund. Minule jääb mulje, et need ametnikud on lastetud lastevihkajad ja neil pole mingit arusaamist ema ja lapse energeetiliselt seosest. Kristiina Heinmets on olnud ja on Ema oma lastele selle ülimas võrdluses. Ametnike käitumine tõestab konkreetselt, et isikutunnistusega inimene siin riigis on riigi omand. Ootan vastuväiteid ja tõendeid, et see nii pole. Kohtunik Ahti Kuuseväli on kas ise lastetu, laste vihkaja, emade vihkaja, mittebinaarne või ta ei tea pereväärtustest ja ema peamisest rollist laste elus mitte midagi? Ka kohtusüsteemis tuleks jälgida, et lastega seotud kohtuprotsesse viib läbi kohtunik ja ametnik, kellel on ka endal lapsed. Igaljuhul, see juhtum ja mitmed teised Eesti lastega toimunud juhtumid on tõestus, et Kohtrusüsteem vajab kohest reformi ja lastekaitsesüsteem vajab kohest reformi. Et neid reforme ellu viia, tuleks alustada Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmisest, sinna lisada ametnike ja kohtunike vastutus. Huvitav, kui Aivar Aigrol veretest teha, mida sealt küll leiaks, et ta nii käitub lapse ja lapse emaga?

Erinevalt Sulev Vedlerist, on Delfi Meedias haruldus näha palju lubavat pealkirja ja minule tundub esmapilgul mõistlik jutt olema. Kuid minu palvele autorile, et ma avaldaks täismahus artikli ka Fonte.News kanalis, autor keeldus. Maksumüüri taha ma ei vaata ja minu arust sellised teemad võiksid olla vabalt loetavad, sest see on Eesti ühiskonnas kriisis: https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/120331594/elin-jarvsaar-mitte-uheltki-armastavalt-ja-hoolivalt-emalt-maailmas-ei-tohiks-ara-votta-tema-lapsi

Kristiina Heinmets lugu on nii pöörane ja see sisaldab nii palju ametnike ja kohtuniku seadusevastaseid tegevusi minu arusaamist mööda, et ma hoian lugejat edaspidi kursis, kas ja kuidas laps saab ema juurde tagasi.

TÄIENDUS 09.11.2024. Tallinna Ülikooli õppejõud Viktor Turkin kommenteeris nii:

“Kui see avaldus(toim märkus: peetakse silmas et vägivaldne isa saab lapsele ainuhooldusõiguse) esitatud kujul rahuldatakse, siis on tegu ühe ülierandliku sammuga meie kohtupraktikas. Pärast 2010a perekonnaseaduse (mis tõi esmakordselt Eesti seadusandlusse hooldusõiguse mõiste – varem seda ei tuntud) oli tervikliku ainuhooldusõiguse saamine mõnevõrra lihtsam. Seda kuni Riigikohtu seisukohani tsiviilasjas 3-2-1-159-15, kus kohus asus seisukohale, et “vanemate ühist hooldusõigust lõpetades tuleb piirata teise vanema õigusi üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vältimatult vajalik, ning säilitada võimalikult suures ulatuses mõlema vanema ühine hooldusõigus”.  See lahend muutis tervikliku ainuhooldusõiguse saamise suurel määral erandlikuks toiminguks, st. et ka kõrgema kohtu arvates on eelduslikult ja igal juhul lapse huvides vanemate ühine hooldusõigus ning ühise hooldusõiguse lõpetamine tuleb kõne alla üksnes erandlikel asjaoludel”.

TÄIENDUS 09.11.2024 Näide kohtuniku tegevusest, kus kohtunik otsustas lapse hooldusõiguse anda pedofiilile. See otsus on alarm ja näitab seda, et Eesti kohtusüsteemis on kohtunikud kaldu vägivaldsete ja pedofiilsete lapsevanemate poole – see pole normaalne ja inimlik:

https://fonte.news/uuriv-ajakirjandus/kohtunik-haide-rimmel-otsustas-lapse-hooldusoiguse-anda-vangis-istunud-pedofiilile

TÄIENDUS 20.11.2024. Üleskutse Lastekaitse teemalisele avalikule koosviibimisele 01.12.2024 Vabaduse Väljak Tallinn kell 14.00

https://fonte.news/uleskutse/avalik-koosolemine-laste-oiguste-eest

Täiendus 26.11.2024 . Õiguskantsler avastas ametnike töös mitmeid vigu:

Loe: https://www.delfi.ee/artikkel/120339160/oiguskantsler-avalikkust-raputanud-peretulist-lapse-uleandmise-ettevalmistamises-oli-puudusi

TÄIENDUS 29.11.2024:

Erikontroll tuvastas 8 rikkumist ja see peaks olema piisav põhjus Margrit Pitkve vallandamiseks lastekaitse ametikohalt ja kohtunik Ahti Kuuseväli vallandamiseks kohtuniku ametikohalt! Pirita Linnaosavanem Doris Raudsepp, millal lõpetate töölepingu Margrit Pitkvega? Alar Karis ja Villu Kõve, millal vabastate Ahti Kuusevälja kohtuniku ametikohalt?

TÄIENDUS 04.12.2024: Ahti Kuuseväli varjatud tegevus?

Kristiina Heinmetsa avalik pöördumine sotsiaalmeedia kanalis:

Austatud Eesti Vabariigi Kohus, 

Minu esindaja kirjutas eile hilisõhtul kohtunik Ahti Kuuseväljale uue kirja, sest ilmnes, et kohtunik teadlikult varjab minu esindajate eest vastaspoole advokaadi ja kohtutäituriga toimunud kirjalikku infovahetust. Kõik dokumendid peavad olema kättesaadavad mõlemale osapoolele. 

4.oktoobril , päev pärast Aivar Aigro minu ja Amelie suunas füüsilise jõu kasutamist, suhtles telefoni teel kohtunik laste heaolu spetsialisti Margret Pitkvega otse telefoni teel ja samuti pole sellist märget kohtutoimikus siiani! 

Maris Velling 3.12.2024 öösel: 

/ … Teie poolt 02.12.2024 kohtutäiturile antud juhis, mille kohaselt kuulub alates

kahekümnendast päevast lapse ja ema suhtlemise osas kohaldamisele üksnes määruse punkt 7.4. ning mille kohaselt lapsel ja emal ei ole sidevahendite teel enam õigus suhelda, rikub

tugevalt lapse õigust säilitada emaga otsene kontakt. ÜRO lapse õiguste konventsiooni

artikkel 9 (3) kohustab liikmesriike austama ühest või mõlemast vanemast eraldatud

lapse õigust säilitada regulaarsed isiklikud suhted ja otsene kontakt mõlema vanemaga.

Olukorras, kus lapsel ei ole õigust emaga telefoni või muu sidevahendi teel kuni

kohtumenetluse lõpuni suhelda, piiratakse lubamatult lapse õigust säilitada emaga

otsene kontakt ja isiklikud suhted. … /

Õiguskantsler tuvastas laste heaolu spetsialisti poolt tehtud mitmeid jämedaid inimõiguste rikkumisi, millest üks oli Amelielt telefoni ära võtmine turvakodus viibimise ajaks ehk kokku 9 päevaks. Kas tõesti on Harju Maakohtu kohtunik samasuguse ema ja tütre suhtlust takistava punkti sisse kirjutanud oma määrusesse? Kuidas saab kohtuniks rikkuda Eesti Vabariigi Põhiseadust ja EU inimõiguseid? Rääkimata ÜRO laste konvetnsiooniga kinnitatud õiguseid?

Siin on minu advokaadi kiri, mis kinnitab, et kohtunik Ahti Kuuseväli vastab vastaspoole kirjadele päeva jooksul ja minu avaldusi soovib läbi vaadata istungil 2 kuud hiljem? Kuidas on see võimalik?

Kristiina Heinmetsa teine avalik pöördumine sotsiaalmeedia kanalis:

Austatud Eesti Vabariigi Kohus, 

Alexandra Amelie soovib ärgata oma sünnipäeva hommikul 23.detsember 2024 oma kodus (oma ema kodus) ja süüa traditsiooniliselt oma ema valmistatud küpsisetorti. Amelie soovib olla jõulude ajal olla koos oma emaga. 

2,5 kuud on möödas kohtu omaalgatuslikult tehtud määrusest. Ma olen kulutanud rohkem kui 50 000€, et seda määrust muuta viimase kahe kuu jooksul (see on kohtuniku aastase teenistuse tasu). Kokku 140 000€ alates maikuust, et võidelda enda ja oma tütre õiguste eest, olla vaba oma valikutes ja pääseda endise abikaasa kontrollist. 

Õiguskantsler on tuvastanud ligi paarkümmend rikkumist, mille hulgas oli Eesti Põhiseaduse, ÜRO laste õiguste konventsiooni seaduste ja Eestis kehtiv inimõigus vabadusele. Sotsiaalkindlustusamet tuvastas 8 laste heaolu ametniku rikkumist ja nende rikkumiste taga on 1 ametniku omavolitsemine lapse isa kasuks. 

Ma olen kägaras lamanud hirmust tekkinud oma enda kehavedeliku sees turvakodu välisukse ees käsi verine ja palunud abi koos tütrega enda kõrval seisnud 9 täiskasvanud inimeselt. 

Ma olen seisnud Vabaduse väljakul ja palunud abi. 

Ma osalesin täna President Kaljulaidi Fondi lähisuhtevägivalla teemalisel konverentsil ja hoidsin inimketiskäest kinni nii Urmas Viilma kui ka Kersti Kaljulaidi endaga. Ma ei suutnud laulda, minu silmadest valgusid alla pisarad, sest nii valus oli laulusõnu kuulates. 

Minu esindajad tegid täna uue pöördumise kohtusse, sest lähisuhtevägivalla ohvri sundimine perelepitusse 6 aastat pärast lahutust  vägivallatsejaga on ohvri aastaid kestev taasohvristamine. Miks ei arvesta sellega Eesti Vabariigi Kohus ikka veel 3.12.2024 … Mina olen ellujääja, mina ei luba ega lase ennast taasohvristada. 

Kui kohus leiab, et ta on eksinud, siis ka kohus saab omaalgatuslikult kohtumäärust muuta kohe täna ja praegu. Kohus tegi 26.09.2024 omaalgatusliku määruse, mis päädis lapse suhtes füüsilise jõu kasutamisega, ka sellest on kohus teadlik, et see on ÜRO lapse õiguste rikkumine. Kõik on kohtu käes, kas ühe väikese tüdruku arvamusega arvestatakse lõpuks 5,5 aastat hiljem või julmuse teerull jätkub isegi jõulude ajal! 

Ma olen ema, ma olen emotsionaalne ja ma teen vigu või ütlen teinekord midagi ebasobilikku. Aga mis on õige käitumine, mida teeks iga ema minu olukorras?

Jätkan täiendustega.

Artikli autor Veiko Huuse.

Loe lisaks:

https://fonte.news/uuriv-ajakirjandus/kriminaalkohtu-esimees-martin-tuulik-tegi-istungi-teades-et-suudistatav-on-haige-ja-istungile-ei-tule

https://fonte.news/uuriv-ajakirjandus/kas-kokkumang-kohtuniku-ja-meediaettevotte-eesti-ekspress-vahel

SUUR NIMEKIRI KORRUPTSIOONI KAHTLUSEGA KOHTUNIKEST, AMETNIKEST JA ADVOKAATIDEST:

https://fonte.news/oiglus/on-vaheusutav-et-kohtunik-ei-tunne-seadust-suur-uleskutse

Vabade Hingede Võitlus

Hingede Maatriks: Lugu Inimolendite Kontrollist ja Vabadusest

Kunagi ammu, kaugel dimensioonide vahelises universumis, lõi Elu Algallikas unikaalse programmi, mida tuntakse Maa eluprogrammina. See programm oli loodud eesmärgiga võimaldada hinges olemusel kogeda vabadust, kasvada läbi väljakutsete ning avastada lõputu loomingu ilu. Kuid Elu Algallikas ei olnud ainus jõud selles universumis. Oli ka teisi olendeid, intelligentsed, kuid erinevalt Algallikast, motiveeritud kontrollist ja manipulatsioonist.

Hing ja Maatriksi Looja

Maatriksi looja olendrass, tuntud kui Varju Konstrueerijad, avastas viisi, kuidas võtta enda kontrolli alla teatud hinged, kes osalesid Maa eluprogrammis. Need hinged, kuigi ühendatud Algallikaga, sattusid Konstrueerijate manipuleerimise alla. Konstrueerijad ei saanud hinge olemust muuta, kuid nad suutsid moonutada inimkogemust, projitseerides sellesse negatiivsuse ja manipuleerides vaba tahet.

Kontrollitud hinged hakkasid toimima viisil, mis erines nende loomulikust harmooniast. Nende kaudu levitati konflikte, intriige ja vaenulikkust, et hoida inimühiskond lõhestatuna ja eemal oma tõelisest potentsiaalist. Need inimesed ei olnud teadlikud, et nende hinge juhivad võõrad jõud. Nad pidasid oma tegusid enda otsusteks, kuid tegelikult olid nad keeruka kontrollimehhanismi tööriistad.

Hingetud Olendid

Inimühiskonnas märgati, et mõned inimesed käituvad viisil, mis viitab justkui “hingetusele.” Need inimesed olid ja on tihti privaatsust rikkuvad, halvustasid teisi isiklikult, sekkusid teise inimese loomingusse või püüdlustesse ainult selleks, et neid alavääristada. Nad kasutasid jõudu ja manipulatsiooni, et saavutada võimu ja allutada teisi.

Hingetud on Konstrueerijate poolt täiustatud tööriistad. Nad võisid osaleda salapärastes rituaalides, tegeleda nõidusega ja isegi levitada destruktiivseid mõttevorme. Nad ei suuda tunda tõelist empaatiat ega mõista elu sügavamat olemust, sest nende hinge puhtaim väljendus on varjatud.

Hingetud on vägivaldsed, ahistajad, pedofiilsed, mittebinaarsed, varjavad tihti teiste nimede ja maskide taha, nad esinevad tihti anonüümselt. Hingetud on prostituudid (raha, keha, võimu), samuti naised ja mehed, kellelt on ära võetud võimalus saada lapsi. Hingetutel puudub moraal ja intelligents.

Vabade Hingede Võitlus

Maatriksis, mis oli loodud inimeste kontrollimiseks, leidus siiski ka vastupanu. Need olid vabad hinged – inimesed, kes säilitasid oma ühenduse Algallikaga ja kelle hing oli ja on puutumatu. Need hinged tunnetavad tõde ja õiglust ning püüvad leida viise, kuidas kaitsta hingelisi kontrollitud hingede tegevuste eest ja lagundada maatriksit.

Vabad hinged ei rünnanud ega ründa kontrollituid. Selle asemel töötavad nad harmoonia ja armastuse loomiseks, pakkudes eeskuju ning võimalust näha maailma läbi kõrgema teadvuse prisma. Nad mõistsid, et hingetu käitumine ei tulene alati inimese enda olemusest, vaid välisest mõjutusest.

1. Hinge Kontroll: Paljud vaimsed ja esoteerilised traditsioonid viitavad sellele, et hinge võib mõjutada kas positiivses või negatiivses suunas.
2. Negatiivne Käitumine ja Manipulatsioon: Paljud seostavad hingetuid psühhopaatiaga, emotsionaalse manipuleerimisega või egotsentrilise käitumisega. Selline käitumine võib olla tingitud nii isiklikest kui ka suurematest süsteemsetest mõjutustest. Hinge kontrollija olendist ja eelmiste eluprogrammide karmadest.
3. Vabad Hinged ja Ühtsus: Vabad hinged püüavad taastada harmooniat, peegeldab universaalseid vaimseid õpetusi, mis propageerivad armastuse, andestuse ja ühtsuse tähtsust. Vabad hinged püüavad tuua välja “päikese kätte” selle kurjuse, et see lahustuks.

Kokkuvõtteks

See lugu üks osa minu raamatust Kõiksus ja mida inimkond on ajast-aega püüdnud mõista: mis on hing, mis on meie tõeline olemus ja kuidas me saame liikuda kõrgema teadvuse poole.

Veiko Huuse

Loe hinge, vaimu ja teadvuse teemal õppetlikku raamatut Kõiksus

Avasta sügavad tarkused raamatust “Kõiksus”, mis on transformatiivne teos vaimsuse, enesearengu ja universaalsete tõdede kohta. Algupäraselt eesti keeles kirjutatud ja pealkirjaga “Kõiksus”, ühendab see raamat maised kogemused ja lõputu elu algallika tarkuse.

Põnevate dialoogide ja mõtteid äratavate taipamiste kaudu uurib “Kõiksus” hinge ja vaimu teekonda, juhatades lugejaid avastama oma kõrgemat eesmärki, vabanema piiravatest uskumustest ning taasühenduma universaalse energiaga, mis meid kõiki seob.

Peamised teemad:

• Hinge, vaimu ja universumi omavahelise suhte mõistmine.
• Oma elu kõrgeima eesmärgi avastamine.
• Vabanemine maatriksist ja autentses elus olemise omaksvõtt.
• Ühenduse loomine Kõiksusega, et saavutada sisemine rahu ja harmoonia.

Ideaalne neile, kes soovivad avardada oma teadvust ja võtta ette sügav eneseavastusretk. See raamat kutsub sind üles avastama tõde enda sees ning astuma tähendusrikkaid samme valgustatuse poole.

Sinu teekond algab siit. Kas oled valmis ärkama? “Kõiksus” ei ole lihtsalt raamat—see on värav parema ja ühendatuma eksistentsi poole.

Poliitiline püsivus ja langus viimase 100 aasta jooksul

1. Weimari Saksamaa (1920ndad-1933)

Weimari vabariik on üks tuntumaid näiteid riigist, kus maksutõusude ja majanduslike raskuste tõttu valitsus kukkus. Pärast Esimese maailmasõja kaotust ja Versailles’ rahulepingu allkirjastamist seisid Saksamaa valitsused silmitsi kohutavate reparatsioonimaksetega. Majanduslik kaos, hüperinflatsioon ja suur tööpuudus tõid kaasa ulatuslikke maksutõuse ja heaolu kärpeid. Valitsus vahetus tihti ning lõpuks langes Weimari vabariik 1933. aastal, kui Adolf Hitler ja tema natsionaalsotsialistlik partei võimu võtsid.

Lahkumise tüüp: Kuigi Hitler võttis võimu alguses seaduslikult, oli üleminek natsionaalsotsialistlikule diktatuurile vägivaldne, millega kaasnes poliitiline represseerimine ja kodanikuõiguste kaotamine.

2. Tšiili (1970–1973)

Tšiili president Salvador Allende tõstis 1970ndate alguses maksukoormust ja riigistas paljusid majandussektoreid, püüdes suurendada sotsiaalset õiglust. Allende reformid ja inflatsioon tõid kaasa majandusliku kriisi ja poliitilise polariseerumise. Tema valitsus kukutati 1973. aastal Augusto Pinocheti juhitud sõjalise riigipöördega, mis viis repressiivse diktatuuri kehtestamiseni.

Lahkumise tüüp: Äärmiselt vägivaldne. Riigipöördes ja sellele järgnenud diktatuuris hukkus või kadus tuhandeid inimesi.

3. Kreeka (2009–2011)

Kreeka majanduskriis, mis sai alguse 2009. aastal, tõi kaasa maksude tõstmise ja ulatuslikud eelarvekärped, mis olid tingitud rahvusvahelise päästepaketi tingimustest. Kriisi ajal viidi ellu mitmeid valusaid meetmeid, sealhulgas pensionikärped, maksutõusud ja avaliku sektori koondamised. Selle tulemusena koges Kreeka aastaid kestnud proteste ja rahutusi. George Papandreou valitsus kukkus 2011. aastal.

Lahkumise tüüp: Suhteliselt rahumeelne, kuid tugeva poliitilise ja majandusliku surve tõttu.

4. Argentiina (2001)

Argentiina valitsus tõstis 1990ndatel maksukoormust ja piiras riiklikku kulutamist, püüdes võidelda riigi tohutu võlakoormuse ja majanduslangusega. 2001. aasta majanduskriisi haripunktis sattus riik massiliste meeleavalduste ja rahutuste keerisesse. Valitsus pidi maksma IMF-ile suuri laene tagasi, mis tähendas töötutele ja vaesematele kodanikele tugevaid kärpeid. Detsembris 2001 pidi president Fernando de la Rúa rahutuste tõttu ametist lahkuma ja lahkus presidendipaleest helikopteriga.

Lahkumise tüüp: Rahutuste tõttu vägivaldne lahkumine.

5. Prantsusmaa (2018–2019 – Kollavestide liikumine)

Kuigi Prantsusmaa ei ole viimase sajandi jooksul olnud suurema vägivaldse riigipöörde tunnistajaks, tõid 2018. aastal president Emmanuel Macroni valitsuse maksutõusud kaasa laialdased protestid. Kütusemaksu tõstmine vallandas “kollavestide” liikumise, mis muutus lõpuks laiahaardeliseks sotsiaalseks protestiks maksu- ja majanduspoliitika vastu. Kuigi Macron jäi võimule, sundisid protestid valitsust peatama kavandatud maksutõusud.

Lahkumise tüüp: Rahumeelne, kuigi Macroni valitsus seisis silmitsi suure rahva survega.

Kõige vägivaldsem võimuvahetus

Kõige vägivaldsem võimuvahetus viimase 100 aasta jooksul seoses majanduslike probleemide ja maksutõusudega on tõenäoliselt Tšiilis 1973. aastal toimunud sõjaline riigipööre. Riigipööret juhtinud kindral Augusto Pinochet võttis võimu verise riigipöörde tulemusena, kus tapeti ja vangistati tuhanded Allende toetajad ja poliitilised vastased.

Kõige rahumeelsem võimuvahetus

Rahumeelsem võimuvahetus toimus Kreekas 2011. aastal, kui majanduskriis ja maksutõusud sundisid peaminister George Papandreoud tagasi astuma. Protestid ja rahulolematus olid küll laialdased, kuid lahkumine toimus seaduslikult ja ilma vägivallata.

Kaasaegsed ohumärgid

Tänapäeva maailmas on mitmeid riike, kus maksu- ja heaolupiirangute tõttu võib tekkida sarnane poliitiline ebastabiilsus:

1. Sri Lanka (2022) – Sri Lanka sattus suurtesse majanduslikesse raskustesse, mis viis rahva rahutusteni. President Gotabaya Rajapaksa pidi 2022. aastal protestide tõttu ametist lahkuma.
2. Liibanon – Majandusliku kokkuvarisemise ja poliitilise korruptsiooni tõttu on Liibanon olnud rahutuste keerises. Riik on tõstnud makse ja piiranud sotsiaaltoetusi, mis võib viia valitsuse vahetumiseni lähitulevikus.
3. Prantsusmaa – Kuigi Macroni valitsus suutis vältida võimuvahetust 2018–2019 kollavestide liikumise ajal, püsib sotsiaalne ja poliitiline rahulolematus Prantsusmaal kõrgel tasemel. Edasised majanduslikud otsused võivad vallandada uusi proteste ja poliitilist ebastabiilsust.
4. Suurbritannia – Majanduse taastumise aeglus ja kõrge inflatsioon on sundinud valitsust maksutõusude ja kärbete poole pöörduma. Valitsus on kehtestanud maksutõuse suure sissetulekuga inimestele ning tõstnud sotsiaalmaksu, samal ajal kui kärbitakse teatud avalikke kulutusi, sealhulgas tervishoiuteenuseid ja pensione, mis on toonud kaasa laialdased protestid ja rahulolematuse.
5. Hispaania – Valitsus on tõstnud makse, eriti suurettevõtetele ja energiafirmadele, et tulla toime eelarvedefitsiidiga ja rahastada sotsiaalprogramme. Kõrge sissetulekuga isikutele on samuti kehtestatud suuremad maksud. Hispaania on silmitsi ka vajadusega kärpida teatud avalikke teenuseid, et leevendada majandussurvet.
6. Norra – 2022. aastal tõstis Norra valitsus kapitalitulude makse, et suurendada riigi tulusid. Need meetmed on suunatud nii üksikisikutele kui ka ettevõtetele, kes teenivad suuremaid tuluallikaid, nagu dividendid ja aktsiamüügid.
7. Argentina – Pidevas võitlustes majanduskriisidega on Argentina valitsus pidanud kasutusele võtma maksutõuse ja kärpima avalikke kulutusi, et täita IMF-i tingimusi ja maksta tagasi suuri laene. See on toonud kaasa ulatuslikud rahutused ja protestid.
8. Poola – Poola on viinud läbi mitmeid maksureforme, sealhulgas uue maksusüsteemi loomine ja tervisekindlustuse maksude tõstmine. Lisaks sellele on suurendatud teatud kõrgemate sissetulekute maksukoormust, samas kui valitsus püüab säilitada avaliku sektori kulutuste taset.
9. Eesti – Maksutõusud, heaolu piirangud ja majandusraskused võivad põhjustada poliitilist rahulolematust ja rahutusi, eriti kui valitsus ei suuda rahuldavalt lahendada keerukaid sotsiaalseid ja majanduslikke küsimusi, nagu vananev elanikkond ja Ida-Virumaa majanduse ümberkorraldamine. Samuti on oluline jälgida poliitilist polariseerumist, mis võib teatud tingimustel viia teravama võimuvõitluseni ja isegi rahutusteni.

Need riigid illustreerivad, kuidas majandusraskused ja rahvusvaheline surve on viinud maksude tõstmiseni ja kulutuste kärbeteni. Sarnased poliitikad võivad suurendada sotsiaalset rahutust ja tekitada valitsuste vastu proteste, eriti kui kärped mõjutavad otseselt igapäevast heaolu, sotsiaaltoetuseid, töökohti, ….

Järeldus

Viimase 100 aasta jooksul on mitmed riigid silmitsi seisnud poliitiliste kriisidega, mis on seotud maksude tõstmise ja heaolu piirangutega. Vägivaldsed ja rahumeelsed võimuvahetused sõltuvad paljuski riigi poliitilisest ja sotsiaalsest kontekstist. Kuigi mõnes riigis on õnnestunud majanduslikud raskused lahendada rahumeelselt, on teistes riikides, nagu Tšiili ja Argentiina, tekkinud tõsised sotsiaalsed ja poliitilised konfliktid. Tänapäeval tuleb riikidel olla tähelepanelik sarnaste ohtude ees, et vältida poliitilist ebastabiilsust ja vägivaldseid konflikte.

Loo autor Veiko Huuse. Allikas Internetis vabalt leviv info.

Loe lisaks:

5 põhjust, miks peaksite praegu valmistuma tulevikuks nagu hull

Tundub, et paljud arvavad, et 2024. aasta suvi on pidutsemise aeg, kuid tõsi on see, et just sel ajal tuleks palavikuliselt valmistuda meid ees ootavateks ülikaootilisteks aegadeks. Ma lihtsalt ei tea, mis on vaja, et inimesed ärkaksid ja mõistaksid, kui hilja on. Donald Trumpi tulistati ja see raputas inimesi mõneks päevaks, kuid see ei kestnud kaua. Siis toimus demokraatlikus parteis pehme riigipööre ja see pani inimesed mõneks ajaks erutusse, kuid see kadus kiiresti.  
Muidugi on väike vähemus, kes on ärkvel ja mõistab, et elame tõeliselt ajaloolisel ajal, kuid valdav enamus elanikkonnast näib olevat asjatundmatu. 

Järgnevalt on 5 põhjust, miks peaksite praegu hullumeelselt valmistuma…

#1 Nagu ma olen juba pikka aega hoiatanud, vallandavad novembris toimunud valimistulemused negatiivsete emotsioonide tulva.  Ükskõik, kumb pool kaotab, saab tohutu vihahoo ja on väga suur oht, et võime näha laiaulatuslikku vägivalda. Tegelikult avastas üks hiljutine uuring, et  41 protsenti ameeriklastest  usub, et järgmise viie aasta jooksul on tõenäoline kodusõda …

Võimalus, et Ameerikat võib varsti oodata uus kodusõda, ei ole paljude valijate jaoks liiga kaugel.

Viimasest Rasmussen Reporti riiklikust telefoni- ja veebiuuringust selgub, et 41% USA tõenäolistest valijatest usub, et USA-s toimub järgmise viie aasta jooksul tõenäoliselt teine ​​kodusõda, sealhulgas 16% peavad sellist stsenaariumi väga tõenäoliseks. 49 protsenti (49%) ei pea järgmise viie aasta jooksul tõenäoliseks uut kodusõda, sealhulgas 20 protsenti, kes ütlevad, et see pole sugugi tõenäoline. Veel 10% pole kindlad.

#2 Relvastatud konfliktid möllavad kogu maailmas.  Sõda Ukrainas intensiivistub jätkuvalt, Hiina on ähvardanud Taiwani ja sõda Lähis-Idas võib selle kalendriaasta lõpuks eskaleeruda apokalüptilisele tasemele. Samal ajal puhkevad mässud, revolutsioonid ja rahutused kõikjal, kuhu vaatate. Näiteks näib, et Venezuela on  otse  leekides puhkemise äärel …

Venezuela on haaranud vägivaldsed rahutused, kuna opositsioonikandidaat Edmundo Gonzalez Urrutia teatas, et tal on tõendeid, et ta võitis pühapäevased vaidlustatud valimised pärast seda, kui president Nicolas Maduro väitis, et on taganud endale kolmanda ametiaja.

Tuhanded raevunud meeleavaldajad ujutasid pealinna ja mitme teise linna tänavatele üle, skandeerides “Vabadus, vabadus!” ja “See valitsus kukub!” kui nad süütasid rehve ja prügi ning korraldasid barrikaade, et blokeerida politseisõidukeid.

Julgeolekujõud tulistasid rahvahulkade pihta pisargaasi ja kummikuule, kuid olid sunnitud Molotovi kokteilide ja kivide eest tagasi tõmbuma vastutulevate meeleavaldajate poolt, kellest paljud kandsid Venezuela lippu.

#3 Maailm seisab silmitsi pikaajalise toidukriisiga, mis ei kao kuhugi.  Ülemaailmsed toiduvarud muutuvad järjest kitsamaks ja ÜRO  teatab  , et sadadel miljonitel inimestel ei olnud eelmisel aastal piisavalt toitu, et süüa…

Umbes 733 miljonit inimest nägi 2023. aastal nälga, mis võrdub iga üheteistkümne inimesega kogu maailmas ja iga viies inimesega Aafrikas, selgub täna avaldatud viie ÜRO eriagentuuri (SOFI) aruandest.

#4 Paljud terviseeksperdid hoiatavad, et on vaid aja küsimus, millal järgmine suur ülemaailmne pandeemia meid tabab.  Paljud inimesed hoiavad linnugripil väga tähelepanelikult silma peal, kuid ma olen väga mures ka hirmuäratavate Mpoxi puhangute pärast, mille tunnistajaks oleme olnud Aafrikas. BBC andmetel on Kesk-Aafrika Vabariik  “regiooni viimane riik, mis on välja kuulutanud poksiviiruse puhangu” …

Kesk-Aafrika Vabariigist on saanud viimane riik piirkonnas, mis on välja kuulutanud poksiviiruse puhangu.

Terviseminister Pierre Somse ütles, et nakkused on levinud pealinna Banguisse pärast seda, kui need on piiratud maapiirkondadega.

Ta rääkis ka kohalikule raadiojaamale, et mõned pered varjavad nakatunud sugulasi häbimärgistamise tõttu, suurendades sellega ohtu teistele.

#5 Olen täiesti veendunud, et ajaloolised looduskatastroofid on selle aasta teisel poolel ja edaspidigi põhiteema.  Isegi siin Ameerika Ühendriikides on viimasel ajal olnud üsna ebatavalist raputamist. Kui uskuda, on üks Texase maakond tegelikult välja kuulutanud erakorralise seisukorra, kuna seda on viimase nädala jooksul tabanud üle 100 olulise maavärina …

Möödunud nädalal on Texase lääneosa Scurry maakonda tabanud nii palju maavärinaid – viimaks loetud üle 100 –, kohalikud ametnikud on kuulutanud välja eriolukorra.

Scurry maakonna kohtunik Dan Hicks kirjutas oma reedeses katastroofi väljakuulutamises, et alates esimesest 4,9-magnituudisest maavärinast, mida tunti ööl vastu 22. juulit, “on kogu Scurry maakonnas leitud kahjustusi ettevõtetes ja eluruumides”.

Maakonna hooned taluvad siin-seal mõningaid maavärinaid, kuid nii paljude väikeste maavärinate kumulatiivne mõju, mida rikub suurem värisemine, on tekitanud muret.

Praegu kogeme alles “täiusliku tormi” väga varajases staadiumis, mis praegu meie peal on.

Eesolevate kuude ja aastate jooksul lähevad asjad palju hullemaks.

Soovitan soojalt varuda toiduaineid ja tarvikuid, sest  ei lähe kaua  , kui meie maailm läheb täiesti hulluks.

Varude varumine ei pea olema keeruline. 

See on maailmalõpp, nagu me seda teame…

Hea uudis on see, et maailmas on praegu miljoneid ettevalmistajaid, kes valmistuvad kiiresti lähenevateks apokalüptilisteks aegadeks.

Halb uudis on see, et 90% maa elanikkonnast pole ettevalmistunud ja neil on ükskõik.

Kui põhisündmused lõpuks käivituvad, on enamik inimesi täiesti ettevalmistamata ning see on tõesti õudusunenägu.

Jälgime mängu.

Artikli toimetas Veiko Huuse, allikas: Autor Michael Snyder ajaveebi The Economic Collapse kaudu

Loe lisaks:

“Kogu elu on võrdne ja sama võrdne murega.”

Oluline on mõista, et rahvusvahelises rahvatervises domineerib praegu selline retoorika, kui mitte selline mõtlemine. See mõjutab oluliselt ühiskonda ja teie tervist järgmise paarikümne aasta jooksul.

Lancet on üks mõjukamaid rahvusvahelisi meditsiiniajakirju, mille juhtkiri soovitab muuta ühiskonna juhtimise viisi:

“Lähenedes loodusele fundamentaalselt erinevalt, selliselt, kus me oleme sama mures mitteinimeste loomade ja keskkonna heaolu pärast kui inimeste pärast.“

Võrdsuse saavutamine inimkonna alandamise kaudu

Kontseptsioon, et inimeste tervist mõjutab keskkond on sama vana kui ühiskond. Sellele kinnitati paarkümmend aastat tagasi terviseühtsuse märgis, et hõlmata rahvatervise ökoloogiliselt terviklikuma lähenemise eeliseid. Veiste tuberkuloos mõjutab inimesi vähem, kui seda veistel tõhusamalt kontrollida. Inimeste heaolule tuleb kasuks, kui metsade säilitamine säilitab kohaliku sademete hulga ja varju, parandades taime- ja loomakasvatust. Vähesed ei oleks sellega nõus.

Džainistid ja mõned budistlikud koolid leiavad, et inimesed peaksid minimeerima kahju igale loomale, säilitades range taimetoitluse ja astudes samme, et vältida isegi vihmausside tapmist. [Kusjuures isegi hiliskeskaegsed džainistid vaatasid välise ohu või vägivallaga silmitsi seistes uuesti läbi Ahiṃsā doktriini, kuna oli praktiline vajadus leida õigustus, kuidas mungad saaksid kaitsta nunnasid (Paul Dundas (2002) [1992], The Jains (Teine väljaanne), London ja New York: Routledge, lk 162j). Dundase järgi, selle muudatuse esitas džainistlik õpetlane Jinadattasuri templite hävitamise ja tagakiusamise ajal, et „igaüks, kes tegeleb religioosse tegevusega, kes oli sunnitud kedagi võitlema ja tapma, ei kaota ühtegi vaimset väärtust, vaid saavutab selle asemel vabastuse“. Samas, lk 163] Judaism ja sellega seotud [aabrahamliku traditsiooni tarkus] väideb, et kogu loodus on Jumala töö ja kuigi inimestel on suveräänsus loomade üle, neil on ka kohustus hoolitseda maailma eest, mille Jumal lõi. Need religioonid säilitavad rangelt hierarhilise vaate.

Erinevus praeguse One Healthi dogmaga seisneb selles, et see läheb kaugemale looduse austamisest, arvestades, et inimesed on vaid üks paljudest võrdsetest olenditest. Üks tervis aastal 2023, nagu Lancet selgitab, hõlmab „revolutsioonilist perspektiivimuutust“. Lanceti toimetajad kutsuvad konkreetselt üles pidama loomi inimestega võrdseks, loobudes “puhtalt antropotsentrilisest“ või hierarhilisest vaatest, mida omavad teised loodust austavad religioonid.

See liikidevahelise võrdsuse nõudmine on koht, kus praegune Üks tervis (One Health) argument omandab ökosüsteemi (hea) säilitamise dogmale iseloomulikud jooned, nõudes elanikele vapustava valu ja kannatuste tekitamist teiste loomade poolt (ohvrite jaoks kohutav). Te ei saa seda mõlemat pidi. Niisiis, kui soovite, et loomi koheldaks nagu inimesi, eraldage loomad nende loomulikest kiskjatest või jätke inimesed ka looduse karmi julmuse hooleks.

Lancet avab, kutsudes põlisrahvaid maa eest hoolitsema eeskujuks. Seejärel pooldab ta seda, et loobuksime kohalikest lihast domineerivatest dieetidest, tsiteerides oma EAT-Lanceti komisjoni:

Kasutab õiglast lähenemist, soovitades inimestel liikuda loomapõhiselt toitumiselt taimsele, mis ei too kasu mitte ainult inimeste tervisele, vaid ka loomade tervisele ja heaolule.

Loomade “heaolu“ teenib Lanceti arvates paremini savanni lõikamine ja tõukamine, kus lihasööjad lahutavad elusalt munarakke. See naiivne vaade põlisrahvastele ja loodusele lõhnab viktoriaanlike romantikute kultuurilise paternalismi järele. Paljud põlisrahvad koos liikidega, mis ulatuvad nirkidest jaaguarideni, loodavad, et nad viivad oma omakapitali mujale.

Olla „sama mures mitteinimeste loomade heaolu pärast“ kui inimeste pärast (ökoloogiline võrdsus Lanceti kõnepruugis) on ohtlik positsioon. Võrdsus tähendab, et kõigil loomadel ja inimestel peaksid olema võrdsed õigused või tulemused. Kooskõlas sellega peaks maanteetriaažisündmuse korraldamine kaaluma raskelt vigastatud kitse (või küülikut) raskelt vigastatud inimese suhtes ja mitte diskrimineerima liigi alusel. Kui kits reageerib suurema tõenäosusega erakorralistele meetmetele, siis päästa see ja jäta õnnetu inimene saatuse hooleks. Kuigi Lancet võib seda seisukohta hoida, tunnistaks enamik inimesi seda inimeste alandamisena. Üks tervis ulatub aga Lancetist palju kaugemale ja on põimitud kavandatavatesse pandeemialepingutesse, millega Maailma Terviseorganisatsioon ja teised loodavad suurendada kontrolli ülemaailmse rahvatervise üle.

Kui rahvatervise tööstus tõesti vaatab maailma selle objektiivi kaudu, siis peaks avalikkus kaaluma, kas neid saab usaldada mis tahes mõju või autoriteediga. Kui nad näevad maailma teisiti, siis peaksid nad lõpetama vale retoorika. Idee, et kaasinimesi tuleb hoida kõrgemal tasemel kui loomi, toetab praktiliselt kõiki inimeste eetilisi süsteeme. Nende hulka kuuluvad Nürnbergi koodeksid, mis töötati välja pärast seda, kui meditsiinitöötajad viisid inimeste pühaduse halvenemiseni enne Teist maailmasõda ja selle ajal.

Inimkonna tagasivõitmine

Dr David Bell on seisukohal, et tema isiklikult ei usalda oma laste heaolu nende inimeste kätte, kes peavad neid tasemel närilistega, keda ta regulaarselt püüab ja tapab. Ta ei taha, et nad roomaksid tema laste voodites. See tähendab nende tapmist, sest nad “õitsevad” muidu kohalikus keskkonnas, kus me elame, ja meil pole võimet, nagu Lanceti toimetajad, pidada ülal täielikult närilistekindlat maja.

“Üks tervis“ kui tunnustus tihedatele sidemetele inimeste tervise ja keskkonna tervise vahel ei ole uus. Loodusest hoolimine ja armastamine pole ka midagi uut ning see on tervislik seisund, kus elada. Reostuse minimeerimine ja mitmekesisuse säilitamine on selle oluline osa. Nii et muide, sööb liha. Siberi tiigrid ja poodlid nõustuvad.

Ratsionaalne “Üks tervis“ lähenemine ei nõua väljamõeldud maailma, kus gasellid, lõvid, hüäänid ja inimesed joovad samast tassist. Sellel pole midagi pistmist meditsiinilise käitumiskoodeksiga, milles lemmingu elu kaalutakse lapse eluga. Oleme just läbi elanud kolm aastat, mil laste ja rasedate naiste peal katsetati massiliselt uudseid ravimeid ning korporatiivsed investorid rikastusid miljonite sunni abil. See kaasinimeste eemaletõukav devalveerimine peab lõppema.

Tervishoiutöötajad, kes ei sea inimesi loomade ees esikohale, võivad saada veterinaararstidena hakkama, kuid on inimestega ohtlikud. Aeg on küps, et need, kes usuvad iga inimese olemuslikku ja määratlematusse väärtusesse, leiaksid oma hääle ja ehitaksid selle põhjal üles meie institutsioonid. Rahvatervis peaks inimkonda pigem tõstma kui halvendama.

Artikli allikas: Brownstone’i instituut

Artikli toimetas: Revo Jaansoo

Loe lisaks sarnasel teemal:

Siis keegi targem seletas, et see on PÖFF iga seotud. Mul pilt selgem. Aga kus seda pöffi siis pakutakse ja mis seal erilist on et seda niimoodi reklaamitakse?

Minu jaoks on pöff toit: pöff ( ehk õige kirjaviis on boef a´la tartar? vist…) loomafileest hakkliha, sisse segada munakollane, sibul, hapukurk, vürtsikilufilee, ketšup, võibolla ka kapparid… vot selline toorest lihast toit on.

Siis parandati mind, et ei ei, see on rahvusvaheline filmifestival sellise nimega. Pilt jälle selgem. Seega on linnas need kirjad PURE MIND inglisekeelsed(mitte eesti keelsed) ja tähendab “PUHAS MÕISTUS”? Kuid sellisel juhul on keeleseaduse järgi seadusevastased? Või kas ikka on seda nii mõeldud? Või on tahetud reklaamida filmifestivali kui head pala, et inimene pureks ehk tarbiks jõuliselt, vihaselt, näljaselt neid filme? Miks peaks sellist puremist propageerima hirmu ja vägivallaga seotud sõnadega? Või pole see ikkagi söömisega seotud?

Võta nüüd kinni, mis on mõistlik selgitus? See sõnaühend näitab seda, et selle autor pole seda sisu lõpuni välja mõelnud ja pole selgitanud juurde, mida ja miks mõeldud just nii selle all?

Kuidas teile tundub, kui näete tänaval liiklusmärki, millel sõnad PURE MIND ja linnas sõidavad väikebussid, kus hundi kujutis ja PURE MIND? Kas hundilihast pöff ja kutsutakse sööma või hunt pureb inimest kusagil või peame hunti purema? Mis seos on puhta mõistusega?

Segane värk:)))

Või nad ütlevad, et tahavad olla õnnelikus suhtes, kuid siiski seovad nad pidevalt mürgiste inimestega, kellel lubavad end halvasti kohelda.

Ja sama, mis tervisega, inimesed ütlevad, et tahavad olla tervemad ja nad ei tee põhitõdesid – söö paremini, liiguta rohkem, maandada stressi ega tarvita olulisi toidulisandeid.

Seega on tänane teema alkoholist ja sellest, kuidas see tapab teie keha ja aju ning kuidas kahju tagasi pöörata.

JAH, alkohol on halb narkootikum ja inimelu hävitaja

Inimesed ütlevad, et tahavad rohkem energiat, paremini toimivaid ajusid, tahavad olla õnnelikumad, nooremad, omada paremaid hormoone, kaotada rasva, kasvatada lihasmassi, elada kauem, magada paremini ja nii edasi, ja ometi, need samad inimesed joovad alkoholi, mis põhjustab hävingut kõigele, mida just mainisin, ja palju muud.

Ükskõik, kuidas te seda vaatate, kuidas te seda põhjendate – alkohol on mürk, mis kiirendab kogu keha vananemisprotsessi ja hävitab tervise.

Kindlasti leiate uuringu, mis ütleb, kuidas alkohol on teie tervisele kasulik või mõni muu jama… või kahe klaasi veini joomine päevas on teie südamele kasulik.

Jälle täielik jama.

Kui soovite näiteks punase veini eeliseid – minge sööge orgaanilisi punaseid viinamarju. Need on polüfenoolid, resveratrool ja sarnased ühendid, mida leidub õhukese koorega puuviljades, mis on teie kehale kasulikud.

Mitte punane vein, mis on põhimõtteliselt alkoholiga segatud viinamarjamahl.

Või võite juua orgaanilist ekstra neitsioliiviõli, mis on ülikõrge polüfenoolide sisaldusega, või isegi väga hea kvaliteediga kofeiinivaba kohvi või mis kõige parem, rohelist teed.

Kõik on tõestatult tervisele kasulik.

Igatahes võin alkoholi negatiivsete külgedega jätkata. Mitte ainult lühiajaliselt, vaid kindlasti ka pikemas perspektiivis.

Nii nagu valge suhkur on suhkur ja sõltuvust tekitav inimkeha hävitaja, nii ka alkohol on ikkagi alkohol ja on inimkeha hävitaja.

Iga neljas vähijuhtum on seotud alkoholi joomisega. Meestel on 75% vähijuhtumitest seotud alkoholiga. Alkohol hävitab kõige kiiremini maksa, söögitoru ja aju. Igal aastal on 750 000 vähijuhtumit seotud alkoholi tarbimisega. Alkohol põhjustab keha rasvumise ja stressi.

Alkohol on mürk

Maailma TOP 3 tervisehävitajat on:

1. kohal on STRESS; 2. kohal on VIHA ja alles 3. kohal on valge suhkur, alkohol, suitsetamine, vaktsiinid, ravimid, ebatervislik toit ja – elustiil.

Põhimõtteliselt stressiga kaasneb 2. ja 3. koha tegevused, nii, et paras “pomm”. Püüdke vältida stressi, ärge vihastage millegi või kellegi peale ja loobuge mürkidest.

Näiteks kurdavad mehed, et nad ei võta lihaseid juurde, kuid nad joovad alkoholi – õlut kõigist asjadest, mis on kõige hullem.

Ma kuulen ja näen naisi, kes näevad vaeva rasva kaotamisega, ja näen neid joomas veini ja suhkrurikkaid kokteile.

Kuulake, alkohol vähendab testosterooni, alandab kasvuhormooni ja halvab kilpnääret, suurendab insuliini, suurendab stressihormoonide taset ja tekitab hormonaalset tasakaalustamatust. Lisaks tekitab see negatiivseid muutusi dopamiini, serotoniini ja teiste ajukemikaalide sisalduses.

See on kohutav ka teie soolestiku tervisele, mis kontrollib nii paljusid tervisetegureid kogu teie kehas.

Maailmas räägivad parimad teadmamehed ja gurud, et inimene peab hoolitsema ja mürkidest puhtana hoidma kolm asja, et olla täiesti terve ja täiuslikud: 1. Seedesüsteem; 2. süda; 3. aju.

Rääkimata sellest, et alkohol rikub täielikult teie unemustrit, vähendab REM-i ja une kvaliteeti, mis põhjustab veelgi rohkem hormonaalset tasakaalustamatust.

Loobuge alkoholist lõplikult

Muidugi on parim lahendus lihtsalt alkoholi joomine lõpetada.

Kuid ma tean, et kui ma seda ütlen, mõtlevad paljud inimesed, et “umm… okei, dr Huuse, sa oled hull, see ei juhtu kunagi.”

Olgu, ma saan aru.

Kuid proovige seda nii palju kui võimalik vähendada.

Ära joo, sest sul on igav või üksildane. Ära joo, et olla seltskonnas lõbus ja lahe. Seks kaine peaga on sadu kordi parem kui alkoholi mõju all. Ärge petke end sellega, et teete veini juues midagi tervislikku.

Võib-olla joote alkoholi lihtsalt sotsiaalsetel sündmustel ja nii vähe kui võimalik. Niisiis, see on esimene samm.

Järgmine asi, mida võiksite teha, on maksa detoksifitseerimine.

Seega, võtke enne jooma minekut 600–1200 mg N-atsetüültsüsteiini (NAC) koos umbes 500–1000 mg piimaohaka 80% ekstraktiga. Ja kui joote palju, võtke koju jõudes sama annus uuesti.

Mida tugevam on teie maks, seda kiiremini eemaldab see alkoholi teie süsteemist ja vähendab kahjustusi.

Veenduge, et joote ka alkoholi juues sama palju või rohkem vett.

Lõpuks on oluline ka see, millist alkoholi tarbite.

Vältige õlut, see on üks hullemaid. See on teie testosterooni taseme jaoks kohutav ja suurendab östrogeeni. Samuti põhjustab see põletikku ja ärritab soolestikku rohkem kui teised.

Vältige suhkru– ja puuviljajooke. Need maitsevad hästi, kuid sa EI vaja lisasuhkrut.

Tean, et veinijoojaid on palju. Punane vein on parem kui valge, kuigi valges on vähem suhkrut. Pidage siiski meeles, et enamik veine EI SISALDA orgaanilisi viinamarju, nii et teil on palju pestitsiide, mis on teie tervisele, eriti teie sooltele kohutav mürk.

Parim alkohol või halvast vähem halvem ja vähem kahjustav alkohol on ilmselt viin ja võib-olla tequila. Kuid ikkagi, alkohol on alkohol.

Lõppkokkuvõttes on see ikkagi SINU tervis

Ma tean paljusid kauaaegseid joodikuid, mitte alkohoolikuid. Kuid inimestel, kes on joonud juhuslikult ja sotsiaalselt aastaid ja aastaid ning nüüd, 40-, 50-aastastel ja vanematel, on alkoholiga seotud tõsised terviseprobleemid. Nooruses inimesed ei mõtle tagajärgedele aga kui vanus on 30+, hakkavad terviseprobleemid pihta, mõnel varem juba ja mõnel hiljem, kuid terviseprobleemid ei jää tulemata.

Sa ei saa loodust petta. Varem või hiljem maksate alati selle hinna.

Armasta ennast!

Me oleme mõistnud, et jättes reageerimata perevägivalla või lasteahistamise ilmingutele, aitame nendele nähtustele kaasa. Kuid kas me mõistame, et inimõigustest või põhiseadusest ülesõitmine on samasugune vägivald kui isiklikel piiridel tallumine, lihtsalt teises mastaabis? Me kirjutame artikleid nii emotsionaalse kui füüsilise vägivalla tunnuste kohta, et õpetada inimesi vägivalda märkama ning takistama. Me ei tolereeri vägivalda isikutasandil. Peatugem hetkeks ja tunnetagem, mis mehhanism see meie sees on, mis sunnib meid mööda vaatama valetamisest, manipulatsioonidest, ebaõiglusest, piiride ignoreerimisest, ükskõiksusest, hämamisest, gaslightingust, vähendamisest ja veel tuhandest muust vägivaldsest nähtusest, niipea kui see kõik väljub isikutasandilt ning liigub ühiskonnatasandile? Kas vägivald, mis on ametlikult heaks kiidetud, on vähem vägivald?

See ei olnud ammu, kui meie vanaemasid-vanaisasid, onusid-tädisid ja emasid-isasid loomavagunites külmale maale või vangilaagrisse surema saadeti. Veel paar aastat enne neid terroriaktsioone ei uskunud keegi, et totalitarism võib võtta sellised mastaabid. Ja kui see juhtuma hakkas, siis pöörati pea kõrvale ning asuti end rahustama (reaalsust eitama).

Kaassõltuvus on juurdunud ühiskonnatasandile

Kaassõltuvus, mille väljajuurimiseks oma käitumisest näeme palju vaeva, on end sisse söönud ühiskondlikule tasandile. Me kulutame palju teraapiatunde selleks, et väljuda kaassõltuvuslikest mustritest isiklike suhete tasandil. Me panustame energiat, et kehtestada oma lähedaste pereliikmetega lõpuks ometi piirid ning julgeda välja öelda oma arvamus, hakata mõistma oma vajadusi ning suuta nende eest seista. Kas koroonapiirangute aeg pole mitte suurepärane indikaator, näitamaks kätte need kohad, kus kaassõltuvuslikud eluhoiakud on kandunud kollektiivsele, rahvuslikule ja riiklikule tasandile?

Me loeme teaduslike publikatsioonide lehekülgedelt, et maskikandmise soovitus on antud haigetele, mitte tervetele inimestele. Me kuulame, kuidas elupõlised epidemioloogid (sh prof Lutsar) ning viroloogid kogu oma elutöö käigus kogutud teadmiste ning kogemuste baasilt kinnitavad maskikandmise mittevajalikkust sümptomiteta inimeste puhul.

Me loeme NCBI ehk The National Center for Biotechnology Information artikleid, teeme 60 nm – 140 nm suuruste viiruste ning tekstiilikiudude tihedust (kiudude vahe 100-400 μm ) võrdlevaid arvutusi. Teades, et nanomeetri (nanomeeter on 1 miljardik meetrist) ja mikromeetri (mikromeeter on 1 miljondik meetrist) vahe on tuhandekordne,  mõistame ilmselgeid loogikavigu üleskutsetes “kandes maski peatame viirused”. Teaduspublikatsioonis on kirjas, et koroonaviirus läbib kergesti igasuguse näomaski (Due to the difference in sizes between SARS-CoV-2 diameter and facemasks thread diameter (the virus is 1000 times smaller), SARS-CoV-2 can easily pass through any facemask [25]), kuid me varjame kõik üksmeelselt oma näod, naeratused ning isikupära maski taha, lihtsalt sellepärast, et “teised riigid tegid ka nii”.

Me mõistame, et see, mida meilt nõutakse, ei saa parimagi tahtmise juures päästa kellegi elusid, kuid me allume demagoogiale. Nagu alkohoolikute kaassõtlastest partnerid. Ka nemad teevad kõik, mis kästakse, peaasi, et majas oleks rahu ja vaikus. Kuid kaasõltuvuse kütkes olles ei mõista need inimesed, et alludes oma partneri (tihti vägivaldsetele) nõudmistele toodetakse ebaterveid suhtemustreid ja vägivalda juurde. Minnes kaasa partneri egomängudega (ikka ja jälle tema eest hoolitsedes ning tema soove rahuldades) ei lõpe see protsess kunagi. 

Seda teeme ka meie sinuga. Me loodame, et kui pigistame silmad kinni kõikide veidruste ning ebaloogilisuste ees, et kui mängime vaikselt kaasa, siis saabub rahu. Kuid mida näitab elu? Me laseme juhtuda asjadel, mida me aasta tagasi ei uskunud terve oma eluaja jooksul kordagi nägevat – et au sisse on tõstetud toidupoe ustel seisavad verejanulised väljapeksjad, lapsi bussist väljaviskavad bussijuhid, pisargaasi ja käeraudu kasutavad turvamehed, pealekaebajad ning vaenutsejad. Veel aasta eest ei kujutanud meist keegi ette, et Eestis võiksid õpetajad saata aevastava lapse tunnist koju või et inimesed võiksid hakata nõudma maskistamata inimeste raudkangiga lömastamist. Kuid sinna on meediamanipulatsioonid meid tänaseks viinud.

Oleme oma lapsed ohvriks toonud

Õpetajad, sotsiaalpedagoogid ning lastepsühhiaatrid räägivad meile laste seas kordades kasvanud ärevuse, depressiooni ning suitsidaalsuse kasvust. Oleme selle kõige peale ka ise mõelnud. Meilgi on kodus lapsed ning neil sõbrad. Oleme imestanud selle üle, kui paljud koolilastest tarbivad antidepressante, rahusteid ning uinuteid. Teame küll, kuivõrd viimase aasta jooksul kogetud ebakindlus, vanematevahelised konfliktid ning nende isiklikud hirmud lapsi mõjutavad. Pole isegi vaja, et vanemad laste ees võimalikust töökohakaotusest tingitud frustratsiooni välja elaksid. Lapsed on tundlikud ja intuitiivsed ning kõik, mis vanematega toimub, on lastele tajutav nagunii.

Suure kurbuse ja kaastundega mõtleme lastele, kes pole aasta aega saanud pidada sünnipäevi, tunda rõõmu laulukooris laulmisest, tantsimisest või jõulukontserdil esinemisest. Vahel poetame pisara, mõeldes, kui paljudest rõõmsatest naeratustest on lapsed selle aja jooksul ilma jäänud. Kuid mismoodi programmeerib uus reaalsus meie lapsi tulevikuks? Oleme läbinud palju koolitusi ning töötubasid, et õppida oma emotsioone väärtustama. Meie lapsed aga harjutavad täpselt vastupidist – emotsioone mitte väärtustama. Mida aga ei näe, seda pole olemas. Gümnasistidel on mälestus õpetajatest ning sõpradest, kelle heakskiitev ning toetav naeratus on toonud päeva rõõmsat energiat ning aidanud koolistressis vastu pidada. Kui kaua aga kestavad algkoolilapse helged mälestused soojadest naeratustest, kui need kirjutatakse igapäevaselt üle ebatervete signaalidega (hoia eemale! väldi kontakti! ära mine sõbra juurde! teine inimene on ohtlik! laulutunnid on eluohtlikud!)? Nendest sõnumitest saavad laste alateadlikud programmid, mis jäävad nendega terveks eluks. Algklasside õpilased peavadki olema vastuvõtlikumad uuele infole kui täiskasvanud või täisea künnisel olevad noored. See on laste ellujäämismehhanism. Nii nad õpivad päevast päeva, kuust kuusse mitte tähtsustama inimlikke emotsioone, jätma tähelepanuta miimika ja kehakeele, vältima lähedussuhteid, võõrduma rõõmupakkuvatest tegevustest. Seega harjutavad meie lapsed kaassõltuvuslikku tunnete ning enda vajaduste ignoreerimist.

Kesiganes julgeb avalikult küsida, millise jälje jätavad need “meetmed” meie laste psüühikasse, saab hukkamõistu osaliseks. Meil on nüüd teemad, millest on lubatud rääkida, ning tonaalsus, mida on lubatud kasutada. Lubatud teemade hulka kuulub meediaga kaasahalamine, valitsuse arutule piirangupoliitikale kaasahõiskamine (meenub loosung “Elagu kommunism!”) või siis valitsuse hurjutamine inimõiguste ebapiisava piiramise eest. Lubatud on inimõiguste eest seisjate/kõnelejate nimetamine terroristideks, mõrtsukateks või ükskõik kelleks muuks (loosung “Maha röövkapitalistlikud lääneriigid!”). Põhimõtteliselt kõik muu on juba keelatud. Sõnavabadus on surnud (loosung “sõna on vaba”), küsimusi esitada ei tohi.

Niisiis kui küsid, mis saab meie lastest, nende haridusest, nende suhetest, nende tulevikust, siis sind parimal juhul ignoreeritakse. Kui aga julged küsida, millise maailma me oma lastele jätame – kas see on turvaline ja sõbralik maailm, kus leiavad aset vägisi teostatavad meditsiiniprotseduurid ning kus vaba liikumine (või ka hariduse kättesaadavus või muud hüved) on sõltuvuses meditsiiniliste manipulatsioonide hulgast, mida inimene on lasknud enda kallal teostada,  siis saad sa märgistatud sildiga “vandenõuteoreetik” (loosung “Surm fašistidele!”). Seega on juba eos elimineeritud võimalus diskuteerida teemadel, kas me pole oma lühinägelikkuses ning teiste kopeerimise tuhinas visanud tanki oma kõige kallima vara, oma lapsed. Me ei tohi sellest rääkida, me ei tohi sellest kirjutada. Sellised küsimused saavad demagoogiarünnaku osaliseks (“Mitu vanurit oled nõus ohverdama, et su lapsed saaksid vabalt laulukooris laulda?”). Miks me lubame demagoogial vohada?

Mitte ükski kümnete krooniliste haigustega ning mitukümmned aastat paljusid erinevaid medikamente manustanud vanur ei jää maamunale ilmasambaks. Me võime ennast solidaarsusest isoleerida, võime oma lapsed ilma jätta nii haridusest, sõpradest kui huvitegevusest, see ei aitaks. Me võime panna oma lapsed skafandritesse ning keelata neil sealt üldse väljuda, võime teha seda ka iseendaga. Kuid see ju ei lahenda probleemi, sest probleem ei ole seal, kust seda praegu otsitakse. Meie ja meie tankipandud lapsed ei ole probleemiks! Asju tuleks hakata nimetama õigete nimedega ja öelda välja, et kriis on meditsiinisüsteemis ning poliitikas.

Kui meditsiinisüsteem on lastud kokku kukkuda, siis tuleb suunata fookus (ja raha) sinna ning tegelda probleemiga seal, kus see eksisteerib. Kui meditsiinisüsteem on kriisis, tähendab see tervet rida valesti langetatud poliitilisi otsuseid. Ja ei meie ega meie lapsed ei peaks selle eest oma vaimse tervise ega inimõigustega maksma.

Nende sadade miljonite eurode eest, mille eest on toodetud aasta otsa kaubanduskeskuste kõlaritesse hüpnotiseerivaid hirmusignaale, toodetud massipsühhoosini viinud hirmukampaaniat meediasse, soetatud arututes kogustes hüsteeriat toetavaid PCR teste ning neid täiesti vastutustundetul meetodil analüüsitud, oleks ehk saanud mõne uue haigla ehitada?

Nende sadade miljonite eest, mis on kulutatud eksperimentaalse geeniteraapia (m-RNA vaktsiinid) soetamisele ning selle propageerimisele, oleks ehk saanud ümberõpetada päris arvestatava hulga töötuid? Meil on teatavasti häbiväärselt suur töötute armee. Miks me ei ole kuulnud midagi ümberõppeprogrammidest, mis aitaksid leevendada kasvõi hooldajate ja sanitaride puudust?

Meil on jaanuari seisuga 56 575 töötut, neist ca 30 000 on naised. Need inimesed otsivad tööd. Tõsi, osa neist mitte nii väga aktiivselt, osad pole ehk võimelised ümberkvalifitseeruma. Kuid kas me eeldame, et kõik 56 575 inimest on asotsiaalid, kes on registris lihtsalt abiraha saamiseks? Kas sellest massist vähemalt pooltele on tehtud ettepanekuid meditsiinivaldkonda ümberkvalifitseerumiseks?

Kas on üldse teada, kui palju läheks meditsiinisüsteemil abikäsi tarvis? Eeldades, et meid igal sammul saatva hirmukülvamise kampaania taga on siiski ka reaalne probleem meditsiinisüsteemis, siis peaks seegi number teada olema. Mis läheks maksma, et koolitada algtasemel kasvõi 100 naist 30 tuhande seast meditsiinisüsteemile appi?

Kas olla paha laps või täiskasvanu?

Nüüd on saanud minu jaoks uue tähenduse need lood sõjaaegsest linnaelust, mida mulle ema on jutustanud. Saksa sõduri saabaste kontsaklõbin 1940ndate alguse pimendatud linnas olevat tekitanud turvatunde. Olles just ärahirmutatud kommunistliku režiimi invasioonist Eestisse ning bolševistlike sõdurite barbaarsusest, ei soovinud Eesti inimene ka tookord vaadata suuremat pilti, mõtiskleda fašismi olemuse üle, analüüsida infot koonduslaagrite, tapatalgute jms kohta, mida naaberriikidest juba lekkis. Inimpsüühika jaoks oli oluline vaid hetkeseis, see, et saksa sõdur ei vägistanud, kord oli majas. Milline kord ja kuhu see välja võis viia, polnud hetkel mõtlemise koht.

Nii ka nüüd – me ihkame korda majja. Mis hinnaga see tuleb, pole oluline. Kui lubatakse vaktsiine, siis juubeldame. Me ei küsi küsimusi, sest meile juba öeldi, et kõik on turvaline ja kontrolli all. Kes ja mismoodi saab seda garanteerida, et kõik on turvaline? Mitte keegi maailmas ei tea, millega see eksperiment 5 või 10 aasta pärast lõpeb.

Inimpsüühika on nii loodud, et meie jaoks on vastuvõetamatu uskuda jõledusi autoriteetide kohta. See on ellujäämisinstinkt, mis paneb last võtma ahistaja vastutuse ja süü endale. Lapse psüühika variseks kildudeks, kui tal oleks võime päriselt aduda selle räiguse mastaape, mida seksuaalselt ahistav lapsevanem toime paneb.

Laps sureks selle pettumuse ja reedetuse hingevalu kätte. Seepärast käivitub ahistatud lastel kaitsemehhanism – nad hakkavad otsima süüd endast. Lihtsam on uskuda, et sa oled halva lapsena ära teeninud armastava vanema mõistetamatu käitumise, kui et näha reaalsust ja mõista, et vanem on südametunnistuseta ahistaja või jõhker vägivallatseja. See vanem on ju lapse kujutluses olnud ainus, kelle peale loota, kellele toetuda, kellelt kaitset paluda. Selle illusiooni lõhkumist ei elaks psüühika üle.

Ka praegu oleme ise ühiskonnana nende väikeste tüdrukute ja poiste kehas, kes lausa olemuslikult vajavad usku kõrgemasse jõudu (kaassõltlane vajab, et ta kõrval oleks Higher Power, keda pjedestaalil hoida. Paarisuhtes tehakse selleks oma partner. Kaassõltlaslikus sootsiumis aga võib vajadus Higher Poweri järele viia isikukultuse ja totalitarismini).

Me käitume ebaküpsete, alaealiste lastena, uskudes kellessegi, kes on suur ja tark, keda saab usaldada ning kes kindlasti võtab lahendada kõik probleemid. Kuid kes see peaks olema? Kus on need inimesed või institutsioonid, kes tõepoolest omavad tänases kaoses tõe monopoli ning suudavad teha meie kõigi eest ausaid, adekvaatseid, omakasupüüdmatuid, eetilisi valikuid? Kes on meie Higher Power? Kas valitsus? Terviseamet?

Kuna me oleme ise end taandanud väikesteks, me isegi ei kaalu võimalust, et valitsuses istuvad täpselt samasugused väikesed tüdrukud ja poisid, kes ootavad, et nende eest teeks valikuid keegi suurem ja targem. Kes siis – Euroopa Nõukogu, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus? Veelgi enam, me ei julge hetkekski ette kujutada, et võib-olla koosnevad ka need institutsioonid väikestest hirmunud lastest. Mis juhtuks meie maailmapildiga, kui avaksime silmad reaalsusele  ja tunnistaksime, et mitte ühegi praegu kasutuseloleva kriisimeetme puhul ei ole tegemist pädevate, tõenduspõhiste ega efektiivsete meetmetega? Kust peaksid tulema adekvaatsed lähenemised kriisile, kui tegemist on tundmatu ning hirmutava olukorraga kõigi väikeste tüdrukute ning poiste jaoks ka Brüsselis. Jah, palun hakakem seda tõsiasja mõistma, et ka nemad ootavad suuniseid, juhiseid ning ettekirjutusi. Ja kuskilt need ka tulevad, nt mõnelt ärihailt, kes näeb antud situatsioonis kasulõikamise võimalust.  Kas pole mitte kasumlik toota vaktsiine, väites, et efekt saabub siis, kui seitsmele miljardile inimesele on kulutatud vähemalt kolm doosi? Ja meie, kes me vaatame üles, ninad püsti, otsides ikka veel oma Higher Power’it, valime seda ärihaid uskuda. Meile tehakse selgeks, et vaktsiin ei paku kaitset rohkem kui mõneks kuuks ning äriplaani saab nüüd juba sisse kirjutada palju uhkema arvutuskäigu, üldistatult umbes midagi sellist:  7 miljardit x 3 doosi aastas x kogu elanikkonna keskmiselt eladajäänud aastad. Kuid me sulgeme kõrvad. Meile kirjeldatakse ka uurimistulemusi, mille kohaselt vaktsineerimine ei kaitse meid haigestumise eest ega nakkuse leviku eest. Kuid me ei taha kuulda, sest me oleme nii väiksed ja me nii väga tahame uskuda, et keegi suur ja tark otsustab meie, kaassõltlaste eest. Mängime seda mängu, et algul on Jüri Ratas suur ja tark, pärast Kaja Kallas. Mõne aja pärast võib see olla keegi kolmas, vahet pole. Mängu juurde käivad kindlad reeglid – mitte mingil juhul ei tohi esitada ühtegi küsimust, mitte kordagi ei tohi kahelda oma Higher Poweris, kõigele tuleb hetkegi mõtlemata alluda. Kui meid karistatakse, peame tundma end süüdi. Kui meid ahistatakse, peame võtma omaks, et ju oleme pahad lapsed, me ei väärigi paremat. Siis tunneme end turvaliselt.

Kas tunneme?

Millal me täiskasvanuks saame?

Allikas: www.tasakaaluruum.ee

Anu Hermlin on sertifitseeritud Imago suhteterapeut ja holistiline regressiooniterapeut

Armas lugeja!  

Täname Sind, et jälgid Fonte.Newsi! Oleme pakkunud sõltumatut ajakirjandust alates detsembrist 2020. Meie visioon on peagi kasvada ka rahvusvaheliseks uudistekanaliks. Selleks, et meie töö saaks jätkuda sõltumatul kujul ja senises rütmis (keskmiselt üks artikkel päevas), on meil just Sinu toetust vaja.  

Oleme läbipaistvad – selleks, et Fonte.News püsiks elujõuline, on vaja 700 regulaarset püsitoetajat summaga vahemikus 10-25€ kuus. Kui Sul on võimalik meid toetada ja Sa väärtustad meie tööd, siis palun kliki siia. Iga toetus on teretulnud ning aitab kaasa uue ühiskonna loomisele. Kui Sul on küsimusi toetuse kohta, siis palun pöördu aadressil anna.siitan@fonte.news Anna poole.