Samal ajal on Statistikaamet värskendanud arvestuslikku elatusmiinimumi, mis on nüüd 361,4 eurot. See näitaja muutub oluliseks eelkõige juhtudel, kus rakendub täitemenetluse nn 20% erand.

Üldreeglina ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu palga alammäära. Siiski lubab seadus teatud olukordades sellest kõrvale kalduda. Kui võlgniku muu vara arvelt ei ole võimalik nõuet rahuldada, võib kohtutäitur arestida kuni 20% sissetulekust ka alampalga piires. Seejuures arvestatakse aluseks summa, millest on maha lahutatud elatusmiinimum.

Praktikas tähendab see, et osa inimesi võib hoolimata alampalga tõusust siiski kaotada osa oma sissetulekust. Näiteks 900-eurose netosissetuleku puhul võib 20% reegli rakendumisel kinnipeetav summa ulatuda üle 100 euro kuus.

Oluline roll on ka ülalpeetavatel. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, suureneb arestivaba osa igaühe kohta kolmandiku võrra alampalgast. Kuna alampalk tõuseb, kasvab ka see kaitsemehhanism.

Teistsugused reeglid kehtivad lapse elatisnõuete puhul. Kui muud vara ei ole, võib arest ulatuda kuni pooleni alampalgast või teatud juhtudel kolmandikuni sissetulekust. Samuti ei arvestata sellisel juhul ülalpeetavate tõttu suurenevat arestivaba osa.

Lisaks mõjutab 1. aprill ka lapse miinimumelatise arvestust. Senine miinimumelatis oli 301,74 eurot kuus ning uus summa tuleb arvutada uue perioodi alguses.

Kui inimese palk või pangakonto on arestitud ning alampalga tõus või muudatused mõjutavad aresti ulatust, on võimalik esitada kohtutäiturile avaldus. Seaduse järgi peab täitur sellisel juhul kolme tööpäeva jooksul korrigeerima aresti nii, et alles jääks seadusega kaitstud sissetulek.

Autor: Võlanõustaja Kaire Reier.

Loe lisaks:

Eestis on siiski olemas seaduslik mehhanism, mis võimaldab võlakoorma all kannataval inimesel alustada puhtalt lehelt. Selleks on eraisiku maksejõuetusmenetlus, mille keskmes seisab pankrotimenetlus ja sellele järgnev võlgadest vabastamise võimalus. Kuid oluline on mõista, et ka see tee ei ole lihtne ega tasuta.

Pankrot ei ole automaatne võlgade kustutamine

Ühiskonnas ringleb arusaam, justkui oleks pankroti väljakuulutamine lihtne viis kohustustest vabanemiseks. Tegelikult on tegemist kohtuliku protsessiga, mis eeldab ausust, läbipaistvust ja valmidust alluda teatud piirangutele.

Isik, kes soovib pankrotti välja kuulutada, peab esitama kohtule avalduse. Pankrotimenetlust ei saa algatada lihtsalt sellepärast, et võlad tunduvad ebamugavad või ebameeldivad – seadus nõuab, et isiku makseraskused oleksid tegelikud ja kestva iseloomuga.

Kui kohus leiab, et esitatud andmed vastavad seaduses toodud eeldustele, algatatakse pankrotimenetlus. Selle käigus määratakse pankrotihaldur/usaldusisik (edaspidi nimetame neid koos halduriks, kuna üldjuhul inimene neil suurt vahet ei tee) , kes võtab üle isiku vara haldamise ja tegeleb võlausaldajate nõuete kaitsmise ning võimaliku vara realiseerimisega. Pärast pankroti väljakuulutamist kuulub kogu isiku vara pankrotivarasse ning isik ise ei saa enam vabalt oma rahaga ringi käia, v.a mittearestitava osaga. Võlgade ümberkujundamises aga tuleb ise olla aktiivne, ja selle eelduseks on mõningase sissetuleku olemasolu.

Menetlus ei ole tasuta – ja see on õigustatud

Sageli arvatakse ekslikult, et kuna inimene on niigi maksejõuetu, peab menetlus olema talle automaatselt tasuta. Tegelikult on pankrotiavalduse esitamisel ette nähtud 10-eurone riigilõiv. Lisaks sellele tuleb pankrotiavalduse juurde ka deposiit usaldusisiku tasu katteks.

Antud deposiidi suuruse määrab kohus, kuid praktikas jääb see tavaliselt 1200–1800 euro vahele. See summa tuleb kanda kohtu deposiitarvele. Hea uudis on see, et deposiiti saab maksta osamaksetena, kui inimene seda kohe täismahus tasuda ei suuda. Samas ei toimu pankrotiavalduse sisuline menetlemine enne, kui vähemalt osa usaldusisiku tasust on kohtule makstud. Riik katab halduri töötasu üksnes erandkorras ja selle põhjuseks ei ole raha puudus.

See võib tunduda vastuolulisena: miks peab maksejõuetu inimene maksma kohtule? Aga see on osa menetluse usaldusväärsusest ja kaitseb kõigi osapoolte huve. Menetlus nõuab reaalset tööd – haldur kaardistab vara, suhtleb võlausaldajatega, esitab kohtule aruandeid ning jälgib, et kogu protsess toimuks seaduslikult.

Võlgadest vabastamine – mitte igaühele ja mitte kohe

Kõige olulisem osa eraisiku maksejõuetusest ei ole pankrot ise, vaid sellele järgnev võlgadest vabastamise menetlus. See ei toimu automaatselt ja ei rakendu kõigile. Kohus hindab, kas isik on pankrotimenetluse käigus käitunud heauskselt, esitanud ausat teavet, teinud koostööd halduriga, otsinud tasuvat tööd ja võimalusel panustanud oma sissetulekust võlausaldajate kasuks.

Kui kõik eeldused on täidetud, jätab kohus üldjuhul kolmeaastase perioodi, mille jooksul isik peab regulaarselt osa oma sissetulekust loovutama. Samuti kehtivad selle aja jooksul teatud piirangud: ei tohi võtta uusi põhjendamatuid kohustusi, tuleb teavitada olulistest muudatustest elus ja järgida kohtumäärusi.

Ainult pärast selle perioodi edukat läbimist teeb kohus otsuse isiku vabastamise kohta täitmata jäänud rahalistest kohustustest. See tähendab, et ülejäänud võlad (v.a elatis, kahjuhüvitised jms) loetakse lõplikult lõpetatuks. Isik saab seejärel taas alustada majanduslikult nullist – küll teatud registrikannete ja märgetega, mis mõneks ajaks alles jäävad, kuid ilma igakuise võlapaineta.

Kuidas edasi?

Eraisiku maksejõuetusmenetlus ei ole lühike ega valutu, aga see on struktureeritud võimalus vältida võlaringi. See on seaduslik tee, millele astumisel tuleb arvestada kulude, piirangute ja pikkade tähtaegadega, ent see võib olla parim lahendus neile, kelle jaoks kõik muud uksed on suletud.

Enne pankrotiavalduse esitamist on mõistlik pidada nõu võlanõustajaga, uurida oma õigusi ja kohustusi, ning hinnata, kas see menetlus on konkreetsele olukorrale sobiv. Eesti kohtud ja võlanõustamisteenused on selles osas valmis nõu andma, ent vastutus otsuse eest jääb alati inimese enda kanda.

Pankrot ei ole häbi. See on restart.
Kui inimene on valmis võtma vastutust ja läbima nõutud tee, on tal võimalus vabaneda koormast, mis on seni tema elu määranud. Maksejõuetusmenetlus ei tee võlgu olematuks – see muudab need käsitletavaks.

Loo autor: Võlanõustaja ja majandusnõustaja Kaire Reier

Võlanõustaja aitab sind raskest olukorrast välja

Võlanõustaja teab lahendusi:

1. Õiguste teadlikkus: Paljudel inimestel puudub teadlikkus oma õigustest, sealhulgas õigustest, mis neil on võlgade haldamisel ja kaitsmisel.
2. Seadusandlikud kaitsemehhanismid: Paljud ei tea, milliseid seaduslikke kaitsemehhanisme on võimalik kasutada, nagu näiteks maksejõuetus või läbirääkimised võlausaldajatega.
3. Liigkasuvõtja tegevuse tuvastamine: Inimesed ei pruugi olla teadlikud, mis kvalifitseerub liigkasuvõtjateks ning millised on nende seaduslikud õigused selliste olukordade puhul.
4. Lepingu tingimused: Finantslepingute keerukus ja mitte arusaamine lepingutingimustest võivad viia kahjulike olukordadeni, kus inimesed allkirjastavad ebasoodsaid tingimusi.
5. Mitteformaalne nõustamine: Paljud inimesed võivad usaldada valeinformatsiooni või mitteprofessionaalset nõu, mis ei pruugi vastata seadustele või parimatele tavadele.
6. Kohustuste alahindamine: Madal teadlikkus võib viia olukordadeni, kus inimesed ei mõista täielikult oma finantskohustusi ja tagajärgi, kui neid ei täideta.

Seetõttu on oluline, et inimesed oleksid teadlikud oma õigustest ja kohustustest, ning nad saaksid vajalikku teavet ja tuge, et kaitsta end finantsprobleemide korral. Sind aitab võlanõustaja Kaire Reier.

Võlanõustamisest

Võlanõustamise eesmärk on parandada rahalistesse raskustesse sattunud inimeste võimet muutunud olukorras toime tulla ja leida sellele lahendus. Võlanõustaja ülesanne on näha abivajajat ja tema olukorda tervikuna. 

Võlanõustaja on spetsialist, kes aitab inimesi nende rahaliste probleemide lahendamisel ja pakub tuge võlgade juhtimise protsessis. Võlanõustaja töötab klientidega, et koostada realistlik finantsplaan, mis aitab hallata igapäevaseid kulusid, maksta võlgasid ja vältida tulevikus finantsraskustesse sattumist. Ta aitab selgitada erinevaid lahendusi, nagu võlgade restruktureerimine, refinantseerimine või maksegraafiku koostamine, ning vajadusel suhtleb ka võlausaldajatega, et leida parimad tingimused klientide jaoks.

Lisaks rahaliste lahenduste pakkumisele on võlanõustaja eesmärk parandada inimese finantsteadmisi, et ennetada sarnaste probleemide kordumist tulevikus.

Võlanõustaja Kaire Reier:

• kuulab ära, mõistab ja toetab  
• aitab koostada pere-eelarvet 
• selgitab võlgnikule tema õigusi ja kohustusi  
• hindab olukorda  
• aitab suhelda kohtutäiturite, ametiasutuste ja teiste vajalike asutustega  
• on abiks lahenduste leidmisel, kuidas võlad tasuda: näiteks maksegraafikute koostamisel, maksepuhkuse taotlemisel, kokkulepete sõlmimisel jmt
• ei anna rahalist abi

Enne võlanõustamist:

• Selgita välja oma tegelik olukord: kui palju on sul kokku võlgasid, kellele ja missugustes summades.
• Informatsiooni laenuvõla kohta saad eelnevalt küsida laenuandja käest. Informatsiooni täitemenetluste kohta saab eelnevalt küsida kohtutäiturilt.
• Juhul, kui ei ole teada, milline kohtutäitur konkreetse täitemenetlusega tegeleb, siis on võimalik seda vaadata riigiportaalist eesti.ee või Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojast.
• Võlanõustamisele tuleb kaasa võtta kõik dokumendid, mis on tekkinud võlgnevustega seotud, muuhulgas näiteks laenulepingud, erinevad võlateated, kohtukutsed, inkassoteated jms. 

Millal võlanõustaja poole pöörduda?

Võlanõustaja poole on soovitav pöörduda juba siis, kui makseraskused alles hakkavad tekkima või kui elus juhtub sündmus, mille tagajärjel väheneb või kaob sissetulek ning vaja oleks oma kulud ja tulud üle vaadata. Võlanõustaja kaardistab olukorra, aitab välja selgitada ja lahendusi pakkuda, kuidas vähenenud sissetulekutega hakkama saada. 

Võlanõustaja poole võib pöörduda ka on siis, kui jäädakse võlgu või laenu tagasimaksmiseks ei ole piisavalt raha. Hea oleks võlanõustaja poole pöörduda enne, kui võlg antakse kohtusse või inkassofirmale sissenõudmiseks. 

Kellel on õigus pöörduda võlanõustaja poole?

Võlanõustaja juurde on õigus pöörduda inimesel, kes vajab abi oma rahalise olukorra väljaselgitamiseks või võlgadega toimetulemiseks.  

Võlanõustaja juurde saamiseks on peamiselt kolm võimalust: 

1. Võlanõustamisteenus on üks kohaliku omavalitsuse korraldavast sotsiaalteenusest ja üldjuhul on see teenus saajale tasuta. Teenuse saamiseks tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonda, mille kaudu suunatakse teid võlanõustaja nõustamisele. 
2. Töökaotus mõjutab alati sissetulekuid. Et vältida võlgadesse sattumist või olemasolevate võlgade kasvamist, tuleb läbi mõelda, kuidas oma kohustustega toime tulla. Töötukassa pakub  töötuna registreeritud või  koondamisteate saanud töötajale võlanõustaja abi. Võlanõustamine on tasuta ja vajaduse korral saab sellest rääkida enda konsultandile, kes teile teenust täpsemalt tutvustab ning teid teenusele suunab.
3. Kolmas võimalus on otsida endale ise võlanõustaja ja minna nõustamisele ilma suunamiseta. Sellisel juhul tuleb inimesel teenuse eest reeglina ise maksta vastavalt asutuse poolt kehtestatud hinnakirjale. Teenusele pöörduja vajadusi ja soove arvestades on võimalus võlanõustaja ja kohaliku omavalitsusega kokkuleppel saada teenust ka tasuta.

Võta ühendust Kaire Reieriga: https://aadria.eu

Fonte.News toimetaja Veiko Huuse soovitab Kaire Reierit.

Inimkonna eksitamine impeeriumi demokraatia ja võla heaolu heaks

2024. aasta mai seisuga on Ameerika Ühendriigid panustanud üle 175 (laenatud) miljardi dollari Venemaa-vastase vahendussõja eskaleerimiseks ning, nagu Iraagi ja Afganistani sõdade puhul, arvestamata vähe vastutust, mis on seotud sõjalise riistvara, varustuse, rahastamine või pettuste ennetamine.

Üks grotesksemaid hetki selles verises ülemaailmses tuumasõjale eelnev Punch and Judy saates oli Ukraina endise presidendi Vladimir Zelenskyy hiljutine saabumine kampaaniapeatusesse Pennsylvanias Scrantonis asuvas laskemoonatehases, kus mõned kolmest toodetakse miljoneid 155 mm suurtükimürsku, mille USA on Ukrainale andnud.   

Lisaks Zelenskyyle andis Pennsylvania demokraatlik kuberner autogrammiga kihutusfotol, mis lubas sõja edasist eskaleerumist, ühele Venemaale suunatud kiirsuurtükimürsule. Pennsylvania, kus asub Vennaarmastuse linn, ristis selle kõrgeim ametnik tahtmatult ümber vennaliku vihkamise osariigiks.  

Sõjaõhutamise tulihinge, mida õhutab machismo ja suur bravuurilisus, illustreerib juhtimise ebaõnnestumist ja saatuslikku teadmatust diplomaatilise protsessi suhtes. Peaksime tegelema inimsuhete teadusega, mitte õhutama hubristlikku ja egoist lähtuvat vaenulikkust, mis kiirendab sõja dialektikat. 

Olen aastakümneid juhtinud vastuseisu sõjale ja propageerinud Ameerikas valitseva poliitika „Rahu läbi jõu” muutmist tulevikku vaatavaks poliitikaks „Tugevus läbi rahu”. 

Ma vaidlustasin Bush II administratsiooni välispoliitika ja tutvustasin president George W. Bushi ja asepresident Dick Cheney tagandamisartikleid Iraagi ja valede kohta, mis viisid meid sõtta. Ebaseaduslik ja tarbetu Iraagi sõda (võlgadest rahastatud ja volitatud nii demokraatide kui ka vabariiklaste poolt) on meie rahvale maksma läinud üle 3 triljoni dollari ning kaotanud 5000 meie julget meest ja naist, kes teenivad, ja vigastada lugematul hulgal rohkem vägesid.

Sõda põhjustas üle miljoni iraaklase surma. Las see vajub.  Valel põhinevas sõjas hukkus miljon iraaklast. Iraagil polnud 11. septembriga midagi pistmist.  Sõda kahjustas veelgi Ameerika ülemaailmset mainet ja pani meid teele, kus Ameerika on alates 11. septembrist laenanud 8 triljonit dollarit, et hoida sõjamasinat kooskõlas meie oma riigi pakiliste kodumaiste vajadustega eluaseme, tervishoiu, hariduse, lastehoiu, ja pensionikindlustus on kõrvale jäetud.

Kui ma kuulsin asepresident Harrist kiitlemas endise asepresidendi Dick Cheneyga, kes toetas tema kandidatuuri, pani see hüüumärgi faktile, et Demokraatliku Partei juhid on sõja poolt. ma ei ole.    

Miks muidu võiks asepresident Harrisest saada sellise virulentse bravuurikuse eestvedajaks, mis viitab surmale välismaal?

Selle kampaania paradoks on see, et palju kuritahtlik endine president Trump (esindab erakonda, kes on viinud meid ka tarbetutesse sõdadesse) räägib vajadusest pidada läbirääkimisi ja rääkida otse potentsiaalsete vaenlastega, et vältida sõda. või selle lõpetamiseks.   

Kandideerisin kahel korral presidendiks, 2004. ja 2008. aastal, et peatada lõputud sõjad, peatada meie rahva rikkuse hemorraagia ja suunata meie tähelepanu meie vajadustele kodus. Obama administratsiooni ajal võitlesin tema sõja laienemise, Liibüa ja Süüria vastu suunatud rünnakute vastu. Selle administratsiooni järelevalve ja riiklikult toetatud mustad operatsioonid jõudsid uutesse kõrgustesse, tõmmates Ameerika veelgi hämarasse sõjalisesse kuristikku. 

Kõikidele juudi-kristliku eetika uskujatele õpetatakse mõtte, sõna ja teo samaväärsust. . Patt on patt on patt. Sõnad loovad maailmu ja tegusid ning noh, nad tekitavad ka reaktsioone. 

See, kas rakett Venemaale jõuab, on eraldiseisev sellest, et uudis Pennsylvania kuberneri sõjapea allkirjastamisest jõudis Kremlisse silmapilkselt. Õnnitlused, kuberner, seadsite just oma osariigi sihtmärgiks. 

See on vigane sõjaline strateegia, mis põhineb sihtmärkide peibutamisel, et saada ettekääne ennetavaks rünnakuks. Seda tüüpi mõtlemine ei seisne meie liitlaste eest hoolitsemises ja nende kaitsmises. Ma nimetaksin seda hulluks, kuid seda juhtub palju sagedamini kui kord täiskuu jooksul! Meil on vaja tasast juhtimist, mitte poliitilisi tegijaid, kes mängivad meeletult III maailmasõja sähvatuses, otsides hääli või sõjatööstuskompleksi sularaha.

USA valitsuse lõpututest püüdlustest õhutada, ässitada või muul viisil suunata meie rahvast lõputus sõjas osalemise või rahastamise teele, on saanud kohusetundetu jõud, mis nüüd pühib rahvaid oma rüpes ja kui seda ei kontrollita, tõmbab see peagi sisse. Ameerika väed ja vältimatult maailmasõda tulevad koju viisil, mida USA mandriosas pole keegi kunagi kogenud, ületades kaugelt 11. septembri õudusi.

WB Yeatsi üle saja aasta tagasi kirjutatud luuletus puudutab samuti praegust hetke, rahvusvahelise õiguse lõhkumist, süütute tapmist, avalikku genotsiidi, inimkonna pilkamist ürgsete iniminstinktide pärast ja selle asemel tapmise keerisesse laskumist. või saada tapetud, „ tee teistele enne, kui nemad seda sulle teevad. Meie riigi juhid on kaotanud oma diplomaatiavõime. Ja oleme kaotanud palju võimalusi rahu saavutamiseks.

Ronan Farrow kirjeldas oma hiilgavas raamatus ” Sõda rahu vastu, diplomaatia lõpp ja Ameerika mõju vähenemine ” katastroofi, mis tekkis militarismi asendamisel riigitööga.

Niisiis jõuame punkti, kus rahastame täielikult sõda Lähis-Idas ja seisame hämmastavalt abituna, anudes asjata oma miljardite dollarite, relvade, “luureandmete” ja meie strateegilise nõuande saajaid – mitte laiendada sõda. me maksame selle eest, et mitte külastada süütute surma.  

Nõuame relvarahu, leppimist, konflikti lõpetamist, samal ajal kui laibad kuhjuvad ja pinged kõigi rahvaste vahel suurenevad. Meie kollektiivne hääl on vaigistatud. Tunnistame mõttetust sündmusi, mille me nõia õpipoisina oleme käima lükanud, ja kui mõõnajõud valla pääsevad, ei mõelda lõppmängule, mis võib viia mitte ainult meie lähimate liitlaste hävitamiseni, vaid ka meie lähimate liitlaste hävitamiseni. meie oma rahvas.

Nagu eelprogrammeeritud robotid 1950. aastate B-kategooria filmist, kes on pimedad meie enda väljasuremisotsuste suhtes, immuunsed impeeriumi ebaõnnestumise märkide suhtes ja koloniseerimist õigustava erandlikkuse ettekujutusega, eskaleerivad demokraatlikud ülemused uhkusega sõda Venemaa, riigi, kus on 5580 tuumalõhkepead, vastu. millest umbes 1/3 on käivitamiseks valmis.  

Kaks aastat tagasi lükkas USA koos briti Boris Johnsoni tagaukse mahhinatsioonidega tagasi rahulepingu, mis oleks hoidnud Ukraina neutraalsena, taastanud rahu ning säästnud sadade tuhandete ukrainlaste ja venelaste elusid. 

Selle asemel traavime nüüd välja segase peaga EL-i poliitikud ja meie NATO sokinukud, et toetada sõja edasiviimist üha sügavamale Venemaale, üha hävitavama jõuga rakettide saatmist, õhutades fantaasiat riigi valitsuse kukutamisest, mis mäletab peaaegu kaotamist. 30 000 000 inimest Teises maailmasõjas, mille ajal oli Venemaa meie poolel.  

Vaenlase loomine tähendab kõikjal hirmu esilekutsumist. ” Vaenlase ” väär hindamine tähendab katastroofi ja hävingut. Kui anname vabadust ja varandust egotsentrilistele sõjasüüdistajatele, sõjatööstuskompleksile ja neile, kes on piisavalt naiivsed, et arvata, et sõda on Ukraina jaoks rahu – – elu ja vabadus on kodus hääbumas.

Aitame oma “sõpradel” agressiivselt toime tulla ja tähistame küüniliselt nende ohvriks langemist, takistades aktiivselt diplomaatilist lahendust, seades oma tunnistusel olevad sõbrad suure hävimisohtu. 

Kas mäletate, kuidas 2022. aasta oktoobris allkirjastasid kolmkümmend USA Kongressi Demokraatliku Progressiivse Ühenduse liiget  kirjale,  milles kutsusid president Bidenit üles kaaluma diplomaatiat, ja seejärel avaldati mõne tunni pärast survet kiri tagasi võtta? Administratsioon ja demokraatlik juhtkond noomisid  liikmeid  rahu propageerimise eest.

Selles tagasi võetud keelatud kirjas teatasid progressiivsed liikmed:

“Tuumarelvade kasutamise ohtu on praegu hinnatud suuremaks kui kunagi varem pärast külma sõja kõrghetke. Võttes arvesse katastroofilisi tuumaeskaleerumise ja valearvestuste võimalusi, mis sõja jätkumise ajal ainult suurenevad, nõustume teie eesmärgiga vältida otsest sõjalist konflikti kui riikliku julgeoleku prioriteeti. Arvestades hävingut, mille see sõda Ukrainale ja maailmale tekitas, ning katastroofilise eskaleerumise ohtu, usume ka, et Ukraina, USA ja kogu maailma huvides on vältida pikaajalist konflikti. Sel põhjusel kutsume teid üles ühendama sõjalise ja majandusliku toetuse, mida USA on Ukrainale andnud, proaktiivse diplomaatilise tõukejõuga, kahekordistades jõupingutusi relvarahu realistliku raamistiku leidmiseks.“

Hiljem, 2023. aasta aprillis, teatasid üheksateist konservatiivset vabariiklast, sealhulgas praegune asepresident senaator JD Vance, samamoodi administratsioonile diplomaatilise strateegiata sõja eskaleerumise ohtudest, märkides oma kirjas : 

“Meie sõjaline abi ulatub materiaalsetest varadest kaugemale, hõlmates sõjalist väljaõpet ja luuretoetust. Meie abi ulatuse tõttu on üha raskem eitada Venemaa süüdistusi USA osaluses volikirjasõjas. Vladimir Putini nõustajad kujutavad konflikti juba praegu “sõjalise vastasseisuna Venemaa ja NATO ning eelkõige USA ja Suurbritannia vahel”. Venemaa tolerantsus NATOga vahendussõja pidamisel võib igal hetkel lõppeda. Otsus tungida Ukrainasse peaks olema piisav tõend Putini valmisolekust kasutada sõjalist jõudu ja andma meile pausi, et jätkata katastroofiohus piiride nihutamist.“

Ukraina on ettur, mis on politiseeritud demokraatide presidendivalimiste kasuks ja verd hääletussedelite jaoks. Ukrainal oleks pidanud olema vabadus valida oma saatus, oma valitsus, kaitsta oma põllumajandust ja väärtuslikke ressursse, olla vaba elama, kartmata Venemaa või mõne muu riigi sissetungi ja kontrolli. Selle asemel, kui tõelise suveräänsuse lubadust eitatud, on ta sunnitud ohverdama oma nooruse lille sõjale.

Samal ajal kui USA elanikke mängivad poliitikud, kes on ärevil mõttest toppida novembrikuu valimiskasti pommide rakettide, rakettide, suurtükimürskude ja riigivõlaga, mängivad meie valitsust ka välisriikide sama ebastabiilsed ja kirglikud juhid. riigid.

Ja nii jagab USA lõputuid USA maksumaksjate sularahajõgesid lõpututeks sõdadeks, mõtlemata sellele, kuidas see kõik lõpeb või kuidas või kes lõpuks maksab. Punane või sinine, meie elu, verd ja rahvuslikku rikkust õgivas sõjas pole võitjaid.

Selles kõiges on hullumeelsus.  Meie nn juhid vilistab läbi ajaloo surnuaia rõõmsaid lugusid, mõnitades Hiroshima ja Nagasaki surnuid, sest see juhtus NENDE, mitte meiega. Sest midagi sellist ei saaks meiega kunagi juhtuda. Sest me oleme targemad ja tugevamad ning Jumal on meie poolel.

“Pöörates ja keerates laienevas ringkäigus, ei kuule pistrikult pistrikuhäält. Kõik asjad lagunevad. Keskpunkt ei pea kinni.”

On aeg ärgata, inimesed. On aeg lõpetada see hullumeelsus, mis esitatakse seadusliku valitsemisena, ning mõelda, rääkida ja seista rahu, diplomaatia ja elu jätkumise eest meie väikesel “planeedil” Maa.

Artikli autor ja allikas: Autoriks Dennis Kucinich Scheerpost.com-i kaudu,

Loe lisaks:

Mis on muutunud võrreldes 60 aastat tagasi olukorraga? Mis on seekord teisiti?

Põhjused tekitavad tagajärgi. Kui põhjuslikud tingimused on muutunud, on statistika pakutav “garantii” tühi. See viib lihtsa küsimuseni: mis on muutunud? Kas põhjuslikud tingimused on piisavalt muutunud, et anda erinevaid tulemusi?

Status quo eeldab, et majandus ei muutu kunagi ja nii toimivad ka eelmisel korral toiminud stiimulid.  See eirab põhimõttelist reaalsust, et muutused on pidevad ja kui põhjuslikud tingimused muutuvad, muutuvad tingimata ka mõjud.

Mis on siis 42 aasta jooksul pärast 1982. aastat muutunud?  Miks 1982? 1982. aasta tähistas stagflatsiooniliste 1970. aastate lõppu ja aktsiate, kinnisvara ja kuni viimase ajani võlakirjade 40+-aastase pullituru algust.

1. Hiina oli just kultuurirevolutsioonist välja tulemas. Pärast 40 aastat kestnud hämmastavat kasvu on tal raskusi.

2. Võla tase kõigis sektorites – avaliku sektori, ettevõtete ja kodumajapidamiste – oli praegusega võrreldes madal.

3. Ülemaailmne beebibuum oli saavutamas tipptulu, leibkonna moodustamist, kodu ostmist ja ettevõtete asutamist. Nüüd lähevad nad pensionile ja lähevad varade müümise faasi, et vähendada ja rahastada pensionile jäämist.

4. Arvutitehnoloogia sisenes tavamajandusse ja tõstis tootlikkust. Nüüd on meil AI, kuid selle pikaajaline mõju ülemaailmsele tootlikkusele on tõestamata.

5.  Tootluse vähenemine  avaldub kogu maailmamajanduses, sest see, mis tõukefaasis nii hästi töötas, ei anna enam samu tulemusi.

Hiina on muutunud mitmel viisil.  Skaala on oluline. Kui ettevõte on väike ja see suurendab tulusid 1 miljardi dollari võrra, tõusevad aktsiad Kuule. Kui tegemist on triljoni dollari ettevõttega, pole miljardi dollari lisamisel enam sama mõju. Tegelikult on see punane lipp, et kasv on aeglustunud. Kui kasumimarginaalid langevad, kukuvad aktsiad kokku, kuna kasvulugu on lõppenud.

Samad põhjuslikud tingimused on olemas ka Hiinas, mis on saavutanud S-kõvera tipus suure ulatuse. Hiina turgutas oma majandust aastakümneid, puhudes üles enneolematu kinnisvaramulli, mis tekitas   tema kasvavas keskklassis tohutu jõukuse efekti . Kuid kõik mullid hüppavad ja leibkonna varanduse koondumine kinnisvarasse tähendab, et langus kustutab hüppeliselt kasvavate varade tekitatud uimase kindlustunde.

Hiina on erinevatel põhjustel saavutanud piirid ka ekspordis ja sisetarbimises.

Hiina krediidiimpulss “ei ebaõnnestu kunagi”  on ebaõnnestunud.  Iga majandus, mille kasv sõltub laenude suurendamisest, satub lõpuks likviidsuslõksu  , kus intressimäärade ja laenustandardite alandamine ei suurenda enam varasid ega tarbimist, sest 1) leibkonnad on ettevaatlikud võla suurenemise suhtes või 2) leibkonnad ei saa endale lubada võlgade lisamist, isegi madala intressimääraga.

Hiina on samuti takerdunud keskmise  sissetuleku lõksu , kus eliidi käes on suurem osa rikkusest ja maaelanikkond teenib endiselt väga madalat sissetulekut.

Hiina tõmbas maailmamajanduse 2008.–2009. aasta ülemaailmsest finantskrahhist välja, see ei kordu.  Kui põhjuslikud tingimused muutuvad, muutuvad ka tulemused.

Krediidi/võla jahmatav laienemine kogu maailmas on näide sellest, kuidas “lahendus” tekitab “probleeme”, mis ainult süvenevad, mida rohkem “lahendust” rakendatakse. Majanduse üleujutamine odavate laenudega teeb imesid, kui võlatase on madal ja nõudlus laenu järele on ummistunud.

Kuid kui majandus on krediidist küllastunud ja olemasoleva krediidi teenindamise raskuse all jahmatab, tekitab võla lisamine probleemi, mida rohkem krediiti ei suuda lahendada: mida suurem on võlakoorem, seda suurem on maksejõuetuse risk.

Ülemaailmne võlg on kasvanud kõikehõlmaval mulli alusel  :  kuna varad on tõusnud, suurendavad need laenuks saadaolevat tagatist. Kui mull hüppab, siis tagatis aurustub ja laenuandja on vee all: varad on laenusummast vähem väärt. Sellest pole pääsu ei laenuvõtjal ega laenuandjal.

Demograafia on muutunud.  Massiivne ülemaailmne beebibuum lahkub tööjõust ja hakkab pensionile jäämise rahastamiseks varasid likvideerima. See üleminek varade ostmiselt varade müümisele tõstatab küsimuse: kes ostab kõik need varad tänaste ninaverejooksude ülehindamise juures? Noorematel põlvkondadel puudub kapital ja sissetulek varade ostmiseks sellisel ülehinnatud tasemel ning silmapiiril pole midagi, mis võiks seda asümmeetriat muuta.

Müük surub alla varade hindu, mis seejärel vähendab ülemaailmset võlga toetavat tagatist, mis süttib krediidikriisi kaitsme, mida ei saa lahendada krediidi- ja laenustandardite langetamisega.  Vähenevat tulu  ei saa tagasi pöörata sellega, et  tehakse rohkem ebaõnnestunud asju – need kiirendatakse ebastabiilseteks kriisideks,  tehes rohkem seda, mis ebaõnnestus .

Mis puudutab hüpet, et tehisintellekt meid päästab: põhjuslike tingimustena näeme tohutuid kulutusi, mitte tootlikkuse kasvu.  Majandusteadlased olid hämmingus “tootlikkuse lõhe” pärast 1980. aastatel, kui uued tehnoloogiad sisenesid tavamajandusse: ettevõtted ja kodumajapidamised ostsid uusi tehnoloogiaid, kuid tootlikkus ei vastanud ootuspäraselt.

Roosilised prognoosid ei ole põhjuslikud ; tegelik tootlikkuse suurenemine võtab aega ja see ei pruugi alati välja kujuneda nii, nagu prognoositakse. Kui AI lõpuks kogu majanduse tootlikkust tõstab, võib selle väljamängimiseks kuluda kümme aastat. Praegust hüppavat krediidivaramulli ei päästa tehisintellekt.

See tõstatab veel ühe küsimuse: kuidas kõik mulli deflatsioon  välja näeb?  Richard Bonugli ja mina arutame seda oma uues taskuhäälingusaates  Kuidas Asset Deflation Could Out  (35:37 min).

Põhistsenaariume on kaks ja kumb välja mängitakse, sõltub olevikus esilekerkivatest põhjuslikest tingimustest.

Üks neist on varade tegeliku väärtuse tohutu deflatsioon, mis on peidetud varade nominaalväärtuste stagflatsioonilise tõusu taga 1970. aastatel.  Kui Dow Jonesi tööstuskeskmine 1982. aastal ületas lõpuks oma vana tipptaseme, umbes 1000, rõõmustasid kõik, kes olid 1970. aastate jooksul vastu pidanud: “Oleme jälle terved! Saime oma raha tagasi!” Paraku oli Dow 1000 aktsiate ostujõud kukkunud 57% pärast 1973. aasta Dow 1051 aktsiaturu tippu ja jahmatavad 66% pärast Dow tippu 1966. aastal.

Teine stsenaarium on lihtne krahh.  Selle Nasdaqi aktsiaindeksi graafiku koostasin  
mullsümmeetria põhjal . Krahhe on erineva maitsega, kuid lõpptulemus on sama.

Mis on muutunud? Paljud asjad. Mis on tulemustes erinev?  See on teadmata, kuid me teame, et eelmiste põhjuslike tingimuste kogumitest koostatud statistika ei mõjuta praegustes põhjuslikes tingimustes toimuvat.  
See aeg on erinev,  ei ole alati see, mida me ootame; see võib välja mängida ka äärmise eelarvamusega.

Allikas: Autoriks Charles Hugh Smith OfTwoMindsi ajaveebi kaudu,

Keskpankurite baasintresside langetamise 8 ohtu

Keskpangad kasutavad baasintressimäära muutmist majanduse reguleerimise tööriistana. Kui keskpangad langetavad baasintressi, võib see tuua kaasa teatud majanduse elavnemise, kuid samas kaasnevad sellega ka ohud. Siin on mõned võimalikud ohud majandusele, kui keskpangad langetavad baasintressimäära:

1. Inflatsiooni kiirenemine

Madalamad intressimäärad tähendavad tavaliselt odavamat laenamist nii tarbijatele kui ka ettevõtetele. See suurendab tarbimist ja investeeringuid, mis omakorda võib põhjustada nõudluse kasvu. Kui nõudlus ületab pakkumise, võivad hinnad hakata kiiresti tõusma, põhjustades inflatsiooni. Kui inflatsioon kasvab liiga kiiresti ja jääb kontrolli alt välja, võib see kahjustada majanduse stabiilsust.

2. Varade mullistumine

Madalamad intressimäärad võivad tõsta varade, nagu kinnisvara ja aktsiate, hindu, kuna investorid otsivad kõrgemat tootlust muudes varaklassides, kui hoiuste ja võlakirjade tootlus langeb. See võib põhjustada varade mullistumist – olukorda, kus varade hinnad tõusevad põhjendamatult kiiresti, tekitades ohu, et mull lõpuks lõhkeb ja hinnad järsult langevad, mis võib põhjustada majanduskriisi.

3. Võlakoorma kasv

Madalamad intressimäärad julgustavad ettevõtteid ja eraisikuid rohkem laenama. Kui laenamist on liiga palju ja võlakoormad kasvavad liiga suureks, võib see majanduse haavatavaks muuta. Kui majandusolukord halveneb või intressimäärad tõusevad hiljem, võib võlakoorem muutuda talumatuks, mis omakorda toob kaasa maksejõuetuse ja pankrotid, eriti haavatavates sektorites.

4. Pangandussektori kasumi vähenemine

Keskpangad madalate intressimääradega vähendavad tavaliselt ka kommertspankade kasumlikkust. Pangad teenivad tavaliselt kasumit, laenates raha välja kõrgema intressimääraga, kui nad hoiuseid koguvad. Kui intressimäärad on madalad, võib see panga kasumimarginaale kitsendada, mis omakorda vähendab nende võimekust pakkuda laene ja hoida finantssüsteemi stabiilsena.

5. Madal tootlikkus ja investeerimisefektiivsuse vähenemine

Madala intressimääraga keskkonnas võib ettevõtetel olla kiusatus investeerida madala tootlikkusega projektidesse, sest laenu võtmine on odav. See võib viia kapitali väärkasutamiseni, kus ettevõtted ei tee piisavalt tarku ja tõhusaid investeeringuid, mis tooks pikemas perspektiivis kaasa majanduse tootlikkuse languse.

6. Hoiustajate kaotused

Kui intressimäärad on madalad, saavad hoiustajad oma hoiustelt madalamat tootlust. See võib kahjustada inimeste pikaajalisi säästmisplaane, eriti pensioniea kogumisskeeme. See võib avaldada mõju tarbijate kindlustundele ja vähendada säästmisvõimet, mis omakorda võib avaldada negatiivset mõju majandusele.

7. Kapitaliväljavool ja valuuta nõrgenemine

Kui keskpank langetab intressimäärasid liiga palju või liiga kaua, võib see viia kapitali väljavooluni, eriti arenevates majandustes. Investorid võivad hakata otsima kõrgemat tootlust teistes riikides, viies kapitali ja investeeringud välismaale. See võib kaasa tuua valuuta nõrgenemise, mis tõstab imporditud kaupade hindu ja võib samuti soodustada inflatsiooni.

8. Pikaajalised majanduskasvu probleemid

Kui keskpangad hoiavad intressimäärasid liiga kaua madalal, võib see tekitada sõltuvuse odavast rahast. Majandused võivad muutuda haavatavamaks igasuguste šokkide suhtes, kuna varade hinnad on moonutatud ja võlad suuremad. Kui tekib vajadus tõsta intressimäärasid tulevikus (näiteks inflatsiooni ohjeldamiseks), võib see põhjustada majanduse järsu jahenemise ja isegi majanduskriisi.

Kokkuvõte

Keskpankade baasintressi langetamine võib ajutiselt elavdada majandust, kuid sellega kaasnevad riskid, nagu inflatsiooni kasv, varade mullistumine, võlakoorma suurenemine ja pangandussektori surve. Madalad intressimäärad võivad soodustada tarbimist ja investeeringuid, kuid nende pikaajaline hoidmine võib viia majanduse struktuurse tasakaalustamatuseni.

Toimetas Veiko Huuse

Loe lisaks:

Ajaloo lõpp ja viimane inimene

1992. aastal, kui ma olin alles üliõpilane ja tundsin lõputut optimismi nii üldiselt kui ka Ameerika unistuses, avaldas Ameerika politoloog Francis Fukuyama paljuräägitud raamatu pealkirjaga “Ajaloo lõpp ja viimane mees”.

See enimmüüdud ja optimistlik teos, mis ilmus pärast Berliini müüri langemist ning pidevalt madalate intressimäärade ja tõusvate USA turgude taustal, haaras lääne mõtteviisi ilmse uhkusega.

Oma keskse teemaga (mida toetab hegelilik ja dialektiline raamistik) kapitalismist ja liberaalse demokraatia eelviimasest ja võidukast evolutsioonist ( Aufhebungi  hetk) pärast võlgadest läbiimbunud ja tsentraliseerimise/autokraatliku kommunismi nõukogude pimedast ajastust (kuulus raamat Ameerika erandlikkuse Zeitgeist) .

Kuid isegi siis, keset kõiki tõendeid nõukogude ebaõnnestumiste kohta (alates pikaajalistest sõdadest, valuuta hävitamisest, tasumata võlgadest ning selgelt ebaausast meedia ja politseiriigi juhtimisest), ei suutnud mu niigi ajalooteadlik (ja väljamõeldud kooli) mõistus ära imestada. valjusti, kui selle raamatu optimistlik järeldus lääne ideoloogilise ja evolutsioonilise lõppmängu kohta poleks muidu pisut, noh: naiivne.

Kas lääs oli tõesti jõudnud võiduka “ajaloo lõpu” hetkeni?

Uhkus ja ajaloo solvang?

Tegelikult ja nagu igaüks, kes ajalugu tõeliselt mõistab, peaks teadma nii tollal kui ka praegu, on ajalugu täis riimilisi pöördepunkte, kuid mitte kunagi võidukas ja igavene “lõppmäng”.

Lihtsamalt öeldes  tundus kuulus raamat, millel oli sel konkreetsel ajahetkel nii palju mõtet, isegi 1992. aastal klassikaline näide „ülbus tuleb enne langust”.

Teisisõnu võis liberaalse demokraatia ja kapitalismi võidu väljakuulutamine olla pisut liiga vara, kuna need head süsteemid nõuavad head juhtimist ja veelgi peenemaid põhimõtteid, et ajaloo edasivoolu ellu jääda.

Tänane ajalugu…

Kerige mitu aastakümmet edasi (hallid juuksed, kõrged kraadid ja valulikud lihased) hiljem ja näib, et mu noor skeptitsism (ja ajalooline austus) oli hästi paigas.

Meid ümbritsevad tõendid viitavad praegu sellele, et “võidukas” kapitalism, millega Fukuyama kiitles 1992. aastal,  suri juba ammu ,  vahepealsetel aastatel asendati enneolematu varandusliku ebavõrdsuse ja  kaasaegse feodalismi ilmsete ja matemaatiliselt kinnitatud näidetega .

Veelgi enam, kui vastandada Ameerika asutajate põhimõtteid, mida tõendavad nende esimesed 10 muudatust USA põhiseadusesse (mäletate meie Bill of Rights?) sama praeguse ja ilmselge hävitamisega praeguses palju tsentraliseeritud riigis, 9.–11. järgsel USA-s “Patriot Act” on tõendid  demokraatia lagunevast fassaadist  sõna otseses mõttes kõikjal meie ümber.

Teisisõnu, võib-olla läks Fukuyama endast natuke liiga ette.

Või täpsemalt öeldes, võib-olla eksis ta USA tõelise kapitalismi ja tegeliku, elava/hingava liberaalse demokraatia lõpliku „võidu” suhtes surnult?

Kas USA on vana NSVL?

Tegelikult ja alandliku noogutusega tagasihoidlikkusele, nürile rääkimisele, praegustele sündmustele, lihtsale matemaatikale ja peaaegu traagilisele irooniale viitavad tegelikud tõendid ajaloost alates 1992. aastast, et tänapäeva Ameerika Ühendriikide lõhestatud osariigid (ja Pravda-laadne meedia) ilmuvad. välja näha palju rohkem nagu lüüa saanud NSV Liit kui härra Fukuyama esitletud võitja…

Sellised dramaatilised avaldused ei tähenda muidugi ilma faktideta midagi ja me kõik väärime sama hoolikat kasutamist, kui püüame emotsioone andmetega asendada ning seega näha, vaielda ja end poliitiliselt ja rahaliselt selgemalt ette valmistada.

Faktid on kangekaelsed asjad

Selle eesmärgi nimel olen taas tänulik faktide ja arvude eest, mille Luke Gromen esitab, toetades muidu “sensatsioonilist” järeldust, et Ameerika võis küll võita “külma lahingu” NSV Liiduga, kuid kaotab nüüd “kogu külma sõja” venelaste ja hiinlastega.

Kas tõesti?

Olgu nüüd.

Kas tõesti?

Jällegi, vaatame fakte. Vaatame numbreid. Vaatame praegusi sündmusi ja vaatame ajalugu, mis on kõike muud kui “lõpp”.

Neile, kelle lugupidamine ajaloo vastu ületab twitteri taseme tähelepanu või peavoolumeedia Keni ja Barbiesi abi (CNN-ist The View-ni), kellest ükski ei mõista ajaloost midagi, mäletate, et Regani edukas sõda NSV Liidu vastu oli võitis nõukogude pankrotti ajamisega.

Kuid nagu Gromen meile nii kõnekalt meelde tuletab, “näib, et keegi ei märka, et see on TÄPSELT see, mida venelased ja hiinlased meiega praegu teevad.”

See pole muinasjutt, vaid tõsiasi ja ma hoiatasin selle eest raamatus  Kuidas lääs oli kadunud  hetkel, mil USA 2022. aastal USD relvastas. See meeleheitlikult lühinägelik (st rumal) poliitika andis väga kannatlikule ja ajalugu tundvale Venemaale ja Hiinale just võimalus, mida nad on oodanud, et muuta DSA-d.

Ajaloo saatuslik võlalõksu õppetund

Nagu ma ka  hiljuti kirjutasin , teate nii Niel Fergusoni kui ka Luke Gromeni arusaamade põhjal (ja ajalugu kinnitab), et rahvas (või impeerium) on ALATI hukule määratud hetkel, kui tema võlakulud (ainuüksi intressides) ületavad kaitsekulutusi.

Ja selle kirjutamise seisuga on DSA brutointress 40% kõrgem kui tema sõjalised kulutused.

Samuti pole meie, venelased, hiinlased ega isegi valitud vähemus teadlikke ameeriklasi, üksi teadmises DSA  saatuslikust võlalõksust .

Ei varjata enam midagi

Ameerika võlgade praegust pöördepunkti mõistetakse nüüd üha enam ja globaalsemalt selles, mida Ben Hunt nimetab “ühiste teadmiste mänguks”.

Lihtsamalt öeldes ja mida tõendab nüüd vaieldamatu  eemaldumine USA IOU-st ja USD-st  üha suureneva (ja  pidevalt väheneva ) BRICS+ liikmete nimekirjaga, on maailm haaramas nüri tõsiasjast, et Ameerika impeerium ( kodanikulõvid eesotsas poliitiliste eeslitega) kulutab saatuslikult rohkem kui teenib.

Hoopis kohutavam on aga see, et Uncle Sam maksab oma IOU-d alandatud dollaritega, mis sõna otseses mõttes hiireklõpsuga eksisteerivad mitte nii  “föderaalses” ja mitte nii “reserveeritud” Föderaalreservis .

See meeleheitlik reaalsus ja täielikult fantaasiapõhine rahaline “lahendus” on viinud empiiriliselt pankrotti läinud riigini, kes kulutab mõõdetavalt rohkem õiguste (2030. aastaks välja makstud), suveräänsete IOU-de ja sõjapidamise peale kui transpordile, põllumajandusele, veteranide hüvedele ja kodanike haridusele (vabandame Thomas Jeffersoni ees).

Vaata ise:

Naastes lihtsa matemaatika juurest muidu unustatud (või nüüdseks üha enam “tühistatud) ajaloo juurde”, on raskem eitada Gromeni tähelepanekut, et “USA näib seekord NSVLi rolli tagasi võtmas, olles suure võlakoormaga, konkurentsivõimetu tööstusbaasiga ja õõnestatud, mis sõltub imporditud tööstuskaupade osas külma sõja aegsest vastasest ja vajab üha kõrgemaid naftahindu, et hoida oma naftatoodangu langust.

Demokraatia enesetapp?

Teisisõnu, ja paljude aastate jooksul pärast seda, kui Fukuyama kuulutas välja võidu 1992. aastal, on USA üha enesetapu (või groteskselt hooletu/rumala) sõjalise, finants- ja välispoliitika vahepealsed patud/vead viinud DSA pöördumatult pigem lüüasaanud langusesse kui võidukaks “Ajaloo lõpuks.”

See reaalsus ei paku mulle muidugi mingit naudingut jagada, nagu ma olin, olen ja jään alati patriootlikuks ameeriklaseks – või vähemalt patriootlikuks nende ideaalide suhtes, mille eest Ameerika  algselt  seisis.

Kuid nagu ma olen korduvalt öelnud, on tänane DSA peaaegu tundmatu sellele ameeriklasele, kes ma olin, kui Fukuyama ülbeteemaline raamat enam kui kolm aastakümmet tagasi välja anti.

Meie teine ​​USA president John Adams hoiatas oma naist Abigailit: „Pidage meeles, et demokraatia ei kesta kunagi kaua. See raiskab, kurnab ja tapab end peagi. Pole veel kunagi olnud demokraatiat, mis sooritaks enesetapu.

Jällegi, see on ajalugu ja tundub, et see on ajalugu, millest Fukuyama 1992. aastal valesti aru sai, kui ta ilmselt arvas, et see on jõudnud oma õnneliku “lõpuni”.

Minevik teavitab tulevikku

Tulevikku vaadates pean mina/me olema samavõrra võimelised vaatama tagasi.

Ajalool on meile õpetada palju enamat kui praeguste poliitiliste oportunistide (nukkude?) kännukõned (või haletsusväärsed vihjekaardid), kes väga väheste eranditega hoolivad palju rohkem oma võimu säilitamisest (koalitsioonide kaudu, K-i legaliseeritud altkäemaksu andmine). Tänaval lobistid, valeinformatsiooni levitamine ja sihilik väärinformatsiooni väljajätmine) kui oma avalikkuse teenindamine.

Valuuta alandamise kurb ajalugu

Ajalugu hoiatab/õpetab ka  seda, et kõigi võlgadest läbiimbunud ja ebaõnnestuvate režiimide juhtkond võidab aega, et säästa oma “süsteeme” (ja katta oma @$$-i),  alandades nende valuutat võlgade rahaks teenimiseks .

Inimesed, see on tõsi läbi ajaloo ja ERANDITA.

Kahjuks pole DSA ja selle senine “erandlikkus” erand sellest muidu ignoreeritud ajaloolisest õppetunnist.

Selle eesmärgi saavutamiseks ja nagu mina ja Egon oleme aastaid vaielnud, teeskleb DSA seega  “võitlemist inflatsiooniga”,  püüdes samal ajal inflatsiooni, kuna kõik võlgades (ja seega ebaõnnestunud) režiimid vajavad intressimäärasid (mõõdetuna) ületamiseks inflatsioonimäärasid(US10Y UST tootluse järgi), mida uhked poisid nimetavad “negatiivseteks reaalkurssideks”.

Ebaaususe kurb ajalugu

Inflatsioon pole aga mitte ainult poliitiliselt piinlik, vaid ka kivikülm tõend ebaõnnestunud rahandus- ja eelarvejuhtimisest.

Sellest piinlikust olukorrast üle saamiseks teevad poliitikud Föderaalreservist ja Valgest Majast niinimetatud Esindajatekojani (ja   neid toetav Don-Lemonish/Chris Quomo/ 1. Muudatust solvav/tabamustest lähtuv pärandmeedia ). lapsed teevad, kui seisavad silmitsi vea tegemisega, see on: vale.

Ja sel juhul:  valetage inflatsiooniandmete kohta .

Muidugi ei sobi rahvas, kes valetab oma rahvale, kõige paremini oma rahvast juhtima.

Nagu Hemingway hoiatas ja nagu ma sageli kordan, näitavad süüdlased teistele näpuga (alates idapoolsetest pahalastest ja inimtegevusest põhjustatud viirustest kuni poliitilise hirmukampaaniani, mis puudutab kõike alates globaalsest soojenemisest, valgetest natsionalismist või rohelistest mehikestest Marsilt) ; või veel hullem, juhid hajutavad oma valijate tähelepanu igavestes sõdades.

Tundub tuttav?

Vahepeal kannatavad need “inimesed” pidevalt ja üha enam oma lapsiku juhtimise pattude all nende niinimetatud “raha” alandatud ostujõu halvava, kuid nähtamatu maksu all.

Ka see pole midagi uut neile  , kes jälgivad ajalugu …

Kuldsed lahendused?

Kuld muidugi ei saa ega suuda lahendada kõiki lugematuid ja “inimlikke, liiga inimlikke” ebaõnnestumisi riigi juhtimises ning rahalisi, sotsiaalseid ja  tsentraliseeritud häireid, mis ALATI järgnevad liiga suurele võlale .

Kuid nagu ka ajalugu kinnitab (ja sama eranditeta), saab igaüks meist vähemalt kaitsta oma rikkuse ostujõudu, mõõtes seda rikkust untsides ja grammides, mitte  avalikult surevas paber-/fiat-rahas.

See ei ole erapoolik argument. See ei ole “kuldvea” argument.

See on palju lihtsamalt ajalooline argument, mis selgitab veelgi, miks valitsused ei taha, et te mõistaksite raha ega kulla ajalugu.

Tegelikult eirab isegi Fukuyama praegu piinlik raamat seda lihtsat õppetundi kulla säilimise ja paberraha suremise kohta, mis ainult lisab minu sissejuhatavale tähelepanekule, et ajalugu ei lõpe kunagi, see lihtsalt õpetab ja kaitseb teadlikke inimesi.

Sama kehtib ka füüsilise kulla kohta.

Artikli allikas: Autoriks Matthew Piepenburg VonGreyerz.goldi kaudu,

“Ainus kindel investeering, mille väärtus kunagi ei lange, on inimese tervis – toit, vesi, õhk, uni. Investeeri ainult puhtasse toitu ja puhtasse keskkonda enda ümber ja sa ei kaota kunagi mitte midagi.” – Veiko Huuse

Loe lisaks:

LUGU LÜHIDALT

• Neli suurt panka kukkusid 2023. aasta märtsis kahe nädala jooksul pankrotti ja laineefekt võib kergesti kogu pangandussüsteemi maha võtta. Pankade kaskaadrikked algasid 8. märtsil krüptopanga Silvergate Capitali sulgemise ja likvideerimisega. Ta oli investeerinud hoiuseid riigivõlakirjadesse, mis kaotasid väärtust, kuna inflatsiooni peatamiseks tõsteti intressimäärasid
• 10. märtsil Silicon Valley Bank (SVB) ebaõnnestus. Samuti investeeriti riigivõlakirjadesse, mis muutus taas probleemiks, kui kliendid hakkasid tegema suuri hirmupõhiseid väljamakseid. Tegemist oli suuruselt teise panga pankrotiga USA ajaloos ja suurimaga pärast 2008. aasta finantskriisi
• Silicon Valley panga ebaõnnestumisest hirmununa võtsid Signature Banki kliendid järgnevatel päevadel välja enam kui 10 miljardit dollarit, mille tulemusel suleti Signature Bank 12. märtsil.
• 16. märtsil teatas Euroopa suurim pank Credit Suisse, et laenab panga päästmiseks Swissi Keskpangalt 54 miljardit USD, kuna Credit Suisse suuromanik ja investor Saudi Araabia Keskpank loobus Credit Suisse aitamisest ja hoopis võtab oma rahad välja. Kuid 54 miljardit USD ei päästnud Credit Suisse panka ja teine Swissi suurpank UBS võttis Credit Suisse 3,2 miljardi USD eest üle. See aga on viinud nüüd UBS panga raskustesse…
• Valitsuse regulaatorid on lubanud muuta kahe panga kliendid “terviklikuks”, kindlustades kõik rahalised vahendid, mitte ainult esimesed 250 000 dollarit. Sellist erikohtlemist saavad kasutada ainult valitud pangad, mis on liiga suured, et pankrotti minna. Väikesed kohalikud pangad ei ole abikõlblikud
• Selle päästesüsteemi kõige tõenäolisem tulemus on pankade konsolideerumine, kuni meile jääb järele vaid väike arv megapanku. See konsolideerimine omakorda hõlbustab keskpanga digitaalvaluuta (CBDC) kasutuselevõttu, kuna pangandussektor on tihedalt seotud monopol.

Miks raskustes olevad pangad hakkavad kasutama CBDC

Kolm suurt panka kukkusid 2023. aasta märtsis ühe nädalaga pankrotti ja selle lainetuse mõju võib kergesti kogu pangandussüsteemi maha võtta, kuigi valitsusametnikud väidavad, et pangandussektor “jääb tugevaks” ja et nende pankade probleemid “”ei mõju teistele pankadele.” ¹

Pangatõrgete kaskaaddoomino

Pankade kaskaadrikked algasid 8. märtsil krüptopanga Silvergate Capitali sulgemise ja likvideerimisega. ² Valitsusasutuse teatel: ³

“2022. aasta jooksul kasvas Silvergate’i hoiustebaas järsult, peaaegu kahekordistades tema varad 210 miljardi dollarini. Kuid pangal ei olnud haldussuutlikkust ega turunõudlust kogu raha välja laenamiseks, nagu pangad tavaliselt teevad.

Seega investeeris ta üleliigsed hoiused riigivõlakirjadesse ja hüpoteeklaenu investeerimistoodetesse. Kuid võlakirjade ostmine muutus probleemiks, kuna Föderaalreserv hakkas inflatsiooni vähendamiseks intressimäärasid tõstma.“

Kaks päeva hiljem, 10. märtsil, kukkus Silicon Valley Bank (SVB) – USA(4), suuruselt 16. pank – kokku. Samuti investeeriti riigivõlakirjadesse, mis muutus taas probleemiks, kui kliendid hakkasid tegema suuri hirmupõhiseid väljamakseid. Tegemist oli suuruselt teise panga pankrotiga USA ajaloos ja suurimaga pärast 2008. aasta finantskriisi.

Väidetavalt Silicon Valley panga ebaõnnestumisest “hirmutatud” võtsid Signature Banki kliendid seejärel välja enam kui 10 miljardit dollarit, mille tulemusena suleti Signature Bank 12. märtsil, muutes selle ajaloo suuruselt kolmandaks panga maksejõuetuks. ^5 , 6

Federal Deposit Insurance Corp. (FDIC) võttis Silicon Valley panga ja Signature’i üle kontrolli ning valitsuse regulaatorid on lubanud muuta kõik kliendid “terviklikuks”, kindlustades kõik rahalised vahendid, mitte ainult esimesed 250 000 dollarit. Teisisõnu, valitsus päästab taas pangandussüsteemi maksumaksjate peenraha eest.

Nädala jooksul ostis Signature’i New York Community Bancorpi (üks USA suurimaid panku) tütarettevõte Flagstar Bank. ⁷ FDIC kohaselt saavad kõik, kellel on Signature Bankis hoiuseid, automaatselt Flagstar Banki kliendid, välja arvatud krüptopanga kliendid, kuna Signature’i digitaalpangandus ei sisaldunud Flagstari pakkumises. ⁸

FDIC-ile jääb ka 11 miljardi dollari väärtuses “mürgiste jäätmete võlg” kommertskinnisvaralaenude näol üürireguleeritud hoonete jaoks, kuna ka selle võlaportfelli lükkas Flagstar tagasi. ⁹ FDIC otsib endiselt Silicon Valley pangale ostjat.

Kas USA pangandussüsteem on tõesti usaldusväärne?

President Joe Biden ütles vahetult pärast USA kolme suurpanga maksejõuetust, et “ameeriklased võivad olla kindlad, et pangandussüsteem on turvaline” ja et “teie hoiused on olemas, kui neid vajate.” Rahandusminister Janet Yellen rõhutab samuti, et USA pangandussüsteem “jääb terveks”. ¹⁰

Kas me peaksime neid uskuma? Ilmselt mitte. Mõne päeva jooksul pärast neid avaldusi oli nakkus levinud juba Šveitsi suurimasse panka Credit Suisse. Pärast seda, kui valitsus astus algselt osa kahjumi katmiseks, müüdi Šveitsi pangandushiiglane UBS Groupile. ¹¹ Omandamisest teatati 19. märtsil.

On raske uskuda, et sellise ulatusega pankade maksejõuetuse lainetust saab tõesti peatada. Küsimus on selles, kas me peaksime üldse proovima? Valitsusjuhi teatel ei ole ¹² valitsusel praeguste panganduseeskirjade kohaselt kohustust sekkuda ja neid panku päästa.

Veelgi enam, praegu kasutuselevõetav kallutatud päästesüsteem tagab praktiliselt pankade edasise konsolideerimise ja keskpanga digitaalse valuuta (CBDC) laialdase kasutuselevõtu. Nagu teatas Newsweek 16. märtsil 2023: ¹³

“Senati rahanduskomisjoni kuulamise ajal riivas Yellenit Oklahoma osariigi osariigi senaator James Lankford Bideni administratsiooni poolt panganduskriisi käsitlemise pärast, mis nägi ette, et föderaalvalitsus pakkus Silicon Valley pangale (SVB) mitme miljardi dollari suurust päästet pärast pankrotistumist. tal ei olnud piisavalt sularaha, et varuda oma klientide hoiuste sadu miljoneid dollareid. Enamik neist hoiustest ei olnud kindlustatud.

Kriisi lahendamiseks teatasid USA pangaregulaatorid eelmisel nädalavahetusel plaanist kindlustada täielikult kõik hoiused SVB-s ja ka krüptosõbralikus Signature Bankis.

See kataks kõik hoiused, mis ületavad Federal Deposit Insurance Corp.’i 250 000 dollari suurust kindlustuslimiiti. Föderaalametnikud ütlesid, et plaani eest tasutakse eritasuga, mida nõutakse kõigilt FDIC-i institutsioonidelt.

Kuigi kõik pangad peavad plaani eest maksma, ütles Yellen neljapäeval küsitletud ajal, et see ei kehti kõigi pankade kohta. Ta ütles, et föderaalvalitsus laiendab privileegi ainult raskustes pankadele, mille ebaõnnestumisel on USA finantssüsteemile sügav mõju.

Yellen ütles, et kindlustamata hoiused kaetakse ainult siis, kui “kindlustamata hoiustajate kaitsmise suutmatus tekitaks süsteemset riski ning olulisi majanduslikke ja finantstagajärge”, mille üle otsustaks suurem osa FDICi juhatuse liikmetest Yellen ja president.

Täiendavas küsitluses küsis Lankford Yellenilt, kas see poliitika tähendab, et väikesed pangad muutuksid hoiustajatele vähem atraktiivseks, kelle kontod ületavad FDIC-i 250 000 dollari kindlustusläve …

Pankade ühinemiste arvu järsu kasvu juures viimasel kümnendil väljendas Lankford muret, et praeguse poliitika kohaselt võib suundumus ainult kiireneda, mistõttu USA pangandussüsteem muutub vähem vastupidavaks.

“Olen mures, et te… julgustate kõiki, kellel on kogukonna pangas suur sissemakse, [kuulma]:” Me ei tee teid terveks, aga kui lähete mõnda meie eelistatud panka, teeme sa terve,” ütles Lankford Yellenile. Yellen vastas: “See ei ole kindlasti midagi, mida me julgustame.”

Ja ometi on see poliitika just see julgustav. Teod räägivad valjemini kui sõnad ja sel juhul on selle poliitika tulemus üsna selge, olenemata Yelleni kõnest.

Kokkuvõtteks kindlustab FDIC ainult kuni 250 000 dollari suuruseid hoiuseid, kui teie raha on väikeses pangas, kuid kui teie raha on suures pangas, kaetakse ka seda summat ületavad kindlustamata hoiused, kui pank peaks ebaõnnestuma.

Miks pangakrahhid hõlbustavad CBDC levitamist?

Kuigi süsteem on selgelt kallutatud ja ei kaitse kõiki, on kõik pangad (ja seega kontoomanikud) sunnitud maksma selle “eritasu” FDIC-le, mis väidetavalt kindlustab kõik need kindlustamata hoiused eelistatud pangad.

Selle päästesüsteemi kõige tõenäolisem tulemus on pankade konsolideerumine, kuni meile jääb järele vaid väike arv megapanku. Hakkame juba nägema selle varaseid etappe, kus “kolm suurt Ameerikas” – Bank of America, Citigroup ja Wells Fargo – teatasid ¹⁴ hoiuste kasvust pärast SVB kokkuvarisemist ja Yelleni teadet, et ainult teatud eelistatud pangad saavad olema kaetud üle FDIC kindlustuslimiitide.

See konsolideerimine omakorda hõlbustab keskpanga digitaalse valuuta (CBDC) kasutuselevõttu, kuna pangandussektor on väga tihedalt seotud monopol. Oletame, et kogu Ameerikas on vaid pool tosinat panka. Kõik, mida nad peavad tegema, on grupina CBDC-le üle minna ja kõik, kellel on Ameerikas pangakonto, jäävad automaatselt uude süsteemi lõksu. Nagu teatas News Punch: ¹⁵

“See, mida me näeme, on tõuge globaalse valitsuse poole, mida maskeeritakse ja varjatakse humanitaarsusega, multikultuursusega, aga ka väljamõeldud ohtudega, nagu globaalne soojenemine ja pandeemiad, et panna elanikkonda nõustuma globaliseerumise ja ühe maailma valitsusega.

Et see juhtuks, kavatseb eliit tekitada ülemaailmse finantskriisi, mille sarnast maailm pole kunagi näinud. Selle finantskriisi tuhast tõuseb välja uue rahvusvahelise majanduskorra fööniks. Avalikkusele öeldakse, et uus kord on ainus viis maailmamajanduse stabiliseerimiseks ja selle vähese varanduse päästmiseks …

Inimesed küsivad sageli, miks globalistlik eliit maailmamajanduse kokku variseb. Kas see ei tähenda, et nad hävitavad selle käigus oma rikkuse? Vastus on eitav. Eliit on kindlustanud oma rikkust, et seda kaitsta juba sajandeid… Kui maailma finantssüsteem lõpuks kokku kukub, on eliit positsioonil, et osta dollari eest raha, mis alles jääb.

Kuhu see ülejäänud maailma rahaliselt jätab? Vastus on tehnokommunistliku maailma valitsussüsteemi orjuses, mida juhib Davosi Maailma Majandusfoorum ja peidetud käed, mis kontrollivad selle kabali avalikku palet. Kui nüüd tähelepanu pöörate, näete, et kõik teie ümber on kujundatud selle ühe eesmärgi saavutamiseks …

Globalistlik eliit sunnib ka oma vasallriike liikuma valuuta tsentraliseerimise poole … CBDC kujul, mis muide pole üldse valuuta – see on tarkvara, mis on loodud totaalse sotsiaalse kontrolli vahendiks… Kui nad suudavad tühistada teie pangasaldo ühe klahvivajutusega, siis pole teil vabadust ega autonoomiat. sa oled ori…”

Nähes, kuidas USA administratsioon on survestanud Euroopa majandust (Nord Stream gaasijuhtmete hävitamine; NATO laienemine;…) ja pannud Euroopa majanduse sõltuma USA majandusest ja Süvariigi otsustest (“Euroopa riigipeadel ja valitsusjuhtidel puuduvad ajud ja “munad” iseotsustamiseks”. – Veiko Huuse), on suur tõenäosus, et Euroopa pangad “lähevad üle” CBDC süsteemile.

UCC koodi uuendamine on varjatud katse meie vabadust varastada

Lõuna-Dakota kuberner Kristi Noem (16) märkis ülaltoodud Fox Newsi intervjuus ka tõsiasja, et CBDC-d on mõeldud rahaliste köidikutena, mis kontrollivad teid vabaõhuvanglas.

Ta tõstab esile ühtse äriseadustiku (UCC) väljapakutud värskenduse, mille eesmärk on “valuuta” uuesti määratleda, et välistada detsentraliseeritud krüptovaluutad, suunates valitsuse tõhusalt CBDC monopoli teele. Noem pani eelnõule veto ja kutsub ka teisi riike üles seda tagasi lükkama.

UCC koodeks on seaduste kogum, mis reguleerib äritehinguid USA-s. Kuigi see ei ole föderaalne seadus, on see seaduste kogum, mida osariigid nõustuvad vastu võtma ühtsel viisil, et hõlbustada riikidevahelist äri. Seega näib, et nad kavatsevad alustada rahalist ülevõtmist CBDC kasutuselevõtuga esmalt osariigi tasandil ning vabadusse usuvad seadusandjad peavad kõik sellised plaanid hukka mõistma.

Valitsuse võlakirjad on nüüd “mürgine vara”

News Punchi andmetel ¹⁷ oli Silicon Valley panga hävitamine tahtlik. Kuigi ma ei saa selle eest garanteerida, on huvitav märkida, et SVB oli suhteliselt heas vormis, enne kui see üleöö katki läks.

Nagu suveräänsete uurimis- ja nõuanderühm selgitas artiklis pealkirjaga “Kui SVB on maksejõuetu, on ka kõik teised”, ¹⁸ juhtus 2008. aasta panganduskrahh seetõttu, et Lehman Brothers ja teised pangad olid kasutanud hoiustajate raha, et osta väga riskantselt ilma rahata. hüpoteeklaenu võlakirjad alla.

Kuigi majandus oli hea, teenisid pangad nende mürgiste varade pealt kopsakat kasumit, kuid niipea, kui majandus muutus allapoole, langes nende mürgiste väärtpaberite väärtus ja pühkis need minema.

Seekord ei ole aga mürgine vara hüpoteegid, mille on saanud inimesed, kellel ei ole tööd, sissetulekut ega arvete tasumise ajalugu. Ei, seekord on USA valitsuse võlakirjad need, mis panku uputavad ja need võlakirjad peaksid olema kõige turvalisem investeering. Suveräänne uurimis- ja nõuanderühm kirjutab: ¹⁹

“Silicon Valley Bank ei olnud Lehman Brothers. Kui Lehman panustas peaaegu KOGU oma bilansi nendele riskantsetele hüpoteeklaenuvõlakirjadele, siis SVB-l oli tegelikult üllatavalt konservatiivne bilanss.

Panga eelmise aasta 31. detsembri raamatupidamise aastaaruande järgi oli SVB-l klientide hoiuste maht 173 miljardit dollarit, laenude maht aga “ainult” 74 miljardit dollarit. Ma tean, et see kõlab naeruväärselt, kuid pangad laenavad enamasti välja oma hoiustajate rahast.

Näiteks Wells Fargo teatas hiljuti 1,38 triljoni dollari suurusest hoiustest. Sellest 955 miljardit dollarit laenatakse. See tähendab, et Wells Fargo on andnud laene peaaegu 70% oma klientide rahast, samas kui SVB-l oli konservatiivsem laenude ja hoiuse suhe ligikaudu 42%.

Asi on selles, et SVB ei kukkunud läbi, sest nad tegid hunniku kõrge riskiga NINJA-laene. Kaugel sellest. SVB kukkus läbi, kuna nad panid suurema osa oma hoiustajate rahast (119,9 miljardit dollarit) USA VALITSUSE VÕLAKIRIdesse. See on selle draama tõeliselt erakordne osa.

USA valitsuse võlakirjad peaksid olema maailma kõige turvalisem ja riskivabam vara. Kuid see on täiesti vale, sest isegi riigivõlakirjad võivad väärtust kaotada. Ja täpselt nii juhtuski.

Suurem osa SVB portfellist oli pikaajalistes valitsuse võlakirjades, näiteks 10-aastastes riigivõlakirjades. Ja need on olnud äärmiselt muutlikud. Näiteks 2020. aasta märtsis olid intressimäärad nii madalad, et rahandusosakond müüs mõned 10-aastased riigivõlakirjad nii madala tootlusega kui 0,08%.

Kuid intressimäärad on sellest ajast alates nii palju tõusnud; eelmisel nädalal oli 10-aastase riigikassa tootlus üle 4%. Ja see on tohutu erinevus.

Kui te ei ole võlakirjaturuga väga kursis, on üks kõige olulisemaid asju mõista, et võlakirjad kaotavad intressimäärade tõustes väärtust. Ja see juhtus Silicon Valley pangaga.

SVB laadis pikaajalisi riigivõlakirju, kui intressimäärad olid palju madalamad; nende võlakirjaportfelli keskmine kaalutud tootlus oli tegelikult vaid 1,78%. Kuid intressimäärad on kiiresti tõusnud. Samad võlakirjad, mille SVB ostis 2–3 aastat tagasi hinnaga 1,78%, annavad nüüd 3,5–5%, mis tähendab, et SVB oli järsu kahjumiga.“

Kõik pangad, sealhulgas Fed, on tõenäoliselt maksejõuetud

SVB 2022. aasta 19. jaanuaril 2023 avaldatud aastaaruande kohaselt oli neil riigivõlakirjadelt kapitali 16 miljardit dollarit ja realiseerimata kahjumit 15 miljardit dollarit. Seega olid nad hävitamiseks küpsed. ²⁰

Probleem on selles, et kui SVB oma konservatiivse laenu-hoiuse suhtega sai riigivõlakirjade paisumise tõttu maksejõuetuks, tähendab see tõenäoliselt seda, et ka kõik teised on maksejõuetud, sealhulgas riigi- ja kohalikud omavalitsused, kõikvõimalikud suurkorporatsioonid ja Föderaalreserv. Igaüks, kellel on valitsuse võlakirju, kannab intressimäärade tõustes tohutuid kahjusid.

"Isegi FDIC kannab realiseerimata kahjumit oma kindlustusfondis, mis peaks päästma panku, mis ebaõnnestuvad realiseerimata kahjumi eest." ~ Suveräänne uurimis- ja nõuanderühm

FDIC hinnangul on USA pankade realiseerimata kahjum ligikaudu 650 miljardit dollarit ja kasvab. Samal ajal on FDIC-i hoiuste kindlustusfondi (DIF), fondi, mis peaks katma kindlustatud hoiuseid (kontod kuni 250 000 dollarini), saldo vaid 128 miljardit dollarit. ²¹ Kas näete probleemi? Mis veelgi hullem, DIF-i raha ei seisa niisama. Ka see on investeeritud — USA valitsuse võlakirjadesse! Nagu märkis suveräänne uurimis- ja nõuanderühm: ²²

“Nii et isegi FDIC kannab realiseerimata kahjumit oma kindlustusfondis, mis peaks päästma panku, mis ebaõnnestuvad nende realiseerimata kahjumi tõttu. Te ei saa seda kraami välja mõelda, see on naeruväärne!”

Ja see läheb ainult hullemaks, kui Föderaalreserv jätkab intressimäärade tõstmist. Probleem on selles, et kiire inflatsiooni pidurdamiseks tuleb intressimäärasid tõsta, kuid kui need tõusevad, vajub rohkem panku oma osaluse tõttu riigivõlakirjades. ^23 , 24 Lihtsalt pole väljapääsu.

Lisage sellele ületamatule probleemile tõsiasi, et president Bideni 2024. aasta eelarve suurendab föderaalvõlga 2033. aasta lõpuks 50,7 triljoni dollarini. Praegu on see 31,459 triljonit dollarit. ²⁵ See on hämmastav võlasumma.

Leibkonna seisukohast ei jää teil muud üle, kui esitada pankrotiavaldus, kui teie sissetulek ei kata isegi teie võla intressimakseid, ja see on põhimõtteliselt see, kus me riiklikul tasandil oleme. Nagu The Balance märkis: ²⁶

“Enamik võlausaldajaid ei muretse riigi võla pärast, mida tuntakse ka “riigivõlana”, enne, kui see moodustab rohkem kui 77% sisemajanduse koguproduktist (SKT). ​​See on punkt, kus võlakärped iga-aastases majanduskasvus suurenevad, vahendab BBC. Maailmapanga teatel 2021. aasta teise kvartali lõpus oli USA võla suhe SKTsse 125%. See on palju kõrgem kui murdepunkt…”

Kas olete valmis?

Kõik see on põhjus, miks on nii oluline valmistuda ja saada võimalikult iseseisvaks. Asjad, mida oleme kogu oma elu iseenesestmõistetavaks pidanud, võivad peagi kaduda ja need, mis neid asendavad, ei ole teie huvides, välja arvatud juhul, kui olete osa globalistlikust kabalast, mis vabastab end orjasüsteemist.

Nende muutuste suhtes vastupidavamaks muutumine võib hõlmata sularaha paigutamist asjadesse, millel on suurem võimalus inflatsioonile vastu pidada, nagu näiteks väärismetallid (tegelikud metallid, mitte paber) ja maa (kus saab toota puhats toitu ja allikavett, kasvav mets,..). Säilivad toiduained võivad samuti olla mõistlik investeering, nagu ka privaatkaevu kindlustamine või vihmahaardesüsteemi ehitamine. Vabaenergia loomine või nende seadmete loojate toetamine ja ühisrahastamine(otsige oma riigis või kogukonnas ülesse need inimesed, kes tegelevad uue ühiskonna loomisega ja toetage neid)

Samuti pidage meeles, et tehisintellekt on “metsaline”, mis juhib tulevast orjasüsteemi. Maailma Majandusfoorumi filosoofiaguru Yuval Noah Harari loodud valem kirjeldab tehnokraatide üha kasvavat võimet inimesi häkkida: B x C x D = AHH. ²⁷

B tähistab bioloogilisi teadmisi, C on arvutusvõimsus, D on andmed ja AHH on inimese häkkimise võime tase. AI vajab juhtimissüsteemi töötamiseks tohutul hulgal ajakohaseid andmeid, seega peab teie loendis olema ka “nälg”.

See tähendab teie isikuandmeid koguvate rakenduste ja seadmete kõrvaldamist, kuna Google, ChatGPT, Meta, Twitter, NewBing, Facebook, Amazon, PayPal, Youtube ja paljud teised on suurimad andmekaevurid Kabali jaoks. See tähendab ka CBDC-de kasutusele võtmise kiirendamist, kuna see ei ole tegelikult ainult valuuta, vaid rahvastikukontrolli tööriist ja digitaalne identiteet, mis jälgib kõike, mida teete nii võrgus kui ka pärismaailmas, ning võtab teilt ära põhiõigused ja -vabadused, mis põhinevad teie sotsiaalse krediidiskoori andmetel.

Riikide (Rahvuslik Kogukond) suveräänsuse ja kodanike digiorjusest päästmiseks on vaja käivitada Rahva Võimu idee. See on vabade inimeste ühine juhtimine alt ülesse põhimõttel ja selles puudub kasu- ja võimuahne korrumpeerunud poliitika-, majandus-, finants- ja meditsiinisüsteem.

Eestis on ainult üks kogukond – poliitikavaba ja seisab vabade inimeste kõrgemaks hüvanguks – Vaba Eesti kogukond. Seda kogukonda tuleb toetada ja asuda kooslooma.

Artikli toimetanud Veiko Huuse, kasutatud allikad:

• ^{1, 7, 8, 10} Newsweek March 19, 2023
• ² Forbes March 8, 2023
• ^3, 12 Government Executive March 20, 2023
• ⁴ Bankrate.com March 21, 2023
• ⁵ FDIC March 12, 2023
• ⁶ CNBC March 13, 2023
• ⁹ Yahoo Finance March 21, 2023
• ¹¹ Bloomberg March 19, 2023
• ¹³ Newsweek March 16, 2023
• ¹⁴ CNN Business March 15, 2023
• ^15, 17 News Punch March 13, 2023
• ¹⁶ The Conservative Treehouse March 11, 2023
• ^{18, 19, 20, 21, 22} Sovereign Research and Advisory Group March 13, 2023
• ²³ Wall Street Journal March 20, 2023
• ²⁴ Houston Public Media March 19, 2023
• ²⁵ CNS News March 9, 2023
• ²⁶ The Balance Money October 4, 2022
• ²⁷ WEforum January 24, 2020

Loe lisaks sarnasel teemal:

Lollidelt tuleb raha ära võtta

Ärileht kirjutas 15.10.21.: Kinnisvara tagatisel hüpoteegi seadmisel tuleb arvestada, et laenu ja kõrvalkohustuste tasumata jätmisel enam kui kolme kuu eest võib laenuandja pöörata tagatiseks oleva kinnisvara koheselt sundtäitmisele ilma kohtuotsuseta.

AUTOR (edaspidi A:): Selge jutt, selge tekst. Isegi minusugusele rumalukesele arusaadav. Aga Eestimaal on sadu tuhandeid minust rumalamaid, lollimaid, peamiselt lausa idioote. Tean väga hästi sedagi, mis on rumala-lolli-idioodi liikumapanevaks jõuks: selle jõu nimeks on AHNUS!!! Ainuüksi ahnusest alati ei piisa: lisanduma peab inimesele nii igiomane rumalus-lollus-idiootsus. Vaat need kaks korraga nõuavad päris ruttu päris soliidset tasu rumaluse-lolluse-idiootsuse eest! Järeldus: ahne inimene võib kaotada oma raha ja loll inimene võib kaotada, kuid ahne+loll kaotavad kindlasti!

„See tähendab, et hüpoteegina tagatiseks olev kinnisvara müüakse enampakkumisel laenuandja nõuete rahuldamiseks.“

A: Kuni laenajal raha jagub, kulutab ta seda kas kokkuhoidlikult või laristab. Kohe kindlasti ta ei usu, et tema kinnisvara võidakse sundmüüki panna. Ja kui pannakse, vaat siis pöördutakse „õigust otsima“ ajakirjanike, politsei ja/või kohtu poole.

„Eriti hoolikas tuleb olla sellisel juhul, kui laenu on selle saamise järgselt korduvalt refinantseeritud. On olnud juhtumeid, kus saadud laenu on refinantseeritud kuni kümme korda, mille tulemusena on pidanud laenusaaja saadud laenu tagasi maksma kordades enam, kui laenusaaja seda sai.“

A: Mis siin imelikku on? Ainult loll võtab võla katteks uue võla ega mõtle tagajärgedele. Laenaja ainuke eesmärk on enamasti laenuandjat petta (mitte maksta, küll kohus päästab, muud „pääsemist tõotavad“ meetmed-protseduurid).

„Oli üks juhtum, kus mees võttis laenu kinnisvara tagatisel selleks, et ehitada valmis enda pere ja isa jaoks kaks ridaelamuboksi. Laenuandja ei kontrollinud ega veendunud, kas laenusaaja on võimeline saadud laenu tagasi maksma ning juhtus nii, et üsna pea tuli asuda saadud laenu refinantseerima ja seda korduvalt.“

A: Juristid ajavad ka idioodi juttu: miks pidi laenuandja kontrollima ja veenduma, kas laenusaaja on võimeline saadud laenu tagasi maksma?! Keda kuradit peaks huvitama tõsiasi, et laenusaaja asus saadud laenu korduvalt refinantseerima!?

„Refinantseerimise tulemusena suurendati igakord laenusummat sedavõrd, et lõpuks ei olnud laenusaaja võimeline kuumakseid tasuma ja tagatisvaraks olnud ridaelamuboksid müüdi hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Nüüd on tekkinud olukord, kus laenusaaja perekond ja tema isa jäid oma kodust ilma ja on ikka veel võlgu, kuna müügist saadud raha ei katnud laenusaaja nõuet, eeskätt seetõttu, et ridaelamuboksid müüdi oluliselt alla turuhinna – kinnistu müüdi hinnaga 191 888 eurot, kuigi selle turuväärtuseks oli hinnatud 405 000 eurot.

Kõnealuse juhtumi puhul sai laenusaaja faktiliselt laenu kokku summas 168 525 eurot. Laenuandjale on koos kinnistu müügist saadud rahaga laekunud kokku 301 640 eurot, kuid laenusaaja on laenuandjale veel võlgu 46 723 eurot, millele lisanduvad viivised 21.6% aastas kuni põhinõude tasumiseni.“

A: Mis siin erilist või imelikku või kaasatundmist väärivat on? PARAS  LOLLIDELE!!!

„Laenuandja vastutustundetult antud laenu tõttu on laenusaaja perekond ja tema haige isa sattunud väga raskesse majanduslikku olukorda – elavad kõik koos pisikeses üürikorteris, mille eest isegi üüri tasumine on neile ülejõu käiv.“

A: Nüüd kisutakse arukalt ja ausalt lugejalt pisaraid välja! Vastutustundetult antud laen? See jutt on küll pullisitt, nagu inglane ütleb. Panga (eriti välismaise ja eriti Rootsi panga!) huvi pole mitte antud laen tagasi saada, vaid panti pandud kinnisvara odavalt kätte saada ja kallimalt maha müüa!!! Kui loll eestlane seda ei mõista, siis paras talle!

„Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt ei tohi krediidiasutused anda laenu inimesele, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta.“

A: Vastutustundlik laenamine? Kus? Milleks? Kui kinnisvara ei pandita, vaat siis uurib pank, et palju palka saad ja kas suudad-saad laenu tagasi maksta. Kinnisvara odavalt kättesaamise lootus ongi panga üks peamisi liikumapanevaid jõudusid vastukaaluks lollile laenajale.

Omal ajal  olin „kah-ärimees“. Pangast laenu ei antud. Aga terendas üks ülikasumlik tehing ja „homseks oli vaja sada tuhat krooni“ ja kroon oli väga kallis ja kehtinud kõigest paar kuud. Tuttav „suurärimees“ oli nõus laenama üheks aastaks null-protsendiga! Aga lepingusse sai, et kui aasta täis saab ja võlg makstud pole, hakkab tiksuma viivis 1% päevas!

Tollased äritegemised olid nagu sõit „Ameerika mägedel“ ja asi lõppes sellega, et tagasi maksma pidin ca veerand miljonit. Polnud mõtteski mitte maksta! Ka ähvardavast pankrotist õnnestus heade-õpetatud inimeste abiga pääseda. Tundes hästi eestlasi, oleks iga teine minu asemel venitama-viivitama hakanud ja mitte maksnud. Ausaks on ärimehel tõesti raske jääda siis, kui äri hästi läheb ja eriti siis, kui kõik rappa jookseb. Olen endale palju vaenlasi tekitanud, kui olen seltskonnas meie tänaseks lugupeetud ja palavalt armastatud „ärimeestelt“ küsinud: „Kuidas ja kui ausalt te teenisite oma esimese miljoni?“

Toon teisegi näite: laenasin heale tuttavale kümme tuhat krooni üheks nädalaks ja ta ise kirjutas, et kui nädala jooksul ära ei maksa, siis maksab viivist 1% päevas. Kümme aastat hiljem ütles kohtunik, et „praegune võlasumma on täiesti ebareaalne“ ja et 1% päevas viivist maksta on alatu koorimine! Ei lugenud see, et laenaja ise tahtis nii. Tagasi sain „sandikopikaid“!

Kas peaksin kaasa tundma „hella südamega“ idiootidele, kes kogu oma vara rahaks teevad, pankadest laenusid võtavad, et kedagi Nigeerias, Keenias, Austrias, Kanadas, Pihkvas vaevlevat „õnnetukest“ rahaliselt aidata?!

Kas peaksin kaasa tundma idiootidele, kes „pangatelleri“ veenva telefoni-jutu peale talle kõik koodid ja salasõnad saadavad?

Kas peaksin kaasa tundma ahnetele idiootidele, kes kogu oma vara rahaks tegid, pankadelt ja sugulastelt suuri summasid laenasid ja need 5-10-50 kordset kasumit lubavatesse kahtlastesse ettevõtetesse ja püramiidskeemidesse paigutasid?!

15.10.21, Heiki Kortspärn

Rahvuslik Teataja toimetuse märkus: Kahjuks on siin tegu massipsühhoosiga (nagu vaktsineerimisel), mida pangad ja korrumpeerunud värdjasmeedia tekitavad: kõik laenavad, ilma laenuta ei saa, laene tulebki refinantseerida! Tulemus: suur osa õnnetuid on pankadele võlgu ja maksavad elu aeg nendele.  

Fonte.News vastutava väljaandja Veiko Huuse kommentaar: Pean oluliseks avaldada infot, mis on oluline ja vajalik inimeste meelsuse äratamiseks. See tänane füüsiline maailm on inimeste ja inimolendite tegevuste tõttu hävimas. Hävingu põhilised põhjused on inimeste kasuahnus, võimujanu ja võrdsuse printsiibi eiramine. Seda hävingut on juhtunud tuhandeid kordi aga inimesed pole sellest õppinud. Inimesed peavad muutma meelt, ainult siis on lootust luua uus ühiskond. Soovitan lugeda elukogenud teadmamehe Heiki Kortspärn raamatut aastast 2016 “Sureme Surmates”, kus ta suhteliselt täpselt rääkis tulevikust ja räägib ellujäämise võimalustest.

Kui see artikkel Sind kõnetas, on Sul võimalik liituda uudiskirjaga ja toetada meie tegevust.