Kas TERVISEAMET hoolib inimesest?

Avaldame Tarvo Alevi saaga terviseametiga, ilmestamaks praeguse aja tüüpilist olukorda, kus inimeste teenistuses oleva info asemel saadetakse eetrisse müra või desinformatsiooni. Väljavõtted autori kirjavahetusest erinevate instantsidega leiate artiklis linkide alt.
181 Jagamist
181
0
0

Autor: Tarvo Alev


Kuna järgnev tekst on päris pikk ja paljudel ei pruugi jätkuda kannatust kogu lugu läbi lugeda, siis alustan kokkuvõttega alljärgnevast tekstist. Minu kogemus terviseametiga andis mulle teatud selguse ja hingerahu, kuna nende käitumine, info varjamine, kustutamine, blokeerimine ja isegi valetamine näitavad selgelt, et nende avalikud väljaütlemised ei ole tihtipeale tõesed. Siit võisin järeldada, et ei ole vaja hirmu tunda negatiivsete prognooside pärast, sest need võivad tihti olla moonutatud ja seda pigem negatiivses suunas. Tegelikkuses ei pruugi olukord olla üldse niivõrd kriitiline, nagu seda meile oskuslikult näidatakse.

Toon kogu loo detailselt ka teieni, et saaksite igaüks ise oma järeldused teha ja jõuda seeläbi samasuguse arusaamani, et need igapäevased hirmutavad ja hoiatavad sõnumid meedias ei pruugi üldse nii tõesed olla. Seda mõistes saavad ehk paljud seni murelikud kodanikud rahulikumalt hingata. Inimesed ei pea elama hirmu vangis ühe ametkonna hämamise tõttu. Kõikidel on õigus teada saada, kuidas infoga manipuleeritakse, ning hoida oma turvatunnet, enesekindlust ja vabadust.

Novembri alguses avaldati ajakirjanduses iga päev järjest suurenevaid nakatumisnäitajaid ja kasvama hakkas ka haiglaravi vajavate patsientide hulk. Seetõttu jälgisin pidevalt meediakajastusi ning hoidsin silma peal terviseameti väljaütlemistel.

Ühel hetkel teatati meedias, et terviseamet on saanud juurde 100 miljonit eurot koroonatestide tegemiseks kuni 2021. a lõpuni. Kiire arvutus andis tulemuse, et see teeb keskmiselt 6−7 miljonit eurot kuus. Samal ajal edastati meedia kaudu pidevalt hirmutavat teavet, et haiglad ei suuda ühel hetkel enam patsiente vastu võtta ja intensiivravikohti meie haiglates napib. 

Postitasin terviseameti Facebooki lehele küsimuse, kui palju maksab intensiivravikoha juurdeloomine, ning uurisin veel eraldi, kui palju haigla- ja intensiivravikohti saaks juurde luua 100 miljoni euro eest. Minu küsimus kustutati nende lehelt kiirelt.

22. novembril lugesin eelmise päeva uudist: „Ida-Viru keskhaigla kliinikus on koroonasse nakatunud juba 56 inimest.“ Samas artiklis on laused: „Haigla teatel enamikul nakatunutest haigussümptomeid pole. Haigla töö on korraldatud nii, et puhanguga seotud üksuste töötajad ei liigu haigla teistes üksustes.“ Viide: https://pohjarannik.postimees.ee/7114824/ida-viru-keskhaigla-kliinikus-on-koroonasse-nakatunud-juba-56-inimest 

Mind hakkas huvitama, kas terviseamet arvestab oma igapäevase statistika sisse ka olukorrad, kus Covid-osakonna patsientide koguarvule lisatakse ka sellised haiglasisesed nakatumisjuhud, kui patsiendid on tegelikult haiglasse jõudnud mõne muu terviseprobleemiga ja neil pole ühtegi Covid-19 sümptomit, aga ometigi tõstavad igapäevast haigestunute arvu.

Kuna soovisin aru saada reaalsest olukorrast ja sellest, mis haiglates toimub, esitasin terviseameti Facebooki lehel taas korrektse ja viisaka küsimuse sel teemal. Minu küsimus kustutati jälle väga kiiresti, hoolimata sellest, et tegemist oli pühapäeva õhtuga. Selgus, et kõigile nähtavaid postitusi kontrollitakse väga aktiivselt. Otsustasin kirjutada oma küsimuse uuesti, aga seekord tegin postitamisel ka ekraanipildi. Mu küsimus kustutati veelgi kiiremini ja mind blokeeriti terviseameti Facebooki lehelt, et ma ei saaks rohkem kommentaare ega küsimusi esitada.

Viide: ekraanipilt minu küsimusest (pilt_nr_01.jpg)

Otsustasin asja uurida ja esitasin ühes Facebooki grupis üleskutse, et need, kes on kogenud samalaadset kustutamist ja blokeerimist terviseameti poolt, annaksid sellest teada. Tulemus oli üsna jahmatav.  Vähem kui 24 tunniga andis endast teada üle 80 inimese, kellest mitmed avaldasid ka blokeerimise põhjuse. Palju oli neid, kes sarnaselt minuga olid olnud väga viisakad ja korrektsed, aga olid viidanud mõnele teadustööle, mis ei langenud kokku terviseameti hetke ametliku suunaga, või esitanud küsimuse, mis tõi välja vastuolu terviseameti väidetes.

Otsustasin, et ma ei loobu selgitust nõudmast ja teen nii terviseametile, sotsiaalministeeriumile kui ka õiguskantslerile ühise ametliku pöördumise, mille adresseerin ka ajakirjandusele, et minu pöördumist ei ignoreeritaks.

Kirjutasin dokumendi, kus tegin eraldi pöördumised igale ametile ja lisaks ka pöördumise ajakirjanikele. Lisasin erinevad tõendid (ekraanipildid nii minu kui ka teiste tekstidest) ja ühtlasi nimekirja inimestest, kes olid mulle teada andnud blokeerimisest terviseameti lehel. Saatsin selle kirja 23. novembril e-kirjana, saajateks terviseamet, sotsiaalministeerium, õiguskantsler, Postimees, „Kuuuurija”, Õhtuleht, Eesti Ekspress, Telegram ja Objektiiv.

Minu pöördumist saad vaadata siit, viitena (pdf dokument).

Kõigest neli päeva hiljem sain vastuse õiguskantslerilt, kus selgitati pikalt, et minu pöördumist ei saa käsitleda teabenõudena ja ka terviseameti Facebooki lehel kustutamist/blokeerimist ei käsitleta sõnavabaduse piiramisena.

Samal ajal ilmus ajakirjanduses kaks artiklit sarnasel teemal, kus „Kuuuurija“ poole oli keegi pöördunud samalaadse murega − terviseamet kustutab ja blokeerib. Sealjuures tõi terviseamet välja, et nemad kustutavad ainult sellised kommentaarid, mis on vaenu õhutavad, solvavad, ebasündsa sisuga, rassistlikud vms. Samalaadne artikkel ilmus ka Õhtulehes. Seal oli isegi pildina välja toodud minu üleskutse teatada blokeerimisest, kuigi minu nimi oli kaetud ja selle asemel oli kasutatud väljendit „üks kodanik“. Ka seal oli terviseameti ametlik sõnum sama ehk siis sulaselge valetamine ajakirjanduse kaudu, kus nad väitsid, et ei kustutata viisakaid ja sisulisi kommentaare ega küsimusi, vaid eemaldatakse ainult need, mille sisu ei vasta Eesti Ajalehtede Liidu (EAL) kehtestatud kommenteerimise heale tavale.

Viide: https://kuuuurija.elu24.ee/7116362/inimesed-kurdavad-et-terviseamet-blokeerib-facebookis-kasutajaid-ja-kustutab-kommentaare

Viide: https://www.ohtuleht.ee/1018515/terviseamet-blokib-teisitimotlejaid-lauljatar-nancy-imestab-esitasin-asjalikke-kusimusi 

Kaks ja pool nädalat hiljem (10. detsembril) saabus vastus sotsiaalministeeriumilt. Kirja sisuks oli seesama mittemidagiütlev tekst, mis oli juba ajakirjanduse vahendusel esitatud. Mitte ühegi sõnaga ei mainitud minu konkreetset juhtumit ega vist olnud isegi vaadatud minu poolt kaasa pandud selgitusi ja tõendeid.

Sotsiaalministeeriumi vastus

Äärmiselt huvitav on see, et sotsiaalministeeriumi vastuses viidati viirusele nimega SARS-CoV-19, mille asemel ilmselt mõeldi viirust nimega Covid-19 või siis SARS-COV-2. Küll aga polnud nende saadetud kirjas vastuseid minu poolt esitatud sisulistele küsimustele.

Terviseameti vastus

Terviseameti kommunikatsioonijuhi kirjas oli kasutatud terminit „vandenõuteooria“, samas aga ei sisaldanud see vastuseid minu esitatud küsimustele, seetõttu saatsin omapoolse vastuse

Kohe järgmise päeva hommikul sain Simmo Saarelt ka vastuse oma teisele kirjale. Selle sisu oli järgnev.

Läksin siis Eesti Keele Instituudi lehele, et teha päring sõna „vandenõuteooria“ kohta, aga vastust sealt ei saanud. Saatsin omalt poolt uue pika kirja, korrates ka esialgseid, vastuseta jäänud küsimusi, lisaks viitasin sellele, et terviseameti kommunikatsioonijuhi kasutatud terminit ei ole võimalik leida tema enda poolt viidatud lehel.

Minu kiri

Selle kirja adresseerisin ka terviseametile ja ajakirjandusele näitamaks, mis tegelikult toimub. Kirja koopia edastasin Õhtulehele, Postimehele, Eesti Ekspressile, Telegramile ja “Kuuuurijale”.

Tänaseni pole keegi sellele kirjale reageerinud. Terviseametilt ei ole mingit vastust ja huvi pole tundnud ka ükski ajakirjanik.

16. detsembril saatsin lisaks veel kaebuse terviseameti personaliosakonnale ja ameti juhile nende töötaja Simmo Saare kohta.

Minu kirjale ei ole tulnud ühtegi vastust ega reaktsiooni ei terviseameti personaliosakonnalt ega ameti juhilt.

Järgmisel päeval saatsin meeldetuletuse terviseameti üldmeilile.

Ka sotsiaalministeeriumile saatsin 16. detsembril uue meili, milles viitasin sellele, et nende saadetud kiri ei sisaldanud vastuseid minu küsimustele.

Rohkelt kirju, aga sisuliselt mitte ühtegi selget vastust ega selgitust. Poole sõnagagi ei vastatud mu küsimusele haiglates viibivate patsientide kohta. Kordagi ei selgitatud, miks ikkagi kustutati minu küsimused ja blokeeriti mind terviseameti Facebooki lehelt. Ei ole sõnakestki ka teiste kohta, kelle kommentaarid blokeeriti. Ei vastatud, millised ametnikud otsustavad kommentaaride sobilikkuse üle, mille alusel hinnatakse seda, kas kommentaarid sisaldavad valet, ja milline on hindaja pädevus.

Riigiametid peaksid olema läbipaistvad ja esitama kogu teabe, kui seda palutakse. Praegusel juhul näeme, et pigem tehakse kõik selleks, et teavet varjata ja küsimusi vältida. Kui aga kogu riigi tervise eest vastutav amet varjab infot, keerutab, kustutab rahva kommentaare ja sisulisi küsimusi või lausa valetab korduvalt ning ironiseerib, siis tekib arusaam, et nende poolt esitatavad andmed ei ole usaldusväärsed. Sel juhul saab kahtluse alla panna ka kõik muu, mida nad igapäevaselt avaldavad, sest täpsustavaid selgitusi ei jagata ka siis, kui neilt viisakalt küsitakse.

See omakorda annab hoopis suurema kindluse ja meelerahu, sest ei pane liialt muretsema terviseameti väljaütlemiste pärast viiruse ja olukorra kriitilisuse kohta. Ka ei pea muretsema erinevate negatiivsete prognooside pärast, kuna ka need ei pruugi tõesed olla. Suur osa prognoosidest käsitlevad haiglate olukorda ja patsientide arvu suurenemist, mille kohta püüdsingi kõigepealt teavet saada. Seega on piisavalt alust järeldada, et terviseameti esitatud prognoosid ei ole tõesed ega põhine tegelikel andmetel.

Ainus, mille pärast muret tunda, on ametkonna usaldusväärsus ja kahetsusväärne käitumine. Selle pärast tasub muret tunda, kuna hämamisega on viidud rahva hirmutunne väga kõrgele ja seeläbi tekitatakse erinevaid terviseprobleeme neile, kes ei suuda ise olukorda analüüsida. Ka teeb murelikuks see, et külvatakse vastuolusid ja vaenu nende vahel, kes ametkonna väljaütlemisi siiralt usuvad ning kes valesid läbi näevad. Just see on vaenu õhutamine, mille vastu terviseamet väidetavalt võitleb, tegelikult seda aga teadlikult soodustab ja võimendab. 

Kui siinset teavet rahulikult analüüsida, siis ilmneb, et reaalsuses pole see väidetav tervishoiukriis meie riigis kuigi tõsine, sest tegelikke andmeid on rahva eest varjatud, numbritega on manipuleeritud ja paljusid olukorrast arusaajaid püütud naeruvääristada mõnitavate sildistustega nagu „vandenõuteoreetik“ või „lamemaalane“.

Lõppu lisan veel mõned ekraanipildid terviseameti kommentaariumist, kust näha, milliseid kommentaare seal tolereeritakse. Terviseameti Facebooki lehelt võib leida lausa sarikommenteerijad, kes pea igapäevaselt teisi solvavad või kelle sõnumid on rassistlikud, aga millegipärast neid kommentaare ei ole kustutatud. See tõendab, et terviseamet ei püüa oma kommentaariumis korda hoida, vaid levitada ühte kindlat ja nendele meelepärast agendat. 

Viide: pilt_nr_02.jpg

181 Jagamist
Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Seotud artiklid

Miks sa pole kuulnud, et arstid ei soovita vaktsineerimist?

Meediatööstusel ei olnud juba algusest peale mitte mingit šanssi teda allutanud farmaatsiatööstuse rahalaviini vastu. Ja üheks tulemuseks ongi see, et suur osa inimestest pole kuulnudki, et tegelikult on maailmas väga palju arste, kes vaktsineerimist kritiseerivad.

Kas maskid kaitsevad viiruste eest?

Avaldame Tarvo Alevi saaga terviseametiga, ilmestamaks praeguse aja tüüpilist olukorda, kus inimeste teenistuses oleva info asemel saadetakse eetrisse müra või desinformatsiooni. Väljavõtted autori kirjavahetusest erinevate instantsidega leiate artiklis linkide alt.

Korralduse fenomen

Tasub tähele panna, et mõisted „korraldus“ ja „seadus“ on täiesti erinevad asjad. Vabariigi Valitsuse ametiisikute poolt välja antud mistahes korraldused ei laiene neile, kes ei tööta selle asutusega seotud isikute alluvuses, olgu siis tegu juriidiliste isikute... või päris inimestega.