<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><rss version="2.0"
	xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
	xmlns:wfw="http://wellformedweb.org/CommentAPI/"
	xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
	xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
	xmlns:sy="http://purl.org/rss/1.0/modules/syndication/"
	xmlns:slash="http://purl.org/rss/1.0/modules/slash/"
	>

<channel>
	<title>mRNA vaktsiin &#8211; Fonte.News</title>
	<atom:link href="https://fonte.news/tag/mrna-vaktsiin/feed/" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<link>https://fonte.news</link>
	<description>The Voice of New Society</description>
	<lastBuildDate>Tue, 12 May 2026 15:35:59 +0000</lastBuildDate>
	<language>et</language>
	<sy:updatePeriod>
	hourly	</sy:updatePeriod>
	<sy:updateFrequency>
	1	</sy:updateFrequency>
	

<image>
	<url>https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/05/cropped-favicon-32x32.png</url>
	<title>mRNA vaktsiin &#8211; Fonte.News</title>
	<link>https://fonte.news</link>
	<width>32</width>
	<height>32</height>
</image> 
	<item>
		<title>MV Hondius saabus Tallinna: mida meedias räägitakse ja miks tasub ettevaatlik olla?</title>
		<link>https://fonte.news/biopoliitika/mv-hondius-saabus-tallinna-mida-meedias-raagitakse-ja-miks-tasub-ettevaatlik-olla</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Sun, 10 May 2026 06:41:39 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Biopoliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Arvamus]]></category>
		<category><![CDATA[Eesti]]></category>
		<category><![CDATA[Eneseareng]]></category>
		<category><![CDATA[ERAKORRALINE]]></category>
		<category><![CDATA[Euroopa]]></category>
		<category><![CDATA[Global]]></category>
		<category><![CDATA[Hoiatus]]></category>
		<category><![CDATA[Inimene]]></category>
		<category><![CDATA[KUUM LUGU]]></category>
		<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[ÕIGLUS]]></category>
		<category><![CDATA[Õigus]]></category>
		<category><![CDATA[Poliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Pressiteade]]></category>
		<category><![CDATA[Riik]]></category>
		<category><![CDATA[Teadus]]></category>
		<category><![CDATA[Tehnoloogia]]></category>
		<category><![CDATA[Tervis]]></category>
		<category><![CDATA[TIPPLUGU]]></category>
		<category><![CDATA[Ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[ÜLESKUTSE]]></category>
		<category><![CDATA[Uurija]]></category>
		<category><![CDATA[Uuriv ajakirjandus]]></category>
		<category><![CDATA[Vana Maa uudis]]></category>
		<category><![CDATA[avalik hirm]]></category>
		<category><![CDATA[Bill Gates WHO]]></category>
		<category><![CDATA[CDC karantiin]]></category>
		<category><![CDATA[Covid]]></category>
		<category><![CDATA[desinformatsioon]]></category>
		<category><![CDATA[Diamond Princess]]></category>
		<category><![CDATA[DNA vaktsiin]]></category>
		<category><![CDATA[EIÕK artikkel 10]]></category>
		<category><![CDATA[epidemioloogilised tõendid]]></category>
		<category><![CDATA[Grand Princess]]></category>
		<category><![CDATA[hantaviirus]]></category>
		<category><![CDATA[hantaviiruse vaktsiin]]></category>
		<category><![CDATA[hantavirus]]></category>
		<category><![CDATA[karantiin ja inimõigused]]></category>
		<category><![CDATA[kruiisilaeva karantiin]]></category>
		<category><![CDATA[kruiisilaeva puhang]]></category>
		<category><![CDATA[mRNA vaktsiin]]></category>
		<category><![CDATA[MV Hondius]]></category>
		<category><![CDATA[pandeemia ettevalmistus]]></category>
		<category><![CDATA[pandeemia kommunikatsioon]]></category>
		<category><![CDATA[pandeemiaoperatsioon]]></category>
		<category><![CDATA[PCR test]]></category>
		<category><![CDATA[PCR testi kriitika]]></category>
		<category><![CDATA[Pettus]]></category>
		<category><![CDATA[proportsionaalsuse põhimõte]]></category>
		<category><![CDATA[rahvatervise kriis]]></category>
		<category><![CDATA[Revo Jaansoo]]></category>
		<category><![CDATA[sõnavabadus]]></category>
		<category><![CDATA[Tedros Adhanom Ghebreyesus]]></category>
		<category><![CDATA[tervisepoliitika]]></category>
		<category><![CDATA[vaktsiini arendus]]></category>
		<category><![CDATA[WHO hantaviirus]]></category>
		<category><![CDATA[WHO kommunikatsioon]]></category>
		<category><![CDATA[WHO pandeemialeping]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=39749</guid>

					<description><![CDATA[Esitatud materjalid moodustavad süstemaatilise kriitika riiklike karantiinimeetmete aadressil, seades kahtluse alla 2020. ja 2026. aasta rahvatervise õigustusel kehtestatud meetmete legitiimsuse. Viidatud autorid väidavad, et meditsiiniline retoorika varjab tegelikkuses poliitilis-majanduslikku kontrolli. Hantavirus MV Hondius ja Grand Princess pardal - mis aga tegelikult toimub?]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Praeguste objektiivsete arstiteaduslike ja ametlike andmete põhjal ei ole olemas epidemioloogiliselt, laboratoorselt ega kohtuekspertiisi standarditele vastavaid tõendeid hantaviiruse olemasolu või leviku kohta MV Hondius või Grand Princess kruiisilaevadel.</p>



<p class="wp-block-paragraph">WHO ja CDC andmetel ei ole tuvastatud nakatunud närilisi, nende ekskremente ega muid bioloogilisi allikaid, mis oleksid viiruse levikuks vajalikud (WHO, Weekly Epidemiological Record, 2020; CDC, <strong>Hantavirus</strong> Technical Information, 2026). Samuti puuduvad kinnitused, et viirus oleks levinud reisijate või meeskonnaliikmete vahel või seotud kohaliku elusloodusega piirkondades, kuhu laevad jõudsid (FOIA Grand Princess Quarantine Orders, 2020; CDC, 2020).</p>



<h2 id="grand-princessi-ja-mv-hondiuse-karantiinikorralduste-ulevaade-hantavirus-leviku-puudumine-ja-pohiseaduslike-menetluste-eiramine" class="wp-block-heading">Grand Princessi ja MV Hondiuse karantiinikorralduste ülevaade: “Hantavirus” leviku puudumine ja põhiseaduslike menetluste eiramine</h2>



<figure class="wp-block-image size-full"><img  fetchpriority="high"  decoding="async"  width="1672"  height="941"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/MV-Hondius-saabus-Tallinna-mida-meedias-raagitakse-ja-miks-tasub-ettevaatlik-olla-mis-on-hantavirus-Fonte.News-Revo-Jaansoo-uuriv-lugu-2026.jpg"  alt="MV Hondius saabus Tallinna- mida meedias räägitakse ja miks tasub ettevaatlik olla - mis on hantavirus - Fonte.News - Revo Jaansoo uuriv lugu 2026"  class="wp-image-39769"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/MV-Hondius-saabus-Tallinna-mida-meedias-raagitakse-ja-miks-tasub-ettevaatlik-olla-mis-on-hantavirus-Fonte.News-Revo-Jaansoo-uuriv-lugu-2026.jpg 1672w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/MV-Hondius-saabus-Tallinna-mida-meedias-raagitakse-ja-miks-tasub-ettevaatlik-olla-mis-on-hantavirus-Fonte.News-Revo-Jaansoo-uuriv-lugu-2026-768x432.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/MV-Hondius-saabus-Tallinna-mida-meedias-raagitakse-ja-miks-tasub-ettevaatlik-olla-mis-on-hantavirus-Fonte.News-Revo-Jaansoo-uuriv-lugu-2026-1536x864.jpg 1536w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/MV-Hondius-saabus-Tallinna-mida-meedias-raagitakse-ja-miks-tasub-ettevaatlik-olla-mis-on-hantavirus-Fonte.News-Revo-Jaansoo-uuriv-lugu-2026-110x62.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/MV-Hondius-saabus-Tallinna-mida-meedias-raagitakse-ja-miks-tasub-ettevaatlik-olla-mis-on-hantavirus-Fonte.News-Revo-Jaansoo-uuriv-lugu-2026-200x113.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/MV-Hondius-saabus-Tallinna-mida-meedias-raagitakse-ja-miks-tasub-ettevaatlik-olla-mis-on-hantavirus-Fonte.News-Revo-Jaansoo-uuriv-lugu-2026-380x214.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/MV-Hondius-saabus-Tallinna-mida-meedias-raagitakse-ja-miks-tasub-ettevaatlik-olla-mis-on-hantavirus-Fonte.News-Revo-Jaansoo-uuriv-lugu-2026-255x144.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/MV-Hondius-saabus-Tallinna-mida-meedias-raagitakse-ja-miks-tasub-ettevaatlik-olla-mis-on-hantavirus-Fonte.News-Revo-Jaansoo-uuriv-lugu-2026-300x169.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/MV-Hondius-saabus-Tallinna-mida-meedias-raagitakse-ja-miks-tasub-ettevaatlik-olla-mis-on-hantavirus-Fonte.News-Revo-Jaansoo-uuriv-lugu-2026-550x310.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/MV-Hondius-saabus-Tallinna-mida-meedias-raagitakse-ja-miks-tasub-ettevaatlik-olla-mis-on-hantavirus-Fonte.News-Revo-Jaansoo-uuriv-lugu-2026-800x450.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/MV-Hondius-saabus-Tallinna-mida-meedias-raagitakse-ja-miks-tasub-ettevaatlik-olla-mis-on-hantavirus-Fonte.News-Revo-Jaansoo-uuriv-lugu-2026-1160x653.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/MV-Hondius-saabus-Tallinna-mida-meedias-raagitakse-ja-miks-tasub-ettevaatlik-olla-mis-on-hantavirus-Fonte.News-Revo-Jaansoo-uuriv-lugu-2026-600x338.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/MV-Hondius-saabus-Tallinna-mida-meedias-raagitakse-ja-miks-tasub-ettevaatlik-olla-mis-on-hantavirus-Fonte.News-Revo-Jaansoo-uuriv-lugu-2026-220x124.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/MV-Hondius-saabus-Tallinna-mida-meedias-raagitakse-ja-miks-tasub-ettevaatlik-olla-mis-on-hantavirus-Fonte.News-Revo-Jaansoo-uuriv-lugu-2026-400x225.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/MV-Hondius-saabus-Tallinna-mida-meedias-raagitakse-ja-miks-tasub-ettevaatlik-olla-mis-on-hantavirus-Fonte.News-Revo-Jaansoo-uuriv-lugu-2026-760x428.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/MV-Hondius-saabus-Tallinna-mida-meedias-raagitakse-ja-miks-tasub-ettevaatlik-olla-mis-on-hantavirus-Fonte.News-Revo-Jaansoo-uuriv-lugu-2026-510x287.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/MV-Hondius-saabus-Tallinna-mida-meedias-raagitakse-ja-miks-tasub-ettevaatlik-olla-mis-on-hantavirus-Fonte.News-Revo-Jaansoo-uuriv-lugu-2026-1100x619.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/MV-Hondius-saabus-Tallinna-mida-meedias-raagitakse-ja-miks-tasub-ettevaatlik-olla-mis-on-hantavirus-Fonte.News-Revo-Jaansoo-uuriv-lugu-2026-1600x900.jpg 1600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/MV-Hondius-saabus-Tallinna-mida-meedias-raagitakse-ja-miks-tasub-ettevaatlik-olla-mis-on-hantavirus-Fonte.News-Revo-Jaansoo-uuriv-lugu-2026-1200x675.jpg 1200w"  sizes="(max-width: 1672px) 100vw, 1672px" ><figcaption class="wp-element-caption">MV Hondius saabus Tallinna- mida meedias räägitakse ja miks tasub ettevaatlik olla – mis on hantavirus – Fonte.News – Revo Jaansoo uuriv lugu 2026</figcaption></figure>



<h3 id="i-argumentatsiooni-tugisambad" class="wp-block-heading">I. Argumentatsiooni tugisambad</h3>



<p class="wp-block-paragraph">Artiklid koonduvad tähelepanu kolmele kriitilisele teljele:</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Tõendusdefitsiit:</strong> väidetakse, et isolatsiooniotsused (sh <strong>MV Hondius ja Grand Princess</strong>) ei tugine “kohtuekspertiisi tasemel” laboratoorsetele kinnitustele. Viiruse füüsiline isoleerimine on asendatud sümptomite (palavik, köha) subjektiivse tõlgendamisega.<br><br><strong>Institutsionaalne monopol:</strong> rõhutatakse CDC ja teiste terviseametite ainuõigust testimisele ja infovoolule. See “testimismonopol” võimaldab manipuleerida sotsiaalsete riskidega, muutes karantiini pigem finantsinstrumendiks kui tervishoiumeetmeks.<br><br><strong>Menetluslik omavoli:</strong> karantiiniõiguslik alus on nihkunud täidesaatvatele korraldustele (Executive Orders), mis võimaldavad piirata vabadust ilma klassikalise kohtuliku kontrollita.</p>



<h3 id="ii-retooriline-raamistus-ja-narratiiv" class="wp-block-heading">II. Retooriline raamistus ja narratiiv</h3>



<p class="wp-block-paragraph">Tekst kasutab spetsiifilist terminoloogiat, et nihutada avalikku debatti:</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>1. Semantiline nihe:</strong> karantiinikeskused on rebränditud “sõjaväevanglateks” ja reisijad “kinnipeetavateks”. See raamib tervishoiuküsimuse ümber fundamentaalseks inimõiguste rikkumiseks.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>2. Tehnokraatlik autoriteet:</strong> viited standarditele (nt ISO/IEC 17020) ja keerulistele tehnoloogilistele protsessidele loovad intellektuaalse vastukaalu ametlikule narratiivile.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>3. Analoogiate ründesüsteem:</strong> 2020. aasta vigade (Grand Princessi FOIA-dokumendid) projekteerimine 2026. aasta sündmustele teenib eesmärki näidata süsteemset ja korduvat mustrit ametkondlikus pettuses.</p>



<h3 id="iii-juriidiline-fookuspunkt" class="wp-block-heading">III. Juriidiline fookuspunkt</h3>



<p class="wp-block-paragraph">Materjalide keskne tees on hoiatav: riiklikud institutsioonid on loonud pretsedendi, kus laiaulatuslikke vabaduspiiranguid saab kehtestada pelgalt haldusliku suva alusel. Selle vastustamiseks pakutakse juriidiliseks karkassiks Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendit <em>Enhorn vs. Rootsi (2005)</em>, mis seab ranged piirid vabaduse võtmisele nakkushaiguste ennetamise ettekäändel.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Kokkuvõte:</strong> esitatud materjal on klassikaline vastunarratiiv, mis käsitleb rahvatervise meetmeid kui “biopoliitilist” kontrolli. See kombineerib juriidilise täpsuse sotsiaalmeedia allikate ja vandenõuteoreetiliste raamistikega, et murendada usaldust institutsionaalse autoriteedi vastu.</p>



<h1 id="argumentatsioon" class="wp-block-heading">Argumentatsioon</h1>



<p class="wp-block-paragraph">Praeguste objektiivsete arstiteaduslike ja ametlike andmete põhjal ei ole olemas epidemioloogiliselt, laboratoorselt ega kohtuekspertiisi standarditele vastavaid tõendeid <strong>hantaviiruse</strong> (<strong>Hantavirus</strong>) olemasolu või leviku kohta <strong>MV Hondius</strong> või <strong>Grand Princess</strong> kruiisilaevadel.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Laboratoorsed andmed, mis põhinevad üksikutel PCR-testidel või visualiseeritud<br>kultuuriproovidel sotsiaalmeedias, ei vasta kohtuekspertiisi standarditele, kuna puuduvad<br>kontrollitud laboratoorsed protokollid, korratav meetodoloogia ning adekvaatne negatiiv- ja<br>positiivkontroll. Avalikud väited hantaviiruse olemasolu kohta laevakeskkonnas on seega<br>spekulatiivne ega oma valideeritust (demonstreerides CDC väiteid, mis on muidugi jama:<br>Jamie Andrews@JamieAA_Again, 6. mai 2026; FOIA, 2020).</p>



<p class="wp-block-paragraph">Avalikud karantiini- ja terviseotsused peavad põhinema kontrollitud tõenditel, kehtivatel põhiseaduslikel menetlustel ning rangetel laboratoorsetel standarditel, tagamaks nii õiguspärasuse kui ka avaliku tervise kaitse. Praeguste WHO (2026), CDC (2026) ja analoogia korras FOIA (2020) andmete valguses puuduvad kinnitatud epidemioloogilised või laboratoorsed tõendid, mis kinnitaksid hantaviiruse levikut või selle seost kohaliku näriliste populatsiooniga. Seetõttu ei ole meditsiiniliselt ega juriidiliselt põhjendatud väita hantaviiruse olemasolu või levikut laevade pardal. Kõik vastupidised väited on eksitavad ning ei vasta tõenduspõhise meditsiini ega kohtuekspertiisi standarditele.</p>



<h2 id="toendite-aruanne-hantaviiruse-vaidetava-esinemise-kohta-mv-hondius-ja-grand-princessi-kruiisilaevadel" class="wp-block-heading">Tõendite aruanne hantaviiruse väidetava esinemise kohta MV Hondius ja Grand Princessi kruiisilaevadel</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Käesolev aruanne on koostatud vastavalt rahvusvahelistele kohtuekspertiisi standarditele (ISO/IEC 17020; ASTM E2329-20) ning tõenduspõhise meditsiini (EBM) põhimõtetele, eesmärgiga esitada ülevaade hantaviiruse võimalikust esinemisest ja levikust kruiisilaevadel M/V Hondius ja Grand Princess.</p>



<ol class="wp-block-list">
<li><strong>Epidemioloogiline ja laboratoorne tõendusmaterjal:</strong><br>Praeguste WHO ja CDC aruannete (WHO, Weekly Epidemiological Record, 2026; CDC,<br>Hantavirus Technical Information, 2026) põhjal ei ole tuvastatud nakatunud närilisi, nende ekskremente ega muid bioloogilisi kandjaid, mis oleksid hantaviiruse levikuks vajalikud. Samuti puuduvad kinnitused, et viirus oleks levinud reisijate või meeskonnaliikmete vahel või seotud kohaliku elusloodusega piirkondades, kuhu laevad jõudsid (analoogia korras viitatud: FOIA Grand Princess Quarantine Orders, 2020).</li>



<li><strong>Laboratoorsete väidete hindamine:</strong><br>Sotsiaalmeedias ja mõnedes avalikes allikates levitatud üksikud PCR-testid ja kultuuriproovid ei vasta meditsiiniekspertiisi standarditele ega rahvusvahelistele laboratoorsetele valideerimiskriteeriumidele. Puuduvad kontrollitud laboratoorsed protokollid, korratav meetodoloogia ning adekvaatsed negatiiv- ja positiivkontrollid, mistõttu ei saa neid käsitleda usaldusväärsete teaduslike tõenditena (Jamie Andrews@JamieAA_Again, 2026).</li>



<li><strong>Kruiisilaevade juhtumid ja terviseriskid:</strong><br>M/V Hondius reisija suri loomulikku surma, ilma viiruslike nakkustunnuste esinemiseta. Pardal ei toimunud ühtegi kinnitatud nakkusjuhtumit, mis viitaks hantaviiruse levikule. Kapteni ja meeskonna salvestatud teated reisijatele kinnitavad, et pardal ei esinenud erakorralisi terviseriske ega levikut (New York Post@NYPOST, 2026).</li>



<li><strong>Kokkuvõte ja järeldused:</strong><br>Epistemoloogilised andmed ja kohtuekspertiisi standardid näitavad, et hantaviirus ei esinenud M/V Hondius ega Grand Princessi pardal. Kõik väited viiruse levikust, epidemioloogilisest ohust või seotusest kohaliku näriliste populatsiooniga on spekulatiivsed, meditsiiniliselt kinnitamata ning eksitavad. Avalikud karantiini- ja terviseotsused peavad põhinema kontrollitud tõenditel, põhiseaduslikel menetlustel ja rangetel laboratoorsetel standarditel, et tagada nii õiguspärasus kui ka avaliku tervise kaitse (WHO, 2026; CDC, 2026; FOIA, 2020).</li>
</ol>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Viited:</strong><br>1. New York Post@NYPOST. <a href="https://x.com/nypost/status/2052120481164091686" target="_blank" rel="noreferrer noopener">MV Hondiuse pardal salvestatud kaadrid näitavad</a>, kuidas laeva<br>kapten teatab reisijatele, et kruiisi reisija on surnud. 23:17 · 6. mai 2026<br>2. Ainus, kes videomaterjali salvestas, <a href="https://x.com/harryfisherEMTP/status/2052053858029867309" target="_blank" rel="noreferrer noopener">näib olevat kriisinäitleja</a>. Harry Fisher@harryfisherEMTP.<br>18:52 · 6. mai 2026<br>3. <a href="https://x.com/sasha_latypova/status/2052244892366303707" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Malone ettevõte Inovio toodab DNA elektroporatsiooniseadet</a>, mida kasutatakse USA<br>sõjaväe poolt toodetud DNA (plasmiidid!!) hantaviiruse vaktsiinide jaoks: Mario Nawfal @MarioNawfalMarioNawfal. 7:31 AM · 7. mai 2026<br>4. <a href="https://x.com/CDCgov/status/2052188048520032692" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Jay Battacharya valetab ennustatavalt ja levitab valeuudiseid</a>, et tekitada paanikat, eriti<br>liberaalsete beebibuumerite seas. Järgmisena räägib ta meile „sihitud kaitsest eakatele“:<br>Haiguste kontrolli ja tõrje keskus@CDCgov. 3:45 AM · 7. mai 2026<br>5. Haiguse puhul, mille aastane suremus on 6, sealhulgas Gene Hackmani abikaasa, on nüüd<br><a href="https://x.com/NicHulscher/status/2052141504890613865" target="_blank" rel="noreferrer noopener">arendamisel 13 vaktsiini ja muid tooteid</a>. Nicolas Hulscher, MPH@NicHulscher. 12:40 AM · 7. mai 2026</p>



<p class="wp-block-paragraph">Grand Princessi ja Diamond Princessi reisijate karantiinikorraldusi 2020. aasta märtsis kinnitati laste tervisekaitse teadlase Risa Evansi poolt. Ameerika Ühendriikide teabevabaduse seaduse (FOIA) alusel avaldati dokumendid, mis sisaldasid algset meditsiinilist arvamust, mille alusel inimesi paigutati karantiini mitmetes õhuväebaasides, st sõjaväevanglates. Reisijatele ei teatatud, et neid paigutatakse vangistusse; HHS/CDC esindajad esitasid eksitavat infot, hirmutades neid väitega:<br><em><strong>”Olete sümptomiteta haige / olete olnud kokku puutunud surmava uue viirusega!“ </strong>(Princessi ja Diamond Princessi reisijate “karantiinist” 2020. aasta märtsis , HHS/CDC, märts 2020).</em></p>



<p class="wp-block-paragraph">HHS-i teine produktsioon sisaldas dokumente, mida algselt FOIA otsis: meditsiiniline heakskiit karantiinikorraldustele, mis anti välja 2020. aasta märtsis. Need dokumendid võimaldavad teadlikult hinnata ametnike tegevust ja valmistuda olukordadeks, kus terviseametnikud võivad esitada eksitavat teaduslikku infot.</p>



<h3 id="kuupaevad-ja-taust" class="wp-block-heading"><strong>Kuupäevad ja taust:</strong></h3>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>5.märtsil 2020 toimus Pentagonis Operatsioon Warp Speed pressikonverents</strong>, mille käigus tutvustati uusi teadusuuringute algatusi ja tervisealaseid meetmeid (U.S. Department of Defense, 2020).</p>



<p class="wp-block-paragraph">Fort Detrick (Maryland, USA) on olnud keskne asutus nakkushaiguste uurimise ja biomeditsiinilise kaitse valdkonnas alates 1940. aastate lõpust. Aastatel 1943–1969 majutas Fort Detrick USA bioloogiliste relvade programmi. Pärast programmi ametlikku lõpetamist ümbernimetati asutus nakkushaiguste uurimise keskuseks, säilitades osa varasematest infrastruktuurilistest ressurssidest (National Institutes of Health, 2020; U.S. Army Medical Research and Development Command [USAMRDC], 2020). Tänapäeval tegeleb Fort Detrick peamiselt teadusuuringute, bioloogilise kaitse ja nakkushaiguste kontrolli projektidega, mis toiminud kooskõlas USA föderaalse regulatsiooniga ning rahvusvaheliste biomeditsiini standarditega.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Samal kuupäeval toimus Pentagonis Operatsioon Warp Speed pressikonverents. Kolonel Wendy Sammonds-Jackson teatas, et DOD/USAMRDC teadusmeeskond on saanud kliinilise proovi SARS-CoV-2 viirusest ning alustab selle laboratoorset kultiveerimist teadus- ja kaitsetöö eesmärgil (U.S. Department of Defense, 2020).</p>



<p class="wp-block-paragraph">Pressikonverentsil esitatud andmete kohaselt pärines proovi üksik patsient Washingtoni osariigist. Ühe proovi kasutamine on tavaline laboratoorne tava viirusisolaatide puhul, et alustada laborikatsetusi, sealhulgas diagnostikatehnikate valideerimist ja teadusuuringute algust. Selline proov ei võimalda iseseisvalt hinnata haiguse levikut ega ole vaktsiini või ravi arendamiseks piisav ilma täiendavate andmeteta ja täiendavate proovideta (Centers for Disease Control and Prevention [CDC], 2020, märts).</p>



<p class="wp-block-paragraph">CDC andmetel registreeriti 2020. aasta märtsi alguseks Ameerika Ühendriikides ligikaudu 200 kinnitatud COVID-19 juhtumit. Neid andmeid koguti peamiselt laborite kaudu, mis kasutasid PCR testi SARS-CoV-2 tuvastamiseks (CDC, 2020, märts). Laboratoorsed uuringud Fort Detrickis olid osa föderaalsest biomeditsiini ja nakkushaiguste kontrolli programmist ning järgnesid standardsetele bioohutuse ja teadusuuringute protokollidele (U.S. Army Medical Research and Development Command [USAMRDC], 2020; National Institutes of Health [NIH], 2020).</p>



<figure class="wp-block-image size-full"><img  decoding="async"  width="1234"  height="460"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/graafik-covid-19-statistika-kohta-Fonte.News-artikkel-hantavirus-kohta-2026.jpg"  alt=""  class="wp-image-39752"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/graafik-covid-19-statistika-kohta-Fonte.News-artikkel-hantavirus-kohta-2026.jpg 1234w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/graafik-covid-19-statistika-kohta-Fonte.News-artikkel-hantavirus-kohta-2026-768x286.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/graafik-covid-19-statistika-kohta-Fonte.News-artikkel-hantavirus-kohta-2026-110x41.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/graafik-covid-19-statistika-kohta-Fonte.News-artikkel-hantavirus-kohta-2026-200x75.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/graafik-covid-19-statistika-kohta-Fonte.News-artikkel-hantavirus-kohta-2026-380x142.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/graafik-covid-19-statistika-kohta-Fonte.News-artikkel-hantavirus-kohta-2026-255x95.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/graafik-covid-19-statistika-kohta-Fonte.News-artikkel-hantavirus-kohta-2026-300x112.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/graafik-covid-19-statistika-kohta-Fonte.News-artikkel-hantavirus-kohta-2026-550x205.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/graafik-covid-19-statistika-kohta-Fonte.News-artikkel-hantavirus-kohta-2026-800x298.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/graafik-covid-19-statistika-kohta-Fonte.News-artikkel-hantavirus-kohta-2026-1160x432.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/graafik-covid-19-statistika-kohta-Fonte.News-artikkel-hantavirus-kohta-2026-600x224.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/graafik-covid-19-statistika-kohta-Fonte.News-artikkel-hantavirus-kohta-2026-220x82.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/graafik-covid-19-statistika-kohta-Fonte.News-artikkel-hantavirus-kohta-2026-400x149.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/graafik-covid-19-statistika-kohta-Fonte.News-artikkel-hantavirus-kohta-2026-760x283.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/graafik-covid-19-statistika-kohta-Fonte.News-artikkel-hantavirus-kohta-2026-510x190.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/graafik-covid-19-statistika-kohta-Fonte.News-artikkel-hantavirus-kohta-2026-1100x410.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/graafik-covid-19-statistika-kohta-Fonte.News-artikkel-hantavirus-kohta-2026-1200x447.jpg 1200w"  sizes="(max-width: 1234px) 100vw, 1234px" ><figcaption class="wp-element-caption">Graafik covid-19 kohta</figcaption></figure>



<h2 id="karantiin-diamond-princessi-ja-grand-princessi-reisijate-puhul" class="wp-block-heading">Karantiin Diamond Princessi ja Grand Princessi reisijate puhul</h2>



<ol start="5" class="wp-block-list"></ol>



<p class="wp-block-paragraph">Kolm päeva pärast 5. märtsi 2020 DOD/USAMRDC pressikonverentsi alustas CDC kahe kruiisilaeva, Diamond Princessi (rahvusvaheline reis) ja Grand Princessi (domestikuline reis Californiast) reisijate jälgimist ja karantiini paigutamist. CDC rakendas vastavalt föderaalsele tervisekorraldusele erakorralisi meetmeid, et piirata SARS-CoV-2 viiruse levikut (Centers for Disease Control and Prevention [CDC], 2020, märts). </p>



<p class="wp-block-paragraph">Reisijad paigutati karantiini mitmetesse USA õhuväebaasi keskustesse, kus nad jäid meditsiinilise järelevalve alla. Karantiini korraldamine toimus föderaalse terviseametniku (arsti) heakskiidul. Grand Princessi reisijate puhul kinnitas ja andis algse karantiinikorralduse Nicole Cohen, MD, 8. märtsil 2020 (Centers for Disease Control and Prevention [CDC], 2020, märts).</p>



<p class="wp-block-paragraph">Karantiini eesmärk oli tagada reisijate ja avaliku tervise kaitse, järgides samal ajal kehtivaid meditsiinilisi ja õigusalaseid protokolle.</p>



<figure class="wp-block-image size-full"><img  decoding="async"  width="1166"  height="336"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/hantavirus-artikkel-Fonte.News-2026.jpg"  alt=""  class="wp-image-39753"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/hantavirus-artikkel-Fonte.News-2026.jpg 1166w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/hantavirus-artikkel-Fonte.News-2026-768x221.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/hantavirus-artikkel-Fonte.News-2026-110x32.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/hantavirus-artikkel-Fonte.News-2026-200x58.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/hantavirus-artikkel-Fonte.News-2026-380x110.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/hantavirus-artikkel-Fonte.News-2026-255x73.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/hantavirus-artikkel-Fonte.News-2026-300x86.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/hantavirus-artikkel-Fonte.News-2026-550x158.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/hantavirus-artikkel-Fonte.News-2026-800x231.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/hantavirus-artikkel-Fonte.News-2026-1160x334.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/hantavirus-artikkel-Fonte.News-2026-600x173.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/hantavirus-artikkel-Fonte.News-2026-220x63.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/hantavirus-artikkel-Fonte.News-2026-400x115.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/hantavirus-artikkel-Fonte.News-2026-760x219.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/hantavirus-artikkel-Fonte.News-2026-510x147.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/hantavirus-artikkel-Fonte.News-2026-1100x317.jpg 1100w"  sizes="(max-width: 1166px) 100vw, 1166px" ></figure>



<h3 id="karantiini-korralduste-allkirjastajad-ja-korduvad-tellimused" class="wp-block-heading"><strong>Karantiini korralduste allkirjastajad ja korduvad tellimused</strong></h3>



<p class="wp-block-paragraph">Karantiini korralduste dokumentatsioon sisaldab mitut peaaegu identset tellimust ja taasväljaannet, mis olid vajalikud reisijate paigutamiseks karantiini föderaalse tervisekorralduse raames. Need tellimused kinnitasid ja allkirjastasid mitmed terviseametnikud, sealhulgas:<br>1. Nicole Cohen, MD – algse Grand Princessi reisijate karantiini korralduse väljastaja (8. märts 2020, CDC dokumentatsioon).<br>2. Teised kohalikud ja föderaalsed terviseametnikud, kelle nimed on dokumenteeritud FOIA produktsioonides (Centers for Disease Control and Prevention [CDC], 2020, märts).</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Arstide kinnitused:</strong></p>



<figure class="wp-block-gallery has-nested-images columns-default is-cropped wp-block-gallery-1 is-layout-flex wp-block-gallery-is-layout-flex">
<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="716"  height="366"  data-id="39754"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.40.42.png"  alt=""  class="wp-image-39754"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.40.42.png 716w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.40.42-110x56.png 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.40.42-200x102.png 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.40.42-380x194.png 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.40.42-255x130.png 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.40.42-300x153.png 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.40.42-550x281.png 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.40.42-600x307.png 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.40.42-220x112.png 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.40.42-400x204.png 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.40.42-510x261.png 510w"  sizes="auto, (max-width: 716px) 100vw, 716px" ></figure>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="788"  height="598"  data-id="39758"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.40.51.png"  alt=""  class="wp-image-39758"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.40.51.png 788w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.40.51-768x583.png 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.40.51-110x83.png 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.40.51-200x152.png 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.40.51-380x288.png 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.40.51-255x194.png 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.40.51-300x228.png 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.40.51-550x417.png 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.40.51-600x455.png 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.40.51-220x167.png 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.40.51-400x304.png 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.40.51-760x577.png 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.40.51-510x387.png 510w"  sizes="auto, (max-width: 788px) 100vw, 788px" ></figure>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="890"  height="522"  data-id="39757"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.41.00.png"  alt=""  class="wp-image-39757"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.41.00.png 890w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.41.00-768x450.png 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.41.00-110x65.png 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.41.00-200x117.png 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.41.00-380x223.png 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.41.00-255x150.png 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.41.00-300x176.png 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.41.00-550x323.png 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.41.00-800x469.png 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.41.00-600x352.png 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.41.00-220x129.png 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.41.00-400x235.png 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.41.00-760x446.png 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.41.00-510x299.png 510w"  sizes="auto, (max-width: 890px) 100vw, 890px" ></figure>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="790"  height="438"  data-id="39755"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.41.08.png"  alt=""  class="wp-image-39755"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.41.08.png 790w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.41.08-768x426.png 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.41.08-110x61.png 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.41.08-200x111.png 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.41.08-380x211.png 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.41.08-255x141.png 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.41.08-300x166.png 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.41.08-550x305.png 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.41.08-600x333.png 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.41.08-220x122.png 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.41.08-400x222.png 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.41.08-760x421.png 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.41.08-510x283.png 510w"  sizes="auto, (max-width: 790px) 100vw, 790px" ></figure>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="776"  height="428"  data-id="39756"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.41.17.png"  alt=""  class="wp-image-39756"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.41.17.png 776w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.41.17-768x424.png 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.41.17-110x61.png 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.41.17-200x110.png 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.41.17-380x210.png 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.41.17-255x141.png 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.41.17-300x165.png 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.41.17-550x303.png 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.41.17-600x331.png 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.41.17-220x121.png 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.41.17-400x221.png 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.41.17-760x419.png 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Screenshot-2026-05-10-at-08.41.17-510x281.png 510w"  sizes="auto, (max-width: 776px) 100vw, 776px" ></figure>
</figure>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Kõik need arstid töötavad CDC-s</strong>. Dr. Coheni antud põhjendus taandub järgmistele väidetele.<br>Ta annab „professionaalse hinnangu“ (ta on siin ainus kohtunik ja žürii), et kinnipeetavad on „COVID-19 kvalifitseerimisjärgus“:</p>



<figure class="wp-block-image size-full is-resized"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1210"  height="860"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Cohen-SARS-Fonte.News-2026.png"  alt=""  class="wp-image-39759"  style="aspect-ratio:1.4070026833920661;width:454px;height:auto"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Cohen-SARS-Fonte.News-2026.png 1210w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Cohen-SARS-Fonte.News-2026-768x546.png 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Cohen-SARS-Fonte.News-2026-110x78.png 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Cohen-SARS-Fonte.News-2026-200x142.png 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Cohen-SARS-Fonte.News-2026-380x270.png 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Cohen-SARS-Fonte.News-2026-255x181.png 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Cohen-SARS-Fonte.News-2026-300x213.png 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Cohen-SARS-Fonte.News-2026-550x391.png 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Cohen-SARS-Fonte.News-2026-800x569.png 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Cohen-SARS-Fonte.News-2026-1160x824.png 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Cohen-SARS-Fonte.News-2026-600x426.png 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Cohen-SARS-Fonte.News-2026-220x156.png 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Cohen-SARS-Fonte.News-2026-400x284.png 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Cohen-SARS-Fonte.News-2026-760x540.png 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Cohen-SARS-Fonte.News-2026-510x362.png 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Cohen-SARS-Fonte.News-2026-1100x782.png 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Cohen-SARS-Fonte.News-2026-1200x853.png 1200w"  sizes="auto, (max-width: 1210px) 100vw, 1210px" ></figure>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Cohen</strong> ütleb, et raske äge respiratoorne sündroom (<strong>SARS</strong>) on määratletud täidesaatvate korraldustega <a href="https://en.wikisource.org/wiki/Executive_Order_13295" target="_blank" rel="noreferrer noopener">13295 (2003 Bush)</a>, <a href="https://www.govinfo.gov/content/pkg/CFR-2006-title3-vol1/pdf/CFR-2006-title3-vol1-eo13375.pdf" target="_blank" rel="noreferrer noopener">13375 (2005 Bush)</a> ja <a href="https://www.govinfo.gov/content/pkg/DCPD-201400586/pdf/DCPD-201400586.pdf" target="_blank" rel="noreferrer noopener">13674 (2014 Obama)</a>:</p>



<figure class="wp-block-image size-full"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1234"  height="428"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Cohen-taidab-Buchi-ja-Obama-korraldusi-SARS-osas-Fonte.News-.jpg"  alt=""  class="wp-image-39760"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Cohen-taidab-Buchi-ja-Obama-korraldusi-SARS-osas-Fonte.News-.jpg 1234w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Cohen-taidab-Buchi-ja-Obama-korraldusi-SARS-osas-Fonte.News--768x266.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Cohen-taidab-Buchi-ja-Obama-korraldusi-SARS-osas-Fonte.News--110x38.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Cohen-taidab-Buchi-ja-Obama-korraldusi-SARS-osas-Fonte.News--200x69.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Cohen-taidab-Buchi-ja-Obama-korraldusi-SARS-osas-Fonte.News--380x132.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Cohen-taidab-Buchi-ja-Obama-korraldusi-SARS-osas-Fonte.News--255x88.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Cohen-taidab-Buchi-ja-Obama-korraldusi-SARS-osas-Fonte.News--300x104.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Cohen-taidab-Buchi-ja-Obama-korraldusi-SARS-osas-Fonte.News--550x191.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Cohen-taidab-Buchi-ja-Obama-korraldusi-SARS-osas-Fonte.News--800x277.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Cohen-taidab-Buchi-ja-Obama-korraldusi-SARS-osas-Fonte.News--1160x402.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Cohen-taidab-Buchi-ja-Obama-korraldusi-SARS-osas-Fonte.News--600x208.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Cohen-taidab-Buchi-ja-Obama-korraldusi-SARS-osas-Fonte.News--220x76.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Cohen-taidab-Buchi-ja-Obama-korraldusi-SARS-osas-Fonte.News--400x139.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Cohen-taidab-Buchi-ja-Obama-korraldusi-SARS-osas-Fonte.News--760x264.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Cohen-taidab-Buchi-ja-Obama-korraldusi-SARS-osas-Fonte.News--510x177.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Cohen-taidab-Buchi-ja-Obama-korraldusi-SARS-osas-Fonte.News--1100x382.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Cohen-taidab-Buchi-ja-Obama-korraldusi-SARS-osas-Fonte.News--1200x416.jpg 1200w"  sizes="auto, (max-width: 1234px) 100vw, 1234px" ></figure>



<h3 id="taidesaatev-korraldus-ja-foderaalse-valitsuse-volitused" class="wp-block-heading"><strong>Täidesaatev korraldus ja föderaalse va</strong>litsuse volitused</h3>



<p class="wp-block-paragraph">Täidesaatev korraldus on Ameerika Ühendriikide presidendi poolt välja antud direktiiv, mis juhib föderaalvalitsuse tegevust. See on kirjalik ja avaldatud juhis, millel on seaduslik jõud ning mis põhineb tavaliselt olemasolevatel seaduslikel volitustel. Täidesaatvad korraldused ei vaja Kongressi heakskiitu ega seadusandlikku tegevust ning Kongress ei saa neid tühistada. Neid käsitletakse siduvana täidesaatva haru asutuste ja töötajate jaoks.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Oluline on märkida, et siinkohal ei anta juriidilist nõu. Tegemist on föderaalse valitsuse meetmega, mis võimaldab anda korraldusi, mis toimivad seadusandlikuna föderaalse valitsuse enda tasandil. Näiteks võib täidesaatev korraldus määratleda tegevusprotseduurid, mille abil kontrollitakse või karantiinimeetmetega piiratakse isikuid, kellel ilmnevad teatud sümptomid või kes võivad potentsiaalselt olla haigestunud.</p>



<p class="wp-block-paragraph">CDC ja HHS pandeemia kuulutamise ning karantiinikorralduste protsessid tuginevad sellistele määratlustele. Tähtis on mõista, et viiruse isoleerimine ei ole karantiini määramise või pandeemia kuulutamise eelduseks; pandeemia määratletakse presidendi korralduse alusel haigusnähtude, nagu palavik ja köha, esinemise põhjal.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Seetõttu ei ole FOIA taotluste kaudu viiruse füüsilise olemasolu tõestamine CDC-lt sageli ajakohane ega otseselt seotud föderaalse karantiinipoliitika rakendamisega (Föderaalse nakkushaiguste, karantiini- ja bioloogiliste toodete seaduse ajalugu ning eelarved Ameerika Ühendriikides).</p>



<p class="wp-block-paragraph">Näiteks andis 51. kongressi seadus aastast 1890 presidendile volituse reageerida nakkushaiguste levikule, nagu koolera, rõuged või katk. See seadus sätestas, et rahandusministeeriumi sekretär võib kehtestada määrusi ja reegleid, mida president peab vajalikuks.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Tuleb märkida, et see toimus ajastul, mil ulatuslikud viroloogilised uuringud ja kaasaegsed diagnostilised meetodid, sealhulgas PCR, polnud veel välja töötatud. Seetõttu põhines seaduse rakendamine peamiselt presidendi ja föderaalse administratsiooni hinnangutel nakkusohtude kohta, mitte laboratoorsetel tõenditel.</p>



<figure class="wp-block-image size-full is-resized"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1088"  height="884"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Voltspandeemia-Fonte.News-2026.jpg"  alt=""  class="wp-image-39761"  style="width:494px;height:auto"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Voltspandeemia-Fonte.News-2026.jpg 1088w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Voltspandeemia-Fonte.News-2026-768x624.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Voltspandeemia-Fonte.News-2026-110x89.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Voltspandeemia-Fonte.News-2026-200x163.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Voltspandeemia-Fonte.News-2026-380x309.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Voltspandeemia-Fonte.News-2026-255x207.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Voltspandeemia-Fonte.News-2026-300x244.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Voltspandeemia-Fonte.News-2026-550x447.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Voltspandeemia-Fonte.News-2026-800x650.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Voltspandeemia-Fonte.News-2026-600x488.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Voltspandeemia-Fonte.News-2026-220x179.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Voltspandeemia-Fonte.News-2026-400x325.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Voltspandeemia-Fonte.News-2026-760x618.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Voltspandeemia-Fonte.News-2026-510x414.jpg 510w"  sizes="auto, (max-width: 1088px) 100vw, 1088px" ></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Võltspandeemiad toimivad endiselt makromajanduslike instrumentidena, mida kasutatakse rahapoliitiliste ja finantsstrateegiate elluviimiseks. Catherine Austin Fitts, endine HUD-i ametnik ja investeerimispankur, <a href="https://x.com/SenseReceptor/status/1819145079371489754" target="_blank" rel="noreferrer noopener">esitab majandusloolise ülevaate</a> Sense Receptor Newsi intervjuus Grand Princessi karantiinimeetmete seoste kohta rahandusmaailmaga 2020. aasta märtsis ning toonud välja, et CDC, tegutsedes DOD-ga kooskõlas kogu valitsuse lähenemisviisi raames, oli ainus institutsioon, kellel oli monopol SARS-CoV-2 testimisele.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Eeltoodud monopol võimaldas CDC-l koordineerida karantiini rakendamist kruiisilaevade ümber ning teha otsuseid reisijate sõjaväevanglatesse paigutamise kohta. Selline tegevus illustreerib, kuidas tervishoiu- ja julgeolekuinstitutsioonide kontroll ressursi (testimise) üle võib toimida majandusliku ja poliitilise võimustruktuurina, võimaldades manipuleerida sotsiaalsete ja finantsriski komponentide kaudu.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ajavahemikus jaanuar–märts 2020 kogutud andmed olid kasutatud presidendi täidesaatva korralduse (EO) raames määratletud SARS-nimetuse alusena. Kuid see määratlus ei tähenda otsest laboratoorset kinnitust viiruse leviku kohta, vaid pigem reguleerivat raamistikku, mis võimaldas föderaalseid sekkumisi sotsiaalmajanduslikul tasandil, sealhulgas tööjõu ja tarneahelate piiranguid.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Samuti märgitakse, et ajavahemikus jaanuar 2020 kuni märts 2020 on kogutud piisavalt „teaduslikke“ tõendeid, mis näitavad, et COVID-19 on SARS nimetatud EO-de definitsioonide järgi:</p>



<figure class="wp-block-image size-full"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1196"  height="250"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/tsitaat-covid-19-Fonte.News-.jpg"  alt=""  class="wp-image-39762"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/tsitaat-covid-19-Fonte.News-.jpg 1196w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/tsitaat-covid-19-Fonte.News--768x161.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/tsitaat-covid-19-Fonte.News--110x23.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/tsitaat-covid-19-Fonte.News--200x42.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/tsitaat-covid-19-Fonte.News--380x79.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/tsitaat-covid-19-Fonte.News--255x53.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/tsitaat-covid-19-Fonte.News--300x63.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/tsitaat-covid-19-Fonte.News--550x115.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/tsitaat-covid-19-Fonte.News--800x167.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/tsitaat-covid-19-Fonte.News--1160x242.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/tsitaat-covid-19-Fonte.News--600x125.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/tsitaat-covid-19-Fonte.News--220x46.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/tsitaat-covid-19-Fonte.News--400x84.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/tsitaat-covid-19-Fonte.News--760x159.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/tsitaat-covid-19-Fonte.News--510x107.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/tsitaat-covid-19-Fonte.News--1100x230.jpg 1100w"  sizes="auto, (max-width: 1196px) 100vw, 1196px" ></figure>



<p class="wp-block-paragraph">“Palavik ja hingamisteede haiguse tunnused” kujunesid regulatiivseks kriteeriumiks, mis võimaldas föderaalsetel institutsioonidel rakendada ulatuslikke karantiini- ja liikumispiiranguid ilma täiendava laboratoorse kinnituse või sõltumatu teadusliku valideerimiseta. Vähimalt spetsiifiline sümptomite kriteerium toetas föderaalse haldusaparaadi suutlikkust sekkuda majanduslikesse ja sotsiaalsetesse süsteemidesse, näiteks tööjõu liikumises, tarneahelates ja tarbijakäitumises.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>CDC andmetel registreeriti 7. märtsiks 2020 USAs umbes 200 “juhtumit” kogu 300 miljoni elanikuga populatsiooni kohta</strong>. Need andmed põhinesid PCR-testide monopolil, mida kontrollis ainult CDC.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Teaduslik valideerimine sõltumatute laborite poolt puudus, mistõttu andmestik ei võimaldanud usaldusväärset epidemioloogilist hindamist, kuid võimaldas õiguspoliitilisi ja majanduslikke sekkumisi õigustada.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Selline olukord illustreerib, kuidas monopoliseeritud diagnostilised vahendid ja regulatiivsed<br>kriteeriumid võivad toimida majanduslike ja poliitiliste instrumentidena, kus andmeid kasutatakse riskihindamise asemel poliitilise otsustusruumi laiendamiseks ja ressursside (nt tööjõu, kapitali ja tarneahelate) kontrollimiseks.</p>



<figure class="wp-block-image size-full"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1188"  height="228"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/covid-juhtumid-2020-Fonte.News-.jpg"  alt=""  class="wp-image-39763"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/covid-juhtumid-2020-Fonte.News-.jpg 1188w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/covid-juhtumid-2020-Fonte.News--768x147.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/covid-juhtumid-2020-Fonte.News--110x21.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/covid-juhtumid-2020-Fonte.News--200x38.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/covid-juhtumid-2020-Fonte.News--380x73.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/covid-juhtumid-2020-Fonte.News--255x49.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/covid-juhtumid-2020-Fonte.News--300x58.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/covid-juhtumid-2020-Fonte.News--550x106.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/covid-juhtumid-2020-Fonte.News--800x154.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/covid-juhtumid-2020-Fonte.News--1160x223.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/covid-juhtumid-2020-Fonte.News--600x115.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/covid-juhtumid-2020-Fonte.News--220x42.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/covid-juhtumid-2020-Fonte.News--400x77.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/covid-juhtumid-2020-Fonte.News--760x146.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/covid-juhtumid-2020-Fonte.News--510x98.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/covid-juhtumid-2020-Fonte.News--1100x211.jpg 1100w"  sizes="auto, (max-width: 1188px) 100vw, 1188px" ></figure>



<h3 id="laeval-leiti-20-juhtumit-ja-margistati-koik-laeval-nuud-covid-19-eelnakkusetapiks" class="wp-block-heading"><strong>Laeval leiti 20 “juhtumit“ ja märgistati kõik laeval nüüd “COVID-19 eelnakkusetapiks“:</strong></h3>



<figure class="wp-block-image size-full"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1216"  height="794"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Laevalt-leitud-covid-19-haiget-Fonte.News-.jpg"  alt=""  class="wp-image-39764"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Laevalt-leitud-covid-19-haiget-Fonte.News-.jpg 1216w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Laevalt-leitud-covid-19-haiget-Fonte.News--768x501.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Laevalt-leitud-covid-19-haiget-Fonte.News--110x72.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Laevalt-leitud-covid-19-haiget-Fonte.News--200x131.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Laevalt-leitud-covid-19-haiget-Fonte.News--380x248.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Laevalt-leitud-covid-19-haiget-Fonte.News--255x167.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Laevalt-leitud-covid-19-haiget-Fonte.News--300x196.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Laevalt-leitud-covid-19-haiget-Fonte.News--550x359.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Laevalt-leitud-covid-19-haiget-Fonte.News--800x522.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Laevalt-leitud-covid-19-haiget-Fonte.News--1160x757.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Laevalt-leitud-covid-19-haiget-Fonte.News--600x392.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Laevalt-leitud-covid-19-haiget-Fonte.News--220x144.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Laevalt-leitud-covid-19-haiget-Fonte.News--400x261.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Laevalt-leitud-covid-19-haiget-Fonte.News--760x496.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Laevalt-leitud-covid-19-haiget-Fonte.News--510x333.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Laevalt-leitud-covid-19-haiget-Fonte.News--1100x718.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Laevalt-leitud-covid-19-haiget-Fonte.News--1200x784.jpg 1200w"  sizes="auto, (max-width: 1216px) 100vw, 1216px" ></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Karantiinikorraldused võivad toimida „de facto“ arestimiste või liikumispiirangutena ilma tavapärase õigusliku menetluseta, tuginedes oletatavale või hinnangulisele riskile. Selliseid meetmeid rakendati juba 2020. aastal mitmes riigis, sealhulgas Kanadas, Euroopa Liidus, Austraalias ja Uus-Meremaal, sageli koostöös sõjaväe ja politseiga. Rahvusvaheliste tervisehädaolukordade (nt PHEIC-deklaratsioonide) raames võib valitsus teoreetiliselt määrata isikud määramata ajaks kinnipidamisse või piirata kogukondade liikumist, nagu toimus kruiisilaevade juhtumite korral.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Sellise teabe tundmine ja jagamine sõprade ning perega aitab mõista potentsiaalset institutsionaalset kontrolli ning võimalikke riske, mis võivad kaasneda rahvusvahelise liikumise ja avalikus ruumis viibimisega. Teadmised toimivad ennetus- ja riskijuhtimise vahendina, eriti olukordades, kus riiklikud volitused on ulatuslikud ja kontrollimehhanismid võivad olla ebaühtlased või kallutatud.</p>



<h2 id="juriidiline-kontekst-ja-euroopa-inimoiguste-kohtu-eik-kohtupraktika" class="wp-block-heading"><strong>Juriidiline kontekst ja Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) kohtupraktika</strong></h2>



<p class="wp-block-paragraph">Kohtupraktika on näidanud, et teatud läbiotsimised ja arestimised ei nõua tingimata tõenäolist põhjust ega kohtuliku korraldust, eriti juhul, kui need viiakse läbi volitatud isiku nõusolekul või tervise- ja ohutuseohu vältimiseks. Sellised tegevused võivad tunduda kooskõlas riiklike või haldusnormidega, kuid reaalses praktikas on õiguslik kaitse piiratud.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Eestis ja Euroopa Liidus rakendatavates analoogsetes olukordades võib osutuda asjakohaseks<br>Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika, mis käsitleb artikkel 5 – vabaduse ja turvalisuse õigus rikkumist karantiini- või kinnipidamismeetmete kontekstis. Näiteks:</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>“Enhorn vs. Rootsi, nr. 56529/00, otsuse kuupäev 25. jaanuar 2005 – EIK <a href="https://hudoc.echr.coe.int/eng#{%22documentcollectionid2%22:[%22GRANDCHAMBER%22,%22CHAMBER%22]}" target="_blank" rel="noreferrer noopener">leidis</a>, et „de facto“<br>kinnipidamine ilma piisava õigusliku aluseta või kohtuliku kontrollita võib kujutada artikli 5<br>rikkumist. Kohus sätestas punktides 46–50, et määramata ajaks kinnipeetavad isikud peavad<br>olema kaitstud kohese kohtuliku järelevalve ja õigusliku kontrolliga.”</em></p>



<p class="wp-block-paragraph">Eeltoodud kohtulahendi kohaselt võib Eesti kontekstis laiaulatuslik karantiin ilma selgete ja läbipaistvate õiguslike piiranguteta sarnaneda olukorrale, mida EIK hindas artikli 5 rikkumisena. Eriti oluline on, et:</p>



<ol class="wp-block-list">
<li>Isikud ei kaotaks õigust kohtulikule kontrollile oma kinnipidamise üle.</li>



<li>Kinnipidamine või liikumispiirangud peavad olema proportsionaalsed ja ajaliselt piiritletud.</li>



<li>Avalik ja läbipaistev menetlus ning selged õiguslikud alused on hädavajalikud arbitraarsuse vältimiseks.</li>
</ol>



<p class="wp-block-paragraph">„Habeas corpus“ taotlus või sarnased õiguskaitsevahendid võivad jääda teoreetiliseks, kui kinnipeetavad ei ole süüdistatud kriminaalkuriteos, vaid on kinnipidamise all tervise- või avaliku ohutuse alusel. Halduse ja meditsiiniliste otsuste vaidlustamine on seaduslik, kuid põhiseaduslik menetlus ja kohtulik kaitse sõltuvad institutsionaalsest ja poliitilisest kontekstist.</p>



<h2 id="eesti-kontekst" class="wp-block-heading"><strong>Eesti kontekst</strong></h2>



<p class="wp-block-paragraph">Sarnased meetmed võivad tekitada olulisi poliitilisi ja sotsiaalseid riske. Kui riiklikud institutsioonid võtavad kasutusele ulatusliku karantiini- või piirangumeetmete süsteemi ilma selgete ja läbipaistvate õiguslike piiranguteta, võib see mõjutada kodanike vabadusi ja õiguskaitse mehhanisme. Avaliku teadlikkuse suurendamine, olukorra kriitiline analüüs ja riskijuhtimise planeerimine on olulised vahendid kodanike õiguste kaitsmiseks ja ebaselgust vähendamiseks kriisiolukordades.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kokkuvõttes on soovitatav hinnata mitte ainult teoreetilist õiguskaitset, vaid ka praktilisi riske ning tegutseda ettevaatlikult olukordades, kus riiklik kontroll on ulatuslik ja institutsionaalne kallutatus võib piirata õiguskaitset. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt tuleb tagada alati kohtulik kontroll ja proportsionaalsus, et vältida artikli 5 rikkumist.</p>



<h2 id="pohjalik-raport-hantavirus-kohta-hollandi-kruiisilaeval" class="wp-block-heading"><strong>Põhjalik raport “Hantavirus” kohta Hollandi kruiisilaeval</strong></h2>



<p class="wp-block-paragraph">Ohtliku hantaviiruse kommunikatiivne käsitlus Hollandi kruiisilaeval: õiguslik ja epidemioloogiline analoogia Diamond Princessi juhtumiga 2020. aasta veebruaris ning selle mõju pandeemiaoperatsiooni ettevalmistusele – <strong>PDF dokument</strong> lae alla <strong><a href="https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/05/Ohtliku-hantaviiruse-kommunikatiivne-kasitlus-Hollandi-kruiisilaeval.pdf" target="_blank" rel="noreferrer noopener">SIIT</a></strong> (eesti keeles)</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Artikli koostas Revo Jaansoo</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Loe lisaks:</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="QMIzFa6V2E"><a href="https://fonte.news/covid-19-oli-test-ilma-viiruseta-mille-eesmark-oli-tutvustada-elanikkonnale-mitmeid-geneetilisi-ja-bioloogilisi-relvi/">Covid-19 oli test ilma viiruseta, mille eesmärk oli tutvustada elanikkonnale mitmeid geneetilisi ja bioloogilisi relvi</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Covid-19 oli test ilma viiruseta, mille eesmärk oli tutvustada elanikkonnale mitmeid geneetilisi ja bioloogilisi relvi” — Fonte.News" src="https://fonte.news/covid-19-oli-test-ilma-viiruseta-mille-eesmark-oli-tutvustada-elanikkonnale-mitmeid-geneetilisi-ja-bioloogilisi-relvi/embed/#?secret=uNaM42cNqq#?secret=QMIzFa6V2E" data-secret="QMIzFa6V2E" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="cgx9GJaJhH"><a href="https://fonte.news/mis-asi-see-viirus-x-on-millega-maailma-elanikkonda-hirmutatakse/">Mis asi see “viirus X” on, millega maailma elanikkonda hirmutatakse</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Mis asi see “viirus X” on, millega maailma elanikkonda hirmutatakse” — Fonte.News" src="https://fonte.news/mis-asi-see-viirus-x-on-millega-maailma-elanikkonda-hirmutatakse/embed/#?secret=CSGKsLujlE#?secret=cgx9GJaJhH" data-secret="cgx9GJaJhH" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="qe7MmTpFWk"><a href="https://fonte.news/mis-on-viirus-ja-kes-on-viroloog/">Mis on viirus ja kes on viroloog?</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Mis on viirus ja kes on viroloog?” — Fonte.News" src="https://fonte.news/mis-on-viirus-ja-kes-on-viroloog/embed/#?secret=kU5FKDjgsv#?secret=qe7MmTpFWk" data-secret="qe7MmTpFWk" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="JJCqrCOTdt"><a href="https://fonte.news/kui-voim-hakkab-pahe-veiko-huuse/">Kui võim hakkab „pähe“</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Kui võim hakkab „pähe“” — Fonte.News" src="https://fonte.news/kui-voim-hakkab-pahe-veiko-huuse/embed/#?secret=2EVu8tnUyZ#?secret=JJCqrCOTdt" data-secret="JJCqrCOTdt" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="GJGm3geDUl"><a href="https://fonte.news/algtingimused-maaravad-tulemuse-eesti-vajab-ausat-umbermotestamist-veiko-huuse/">Algtingimused määravad tulemuse – Eesti vajab ausat ümbermõtestamist</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Algtingimused määravad tulemuse – Eesti vajab ausat ümbermõtestamist” — Fonte.News" src="https://fonte.news/algtingimused-maaravad-tulemuse-eesti-vajab-ausat-umbermotestamist-veiko-huuse/embed/#?secret=x8B9OtbvvH#?secret=GJGm3geDUl" data-secret="GJGm3geDUl" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Viidete loend:</strong></p>



<ol class="wp-block-list">
<li>Catherine Austin Fitts. (2020, märts). Sense Receptor News interview on Grand Princess quarantine measures. Sense Receptor News.<br><a href="https://sensereceptornews.com/?p=4453" target="_blank" rel="noreferrer noopener">https://sensereceptornews.com/?p=4453</a></li>



<li>Centers for Disease Control and Prevention. (2026, märts). Hantavirus: Technical information.<br><a href="https://www.cdc.gov/hantavirus/technical-information/index.html" target="_blank" rel="noreferrer noopener">https://www.cdc.gov/hantavirus/technical-information/index.html</a></li>



<li>Centers for Disease Control and Prevention. (2020, 31. märts). Coronavirus Disease 2019 (COVID-19) Situation Summary, March 2020.<br><a href="https://www.cdc.gov/coronavirus/2019-ncov/cases-updates/summary.html" target="_blank" rel="noreferrer noopener">https://www.cdc.gov/coronavirus/2019-ncov/cases-updates/summary.html</a></li>



<li>Fisher, H. [@harryfisherEMTP]. (2026, 6. mai). [X postitus] [Postitus]. X.<br><a href="https://x.com/harryfisherEMTP" target="_blank" rel="noreferrer noopener">https://x.com/harryfisherEMTP</a></li>



<li>Freedom of Information Act [FOIA]. (2020). Grand Princess quarantine orders: Public documentation. U.S. Department of Health and Human Services.<br><a href="https://www.hhs.gov/foia/index.html" target="_blank" rel="noreferrer noopener">https://www.hhs.gov/foia/index.html</a></li>



<li>Hulscher, N. [@NicHulscher]. (2026, 7. mai). [X postitus] [Postitus]. X.<br><a href="https://x.com/NicHulscher" target="_blank" rel="noreferrer noopener">https://x.com/NicHulscher</a></li>



<li>Latypova, S. (2026, 7. mai). [Mario Nawfal discusses current health security measures] [Substacki postitus]. Due Process and Data Integrity.<br><a href="https://sashalatypova.substack.com" target="_blank" rel="noreferrer noopener">https://sashalatypova.substack.com</a></li>



<li>National Institutes of Health. (2020). History of Fort Detrick and infectious disease research.<br><a href="https://history.nih.gov/display/history/Fort+Detrick" target="_blank" rel="noreferrer noopener">https://history.nih.gov/display/history/Fort+Detrick</a></li>



<li>New York Post [@nypost]. (2026, 6. mai). [X postitus] [Postitus]. X.<br><a href="https://x.com/nypost" target="_blank" rel="noreferrer noopener">https://x.com/nypost</a></li>



<li>U.S. Army Medical Research and Development Command. (2020). Fort Detrick research<br>activities overview.<br><a href="https://mrdc.amedd.army.mil/index.cfm/about/locations/fort_detrick" target="_blank" rel="noreferrer noopener">https://mrdc.amedd.army.mil/index.cfm/about/locations/fort_detrick</a></li>



<li>U.S. Department of Defense. (2020, 5. märts). Operation Warp Speed: Press briefing and strategic overview.<br><a href="https://www.defense.gov/News/Special-Reports/0520_Operation-Warp-Speed/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">https://www.defense.gov/News/Special-Reports/0520_Operation-Warp-Speed/</a></li>



<li>U.S. Department of Health and Human Services & Centers for Disease Control and Prevention (2020, märts). Documentation on the quarantine of Grand Princess and Diamond Princess passengers.<br><a href="https://www.cdc.gov/quarantine/cruise/index.html" target="_blank" rel="noreferrer noopener">https://www.cdc.gov/quarantine/cruise/index.html</a></li>



<li>World Health Organization. (2020). Weekly epidemiological record, 2020.<br><a href="https://www.who.int/publications/journals/wer" target="_blank" rel="noreferrer noopener">https://www.who.int/publications/journals/wer</a></li>



<li>World Health Organization. (2026). Current epidemiological updates: Disease Outbreak News (DONs). <a href="https://www.who.int/emergencies/disease-outbreak-news" target="_blank" rel="noreferrer noopener">https://www.who.int/emergencies/disease-outbreak-news</a></li>
</ol>



<p class="wp-block-paragraph"></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Avalik pöördumine: Tõsistest probleemidest seoses COVID-19 modifitseeritud mRNA vaktsiinide ohutusega</title>
		<link>https://fonte.news/pressiteade/avalik-poordumine-tosistest-probleemidest-seoses-covid-19-modifitseeritud-mrna-vaktsiinide-ohutusega</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 27 Nov 2024 16:01:21 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Pressiteade]]></category>
		<category><![CDATA[Biopoliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Eesti]]></category>
		<category><![CDATA[Eneseareng]]></category>
		<category><![CDATA[Hoiatus]]></category>
		<category><![CDATA[Inimene]]></category>
		<category><![CDATA[Koosloomine]]></category>
		<category><![CDATA[Kriis]]></category>
		<category><![CDATA[Lapsed]]></category>
		<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[ÕIGLUS]]></category>
		<category><![CDATA[Õigus]]></category>
		<category><![CDATA[Poliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Riik]]></category>
		<category><![CDATA[Teadus]]></category>
		<category><![CDATA[Tehnoloogia]]></category>
		<category><![CDATA[Tervis]]></category>
		<category><![CDATA[Ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[Uuriv ajakirjandus]]></category>
		<category><![CDATA[Bill Gates]]></category>
		<category><![CDATA[biorelv]]></category>
		<category><![CDATA[Covid]]></category>
		<category><![CDATA[Covid-19]]></category>
		<category><![CDATA[Donald Trump investror mRNA tehnoloogiasse]]></category>
		<category><![CDATA[kas covid on pettus]]></category>
		<category><![CDATA[kas mRNA vaktsiin on ohutu]]></category>
		<category><![CDATA[kes vastutab]]></category>
		<category><![CDATA[mRNA militaarrelv]]></category>
		<category><![CDATA[mRNA vaktsiin]]></category>
		<category><![CDATA[mRNA vaktsiinide]]></category>
		<category><![CDATA[NATO tellimus]]></category>
		<category><![CDATA[Vaktsiin]]></category>
		<category><![CDATA[vaktsiinide ohud]]></category>
		<category><![CDATA[vaktsiinide ohutus]]></category>
		<category><![CDATA[WEF]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=32279</guid>

					<description><![CDATA[PRESSITEADE 27.11.2024 Avalik pöördumine Tõsistest probleemidest seoses COVID-19 modifitseeritud mRNA vaktsiinide ohutusega 25-26. novembril pöördus juhtivate meditsiini- ja&#8230;]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">PRESSITEADE 27.11.2024</p>



<h1 id="avalik-poordumine" class="wp-block-heading">Avalik pöördumine</h1>



<h2 id="tosistest-probleemidest-seoses-covid-19-modifitseeritud-mrna-vaktsiinide-ohutusega" class="wp-block-heading">Tõsistest probleemidest seoses COVID-19 modifitseeritud mRNA vaktsiinide ohutusega</h2>



<p class="wp-block-paragraph">25-26. novembril pöördus juhtivate meditsiini- ja teiste spetsialistide ning poliitikute<br>rahvusvaheline ühendus 10 Euroopa riigivõimu (Taani, Eesti, Soome, Island, Läti, Leedu,<br>Norra, Rootsi, Ühendkuningriik ja Gröönimaa) peaministrite ja juhtorganite poole<br>üleskutsega peatada kõigi modifitseeritud mRNA vaktsiinide kasutamine, viidates tõsistele<br>terviseriskidele.<br>Üleskutse tugineb sarnasele algatusele Austraalias, mille esitas parlamendisaadik Russell<br>Broadbent. Avalikku pöördumist toetav teaduslik kokkuvõte toob välja, et:</p>



<ul class="wp-block-list">
<li>COVID-19 modifitseeritud mRNA vaktsiinidega on kaasnenud enneolematult palju<br>kõrvaltoimeid, sealhulgas surmajuhtumeid. Avalike andmete korduvanalüüsid näitavad, et<br>kõrvaltoimete esinemine ja nende tõsidus sõltusid vaktsiini partiist.</li>



<li>Vaktsiine ei testitud kunagi nende võime osas peatada viiruse levikut. Seega eksitasid nii<br>meditsiinitooteid reguleerivad ametkonnad kui ka valitsusasutused avalikkust, survestades<br>inimesi end vaktsineerima.</li>



<li>Mitmed sõltumatud analüüsid on nüüdseks näidanud, et modifitseeritud mRNA vaktsiinid<br>sisaldavad varieeruval ja enneolematul tasemel DNA kontaminatsiooni, mis ohustab<br>inimeste tervist ja toob kaasa riski geneetilise kahjustuse tekkeks.<br>Algatusel on tugev rahvusvaheline toetus ning selles nõutakse:</li>



<li>Modifitseeritud mRNA vaktsiinide kasutamise kohest peatamist.</li>



<li>Sõltumatut ja läbipaistvat uurimist nende heakskiitmise ja kasutamise kohta.</li>



<li>Teaduslikke tõendeid, mis näitavad, et puudub inimese DNA kahjustamise risk.<br>Peaministritelt palutakse vastuseid järgmistele küsimustele:</li>
</ul>



<ol class="wp-block-list">
<li>Mida on vaja, et käivitada sõltumatu ja läbipaistev kohtuekspertiisi uurimine modifitseeritud<br>mRNA vaktsiinide heakskiitmiseni viinud regulatiivsete protsesside osas?</li>



<li>Kas leidub midagi, mis takistab algatada ja seada prioriteediks uurimine võimalike seoste<br>kohta modifitseeritud mRNA vaktsiinide ning vähi, viljatuse ja erinevate krooniliste haiguste<br>vahel?<br>Valitsused ja regulatiivsed asutused üle maailma peavad asjakohaselt reageerima, et kaitsta oma<br>inimeste heaolu.</li>
</ol>



<p class="wp-block-paragraph">Pöördumise ja teadusliku kokkuvõtte on koostanud ühendusse NORTH Group koondunud Põhja-<br>Euroopa riikide arstid ja teadlased, kelle missiooniks on tõsta teadlikkust modifitseeritud mRNA-ravi võimalike ohtude osas.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Avalik pöördumine ja seda toetav teaduslik kokkuvõte eesti keeles:</strong><br><a href="https://northgroup.info/estonia.html" target="_blank" rel="noopener">https://northgroup.info/estonia.html</a><br><strong>Avalik pöördumine ja seda toetav teaduslik kokkuvõte inglise keeles:</strong><br><a href="https://northgroup.info/
" target="_blank" rel="noopener">https://northgroup.info/<br></a><strong>Algatus “Australians Demand Answers” </strong>(Russell Broadbent, parlamendiliige):<br><a href="https://russellbroadbent.com.au/australiansdemandanswers/" target="_blank" rel="noopener">https://russellbroadbent.com.au/australiansdemandanswers/</a><br></p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Täiendav info:</strong><br>Dr. Jonathan Gilthorpe: info@northgroup.info<br>Kaari Saarma: tel. 56869133, NORTH.estonia@proton.me</p>



<p class="wp-block-paragraph">Loe lisaks:</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="mbxc1Fluwx"><a href="https://fonte.news/hoiatus/tegelik-tode-mrna-pohise-vaktsiinitehnoloogia-kohta/">Tegelik tõde mRNA-põhise „vaktsiinitehnoloogia“ kohta</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Tegelik tõde mRNA-põhise „vaktsiinitehnoloogia“ kohta” — Fonte.News" src="https://fonte.news/hoiatus/tegelik-tode-mrna-pohise-vaktsiinitehnoloogia-kohta/embed/#?secret=AQ0mqotNST#?secret=mbxc1Fluwx" data-secret="mbxc1Fluwx" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Kas covid vaktsiinid on binaarsed biorelvad?</title>
		<link>https://fonte.news/biopoliitika/kas-covid-vaktsiinid-on-binaarsed-biorelvad</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Mon, 09 Sep 2024 07:49:43 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Biopoliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Arvamus]]></category>
		<category><![CDATA[Eneseareng]]></category>
		<category><![CDATA[Hoiatus]]></category>
		<category><![CDATA[KUUM LUGU]]></category>
		<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Poliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Teadus]]></category>
		<category><![CDATA[Tehnoloogia]]></category>
		<category><![CDATA[Tervis]]></category>
		<category><![CDATA[TIPPLUGU]]></category>
		<category><![CDATA[Ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[Uuriv ajakirjandus]]></category>
		<category><![CDATA[binaarne]]></category>
		<category><![CDATA[binaarne biorelv]]></category>
		<category><![CDATA[biorelv]]></category>
		<category><![CDATA[covid vaktsiin]]></category>
		<category><![CDATA[mRNA]]></category>
		<category><![CDATA[mRNA vaktsiin]]></category>
		<category><![CDATA[Vaktsiin]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=29838</guid>

					<description><![CDATA[Teema, millest räägin, viitab binaarsetele biorelvadele ja nende seotusele vaktsiinidega, mis on äärmiselt tundlik ja spekulatiivne valdkond. Siinkohal&#8230;]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Teema, millest räägin, viitab binaarsetele biorelvadele ja nende seotusele vaktsiinidega, mis on äärmiselt tundlik ja spekulatiivne valdkond. Siinkohal on oluline selgitada, et “ametlikus” teaduslikus ja meditsiinilises maailmas pole tõestust ega teaduslikke tõendeid selle kohta, et tänapäevased vaktsiinid sisaldaksid biorelvi või oleksid nende arendamiseks loodud binaarse süsteemi abil – sellest räägivad “vilepuhujad” ja vandenõuteoreetikud. Kuid kus suitsu, seal tuld.</p>



<h3 id="1-mis-on-binaarne-biorelv" class="wp-block-heading">1. <strong>Mis on binaarne biorelv?</strong></h3>



<p class="wp-block-paragraph">Binaarne biorelv on relvatüüp, mis koosneb kahest või enamast eraldi komponendist, mis eraldi ei ole kahjulikud, kuid koos moodustavad aktiivse ja ohtliku aine, näiteks patogeeni või keemilise ühendi. Need komponendid võivad olla näiteks ensüümid, toksiinid või geenid, mis aktiveeritakse alles siis, kui kõik osad on kokku saanud ja saavutanud teatud tingimused (nt teatud keemiline reaktsioon või bioloogiline protsess kehas).</p>



<figure class="wp-block-image size-large is-resized"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1024"  height="1020"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/09/Kas-covid-vaktsiinid-on-binaarsed-biorelvad-Fonte.News--1024x1020.jpg"  alt="Kas covid vaktsiinid on binaarsed biorelvad"  class="wp-image-29844"  style="width:361px;height:auto"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/09/Kas-covid-vaktsiinid-on-binaarsed-biorelvad-Fonte.News--1024x1020.jpg 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/09/Kas-covid-vaktsiinid-on-binaarsed-biorelvad-Fonte.News--300x300.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/09/Kas-covid-vaktsiinid-on-binaarsed-biorelvad-Fonte.News--600x598.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/09/Kas-covid-vaktsiinid-on-binaarsed-biorelvad-Fonte.News--100x100.jpg 100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/09/Kas-covid-vaktsiinid-on-binaarsed-biorelvad-Fonte.News--1200x1195.jpg 1200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/09/Kas-covid-vaktsiinid-on-binaarsed-biorelvad-Fonte.News--200x200.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/09/Kas-covid-vaktsiinid-on-binaarsed-biorelvad-Fonte.News--768x765.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/09/Kas-covid-vaktsiinid-on-binaarsed-biorelvad-Fonte.News--80x80.jpg 80w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/09/Kas-covid-vaktsiinid-on-binaarsed-biorelvad-Fonte.News--110x110.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/09/Kas-covid-vaktsiinid-on-binaarsed-biorelvad-Fonte.News--380x378.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/09/Kas-covid-vaktsiinid-on-binaarsed-biorelvad-Fonte.News--255x255.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/09/Kas-covid-vaktsiinid-on-binaarsed-biorelvad-Fonte.News--550x548.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/09/Kas-covid-vaktsiinid-on-binaarsed-biorelvad-Fonte.News--800x797.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/09/Kas-covid-vaktsiinid-on-binaarsed-biorelvad-Fonte.News--1160x1155.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/09/Kas-covid-vaktsiinid-on-binaarsed-biorelvad-Fonte.News--45x45.jpg 45w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/09/Kas-covid-vaktsiinid-on-binaarsed-biorelvad-Fonte.News--160x160.jpg 160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/09/Kas-covid-vaktsiinid-on-binaarsed-biorelvad-Fonte.News--220x220.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/09/Kas-covid-vaktsiinid-on-binaarsed-biorelvad-Fonte.News--400x398.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/09/Kas-covid-vaktsiinid-on-binaarsed-biorelvad-Fonte.News--760x757.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/09/Kas-covid-vaktsiinid-on-binaarsed-biorelvad-Fonte.News--510x508.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/09/Kas-covid-vaktsiinid-on-binaarsed-biorelvad-Fonte.News--1100x1096.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/09/Kas-covid-vaktsiinid-on-binaarsed-biorelvad-Fonte.News--90x90.jpg 90w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/09/Kas-covid-vaktsiinid-on-binaarsed-biorelvad-Fonte.News--150x150.jpg 150w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/09/Kas-covid-vaktsiinid-on-binaarsed-biorelvad-Fonte.News-.jpg 1492w"  sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" ><figcaption class="wp-element-caption">Kas covid vaktsiinid on binaarsed biorelvad</figcaption></figure>



<h3 id="2-kuidas-see-kehas-toimiks" class="wp-block-heading">2. <strong>Kuidas see kehas toimiks?</strong></h3>



<p class="wp-block-paragraph">Binaarne biorelv vaktsiinis töötaks nii, et üks osa süstitakse esmalt vaktsiini kaudu ning teine osa kehas aktiveerib selle alles hiljem, näiteks kokkupuutel teatud keskkonnatingimuste (5G ja 6G raadiomagnetlained) või ainega (inimese kehas olevad ained – molekulid, vabas õhus pritsitavad ained, uued või kordus vaktsiinid, jne). </p>



<h3 id="3-mida-see-binaarne-biorelv-vaktsiin-inimese-kehaga-teeks" class="wp-block-heading">3. <strong>Mida see binaarne biorelv-vaktsiin inimese kehaga teeks?</strong></h3>



<p class="wp-block-paragraph">Inimese kehas aktiveerudes kahjustab see immuunsüsteemi, ründab rakke või põhjustab mürgistuslikke reaktsioone.</p>



<h3 id="4-kas-inimene-saaks-ennast-kaitsta" class="wp-block-heading">4. <strong>Kas inimene saaks ennast kaitsta?</strong></h3>



<p class="wp-block-paragraph">Kaitsmine sellise binaarse biorelva vastu oleks väga keeruline, sest binaarset relvasüsteemi on raske tuvastada enne, kui kõik osad on kokku saanud ja aktiivseks muutunud. Ainus kaitse on mitte lasta ennast vaktsineerida.</p>



<h3 id="5-kas-biorelva-on-voimalik-kehast-eemaldada" class="wp-block-heading">5. <strong>Kas biorelva on võimalik kehast eemaldada?</strong></h3>



<p class="wp-block-paragraph">Kui binaarne biorelv kehas aktiveeruks, sõltuks selle eemaldamine biorelva tüübist ja mehhanismist. Mõned võimalikud protseduurid võiksid võibolla leevendada:</p>



<ul class="wp-block-list">
<li><strong>Keemiline neutraliseerimine</strong>: Kui relv toimib keemilise reaktsiooni kaudu, võib olla võimalik see neutraliseerida spetsiaalsete keemiliste ainetega.</li>



<li><strong>Meditsiinilised protseduurid</strong>: Mõned mürgised või kahjulikud ained on võimalik eemaldada organismist dialüüsi või teiste sarnaste verepuhastusprotseduuride abil.</li>



<li><strong>Immuunvastuse stimuleerimine</strong>: Võimalik on kasutada immuunteraapiaid, mis aitavad kehal rünnata ja kõrvaldada kahjulikke aineid või rakke.</li>
</ul>



<p class="wp-block-paragraph">Kuula ja loe lisaks:</p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://www.infowars.com/posts/breaking-bombshell-top-scientists-confirm-covid-vaccines-are-binary-bioweapons-designed-to-turn-off-the-immune-system-so-that-weak-viruses-can-kill-you-easily" target="_blank" rel="noopener">https://www.infowars.com/posts/breaking-bombshell-top-scientists-confirm-covid-vaccines-are-binary-bioweapons-designed-to-turn-off-the-immune-system-so-that-weak-viruses-can-kill-you-easily</a></p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://www.infowars.com/posts/top-scientists-confirm-mrna-covid-shots-were-deep-state-depopulation-program-designed-to-destroy-the-immune-systems-of-billions-of-people" target="_blank" rel="noopener">https://www.infowars.com/posts/top-scientists-confirm-mrna-covid-shots-were-deep-state-depopulation-program-designed-to-destroy-the-immune-systems-of-billions-of-people</a></p>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="hNzg3Pt7DH"><a href="https://fonte.news/biopoliitika/kas-me-koik-noustume-et-covid-19-mrna-vaktsiinid-on-nuud-biorelvad/">Kas me kõik nõustume, et COVID-19 mRNA vaktsiinid on nüüd biorelvad?</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Kas me kõik nõustume, et COVID-19 mRNA vaktsiinid on nüüd biorelvad?” — Fonte.News" src="https://fonte.news/biopoliitika/kas-me-koik-noustume-et-covid-19-mrna-vaktsiinid-on-nuud-biorelvad/embed/#?secret=tbYphkLa33#?secret=hNzg3Pt7DH" data-secret="hNzg3Pt7DH" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<p class="wp-block-paragraph"></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Miks kõik vaktsiinid on kahjulikud tervisele?</title>
		<link>https://fonte.news/tervis/miks-koik-vaktsiinid-on-kahjulikud-tervisele</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Sat, 17 Aug 2024 04:56:16 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Tervis]]></category>
		<category><![CDATA[Arvamus]]></category>
		<category><![CDATA[Eneseareng]]></category>
		<category><![CDATA[Haridus]]></category>
		<category><![CDATA[Hoiatus]]></category>
		<category><![CDATA[Inimene]]></category>
		<category><![CDATA[Lapsed]]></category>
		<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Teadus]]></category>
		<category><![CDATA[Tehnoloogia]]></category>
		<category><![CDATA[Toit]]></category>
		<category><![CDATA[Ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[Uus ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[Vaimsus]]></category>
		<category><![CDATA[autism]]></category>
		<category><![CDATA[covid vaktsiin]]></category>
		<category><![CDATA[DNA]]></category>
		<category><![CDATA[jäsemeteta lapsed]]></category>
		<category><![CDATA[kleepuv veri]]></category>
		<category><![CDATA[kraniaalnärv]]></category>
		<category><![CDATA[mRNA vaktsiin]]></category>
		<category><![CDATA[ravimatu kahju]]></category>
		<category><![CDATA[rikutud DNA]]></category>
		<category><![CDATA[trombid]]></category>
		<category><![CDATA[Vaktsiin]]></category>
		<category><![CDATA[vaktsiinikahjustused]]></category>
		<category><![CDATA[valk]]></category>
		<category><![CDATA[zeta potentsiaal]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=29504</guid>

					<description><![CDATA[Vaktsiinivigastused on paljude sümptomitega ja seetõttu on need arste segadusse ajanud juba üle 200 aasta. Lugu lühidalt: •&#8230;]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Vaktsiinivigastused on paljude sümptomitega ja seetõttu on need arste segadusse ajanud juba üle 200 aasta.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Lugu lühidalt:</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>• Vaktsiinid põhjustavad sageli erinevaid kõrvalmõjusid, mistõttu on raske kindlaks teha levinud põhjuseid. Neuroloog Andrew Moulden avastas, et vaktsiinid vallandavad sageli mikroinsulte, mis võivad põhjustada hulgaliselt ägedaid ja kroonilisi haigusi.</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>• 1960. aastate unustatud uuringud näitavad, et vererakkude kleepumine on paljude haiguste algpõhjus – seda usku jagab ka Hiina meditsiin.</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>• Kolloidkeemia ja zeta potentsiaaliteadus näitavad, et positiivsed laengud vererakkude ümber põhjustavad klompe. Eriti problemaatilised on kontsentreeritud positiivsete laengutega ained, nagu alumiinium ja COVID-i piigivalk.</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>• Füsioloogilise zeta potentsiaali parandamine toob kasu paljude ägedate ja krooniliste haiguste korral. Võib väita, et paljud tavapärased ja terviklikud ravimeetodid toimivad osaliselt zeta potentsiaali suurendamise kaudu.</strong></p>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1024"  height="603"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Miks-koik-vaktsiinid-on-kahjulikud-tervisele-Fonte.News--1024x603.jpg"  alt="Miks kõik vaktsiinid on kahjulikud tervisele"  class="wp-image-29520"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Miks-koik-vaktsiinid-on-kahjulikud-tervisele-Fonte.News--1024x603.jpg 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Miks-koik-vaktsiinid-on-kahjulikud-tervisele-Fonte.News--600x353.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Miks-koik-vaktsiinid-on-kahjulikud-tervisele-Fonte.News--1200x707.jpg 1200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Miks-koik-vaktsiinid-on-kahjulikud-tervisele-Fonte.News--768x452.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Miks-koik-vaktsiinid-on-kahjulikud-tervisele-Fonte.News--110x65.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Miks-koik-vaktsiinid-on-kahjulikud-tervisele-Fonte.News--200x118.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Miks-koik-vaktsiinid-on-kahjulikud-tervisele-Fonte.News--380x224.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Miks-koik-vaktsiinid-on-kahjulikud-tervisele-Fonte.News--255x150.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Miks-koik-vaktsiinid-on-kahjulikud-tervisele-Fonte.News--300x177.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Miks-koik-vaktsiinid-on-kahjulikud-tervisele-Fonte.News--550x324.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Miks-koik-vaktsiinid-on-kahjulikud-tervisele-Fonte.News--800x471.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Miks-koik-vaktsiinid-on-kahjulikud-tervisele-Fonte.News--1160x683.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Miks-koik-vaktsiinid-on-kahjulikud-tervisele-Fonte.News--220x130.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Miks-koik-vaktsiinid-on-kahjulikud-tervisele-Fonte.News--400x236.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Miks-koik-vaktsiinid-on-kahjulikud-tervisele-Fonte.News--760x448.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Miks-koik-vaktsiinid-on-kahjulikud-tervisele-Fonte.News--510x300.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Miks-koik-vaktsiinid-on-kahjulikud-tervisele-Fonte.News--1100x648.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Miks-koik-vaktsiinid-on-kahjulikud-tervisele-Fonte.News-.jpg 1202w"  sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" ><figcaption class="wp-element-caption">Miks kõik vaktsiinid on kahjulikud tervisele</figcaption></figure>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Märkus: see on lühendatud versioon artiklist, mille ma varem <strong><a href="https://www.midwesterndoctor.com/p/what-makes-all-vaccines-so-dangerous" target="_blank" rel="noopener">siin</a></strong> avaldasin . Kuna mulle esitatakse selle teema kohta palju küsimusi ja lugejad soovisid selle ülevaatlikku versiooni, töötasin selle põhipunktideni välja, et seda teemat oleks lihtne teistega jagada.</em><br><br>Paljud meditsiinilised probleemid tulenevad arstide diagnostilisest lähenemisest, eriti keeruliste haiguste puhul, mida sageli valesti diagnoositakse ja mis põhjustavad pidevaid patsientide võitlusi.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Komplekssed seisundid võivad patsientidel esineda erinevate sümptomitega ja sarnaneda muude haigustega (nt fibromüalgia vs. kroonilise väsimuse sündroom). Omakorda halva väljaõppega arstid jätavad sageli vaikimisi psühhiaatrilised selgitused, jättes tähelepanuta tegelikud põhjused.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Vaktsiinivigastused on paljude sümptomitega ja seetõttu on need arstid segadusse ajanud juba üle 200 aasta ( <a href="https://www.midwesterndoctor.com/p/the-forgotten-science-of-vaccine" target="_blank" rel="noopener">mitmed arstid on varem nimetanud neid entsefaliidiks </a>). Praegu usun, et arvukate vaktsiinivigastuste aluseks on kolm peamist mehhanismi:</p>



<p class="wp-block-paragraph">Immuunsüsteemi düsfunktsioon: Vaktsiinid <a href="https://www.midwesterndoctor.com/p/what-can-megyn-kellys-adverse-reaction" target="_blank" rel="noopener">põhjustavad sageli kroonilisi autoimmuunhäireid </a>ja erineva raskusastmega immuunsupressiooni.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Rakkude ohule reageerimine: <a href="https://www.midwesterndoctor.com/p/what-is-the-cell-danger-response" target="_blank" rel="noopener">rakud võivad sattuda ohus primitiivsesse olekusse </a>, peatades normaalse mitokondriaalse funktsiooni. See ajutine seisund võib muutuda krooniliseks, mis on paljude raskete seisundite aluseks. <a href="https://www.midwesterndoctor.com/p/systemic-treatments-of-the-cell-danger" target="_blank" rel="noopener">Selle vastuse ravimine </a>on lahendanud vaktsineerimisega seotud seisundid, nagu autism.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Häiritud vereringe: Vaktsiinid võivad kahjustada vedeliku ringlust, mõjutades keha zeta potentsiaali. See põhjustab vedeliku kogunemist (st mikroverehüübed ja vere paksenemine) ja takistab verevoolu kapillaarides.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Minu tähelepanu köitis zeta potentsiaali kontseptsioon, kui mõistsin, et paljud COVID-19 (ja hiljem ka COVID-19 vaktsiinide) saladused olid tingitud sellest, et spike-valk häirib äärmiselt keha zeta potentsiaali. Usun nüüd, et patsientide tulemused paraneksid oluliselt, kui meditsiinisüsteem seaks prioriteediks zeta potentsiaali.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Andrew Moulden oli Kanada neuroteadlane ja neuropsühhiaatriale spetsialiseerunud arst. Kliinilise väljaõppe ajal märkas ta väikestel lastel peeneid neuroloogilisi insultide tunnuseid, millest tema kolleegid puudust tundsid. Aja jooksul leidis ta, et need insuldid tekkisid sageli varsti pärast vaktsineerimist ja võivad põhjustada raskeid neuroloogilisi häireid, nagu autism.<br><em>Märkus: vaktsiinivigastuste aruanded juba 1800. aastate alguses <a href="https://www.midwesterndoctor.com/p/what-can-the-smallpox-vaccine-disaster" target="_blank" rel="noopener">sisaldavad samu märke, mida </a>Moulden märkas.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph">Moulden mõistis, et peeneid insuldi märke, mida arstid täiskasvanutelt otsivad, tuleks hinnata ka lastel. Kuna need imikute insultid jäävad sageli vahele, on paljud haigused valesti diagnoositud või omistatud teadmata põhjustele. Üks teaduslik väljakutse on “nähtamatute” probleemide nähtavaks tegemine. Neuroloogias võivad ajufunktsiooni häired, mis on sageli tingitud verevoolu halvenemisest, paljastada insuldi asukohad hoolika füüsilise läbivaatuse kaudu.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Moulden leidis, et ajutüve kraniaalnärvid, eriti vähema üleliigse verevarustusega valgaladel, on insuldi suhtes haavatavad. Need insuldid, mis olid põhjustatud verevoolu halvenemisest, mis on sageli tingitud suurenenud vere paksusest, jäid imikutel vahele, põhjustades valesti diagnoositud või teadmata põhjustega seotud haigusseisundeid.<br><br>Peamised kraniaalnärvid, mis näitavad vaktsiinist põhjustatud mikroinsuldi, on järgmised:</p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Abducens_nerve" target="_blank" rel="noopener">Kraniaalnärv VI </a>: kontrollib silmade liikumist; kahjustus põhjustab silmade sissepoole puhkamist või tõmblevat küljelt küljele liikumist.</p>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1024"  height="773"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-Fonte.news--1024x773.jpg"  alt=""  class="wp-image-29505"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-Fonte.news--1024x773.jpg 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-Fonte.news--300x226.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-Fonte.news--768x579.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-Fonte.news--110x83.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-Fonte.news--200x151.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-Fonte.news--380x287.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-Fonte.news--255x192.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-Fonte.news--550x415.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-Fonte.news--800x604.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-Fonte.news--1160x875.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-Fonte.news--220x166.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-Fonte.news--400x302.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-Fonte.news--760x573.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-Fonte.news--510x385.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-Fonte.news--600x453.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-Fonte.news--1100x830.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-Fonte.news-.jpg 1434w"  sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" ></figure>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Märkus. Oleme leidnud, et CN VI on närv, mida COVID-19 vigastused kõige sagedamini mõjutavad.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Facial_nerve" target="_blank" rel="noopener">Kraniaalnärv VII </a>: kontrollib näolihaseid; d <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Bell&#039;s_palsy" target="_blank" rel="noopener">amage põhjustab Belli halvatust </a>, näo longust või asümmeetriat (nt <a href="https://amidwesterndoctor.substack.com/p/how-rare-is-justin-biebers-vaccine" target="_blank" rel="noopener">näis, et see juhtus Justin Bieberiga </a>). </p>



<figure class="wp-block-image size-full is-resized"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="498"  height="612"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-naokahjustus-Fonte.news-.jpg"  alt=""  class="wp-image-29506"  style="width:298px;height:auto"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-naokahjustus-Fonte.news-.jpg 498w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-naokahjustus-Fonte.news--244x300.jpg 244w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-naokahjustus-Fonte.news--110x135.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-naokahjustus-Fonte.news--200x246.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-naokahjustus-Fonte.news--380x467.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-naokahjustus-Fonte.news--255x313.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-naokahjustus-Fonte.news--300x369.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-naokahjustus-Fonte.news--220x270.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-naokahjustus-Fonte.news--400x492.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-naokahjustus-Fonte.news--488x600.jpg 488w"  sizes="auto, (max-width: 498px) 100vw, 498px" ></figure>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Trochlear_nerve" target="_blank" rel="noopener">IV kraniaalnärv </a>: Tasandab silmad; kahjustus põhjustab pea kallutamist, et kompenseerida ebaühtlast silmade kõrgust.</p>



<figure class="wp-block-image size-full is-resized"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="514"  height="528"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-viltune-suu-Fonte.news-.jpg"  alt=""  class="wp-image-29507"  style="width:307px;height:auto"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-viltune-suu-Fonte.news-.jpg 514w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-viltune-suu-Fonte.news--292x300.jpg 292w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-viltune-suu-Fonte.news--110x113.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-viltune-suu-Fonte.news--200x205.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-viltune-suu-Fonte.news--380x390.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-viltune-suu-Fonte.news--255x262.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-viltune-suu-Fonte.news--300x308.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-viltune-suu-Fonte.news--45x45.jpg 45w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-viltune-suu-Fonte.news--220x226.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-viltune-suu-Fonte.news--400x411.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-viltune-suu-Fonte.news--510x524.jpg 510w"  sizes="auto, (max-width: 514px) 100vw, 514px" ></figure>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Märkus: sageli näete samal näol mitut kraniaalnärvi probleemi (mis viitab sellele, et rohkem ajuosasid kaotas verevarustuse ja seega on olemas ka sügavam neuroloogiline kahjustus).</em></p>



<p class="wp-block-paragraph">Kui teate, kuidas neid sümptomeid (nt silmade sujuva liikumise kadu) otsida, on neid väga lihtne märgata ja saate järk-järgult teada, kui kaugele võib vaktsineerimisest tulenev neuroloogiline kahjustus olla (nagu mis tahes osa võib mõjutada).</p>



<p class="wp-block-paragraph">Mouldeni töö näitas ka, et insulte esines ka teistes kehapiirkondades, näiteks siseorganites ja kõnekeskustes. Sisaldab tõendeid:</p>



<ul class="wp-block-list">
<li>Lahkamise uuringud, mis näitavad kaasasündinud punetistega laste siseorganite lööke.</li>



<li>Sarnased haigusprotsessid teismelistel ja täiskasvanutel pärast HPV või siberi katku vaktsineerimist.</li>



<li>Üks markantsemaid näiteid oli <a href="https://www.midwesterndoctor.com/p/the-forgotten-lessons-of-the-militarys" target="_blank" rel="noopener">siberi katku vaktsiini saanud sõdurite lapsed </a>, <a href="https://childrenshealthdefense.org/defender/birth-defects-children-gulf-war-veterans/" target="_blank" rel="noopener">kes sündisid jäsemeteta </a>(talidomiid <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Thalidomide" target="_blank" rel="noopener">oli samuti kurikuulus </a>selle poolest, et blokeeris uute veresoonte teket). </li>
</ul>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1024"  height="641"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-jasemeteta-lapsed-Fonte.news--1024x641.jpg"  alt=""  class="wp-image-29508"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-jasemeteta-lapsed-Fonte.news--1024x641.jpg 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-jasemeteta-lapsed-Fonte.news--300x188.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-jasemeteta-lapsed-Fonte.news--768x481.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-jasemeteta-lapsed-Fonte.news--110x69.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-jasemeteta-lapsed-Fonte.news--200x125.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-jasemeteta-lapsed-Fonte.news--380x238.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-jasemeteta-lapsed-Fonte.news--255x160.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-jasemeteta-lapsed-Fonte.news--550x344.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-jasemeteta-lapsed-Fonte.news--800x501.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-jasemeteta-lapsed-Fonte.news--1160x726.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-jasemeteta-lapsed-Fonte.news--220x138.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-jasemeteta-lapsed-Fonte.news--400x250.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-jasemeteta-lapsed-Fonte.news--760x476.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-jasemeteta-lapsed-Fonte.news--510x319.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-jasemeteta-lapsed-Fonte.news--600x376.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-jasemeteta-lapsed-Fonte.news--1100x689.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kraniaalnarv-vaktsiinikahjustus-jasemeteta-lapsed-Fonte.news-.jpg 1434w"  sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" ></figure>



<ul class="wp-block-list">
<li><a href="https://www.midwesterndoctor.com/p/do-the-covid-vaccines-impair-your" target="_blank" rel="noopener">Neurodegeneratiivsed protsessid eakatel </a>ja psühhiaatrilised häired, mis on seotud kraniaalnärvi kahjustusega.</li>
</ul>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Märkus. Tavameditsiini peamine probleem on suutmatus tunnistada, et <a href="https://www.midwesterndoctor.com/p/a-primer-on-medical-gaslighting-e11" target="_blank" rel="noopener">neuroloogilised kahjustused võivad põhjustada psühhiaatrilisi probleeme </a>. Järelikult käsitletakse närvisüsteemi vigastustega patsientide emotsionaalseid muutusi sageli pigem haiguse põhjusena kui sümptomina.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph">Moulden hakkas seega uurima, milline universaalne reaktsioon viis nende mikroinsultide tekkeni ja kuidas neid ravida. Sellest koostas ta kolm probleemi kirjeldavat videot (mida saab vaadata <a href="https://www.midwesterndoctor.com/p/what-makes-all-vaccines-so-dangerous" target="_blank" rel="noopener">siit </a>). Kahjuks suri ta vahetult enne nende vigastuste lahenduste kohta teise seeria avaldamist kahtlastel asjaoludel. Nüüd on meil aga palju vihjeid selle kohta, mida Moulden avastas.</p>



<h1 id="vere-settimine" class="wp-block-heading"><strong>Vere settimine</strong></h1>



<p class="wp-block-paragraph">Meditsiinimaailmas keerleb pikaajaline mõistatus selle ümber, kuidas väikesed keha solvangud võivad viia laialt levinud haiguse või isegi surmani. Selle võrrandi üks võtmetegur on vere settimine, sajandeid täheldatud nähtus, kus veri kleepub kokku ja pakseneb teatud haigusseisundite korral. <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Melvin_H._Knisely" target="_blank" rel="noopener">Melvin Knisely, Ph.D. , tegi </a><sup>20. sajandi </sup>keskel selle nähtuse kohta kriitilisi avastusi.<sup></sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">Knisely uuringud, eriti malaariaga nakatunud ahvidega, näitasid, et teatud rasked haigused <a href="https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/14210348/" target="_blank" rel="noopener">võivad põhjustada märkimisväärset veresooned </a>, mis algasid väikestest veresoontest ja levisid lõpuks suurematesse, mis tavaliselt lõppes surmaga (kui seda ei takistatud antikoagulandi hepariiniga). Seda vere paksenemist võib võrrelda liiklusummikutega, mis häirib keha loomulikku verevoolu ja viib lõpuks ummikuni (surma).</p>



<p class="wp-block-paragraph">Lisaks avastas ta, et seda muda võib väljastpoolt silmade kaudu näha, pakkudes mitteinvasiivset viisi selle protsessi hindamiseks kogu kehas.</p>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1024"  height="704"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/vaktsiinikahjustused-Fonte.News--1024x704.jpg"  alt=""  class="wp-image-29509"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/vaktsiinikahjustused-Fonte.News--1024x704.jpg 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/vaktsiinikahjustused-Fonte.News--300x206.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/vaktsiinikahjustused-Fonte.News--768x528.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/vaktsiinikahjustused-Fonte.News--110x76.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/vaktsiinikahjustused-Fonte.News--200x138.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/vaktsiinikahjustused-Fonte.News--380x261.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/vaktsiinikahjustused-Fonte.News--255x175.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/vaktsiinikahjustused-Fonte.News--550x378.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/vaktsiinikahjustused-Fonte.News--800x550.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/vaktsiinikahjustused-Fonte.News--1160x798.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/vaktsiinikahjustused-Fonte.News--220x151.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/vaktsiinikahjustused-Fonte.News--400x275.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/vaktsiinikahjustused-Fonte.News--760x523.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/vaktsiinikahjustused-Fonte.News--510x351.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/vaktsiinikahjustused-Fonte.News--600x413.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/vaktsiinikahjustused-Fonte.News--1100x756.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/vaktsiinikahjustused-Fonte.News-.jpg 1396w"  sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" ></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Selle põhjal avastas ta, et suurim verelomp oli kriitilises seisundis haiglapatsientidel – seda, mida Pierre Kory MD täheldas ka hoolduspunkti ultraheliuuringul, sest kui mikrohüübed IVC-s <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Inferior_vena_cava" target="_blank" rel="noopener">muutusid </a>ehhogeenseks (nähtavaks), surid patsiendid varsti pärast seda).</p>



<p class="wp-block-paragraph">Knisely veremuda raskusastme hindamisskaala korreleerus haiguse prognoosiga, rõhutades selle kliinilist tähtsust.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Pärast sellest teadasaamist proovisime Knisely mikroskoopi kopeerida ja oleme suutnud näha sama muda, mida ta täheldas 80 aastat tagasi oma patsientidel. Näiteks see video on tehtud COVID-19 vaktsiiniga vigastatud patsiendi silmadest:</p>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1024"  height="576"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/silmakahjustus-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--1024x576.jpg"  alt=""  class="wp-image-29510"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/silmakahjustus-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--1024x576.jpg 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/silmakahjustus-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--300x169.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/silmakahjustus-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--768x432.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/silmakahjustus-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--110x62.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/silmakahjustus-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--200x113.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/silmakahjustus-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--380x214.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/silmakahjustus-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--255x144.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/silmakahjustus-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--550x310.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/silmakahjustus-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--800x450.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/silmakahjustus-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--1160x653.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/silmakahjustus-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--220x124.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/silmakahjustus-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--400x225.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/silmakahjustus-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--760x428.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/silmakahjustus-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--510x287.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/silmakahjustus-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--600x338.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/silmakahjustus-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--1100x619.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/silmakahjustus-vaktsiinikahjustused-Fonte.News-.jpg 1414w"  sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" ></figure>



<h1 id="zeta-potentsiaal" class="wp-block-heading"><strong>Zeta potentsiaal</strong></h1>



<p class="wp-block-paragraph">Kui osakesed asetatakse vette, võib juhtuda üks kolmest asjast: </p>



<ul class="wp-block-list">
<li>Need ei segune (nt õli hõljub üles, liiv vajub põhja).</li>



<li>Need lahustuvad (nt sool).</li>



<li>Need moodustavad kolloidse suspensiooni (nt piima), milles iga osake tõrjutakse teisest ja jaotub ühtlaselt.</li>
</ul>



<p class="wp-block-paragraph">Kolloidsete suspensioonide puhul määrab nende stabiilsuse see, mis põhjustab nende osakeste kokkutuleku (gravitatsioon, mis eraldab asju kaalu järgi, <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Van_der_Waals_force" target="_blank" rel="noopener">omane molekulaarne külgetõmme objektide vahel </a>) ja mis lükkab need lahku.</p>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="699"  height="1024"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kolloid-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--699x1024.jpg"  alt=""  class="wp-image-29511"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kolloid-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--699x1024.jpg 699w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kolloid-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--205x300.jpg 205w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kolloid-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--768x1124.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kolloid-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--1049x1536.jpg 1049w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kolloid-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--110x161.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kolloid-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--200x293.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kolloid-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--380x556.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kolloid-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--255x373.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kolloid-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--300x439.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kolloid-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--550x805.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kolloid-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--800x1171.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kolloid-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--1160x1698.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kolloid-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--220x322.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kolloid-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--400x586.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kolloid-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--760x1113.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kolloid-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--510x747.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kolloid-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--600x878.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kolloid-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--1100x1611.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kolloid-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--410x600.jpg 410w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/kolloid-vaktsiinikahjustused-Fonte.News-.jpg 1172w"  sizes="auto, (max-width: 699px) 100vw, 699px" ></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Esimene meetod (zeta potentsiaal) viitab laengu erinevusele veeioonide (mis katavad laetud ioone) ja ümbritseva vee laengu vahel.</p>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="780"  height="1024"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/zeta-potentsiaal-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--780x1024.jpg"  alt=""  class="wp-image-29512"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/zeta-potentsiaal-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--780x1024.jpg 780w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/zeta-potentsiaal-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--228x300.jpg 228w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/zeta-potentsiaal-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--768x1009.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/zeta-potentsiaal-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--1169x1536.jpg 1169w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/zeta-potentsiaal-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--110x144.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/zeta-potentsiaal-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--200x263.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/zeta-potentsiaal-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--380x499.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/zeta-potentsiaal-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--255x335.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/zeta-potentsiaal-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--300x394.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/zeta-potentsiaal-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--550x722.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/zeta-potentsiaal-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--800x1051.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/zeta-potentsiaal-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--1160x1524.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/zeta-potentsiaal-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--220x289.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/zeta-potentsiaal-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--400x525.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/zeta-potentsiaal-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--760x998.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/zeta-potentsiaal-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--510x670.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/zeta-potentsiaal-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--600x788.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/zeta-potentsiaal-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--1100x1445.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/zeta-potentsiaal-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--457x600.jpg 457w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/zeta-potentsiaal-vaktsiinikahjustused-Fonte.News-.jpg 1308w"  sizes="auto, (max-width: 780px) 100vw, 780px" ></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Kuna zeta potentsiaalist tulenevat elektrilist tõukejõudu on lihtsam kontrollida, keskendutakse tavaliselt sellele tegurile, kui püütakse parandada kolloidset dispersiooni (nt vere muda kõrvaldamiseks).</p>



<p class="wp-block-paragraph">Üks tõhusamaid vahendeid zeta potentsiaali vähendamiseks on alumiinium (mis selgitab, miks seda kasutatakse sageli orgaanilise aine eraldamiseks veest kanalisatsioonijaamades või haavade hüübimiseks). Moulden järeldas seega, et alumiiniumi laialdane kasutamine vaktsiinides põhjustas tõenäoliselt paljusid nende kõrvalmõjusid. Samamoodi <a href="https://www.ijvtpr.com/index.php/IJVTPR/article/view/47" target="_blank" rel="noopener">kaaluge COVID-19 vaktsiini piigivalgu mõju verele </a>.</p>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1024"  height="426"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Pfizer-mRNA-vaktsiiinikahjustued-Fonte.News--1024x426.jpg"  alt=""  class="wp-image-29513"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Pfizer-mRNA-vaktsiiinikahjustued-Fonte.News--1024x426.jpg 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Pfizer-mRNA-vaktsiiinikahjustued-Fonte.News--300x125.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Pfizer-mRNA-vaktsiiinikahjustued-Fonte.News--768x320.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Pfizer-mRNA-vaktsiiinikahjustued-Fonte.News--110x46.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Pfizer-mRNA-vaktsiiinikahjustued-Fonte.News--200x83.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Pfizer-mRNA-vaktsiiinikahjustued-Fonte.News--380x158.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Pfizer-mRNA-vaktsiiinikahjustued-Fonte.News--255x106.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Pfizer-mRNA-vaktsiiinikahjustued-Fonte.News--550x229.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Pfizer-mRNA-vaktsiiinikahjustued-Fonte.News--800x333.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Pfizer-mRNA-vaktsiiinikahjustued-Fonte.News--1160x483.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Pfizer-mRNA-vaktsiiinikahjustued-Fonte.News--220x92.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Pfizer-mRNA-vaktsiiinikahjustued-Fonte.News--400x167.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Pfizer-mRNA-vaktsiiinikahjustued-Fonte.News--760x316.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Pfizer-mRNA-vaktsiiinikahjustued-Fonte.News--510x212.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Pfizer-mRNA-vaktsiiinikahjustued-Fonte.News--600x250.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Pfizer-mRNA-vaktsiiinikahjustued-Fonte.News--1100x458.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Pfizer-mRNA-vaktsiiinikahjustued-Fonte.News-.jpg 1470w"  sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" ></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Peamine asi, mida zeta potentsiaali puhul mõista, on see, et kui selle tõrjumisest ei piisa enam atraktiivsete jõudude ületamiseks kolloidses süsteemis, koondub see kokku, alguses väikesteks tükkideks (mida nimetatakse aglomeratsioonideks) ja seejärel, kui zeta potentsiaal halveneb, moodustuvad suuremad klombid.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Märkus: <a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3361589/" target="_blank" rel="noopener">punaste vereliblede normaalne zeta potentsiaal on umbes -15,7 millivolti </a>. Lisaks kaotavad punased verelibled vananedes <a href="https://link.springer.com/article/10.2478/s11756-013-0207-1" target="_blank" rel="noopener">oma negatiivselt laetud siaalhappe </a>, mis halvendab nende zeta potentsiaali.</em></p>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1024"  height="443"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Screen-Shot-2024-08-17-at-07.32.34-1024x443.png"  alt=""  class="wp-image-29514"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Screen-Shot-2024-08-17-at-07.32.34-1024x443.png 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Screen-Shot-2024-08-17-at-07.32.34-300x130.png 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Screen-Shot-2024-08-17-at-07.32.34-768x332.png 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Screen-Shot-2024-08-17-at-07.32.34-110x48.png 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Screen-Shot-2024-08-17-at-07.32.34-200x86.png 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Screen-Shot-2024-08-17-at-07.32.34-380x164.png 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Screen-Shot-2024-08-17-at-07.32.34-255x110.png 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Screen-Shot-2024-08-17-at-07.32.34-550x238.png 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Screen-Shot-2024-08-17-at-07.32.34-800x346.png 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Screen-Shot-2024-08-17-at-07.32.34-1160x501.png 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Screen-Shot-2024-08-17-at-07.32.34-220x95.png 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Screen-Shot-2024-08-17-at-07.32.34-400x173.png 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Screen-Shot-2024-08-17-at-07.32.34-760x329.png 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Screen-Shot-2024-08-17-at-07.32.34-510x220.png 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Screen-Shot-2024-08-17-at-07.32.34-600x259.png 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Screen-Shot-2024-08-17-at-07.32.34-1100x476.png 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/Screen-Shot-2024-08-17-at-07.32.34.png 1462w"  sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" ></figure>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://awwa.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1002/j.1551-8833.1961.tb00741.x" target="_blank" rel="noopener">Selle valdkonna pioneer </a>Thomas Riddick avastas, et keha säilitab vere zeta potentsiaali aglomeratsiooniläve lähedal, nii et see võib verejooksu korral hüübida. Edasiste uuringute käigus avastas Riddick, et vere määrdumise või füsioloogilise zeta potentsiaali kadumise aste varieerus inimestel oluliselt (tänu tänapäevasele elule, mis seda häirib) ning Knisely silmade verevoolu hindamisskaala abil saab täpselt ennustada, kes arütmia, insuldi või surmaga lõppeva südameataki oht. Kõige tähtsam on see, et Riddick avastas, et <strong><a href="https://www.midwesterndoctor.com/p/how-to-improve-zeta-potential-and" target="_blank" rel="noopener">kui vere kolloidne dispersioon oli fikseeritud</a></strong> , <strong>normaliseerusid südame rütmihäired </strong>ja paranesid oluliselt vereringeprobleemid.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Märkus: paljud siinsed lugejad on jaganud, et <a href="https://www.midwesterndoctor.com/p/how-to-improve-zeta-potential-and" target="_blank" rel="noopener">nende zeta potentsiaali taastamine </a>parandas nende kodade virvendusarütmiat.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph">Võrdluseks – see on skaala, mida Knisely ja Riddick (ja nüüd ka meie) kasutasid silmade verevoolu hindamiseks.</p>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1024"  height="760"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/rakukahjustused-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--1024x760.jpg"  alt=""  class="wp-image-29515"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/rakukahjustused-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--1024x760.jpg 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/rakukahjustused-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--300x223.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/rakukahjustused-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--768x570.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/rakukahjustused-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--110x82.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/rakukahjustused-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--200x148.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/rakukahjustused-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--380x282.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/rakukahjustused-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--255x189.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/rakukahjustused-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--550x408.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/rakukahjustused-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--800x594.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/rakukahjustused-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--1160x861.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/rakukahjustused-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--220x163.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/rakukahjustused-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--400x297.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/rakukahjustused-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--760x564.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/rakukahjustused-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--510x378.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/rakukahjustused-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--600x445.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/rakukahjustused-vaktsiinikahjustused-Fonte.News--1100x816.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/08/rakukahjustused-vaktsiinikahjustused-Fonte.News-.jpg 1450w"  sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" ></figure>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Märkus. Usun, et Knisely tähelepanekud raskelt haigete haiglapatsientide silmis sügava vereloksumise kohta selgitavad, miks IV soolalahus (mis parandab zeta potentsiaali) on nii sageli kasulik inimestele, kes on haiglaravi vajamiseks piisavalt haiged. Samuti täheldas Knisely, et teatud ained, nagu hüdroksüklorokiin, vähendasid vere settimist. See pani ta kahtlustama, et hüdroksüklorokiini märkimisväärne malaariavastane toime tuleneb sellest, et see vähendab vere settimist; Samuti kahtlustan, et see omadus võib põhjustada hüdroksüklorokiini väärtust autoimmuunhaiguste ja COVID-19 (mõlemad seisundid on seotud halva zeta potentsiaaliga) ravis.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph">Riddick avastas järk-järgult, et veresetted on Ameerikas laialt levinud ja jõudis lõpuks järeldusele, et meie toidu- ja veevarud on saastunud positiivsete ioonidega, mis hävitasid zeta potentsiaali.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ta põhjendas seda järgmiste asjaoludega:<br><br>• Kaaliumi asendamine naatriumiga töödeldud toiduainetes<br>• Alumiinium, mida kasutatakse linna veesüsteemides<br>• Alumiiniumist kööginõud<br>• Alumiiniumi lisamine paljudele toitudele (nt enamikule soolale on lisatud alumiiniumi, et see ei paakuks).<br>•Paljud ravimid (nt antatsiidid) on täis alumiiniumi ja muid probleemseid metalle<br>•Paljusid toiduaineid hoitakse metallpurkides (happelised toidud leotavad neid metalle).</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Märkus: FDA esimene juht võitles selle eest, et alumiiniumi ei saaks üldkasutatavaks, <a href="https://archive.org/details/historyofacrimeagainstthefoodlawharveywashingtonwiley1929/page/n11/mode/2up" target="_blank" rel="noopener">kuid tööstus tegi selle lihaseks </a>.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph">Riddick tegi ka katseid, mis näitasid, et alumiiniumis hoitud vee tarbimine kahjustas oluliselt mikrotsirkulatsiooni. Kahjuks oleme nüüd tunnistajaks suundumusele hoida vett alumiiniumpurkides. Sel põhjusel <em><strong>ei joo ma alumiiniumpurgist kunagi midagi</strong></em> (õnneks on <a href="https://www.midwesterndoctor.com/p/what-water-should-you-drink" target="_blank" rel="noopener">mõned zeta-potentsiaali taastavad pudelivee kaubamärgid endiselt olemas </a>).</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Märkus: <a href="https://www.midwesterndoctor.com/p/what-water-should-you-drink" target="_blank" rel="noopener">kuigi olen näinud ühe kaubamärgi positiivseid mõjusid </a>(mida tarbin ainult reisides), oli üks üllatavamaid teateid, mille sain lugejalt, kes küsis teavet selle kohta, kuidas seda kodus valmistada, kuna see on nende tervist täielikult muutnud. kuid arusaadavalt ei tahtnud nad iga päev pudelivormi osta. Kuigi see pole tüüpiline, näitab see, kuidas mõned inimesed on väga tundlikud oma zeta potentsiaali väikeste täiustuste suhtes.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph">Lisaks sellele usun ma ka, et vaktsiinid, elektromagnetväljad, teatud kroonilised infektsioonid ja inimesed, kes ei <a href="https://www.earthing.com/pages/what-is-earthing" target="_blank" rel="noopener">ole enam Maaga elektriliselt maandatud, </a>kahjustavad oluliselt inimkonna zeta potentsiaali.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Märkus. Nagu ülalpool mainitud, võib juhtuda ka kahjustatud zeta potentsiaal, mis tekitab autoimmuunsuse (nt alumiinium põhjustab mõlemat ja Hiina meditsiin usub, et vere staas põhjustab autoimmuunsust).</em></p>



<h1 id="vaktsiinid-mikroobid-ja-zeta-potentsiaal" class="wp-block-heading"><strong>Vaktsiinid, mikroobid ja Zeta potentsiaal</strong></h1>



<p class="wp-block-paragraph">Riddick jõudis ka järeldusele, et valkude bakteriaalne metabolism vähendab nende zeta potentsiaali, dekarboksüülides neid. Paljud reoveepuhastussüsteemid (nt septikud) töötavad selle põhimõtte alusel, kuna aja jooksul hävitab dekarboksüülimine (mis eemaldab negatiivsed laengud) reovees hõljuva orgaanilise aine kolloidse stabiilsuse, põhjustades selle põhjas settimise.<br><br>Järgmisena hindas Riddick, kuidas zeta potentsiaal inimestel ägedate infektsioonide ajal muutus. Sarnaselt sellele, nagu Knisely oli täheldanud oma ägedalt haigete patsientide silmis, täheldas Riddick järjekindlalt füsioloogilise zeta potentsiaali vähenemist nakkushaiguse ajal. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Need tähelepanekud olid olulised, kuna need andsid võimaluse selgitada, miks eakad (kes ei talu oma zeta potentsiaali edasist langust) on palju haavatavamad selliste nakkuste suhtes nagu gripp. Kahjuks seletab see tõenäoliselt ka nende suuremat vastuvõtlikkust vaktsiinivigastuste suhtes (nt lubasin kord haiglasse patsiendi, kes sai pneumokoki vaktsiini tõttu klassikalise zeta-potentsiaali kollapsi).</p>



<p class="wp-block-paragraph">Lõpuks kannavad paljud mikroobid positiivseid laenguid, mis võimaldavad neil kleepuda keha negatiivselt laetud pindadele. Seetõttu häirivad need zeta potentsiaali, kui nad on kehas piisavalt paljunenud. See on puukborrelioosi ja kroonilise hallituse toksilisuse peamine probleem, mis osaliselt selgitab, miks nende haiguste ravid sageli ebaõnnestuvad, kui midagi (nt zeta potentsiaali ravimine) ei võeta ette ka nende tekitatud vedeliku stagnatsiooni kõrvaldamiseks (eriti lümfiteedes). Õnneks on selle lahendamiseks palju võimalusi. Näiteks osoon oksüdeerib neid laenguid ja ma usun, et see põhjustab dramaatilist paranemist, mida mõnikord täheldatakse pärast oksüdatiivset ravi.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Sarnaselt leiti <a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC9779393/" target="_blank" rel="noopener">2022. aasta paberist </a>, mis näitas, et spike-valk kahjustas otseselt vererakkude zeta potentsiaali, et ivermektiin hajutas vererakud, spike-valk oli kokku kleepunud (mis võib seletada elutähtsate näitajate hetkelist normaliseerumist, mida mõnikord täheldatakse pärast ivermektiini manustamist raskelt haigetele haiglapatsientidele. ) </p>



<h1 id="valgu-vaarvoltimine" class="wp-block-heading"><strong>Valgu väärvoltimine</strong></h1>



<p class="wp-block-paragraph">Kuna volditud valgud on sisuliselt kolloidsed suspensioonid, võivad zeta potentsiaali häirivad ioonid põhjustada ka valkude valesti voltimist ja denatureerumist (mis juhtub ka munavalgetega, kui neid pannil kuumutada). Usun, et see on peamine põhjus, miks Alzheimeri tõvega leitud naastud (mis on valesti volditud valgud) <a href="https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/21157018/" target="_blank" rel="noopener">sisaldavad alumiiniumi </a>.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Märkus: kuna Alzheimeri naastude kliirens sõltub <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Glymphatic_system" target="_blank" rel="noopener">aju glümfisüsteemist </a>, on ka võimalik, et kognitiivse languse paranemine, mida sageli täheldatakse pärast zeta potentsiaali paranemist, on tingitud paranenud kolju verevoolust või kraniaalsest venoossest ja lümfidrenaažist.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph">Samuti on COVID-i spike-valku (toodetud vaktsiinide abil) seostatud valkude väärvoltimise haigustega, nagu CJD, amüloidoos ja ebaharilikud kiulised (amüloidsed) trombid, mida <a href="https://www.midwesterndoctor.com/p/embalmers-are-continuing-to-find" target="_blank" rel="noopener">palsameerijad on vaktsineeritute hulgast leidnud </a>ja mis <a href="https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/34328172/" target="_blank" rel="noopener">näivad tulenevat valesti kokkuvolditud verevalkudest, mida organism võib ei lagune </a>.</p>



<h1 id="jareldus" class="wp-block-heading"><strong>Järeldus</strong></h1>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Tervislik vedeliku ringlus on tervise jaoks hädavajalik </strong>ja zeta potentsiaali kontseptsioon hakkab selgitama, miks nii paljud erinevad seisundid võivad põhjustada sarnase sümptomaatika. Vaktsiinide puhul selgitab see mudel, miks:<br><br>• Vaktsiinid põhjustavad pidevalt kahju.</p>



<p class="wp-block-paragraph">•Vaktsiinivigastused on väga erinevad.</p>



<p class="wp-block-paragraph"> •Vaktsiini kahjustused on kumulatiivsed, kuna olemasolev mikrotsirkulatsiooni (ja muu vedelikuringluse) kahjustus süveneb iga järjestikuse vaktsiiniga järk-järgult.</p>



<p class="wp-block-paragraph"> •Paljud nakkushaigused võivad mõnikord põhjustada sarnaseid (kuid mitte nii raskeid) vigastusi kui vaktsiinid.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Zeta potentsiaali kontseptsioon muutis põhjalikult minu meditsiinipraktikat </strong>ja nüüd usun, et paljud tõhusad terviklikud ravimeetodid (nt EDTA kelaatimine) toimivad osaliselt, kuna need võivad <strong><a href="https://www.midwesterndoctor.com/p/how-to-improve-zeta-potential-and" target="_blank" rel="noopener">taastada füsioloogilise zeta potentsiaali</a></strong> . Täname teid lugemise eest ja loodan siiralt, et siinsed teadmised võivad teile samamoodi kasu olla, nagu paljudele meie patsientidele.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Artikli allikas: <a href="https://substack.com/@amidwesterndoctor" target="_blank" rel="noopener">MIDWESTERN DOCTOR</a></p>



<p class="wp-block-paragraph">Loe lisaks:</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="NqpeTwruYY"><a href="https://fonte.news/uuriv-ajakirjandus/sajand-toendeid-selle-kohta-et-vaktsiinid-pohjustavad-imikute-akksurma/">Sajand tõendeid selle kohta, et vaktsiinid põhjustavad imikute äkksurma</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Sajand tõendeid selle kohta, et vaktsiinid põhjustavad imikute äkksurma” — Fonte.News" src="https://fonte.news/uuriv-ajakirjandus/sajand-toendeid-selle-kohta-et-vaktsiinid-pohjustavad-imikute-akksurma/embed/#?secret=I6LKUIknZ3#?secret=NqpeTwruYY" data-secret="NqpeTwruYY" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="PKr8Sn1jpu"><a href="https://fonte.news/tervis/tsenseeritud-uuring-mrna-vaktsiinid-muudavad-jaadavalt-vaktsineerituid-ja-nende-jarglaste-dna-d/">Tsenseeritud uuring: mRNA vaktsiinid muudavad jäädavalt vaktsineerituid ja nende järglaste DNA-d</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Tsenseeritud uuring: mRNA vaktsiinid muudavad jäädavalt vaktsineerituid ja nende järglaste DNA-d” — Fonte.News" src="https://fonte.news/tervis/tsenseeritud-uuring-mrna-vaktsiinid-muudavad-jaadavalt-vaktsineerituid-ja-nende-jarglaste-dna-d/embed/#?secret=cSTqbTY9uV#?secret=PKr8Sn1jpu" data-secret="PKr8Sn1jpu" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Suur Farmaatsia ehk WHO: püsiva pandeemiaturu ehitamine</title>
		<link>https://fonte.news/tipplugu/suur-farmaatsia-ehk-who-pusiva-pandeemiaturu-ehitamine</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Sat, 06 Jul 2024 06:39:26 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[TIPPLUGU]]></category>
		<category><![CDATA[Arvamus]]></category>
		<category><![CDATA[Biopoliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Eneseareng]]></category>
		<category><![CDATA[Health]]></category>
		<category><![CDATA[Hoiatus]]></category>
		<category><![CDATA[Inimene]]></category>
		<category><![CDATA[Koosloomine]]></category>
		<category><![CDATA[Kriis]]></category>
		<category><![CDATA[KUUM LUGU]]></category>
		<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Õigus]]></category>
		<category><![CDATA[Poliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Teadus]]></category>
		<category><![CDATA[Tervis]]></category>
		<category><![CDATA[Ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[Uuriv ajakirjandus]]></category>
		<category><![CDATA[Vaimsus]]></category>
		<category><![CDATA[BARDA]]></category>
		<category><![CDATA[Big Pharma]]></category>
		<category><![CDATA[Bill Gates]]></category>
		<category><![CDATA[COVAX]]></category>
		<category><![CDATA[Covid-19]]></category>
		<category><![CDATA[darpa]]></category>
		<category><![CDATA[far]]></category>
		<category><![CDATA[farmaatsia]]></category>
		<category><![CDATA[FDA]]></category>
		<category><![CDATA[Gavi]]></category>
		<category><![CDATA[Jeremy Farrar]]></category>
		<category><![CDATA[Moderna]]></category>
		<category><![CDATA[mRNA]]></category>
		<category><![CDATA[mRNA vaktsiin]]></category>
		<category><![CDATA[pandeemiaturg]]></category>
		<category><![CDATA[pandeemiaturu ehitamine]]></category>
		<category><![CDATA[Suur Farmaatsia]]></category>
		<category><![CDATA[Tsensuur]]></category>
		<category><![CDATA[UNICEF]]></category>
		<category><![CDATA[Vaktsiin]]></category>
		<category><![CDATA[WEF]]></category>
		<category><![CDATA[WHO]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=29092</guid>

					<description><![CDATA[Seistes silmitsi potentsiaalselt tööstusharu lõppeva patendikaljude hulgaga, on Big Pharma hakanud kokkuvarisemise ärahoidmiseks omandama biotehnoloogiaettevõtteid. Nende ravimite turule&#8230;]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Seistes silmitsi potentsiaalselt tööstusharu lõppeva patendikaljude hulgaga, on Big Pharma hakanud kokkuvarisemise ärahoidmiseks omandama biotehnoloogiaettevõtteid. Nende ravimite turule toomiseks otsib tööstus nende sureva mudeli jaoks ainsat lahendust: WHO täielikku ülevõtmist ülemaailmse reguleerimissüsteemi hõivamiseks.</p>



<h2 id="suur-farmaatsia-ehk-who-pusiva-pandeemiaturu-ehitamine" class="wp-block-heading">Suur Farmaatsia ehk WHO: püsiva pandeemiaturu ehitamine</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Big Pharma peab peagi silmitsi seisma kogu tööstust hõlmava ohuga, mis ulatub palju suuremaks kui ettevõtte kasumimarginaali ja äripoliitika tüüpilised mured. Aastatepikkuse tööstuse konsolideerimisega on see muutunud sisuliselt “liiga suureks, et ebaõnnestuda”. Alles nüüd on mudel, mille sees see kunagi läbi kukkuda ei saanud – st tava saada patendi ainuõigus ravimitele, mis on kliiniliste uuringute ja määrustega heaks kiidetud – tööstuse praegustes tingimustes aegunud, isegi võimatuks. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Selles uues kliimas võivad Big Pharma edukalt läbitud katsed ja eeskirjad viia selle täieliku hävimiseni. Farmaatsiasektor on aga seadnud pilgu ainsale lahendusele, mis suudab hoida oma raha ja võimu puutumata; avaliku sektori, täpsemalt Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja reguleerimissüsteemi täielik ülevõtmine, mis hoiab nüüd kogu turgu pantvangis. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Probleem saab alguse ähvardavast finantsohust, millega 20 suurimat ravimifirmat silmitsi seisavad: praegusest kuni 2030. aastani on ohus <a href="https://www.cnbc.com/2024/01/28/big-pharma-merck-bristol-myers-jj-prepare-to-lose-revenue.html" target="_blank" rel="noreferrer noopener">180 miljardi dollari</a> müük. See oht, mida nimetatakse patendikaljuks, on ravimitööstuses regulaarselt esinev probleem. Big Pharma on pikka aega teeninud oma raha, saavutades teatud ravimite patendi ainuõiguse, monopoliseerides sellega piiratud aja jooksul kogu nendest saadava võimaliku kasumi. Kui see patendi eksklusiivsus lõpeb, veereb ravim “patendikaljult” pea ees maha ja kümneid miljardeid dollareid teeniv tulu satub ohtu. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Tavaliselt <a href="https://www.bcg.com/publications/2011/pharmaceuticals-using-m-a-as-cure" target="_blank" rel="noreferrer noopener">tegelevad ettevõtted patendikaljudega</a> teiste, sageli väiksemate ravimifirmade ühinemise ja omandamisega, mis toodavad turupotentsiaaliga tooteid. Seekord <a href="https://www.biopharmadive.com/news/pharma-patent-cliff-biologic-drugs-humira-keytruda/642660/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">aga</a> ütleb <em>Biopharma Dive</em> , et pärast aastatepikkust tööstuse konsolideerumist pole palju suuri suuri ravimitootjaid jäänud atraktiivseteks ühinemisobjektideks. Teisisõnu, Big Pharma on muutunud “liiga suureks, et ebaõnnestuda” ja järgmise 6 aasta jooksul seisab silmitsi uue potentsiaalselt hukatusliku patendikaljude ringiga. Lisaks on traditsioonilised keemilised ravimid paljude haiguste jaoks juba olemas ja reguleerivad asutused on nende heakskiitmise standardeid suurendanud, mis lükkab edasi aega, mille jooksul saab ühinemis- ja ülevõtmislepingutest saadud uusi tooteid turule viia. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Selle tulemusel on patendikaljudega silmitsi seisvad ettevõtted suunanud oma jõupingutused patendikaljude lahendamiseks biotehnoloogia- ja bioloogiliste ettevõtete omandamisele, mis toodavad tooteid, mis võrreldes nende tüüpilisemate kemikaalipõhiste kolleegidega on keerulisemad <a href="https://www.fda.gov/about-fda/center-biologics-evaluation-and-research-cber/what-are-biologics-questions-and-answers" target="_blank" rel="noreferrer noopener">,</a> ettearvamatud <a href="https://www.drugs.com/medical-answers/what-biologic-drug-3565613/%23:~:text=A%2520biologic%2520is%2520a%2520drug,like%2520a%2520bacteria%2520or%2520virus)." target="_blank" rel="noreferrer noopener">ning</a> keerulisemad ja kallimad. Võidujooks tulevaste kassahittravimite pärast toimub seetõttu <a href="https://www.biopharmadive.com/news/pharma-patent-cliff-biologic-drugs-humira-keytruda/642660/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">“</a> suurte ravimitootjate enda laborites või väiksemate biotehnoloogiaettevõtete laborites”, mitte ühinedes teiste suurkorporatsioonidega.  </p>



<figure class="wp-block-image size-large is-resized"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1024"  height="783"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Big-Pharma-Fonte.News--1024x783.jpg"  alt=""  class="wp-image-29093"  style="width:680px;height:auto"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Big-Pharma-Fonte.News--1024x783.jpg 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Big-Pharma-Fonte.News--300x229.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Big-Pharma-Fonte.News--768x587.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Big-Pharma-Fonte.News--110x84.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Big-Pharma-Fonte.News--200x153.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Big-Pharma-Fonte.News--380x291.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Big-Pharma-Fonte.News--255x195.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Big-Pharma-Fonte.News--550x421.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Big-Pharma-Fonte.News--800x612.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Big-Pharma-Fonte.News--1160x887.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Big-Pharma-Fonte.News--220x168.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Big-Pharma-Fonte.News--400x306.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Big-Pharma-Fonte.News--760x581.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Big-Pharma-Fonte.News--510x390.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Big-Pharma-Fonte.News--600x459.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Big-Pharma-Fonte.News--1100x841.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Big-Pharma-Fonte.News-.jpg 1334w"  sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" ><figcaption class="wp-element-caption">The Pharma Patent Cliff – <a href="https://i.insider.com/504a0a096bb3f7603800001c?width=1200" target="_blank" rel="noreferrer noopener">ALLIKAS</a> : <em>Business Insider</em></figcaption></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Et mõista, mis muudab bioloogilised ravimid nii keeruliseks ja ettearvamatuks, tuleb mõista nende funktsioonide ja päritolu tohutut erinevust võrreldes keemiliste ravimitega. Bioloogilised ained <a href="https://www.fda.gov/about-fda/center-biologics-evaluation-and-research-cber/what-are-biologics-questions-and-answers" target="_blank" rel="noreferrer noopener">saadakse</a> erinevatest looduslikest allikatest, nagu inimesed, loomad või mikroorganismid, ja “võib olla toodetud biotehnoloogia ja muude tipptehnoloogiate abil”. Kui keemilised ravimid aktiveerivad üldiselt kogu immuunsüsteemi, siis bioloogilised ravimid <a href="https://www.drugs.com/medical-answers/what-biologic-drug-3565613/%23:~:text=A%2520biologic%2520is%2520a%2520drug,like%2520a%2520bacteria%2520or%2520virus)." target="_blank" rel="noreferrer noopener">sihivad</a> „teie immuunsüsteemi teatud valke või rakke, et luua spetsiifilisi reaktsioone”, seega kasutatakse nende spetsiifilisemate meditsiiniliste eesmärkide saavutamiseks tipptehnoloogiat.  </p>



<p class="wp-block-paragraph">Pharmaettevõtted võivad biotehnoloogiast huvitatud olla mitmel põhjusel, kuid kolm on turu vaatenurgast selged. Bioloogiliste ravimite keerukas olemus muudab nende replitseerimise võimatuks nii, nagu oleks tüüpiline keemiapõhine ravim, sundides ettevõtteid valmistama ravimitest “bioloogiliselt sarnaseid” versioone, mitte geneeriliste ravimite kasutamist. See tähendab, et bioloogiliste ravimite bioloogiliselt sarnaseid versioone ei saa patsiendi ravi ajal ilma tagajärgedeta <a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC8247359/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">vahetada</a> nii, nagu see võiks olla näiteks geneeriline ravim. Nende kulukas arendamine muudab ka nende off-label analoogide müümise märkimisväärsete allahindlustega raskemaks, mistõttu ei ole sarnased bioloogilised ravimid tarbijatele rahaliselt nii atraktiivsed kui geneerilised ravimid. Biosarnaste ravimite turule toomisel on ka <a href="https://ce.pharmacy.wisc.edu/blog/the-potential-and-challenge-of-biosimilars/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">keerukaid regulatiivseid takistusi</a> isegi pärast seda, kui toidu- ja ravimiamet (FDA) on need heaks kiitnud. Need atraktiivsed omadused on muutnud biotehnoloogia lootusrikkaks lahenduseks eelseisvale patendikaljule, millega Big Pharma ettevõtted valmistuvad silmitsi seisma, kuna suur hulk farmaatsiaettevõtteid omandab geenide redigeerimise, antikehade ja ravimite konjugaate ja muid biotehnoloogiaettevõtteid, et korvata oma potentsiaalset kahju (vt <a href="https://www.fiercepharma.com/pharma/lilly-cashes-loxo-buyout-fda-approval-for-first-class-cancer-drug-retevmo%23:~:text=Loxo%2520also%2520developed%2520TRK%2520inhibitor,alteration%2520regardless%2520of%2520their%2520locations" target="_blank" rel="noreferrer noopener">siit</a> , <a href="https://www.biopharmadive.com/news/ftc-clear-roche-spark-gene-therapy-deal/569206/%23:~:text=The%2520Federal%2520Trade%2520Commission%2520on,biotechs%2520would%2520be%2520similarly%2520scrutinized" target="_blank" rel="noreferrer noopener">siin</a> , <a href="https://www.biopharmadive.com/news/pfizer-beam-gene-base-editing-deal-mrna/616866/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">siin</a> , <a href="https://www.biopharmadive.com/news/johnson-johnson-ambrx-acquire-deal-antibody-drug-conjugate-prostate/703867/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">siin</a> , <a href="https://biopharmadive.com/news/seattle-genetics-merck-antibody-cancer-drug-deal/585159/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">siin</a> ja <a href="https://www.biopharmadive.com/news/jnj-shockwave-medical-acquisition/712424/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">siin</a> ). </p>



<p class="wp-block-paragraph">Nimiväärtuses näib see investeering bioloogilistesse ainetesse tüüpilise patendikalju vastusena; ostes uusi ettevõtteid, mis toodavad “kassahiti” potentsiaaliga ravimeid, ja lootes, et need leevendavad sissetulevaid kahjusid. Siiski on biotehnoloogial/bioloogial turu vaatenurgast silmitsi olulisi takistusi, mis muudavad Pharma investeeringud nendesse tööstusharus oluliseks nihkeks – bioloogiliste ravimite ettearvamatus muudab need pidevalt ohtlikuks. </p>



<p class="wp-block-paragraph">MRNA COVID-19 vaktsiinid, mis olid bioloogilised ravimid, olid seotud   tõsiste kõrvaltoimete  <a href="https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/36055877/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">liigse riskiga ja võivad põhjustada </a><a href="https://onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1002/ehf2.14680" target="_blank" rel="noreferrer noopener">surmaga lõppevat müokardiiti</a> . CRISPR, kõige populaarsem geenide redigeerimise biotehnoloogia, vaigistab ja aktiveerib sageli geene, milleks see ei ole mõeldud, põhjustades kõrvaltoimeid, nagu  <a href="https://www.statnews.com/2018/06/11/crispr-hurdle-edited-cells-might-cause-cancer/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">väh</a>i  (vt ka  <a href="https://www.statnews.com/2018/07/16/crispr-potential-dna-damage-underestimated/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">siit</a> ) <a href="https://acsjournals.onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1002/cncr.34507" target="_blank" rel="noreferrer noopener">uuring</a> Zhu jt poolt ja on märkimisväärselt seotud vähihaigete  <a href="https://www.frontiersin.org/journals/pharmacology/articles/10.3389/fphar.2022.967017/full" target="_blank" rel="noreferrer noopener">sepsisega , mis suurendab suremust.</a></p>



<p class="wp-block-paragraph">Seega muudavad need ebaatraktiivsed omadused bioloogilistel ravimitel/biotehnoloogial tavapärases regulatiivses raamistikus, mille alusel enamik meditsiiniarendusi praegu toimib, edukad olla. Siiski võib osutuda keeruliseks ka tarbijate veenmine, et ettearvamatu, väga tehniline ravim on ohutu ja tõhus. Big Pharma õnneks jätkavad Maailma Terviseorganisatsioon ja selle tohutult rahastatud avaliku ja erasektori partnerid enneolematut õiguslikku protsessi, mis tsementeeriks lüngad, mis võiksid lahendada need olulised turuprobleemid, mis on seotud vähemalt mõne biotehnoloogiaga ja mis on juba tõestanud, et Big Pharma teenib rekordilise kasumi COVID-19 pandeemia ajal, mil tavapärased regulatiivsed tõkked eemaldati. </p>



<p class="wp-block-paragraph">mRNA COVID-19 vaktsiinidest sai kiiresti Big Pharma <a href="https://www.npr.org/2021/11/24/1059041725/covid-vaccines-are-set-to-be-among-the-most-lucrative-pharmaceutical-products-ev" target="_blank" rel="noreferrer noopener">läbi aegade enim müüdud iga-aastane turuedu</a> . COVID-19 vaktsiinide tulemusel teenis Pfizer 35 miljardit dollarit, konkurendid BioNTech ja Moderna aga kumbki 20 miljardit dollarit <a href="https://www.somo.nl/big-pharma-raked-in-usd-90-billion-in-profits-with-covid-19-vaccines/%23:~:text=COVID-19%2520vaccines-,Big%2520Pharma%2520raked%2520in%2520USD%252090,profits%2520with%2520COVID-19%2520vaccines" target="_blank" rel="noreferrer noopener">aastatel 2021 ja 2022</a> . Bill Gates muutis oma 55 miljoni dollari suuruse investeeringu BioNTechi <a href="https://www.trialsitenews.com/a/gates-earns-10x-on-biontech-in-just-two-years-55m-investment-now-over-550m" target="_blank" rel="noreferrer noopener">550 miljoniks dollariks</a> . 70% USA elanikkonnast on nüüd <a href="https://usafacts.org/visualizations/covid-vaccine-tracker-states/%23:~:text=What&#039;s%2520the%2520nation&#039;s%2520progress%2520on,population%2520are%2520considered%2520fully%2520vaccinated." target="_blank" rel="noreferrer noopener">täielikult vaktsineeritud,</a> samuti 70% maailma <a href="https://ourworldindata.org/covid-vaccinations" target="_blank" rel="noreferrer noopener">elanikkonnast</a> . Seda ei oleks olnud võimalik saavutada ilma eksperimentaalsete ravimite kiirendatud, dereguleeritud väljatöötamise ja kohustusliku tarbimiseta – plaan, mis oli Pentagonis kirjeldatud kiire arengu (mitte mandaatide) osas <a href="https://www.thelastamericanvagabond.com/operation-warp-speed-is-using-a-cia-linked-contractor-to-keep-covid-19-vaccine-contracts-secret/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">–</a> operatsioon <a href="https://www.statnews.com/2020/09/28/operation-warp-speed-vast-military-involvement/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Warp</a> Speed ​​ja mis andis seadusliku loa. FDA <a href="https://www.fda.gov/news-events/press-announcements/fda-takes-key-action-fight-against-covid-19-issuing-emergency-use-authorization-first-covid-19" target="_blank" rel="noreferrer noopener">hädaolukorras kasutamise luba</a> ja <a href="https://www.who.int/news/item/31-12-2020-who-issues-its-first-emergency-use-validation-for-a-covid-19-vaccine-and-emphasizes-need-for-equitable-global-access" target="_blank" rel="noreferrer noopener">WHO hädaolukorras kasutamise loetelu</a> . </p>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1024"  height="758"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Big-Pharma-companies-Fonte.News--1024x758.jpg"  alt=""  class="wp-image-29094"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Big-Pharma-companies-Fonte.News--1024x758.jpg 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Big-Pharma-companies-Fonte.News--300x222.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Big-Pharma-companies-Fonte.News--768x569.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Big-Pharma-companies-Fonte.News--110x81.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Big-Pharma-companies-Fonte.News--200x148.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Big-Pharma-companies-Fonte.News--380x281.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Big-Pharma-companies-Fonte.News--255x189.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Big-Pharma-companies-Fonte.News--550x407.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Big-Pharma-companies-Fonte.News--800x592.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Big-Pharma-companies-Fonte.News--1160x859.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Big-Pharma-companies-Fonte.News--220x163.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Big-Pharma-companies-Fonte.News--400x296.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Big-Pharma-companies-Fonte.News--760x563.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Big-Pharma-companies-Fonte.News--510x378.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Big-Pharma-companies-Fonte.News--600x444.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Big-Pharma-companies-Fonte.News--1100x815.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Big-Pharma-companies-Fonte.News-.jpg 1364w"  sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" ><figcaption class="wp-element-caption">Ettevõtted, kes üritavad agressiivselt kulusid kärpida – <a href="https://i.insider.com/504a0a0a6bb3f7a33c000000?width=1200" target="_blank" rel="noreferrer noopener">ALLIKAS</a> : <em>Business Insider</em></figcaption></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Need “hädaolukorras kasutatavad” märgised võimaldasid farmaatsiaettevõtetel alistada standardid, mis on regulaarselt seotud ravimi pikaajaliste kliiniliste katsete läbimise nõrga protsessiga, mis varem peaaegu põhjustas biotehnoloogiaettevõtte Moderna enne pandeemiat <a href="https://unlimitedhangout.com/2021/10/investigative-reports/moderna-a-company-in-need-of-a-hail-mary/" target="_blank" rel="noopener">kokkuvarisemise</a> – lugu, mis näitab suurepäraselt tungivat vajadust biotehnoloogiaettevõtete jaoks, et kõrvaldada meditsiinitoodete jaoks tavaliselt nõutavad regulatiivsed standardid, ja avalik sektor on loonud pretsedendi, pakkudes teed selle regulatiivse hägustamise jaoks. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Ligikaudu kümme aastat enne pandeemiat asutatud Moderna, mida hinnati aastaid kõrgelt tänu lubadusele toota haruldaste haiguste jaoks tooteid, mis nõudsid patsiendi elu jooksul mitut annust, ei suutnud 2020. aasta alguseks tarnida ühtegi toodet, ei olnud see isegi kliinilistes uuringutes suutnud tõestada, et see suudab toota ohutuid ja tõhusaid mRNA tooteid. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Nende väidetavalt revolutsioonilisi ravimitehnoloogiaid vaevasid järjekindlalt toksilisuse probleemid, kui neid doseeriti “tõhusate” kogusteni, ja need olid ebaefektiivsed, kui doseeriti “ohututes” kogustes. Ohutusprobleemid olid nii tõsised, et Moderna oli sunnitud loobuma oma peamisest mRNA-põhisest bioloogilisest ravist, mida ta oli kasutanud suurema osa oma kapitali kaasamiseks ja mis õigustas ettevõtte kõrget hindamist pärast seda, kui <a href="https://www.statnews.com/2017/01/10/moderna-trouble-mrna/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">vilepuhujad</a> valgustasid tõsiasja, et ta ei suutnud isegi seda inimkatsetes teha. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Need ohutusprobleemid, muuhulgas hukatuslikud poliitilised probleemid, panid Moderna peatse kokkuvarisemiseni juba enne pandeemiat, rahastamine lõppes ja ettevõttel anti käsk “venitada iga dollarit” ja vähendada kulusid, samuti aktsiahinna langus. mis oli seotud võtmejuhtidega, kes lahkusid ettevõttest kriitilistel punktidel enne 2020. aastat. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Kuid kui 2019. aasta lõpus ilmusid uudised Wuhanist pärit viiruse kohta, samal ajal kui paljud olid tulevase pandeemia pärast mures, avanes Moderna tegevjuhile Stéphane Bancelile suurepärane võimalus ebaõnnestunud ettevõtte sülle. Sel ajal <a href="https://www.washingtonpost.com/health/2021/10/01/barney-graham-covid-vaccines/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">valmistas</a> riiklike tervishoiuinstituutide vaktsiiniuuringute keskuse asedirektor Barney Graham juba NIH-d ette tulevase viiruse vaktsiinikandidaatide väljatöötamiseks. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Moderna suureks kergenduseks töötas ettevõte juba pandeemiale eelnenud aastatel <a href="https://www.bostonmagazine.com/health/2020/06/04/moderna-coronavirus-vaccine/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">koos Grahamiga</a> “täiesti uue vaktsiiniklassi turule toomise nimel”. See suhe, lisaks muudele sündmustele, mida kirjeldati <em>Unlimited Hangouti</em> Moderna teemalises <a href="https://unlimitedhangout.com/2021/10/investigative-reports/covid-19-moderna-gets-its-miracle/" target="_blank" rel="noopener">esitluses</a> , viis lõpuks <a href="https://www.bostonmagazine.com/health/2020/06/04/moderna-coronavirus-vaccine/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">selleni, et Graham tegi Moderna tegevjuhile ettepaneku</a> võimaluse kasutada tulevast pandeemilist viirust “ettevõtte kiirendatud vaktsiinide valmistamise võimete testimiseks”, enne kui eksperdid olid ametlikult teinud, teatas, et vaktsiin on pandeemia lahendus. </p>



<p class="wp-block-paragraph">See kokkulepe, mis jõustub lähikuudel, tõstis Moderna USA valitsuse kiirendatud vaktsiiniprogrammi “Operation Warp Speed” esiliinile ning autasustas Modernat tema esimese ja ainsa tootega; COVID-19 mRNA vaktsiinid, mis <a href="https://www.fiercepharma.com/pharma/moderna-covid-vax-scarfed-sales-184b-2022-company-says%23:~:text=JPM23:%2520Moderna%2520reaped%2520$18.4B,least%2520$5B%2520in%25202023" target="_blank" rel="noreferrer noopener">teenisid miljardeid tulusid</a> . Eelkõige suutis varem ebaõnnestunud ja stagneerunud ettevõte selle toote turule tuua ainult nende samade regulatiivsete takistuste “hädakorralise” eemaldamise tõttu, mis varem takistasid Modernal oma ravimikandidaate turule viia.   </p>



<p class="wp-block-paragraph">Seega jõudsid COVID-19 vaktsiinid turule vaid <a href="https://cepi.net/cepi-20-and-100-days-mission%23:~:text=Within%2520just%2520326%2520days%252525252C%2520the,down%2520COVID-19%2520death%2520rates." target="_blank" rel="noreferrer noopener">326 päevaga</a> , mis on murdosa <a href="https://historyofvaccines.org/vaccines-101/how-are-vaccines-made/vaccine-development-testing-and-regulation" target="_blank" rel="noreferrer noopener">10–15 aastast,</a> mis tavaliselt kulub vaktsiinide turule jõudmiseks. See ajastus oli kriitilise tähtsusega operatsiooni Warp Speedi eesmärgi jaoks vaktsineerida kogu Ameerika elanikkonda – vaktsiini vabastamine pandeemia kuumuses, enne kui sulgemised ja sotsiaalsed piirangud olid lõppenud, pani inimesed tõenäoliselt rohkem muretsema pandeemia lõpetamise pärast kui Ameerika Ühendriikide regulatiivne ravimi kriteerium. Selle tulemusel võtsid paljud inimesed <a href="https://www.npr.org/2021/11/19/1057182839/austria-lockdown-covid-vaccination-mandatory-mandate" target="_blank" rel="noreferrer noopener">vaktsiinivolitused</a> sellistes riikides nagu Austria või <a href="https://www.americanbar.org/news/abanews/aba-news-archives/2021/08/vaccine-mandates/%23:~:text=While%2520certain%2520states%2520may%2520have,for%2520their%2520employees%252525252C%2520Parness%2520said." target="_blank" rel="noreferrer noopener">töökohast sõltuvad</a> USA-s, kuid paljud inimesed võtsid kahtluseta vastu vaktsiinivolitused ravimi jaoks, mis toodi turule. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Eksperimentaalsete ravimite kiire areng ja kohustuslik tarbimine – strateegia, mille sõjaväelased <a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK215966/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">võtsid esimest korda kasutusele biorelvade rünnakutele reageerimiseks – on nüüdseks rahvusvaheliselt legitiimseks tunnistanud WHO, kuna ta </a><a href="https://www.thinkglobalhealth.org/article/new-amendments-international-health-regulations" target="_blank" rel="noreferrer noopener">kiitis</a> hiljuti heaks rahvusvaheliste <a href="https://www.who.int/health-topics/international-health-regulations%23:~:text=The%2520IHR%2520are%2520an%2520instrument,to%2520report%2520public%2520health%2520events." target="_blank" rel="noreferrer noopener">terviseeeskirjade </a><a href="https://apps.who.int/gb/ebwha/pdf_files/WHA77/A77_ACONF14-en.pdf" target="_blank" rel="noreferrer noopener">kriitilised muudatused</a> ja jätkab oma kavandi koostamist <a href="https://apnews.com/article/world-health-organization-assembly-pandemic-covid-2b0387cdd86baef350ecf58d6c407a6a" target="_blank" rel="noreferrer noopener">hiljuti tühistatud </a><a href="https://apps.who.int/gb/inb/pdf_files/inb9/A_inb9_3Rev1-en.pdf" target="_blank" rel="noreferrer noopener">WHO CA+ leping</a>ust lähtuvalt.<a href="https://apps.who.int/gb/inb/pdf_files/inb9/A_inb9_3Rev1-en.pdf" target="_blank" rel="noreferrer noopener"></a></p>



<p class="wp-block-paragraph">Kuigi WHO on <a href="https://www.who.int/director-general/speeches/detail/who-director-general-s-opening-remarks-at-un-interactive-multistakeholder-hearing-on-pandemic-preparedness-and-response---8-may-2023" target="_blank" rel="noreferrer noopener">väitnud</a> , et neid konventsioone koostatakse selleks, et valmistada maailma elanikkond ette tulevikuks, kus surmaga lõppevate pandeemiate (millest järgmist nimetatakse <a href="https://www.who.int/podcasts/series/science-in-5/episode--114---disease-x" target="_blank" rel="noreferrer noopener">haiguseks X</a> ) esinemissagedus, siis nende dokumentide põhipoliitika ajendatuna ülemaailmse terviseohutuse doktriini ideoloogiast ja <a href="https://www.who.int/health-topics/one-health%23tab=tab_1" target="_blank" rel="noreferrer noopener">“ühe tervise” tegevuskavast</a> – kodifitseeriks veelgi järelevalvet nõudvaid ja erakorralisi dereguleerimismeetmeid, mis looks tohutult kasumliku ja püsiva turu Big Pharma uues biotehnoloogiaarsenalis teatud toodetele. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Nagu operatsiooni Warp Speed ​​ajal, on USA endiselt pandeemiaks valmisoleku varjus bioloogiliste ravimite turule toomise kiirendamise eesliinil. Just sel nädalal (juuli 2024) andis Ameerika Ühendriikide tervishoiu- ja inimteenuste ministeeriumi (HHS) biomeditsiiniline täiustatud uurimis- ja arendusamet (BARDA), mille <a href="https://aspr.hhs.gov/AboutASPR/ProgramOffices/BARDA/Pages/Doing-Business-with-BARDA.aspx%23:~:text=HHS%25252FASPR&#039;s%2520Biomedical%2520Advanced%2520Research,21st%2520century%2520health%2520security%2520threats." target="_blank" rel="noreferrer noopener">eesmärk on</a> “reageerida 21. sajandi terviseohutuse ohtudele”, ettevõttele Moderna <a href="https://apnews.com/article/bird-flu-moderna-vaccine-mrna-pandemic-7f15d8d274a24d89fa86e2f57e13cbff" target="_blank" rel="noreferrer noopener">176 miljonit dollarit</a><strong> , et kiirendada pandeemilise gripi vaktsiini</strong> väljatöötamist , mida saaks kasutada inimeste linnugripi raviks, <strong>kuna kogu riigis kasvab mure piimalehmade haigusjuhtude pärast</strong> ” (rõhutus lisatud). </p>



<p class="wp-block-paragraph">See on tõenäoliselt esimene valitsuse leping, mis on sõlmitud biotehnoloogiaettevõttega pärast COVID-19 pandeemiat eesmärgiga “kiirendada” vaktsiini väljatöötamist väidetavalt eelseisva pandeemiaviiruse vastu (teised <a href="https://www.fiercebiotech.com/biotech/hhs-preps-potential-pandemics-gives-vir-biotechnology-chance-make-1b-multi-year-contract" target="_blank" rel="noreferrer noopener">biotehnoloogiaettevõtted </a><a href="https://www.usaspending.gov/search/?hash=162fc5fa1f7a97bbfea5cd5a03350306" target="_blank" rel="noreferrer noopener">on aga sõlminud lepingud pandeemiaks valmisolekuks</a> ). Pandeemiaravimite ennetava väljatöötamise taktika ja nende kiirendatud turule jõudmine on WHO uute konventsioonide võtmekomponent ja biotehnoloogia pandeemia turu elujõulisuse oluline tegur – ja võib nüüd pakkuda Modernale oma <em>teist toodet</em> . </p>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1024"  height="682"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/USA-sojavaelased-avasid-2021.-aastal-Moderna-COVID-19-vaktsiini-pudelid-Fonte.News--1024x682.jpg"  alt=""  class="wp-image-29095"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/USA-sojavaelased-avasid-2021.-aastal-Moderna-COVID-19-vaktsiini-pudelid-Fonte.News--1024x682.jpg 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/USA-sojavaelased-avasid-2021.-aastal-Moderna-COVID-19-vaktsiini-pudelid-Fonte.News--300x200.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/USA-sojavaelased-avasid-2021.-aastal-Moderna-COVID-19-vaktsiini-pudelid-Fonte.News--768x512.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/USA-sojavaelased-avasid-2021.-aastal-Moderna-COVID-19-vaktsiini-pudelid-Fonte.News--110x73.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/USA-sojavaelased-avasid-2021.-aastal-Moderna-COVID-19-vaktsiini-pudelid-Fonte.News--200x133.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/USA-sojavaelased-avasid-2021.-aastal-Moderna-COVID-19-vaktsiini-pudelid-Fonte.News--380x253.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/USA-sojavaelased-avasid-2021.-aastal-Moderna-COVID-19-vaktsiini-pudelid-Fonte.News--255x170.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/USA-sojavaelased-avasid-2021.-aastal-Moderna-COVID-19-vaktsiini-pudelid-Fonte.News--550x366.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/USA-sojavaelased-avasid-2021.-aastal-Moderna-COVID-19-vaktsiini-pudelid-Fonte.News--800x533.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/USA-sojavaelased-avasid-2021.-aastal-Moderna-COVID-19-vaktsiini-pudelid-Fonte.News--1160x773.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/USA-sojavaelased-avasid-2021.-aastal-Moderna-COVID-19-vaktsiini-pudelid-Fonte.News--220x147.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/USA-sojavaelased-avasid-2021.-aastal-Moderna-COVID-19-vaktsiini-pudelid-Fonte.News--400x266.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/USA-sojavaelased-avasid-2021.-aastal-Moderna-COVID-19-vaktsiini-pudelid-Fonte.News--760x506.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/USA-sojavaelased-avasid-2021.-aastal-Moderna-COVID-19-vaktsiini-pudelid-Fonte.News--510x340.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/USA-sojavaelased-avasid-2021.-aastal-Moderna-COVID-19-vaktsiini-pudelid-Fonte.News--600x400.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/USA-sojavaelased-avasid-2021.-aastal-Moderna-COVID-19-vaktsiini-pudelid-Fonte.News--1100x733.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/USA-sojavaelased-avasid-2021.-aastal-Moderna-COVID-19-vaktsiini-pudelid-Fonte.News-.jpg 1390w"  sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" ><figcaption class="wp-element-caption">USA sõjaväelased avasid 2021. aastal Moderna COVID-19 vaktsiini pudelid – <a href="https://www.amc.af.mil/News/Article-Display/Article/2472173/moderna-covid-19-vaccine-arrives-at-lrafb/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">ALLIKAS</a> : USA armee</figcaption></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Biotehnoloogia pandeemia turg, nagu eespool kirjeldatud, ei sõltu tarbijate vabast tahtest tooteid valida ja nendest loobuda, vaid see tugineb sunniviisilise tarbimise taktikale ja regulatiivsete paradigmadega manipuleerimisele. Selle tõuke esirinnas on WHO avaliku ja erasektori partnerid / erasektori sidusrühmad, kes seda poliitikat otseselt kujundavad ja sellest kasu saavad. Nende mõju on tegelikult muutnud WHO-st Big Pharma haru, mis on nii võimas, et see on juba näidanud oma võimet COVID-19 pandeemia ajal farmaatsiatööstuse hüvanguks muuta kogu rahvusvahelist reguleerimisprotsessi. Need uued seadused tugevdavad seda mõju veelgi ja seovad kogu ülemaailmse kogukonna juriidiliselt Big Pharma nimel ülesehitava püsiva pandeemiaturuga.</p>



<h2 class="wp-block-heading" id="who-funds-the-who"><span id="kes-rahastab-who-d"><strong>Kes rahastab WHO-d? </strong></span></h2>



<p class="wp-block-paragraph">WHO-d <a href="https://open.who.int/2020-21/contributors/overview/vcs" target="_blank" rel="noreferrer noopener">rahastatakse korrapäraste sissemaksete </a><a href="https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/E-9-2020-002335_EN.html" target="_blank" rel="noreferrer noopener">kaudu</a> liikmesriikidelt, mis moodustavad 20% selle rahastamisest, ja erasektori sidusrühmadelt, kes moodustavad ülejäänud 80% ja seega ka suurema osa tema rahalistest vahenditest. Organisatsiooni valdav sõltuvus erafinantseeringust on muutnud selle haavatavaks sidusrühmade tohutule mõjule, pakkudes erasektori osalejatele võimalust dikteerida WHO poliitikat, osaleda olulistes komiteedes, juhtida terveid levitamisprogramme ja isegi asuda kõrgeimale bürokraatlikule ametikohale. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Erasektori mõju WHO-le realiseerus kõige käegakatsutavamalt ja järelikult COVID-19 pandeemia ajal, kui WHO avaliku ja erasektori partnerite, nagu Gates’i <a href="https://cepi.net/bill-melinda-gates-foundation-and-wellcome-pledge-300-million-cepi-fight-covid-19-and-combat-threat" target="_blank" rel="noreferrer noopener">rahastatud </a><a href="https://www.thelancet.com/journals/laninf/article/PIIS1473-3099(19)30305-6/fulltext%23:~:text=CEPI%2520is%2520both%2520a%2520freestanding,global%2520partners%2520through%2520the%2520Global" target="_blank" rel="noreferrer noopener">epideemiaks</a> valmisoleku uuenduste koalitsiooni (CEPI) pandeemiaeelsed eesmärgid „kiirestada vaktsiinid” ja Bill Gates (kes propageeris <a href="https://www.gatesfoundation.org/ideas/speeches/2017/02/bill-gates-munich-security-conference" target="_blank" rel="noreferrer noopener">vaktsiinide väljatöötamist</a> 90 päeva või vähemaga) mõjutasid tugevalt ülemaailmset pandeemiale reageerimist WHO liikmesriikides. </p>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1024"  height="748"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Kes-rahastab-WHO-Fonte.News--1024x748.jpg"  alt=""  class="wp-image-29096"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Kes-rahastab-WHO-Fonte.News--1024x748.jpg 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Kes-rahastab-WHO-Fonte.News--300x219.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Kes-rahastab-WHO-Fonte.News--768x561.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Kes-rahastab-WHO-Fonte.News--110x80.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Kes-rahastab-WHO-Fonte.News--200x146.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Kes-rahastab-WHO-Fonte.News--380x278.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Kes-rahastab-WHO-Fonte.News--255x186.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Kes-rahastab-WHO-Fonte.News--550x402.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Kes-rahastab-WHO-Fonte.News--800x585.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Kes-rahastab-WHO-Fonte.News--1160x848.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Kes-rahastab-WHO-Fonte.News--220x161.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Kes-rahastab-WHO-Fonte.News--400x292.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Kes-rahastab-WHO-Fonte.News--760x555.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Kes-rahastab-WHO-Fonte.News--510x373.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Kes-rahastab-WHO-Fonte.News--600x439.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Kes-rahastab-WHO-Fonte.News--1100x804.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Kes-rahastab-WHO-Fonte.News-.jpg 1360w"  sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" ><figcaption class="wp-element-caption">WHO rahastamisallikad aastast 2018 – <a href="https://www.weforum.org/agenda/2020/04/world-health-organization-what-it-does-how-it-works/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">ALLIKAS</a> : Maailma Majandusfoorum</figcaption></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Samamoodi toetasid avaliku sektori bürokraadid, nagu dr Anthony Fauci, Obama endine FDA volinik Margaret Hamburg ja Rick Bright BARDAst ja <a href="https://www.rockefellerfoundation.org/news/dr-rick-bright-joins-the-rockefeller-foundation-to-lead-pandemic-prevention-institute-development/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Rockefelleri sihtasutusest </a><a href="https://www.c-span.org/video/?465845-1/universal-flu-vaccine" target="_blank" rel="noreferrer noopener">2019. aasta oktoobris toimunud paneelis</a> uue süsteemi loomist, mis rõhutas kiirust ja tõhusust. ” ja „kiired” vaktsiinid. Fauci kuulutas, kui oluline on muuta inimeste arusaama gripist kui kergest haigusest ja teha seda „häirivatel [ja iteratiivsel] viisil” ning nagu Whitney Webb märkis oma tutvustuses <a href="https://unlimitedhangout.com/2021/10/investigative-reports/moderna-a-company-in-need-of-a-hail-mary/" target="_blank" rel="noopener">Moderna</a> kohta, ütles [Bright] parimat viisi „häirida”. “Kiiremaid” vaktsiine eelistav vaktsiinivaldkond oleks “põneva entiteedi tekkimine seal, mis on täiesti häiriv ja mis ei ole seotud bürokraatlike nööride ja protsessidega”. Hiljem ütles ta väga otse, et “kiiremate” vaktsiinide all pidas ta silmas mRNA vaktsiine. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Eelkõige olenemata sellest, kas liikmesriikides on kehtinud USA-le/Ühendkuningriigile sarnased erakorralise kasutamise loa seadused, mis võimaldavad katseliste heakskiitmata ravimite kiiret väljatöötamist ja levitamist hädaolukordades nagu pandeemiad, võtsid liikmesriigid need üldiselt kasutusele, et välja töötada. ja/või levitada COVID-19 vaktsiine – üsna “häiriv” ja “kiire” viis nende vaktsiinide turule toomiseks, mida tehakse täpselt nii, et nende väljatöötamine ei ole “bürokraatlike nööride ja protsesside pärusmaa”. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Enne selle erakorralise dereguleerimise vastuvõtmist pidi WHO tagama selle enneolematu jõupingutuse ja heakskiitmata vaktsiinide legitiimsuse oma <a href="https://www.who.int/teams/regulation-prequalification/eul%23:~:text=The%2520WHO%2520Emergency%2520Use%2520Listing,by%2520a%2520public%2520health%2520emergency." target="_blank" rel="noreferrer noopener">hädaolukorras kasutatavate ravimite loetelu</a> (Emergency Use Listing, EUL) abil, mida ta kasutab heakskiitmata ravimite „hindamiseks ja loetlemiseks“, et lõppeesmärgiga kiirendada nende toodete kättesaadavus inimestele, keda on tabanud rahvatervise hädaolukord. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Kuigi EUL on ametlikult nõuandev märgis, mille eesmärk on aidata liikmesriikidel ise otsuseid teha, on sellel tegelikkuses <em>de facto</em> õiguslikud tagajärjed, mis mõjutavad oluliselt maailma majandust – peamiselt tänu EUL-i rollile WHO ülemaailmses vaktsiinide levitamise programmis COVAX. <a href="https://www.who.int/initiatives/act-accelerator/covax" target="_blank" rel="noreferrer noopener">WHO veebisaidi</a> kohaselt tagasid COVAXi programmid „EUL/eelkvalifitseerimisprogrammid ühtlustatud läbivaatamise ja loa andmise kõigis liikmesriikides”, rõhutades WHO EUL-i õiguslikku ja regulatiivset mõju. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Kuigi COVAX toimib pandeemiate ajal WHO poolt heaks kiidetud meditsiinitoodete olulise kohaletoimetamise süsteemina, on see ka ilmselt kõige selgem näide finantskorruptsiooni ulatuse ja sisemise toimimise kohta WHO-s. COVAX, nagu paljud WHO operatsioonid, on avaliku ja erasektori partnerlus ehk pikaajaline koostöö WHO ja eraettevõtete vahel. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Bill Gates, kes kirjeldas oma 10 miljardi dollari suurust investeeringut vaktsiinidesse, mis andsid 200 miljardi dollari suuruse tulu, on tema ” <a href="https://www.cnbc.com/2019/01/23/bill-gates-turns-10-billion-into-200-billion-worth-of-economic-benefit.html%23:~:text=Davos%2520WEF-,Bill%2520Gates:%2520My%2520&#039;best%2520investment&#039;%2520turned%2520$10%2520billion%2520into,billion%2520worth%2520of%2520economic%2520benefit&text=Investing%2520in%2520global%2520health%2520organizations,co-founder%2520and%2520philanthropist%2520says." target="_blank" rel="noreferrer noopener">parim investeering</a> ” – on WHO COVAXiga sügavalt rahaliselt seotud. COVAXi <a href="https://www.who.int/initiatives/act-accelerator/covax%23:~:text=COVAX%2520was%2520the%2520vaccines%2520pillar,tests%252525252C%2520treatments%252525252C%2520and%2520vaccines." target="_blank" rel="noreferrer noopener">eesmärk</a> COVID-19 pandeemia ajal oli “kiirendada COVID-19 testide, ravi ja vaktsiinide väljatöötamist, tootmist ja neile võrdset juurdepääsu”. Seda juhtisid koos Bill Gatesi asutatud Gavi, WHO, CEPI ja Gatesi <a href="https://www.gatesfoundation.org/about/committed-grants/2019/10/inv001395" target="_blank" rel="noreferrer noopener">rahastatud</a> UNICEF. <a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4665898/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Gavi</a> , <a href="https://www.thelancet.com/journals/laninf/article/PIIS1473-3099(19)30305-6/fulltext%23:~:text=CEPI%2520is%2520both%2520a%2520freestanding,global%2520partners%2520through%2520the%2520Global" target="_blank" rel="noreferrer noopener">CEPI</a> , <a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3146780/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Gates Foundation</a> ja <a href="https://www.unicef.org/sites/default/files/2019-01/UNICEF_Immunization_Roadmap_2018.pdf" target="_blank" rel="noreferrer noopener">UNICEF</a> on kõik enne pandeemiat taotlenud vaktsiinide kiirendatud väljatöötamist. Eelkõige on Gavi väljaöeldud eesmärk luua vaktsiinidele ” <a href="https://www.gavi.org/our-alliance/market-shaping" target="_blank" rel="noreferrer noopener">terved turud “, ” </a><a href="https://www.gavi.org/our-alliance/about" target="_blank" rel="noreferrer noopener">julgustades</a> tootjaid langetama vaktsiinide hindu vaeseimates riikides <strong>vastutasuks pikaajalise, suure ja prognoositava nõudluse eest nendes riikides</strong> ” (rõhutus lisatud) .  </p>



<p class="wp-block-paragraph">COVAX <a href="https://www.who.int/initiatives/act-accelerator/covax" target="_blank" rel="noreferrer noopener">töötas välja ka </a><a href="https://www.who.int/initiatives/act-accelerator/covax/no-fault-compensation/covax-no-fault-compensation-program-explained" target="_blank" rel="noreferrer noopener">tõrkevaba hüvitise programmi</a> , mille eesmärk oli “[vähendada] [vaktsiini] tootjate kohtuvaidluste riski”, “hüvitades tootjatele rahalised kahjud, mida nad võivad kanda nende vaktsiinide kasutuselevõtust ja kasutamisest”. .” Teisisõnu töötas WHO selle nimel, et vabastada Big Pharma ettevõtted juriidilisest ja rahalisest vastutusest kiiresti heakskiidetud COVID-vaktsiinide põhjustatud kõrvalnähtude eest. Seega ei suutnud Big Pharma WHO abiga mitte ainult probleemseid tooteid turule viia, vaid ka täiesti karistamatult igasuguse kahju eest, mida need tooted võivad põhjustada.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Lisaks määrati CEPI asutaja ja Wellcome Trusti endine direktor (mõlemad on WHO suured rahastajad) Jeremy Farrar 2022. aasta detsembris WHO peateadlaseks – see <a href="https://www.who.int/news/item/13-12-2022-world-health-organization-names-sir-jeremy-farrar-as-chief-scientist-dr-amelia-latu-afuhaamango-tuipulotu-as-chief-nursing-officer%23:~:text=Chief%2520Nursing%2520Officer-,World%2520Health%2520Organization%2520names%2520Sir%2520Jeremy%2520Farrar%2520as%2520Chief%2520Scientist,Tuipulotu%2520as%2520Chief%2520Nursing%2520Officer&text=WHO%2520announced%2520that%2520Dr%2520Jeremy,the%2520second%2520quarter%2520of%25202023." target="_blank" rel="noreferrer noopener">kinnitas</a> Gatesi ja CEPI eesmärke veelgi WHO-s. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Isegi kolmteist WHO immuniseerimisekspertide strateegilise nõuanderühma (SAGE) viieteistkümnest liikmest pärinevad otseselt karjäärist ettevõtetes, mis on WHO erasektori sidusrühmad, enamasti Wellcome Trust või Bill Gatesi või Gatesi rahastatud valitsusvälised organisatsioonid ja institutsioonid. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Käimasolevad IHRi muudatused ja WHO CA+ lepingu väljatöötamine peegeldavad WHO avaliku ja erasektori partnerite viimaseid jõupingutusi tugevdada oma ülemaailmset mõju, kasutades ÜRO organisatsiooni volitusena, kodifitseerides oma poliitilise tegevuskava tunnustatuim rahvusvaheline terviseorganisatsioon maailmas egiidi all. Kuigi konventsioonid püüavad edendada väidetavat rahvusvahelist huvi pandeemiaks valmisoleku vastu, kinnitaksid meetmed, mida nad nõuavad – mis on juba tõestanud, et Big Pharma tõi COVID-19 pandeemia ajal rekordilise kasumi, hoolimata sellest, et see ei toonud tegelikku kasu rahvatervisele – COVID-ajastu vaktsiinipoliitika katastroofid (kiirustatud, alatestitud farmaatsiatooted, mis on üldsusele volituste alusel peale surutud) kui vaikevastus rahvatervisega seotud probleemidele, olenemata sellest, kas neid peetakse COVID-19-ga võrreldes ohtlikumaks või väiksemaks. </p>



<h2 class="wp-block-heading" id="solidifying-covid-19-measures-paving-the-way-for-the-pandemic-market"><span id="covid-19-meetmete-tugevdamine-pandeemiaturule-tee-sillutamine"><strong>COVID-19 meetmete tugevdamine, pandeemiaturule tee sillutamine </strong></span></h2>



<p class="wp-block-paragraph">IHRi muudatuste ja WHO CA+ lepingu kesksed poliitilised meetmed looks alalise finantsturu, mis keskenduks pandeemiaks valmisolekule ja reageerimisele. Põhiideoloogia, mis mõlemat konventsiooni läbib, on “Üks tervis” tegevuskava. </p>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1024"  height="578"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Pandeemiaturu-tee-sillutamine-Fonte.News--1024x578.jpg"  alt=""  class="wp-image-29097"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Pandeemiaturu-tee-sillutamine-Fonte.News--1024x578.jpg 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Pandeemiaturu-tee-sillutamine-Fonte.News--300x169.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Pandeemiaturu-tee-sillutamine-Fonte.News--768x434.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Pandeemiaturu-tee-sillutamine-Fonte.News--110x62.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Pandeemiaturu-tee-sillutamine-Fonte.News--200x113.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Pandeemiaturu-tee-sillutamine-Fonte.News--380x215.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Pandeemiaturu-tee-sillutamine-Fonte.News--255x144.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Pandeemiaturu-tee-sillutamine-Fonte.News--550x311.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Pandeemiaturu-tee-sillutamine-Fonte.News--800x452.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Pandeemiaturu-tee-sillutamine-Fonte.News--1160x655.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Pandeemiaturu-tee-sillutamine-Fonte.News--220x124.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Pandeemiaturu-tee-sillutamine-Fonte.News--400x226.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Pandeemiaturu-tee-sillutamine-Fonte.News--760x429.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Pandeemiaturu-tee-sillutamine-Fonte.News--510x288.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Pandeemiaturu-tee-sillutamine-Fonte.News--600x339.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Pandeemiaturu-tee-sillutamine-Fonte.News--1100x621.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Pandeemiaturu-tee-sillutamine-Fonte.News-.jpg 1314w"  sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" ><figcaption class="wp-element-caption">“Ühe tervise” lähenemisviis – <a href="https://www.onehealthcommission.org/en/why_one_health/what_is_one_health/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">ALLIKAS</a> : Üks tervisekomisjon</figcaption></figure>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://www.who.int/health-topics/one-health%23tab=tab_1" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Maailma Terviseorganisatsiooni veebisaidi</a> kohaselt on pandeemiaks valmisoleku ja reageerimiskavade jaoks mõeldud “üks tervis” lähenemisviis, mis hõlmab “[link] inimesi, loomi ja keskkonda”, et “tegelda haiguste tõrje kõigi spektriga – alates ennetamisest kuni avastamise, valmisoleku ja reageerimiseni. ja juhtimine – ning panustavad ülemaailmsesse tervisejulgeolekusse. Teisisõnu nõuab see inimeste ja loomade keskkonna täielikku seiret nii enne pandeemiaid ennetamise ja valmisoleku eesmärgil kui ka pandeemiate ajal reageerimise eesmärgil. One Healthi mudeli jaoks on ülioluline ka andmete koostalitlusvõime ja juurdepääsetavus (seire kaudu kogutud) või, nagu WHO ütleb, “jagatud ja tõhus juhtimine, suhtlus, koostöö ja koordineerimine”.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ärilisest vaatenurgast looks One Health tegevuskava tsüklilise turu, mis põhineb kahel domineerival põhimõttel: pidev seire pandeemiapotentsiaaliga patogeenide üle ning teadus- ja arendustegevus nende patogeenide vastu suunatud meditsiiniliste vastumeetmete alal. See uurimis- ja arendustegevus jõuab seejärel turule regulatiivse poliitika rakendamise kaudu heakskiitmata eksperimentaalsete meditsiinitoodete arendamiseks ja levitamiseks. Hiljuti heaks kiidetud sanitaareeskirjade muudatused on need põhimõtted juba rahvusvahelisse õigusesse tsementeerinud. WHO CA+ jätkuva koostamise eesmärk on samuti: </p>



<p class="wp-block-paragraph">I. <em><strong>Pandeemiapotentsiaaliga patogeenide bioseire </strong></em></p>



<p class="wp-block-paragraph">Mõlemad konventsioonid nõuavad konkreetselt, et liikmesriigid oleksid seaduslikult kohustatud rajama infrastruktuuri tervete populatsioonide bioseire läbiviimiseks. Näiteks WHO CA+ nõuab liikmesriikidelt kohustust edendada pandeemiate ennetamiseks, valmisolekuks ja reageerimiseks ühtse tervisega lähenemisviisi, mis on asjaomaste osalejate ja sektorite vahel integreeritud, koordineeritud ja koostööl põhinev, ning tugevdada pandeemiate ennetamist “koostöö järelevalve abil” ja “vektorite kaudu levivate haiguste seire ja ennetamine” muude sarnaste sätete hulgas. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Samamoodi kutsub IHRi 1. lisa uus täiendus riike üles „arendama, tugevdama ja säilitama põhisuutlikkust, et koordineerida ja toetada kohalikku tasandit rahvatervise riskideks valmistumisel ja neile reageerimisel… sealhulgas seoses: <strong>järelevalve</strong> … <strong>rakendamisega kontrollimeetmed</strong> …[ja] valeinformatsiooni ja desinformatsiooniga tegelemine; ja logistika.” See kordab väidetavalt juba varem heakskiidetud 2005. aasta sanitaareeskirjades kehtestatud sätet, mis ütleb, et liikmesriigid peavad „välja arendama, tugevdama ja säilitama … suutlikkust tuvastada, hinnata, teavitada ja teavitada sündmusi kooskõlas nende eeskirjadega”. Eelkõige aga seob uus IHR järelevalve mitme teise „põhisuutlikkusega”, sealhulgas „kontrollimeetmete rakendamisega” ja „[des/desinformatsiooniga] tegelemisega”. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Kuigi heakskiidetud sanitaareeskirjades ei mainita otseselt jälgimist inimese ja looma liideses, on WHO endiselt pühendunud oma <a href="https://www.who.int/news-room/questions-and-answers/item/one-health" target="_blank" rel="noreferrer noopener">ühe tervise algatusele</a> . Mõlemad põhikirjad koos kohustaksid liikmesriike kasutama ohtlike patogeenide jälgimiseks bioseirevahendeid. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Viimane WHO CA+ lepingu eelnõu läheb selles valdkonnas kaugemale kui IHR, mille üks eesmärke on veel kord kinnitada “mitmesektorilise koostöö tähtsust riiklikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil inimeste tervise kaitsmisel, sealhulgas ühe tervise lähenemisviisi kaudu”. Eelnõu kohaselt nõutakse liikmesriikidelt ka pandeemiaks valmisoleku ja reageerimise ühtse tervise lähenemisviisi edendamist kõigi asjaomaste organisatsioonide, sektorite ja osalejate vahelise sidusa, integreeritud, koordineeritud ja koostöö kaudu, võttes arvesse riiklikke olusid. Lisaks peavad nad arvatavasti seiresuutlikkuse suurendamise kaudu tuvastama “pandeemiate ja haiguste tekkimise või taastekke inimese-looma-keskkonna kokkupuutel …” </p>



<p class="wp-block-paragraph">Selgub, et WHO erasektori sidusrühmad alustasid selle eesmärgi algatuste rahastamist aastaid enne COVID-19 pandeemiat. Wellcome Trust, mille endine direktor Jeremy Farrar on nüüd WHO peateadlane, ja Gates Foundation <a href="https://www.amrindustryalliance.org/wp-content/uploads/2017/12/AMR-Industry-Declaration.pdf" target="_blank" rel="noreferrer noopener">rahastasid</a> 2016. aastal AMR-i tööstuse deklaratsiooni, mis hõlmas “tööstuse kohustust jagada antimikroobikumiresistentsuse seireandmeid”. Osana sellest kohustusest <a href="https://wellcome.org/sites/default/files/antimicrobial-resistance-surveillance-sharing-industry-data.pdf" target="_blank" rel="noreferrer noopener">nõustusid</a> farmaatsiaettevõtted „jätkama oma loodud seireandmete jagamist rahvatervise asutuste ja tervishoiutöötajatega… teavitama asjakohast antibiootikumide ja vaktsiinide kasutamist ning aidata aja jooksul suurendada seiresuutlikkust kogu maailmas. </p>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1024"  height="571"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Jeremy-Farrar-osaleb-Maailma-Majandusfoorumi-aastakoosolekul-2023.-aastal-Fonte.News--1024x571.jpg"  alt=""  class="wp-image-29098"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Jeremy-Farrar-osaleb-Maailma-Majandusfoorumi-aastakoosolekul-2023.-aastal-Fonte.News--1024x571.jpg 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Jeremy-Farrar-osaleb-Maailma-Majandusfoorumi-aastakoosolekul-2023.-aastal-Fonte.News--300x167.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Jeremy-Farrar-osaleb-Maailma-Majandusfoorumi-aastakoosolekul-2023.-aastal-Fonte.News--768x428.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Jeremy-Farrar-osaleb-Maailma-Majandusfoorumi-aastakoosolekul-2023.-aastal-Fonte.News--110x61.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Jeremy-Farrar-osaleb-Maailma-Majandusfoorumi-aastakoosolekul-2023.-aastal-Fonte.News--200x111.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Jeremy-Farrar-osaleb-Maailma-Majandusfoorumi-aastakoosolekul-2023.-aastal-Fonte.News--380x212.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Jeremy-Farrar-osaleb-Maailma-Majandusfoorumi-aastakoosolekul-2023.-aastal-Fonte.News--255x142.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Jeremy-Farrar-osaleb-Maailma-Majandusfoorumi-aastakoosolekul-2023.-aastal-Fonte.News--550x307.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Jeremy-Farrar-osaleb-Maailma-Majandusfoorumi-aastakoosolekul-2023.-aastal-Fonte.News--800x446.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Jeremy-Farrar-osaleb-Maailma-Majandusfoorumi-aastakoosolekul-2023.-aastal-Fonte.News--1160x647.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Jeremy-Farrar-osaleb-Maailma-Majandusfoorumi-aastakoosolekul-2023.-aastal-Fonte.News--220x123.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Jeremy-Farrar-osaleb-Maailma-Majandusfoorumi-aastakoosolekul-2023.-aastal-Fonte.News--400x223.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Jeremy-Farrar-osaleb-Maailma-Majandusfoorumi-aastakoosolekul-2023.-aastal-Fonte.News--760x424.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Jeremy-Farrar-osaleb-Maailma-Majandusfoorumi-aastakoosolekul-2023.-aastal-Fonte.News--510x284.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Jeremy-Farrar-osaleb-Maailma-Majandusfoorumi-aastakoosolekul-2023.-aastal-Fonte.News--600x334.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Jeremy-Farrar-osaleb-Maailma-Majandusfoorumi-aastakoosolekul-2023.-aastal-Fonte.News--1100x613.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/Jeremy-Farrar-osaleb-Maailma-Majandusfoorumi-aastakoosolekul-2023.-aastal-Fonte.News-.jpg 1378w"  sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" ><figcaption class="wp-element-caption">Jeremy Farrar osaleb Maailma Majandusfoorumi aastakoosolekul 2023. aastal – <a href="https://healthpolicy-watch.news/who-announces-new-tb-vaccine-accelerator-at-davos-as-high-level-panel-discusses-elimination-challenge/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">ALLIKAS</a> : Health Policy Watch</figcaption></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Wellcome Trust teatas sellele algatusele viidates, et “avalik ja erasektor peavad jagama kohalikest ja ülemaailmsetest antibiootikumide seireuuringutest kogutud andmeid.” 2016. aasta <a href="https://wellcome.org/press-release/statement-data-sharing-public-health-emergencies" target="_blank" rel="noreferrer noopener">pressiteates</a> andis Wellcome Trust välja pressiteate, milles soovitas “tulevaste rahvatervise hädaolukordade ajal kogutud teadusuuringute andmeid teha kättesaadavaks nii kiiresti ja avalikult kui võimalik”.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Samamoodi rõhutas Bill Gates 2017. aasta avalduses <a href="https://www.gatesfoundation.org/ideas/speeches/2017/02/bill-gates-munich-security-conference" target="_blank" rel="noreferrer noopener">bioseire andmete jagamise tähtsust:</a> „Samuti peame tagama, et iga riik teostaks rutiinset seiret, et koguda ja kontrollida haiguspuhangute kohta teavet… peame tagama, et riigid jagavad teavet õigeaegselt ja et kahtlaste patogeenide tuvastamiseks ja jälgimiseks on olemas piisavad laboriressursid.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Selline bioseire ei ole midagi uudset ega tehnoloogiliselt kauget. Palantiri ja tervishoiu- ja inimteenuste osakonna (HHS) programm ” <a href="https://unlimitedhangout.com/2020/10/reports/secretive-hhs-ai-platform-to-predict-us-covid-19-outbreaks-weeks-in-advance/" target="_blank" rel="noopener">Protect</a> ” jälgis kogu Ameerika Ühendriikide reoveepuhastiid, “et ennustada uusi COVID-19 juhtumeid viis kuni üksteist päeva enne haiguspuhangut” osana massiandmete kogumise plaanist. pandeemia. Programm oli tegelikult <a href="https://unlimitedhangout.com/2020/10/reports/secretive-hhs-ai-platform-to-predict-us-covid-19-outbreaks-weeks-in-advance/" target="_blank" rel="noopener">11. septembri järgse jälgimisprogrammi</a> taaselustamine , mis oli paigutatud Pentagoni DARPA-sse, kuid kaotati privaatsusprobleemide tõttu kiiresti. Protecti ajal sundis Trumpi administratsioon USA haiglaid sisestama “kõik andmed Covid-19 juhtumite kohta ja patsientide teave otse HHS Protecti”, ähvardades <a href="https://www.nytimes.com/2020/08/25/us/politics/trump-coronavirus-data.html" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Medicare’i</a> ja Medicaidi rahastamisega kõiki haiglaid, kes ei järginud nõudeid. Palantir, mis hankis kõik HHS-i COVID-andmed, loodi <a href="https://unlimitedhangout.com/2020/12/investigative-series/palantirs-tiberius-race-and-the-public-health-panopticon/" target="_blank" rel="noopener">CIA märkimisväärse osalusega,</a> et saada massilisest tsiviilseirest ennustavat luureandmeid, et peatada ohud – alates terrorirünnakutest kuni rahvatervise hädaolukordadeni – enne nende tekkimist.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Puhangute ennustamine bioseire abil on ülioluline pandeemiaks valmisoleku ja reageerimise teadus- ja arendustegevuse (R&D) faasis – see on kriitiline võimalus biotehnoloogiatoodete arendamiseks ja haldamiseks väljaspool tüüpilist reguleerimissüsteemi. Samuti võimaldab see neid ennetavalt arendada ja turustada, mis tähendab, et valedesse kätesse sattunud tooteid võidakse kiiresti arendada ja avalikkusele peale suruda, ilma et see ohustaks oluliselt rahvatervist. Ainuüksi ohu võimalus võib potentsiaalselt käivitada samasuguse reaktsiooni, mida täheldati COVID-19 ajal, või, mis veelgi hullem, võib stimuleerida just nende patogeenide tahtlikku vabastamist, mille sihtmärgiks on “ennetav” ravimite/vaktsiinide väljatöötamine.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>II. <em>Teadus-ja arendustegevus </em></strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Kuigi hiljuti vastu võetud IHRi muudatused ei kohusta osalisriike tegema koostööd „teadus- ja arengukoostöö [ja] tehnoloogia ja teabe jagamise alal”, nagu tehti <a href="https://apps.who.int/gb/wgihr/pdf_files/wgihr1/WGIHR_Submissions_Original_Languages.pdf" target="_blank" rel="noreferrer noopener">varasemate eelnõude puhul</a> , on WHO peadirektor nüüd ametlikult kohustatud „toetama osalisriike nende taotleda,… <strong>edendada teadus- ja arendustegevust ning tugevdada kvaliteetsete, ohutute ja tõhusate asjakohaste tervisetoodete kohalikku tootmist ning hõlbustada muid selle sätte täielikuks rakendamiseks vajalikke meetmeid</strong> ” (rõhutus lisatud).  </p>



<p class="wp-block-paragraph">WHO CA+ viimases <a href="https://apps.who.int/gb/inb/pdf_files/inb9/A_inb9_3Rev1-en.pdf" target="_blank" rel="noreferrer noopener">projektis</a> nõutakse liikmesriikidelt koostööd, et luua, tugevdada ja säilitada geograafiliselt mitmekesist teadus- ja arendustegevuse suutlikkust ja institutsioone, mis põhinevad ühisel tegevuskaval, ning edendama teadusalast koostööd ja juurdepääsu teadusuuringutele avatud võrgustiku kaudu teaduslike lähenemisviiside teabe ja tulemuste kiireks jagamiseks, eriti pandeemiate ajal. </p>



<p class="wp-block-paragraph">See laiendaks WHO 2014. aasta <a href="https://cdn.who.int/media/docs/default-source/blue-print/an-randd-blueprint-for-action-to-prevent-epidemics.pdf" target="_blank" rel="noreferrer noopener">CEPI-ga partnerlusprogrammi</a> , Teadus- ja arendustegevuse kava esilekerkivate patogeenide jaoks (R&D Blueprint), mille eesmärk on “lühendada aega [pandeemia] väljakuulutamise ja tõhusate testide, vaktsiinide ja ravimite kättesaadavuse vahel”. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Blueprint ei tee seda aga mitte ainult teadus- ja arendustegevuse kaudu pandeemiale reageerimise vahendina, vaid ka <a href="https://www.thelancet.com/journals/lancet/article/PIIS0140-6736(17)31635-5/fulltext" target="_blank" rel="noreferrer noopener">pandeemia ennetamise</a> kaudu selliste haiguste uurimis- ja arendustegevuse kaudu, mis “tõenäoliselt põhjustavad tulevikus epideemiaid”. Teadus- ja arendustegevuse kava on seega WHO bioseiremeetmete laiendus, kuna see tellib meditsiinitoodete uurimist ja arendust patogeenide jaoks, mis tuvastatakse “One Health” stiilis seire abil. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Selline ennetav teadus- ja arendustegevus on pannud WHO CA+ ja IHRi eksperdid tekitama <a href="https://opiniojuris.org/2024/02/06/the-negotiating-text-of-the-new-who-treaty-on-pandemic-preparedness-and-response-an-initial-analysis-and-underexamined-points-of-concern/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">tõsist muret</a> selle potentsiaali pärast ergutada <a href="https://journals.plos.org/plosmedicine/article?id=10.1371/journal.pmed.1001646" target="_blank" rel="noreferrer noopener">funktsioonide suurendamise</a> (GoF) uuringuid. Kuna GoF-i uuringuid peetakse kahesuguseks kasutamiseks, mis tähendab, et seda saab kasutada nii pandeemia ennetamiseks kui ka ründavate bioloogiliste relvadena, on võimalik, et väidetavalt kaitse-/rahumeelset teadus- ja arendustegevust, mida WHO pooldab, võidakse kasutada ka bioloogiliste relvade väljatöötamiseks. </p>



<p class="wp-block-paragraph">WHO on sellest ohust selgelt teadlik. Näiteks WHO BioHubi <a href="https://www.who.int/publications/i/item/9789240044524" target="_blank" rel="noreferrer noopener">ohutusdokumendis</a> soovitatakse WHO patogeenide andmete jagamise programmiga seotud laboritel töötada välja bioohutuskava, mis „sisaldab meetmeid, mida tuleb rakendada ohtlike bioloogiliste ainete varguse, väärkasutamise ja tahtliku vabastamise vältimiseks. agendid.” WHO CA+ viimases eelnõus on samuti öeldud, et liikmesriigid peavad rakendama „labori bioloogilise riskijuhtimist, et vältida patogeenidega juhuslikku kokkupuudet, väärkasutamist või tahtmatut vabanemist”. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Olenemata sellest, kas need lekked on juhuslikud või tahtlikud või mitte, viitab COVID-19 <a href="https://www.nytimes.com/interactive/2024/06/03/opinion/covid-lab-leak.html" target="_blank" rel="noreferrer noopener">väga tõenäoline</a> päritolu laborileke nende patogeenide võimele põhjustada tõsiseid globaalseid häireid. See tekitab muret selle üle, kas ohtlike patogeenide ennetavat uurimis- ja arendustegevust tehakse tegelikult valmisoleku eesmärgil, eriti kui arvestada, et <em>ennetav</em> teadus- ja arendustegevus mängib arvatavasti <em>otsustavat rolli </em><em>Big Pharma omanduses olevate pandeemiaravimite turule toomisel.</em> </p>



<p class="wp-block-paragraph">Lisaks, võttes arvesse CEPI asutaja ja endise Wellcome Trusti direktori Jeremy Farrari positsiooni WHO peateadlasena ning juhtivat <a href="https://cepi.net/equitable-access" target="_blank" rel="noreferrer noopener">rolli</a> , mida CEPI etendas COVID-19 vaktsiinide uurimis- ja arendustegevuse rahastamisel, ning rolli, mida nad <a href="https://cepi.net/race-future-proof-coronavirus-vaccines-0%23:~:text=The%2520$230%2520million%2520investment%2520makes,has%2520put%2520up%2520$36%2520million." target="_blank" rel="noreferrer noopener">jätkavad</a> vaktsiinide rahastamisel tulevikus. koroonaviiruste ja <a href="https://cepi.net/disease-x" target="_blank" rel="noreferrer noopener">väidetavalt eelseisva haiguse X vastu</a> (lisaks nende <a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC7138390/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">ainulaadne rahastamismudel</a> , mis koondab mitut investorit, mille hulka on kuulunud <a href="https://cepi.net/bill-melinda-gates-foundation-and-wellcome-pledge-300-million-cepi-fight-covid-19-and-combat-threat" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Gates Foundation, Wellcome Trust</a> ja <a href="https://ukcdr.org.uk/wp-content/uploads/2023/07/126338-REVISED-27231-IVTF-Report-reduced.pdf" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Maailmapank</a> ) on väga tõenäoline, et nende tuleviku alane teadus- ja arendustegevus Pandeemiapotentsiaaliga patogeenide tõrjet teostavad CEPI ja muud WHO avaliku ja erasektori partnerlused, kus on finantshuvide konflikt. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Wellcome Trust ja Gates Foundation andsid ka märkimisväärseid rahalisi vahendeid <a href="https://cepi.net/cepi-officially-launched" target="_blank" rel="noreferrer noopener">CEPI käivitamiseks</a> , mis käivitati 2017. aastal eesmärgiga “lühendada aega, mis kulub uute vaktsiinide väljatöötamiseks, et kaitsta end ootamatult rahvatervist ohustavate viiruste eest…” Võti. Vaktsiinide väljatöötamise aja lühendamine on dereguleerimise protsess, mis võimaldab heakskiitmata meditsiinitoodete kiiret väljatöötamist ja levitamist, mis on samuti uue IHRi ja WHO CA+ oluline komponent. </p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>III. <em>Regulatiivsed teed </em></strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Uus IHR annab piisavad regulatiivsed võimalused heakskiitmata meditsiinitoodetele, et jõuda pandeemia tingimustes turule – ideaalne <em>deus ex machina</em> riskantsete biotehnoloogiliste toodete jaoks, mis moodustavad Big Pharma uued omandamised. Uue rahvusvahelise konventsiooni kohaselt on peadirektor kohustatud esitama liikmesriikide nõudmisel dokumendid, mis on seotud konkreetse asjakohase tervisetootega, mille „[ravimi] tootja esitab WHO-le … et <strong>hõlbustada regulatiivne hindamine ja osalisriigi luba</strong> ” (rõhutus lisatud). </p>



<p class="wp-block-paragraph">Kuigi selle sätte täpsed tagajärjed on ebaselged, ütles rahvusvahelise õiguse professor dr Amrei Müller, Global Health Responsibility Agency kaasasutaja ning WHO CA+ ja IHRi ekspert <em>Unlimited Hangoutile</em> , et ta kahtlustab, et selle sätte eesmärk on taaskord kiiruse ületamine suurendamaks WHO soovitatud uuritavate „asjakohaste tervisetoodete” erakorraliste lubade andmist <em>siseriiklikul [ pandeemia</em> ] ajal , märkides, et WHO ei täpsusta, kas need „asjakohased tervisetooted” peavad olema täielikult litsentsitud või mitte.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Samamoodi on WHO peadirektor nüüd kohustatud „toetama osalisriike taotluse korral asjakohaste tervisetoodete tootmise suurendamisel ja geograafilisel mitmekesistamisel…” Dokumendid ei keela WHO-l mõjutada siseriiklikke reguleerivaid seadusi eesmärgiga „[ tervisetoodete tootmist. </p>



<p class="wp-block-paragraph">WHO CA+ püüab sel eesmärgil jõulisemalt mõjutada siseriiklikku reguleerimispoliitikat. Selles kutsutakse liikmesriike üles astuma samme tagamaks, et [neil on] <strong>õiguslik, haldus- ja finantsraamistik, mis toetab erakorraliste regulatiivsete lubade andmist</strong> pandeemiaga seotud tervisetoodete tõhusaks ja õigeaegseks heakskiitmiseks pandeemia ajal (rõhutus lisatud), sealhulgas „tehnilise abi ja koostöö WHOga” kaudu – katse anda liikmesriikidele ülesandeks rakendada hädaolukorras kasutamise lubade andmise poliitikat siseriiklikul tasandil, et täita WHO avaliku ja erasektori partnerite kiirreageerimiskava.  </p>



<p class="wp-block-paragraph">Need sätted laiendavad WHO avaliku ja erasektori programmi – <a href="https://www.who.int/initiatives/act-accelerator/about" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Access to COVID-19 Tools (ACT) Accelerator –</a> eesmärke , et kiirendada arendust, tootmist ja võrdset juurdepääsu COVID-19 testidele, ravile ja vaktsiinidele, mis on seotud haigustega, mis ei ületa COVID 19 haigusi.  </p>



<p class="wp-block-paragraph">ACT <a href="https://www.who.int/initiatives/act-accelerator/about" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Accelerator</a> , mille osa COVAX on, tegutses partnerlusena, kuhu kuulusid WHO, Gates Foundation, GAVI, Wellcome Trust ja Maailmapank – kõik WHO olulised rahastajad ja Gatesi fondi partnerid (sealhulgas Maailmapank <a href="https://www.gatesfoundation.org/ideas/media-center/press-releases/2010/11/world-bank-and-the-foundation-team-up-to-improve-financial-data-collection" target="_blank" rel="noreferrer noopener">ja</a> Wellcome <a href="https://wellcome.org/grant-funding/schemes/strengthening-health-and-disease-modelling-public-health-decision-making" target="_blank" rel="noreferrer noopener">) . Usalda</a> ). Nimelt rahastasid Maailmapank ja Gatesi sihtasutus 2017. aasta Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni programmi, et arendada välja vaktsiinipangad, mille <a href="https://www.woah.org/en/what-we-offer/improving-veterinary-services/vaccine-banks/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">eesmärk oli</a> “[võimaldada] vaktsiinide hädaabivarude kiiret tarnimist… et vaktsineerida sihtrühma ohustatud loomapopulatsioone. ” </p>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1024"  height="582"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/COVAX-COVID-19-vaktsiinid-laaditakse-maha-2021.-aastal-Fonte.News--1024x582.jpg"  alt=""  class="wp-image-29099"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/COVAX-COVID-19-vaktsiinid-laaditakse-maha-2021.-aastal-Fonte.News--1024x582.jpg 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/COVAX-COVID-19-vaktsiinid-laaditakse-maha-2021.-aastal-Fonte.News--300x170.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/COVAX-COVID-19-vaktsiinid-laaditakse-maha-2021.-aastal-Fonte.News--768x436.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/COVAX-COVID-19-vaktsiinid-laaditakse-maha-2021.-aastal-Fonte.News--110x63.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/COVAX-COVID-19-vaktsiinid-laaditakse-maha-2021.-aastal-Fonte.News--200x114.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/COVAX-COVID-19-vaktsiinid-laaditakse-maha-2021.-aastal-Fonte.News--380x216.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/COVAX-COVID-19-vaktsiinid-laaditakse-maha-2021.-aastal-Fonte.News--255x145.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/COVAX-COVID-19-vaktsiinid-laaditakse-maha-2021.-aastal-Fonte.News--550x313.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/COVAX-COVID-19-vaktsiinid-laaditakse-maha-2021.-aastal-Fonte.News--800x455.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/COVAX-COVID-19-vaktsiinid-laaditakse-maha-2021.-aastal-Fonte.News--1160x659.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/COVAX-COVID-19-vaktsiinid-laaditakse-maha-2021.-aastal-Fonte.News--220x125.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/COVAX-COVID-19-vaktsiinid-laaditakse-maha-2021.-aastal-Fonte.News--400x227.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/COVAX-COVID-19-vaktsiinid-laaditakse-maha-2021.-aastal-Fonte.News--760x432.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/COVAX-COVID-19-vaktsiinid-laaditakse-maha-2021.-aastal-Fonte.News--510x290.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/COVAX-COVID-19-vaktsiinid-laaditakse-maha-2021.-aastal-Fonte.News--600x341.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/COVAX-COVID-19-vaktsiinid-laaditakse-maha-2021.-aastal-Fonte.News--1100x625.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/COVAX-COVID-19-vaktsiinid-laaditakse-maha-2021.-aastal-Fonte.News-.jpg 1376w"  sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" ><figcaption class="wp-element-caption">COVAX COVID-19 vaktsiinid laaditakse maha 2021. aastal – <a href="https://cnnespanol.cnn.com/video/vacunas-covax-covid-dosis-entregadas-20-paises-millones-maria-alejandra-requena-panorama-mundial-cnne/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">ALLIKAS</a> : CNN Español</figcaption></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Maailmapanga 2018. aasta <a href="https://ukcdr.org.uk/wp-content/uploads/2023/07/126338-REVISED-27231-IVTF-Report-reduced.pdf" target="_blank" rel="noreferrer noopener">poliitikadokument</a> , mille koostamisse Gatesi sihtasutus kaasa aitas, kirjeldab pandeemiliste hädaolukordade fondi, mis hõlmas ka CEPI usaldusfondi, milles Maailmapank rahastas CEPI-d vaktsiinide väljatöötamiseks, et „[kiirendada] vaktsiinide väljatöötamist pandeemiapotentsiaaliga patogeenid…” Osa sellest „kiirendamisest” hõlmas aitamist „ <strong>parandada regulatiivset suutlikkust</strong> madala sissetulekuga riikides ning valmistada riike ja asukohti ette kliiniliste uuringute läbiviimiseks…”, et tagada madala sissetulekuga riikidele „ <strong>kiire ja tõhus</strong> juurdepääs elupäästvad vaktsiinid” (rõhutus). Reguleerimissuutlikkuse parandamise tegu viitab tõenäoliselt regulatiivsete seaduste muutmisele riikides, kus ei ole kehtestatud erakorralisi dereguleerimisprogramme, nagu USA erakorralise kasutamise luba või FDA <a href="https://www.fda.gov/vaccines-blood-biologics/development-approval-process-cber" target="_blank" rel="noreferrer noopener">uute ravimite rakendus</a> , mis võimaldab ravimifirmadel taotleda FDA luba manustada inimestele heakskiitmata biotehnoloogiatooteid. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Siiski otsivad WHO rahastajad ka muid, “uuenduslikumaid” meetodeid, et kiirendada ravimite väljatöötamist. Kui Jeremy Farrar oli veel Wellcome Trusti direktor, käivitas ta algatuse, mida juhtisid kaks endist DARPA (Defense Advanced Research Projects Agency) direktorit, Wellcome Leap. Wellcome Leap, DARPA <em>de facto ülemaailmne iteratsioon, </em><a href="https://wellcomeleap.org/wp-content/uploads/2020/11/HOPE-Program-Announcement.pdf" target="_blank" rel="noreferrer noopener">mille eesmärk on</a> kasutada farmaatsiatoodete mõju testimiseks sünteetiliselt loodud inimorganeid. Edu korral võib see testimismeetod asendada loomadel – või võib-olla isegi inimestel – läbiviidud ravimikatsetused, <a href="https://unlimitedhangout.com/2021/06/investigative-reports/a-leap-toward-humanitys-destruction/" target="_blank" rel="noopener">mis kasutavad</a> „geenidega muudetud või tehistingimustes kasvatatud elundeid”, vähendades veelgi aega, mis kulub ravimite turule toomiseks. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Näib, et isegi WHO <a href="https://www.who.int/teams/ihr/ihr-review-committees/review-committee-regarding-amendments-to-the-international-health-regulations-(2005)" target="_blank" rel="noreferrer noopener">läbivaatamiskomitee</a> , kelle ülesandeks on muudatusi kritiseerida, usub siiski, et WHO regulatiivsed ambitsioonid võivad organisatsiooni volitusi arvestades minna liiga kaugele. Ta märkis, et “õiguslikust vaatenurgast võib olla ebasoovitav nõuda, et WHO töötaks välja sellised [siseriiklikud] regulatiivsed juhised [liikmesriikide jaoks]”. Ilmselgelt ei heidutanud need soovitused WHO-d kasutamast liikmesriikide jaoks dereguleerimisvõimalusi uues sanitaareeskirjades ega ka WHO CA+. </p>



<p class="wp-block-paragraph">WHO vaktsiini COVID-19 EUL, mis põhjustas tõsiseid kõrvaltoimeid, näitas, millised on tagajärjed, kui ravimit kiirustatakse hädaolukorra varjus turule tuua. Siiski tõestas see ka, et heakskiitmata bioloogiliste ravimite reguleerimisvõimaluse pakkumine, mis võimaldas arendajatel tavapäraseid testimisprotseduure vahele jätta, võib olla tohutult tulus. Keset kaost ja hirmu võib enamiku inimeste standardid ohutuse nimel kõrvale lükata – nähtus, mida võib-olla kõige tõhusamalt demonstreeritakse vaktsiinivolituste kaudu. </p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>IV. <em>Heakskiitmata meditsiinitoodete kohustuslikuks muutmine </em></strong></p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/coronavirus-response/safe-covid-19-vaccines-europeans/eu-digital-covid-certificate_en" target="_blank" rel="noreferrer noopener">2023. aasta juulis võttis</a> Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) vastu ELi digitaalse COVID-19 passisüsteemi, et luua ülemaailmne süsteem, mis [aitaks] kaitsta kodanikke kogu maailmas käimasolevate ja tulevaste terviseohtude, sealhulgas pandeemiate eest. </p>



<p class="wp-block-paragraph">EL-i digitaalne COVID-19 vaktsiinipass, tuntud ka kui “immuunsuspass”, määras reisimise võimaluse <a href="https://www.cnn.com/travel/article/eu-covid-certificate-travel-explainer/index.html" target="_blank" rel="noreferrer noopener">kolme kriteeriumi</a> alusel : vaktsineerimisrekord, negatiivsed testitulemused ja varasemate nakatumiste andmed. Kuigi digiteeritud vaktsiinipasse ei nõutud, sisaldasid kõik „digitaalselt allkirjastatud QR-koodi”, mis skannitakse riiki sisenemisel. Enne kui WHO süsteemi vastu võttis, kasutas 51 riiki EL-i süsteemi, et määrata, kes võib nende piiridesse siseneda – ja arvatavasti mõjutada paljusid inimesi vaktsineerima – 2021. aasta juulist 2023. aasta juunini. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Kuigi digitaalne vaktsiinipass ei toimi karmi mandaadina, mille kohaselt iga elanikkonna kodanik on sunnitud vaktsiini võtma, toimib see tingimusliku mandaadina – mis pakub valiku illusiooni, kuid tegelikkuses piirab tsiviilõigus nende vabadusi, kes seda ei täida. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Näiteks paljud riigid, nagu Austria, <a href="https://www.reuters.com/world/europe/austria-bans-unvaccinated-cafes-hairdressers-covid-19-cases-surge-2021-11-05/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">rakendasid</a> “pehme” mandaadi taktikat, nagu keelas vaktsineerimata inimestel restoranides, kohvikutes ja juuksurites käimise. USA rakendas sarnast taktikat, jättes vaktsiinivolituste jõustamise enamasti erasektori ja <a href="https://www.army.mil/article/250277/army_announces_implementation_of_mandatory_vaccines_for_soldiers" target="_blank" rel="noreferrer noopener">teatud valitsusasutuste</a> hooleks, mille tõttu kaotasid tuhanded ameeriklased vaktsiini hankimisest keeldumise tõttu <a href="https://www.npr.org/2021/10/24/1047947268/covid-vaccine-workers-quitting-getting-fired-mandates%23:~:text=Across%2520the%2520country%252525252C%2520employers%2520are,of%2520people%2520in%2520many%2520states." target="_blank" rel="noreferrer noopener">töö (vt ka </a><a href="https://www.latimes.com/california/story/2021-12-08/500-l-a-unified-workers-fired-for-not-getting-covid-vaccine" target="_blank" rel="noreferrer noopener">siit</a> ). Bideni administratsioon muutis ka <a href="https://www.fiercehealthcare.com/hospitals/cms-announces-bid-to-release-emergency-rule-for-covid-19-vaccine-mandate-for-hospital" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Medicare’i ja Medicaidi</a> haiglate töötajate vaktsineerimise kohustuslikuks, ähvardades nende föderaalset rahastamist, mis põhjustas <a href="https://www.fiercehealthcare.com/hospitals/how-many-employees-have-hospitals-lost-to-vaccine-mandates-numbers-so-far" target="_blank" rel="noreferrer noopener">vähemalt sadade tervishoiutöötajate</a> vallandamise või töölt kõrvaldamise. Vaktsineerimise tõendi nõudmine muidu tavapäraste õiguste (nt töökoht, restoranis söömine või reisimine) eeltingimuseks sunnib inimesi, kes muidu seda ravimit ei võtaks, ja karistab neid, kes väljendavad oma vaba tahet. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Nagu dr Fauci ühes raamatuintervjuus ütles <a href="https://www.youtube.com/watch?v=Te95PUh2Ftc&ab_channel=DrbeenMedicalLectures" target="_blank" rel="noreferrer noopener">:</a> “On tõestatud, et kui teete inimeste elu keeruliseks, kaotavad nad oma ideoloogilise jama ja nad vaktsineeritakse.” </p>



<p class="wp-block-paragraph">Reisipõhise mandaadiga lubatud sund kehtestati tegelikult juba 2005. aasta sanitaareeskirjades, mis lubavad liikmesriikidel nõuda riiki sisenemisel “vaktsineerimise või muu profülaktika tõendit”, “kui see on vajalik rahvatervise ohu olemasolu kindlakstegemiseks; ajutist või alalist elamist otsivate reisijate sisenemise tingimusena või selleks, et saavutada WHO soovitustega sama või kõrgem tervisekaitse tase, mis võimaldab liikmesriikidel teha kõike haiguse leviku vähendamise nimel. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Uus <a href="https://apps.who.int/gb/ebwha/pdf_files/WHA77/A77_ACONF14-en.pdf" target="_blank" rel="noreferrer noopener">IHR</a> laiendab seda, sõnastades selle tehnoloogia üksikasjad, mida eeldatavasti tulevaste pandeemiate ajal meditsiiniliste andmete kontrollimiseks kasutatakse. Täpsemalt on selles kirjas, et „tervisedokumente” saab „välja anda mittedigitaalses või digitaalses vormingus, <strong>kui osalisriigi kohustused on täidetud</strong> ” (rõhutus lisatud). IHR nõuab nüüd ka WHO-lt „[koos liikmesriikidega] tehniliste juhiste väljatöötamist ja ajakohastamist, sealhulgas spetsifikatsioone või standardeid, mis on seotud tervisedokumentide väljaandmise ja autentsuse kindlakstegemisega nii digitaalsel kujul kui ka mittedigitaalses vormingus”.</p>



<p class="wp-block-paragraph">WHO juhtivteadlasel Jeremy Farraril on eeldatavasti suur mõju nende vaktsiinipassidega seotud “standardite” koostamisel. Lisaks on tema ettevõte CEPI keskne <a href="https://cepi.net/disease-x" target="_blank" rel="noreferrer noopener">uurija ja X-haiguse vastase vaktsiinitehnoloogia arendaja</a> , suurendades tõenäosust, et WHO erasektori sidusrühmad mõjutavad selle protsessiga seotud otsuste tegemist.  </p>



<div class="wp-block-media-text is-stacked-on-mobile"><figure class="wp-block-media-text__media"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="638"  height="632"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/digitervis-Fonte.News-.jpg"  alt=""  class="wp-image-29100 size-full"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/digitervis-Fonte.News-.jpg 638w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/digitervis-Fonte.News--300x297.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/digitervis-Fonte.News--150x150.jpg 150w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/digitervis-Fonte.News--80x80.jpg 80w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/digitervis-Fonte.News--110x110.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/digitervis-Fonte.News--200x198.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/digitervis-Fonte.News--380x376.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/digitervis-Fonte.News--255x253.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/digitervis-Fonte.News--550x545.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/digitervis-Fonte.News--45x45.jpg 45w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/digitervis-Fonte.News--220x218.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/digitervis-Fonte.News--400x396.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/digitervis-Fonte.News--510x505.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/digitervis-Fonte.News--600x594.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2024/07/digitervis-Fonte.News--90x90.jpg 90w"  sizes="auto, (max-width: 638px) 100vw, 638px" ></figure><div class="wp-block-media-text__content">
<p class="wp-block-paragraph">Praegu väljatöötamisel olev WHO ülemaailmne digitaalse tervisesertifikaadi võrgustik (GDHCN) näitab hästi, kuidas need tervisekontrollid toimuvad. GDHCN laiendab “piirkondlikke võrgustikke”, mida EL-i digitaalse COVID-19 sertifikaadi süsteem kasutas, arvatavasti “globaalses” skaalal. GDHCN-i eesmärk on digiteerida vaktsineerimissertifikaadid piirides ja piiriüleselt ning toimida digitaalse teabekeskusena reisivate kodanike asjakohaste haiguslugude säilitamiseks. Teisisõnu jälgib see <a href="https://www.who.int/initiatives/global-digital-health-certification-network" target="_blank" rel="noreferrer noopener">„</a> digitaalselt allkirjastatud tervisemandaate (nt immuniseerimiskaardid, tervisekaardid)” või Big Pharma väljatöötatud ravimeid/vaktsiine, mida maailma kodanikud on võtnud, et liikmesriigid saaksid neid andmeid kasutada dikteerimiseks. reisijate inimõigused. (Pildi allikas: WHO GDHCN – <a href="https://x.com/WHO/status/1665669894648606724" target="_blank" rel="noreferrer noopener">ALLIKAS</a> : KES Twitteris/X)</p>
</div></div>



<p class="wp-block-paragraph">WHO uhkustab <a href="https://www.who.int/initiatives/global-digital-health-certification-network" target="_blank" rel="noreferrer noopener">oma veebisaidil</a> süsteemi koostalitlusvõimega, mis tähendab selle võimet töötada koos teiste “olemasolevate piirkondlike võrgustikega”, mis on terviseandmete kontrollimiseks juba loodud. Koostalitlusvõime, võib-olla GDHCN-i kõige olulisem atribuut, on pandeemiaks valmisoleku lähenemisviisi „Üks tervis” vajalik komponent. </p>



<p class="wp-block-paragraph">See teeb võimalikuks WHO CA+ lepingu eesmärgi „ <strong>mitmesektoriline koostöö</strong> riiklikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil, <strong>et kaitsta inimeste tervist</strong> …” ja liikmesriikidele antud volitused „ <strong>koostöö kaudu arendada, tugevdada [ja] rakendada… kõikehõlmavat mitut sektorit hõlmavat riiklikku pandeemiaennetust”</strong>, (rõhutus lisatud), pakkudes andmete massiliseks jagamiseks digitaalset infrastruktuuri. Selle koostöötasemega saavad valitsused ühe nupuvajutusega juurde pääseda kõigi kodanike asjakohastele terviseandmetele ja neid potentsiaalselt oma erasektori partneritega jagada. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Kuigi koostalitlusvõimet <a href="https://unlimitedhangout.com/2023/10/investigative-reports/sdg16-part-2-enforcing-digital-identity/" target="_blank" rel="noopener">müüakse sageli võimalusena</a> muuta ülemaailmne järelevalve- ja tuvastamissüsteem detsentraliseerituks, tellides need ülesanded mitmele organisatsioonile allhanke korras, võimaldab koostalitlusvõime ka erinevate valitsuste ja tarnijate andmeid tsentraliseerida ja samasse globaalsesse andmebaasi juurde pääseda. Teisisõnu võimaldab koostalitlusvõime <em>de facto</em> tsentraliseerimist hoolimata paljudest erinevatest tarnijatest, pakkudes vaid illusiooni detsentraliseerimisest.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Mugavalt töötatakse GDHCN-i välja samal ajal, kui ÜRO püüab kehtestada 2030. aastaks kogu maailma kodanike jaoks digitaalset identifitseerimist “inimõigusena” või pigem muudele inimõigustele juurdepääsu tingimusena, nagu on sätestatud ÜROs. <a href="https://indicators.report/targets/16-9/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Säästva arengu eesmärk 16.9</a> . ÜRO digitaalse ID eesmärgid viiakse ellu ülemaailmse avaliku ja erasektori partnerluse kaudu, peamiselt <a href="https://web.archive.org/web/20201101050851/https://id2020.org/uploads/files/ID2020-Alliance-Overview.pdf" target="_blank" rel="noreferrer noopener">ID 2020 alliansi</a> (nüüd Digital Impact Alliance’i osa) kaudu. <a href="https://web.archive.org/web/20230317174451/https://id2020.org/manifesto" target="_blank" rel="noreferrer noopener">ID2020 alliansi manifestis</a> öeldakse , et “üksikisikud vajavad usaldusväärset ja kontrollitavat viisi, et tõestada, kes nad on, nii füüsilises maailmas kui ka veebis.” Üks viise, kuidas ta seda teha püüab, on “tee pakkumine tehnilise koostalitlusvõimeni”.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Seda “liitu” toetab huvitaval kombel ka Bill Gatesi Gavi – mis tõstatab küsimuse, kui palju digitaalset identifitseerimist ja seega ka digitaalseid tervisepasse on “tervislike” vaktsiiniturgude edendamise osa. Teiste ID2020 toetajate hulka kuuluvad Microsoft ja Rockefelleri sihtasutus, mis on samuti WHO <a href="https://www.who.int/about/funding/contributors/the-rockefeller-foundation%23:~:text=Financial%2520support%2520from%2520The%2520Rockefeller,US$%252025.6%2520million%2520since%25202000." target="_blank" rel="noreferrer noopener">oluline rahastaja .</a></p>



<p class="wp-block-paragraph">Sellise suurusega kontrollisüsteemid annavad kodanike õiguse teha põhitegevusi – nagu reisimine, restoranis söömine või töö tegemine – valitsuste ja potentsiaalsete tööandjate kätte. Tsiviilelanike õigused on tingimuslikud ja need on dikteeritud andmetest, mis on salvestatud massiivsesse digitaalsesse keskusesse, mis on oma jagamisvõimaluste poolest globaalne. Selle süsteemi raames ei pääse mitte ainult riigisisesed valitsused oma kodanike terviseteabele, vaid ka terve globaalne bürokraatia.   </p>



<h2 class="wp-block-heading" id="corporate-greed-a-real-pandemic"><span id="ettevotte-ahnus-toeline-pandeemia"><strong>Ettevõtte ahnus: tõeline pandeemia </strong></span></h2>



<p class="wp-block-paragraph">Patendikalju, millega Big Pharma silmitsi seisab, on järsk ja turvatõkked, mis varem hoidsid ettevõtteid tipust liiga kaugele langemast, on kahanenud, kuna korporatiivhiiglased on aastakümnete jooksul oma konkurentsi ja tööstuse konsolideerumist ahvatlenud. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Kuna traditsioonilisi ravimifirmasid on jäänud väga vähe, et nendega ühineda või omandada, on alanud üleminek biotehnoloogia/bioloogia – „ettearvamatu” tüüpi ravimitehnoloogia poole, mis on mõeldud inimese anatoomia teatud osade sihtimiseks. Nende ravimite näiliselt võimatu paljundamine, nende kallis arendus ja keerulised regulatiivsed tõkked nende “bioloogiliselt sarnaste” versioonide turule toomisel on veennud ravimitootjaid, et biotehnoloogia suudab neid kaitsta koopaliku patendikalju eest, millega nad peavad silmitsi seisma. Neid ravimeid ümbritsevad ohud tekitavad aga takistusi, millega tüüpilised ravimid turule jõudmisel ja tarbijate usalduse teenimisel nii sageli kokku ei pea. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Kuna WHO on nüüd läbinud IHRi läbivaadatud ja jätkab WHO CA+ koostamist, loovad need poliitikad biotehnoloogiliste ravimite jaoks üha tõenäolisema tee, olenemata sellest, kas need on traditsiooniliste regulatiivsete protsesside kaudu heaks kiidetud või mitte. Pandeemiaks valmisoleku mudel One Health loob terve pandeemiaturu, mis on pühendatud eksperimentaalsete ravimite tootmisele, mis on saavutatud tervete populatsioonide pideva bioseire ning pandeemiapotentsiaaliga patogeenide uurimis- ja arendustegevuse kaudu. Varem on seda bioseiret teostanud tehnoloogiaettevõtted, nagu Palantir, ning suuremas bioseireaparaadis osalesid sellised ettevõtted nagu <a href="https://www.thelastamericanvagabond.com/google-oracle-monitor-americans-who-get-warp-speeds-covid-19-vaccine-for-two-years/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Google ja Oracle</a> . Ohtlike patogeenide alast uurimis- ja arendustegevust on viinud läbi Gatesi rahastatud valitsusvälised organisatsioonid, nagu CEPI, kes tegid otsustavat tööd tohutult tulusate COVID-19 vaktsiinide kallal. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Nii WHO CA+ kui ka IHR on veelgi normaliseerinud ja laiendanud seda, mis oli juba COVID-19 pandeemia ajal “uueks normaalseks” standardiks tehtud; täpsemalt massilise bioseire läbiviimine pandeemiapuhangute ennustamiseks ja nendeks valmistumiseks, erakorralise dereguleerimise rakendamine eksperimentaalsete ravimite massilevitamiseks, rääkides samal ajal inimestele, et need on ” <a href="https://www.cdc.gov/mmwr/volumes/70/wr/mm7021e3.htm" target="_blank" rel="noreferrer noopener">turvalised ja tõhusad</a> “, ning tingimuslikud volitused, mis määravad inimese inimõigused nende vaktsineerimisstaatuse alusel. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Riikide õiguse kodifitseerimine nõuda pandeemia ajal inimeste terviseandmete digitaalset kontrollimist ja avalikustamist, samuti surve tagada nendele andmetele massiline juurdepääs koostalitlusvõime kaudu võimaldab riikidel <em>de facto</em> võtta mis tahes meetmeid haiguse <em>leviku</em> aeglustamiseks. viirus, olenemata sellest, kui rängalt see võib inimõigusi rikkuda. GDHCN-i rakendamine muudaks inimese õiguse kehalisele autonoomiale sõltuvaks sellest, kas nad on valmis ohverdama oma õigused reisimiseks, ja kui tehnoloogiat riigisiseselt uuesti kasutusele võetakse, eemaldatakse võib-olla ka muud õigused. </p>



<p class="wp-block-paragraph">WHO väidab, et selle eesmärk on “edendada tervist, hoida maailm turvalisena ja teenida haavatavaid” – kuid kas ta suudab seda tõesti teha rahvusvaheliste seaduste rakendamisel, mis teenivad lõplikult hiiglaslikke ettevõtte huve ja vähendavad üldsuse inimõigusi? Organisatsiooni nakatav finantskorruptsioon on muutnud selle erasektori sidusrühmade mõju alla, kes loovad Big Pharmat rikastava poliitika.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kuna piir nn avaliku ja erasektori vahel häguneb, on Big Pharmat tõukav ahnus jõudnud täiesti irratsionaalsetesse kõrgustesse. Tulevane biotehnoloogia pandeemia turg, meie “rahvatervise” süsteemi uus süda, toimib hirmul, mida kehastab globaalse bioseiresüsteemi loomine, mille eesmärk on väidetavalt ära hoida üha sagenevaid pandeemiaid, ning manipuleerimist, mida levitatakse volituste ja teabekontrolli kaudu. Irooniline on see, et kuigi seda süsteemi reklaamitakse pandeemia ennetamise vormina, motiveerib see potentsiaalselt kasulikku uurimistööd, mis võimaldab loodushaiguste militaristlikku relvastamist. Kiiruse põhjendamine rangusega ja autoriteedi põhjendamine vabadusega näivad olevat biotehnoloogia pandeemiaturul muutumas äriedu eelduseks. Irooniline on see, et Big Pharma jõudis sellesse peaaegu hävimispunkti, kuna ta soovis rikkust ja laienemist ning nõudis, et meditsiinitooted peavad tooma kasumit positiivsete tervisetulemuste asemel. See kultuuriline mõtteviis on viinud maailma siia, seistes lõplikult vastamisi kõigi “rahvatervise” institutsioonide globaliseerunud ettevõtete hõivamise ja tõe vahel, mis on selle ettevõtte pandeemia kõige tõhusam ravi. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Artikli autor ja allikas: <a href="https://unlimitedhangout.com/2024/07/investigative-reports/the-who-building-a-permanent-pandemic-market/" target="_blank" rel="noopener">Max Jones</a></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Kohtumäärus paljastas: Pfizer ja FDA surusid mRNA COVID-vaktsiini rasedatele naistele, mis on lootele ja imikutele ohtlikud</title>
		<link>https://fonte.news/tipplugu/kohtumaarus-paljastas-pfizer-ja-fda-surusid-mrna-covid-vaktsiini-rasedatele-naistele-mis-on-lootele-ja-imikutele-ohtlikud</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 03 May 2023 06:00:24 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[TIPPLUGU]]></category>
		<category><![CDATA[Biopoliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Hoiatus]]></category>
		<category><![CDATA[Inimene]]></category>
		<category><![CDATA[Kriis]]></category>
		<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Õigus]]></category>
		<category><![CDATA[Poliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Teadus]]></category>
		<category><![CDATA[Tehnoloogia]]></category>
		<category><![CDATA[Tervis]]></category>
		<category><![CDATA[Ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[Uuriv ajakirjandus]]></category>
		<category><![CDATA[AstraZeneca]]></category>
		<category><![CDATA[Big Pharma]]></category>
		<category><![CDATA[BioNTech]]></category>
		<category><![CDATA[Covid]]></category>
		<category><![CDATA[Covid süst]]></category>
		<category><![CDATA[COVID-vaktsiin]]></category>
		<category><![CDATA[FDA]]></category>
		<category><![CDATA[Johnson & Johnson]]></category>
		<category><![CDATA[kahjulik]]></category>
		<category><![CDATA[kohtumäärus]]></category>
		<category><![CDATA[Moderna]]></category>
		<category><![CDATA[mRNA]]></category>
		<category><![CDATA[mRNA vaktsiin]]></category>
		<category><![CDATA[ohtlik]]></category>
		<category><![CDATA[ohud]]></category>
		<category><![CDATA[Pfizer]]></category>
		<category><![CDATA[salastatud dokumendid]]></category>
		<category><![CDATA[Sputnik]]></category>
		<category><![CDATA[surm]]></category>
		<category><![CDATA[surmavalt ohtlik]]></category>
		<category><![CDATA[tervisekahjud]]></category>
		<category><![CDATA[Vaktsiin]]></category>
		<category><![CDATA[vaktsiinide kõrvalmõjud]]></category>
		<category><![CDATA[vaktsiinikahjustused]]></category>
		<category><![CDATA[varjamine]]></category>
		<category><![CDATA[WHO]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=19938</guid>

					<description><![CDATA[Kohtu poolt välja nõutud Pfizeri enda kliiniliste uuringute dokumendid näitavad, et farmaatsiahiiglane teadis juba 2021. aastal, et tema&#8230;]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Kohtu poolt välja nõutud Pfizeri enda kliiniliste uuringute dokumendid näitavad, et farmaatsiahiiglane teadis juba 2021. aastal, et tema COVID mRNA toode ei ole rasedatele ohutu.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Pfizer ja Toidu- ja Ravimiamet (FDA) teadsid 2021. aasta alguseks, et Pfizeri mRNA toode põhjustas ravimifirma enda kliinilise uuringu dokumentide kohaselt lootele ja imikutele kohutavaid kahjustusi.</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Eelmisel nädalal FDA poolt kohtumääruse alusel avaldatud 8-leheküljeline aruanne pealkirjaga “<a href="https://www.phmpt.org/wp-content/uploads/2023/04/125742_S2_M1_pllr-cumulative-review.pdf" target="_blank" rel="noopener"><strong>Raseduse ja imetamise kumulatiivne ülevaade</strong></a>” kirjeldab 2021. aasta uuringut, mille käigus leiti, et ilmatu 54% lapseootel emadest koges pärast Pfizeri COVID mRNA ravi saamist mitmesuguseid kõrvaltoimeid ja isegi raskeid reaktsioone.</p>



<p class="wp-block-paragraph">21% naistest, kellel esines kõrvaltoimeid, kannatas spontaansete abortide all ja 248-st kõrvaltoimetega naisest 6-l oli andmete kohaselt enneaegne sünnitus või vastsündinu surm.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Aga läheb hullemaks. Samuti aruanne näitab, et mRNA toote manustamisega rasedate naiste rikutud rinnapiim kahjustas imetavaid imikuid.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Katseandmed (lk 6-7) näitavad, et 19% (41/215) Pfizeri uuringus osalenud beebidest, kes said <strong>ema rinnapiima kaudu kokku ettevõtte COVID mRNA geenipreparaadiga,</strong> kannatasid 48 erinevat tüüpi kõrvalnähtude all, sealhulgas oksendamine, unetus, letargia, valu ja lööbed.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Pfizer lõpetab uuringu järgmise kokkuvõttega:</p>



<p class="wp-block-paragraph">„Eespool läbi vaadatud juhtumid viitavad sellele, mis on Pfizeri ohutusandmebaasis seisuga 28. veebruar 2021. Sponsor (Pfizer/BioNTech) jätkab kõigi raseduse ja imetamise juhtude jälgimist ja nende kohta aruandlust. Oluline on märkida, et spontaanne ohutusandmebaas on mõeldud hüpoteeside genereerimiseks, mitte hüpoteeside testimiseks.“</p>



<p class="wp-block-paragraph">Pfizeri töötaja kiitis kliinilise uuringu tulemused heaks 20. aprillil 2021. aastal.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Vaid mõni päev hiljem, 23. aprillil 2021, pidas CDC direktor dr <strong>Rochelle Walensky</strong> Valge Maja pressibriifingu, kus ta <a href="https://www.verywellhealth.com/pregnant-women-covid-vaccine-5092509" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><strong>soovitas rasedatel naistel end vaktsineerida</strong></a>.</p>



<p class="wp-block-paragraph">„CDC andmetel ei ole tõendeid selle kohta, et COVID-19 vaktsineerimine põhjustaks probleeme rasedusega, sealhulgas platsenta arenguga ja rasedatel inimestel tekivad pärast vaktsineerimist samad kõrvaltoimed kui neil, kes ei ole rasedad,“ teatas VeryWell <a href="https://www.verywellhealth.com/pregnant-women-covid-vaccine-5092509" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><strong>Health</strong></a><em>, </em>mais 2021.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Järgnevatel kuudel käivitasid CDC ja FDA agressiivse <a href="https://www.cnn.com/2021/09/29/health/pregnancy-covid-vaccine-cdc-wellness/index.html" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><strong>kampaania</strong></a> rasedate naiste vaktsineerimiseks, hoolimata kohutavatest andmetest.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kas need terviseametid ja Pfizer- ja BioNTech peavad vastutama rasedatele eksperimentaalsete mRNA süstide peale surumise eest, teades hästi kohutavaid terviseriske?</p>



<p class="wp-block-paragraph">Allikas: <a href="https://www.infowars.com/posts/bombshell-pfizer-fda-aggressively-pushed-covid-vaccine-on-pregnant-women-despite-knowing-mrna-shot-caused-dire-fetal-infant-risks/" target="_blank" rel="noopener">Infowars</a></p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Lugege dokumenti: </strong><a href="https://www.scribd.com/document/641845879/125742-S2-M1-Pllr-cumulative-review" target="_blank" rel="noopener"><strong>https://www.scribd.com/document/641845879/125742-S2-M1-Pllr-cumulative-review</strong></a></p>



<p class="wp-block-paragraph">Loe lisaks sarnasel teemal:</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="zzfwtWFlCp"><a href="https://fonte.news/tipplugu/pfizer-uuringud-on-ohtlikud-ebamoraalsed-ja-need-tuleb-kohe-sulgeda/">Pfizer uuringud on ohtlikud, ebamoraalsed ja need tuleb kohe sulgeda</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Pfizer uuringud on ohtlikud, ebamoraalsed ja need tuleb kohe sulgeda” — Fonte.News" src="https://fonte.news/tipplugu/pfizer-uuringud-on-ohtlikud-ebamoraalsed-ja-need-tuleb-kohe-sulgeda/embed/#?secret=K4exOVlQ6r#?secret=zzfwtWFlCp" data-secret="zzfwtWFlCp" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="e0t9ZgVBaN"><a href="https://fonte.news/hoiatus/farmaatsiafirma-pfizeri-pettused-ja-skandaalid-aastatel-1991-2022/">Farmaatsiafirma Pfizeri pettused ja skandaalid – aastatel 1991-2022</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Farmaatsiafirma Pfizeri pettused ja skandaalid – aastatel 1991-2022” — Fonte.News" src="https://fonte.news/hoiatus/farmaatsiafirma-pfizeri-pettused-ja-skandaalid-aastatel-1991-2022/embed/#?secret=1f7MLwxwq2#?secret=e0t9ZgVBaN" data-secret="e0t9ZgVBaN" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="gxx4V64SaX"><a href="https://fonte.news/biopoliitika/pfizeri-ja-valitsuste-salastatud-dokumendid-kinnitavad-covid-19-vaktsiinidest-pohjustatud-surmasid/">Pfizeri ja valitsuste salastatud dokumendid kinnitavad Covid-19 vaktsiinidest põhjustatud surmasid</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Pfizeri ja valitsuste salastatud dokumendid kinnitavad Covid-19 vaktsiinidest põhjustatud surmasid” — Fonte.News" src="https://fonte.news/biopoliitika/pfizeri-ja-valitsuste-salastatud-dokumendid-kinnitavad-covid-19-vaktsiinidest-pohjustatud-surmasid/embed/#?secret=PTVowK0QFU#?secret=gxx4V64SaX" data-secret="gxx4V64SaX" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="8oF2RvQxvP"><a href="https://fonte.news/poliitika/suri-ootamatult/">Suri ootamatult. Põhjalik uurimistöö valitsusjuhtide ja Pfizer kokkulepete kohta. Nad teadsid surmalainest</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Suri ootamatult. Põhjalik uurimistöö valitsusjuhtide ja Pfizer kokkulepete kohta. Nad teadsid surmalainest” — Fonte.News" src="https://fonte.news/poliitika/suri-ootamatult/embed/#?secret=NXbZtf06fE#?secret=8oF2RvQxvP" data-secret="8oF2RvQxvP" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
	</channel>
</rss>

<!--
Performance optimized by W3 Total Cache. Learn more: https://www.boldgrid.com/w3-total-cache/?utm_source=w3tc&utm_medium=footer_comment&utm_campaign=free_plugin

Page Caching using Disk: Enhanced 
Database Caching 29/215 queries in 0.033 seconds using Redis (Request-wide modification query)

Served from: fonte.news @ 2026-06-24 23:04:37 by W3 Total Cache
-->