seaduserikkumine – Fonte.News https://fonte.news The Voice of New Society Sat, 03 May 2025 07:29:53 +0000 et hourly 1 https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/05/cropped-favicon-32x32.png seaduserikkumine – Fonte.News https://fonte.news 32 32 Skandaal kohtusüsteemis – kas seaduserikkumine kohtuniku Maret Altnurme poolt? https://fonte.news/uuriv-ajakirjandus/skandaal-kohtususteemis-kas-seaduserikkumine-kohtuniku-maret-altnurme-poolt Fri, 13 Sep 2024 14:01:32 +0000 https://fonte.news/?p=29940

Fonte.News uudiste lugemise kuupakett

10€

Sulle on kõik uudised avatud ja toetad samas ka selle maailma inimeste kollektiivteadvuse avardamist ja Uue Maa loomist.
See rahaline panus on väiksem kui kohvikus tass kohvi ja pirukas, kuid tulemus on hindamatu väärtusega. Tule ja toeta kollektiivteadvuse parandamist ja Uue Maa loomist!

  • Kõik artiklid avatud
  • Väärt info otse allikast
  • Toetad Uue Maa loomist
  • Aitad lahustada hirme ja kurjust
LIITU LOGI SISSE
]]> Kohus tunnistas 14 vaktsineerimata kiirabitöötaja vallandamise tühiseks https://fonte.news/eesti/kohus-tunnistas-14-vaktsineerimata-kiirabitootaja-vallandamise-tuhiseks Sat, 24 Sep 2022 10:25:27 +0000 https://fonte.news/?p=13726 Harju maakohus leidis oma otsuses Tallinna Kiirabi 14 vallandatud töötaja osas, et nende kõigi töölepingute ülesütlemised seoses mittevaktsineerimisega on olnud tühised ning mõistis välja töötajatele erinevas suuruses hüvitised, millest suurim küündis 16 000 euroni. Eesti üks spordiklubi sai kohtus võidu, et teda sunniti seadusevastaselt Covid nõudeid täitma.

Kohuse hinnangul puudub tööandjal õiguslik alus nõuda vaktsineerimist. Advokaadibüroo Pallo&Partnerid advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff peab kohtu otsust ja õiguslikke põhjendusi loogilisteks ja arusaadavateks.

„Mul on äärmiselt hea meel, et meil on olnud võimalus seista just nende meditsiinitöötajate õiguste eest, kes olid 1,5 aasta jooksul enne vallandamist andnud endast parima teiste inimeste aitamisel viirusega toimetulekul. Kohtu õiguslikud põhjendused töölepingute ülesütlemiste tühisuse osas on loogilised ja arusaadavad. On märgiline, et kohus lükkas ümber tööinspektsiooni välja pakutud vallandamise aluse: töötajaid ei saa vallandada mittevaktsineerimise tõttu TLS § 88 lg 1 p 2 alusel,“ sõnas Reilik-Bakhoff advokaadibüroo pressiteate vahendusel.

Kohtu olulisemad seisukohad kiirabitöötajate vallandamisega seoses:

1) Tööandjal puudub õiguslik alus nõuda vaktsineerimist

Kostjale ei andnud vaktsineerimiskohustuse kehtestamiseks alust seadus – vastavat sätet pole kunagi kehtinud, ei kehti praegu ning pole kohtule teadaolevalt ka lähitulevikus planeeritud kehtestada;

Kostjale ei andnud vaktsineerimiskohustuse kehtestamiseks alust täidesaatva võimu määrus;

Kostjale ei andnud vaktsineerimiskohustuse kehtestamiseks alust ka hagejatega sõlmitud töölepingud.

2) Riskianalüüs oli ülepaisutatud

Kohus võib eeldada, et tagajärjed ei olnud tasemele IV (suured vigastused, raske tervisekahjustus, osaline püsiv puue, kutsehaigus) või tasemele V (väga rasked tagajärjed, püsiv puue, surm) vastavad;

Kostja enda riskianalüüs nägi ette mitmeid alternatiivseid võimalusi riskide maandamiseks. Sellises olukorras ei saa pidada proportsionaalseks vaktsineerimiskohustuse kehtestamist primaarse abinõuna;

Kostja pidas ekslikult ainuõigeks lahenduseks vaktsineerimiskohustuse kehtestamist kui meedet, millega vältida haigestumisi ja nakatumisi. On üldteada asjaolu, et COVID-19 haigusesse nakatumist ja haigestumist ei välista vastava vaktsiinikuuri läbimine. Seosetud on ka väited, et vaktsiin välistab haiguse leviku või töötajatega kokkupuutuvate patsientide nakatumise. Vaktsineerimise eesmärk saaks seega olla üksnes töötaja enda tervise kaitse;

Riskianalüüs sätestas vaktsineerimise kohustuse, kuigi seaduslik oleks olnud luua soovijatele võimalus end vaktsineerida. Seega saanuks kostja üksnes võimaldada töötajate vaktsineerimist, mitte seda nõuda;

Kuivõrd vaktsineerimise eesmärk on üksnes töötaja enda tervise kaitse, peab olema tagatud töötaja õigus tervise kaitsele (PS § 28), PS §-s 16 sätestatud õigus elule ja PS §-st 26 tulenev eraelu puutumatus (nt kehaline ja vaimne puutumatus). Eelviidatud õigused peavad olema tagatud ka selliselt, et isikul oleks võimalik end vabalt töölepingulises suhtes teostada (PS § 19). Seega isikul peab ka töölepingulises suhtes olema õigus oma terviseküsimustes vabalt otsuseid langetada, muuhulgas otsustada, kas ta soovib oma tervist kaitsta tööandja poolt pakutaval ja soodustatud viisil;

Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et kostja ei ole kehtestanud samalaadset kohustust mõne teise viiruse või haigusega seonduvalt ega ole ka vallandanud ühtegi töötajat põhjusel, et täitmata on mõne teise viiruse või haigusega seotud vaktsineerimiskohustus. Ometi puutuvad kostja töötajad pidevalt oma töö iseloomust tulenevalt kokku igasuguste haigustega;

Seega leiab kohus, et kostja on riskihinnangus ning selle tegevuskavas lähtunud vääratest eeldustest ning vääralt kehtestanud operatiivtöötajatele primaarse abinõuna üksnes vaktsineerimiskohustuse.

3) Töölepingut ei saa ühepoolselt muuta

Kostja on kinnitanud, et tal puuduvad mistahes etteheited hagejate sisulise tööülesannete täitmise kvaliteedile. Kostja on töölepingud üles öelnud üksnes lähtuvalt asjaolust, et hagejad ei täitnud kostja poolt kehtestatud vaktsineerimiskohustust kohaselt ning tähtaegselt;

Vaktsineerimiskohustuse kehtestamine oli kostja ühepoolne toiming. Asjaolu, et muudatus hagejatele teatavaks tehti, ei muuda seda mitmepoolseks tehinguks. Vastava kohustuse sisseviimine eeldab poolte kokkulepet (TLS § 12 – töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel);

Kohus nõustub, et teatud ulatuses peab kostjal olema võimalik ka ühepoolselt tööohutuse nõudeid muuta (vt ka TTOS § 13 lg 2, TLS § 28 lg 2 p 6). See saab aga toimuda üksnes üksikute töövõtete või töökaitsevahendite kasutamise osas, mis ei muuda oluliselt töötingimusi ega töötaja sobivust töökohale.

4) Tegemist ei saanud olla ka tööandja korraldusega

Kuna vaktsineerimiskohustuse kehtestamine ei ole seaduslik, ei ole tegemist korraldusega, mida hagejad täitma oleks pidanud. Lisaks ei ole nimetatud korraldus seotud hagejate tööülesannetega, vaid pelgalt nende endi tervislike küsimustega. Vaktsineerimiskohustuse täitmatajätmist ei saa pidada ka tööandja mõistlike korralduste eiramiseks või töökohustu​ste rikkumiseks.

Vaktsineerimiskohustuse täitmatajätmist ei saa pidada hagejate töövõimet vähendavaks teguriks. Samuti ei saa sellest järeldada hagejate töökohale sobimatust või kohanematust või nende ebapiisavaid tööoskusi.

Allikas: https://www.delfi.ee/artikkel/120072324/kohus-tunnistas-14-vaktsineerimata-kiirabitootaja-vallandamise-tuhiseks

Veiko Huuse kommentaar: “Minu isiklik respekt nende meditsiinitöötajate suhtes ja ma usaldaksin oma tervise just nende vaktsineerimata inimeste hoolde kui selleks tekib vajadus. Maa eluprogrammi reegel on: “Tee teistele ainult seda, mida sa tahad et sulle tehakse!”. Seega, meditsiinitöötajad, kes pole lasknud ennast mürgitada, siis nad ei mürgita ka teisi.”

Sarnased otsused:

https://www.err.ee/1608704302/kohus-tunnistas-vaktsiinist-keeldunud-politseinike-vallandamise-oigusvastaseks

Kohus tunnistas järjekordse kaitseväelase vallandamise seoses vaktsineerimatusega tühiseks
Kohus tunnistas vaktsineerimistõendi esitamata jätmise tõttu kaitseväe töötaja vallandamise ebaseaduslikuks
Koroonapassi küsimisest keeldunud Tartu spordiklubi sai kohtust õiguse
]]> Saksamaa Föderaalsele Halduskohtule esitati kõrgetasemeline eksperthinnang COVID vaktsiinide kahjulikkusest tervisele ja vaktsineerimise vastuolust Euroopa Liidu inimõiguste kaitse konventsiooniga https://fonte.news/oigus/saksamaa-foderaalsele-halduskohtule-esitati-korgetasemeline-eksperthinnang-covid-vaktsiinide-kahjulikkusest-tervisele-ja-vaktsineerimise-vastuolust-euroopa-liidu-inimoiguste-kaitse-konventsiooniga Tue, 12 Jul 2022 06:20:47 +0000 https://fonte.news/?p=12346 Käesolev eksperthinnang esitati Saksamaa Föderaalsele Halduskohtule sõjaväelaste kaitseks, kes polnud nõus vaktsineerima, toetudes riigi põhiseadusele ja inimese õigusele vabalt ise otsustada oma tervise üle. See eksperthinnang on väga põhjalik koos tõestuste ja tõenditega, et COVID vaktsiinid on tervisele surmavalt kahjulikud ja tekitavad eluaegseid tervisekahjustusi. Eksperthinnag sobib väga hästi kõigi riikide kodanike kaitseks ametnike ja riigijuhtide tegevuse vastu. USA-s on kohtud üle koormatud sarnaste teemadega ja inimesed on saanud kompensatsioone, kuid kas need rahasummad toovad tervise ja elu tagasi?

Eestis oli ajalooline kohtuotsus 31.05.2022, kus samuti mõisteti inimestele välja kompensastioonid ja kohtuotsuses öeldi selgelt, et ametnikud ja valitsusjuhid on rikkunud jõhkralt Eesti Põhiseadust COVID piirangute ja vaktsineerimise nõudega.

Eksperthinnang on tõlgitud saksa keelest:

PROF. Dr IUR. MARTIN SCHWAB

Danziger Strasse 45b, 33605 Bielefeld

Tel. 01577/4684535

martin.schwab.law@protonmail.com

Föderaalne halduskohus

Simsonplatz 1

04107 Leipzig

Bielefeld, 14. aprill 2022

Seotud sõjaliste kaebuste menetlustega

Siin: ͎██████████

BVerwG 1 WB 5,22 ja 1 W-VR 3,22 wg.

COVID-19 vaktsineerimise teostamine

Bundeswehri vaktsineerimise põhikavas

Seotud apellatsioonimenetlustes 1 WB 2.22 ja 1 WB 5.22 teatan käesolevaga, et kaebuse esitaja ██████████ on mind volitanud selle menetluse jaoks (1 WB 5.22/1 W-VR 3.22). Juba volitatud juristide volitused jäävad samaks. Volikiri esitatakse kohe. Lisad saadetakse eraldi.

I. Ülevaade

Faktide esitamiseks viidatakse kahe kaebuse esitaja teise õigusnõustaja juhenditele. Selgitan nüüd koos tõenditega lisaks sellele, mida teised õigusnõustajad on juba esitanud, et kaebuse esitajate kohustus taluda vaktsineerimist SARS-CoV-2 vastu ei ole seotud IfSG jaotisega 17a II 1 nr 1, lähtudes mis tahes vaatepunktist ja selle toetuseks leidub tõendeid, sest

  • EL-is heaks kiidetud vaktsineerimised vaktsiiniga ei ole „meditsiinilised meetmed“ SG § 17a II (allpool II.) tähenduses. See tuleneb asjaolust, et vaktsineerimine muudab inimese genoomi (II.1. allpool), millest lähtuvalt osalevad kõik COVID-vaktsiini saajad praegu küsitavas ja teadvustamata tulemustega kliinilises uuringus, kuna erinevad partiid ei sisalda alati samu aineid (allpool II.2). Lisaks võib inimene COVID-i vastu vaktsineerimisse surra; potentsiaalselt surmavad abinõud ei ole aga kontseptuaalselt „meditsiinilised abinõud“, sest SG § 17a II 1 on tihedalt seotud SG § 17a I §-st 17a II 2 tuleneva tervisekaitse kohustusega ja SG § 17a II 2 sätestab selgelt, et talumiskohustus piirab kohustust mitte ainult põhiõigust füüsilisele puutumatusele, vaid ka põhiõigust elule (allpool II.3.).
  • Vastaja kasutatavad COVID-vaktsiinid (nimelt vaktsineerimisskeemi kaasamine) ei „toimi“ COVID-19 ennetamisel ega selle vastu võitlemisel (allpool III). Vastaja hoidub täielikult iga sõduri immuunsuse seisundi määramisest enne vaktsineerimist (all III.1.). Eriti saatuslikuks saab see COVID-vaktsiini puhul, sest selle puhul on tõestatud, et varasema infektsiooniga immuniseeritud inimestele pole vaktsineerimisest parimal juhul kasu ja halvimal juhul on see isegi kahjulik (all III.2.). COVID-vaktsiinidel on ka järk-järgult keha enda immuunsüsteemi destabiliseeriv toime, mis põhjustab vastupidist sellele, milleks SG § 17a II 1 nr 1 kohane talumiskohustus tegelikult on mõeldud (all III.3.).
  • EL-is praegu heaks kiidetud COVID-vaktsiinide talumine on vaktsiinide olemuse tõttu objektiivselt ebamõistlik, st SG § 17a IV 2 SG (all IV). See ei tulene mitte ainult võimalikest kõrvalmõjudest (IV.1. allpool), vaid ka asjaolust, et nende kõrvaltoimete kohta pole piisavalt andmeid, kuna võimalike vaktsiinikahjustuste juhtude aruandlussüsteem on ebapiisavalt välja töötatud ja Paul Ehrlichi instituudi üha ilmsema huvipuuduse eesmärk on vaktsineerimiskahjustused asjakohaselt registreerida ja neid selgitada (IV.2. allpool).

Enne selle kõige üksikasjalikumat käsitlemist on oluline hetkeks peatuda, sest siinpoolne faktiline esitlus — mitte ainult selles kohtuavalduses, vaid ka teiste prokuröride avaldustes, millele siinkohal kõikehõlmavalt viitan — püüab tõestada fakte, mida toimivas riigis tegelikult ette kujutada ei tahaks: kuritegelikku käitumist.  Vaktsiinide tootjad ja neid heaks kiitvad asutused ei suuda ilmselgelt kontrollida vaktsiinikandidaate, järelevalveasutustel on täiesti arusaamatu huvipuudus vaktsiinikahjustuste selgitamisel ja nakkustõrjeamet ilmselt ignoreerib oma vaktsineerimissoovitustes fundamentaalseid immunoloogilisi algteadmisi. Sellegipoolest palun senatil pöörata tähelepanu järgmisele ja minu advokaadiameti kolleegide ettekandele. Sest me räägime vaktsineerimisest, millesse inimesed võivad surra.

II. “Meditsiinilised meetmed”

Kohane talumiskohustus SG § 17a II tähenduses on tihedas süstemaatilises ja teleoloogilises seoses SG § 17a I alusel tervise hoidmise kohustusega. „Meditsiinilised meetmed”. Selles mõttes meetmed on seega need, mis edendavad tervist, st on meetmed haiguste ravimiseks ja ennetamiseks. Meede, mis muudab ka inimese genoomi (all 1.) või millesse võib raskelt haigestuda või isegi surra (all 3.), ei ole järelikult enam „meditsiiniline“ SG § 17a II tähenduses. Kindlasti pole see meditsiiniline abinõu, kui sõdurit sunnitakse osalema vaktsiini eksperimentaalses testimises (all 2.).

1. Inimese genoomi modifitseerimine

Ülekaalukalt kõige sagedamini manustatav COVID-vaktsiin on Comirnaty, mida toodab Pfizer/BioNTech. See on mRNA vaktsiin. Nagu on hästi teada, töötavad mRNA vaktsineerimised mRNA (modifitseeritud ribonukleiinhappe) abil, et kutsuda keharakke tootma nn ogavalku, st ainet, mida leidub koroonaviiruse süstimisel (nn ribonukleiinhape S-geen), nii et inimkeha toodab seejärel antikehi selle ogavalgugeeni [spike-protein] vastu. Ainuüksi piigivalgust piisab, et inimesed võivad COVID-19-sse haigestuda. Eelkõige kahjustab see valk veresoonte siseseinte rakke (nn endoteelirakke).

Tõestus:

Teisisõnu toodab inimkeha täpselt seda ainet, mis seda tegelikult kahjustab, nii et seejärel tekivad selle aine vastu antikehad. Ta toodab valku, mida ta ilma vaktsiinita ei toodaks, ja vaktsiin programmeerib keha just seda tegema.

Viimased uurimistulemused kinnitavad nüüd seda, mida kriitikud varem kartsid: COVID-i vastu vaktsineerimine võib viia selleni, et see mRNA muundub nn pöördtranskriptsiooni kaudu inimese DNA-ks ja integreerub seeläbi inimese genoomi. See määrati Comirnaty kultiveerimisel inimese maksarakukultuurides (st in vitro). Selle muutuse tagajärjel on eriti karta vähihaiguste esiletõusu.

Tõestus:

(1) Aldén jt, Pfizer BioNTech COVID-19 mRNA vaktsiini BNT162b2 rakusisene pöördtranskriptsioon inimese maksarakuliinis, https://doi.org/10.339-0/cimb44-030073, lisa BF-MS 3;

(2) Peter F. Mayeri uuringu analüüs, https://tkp.at/2022/02/26/studie-bestaeigt-genom-veraenderungen-durch-mrna-impfungen/, lisa BF-MS 4;

(3) Eksperdiarvamus.

See on kooskõlas järeldustega, et mRNA süstimisega genereeritud piigivalgud jäävad inimkehas tuvastatavaks kuude jooksul.

Tõestus:

(1) Röltgen jt, Immuunsus, variantide äratundmise ulatus ja idukeskuse reaktsioon inimese SARS-CoV-2 infektsiooni ja vaktsineerimise korral, https://doi.org/1-0.1016/j.cell.2022.01.018, lisa BF-MS 5;

(2) Peter F. Mayeri uuringu analüüs, https://tkp.at/2022/02/09/studie-scha-edliche-impf-spikes-verhaben-monate-im-koerper/, lisa BF-MS 6;

(3) Eksperdiarvamus.

Bayer AG farmaatsiadivisjoni juht Stefan Oelrich tunnistas seetõttu 2021. aasta oktoobris toimunud maailma tervise tippkohtumisel:

„Die mRNA-Impfungen sind ein Beispiel für Zell- und Gentherapie. Hätten wir vor zwei Jahren eine öffentliche Umfrage gemacht und gefragt, wer bereit dazu ist, eine Gen- oder Zelltherapie in Anspruch zu nehmen und sich in den Körper injizieren zu lassen, dann hätten das wahrscheinlich 95 Prozent der Menschen abgelehnt. Diese Pandemie hat vielen Menschen die Augen für Innovationen in einer Weise geöffnet, die vorher nicht möglich war.“ [„MRNA vaktsineerimine on näide raku- ja geeniteraapiast. Kui oleksime kaks aastat tagasi korraldanud avaliku küsitluse ja küsinud, kes on valmis võtma geeni- või rakuteraapiat ja laskma seda oma kehasse süstida, oleks arvatavasti 95 protsenti inimestest sellest ära öelnud. See pandeemia on avanud paljude inimeste silmad uuendustele viisil, mis varem polnud võimalik.”]

Tõestus: Paul Schreyer filmis multipolaarne 3. detsember 2021. a, https://://-multipolarmagazin.de/artikel/faktencheckimpfungenodergentherapiefbclid=IwAR0NtOFdAESn5It8X0N3RhIQhB4mygGO9DS1t2a4J5O3I1jRJScQL9lndiuF, lisa BF-MS 7.

Inimese genoomi peatse muutumise tõttu ei ole COVID-i vaktsineerimine, vähemalt need, mis põhinevad mRNA-l, „meditsiinilised meetmed“.

2. Erinevad ained erinevates partiides

Viimase kvartali jooksul on kogutud palju tõendeid selle kohta, et mitte iga COVID-vaktsiini partii ei ole sama sisuga. USA vaktsineerimise kõrvalmõjude andmebaasi (VAERS = Vaccine Adverse Events Reporting System) analüüsid on näidanud, et vaid mõned partiid põhjustavad suurema osa tõsistest kõrvalmõjudest. On märgata, et tootjate BioNTech, Moderna ja Johnson&Johnsoni kahjulikke partiisid manustati erinevatel ajaperioodidel, mis viitab nende kolme tootja kooskõlastatud käitumisele.

Tõendid: Wolfgang Wodargi uudised 9. jaanuaril 2020, https://2020news.de/wie-schlimm-ist-deine-charge/, lisa BF-MS 8.

Igaüks, kes on vaktsineeritud, saab selleks loodud veebisaidilt kontrollida, kas talle manustatud partii kuulub nende hulka, millel on eriti palju kõrvaltoimeid (https://www.howbadismybatch.com/).

Mis partiide puhul täpselt erineb, on siiani ebaselge. Kindel on aga see, et Pfizeri/BioNTechi kliiniline uuring annuse leidmise kohta on veel pooleli, mille järelduseni on veel palju aega (https://clinicaltrials.gov/ct2/show/NCT04368728). Seetõttu on võimalik, et lisaks nendele uuringutele kasutatakse vaktsiinide turuleviimisel ka erinevaid annuseid. Veel üks viide sellele, et kasutatakse erineva sisuga partiisid, on asjaolu, et vaktsiinipudelid erinevad värvi poolest. Mitmed keemiaprofessorid on küsinud, miks, kuid pole siiani saanud ei tootjalt ega Paul Ehrlichi Instituudist rahuldavat vastust.

Tõestus:

(1) Berliner Zeitung, 26. jaanuar 2022, https://www.berlinerzeitung.de/n-ews/chemikerzuimpfstoffwoherkommedergrauton-li.208305, lisa BF-MS 9;

(2) Berliner Zeitung, 28. jaanuar 2022, https://www.berliner-zeitung.d-e/po-litikgesellschaft/biontechwereonzuimpfstoffImpressioneinerleichtenfaerbungnormal-li.208786, lisa BF-MS 10;

(3) Berliner Zeitung, 02.01. jaanuar 2022, https://www.berliner-zeitu-ng.de/ge-sundheitoekologiegesundheitoekologie/chemikeranbiontechdiesewerefindingwirsomethingirritatingli.209451, lisa BF -MS 11;

(4) Berliner Zeitung, 16. veebruar 2022, ht-tps://www.berlinerzeitu-ng.d-e/gesundheitoekologie/qualitaetdesimpfstoffschemikerstellenfragen-an-das-paul-ehrlich-institut-li.212298, lisa BF-MS 12;

(5) Berliner Zeitung, 10. märts 2022, https://www.berlinerzeitung.de/-news/chemikerrichtweiterefragenandaspaulehrlichinstitut-li.216247, lisa BF-MS 13.

Üldiselt tuleb eeldada, et kõik inimesed, keda vaktsineeritakse COVID-i vastu, osalevad kliinilises uuringus, ilma et neile selle tulemusi avaldataks. Sellise osalemise talumise kohustust SG § 17a II 1 nr 1 sõnastus aga ei hõlma. Sellises uuringus osalemise eesmärk ei ole ravi ega ennetamine, vaid vaktsiini uurimine ja seetõttu ei kujuta see endast „meditsiinimeedet“ SG § 17a II tähenduses.

3. Võimalikud surmaga lõppevad kõrvalmõjud

Tuleb veel kord meeles pidada, et SG §-st 17a II tervise hoidmise kohustus on seotud tervise säilitamise kohustusega SG §-st 17a I: meditsiinilised meetmed on tervise hoidmise edendamiseks ja kui nad seda ei tee, ei ole tegemist meditsiiniliste meetmete küsimusega. Selles kontekstis on huvipakkuv avastus, et enam kui 1000 teadusuuringus on COVID-i vaktsineerimise tagajärgedena kirjeldatud eluohtlikke vaktsineerimise kõrvalmõjusid, püsivaid tervisekahjustusi ja isegi surma (Internetis on mitmeid kogumikke), nt see: https://www.sav-eusnow.org.uk/covid-vaccine-scientific-proof-lethal/).

Vaktsineerimine, millel võivad olla nii suured kõrvaltoimed, ei ole samuti „meditsiiniline abinõu“ SG § 17a II 1 tähenduses. SG § 17a II 1 nr 1 kohane talumiskohustus põhineb ideel, et „nakkushaiguste levik võib oluliselt nõrgendada väeosade tegevusvalmidust“ (BVerwG 22.12.2020 – 2 WNB 8/20, punkt 7 = BeckRS 2020, 38518). Sellest tulenevalt tuleb nimeväärilised meditsiinilised abinõud kujundada nii, et need ei nõrgestaks omakorda Bundeswehri [Saksamaa Liitvabariigi Relvajõudude] operatiivvalmidust. Just seda tuleb aga karta, nagu selgitas juba ka kohtuadvokaat Beate Bahner ja nagu nähtub ka juba mainitud enam kui 1000 vaktsineerimise kõige raskemate kõrvalmõjude uuringust. Sa ei võida sõdu kas surnud või tervisekahjustusega sõduritega.

Vaktsineerimine, mille tagajärjel sõdur võib surra, ei ole „meditsiiniline abinõu“ SG § 17a II 1 tähenduses muul põhjusel: SG § 17a II 2 sätestab selgelt, et talumiskohustus piirab põhiõigust füüsilisele puutumatusele, mitte aga õigust elule. SG § 17a II 1 tõlgendus, mis võimaldas kohustada sõdurit taluma vaktsineerimist, mille tagajärjel ta võib surra, oleks järelikult vastuolus põhiseadusega, kuna rikub GG artiklis 19 I 2 sätestatud viitamise nõuet. Lisaks kehtivad BVerfG lennundusjulgestusotsuse (15. veebruari 2006. aasta otsus – 1 BvR 357/05) põhiväited ka SG § 17a II 1 kohase talumiskohustuse kohta: riik ei tohi ohverdada elu päästmiseks.

Kindlasti on kaalul sõduri elu, kui ta lahingusse saadetakse. Selles osas on oma eluga riskimine üks tüüpilisi sõduri tööalaseid riske. Kuid see ei seisne talumiskohustuses. See kõik seisneb selles, et sõdur on endiselt füüsiliselt vormis, et teda üldse lahingusse rakendada. Potentsiaalselt surmav vaktsiin ei suuda seda teha.

4. Vahetulemus

Äsja selgitatud põhjustel ei ole COVID-i vastu vaktsineerimine „meditsiinilised meetmed“. Seega ei ole SG § 17 II 1 esimene süüteokoosseis täidetud. Ainuüksi sel põhjusel ei tule kõne alla kahe kaebuse esitaja kohustus taluda COVID-i vaktsineerimist. Samal põhjusel tuleb COVID-vastased vaktsineerimised vastaja põhivaktsineerimiskavast välja jätta.

III. „Serveerimine“

Kuid isegi kui vastupidiselt siin avaldatud seisukohale soovitakse COVID-i vaktsineerimist käsitleda „meditsiinimeetmetena“, siis kindlasti ei „teeni” need seda eesmärki, nt Nakkushaiguste ennetamise või tõrje SG § 17a II 1 nr 1 S [„ärztliche Maßnahmen“ ansehen wollte, „dienen“ sie jedenfalls nicht i. S. von § 17a II 1 Nr. 1 SG der Verhütung oder Bekämpfung von Infektionskrankheiten.].

1. Individuaalse immuunsuse seisundi määramine

Meditsiiniline ravi „töötab“ nakkushaiguste ennetamise või kontrolli all hoidmiseks, kui see on asjakohane ja selleks ette nähtud. Kostja otsus lisada COVID-vastased vaktsineerimised põhivaktsineerimise skeemi põhineb eeldusel, et need vaktsineerimised on abstraktselt sobivad nakkushaiguse COVID-19 ennetamiseks. See eeldus ei vasta aga SG jaotise 17a II 1 nr 1 eesmärgile. Pigem tuleb vaktsineerimiste sobivus COVID-19 ennetamiseks välja selgitada konkreetselt väljasaatmist taotleva sõduri isikus.

See tähendab, et enne vaktsineerimise talumiskäsu andmist tuleb kindlaks teha iga sõduri immuunsuse staatus. Sest see, kes on juba immuunne – näiteks varasema infektsiooni tõttu, millest on üle saanud –, ei pea uuesti immuniseerima. Juba immuniseeritud sõduri vaktsineerimine ei aita COVID-nakkuste ärahoidmiseks mitte kuidagi, absoluutselt mitte kuidagi. Seetõttu ei „teeni“ see SG § 17a II 1 nr 1 tähenduses nakkushaiguse ennetamisel ega selle vastu võitlemisel. Seda, et ainuüksi see tõlgendus on õige, kinnitab kaudselt ka vastustaja. Sest keskteenistuse määruse A 840/8 punktis 208 on kirjas [Denn in Rn. 208 der Zentralen Dienstvorschrift A 840/8 heißt es] (originaalis rõhuasetus):

„Vor der Durchführung von Impf- und Prophylaxemaßnahmen wird die gesundheitliche Eignung der bzw. des Betroffenen zur Impfung und die wahrscheinliche gesundheitliche Eignung des Impflings für den vorgesehenen Einsatz durch das ärztliche Impfpersonal festgestellt.“

[„Enne vaktsineerimise ja profülaktiliste meetmete läbiviimist selgitab vaktsineerimisega tegelev personal välja asjaomase isiku tervisliku sobivuse vaktsineerimiseks ja vaktsineeritu tõenäolise tervisliku sobivuse sihtotstarbeliseks kasutamiseks.”]

Kui meditsiiniline sobivus tuleb kindlaks teha ad personam, on sealt vaid väike samm ka meditsiinilise vajaduse kindlakstegemiseks ad personam.

See arusaam on põhimõttelise tähtsusega. Sellest järeldub, et vaktsineerimisskeemi kasutamine on algusest peale ebaseaduslik. Bundeswehril on võimalik ja mõistlik korraldada oma sõdurite puutumatuse staatuse pidev jälgimine. Bundeswehr peab olema põhimõtteliselt huvitatud sellest, et väed oleksid kogu aeg tegevuseks valmis, ja just see on SG § 17a I alusel tervise säilitamise kohustus ja SG § 17a II järgse talumiskohustuse eesmärk. Kuid siis peab Bundeswehril olema ülioluline huvi alati teada, mil määral ohustavad relvajõude nakkushaigused. IfSG § 36 III kohustab juhtkonda koguma oma töötajatelt seoses COVID-19-ga vaktsineerimis- ja serostaatusi (!). Serostaatus tähendab järgmist: tuleb teha vereanalüüsid, et teha kindlaks, kas SARS CoV-2 on varem nakatunud. Kui see on IfSG §-s 36 I, II nimetatud rajatistes võimalik, peab seda saama ka Bundeswehr. Nagu allpool näidatud, võib serostaatus osutada olemasolevale immuunsusele.

Vastaja ei ole aga siiani teinud mingeid jõupingutusi oma sõdurite individuaalse immuunsuse staatuse kindlaksmääramiseks enne COVID-i vastu vaktsineerimist. Kuni see tingimus püsib, on kõik COVID-i vaktsineerimise korraldused kehtetud, kuna need ei kuulu SG § 17a II 1 nr 1 alla. See ei hõlma ka COVID-vaktsiinide kaasamist põhivaktsineerimise skeemis. Pigem tuleks selliste skeemide kasutamist edaspidi põhimõtteliselt vältida

2. Loomulik inimese jõudlus immuunsüsteemi kaitseks SARS CoV-2 vastu

Need teadmised on eriti olulised COVID-i vastu vaktsineerimisel. Teaduslikele teadmistele vastab see, et

a) viirusega kokkupuude ei põhjusta sageli nakatumist ainuüksi sel põhjusel, i. S. selle IfSG § 2 nr 2, kuna viirus hävib juba suu ja nina limaskestadel ja sel ei õnnestu seetõttu isegi inimkeha rakkudesse tungida;

b) taastunud COVID-infektsioon põhjustab humoraalse immuunvastuse (antikehad), mis kestab kuid;

c) taastunud COVID-nakkus toob kaasa tugeva T-rakulise immuunsuse, mis kestab tõenäoliselt kogu elu, kuid vähemalt mitu aastat;

d) varasema infektsiooniga juba immuniseeritud inimeste vaktsineerimine ei anna lõppude lõpuks mingit lisaväärtust.

Nagu näidatakse, saab seda kõike teaduslikult tõestada.

a) Limaskestade tähtsus kaitses patogeenide eest

Ei keegi muu kui Christian Drosten tegi 3. septembrist 2021 NDR-i taskuhäälingusaates Coronavirus Update Nr. 97 selgeks, et immuunkaitse algab limaskestadel [Koroonaviiruse värskendus: Podcast Drosteni ja Cieseki | NDR.de – Uudised – NDR info] (vt seal lk 16, lisa BF-MS 14):

Aber eigentlich ist es nicht das Ziel für alle Zeiten, immer impfen zu müssen. Ich glaube, dass die Mehrheit der Infektionsbiologen und Mediziner im Moment sagt: Wir müssen eigentlich die endemische Situation als eine Erkältungssituation betrachten. Das heißt, wir sind aber dann auch in der Situation, dass unser Immun-Update, also die Booster-Immunisierung, eigentlich nicht hier passiert, sondern durch immer wiederkehrende Kontakte mit dem Virus und dass die Bevölkerungsimmunität auch immer belastbarer wird, weil dann sind es hier wirklich Infektionen. Und da kriege ich dann Schleimhautimmunität, die ortsständig ist. Da sind dann eigene T-Zellen, die dort sitzen, lokale B-Zellen, die dort lokal Antikörper machen. Also diese Infektionsimmunität, die ist auf Dauer robuster.

[Kuid tegelikult ei ole eesmärk olla kogu aeg vaktsineeritud. Usun, et enamik nakkusbiolooge ja meditsiinitöötajaid ütleb praegu: tegelikult peame vaatama endeemilisele olukorrale kui külmale olukorrale. See tähendab, et oleme siis ka olukorras, et meie immuunuuendus ehk revaktsineerimine ei toimu tegelikult mitte siin, vaid korduvate kontaktide kaudu viirusega ja ka elanikkonna immuunsus muutub järjest vastupidavamaks, sest siis on tõesti infektsioonid käes. Ja siis tekib mul limaskesta immuunsus, mis on lokaalne. Siis istuvad seal minu oma T-rakud, kohalikud B-rakud, mis toodavad kohapeal antikehi. Seega on see immuunsus infektsioonide suhtes pikas perspektiivis tugevam.]

Siiski on arusaamatu, miks see limaskestade immuunsus peaks rajanema ainult eelnevale vaktsineerimisele. Pigem moodustab limaskestade võime takistada patogeenide tungimist inimkehasse inimese loomuliku immuunsüsteemi lahutamatu osana ja see on täiesti sõltumatu sellest, millise patogeeniga inimorganism kokku puutub. See arusaam on osa immunoloogia põhiteadmistest ega ole kaotanud oma kehtivust SARS-CoV-2 puhul.

Tõendid: Eksperdiarvamus.

Võib oletada, et limaskesta immuunsus takistab nakatumist ennekõike märkimisväärsel osal elanikkonnast. Värskema uuringu jaoks võeti SARS-CoV-2-ga konkreetselt ühendust 34 subjektiga; neist 18 nakatusid. Ülejäänud 16 katsealuse puhul ei olnud viirusel võimalust.

Tõestus:

See leid on kooskõlas tõsiasjaga, et mitte kõik COVID-19 patsientide kontaktisikud ei nakatu ise, vaid neil on hoolimata sellest, et nad ei nakatu, võimalik välja arendada nn T-rakuline immuunsus (vt allpool c).

b) Antikehad

Juba 2020. aasta sügisel näitas Austrias tehtud uuring, et SARS-CoV-2 nakatumine põhjustab antikehadel põhineva immuunsuse, mis kestab vähemalt 6 kuud.

Tõendid: Deisenhammer jt, 6-kuuline SARS-CoV-2 antikehade püsivus Tirooli COVID-19 kohordis, https://doi.org/10.1007/s00508-020-01795-7, lisa BF-MS 18.

Veidi hiljem esitleti uuringut, mis valgustas kogu inimkeha immuunmälu pärast nakatumist SARS-CoV-2-ga, st nii humoraalset kui ka rakulist komponenti. Uuringus jõuti järeldusele, et immuunmälu kaitseb uuesti nakatumise eest hinnanguliselt 8 kuud.

Tõestus:

2021. aasta detsembris avaldati Bundesgesundheitsministerium´i [Saksa Liitvabariigi Föderaalse tervishoiuministeeriumi] rahastatud uuring, mis paljastas antikehadel põhineva immuunsuse vähemalt 14 kuud pärast SARS-CoV-2 nakatumist. See uuring on eriti tähelepanuväärne, kuna üheteistkümnest autorist kuus töötab Paul Ehrlichi instituudis.

Tõestus: Scheiblauer jt, Antikehade vastus SARS-CoV-2 vastu rohkem kui üks aasta – tuvastamise kineetika ja püsivus määratakse aviidsuse progresseerumise ja testi ülesehitusega, https://doi.org/10.1016/j.jcv. 2021.105052, lisa BF-MS 21.

Samas tähendavad ülaltoodud väited, et IfSG § 22a II taastunud staatuse määratlus on immunoloogiliselt täiesti alusetu: nagu on näidatud, viib humoraalne immuunvastus juba oluliselt kauem kestva immuniseerimiseni. Rakulist immuunvastust, mille üle peagi arutatakse, eiratakse taastatud staatuse juriidilise määratluse kohaselt täielikult.

c) Rakuimmuunsus

Kuid isegi kui antikehad on taandunud, pole immuunsus veel lõppenud. Pigem on inimkehal immuunmälu. Mehhanismi võiks kirjeldada järgmiselt (tsiteerinud Peter F. Mayer, https://tkp.at/2021/09/12/ueberblick-ueber-studien-zu-natuerlicherimmunitaetundtzellen-als-essenlichen-faktor/):

„Beim Erstkontakt mit einem Virus produziert das angeborene Immunsystem spezifische CD4+ T-Zellen, genannt Helferzelle, sowie die CD8+ T-Zellen, genannt Killerzellen. Die Killerzellen werden gleich aktiv gegen den Virenbefall, die Helferzellen verbinden sich über den T-Cell-Receptor (TCR) mit dem Rezeptor der B-Zelle und aktivieren sie zur Produktion von Antikörpern.

Es muss also immer die zelluläre Immunität anspringen, damit überhaupt Antikörper entstehen können. Die Lymphozyten, also die verschiedenen Arten von T- und B-Zellen, nehmen mit fortschreitendem Alter ab, sowie bei Immunschwäche. Sind zu wenige da, können auch keine Antikörper entstehen. Die T- und B-Zellen haben Speicherformen, die im Knochenmark dauerhaft abgespeichert sind und das jederzeit reaktivierbare Immungedächtnis darstellen.”

[„Esimesel kokkupuutel viirusega toodab kaasasündinud immuunsüsteem spetsiifilisi CD4+ T-rakke, mida nimetatakse abistajarakkudeks, ja CD8+ T-rakke, mida nimetatakse tapjarakkudeks. Tapjarakud muutuvad koheselt aktiivseks viiruse rünnaku vastu, abistajarakud ühenduvad B-raku retseptoriga T-raku retseptori (TCR) kaudu ja aktiveerivad need antikehade tootmiseks.

Seetõttu peab rakuimmuunsus alati käima, et antikehad saaksid üldse tekkida. Lümfotsüüdid, st erinevat tüüpi T- ja B-rakud, vähenevad vanuse kasvades ja immuunpuudulikkuse korral. Kui neid on liiga vähe, ei saa antikehi tekkida. T- ja B-rakkudel on säilitusvormid, mida säilitatakse püsivalt luuüdis ja mis esindavad immuunmälu, mida saab igal ajal uuesti aktiveerida.”]

Lihtsamalt öeldes: inimese immuunsüsteem „mäletab“ kontakti viirusega ja suudab seetõttu järgmisel kokkupuutel patogeeniga kiiremini ja tõhusamalt võidelda. See mehhanism kehtib ka SARS-CoV-2 puhul: kui keegi on juba nakatunud SARS-CoV-2-sse, on selle patogeeniga uuesti nakatumise tõenäosus väga väike. Mitmed uuringud on näidanud, et SARS-CoV-2 eelinfektsioon põhjustab tugeva pikaajalise rakuimmuunsuse.

Tõestus:

Loomuliku immuunsüsteemi tugevust näitab siin see, et inimese immuunmälu suudab ära tunda viiruse genoomi erinevaid osi, nn epitoope. Selle tulemusena kaitseb rakuimmuunsus ka viirusmutatsiooni eest: viirus ei pääse inimese immuunmälust.

Tõestus:

Isegi – kui mitte täpselt – need inimesed, kes on üle elanud SARS-CoV-2 nakkuse ilma sümptomiteta või ainult väikeste sümptomitega, loovad nii tugeva rakuimmuunsuse.

Tõestus:

  • Le Bert jt, Väga funktsionaalne viirusspetsiifiline rakuimmuunvastus asümptomaatilise SARS-CoV-2 infektsiooni korral, https://doi.org/10.10-84/jem.20202617, lisa BF-MS 36.
  • Jung jt, SARS-CoV-2-spetsiifiline T-raku mälu säilib COVID-19 taastumisjärgus patsientidel 10 kuud koos tüvirakulaadsete mälu-T-rakkude eduka arenguga, https://doi.org/10.1038/s41467- 021-24377-1, lisa BF-MS 37.
  • Sekine jt, Tugev T-rakuline immuunsus taastuvatel inimestel. Tervenevatel inimestel asümptomaatiline või kerge COVID-19, https://do-i.org/1-0.1016/j.cell.2020.08.017, lisa BF-MS 22, juba nimetatud.
  • Ekspertarvamus.

See ei tohiks olla üllatus: igaüks, kellel pole isegi sümptomeid tekkinud ja seetõttu ei haigestu ega nakata teisi, on ilmselt suutnud viiruse vastu võitlemiseks palju ära teha. Rakuimmuunsust võib vähendada ka eelnev kokkupuude inimese endeemiliste külmade koroonaviirustega, täpsemalt eelnakatamine inimese beeta-koronaviirustega (OC43 ja 229E).

Tõestus:

Sellistel juhtudel räägitakse ristimmuunsusest: mõned epitoobid OC43 ja 229E viiruse genoomis on nii sarnased SARS-CoV-2 omadega, et immuunsüsteem, mis oli varem kokku puutunud OC43 ja 229E-ga, tunneb ära ka SARS-CoV-2 ja käivitab tõhusa immuunvastuse. Kõigil, kellel on selline ristimmuunsus, on hea võimalus SARS-CoV-2-sse kergelt haigestuda või vähemalt nakatuda SARS-CoV-2-sse ilma sümptomiteta (ja seega see ei nakka) või nakatutakse maksimaalselt väikeste sümptomitega.

Siinkohal huvipakkuva konteksti jaoks on eriti oluline mõista, et – nagu siin esitatud uuringud näitavad – saab rakulist immuunsust mõõta. Seetõttu on seda enam arusaamatu, et vastustaja ei kasuta olemasolevaid võimalusi relvajõudude puutumatuse määramiseks.

d) Üldine: elanikkonna laiaulatuslik immuunsus

Juba praegu on ilmne, et inimese immuunsüsteem, arvestatuna kogu elanikkonna jaoks, oli ja on SARS-CoV-2 patogeeniks palju paremini ette valmistatud, kui väideti koroonakriisi alguses. John P.A. Ioannidis eeldab, et suremus sellesse haigusesse on 0,15%.

Tõestus:

Seega tundub õigustatud järeldus, et selline protsent ei saa olla „Kolleri viiruse“ mõju, millega inimese immuunsüsteem toime ei tule. Pole üllatav, et suremus viirusesse suureneb koos vanusega.

Tõestus: Axfors/Ioannidis, COVID-19 nakkuse suremuskordaja kogukonnas elavates eakate populatsioonides, https://doi.org/10.1007/s10654-022-00853-w, lisa BF-MS 43.

Sellest tulenevalt kritiseeritakse kirjanduses, et platseeborühma immuunsust uuriti COVID-vaktsiinide heakskiitmise uuringutes liiga vähe.

Tõendid: Doshi, Covid-19: kas paljudel inimestel on juba olemasolev immuunsus?, http://dx.doi.org/10.1136/bmj.m3563, lisa BF-MS 44.

Seetõttu on väga tõenäoline, et Bundeswehri sõdureid, kes peavad oma töö tõttu olema füüsiliselt tugevad, ohustab COVID-19 maksimaalselt täiesti erandjuhtudel. Seda loomulikum oleks olnud, et vastaja algataks ulatuslikud immunoloogilised uuringud. Seda pole aga üldse tehtud.

e) Paranenud inimeste vaktsineerimisel suureneb kõrvaltoimete oht

Lõppude lõpuks ei anna COVID-i süstimine immuniseerimisele mingit väärtust, kui keegi on varem nakatunud SARS-CoV-2-sse. Veelgi enam: igaüks, kes on kunagi nakatunud SARS-CoV-2-sse ja saab alles seejärel süsti, peab elama vaktsineerimise kahjulike kõrvalmõjude suurenenud riskiga.

Tõestus:

  • Raw jt, Eelmine COVID-19 infektsioon, kuid mitte pikk COVID, on seotud BNT162b2/Pfizeri vaktsineerimisjärgsete kõrvalnähtude suurenemisega, https://d-oi.org/10.1016/j.jinf.2021.05.035, lisa BF-MS 45 (lk 401–403).
  • Ekspertarvamus.

3. Immuunsüsteemi destabiliseerimine COVID-vaktsiinidega

Nende sõdurite vaktsineerimisel, kellel on juba immuunsus SARS-CoV-2 vastu – olenemata sellest, kas see on vahendatud – pole lõppude lõpuks mõtet; ta „teenib“ i. S. selle § 17a II 1 nr 1 SG S, mitte nakkushaiguse COVID-19 ennetamist või tõrjet [sie „dient“ i. S. des § 17a II 1 Nr. 1 SG nicht der Verhütung oder Bekämpfung der Infektionskrankheit COVID-19].

EL-is heakskiidetud COVID-19 vaktsiinidega vaktsineerimine avaldab negatiivset mõju ka inimese immuunsüsteemile. Et seda peaaegu väljendamatut leidu veel kord selgitada: nende vaktsiinidega vaktsineerimine mitte ainult ei too kaasa immuniseerimist, vaid vastupidi, destabiliseerib inimese immuunsüsteemi.

2021. aasta mais esitleti uuringut, milles jõuti järeldusele, et BioNTechi vaktsiin programmeerib ümber inimese immuunsüsteemi.

Tõestus:

Mujal kirjeldatakse COVID-vaktsiinide mõju inimese immuunsüsteemile järgmiselt: mida sagedamini vaktsineeritakse, seda enam inimorganism sellega harjub. See tähendab, et immuunsüsteem muutub patogeeni suhtes tolerantseks: viirus paljuneb esmalt inimorganismis, ilma et tekiksid hingamisteede infektsiooni sümptomid. Ühel hetkel aga immuunsüsteem aktiveerub ja siis ründab patogeeni seal, kus see parasjagu asub. See võib olla seletus näiteks südamelihase põletikule – nimelt siis, kui inimkeha toodab südamelihases piigivalku „ja seega immuunsüsteem talletab südamelihasrakud immunoloogilises mälus ohtliku infektsiooni allikana. Seetõttu ründab immuunsüsteem järgneva nakatumise korral südant, kuna see tuleb kõrvaldada kui patogeeni ohtliku leviku allikas.“ [/…/ „und somit das Immunsystem Herzmuskelzellen als Quelle einer gefährlichen Infektion in das immunologische Gedächtnis speichert. Bei einer nachfolgenden Infektion wird daher das Immunsystem das Herz angreifen, da dies als Quelle einer gefährlichen Erregerausbreitung eliminiert werden muss”.]

Tõestus:

Immuuntolerants mitte ainult ei nõrgenda immuunsüsteemi, vaid võib viia ka selleni, et immuunsüsteem ründab keha, mida ta peaks kaitsma. Inimese immuunsüsteemi lammutamist COVID-i vaktsineerimisega kirjeldatakse üksikasjalikult hiljutises uuringus ja seda lammutamist peetakse vastutavaks paljude vaktsineerimisega seotud kõrvalmõjude osas.

Tõestus:

Kokkuvõtvalt võib öelda, et vaktsiin, mis võimaldab inimorganismil toota iseseisvalt ilma viirusega kokku puutumata osa sellest viirusest, nimelt piigivalku, ei kaitse pikemas perspektiivis inimese immuunsüsteemi, vaid pigem kahjustab seda, sealjuures saatuslike tagajärgedega. Kuid isegi vaktsineerimise peamine efektiivsus, nimelt inimkeha kaitsmine SARS-CoV-2 nakatumise eest, ei saavuta lubatud ulatust. See kehtib eriti revaktsineerimise kohta. Iisraeli uuring näitab, et vaktsineerimise efektiivsus väheneb iga uue revaktsineerimisega ja ei anna immuunsust teist korda revaktsineerimisel – st kokkuvõttes neljandal vaktsineerimisel.

Tõendid: Regev-Yochay, Covid-19 mRNA vaktsiini neljanda annuse efektiivsus Omicroni vastu, https://doi.org/10.1056/NEJMc2202542, lisa BF-MS 50.

Praeguse protseduuri jaoks määravas vanuserühmas 18–65 on RKI 7. aprilli 2022. aasta nädalaaruandes kokku 253 889 sümptomaatilist COVID-189 juhtumit, sealhulgas 50 727 vaktsineerimata, 53 398 põhiimmunisatsiooniga ja 149 764 tõhustustoosiga vaktsineeritud juhtumit. Selles vanuserühmas moodustab 58,98% revaktsineerimise läbinud rühm. Selles aruandes saab kogu elanikkonna suhtes järeldada, et 58,8% elanikkonnast oleks saanud esimese korduva süsti.

Aruandest ei saa järeldada, kas see kvoot kehtib ka siin huvipakkuva vanuserühma kohta. Kui aga seda eeldada, siis siin esitatud arvud ei toeta oletust, et revaktsineerimisel on tegelikult märkimisväärne kaitsev toime. See järeldus on käesoleva menetluse seisukohalt oluline, kuna kostja hinnangul ei peaks Bundeswehri sõdurid taluma mitte ainult kahte esimest vaktsineerimisdoosi, vaid ka määramatut ja praeguseni ettenägematut arvu kordusvaktsineerimisi – mis, nagu on näidatud, teevad pikemas perspektiivis vastupidist sellele, mida nad kavatsevad teha. Iga uue doosiga süveneb sõduritel järk-järgult immuunpuudulikkus ja seeläbi püsivalt patoloogiline füüsiline seisund.

See järeldus ainuüksi vastandub väitele, et COVID-i vastu vaktsineerimine on „meditsiiniline“ meede, st SG § 17a II p; igal juhul ei aita COVID-i vastu vaktsineerimine nakkushaiguse ärahoidmist ega selle vastu võitlemist. [Dieser Befund spricht bereits dagegen, dass die COVID-Impfung eine „ärztliche“ Maßnahme i. S. des § 17a II SG darstellt; jedenfalls aber „dient“ die COVID-Impfung nicht der Verhütung oder Bekämpfung einer Infektionskrankhei.]

IV. Vastuvõetamatus

SG § 17a IV kohaselt ei kehti talumiskohustus, kui vaidlusalune ravimeede on ebamõistlik. See ebamõistlikkus tuleb objektiivselt kindlaks teha. Käesoleval juhul saab mitmel objektiivsel põhjusel väita, et ei saa eeldada, et ükski (!) sõdur manustaks EL-is heaks kiidetud COVID-vaktsiine.

  • Vaktsiinide kõrvaltoimete profiil on liiga ohtlik, isegi potentsiaalselt surmav.
  • Vaktsineerimise kõrvalmõjude kohta pole piisavalt andmeid ja veelgi ebapiisavamad on võimude jõupingutused andmelünga kaotamiseks.
  • Saadaval on vähem riskantseid ennetusmeetodeid.
  • Vastupidiselt levinud arvamusele saab COVID-19 kliiniliselt hästi ravida, kui olemasolevaid ravimeid kasutatakse etiketil (!).

1. Jällegi: potentsiaalselt surmavad kõrvalmõjud

Siin esindatud seisukoha järgi on ohtlikud ja isegi potentsiaalselt surmaga lõppevad kõrvalnähud piisav põhjus, et COVID-i süste mitte pidada „meditsiinilisteks abinõudeks“ (ülal II.3.). Igal juhul on seda kõrvalmõjude profiili silmas pidades objektiivselt ebamõistlik, et sõdur laseb endale vastu tahtmist süsti teha.

2. Ebapiisavad andmed vaktsineerimise kõrvalmõjude kohta

Kohustuslikud COVID-süstid on ka objektiivselt ebamõistlikud, kuna puuduvad usaldusväärsed andmed kõrvaltoimete leviku kohta. Vastupidi, me peame eeldama, et kõrvaltoimed on dramaatiliselt alahinnatud.

a) Spontaanse aruandlussüsteemi struktuursed puudujäägid

Saksa meditsiiniajakiri (Deutsches Ärzteblatt) oli korduvalt juhtinud tähelepanu aruandlussüsteemi puudustele juba enne koroonakriisi. Üks peamisi põhjusi, miks arst ei teata ravimi või vaktsiini kõrvalmõjust, on see, et kuigi kahtlustatavast juhtumist teatamine on juriidiliselt kohustuslik (siin: IfSG § 6 I 1 nr 3 kohaselt), seda igapäevases praktikas peaaegu mitte kunagi ei tehta, sest aruandlus hõlmab ülemäärast dokumendihaldust, mida ei tasustata.

Tõestus:

  • Göttler jt, Liiga paljud arstid on teatamisest väsinud, Deutsches Ärzteblatt, Vol. 96, Issue 25. juuni, 1999, lk A 1704 [ Ravimi ebasoovitavad mõjud: liiga palju … | Deutsches Ärzteblatt (genios.de)], lisa BF-MS 51.
  • Gahr jt, Miks aruandeid ei tehta, Deutsches Ärzteblatt Vol. 113, Issue 9. 4. juuni 2016, lk A 378 [Ravimi kõrvaltoimed: Miks… | Deutsches Ärzteblatt (genios.de)], lisa BF-MS 52.

Frankfurter Allgemeine Zeitung käsitles aruandlussüsteemi ebapiisavust 2. märtsi 2022. aasta artiklis. See räägib arstist, kelle praktikasse oli kogunenud 260 võimalikku juhtumit, millest ta oli teada andnud vaid 60 korral – sellega seotud suurte pingutuste tõttu.

Tõendid: FAZ 2. märts 2022. a, https://zeitung.faz.net/faz/natur-undwissenschaft/2022-03-02/47a5dbf61a32296a8ad90e24b5a6b5a0/GEPC=s5 , https://zeitung.faz.net/faz/naturundwissens-chaft/2022-03-02/47a5dbf61a32296a8ad90e24b5a6b5a0/?GEPC=s5, lisa BF-MS 53 .

Tuleb märkida, et tegemist on arstiga, kes on avatud ideele, et tema enda tehtud vaktsineerimine võis põhjustada tõsiseid kahjustusi.

b) Meditsiini teadmatus seoses COVID-i süstimisjärgsete vigastustega

Paljud teised arstid aga sellist avatust ei ilmuta. Nad lükkavad ümber ainuüksi mõtte, et COVID-i süstid võivad olla põhjuseks haigusseisundile, mida nende patsiendid pärast vaktsineerimist neile esitavad. Mainzi linnavalitsuse töötaja külalisartikkel ajalehes Berliner Zeitung 24. jaanuarist 2022 oli sama informatiivne kui liigutav.

Tõendid: Berliner Zeitung, 24. jaanuar 2022, https://www.berliner-zeitung.de/news/seit-meiner-impfung-ist-nichts-mehr-wie-es-war-li.207931, lisa BF-MS 54 .

2. aprillil 2022 intervjueeris FOCUS 35-aastast meest, kelle füüsiline vorm oli pärast teist vaktsiinidoosi järsult langenud ja kelle arstid nimetasid simuleeritud lapseks.

Tõestus: FOOKUS 2. aprill 2022. a, https://www.focus.de/gesundh-eit/corona-virus/selteneaberschwerwiedenebeneffektenseitseinerzseitenimpfungistken35krankdochseineaerztewimmeln-ihn-ab_id_6075503 html, lisa BF-MS 55.

WELTi toimetaja Elke Bodderas teatas artiklis oma tõsistest reumaatilistest vaevustest pärast vaktsineerimist. Artiklis pole huvitav mitte ainult see, et viis arsti kuuest, kelle poole ta pöördus, eitas kategooriliselt põhjuslikku seost vaktsineerimisega, vaid ka see, et autoril endal kulus kuid, et tunnistada — selline seos võib olla. Ja see artikkel räägib ka arstidest, kes töötasu puudumise tõttu pelgavad kahtlustatavast juhtumist teatamisega kaasnevat suurt töökoormust.

Tõestus: Welt 7. aprill 2022. a, https://www.welt.de/debatte/komment-are/pl-us238020193/CoronaImpfnebeeffektenEsdauertebisbei-mir-der-Groschenfell.html?, lisa BF-MS 56.

Tegelikult ei tohiks arstide teadmatus COVID-süstide põhjustatud kahjude osas olla üksikjuhtum. Kuna kahtlustatavast juhtumist teatamisega kaasneb tasustamata töö, on kahtlustatava juhtumi selliseks klassifitseerimisel ja seejärel ka sellest teatamisel käegakatsutavad psühholoogilised takistused:

  • Arst, kes kahtlustab, et tema patsiendi seisund võib olla vaktsineerimisega põhjuslikus seoses, peab samal ajal endale tunnistama, et tema enda vaktsineerimine võis olla vale otsus.
  • Arst, kes kahtlustab, et tema patsiendi seisund võib olla põhjuslikus seoses vaktsineerimisega, peab kahtlema enda vaktsineerimispraktikas ja avama end mõttele, et eelnevalt pole selgitatud kliinilise pildi võimalikkust, mida patsient talle esitab. Seetõttu peab ta edaspidi kartma, et tema enda vaktsineerimiskäitumise eest esitatakse talle kriminaal- ja vastutusseaduse [alusel avaldus]. Seetõttu peab ta nüüdsest kartma enda vaktsineerimiskäitumise eest kriminaal- ja vastutusseaduse alusel vastutusele võtmist.
  • Arst, kes saab nendest takistustest üle ja teatab vaktsineerimiskahjustustest, peab kartma, et tervishoiuasutused ja Paul Ehrlichi Instituut seavad tema diagnoosi kahtluse alla avalikkuse surve tõttu. Nagu allpool on näidatud, ei ole ametiasutused praegu kuidagi huvitatud vaktsineerimiskahjustuste selgitamisest.

Samuti on üks ülimalt oluline aspekt: arst puutub kokku sama meediakeskkonnaga nagu kogu elanikkond. Föderaalvalitsuse strateegia SARS-CoV-2 ohust teavitamiseks oli hirmu ja süütunde tekitamine. Inimesed ei peaks SARS-CoV-2 nakatumist pelgalt (surmani) kartma. Samuti peaksid nad kartma teisi nakatada ja oma surma eest vastutada. Strateegiadokument „Wie wir COVID-19 unter Kontrolle bekommen” [„Kuidas COVID-19 kontrolli alla saada”] (lisa BF-MS 57) ütleb leheküljel 17 sõna-sõnalt:

„Um die gewünschte Schockwirkung zu erzielen, müssen die konkreten Auswirkungen einer Durchseuchung auf die menschliche Gesellschaft verdeutlicht werden:

1) Viele Schwerkranke werden von ihren Angehörigen ins Krankenhaus gebracht, aber abgewiesen, und sterben qualvoll um Luft ringend zu Hause. Das Ersticken oder nicht genug Luft kriegen ist für jeden Menschen eine Urangst. Die Situation, in der man nichts tun kann, um in Lebensgefahr schwebenden Angehörigen zu helfen, ebenfalls. Die Bilder aus Italien sind verstörend.

2) “Kinder werden kaum unter der Epidemie leiden”: Falsch. Kinder werden sich leicht anstecken, selbst bei Ausgangsbeschränkungen, z.B. bei den Nachbarskindern. Wenn sie dann ihre Eltern anstecken, und einer davon qualvoll zu Hause stirbt und sie das Gefühl haben, Schuld daran zu sein, weil sie z.B. vergessen haben, sich nach dem Spielen die Hände zu waschen, ist es das Schrecklichste, was ein Kind je erleben kann.“

[“Selleks, et saavutada soovitud šokiefekt, tuleb selgitada epideemia konkreetseid tagajärgi inimühiskonnale:

1) Omaksed toovad paljud raskelt haiged haiglasse, kuid nad saadetakse tagasi ja nad surevad kodus piinades õhku ahmides. Lämbumine või õhupuudus on kõigi jaoks esmane hirm. Olukord, kus te ei saa midagi ette võtta, et aidata ka surmaohus olevaid lähedasi. Pildid Itaaliast on häirivad.

2) „Vaevalt lapsed epideemia all kannatavad”: vale. Lapsed nakatuvad kergesti isegi väljapääsupiirangutega, nt naabruskonna laste kaudu. Kui nad siis oma vanemaid nakatavad ja üks neist kodus piinades sureb ning nad tunnevad end selle pärast süüdi, sest unustasid näiteks pärast mängimist käed pesta, see on kõige kohutavam asi, mida laps võib kogeda.”]

[Tõlkija märkus. Punktis b (1 ja 2) esitatud fakte on põhjendatud üksikasjalikult Saksamaa siseministeeriumi hädaolukordades riskianalüüsi eest vastutav töötaja nimega Stephan Kohn oma 2020. aasta maikuises aruandes: „Anfang Mai 2020 gelangte ein von Kohn auf der Grundlage verschiedener Fachgutachten verfasster „Auswertungsbericht“ mit dem Titel Coronakrise 2020 aus Sicht des Schutzes Kritischer Infrastrukturen“ an die Öffentlichkeit. Das Bundesinnenministerium distanzierte sich von dieser Auswertung und suspendierte ihn vom Dienst“ [„2020. aasta mai alguses avalikustati Kohni erinevate ekspertide aruannete põhjal koostatud“ hindamisaruanne „pealkirjaga” Koroonakriis 2020 kriitiliste infrastruktuuride kaitse seisukohalt. Föderaalne siseministeerium distantseerus sellest hindamisest ja peatas ta teenistusest“]. Kohn esitab allolevad andmed:

  • enesetappude järsk tõus;
  • perevägivalla juhtumite järsk tõus;
  • tervisekahjustused, mis tulenevad rakendamata ennetusmeetmetest, rehabilitatsioonimeetmetest;
  • tervisekahjustused, mis tulenevad läbi viimata operatsioonidest;
  • ettevõtete majanduslikud tagajärjed, muuhulgas toitlustus- ja hotellivaldkonnas.]

Sellest ajast peale suruti ajakirjanduses maha kõik teadusliku diskursuse osad, mis oleksid sobinud inimeste rahustamiseks, ja igaüks, kes julges seada kahtluse alla föderaalvalitsuse pandeemia kujutamise, seisis silmitsi enneolematu meedia halvustamisega. Olen seda dokumenteerinud ja kriitiliselt hinnanud 180 leheküljel, kasutades näidet reportaažist Wolfgang Wodargiga, ühe silmapaistvama kriitikuga (Martin Schwab, Arvamusvabadus ja teaduslik diskursus koroonakriisis, saadaval aadressil https://clubderklarenwo-rte .de/wpcontent/uploads /2020/10/Prof.-Schwab-zu-Wodarg.pdf).

Niipea kui COVID-i süstid vaktsiinidena heaks kiideti, kiideti neid meedias kui päästetõotust – kui päästet mitte ainult viiruseohu, vaid ka sulgemismeetmete alatute köidikute eest. Igaüks, kes tunnistab endale, et vaktsineerimised, mis peaksid seda vabastamist pakkuma, on tegelikult seotud ohtudega, peavad kartma, et nad paiskuvad tagasi nende esialgsetesse hirmudesse: kui päästetõotus kukub kokku, ja võib-olla ka naaseb viiruse oht. Meetmed on tagasi ja kauaoodatud tavaellu naasmine on taas kaugel. Isegi arstid ei suuda end alati sellest dünaamikast vabastada. COVID-süstide tekitatud kahjude alateavitamine on vähemalt viimasel ajal sattunud meediakajastuste keskmesse (vt lisaks äsja viidatud artiklitele).

Neile, kes on saanud COVID-süsti, kuid kellel ei ole esinenud kõrvaltoimeid, on vähemalt üks rahustav sõnum: tõenäoliselt manustati neile väheste kõrvaltoimetega partii (vt II.2. eespool).

c) Ametivõimude huvi puudumine COVID-süstidest põhjustatud kahju uurimise vastu

Vaktsineerimise kõrvalmõjudest teatamata jätmine on tingitud ka sellest, et Paul Ehrlichi Instituut [Paul-Ehrlich-Institut – Bundesinstitut für Impfstoffe und biomedizinische Arzneimittel, PEI] ei näita üles huvi vaktsineerimiskahjustuste selgitamise ja täieliku registreerimise vastu. Paul Ehrlichi Instituut teadis juba varakult, et haigekassade arveldusandmete süstemaatiline kogumine võib anda teavet kõrvaltoimete leviku kohta, kuid ei teinud piisavalt, et sundida neid andmeid koondama.

Tõestus: FOOKUS 5. aprill 2022. a, https://www.focus.de/gesundhei-t/ausma-ssbleibtunklarvieleimpfnebeneffektennichtmeldenministeriumverschleppteimportantedatenerfassung_id_79102312.html, lisa BF-MS 59, juba nimetatud.

[Tõlkija märkus. Eesti Vabariigi Haigekassale on esitatud 16. juuni 2022. aasta seisuga 725 taotlust COVID-19 uurimisravimite manustamise kahjude hüvitamiseks. Neist 725 taotlusest on ca 50% esitatud ravimiametile, millest ravimiamet on läbi vaadanud ca 30 taotlust. Vastunäidustuste hulgas on nimetatud ka infarkti, peapööritust, tasakaaluhäireid. Surmaga seoses on haigekassale tehtud 12 avaldust, mis on lahendamata, Eesti Rahvusringhääling, avaldatud 16.06.2022 ja Telegram Media, avaldatud 16.06.2022.]

Regensburgi ülikooli hariduspsühholoogia õppetooli juhataja ‪Christof Kuhbandner avaldas analüüsidokumendi 2022. aasta jaanuaris. Selles leidis ta, et kogu elanikkonna suremus on ajaliselt tõusnud seoses manustatud vaktsiiniannuste suurenemisega. Christof Kuhbandner tõlgendas seda riskisignaalina, mida Paul Ehrlichi Instituut peab uurima.

Tõestus: Christof Kuhbandner, Liigsuremuse suurenemine COVID-vaktsiinidega [Surmajuhtumi suurenemine „vaktsineerimise” ajalises kontekstis: ohutussignaali ignoreeritakse – (multipolar-magazin.de)], lisa BF-MS 60.

Christof Kuhbandner kaitses seda analüüsiartiklit meediaartiklis suitsukatete eest, millega niinimetatud „faktikontrollijad“ püüdsid tema teeside vastu võidelda.

Tõestus: Christof Kuhbandner, multipolaarne 21. veebruar 2022. a, https://multipolar-magazin.de/artikel/ein-Sicherheitssignal-wird-ignoriert, lisa BF-MS 61.

Seni pole Paul Ehrlichi Instituut sellele analüüsile vastanud.

3. Madalama riskiga ennetusmeetodid

Kui soovite ennetada ägedat hingamisteede infektsiooni (olenemata patogeenist!), on soodsam ja tõhusam variant piisavalt kõrge D-vitamiini tase. Paljud uuringud on näidanud, et COVID-19 rasket ja surmaga lõppevat kulgu saab sel viisil ära hoida.

Tõestus:

Pange tähele: D-vitamiinil üksi on kõrge profülaktiline toime. Muid võimalikke profülaktika- ja ravivõimalusi pole siin veel mainitud. Kui senat peab selles osas vajalikuks täiendavat tutvustamist, palun kohtuteadet.

4. COVID-19 ravi on täiesti võimalik

Lõuna-Aafrika arst dr Shankara Chetty on edukalt ravinud tuhandeid COVID-19 patsiente raviprotokolliga, mis on näidatud lisas BF-MS 65. Kui senat peab täiendavaid selgitusi vajalikuks, paluksin teilt neid kohtuteates.

Muuseas viitan mõlema menetluse kõigi õigusnõustajate kirjalikele esildistele (sh menetlused 1 WB 2.22 ja 1 W-VR 1.22).

Prof Dr. Martin Schwab

TÕLKIJA MÄRKUSED

Dokumendis viidatud Saksamaa Liitvabariigi seadustele

1) Gesetz zur Verhütung und Bekämpfung von Infektionskrankheiten beim Menschen (Infektionsschutzgesetz – IfSG) § 17 Besondere Maßnahmen zur Verhütung übertragbarer Krankheiten, Verordnungsermächtigung, § 17 IfSG – Einzelnorm (gesetze-im-internet.de)

2) Gesetz über die Rechtsstellung der Soldaten (Soldatengesetz – SG) § 17a Gesunderhaltungspflicht und Patientenrechte, § 17a SG – Einzelnorm (gesetze-im-internet.de)

3)  Rechtsprechung (BVerwG), 22.12.2020 – 2 WNB 8.20, BVerwG, 22.12.2020 – 2 WNB 8.20 – dejure.org

4)  Grundgesetz für die Bundesrepublik Deutschland Art 19 (GG), Art 19 GG – Einzelnorm (gesetze-im-internet.de)

5) Dienstvergehen der Verletzung der Gesunderhaltungspflicht / Impfpflicht. Bundesverwaltungsgericht, Beschluss vom 22.12.20 – BVerwG 2 WNB 8.20 – auch in ZBR 2021, 129 ff, Impfpflicht des Soldaten (michaelbertling.de)]

Dokumendis viidatud Saksamaa Liitvabariigi kohtupraktikale

Rechtsprechung BVerfG, 15.02.2006 – 1 BvR 357/05, BVerfG, 15.02.2006 – 1 BvR 357/05 – dejure.org]

Wehrbeschwerdeverfahren BVerwG menetluste pressiteated

1) Nr. 24/2022, kuupäev 12.04.2022, Pressemitteilung Nr. 24/2022 | Bundesverwaltungsgericht (bverwg.de)

2) Nr. 24/2022, kuupäev 12.04.2022, Pressemitteilung Nr. 24/2022 | Bundesverwaltungsgericht (bverwg.de)]

Fonte.News vastutava väljaandja Veiko Huuse märkus: Arvestades kogu selle COVID pandeemia plaani läbikukkumist ja inimõiguste jõhkrat rikkumist, mida võiks julgelt nimetada genotsiidiks, pole edaspidi Eliidil mõtet pandeemiaid välja mõelda ja käivitada, sest rahvas on ärganud ja saab aru pettusest ja valest.

]]>